Kiri
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-5/4302-1 |
| Registreeritud | 22.12.2025 |
| Sünkroonitud | 23.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-5 Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 11-5/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, Ligipääsuke OÜ, EPIKoda |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, Ligipääsuke OÜ, EPIKoda |
| Vastutaja | Krista Erg-Scacchetti (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Lähteülesanne Suur-Ameerika 1 ligipääsetavuse auditiks
Eesmärk:
Kaardistada ministeeriumide ühishoone ja õue ala ligipääsetavuse edendamise vajadused, mida saab kasutada alusmaterjalina hoone ligipääsetavuse edendamise tegevuskava kokkuleppimiseks. Audit aitab hoonega seotud asutustel jõuda kokkuleppele vajalikes tegevustes, nende järjestuses ja rahastuses. Riikliku strateegia Eesti 2035+ eesmärkide saavutamiseks on vaja riigiasutused muuta ligipääsetavaks ning oluline esindushoone, kuhu on koondunud 6 ministeeriumi, peaks olema eeskujulikuks näiteks.
Auditi läbiviimise protsess:
• Lepitakse kokku paikvaatluse aeg.
• Haldustalitus teavitab hoones asuvaid asutusi auditi läbiviimise plaanist ja ajast.
• Paikvaatlus toimub koos haldustalituse töötaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga. Auditi läbiviijad üksi hoones ei liigu.
• Koostatakse raporti mustand.
• Haldustalitus kogub raporti mustandi kohta kommentaarid hoonega seotud asutustelt (ministeeriumid, RKAS, omanik). Eesmärk koguda täpsustavad küsimused ja kommentaarid, mida seotud asutused peavad vajalikuks, et nad saaksid hiljem tegevuskava koostamisel raportist endale otsuste tegemiseks vajaliku info kätte. Lisaks palutakse võimalusel TTJA-l valideerida, kas raportis on kohustuslike ja soovitavata tegevuste eristamine korrektne.
• Raportit täiendatakse vastavalt vajadusele ja vormistatakse lõplik fail. (Valmimise tähtaeg 30.september 2025)
• Auditi koostaja tutvustab tulemusi 1-2 koosolekul (tellijale, teistele hoonega seotud asutustele) (oktoober-november)
Kontaktisikud:
Krista Erg-Scacchetti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected], tel 5662 8067.
Tarmo Tallermaa, Rahandusministeerium (haldustalituse juhataja), [email protected], tel 5885 1478.
Ootused auditi raportile:
• Lähtutakse inimese elukaarel põhinevast ligipääsetavuse käsitlusest.
• Käsitletakse nii töötajate kui ka külaliste ligipääsetavust.
• Käsitletud on hoone üldkasutatavat ala, töötajatele mõeldud ruume, õue ala, parklat ja konverentsialal sündmuste korraldamist.
• Raport sisaldab konkreetseid soovitusi ligipääsetavuse parandamiseks.
• Raport on vormistatud tabelina, mida on võimalik sorteerida ja edaspidi tegevuskava põhjaks kasutada. Näide tabeli ülesehitusest on allpool.
• Eristatud on tegevused, mis on vajalikud praegu kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks ning soovituslikud parimad praktikad.
• Soovitused on järjestatud vastavalt sellele, millises järjestuses neid soovitusi võiks ellu viia suurima positiivse mõju saavutamiseks.
• Lisaks vajalikele tegevustele lühidalt välja tuua, mis on juba hästi, vajab säilitamist või väärib teistele riigiasutustele hea näitena välja toomist.
Taustainfo:
Hoone omanik/arendaja on 2Torni OÜ ning seda rendib Riigi Kinnisvara AS. Hoonet kasutab 6 ministeeriumit, nendest tegeleb hoone haldamisega Rahandusministeerium. Kinnistu on ca 9700 ruutmeetrit suur, hoonetel on 14 korrust, büroopinda on ca 16 000 ruutmeetrit. Töökohti on ca 1000.
Hoone ehitamise käigus tehti koostööd MTÜ Ligipääsetavuse foorumiga, et hoone saaks ligipääsetav. Seetõttu on paljuski erivajadustega juba arvestatud. Hoone ehitati 2017. aastal ning 2018. aastal hakkasid kehtima ehitistele ligipääsetavuse nõuded, millest osadele Suur-Ameerika 1 hoone ei vasta. 2024. aastal on RKAS täitnud praegu kehtiva määrusele nõuetele vastavuse enesekontrolli lehe. 2025. a seisuga on ehitiste ligipääsetavuse nõuete eelnõu täiendamisel Kliimaministeeriumis. On teada, et kõiki ligipääsetavuse aspekte kunagi ei reguleerita. Lisaks ei peaks lähtuma nii olulise hoone puhul miinimumnõuetest vaid seadma eeskuju teistele valitsusasutustele. Hoones toimub palju sündmusi, kus osalevad üle riigi erinevate asutuste esindajad ja tihti ka väliskülalised. See võimaldab suurel hulgal inimestel ligipääsetavuse lahendusi kogeda oma asutustesse kaasa võtta teadmised heade praktikate näidetel.
NÄIDE võimalikus tabeli ülesehitusest:
Soovitused ligipääsetavuse edendamiseks
Käsitletav objekt
Probleem
Kas pragune olukord vastab nõuetele?
Nõuetega vastavusse viimise lahenduse soovitus
Parima praktikaga lahenduse soovitus
Olulisus
Soovituslik elluviimise järjekord
Ligikaudne eelarve (kui võimalik)
Lülitid
Lampide lülitid ei eristu seina/ukseraami värvist.
Lülitid teha kontrastse tooniga nähtavaks. Vahetada lüliti teist värvi või lisada kontrastne kleeps lüliti peale või ümber. Vahetada tumedate ja heledate lülitite katted.
Lävepakud
Nõrgemate kätega ratastoolikasutajal raske üle lävepaku saada
Jah, 2,5cm lävepakud. Mõnes kohas kaldega liistuga täiendatud.
Kus võimalik, lävepakud eemaldada, asendada tasapinnaliste liistudega või lisada kaldega liistud. Eriti pöörata tähelepanu konverentsialale ja koosolekuruumidele.
Uksed
Liftikoridori viivad uksed avanevad liiga raskelt, et nõrgem abivahendiga liikuja saaks neist ise läbi. Nt liftikoridori uksed, konverentsiruumide uksed.
Köögi sisustus
Osades köökides on ainult baarilaud ja baaripukid, mis pole sobiv ratastooli kasutajale, ajutise vigastuse, tasakaaluprobleemi vms juhul. Mikrolaineahi on liiga kõrgel ratastoolikasutajale. Madal külmik ja nõude kapp on olemas.
Prügikastid
Sorteerimisprügikaste pole võimalik avada ilma jalgu kasutamata.
Jah, sest prügikastidele pole nõudeid kehtestatud.
Kleepida käepidemed kaante külge, et saaks avada nii jala kui ka käega, ilma peenmotoorikata.
Juhtteed konverentsialal
Konverentsialale juhtteeks kleebitud kare teip on kulunud ja pole valge kepiga tunda.
Lisada püsivad, nt metallist profiiliga juhtteed. Asukohad kavandada koostöös ligipääsetavuse eksperdiga.
Juhtteed õuealal
Karestatud plaadid on vaheldumisi kasutusel disainiks ja juhtteeks ning karestus ära kulunud, mistõttu juhtteest pole aru saada, eriti talvel.
Rajada juhteed ühemõtteliselt arusaadava tekstuuriga sillutisega.
Evakuatsioonikoridori trepp
Evakuatsioonikoridori trepi astmed ei eristu kontrastselt tasapindadest.
Lisada trepiastmetele kontrastne märgistus, mis lisab kontrastsust aga ei tee pilti liiga kirjuks.
Evakuatsioonikoridori käsipuud
Käsipuu on ühel pool ja ühel kõrgusel. Muidu hea disain ja kontrastsus. Käsipuust ei saa praegu tuge teist kätt kasutavad inimesed ega lapsed.
Lisada käsipuu ka trepi teisele poole ning lisada mõlemale poole ka madalamal asetsev 2,5 cm diameetriga käsipuu.
Konverentsiala suuremad ühikasutusega WC-d
Ruumid kajavad, igasugune akustiline privaatsus hügieenitoimingute tegemiseks puudub. Seetõttu inimesed kasutavad inva-WC-d, tekitades järjekorda.
Luua akustiline privaatsus kas kabiine helikindlaks ümber ehitades või vastupidi, lisada taimeriga raadio, mis tekitab piisavalt valju mürafooni privaatsuse tagamiseks.
Korruste WC-d
Osadel korrustel on üksikud WC-d jagatud sugude kaupa, mistõttu peaks ootama järjekorras, kuigi vaba WC on kõrval olemas.
Eemaldada ühe kabiiniga WC-delt soopiirangud, et neid saaks lihtsalt igaüks häbitundeta kasutada.
Tamme saali lava
Lavale ei pääse ratastooliga
Ehitada lavale kaldtee, mis arvestab elektriratastooli manööverdamisruumiga. Ajutine kaldtee.
Kirjutustõlke esitamise võimalused sündmustel
Puudub tehniline tüüplahendus sündmustel reaalajas kirjutustõlke esitamiseks. Sh konverentsi ajal, veebiülekandele ja salvestusele.
Väiksemate saalide kohvipauside alad
Kohvipauside aladel on seisulauad, puudub istumisvõimalusega laud, mis on nt ratastoolikasutajale vajalik.
Silmusvõimendid
Konverentsiala ei ole silmusvõimenditega kaetud.
Lisada silmusvõimendid kõikidesse konverentsiala saalidesse. Lisada vastav märgistus ja info nende kasutamise kohta.
Liftides info
Liftides majaplaan ei vasta tegelikkusele. Nuppudel on Braille kiri aga majaplaanil ja abikutsungil? mitte.
Majaplaan uuendada ning lisada Braille kiri. Jälgida, et liftidel häälteavitused töötaksid alati.
Invaparkimine
Invaparklas on ainult kaks kohta ning läheduses puuduvad ligipääsetavad alternatiivid.
Lisada ajutise invaparkimise kohti uste juures sillutatud alale.
Majaplaanid
Ruumide sildid
Avariiväljapääs
Maja ette suunduvast evakuatsiooniuksest ei saa enam ilma uksekaardita välja, kuigi peaks avanema paanikalingiga.
Evakuatsiooniteedest peab õue saama igasuguse ettevalmistuseta.
Hädaolukorra teavitussüsteem
Kuulmispuudega inimesed ei saa ohuteavitust.
Lisaks auditiivsele väljundile lisada visuaalne väljund.
Eesmärk:
Kaardistada ministeeriumide ühishoone ja õue ala ligipääsetavuse edendamise vajadused, mida saab kasutada alusmaterjalina hoone ligipääsetavuse edendamise tegevuskava kokkuleppimiseks. Audit aitab hoonega seotud asutustel jõuda kokkuleppele vajalikes tegevustes, nende järjestuses ja rahastuses. Riikliku strateegia Eesti 2035+ eesmärkide saavutamiseks on vaja riigiasutused muuta ligipääsetavaks ning oluline esindushoone, kuhu on koondunud 6 ministeeriumi, peaks olema eeskujulikuks näiteks.
Auditi läbiviimise protsess:
• Lepitakse kokku paikvaatluse aeg.
• Haldustalitus teavitab hoones asuvaid asutusi auditi läbiviimise plaanist ja ajast.
• Paikvaatlus toimub koos haldustalituse töötaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga. Auditi läbiviijad üksi hoones ei liigu.
• Koostatakse raporti mustand.
• Haldustalitus kogub raporti mustandi kohta kommentaarid hoonega seotud asutustelt (ministeeriumid, RKAS, omanik). Eesmärk koguda täpsustavad küsimused ja kommentaarid, mida seotud asutused peavad vajalikuks, et nad saaksid hiljem tegevuskava koostamisel raportist endale otsuste tegemiseks vajaliku info kätte. Lisaks palutakse võimalusel TTJA-l valideerida, kas raportis on kohustuslike ja soovitavata tegevuste eristamine korrektne.
• Raportit täiendatakse vastavalt vajadusele ja vormistatakse lõplik fail. (Valmimise tähtaeg 30.september 2025)
• Auditi koostaja tutvustab tulemusi 1-2 koosolekul (tellijale, teistele hoonega seotud asutustele) (oktoober-november)
Kontaktisikud:
Krista Erg-Scacchetti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected], tel 5662 8067.
Tarmo Tallermaa, Rahandusministeerium (haldustalituse juhataja), [email protected], tel 5885 1478.
Ootused auditi raportile:
• Lähtutakse inimese elukaarel põhinevast ligipääsetavuse käsitlusest.
• Käsitletakse nii töötajate kui ka külaliste ligipääsetavust.
• Käsitletud on hoone üldkasutatavat ala, töötajatele mõeldud ruume, õue ala, parklat ja konverentsialal sündmuste korraldamist.
• Raport sisaldab konkreetseid soovitusi ligipääsetavuse parandamiseks.
• Raport on vormistatud tabelina, mida on võimalik sorteerida ja edaspidi tegevuskava põhjaks kasutada. Näide tabeli ülesehitusest on allpool.
• Eristatud on tegevused, mis on vajalikud praegu kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks ning soovituslikud parimad praktikad.
• Soovitused on järjestatud vastavalt sellele, millises järjestuses neid soovitusi võiks ellu viia suurima positiivse mõju saavutamiseks.
• Lisaks vajalikele tegevustele lühidalt välja tuua, mis on juba hästi, vajab säilitamist või väärib teistele riigiasutustele hea näitena välja toomist.
Taustainfo:
Hoone omanik/arendaja on 2Torni OÜ ning seda rendib Riigi Kinnisvara AS. Hoonet kasutab 6 ministeeriumit, nendest tegeleb hoone haldamisega Rahandusministeerium. Kinnistu on ca 9700 ruutmeetrit suur, hoonetel on 14 korrust, büroopinda on ca 16 000 ruutmeetrit. Töökohti on ca 1000.
Hoone ehitamise käigus tehti koostööd MTÜ Ligipääsetavuse foorumiga, et hoone saaks ligipääsetav. Seetõttu on paljuski erivajadustega juba arvestatud. Hoone ehitati 2017. aastal ning 2018. aastal hakkasid kehtima ehitistele ligipääsetavuse nõuded, millest osadele Suur-Ameerika 1 hoone ei vasta. 2024. aastal on RKAS täitnud praegu kehtiva määrusele nõuetele vastavuse enesekontrolli lehe. 2025. a seisuga on ehitiste ligipääsetavuse nõuete eelnõu täiendamisel Kliimaministeeriumis. On teada, et kõiki ligipääsetavuse aspekte kunagi ei reguleerita. Lisaks ei peaks lähtuma nii olulise hoone puhul miinimumnõuetest vaid seadma eeskuju teistele valitsusasutustele. Hoones toimub palju sündmusi, kus osalevad üle riigi erinevate asutuste esindajad ja tihti ka väliskülalised. See võimaldab suurel hulgal inimestel ligipääsetavuse lahendusi kogeda oma asutustesse kaasa võtta teadmised heade praktikate näidetel.
NÄIDE võimalikus tabeli ülesehitusest:
Soovitused ligipääsetavuse edendamiseks
Käsitletav objekt
Probleem
Kas pragune olukord vastab nõuetele?
Nõuetega vastavusse viimise lahenduse soovitus
Parima praktikaga lahenduse soovitus
Olulisus
Soovituslik elluviimise järjekord
Ligikaudne eelarve (kui võimalik)
Lülitid
Lampide lülitid ei eristu seina/ukseraami värvist.
Lülitid teha kontrastse tooniga nähtavaks. Vahetada lüliti teist värvi või lisada kontrastne kleeps lüliti peale või ümber. Vahetada tumedate ja heledate lülitite katted.
Lävepakud
Nõrgemate kätega ratastoolikasutajal raske üle lävepaku saada
Jah, 2,5cm lävepakud. Mõnes kohas kaldega liistuga täiendatud.
Kus võimalik, lävepakud eemaldada, asendada tasapinnaliste liistudega või lisada kaldega liistud. Eriti pöörata tähelepanu konverentsialale ja koosolekuruumidele.
Uksed
Liftikoridori viivad uksed avanevad liiga raskelt, et nõrgem abivahendiga liikuja saaks neist ise läbi. Nt liftikoridori uksed, konverentsiruumide uksed.
Köögi sisustus
Osades köökides on ainult baarilaud ja baaripukid, mis pole sobiv ratastooli kasutajale, ajutise vigastuse, tasakaaluprobleemi vms juhul. Mikrolaineahi on liiga kõrgel ratastoolikasutajale. Madal külmik ja nõude kapp on olemas.
Prügikastid
Sorteerimisprügikaste pole võimalik avada ilma jalgu kasutamata.
Jah, sest prügikastidele pole nõudeid kehtestatud.
Kleepida käepidemed kaante külge, et saaks avada nii jala kui ka käega, ilma peenmotoorikata.
Juhtteed konverentsialal
Konverentsialale juhtteeks kleebitud kare teip on kulunud ja pole valge kepiga tunda.
Lisada püsivad, nt metallist profiiliga juhtteed. Asukohad kavandada koostöös ligipääsetavuse eksperdiga.
Juhtteed õuealal
Karestatud plaadid on vaheldumisi kasutusel disainiks ja juhtteeks ning karestus ära kulunud, mistõttu juhtteest pole aru saada, eriti talvel.
Rajada juhteed ühemõtteliselt arusaadava tekstuuriga sillutisega.
Evakuatsioonikoridori trepp
Evakuatsioonikoridori trepi astmed ei eristu kontrastselt tasapindadest.
Lisada trepiastmetele kontrastne märgistus, mis lisab kontrastsust aga ei tee pilti liiga kirjuks.
Evakuatsioonikoridori käsipuud
Käsipuu on ühel pool ja ühel kõrgusel. Muidu hea disain ja kontrastsus. Käsipuust ei saa praegu tuge teist kätt kasutavad inimesed ega lapsed.
Lisada käsipuu ka trepi teisele poole ning lisada mõlemale poole ka madalamal asetsev 2,5 cm diameetriga käsipuu.
Konverentsiala suuremad ühikasutusega WC-d
Ruumid kajavad, igasugune akustiline privaatsus hügieenitoimingute tegemiseks puudub. Seetõttu inimesed kasutavad inva-WC-d, tekitades järjekorda.
Luua akustiline privaatsus kas kabiine helikindlaks ümber ehitades või vastupidi, lisada taimeriga raadio, mis tekitab piisavalt valju mürafooni privaatsuse tagamiseks.
Korruste WC-d
Osadel korrustel on üksikud WC-d jagatud sugude kaupa, mistõttu peaks ootama järjekorras, kuigi vaba WC on kõrval olemas.
Eemaldada ühe kabiiniga WC-delt soopiirangud, et neid saaks lihtsalt igaüks häbitundeta kasutada.
Tamme saali lava
Lavale ei pääse ratastooliga
Ehitada lavale kaldtee, mis arvestab elektriratastooli manööverdamisruumiga. Ajutine kaldtee.
Kirjutustõlke esitamise võimalused sündmustel
Puudub tehniline tüüplahendus sündmustel reaalajas kirjutustõlke esitamiseks. Sh konverentsi ajal, veebiülekandele ja salvestusele.
Väiksemate saalide kohvipauside alad
Kohvipauside aladel on seisulauad, puudub istumisvõimalusega laud, mis on nt ratastoolikasutajale vajalik.
Silmusvõimendid
Konverentsiala ei ole silmusvõimenditega kaetud.
Lisada silmusvõimendid kõikidesse konverentsiala saalidesse. Lisada vastav märgistus ja info nende kasutamise kohta.
Liftides info
Liftides majaplaan ei vasta tegelikkusele. Nuppudel on Braille kiri aga majaplaanil ja abikutsungil? mitte.
Majaplaan uuendada ning lisada Braille kiri. Jälgida, et liftidel häälteavitused töötaksid alati.
Invaparkimine
Invaparklas on ainult kaks kohta ning läheduses puuduvad ligipääsetavad alternatiivid.
Lisada ajutise invaparkimise kohti uste juures sillutatud alale.
Majaplaanid
Ruumide sildid
Avariiväljapääs
Maja ette suunduvast evakuatsiooniuksest ei saa enam ilma uksekaardita välja, kuigi peaks avanema paanikalingiga.
Evakuatsiooniteedest peab õue saama igasuguse ettevalmistuseta.
Hädaolukorra teavitussüsteem
Kuulmispuudega inimesed ei saa ohuteavitust.
Lisaks auditiivsele väljundile lisada visuaalne väljund.
From: Krista Erg-Scacchetti - MKM
Sent: Mon, 09 Jun 2025 14:35:30 +0000
To: Jakob Rosin <[email protected]>; Maarja Metsla-Rosin <[email protected]>
Subject: Palun Ligipääsukeselt pakkumist ligipääsetavuse auditiks
Tere!
Palun pakkumist ligipääsetavuse auditi läbiviimiseks ministeeriumide ühishoones (Tallinn, Suur-Ameerika 1). Auditi lähteülesanne, mis sisaldab auditi eesmärki, läbiviimise protsessi ja ootuseid on manuses. Auditi valmimise tähtaeg on märgitud septembri lõpuks, et asi ei jääks kellegi puhkuste taha aga muidugi on see oodatud esimesel võimalusel, et aasta lõpus jääks rohkem aega järeltegevusteks. Lühidalt soovime tabeli vormis nimekirja, kus on kirjas, mida selles hoones ligipääsetavuse parandamiseks tegema peaks ja võiks. See on põhimõtteliselt edasise tegevusplaani põhi.
Saabunud hinnapakkumiste alusel teeme valiku lähtuvalt 1) lähteülesandele vastavusele 2) hinnale (eelistame soodsamat pakkumist).
Pakkumisi ootan 24. juunini (kaasa arvatud).
Tervitades
| Krista Erg-Scacchetti |
Lähteülesanne Suur-Ameerika 1 ligipääsetavuse auditiks
Eesmärk:
Kaardistada ministeeriumide ühishoone ja õue ala ligipääsetavuse edendamise vajadused, mida saab kasutada alusmaterjalina hoone ligipääsetavuse edendamise tegevuskava kokkuleppimiseks. Audit aitab hoonega seotud asutustel jõuda kokkuleppele vajalikes tegevustes, nende järjestuses ja rahastuses. Riikliku strateegia Eesti 2035+ eesmärkide saavutamiseks on vaja riigiasutused muuta ligipääsetavaks ning oluline esindushoone, kuhu on koondunud 6 ministeeriumi, peaks olema eeskujulikuks näiteks.
Auditi läbiviimise protsess:
• Lepitakse kokku paikvaatluse aeg.
• Haldustalitus teavitab hoones asuvaid asutusi auditi läbiviimise plaanist ja ajast.
• Paikvaatlus toimub koos haldustalituse töötaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga. Auditi läbiviijad üksi hoones ei liigu.
• Koostatakse raporti mustand.
• Haldustalitus kogub raporti mustandi kohta kommentaarid hoonega seotud asutustelt (ministeeriumid, RKAS, omanik). Eesmärk koguda täpsustavad küsimused ja kommentaarid, mida seotud asutused peavad vajalikuks, et nad saaksid hiljem tegevuskava koostamisel raportist endale otsuste tegemiseks vajaliku info kätte. Lisaks palutakse võimalusel TTJA-l valideerida, kas raportis on kohustuslike ja soovitavata tegevuste eristamine korrektne.
• Raportit täiendatakse vastavalt vajadusele ja vormistatakse lõplik fail. (Valmimise tähtaeg 30.september 2025)
• Auditi koostaja tutvustab tulemusi 1-2 koosolekul (tellijale, teistele hoonega seotud asutustele) (oktoober-november)
Kontaktisikud:
Krista Erg-Scacchetti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected], tel 5662 8067.
Tarmo Tallermaa, Rahandusministeerium (haldustalituse juhataja), [email protected], tel 5885 1478.
Ootused auditi raportile:
• Lähtutakse inimese elukaarel põhinevast ligipääsetavuse käsitlusest.
• Käsitletakse nii töötajate kui ka külaliste ligipääsetavust.
• Käsitletud on hoone üldkasutatavat ala, töötajatele mõeldud ruume, õue ala, parklat ja konverentsialal sündmuste korraldamist.
• Raport sisaldab konkreetseid soovitusi ligipääsetavuse parandamiseks.
• Raport on vormistatud tabelina, mida on võimalik sorteerida ja edaspidi tegevuskava põhjaks kasutada. Näide tabeli ülesehitusest on allpool.
• Eristatud on tegevused, mis on vajalikud praegu kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks ning soovituslikud parimad praktikad.
• Soovitused on järjestatud vastavalt sellele, millises järjestuses neid soovitusi võiks ellu viia suurima positiivse mõju saavutamiseks.
• Lisaks vajalikele tegevustele lühidalt välja tuua, mis on juba hästi, vajab säilitamist või väärib teistele riigiasutustele hea näitena välja toomist.
Taustainfo:
Hoone omanik/arendaja on 2Torni OÜ ning seda rendib Riigi Kinnisvara AS. Hoonet kasutab 6 ministeeriumit, nendest tegeleb hoone haldamisega Rahandusministeerium. Kinnistu on ca 9700 ruutmeetrit suur, hoonetel on 14 korrust, büroopinda on ca 16 000 ruutmeetrit. Töökohti on ca 1000.
Hoone ehitamise käigus tehti koostööd MTÜ Ligipääsetavuse foorumiga, et hoone saaks ligipääsetav. Seetõttu on paljuski erivajadustega juba arvestatud. Hoone ehitati 2017. aastal ning 2018. aastal hakkasid kehtima ehitistele ligipääsetavuse nõuded, millest osadele Suur-Ameerika 1 hoone ei vasta. 2024. aastal on RKAS täitnud praegu kehtiva määrusele nõuetele vastavuse enesekontrolli lehe. 2025. a seisuga on ehitiste ligipääsetavuse nõuete eelnõu täiendamisel Kliimaministeeriumis. On teada, et kõiki ligipääsetavuse aspekte kunagi ei reguleerita. Lisaks ei peaks lähtuma nii olulise hoone puhul miinimumnõuetest vaid seadma eeskuju teistele valitsusasutustele. Hoones toimub palju sündmusi, kus osalevad üle riigi erinevate asutuste esindajad ja tihti ka väliskülalised. See võimaldab suurel hulgal inimestel ligipääsetavuse lahendusi kogeda oma asutustesse kaasa võtta teadmised heade praktikate näidetel.
NÄIDE võimalikus tabeli ülesehitusest:
Soovitused ligipääsetavuse edendamiseks
Käsitletav objekt
Probleem
Kas pragune olukord vastab nõuetele?
Nõuetega vastavusse viimise lahenduse soovitus
Parima praktikaga lahenduse soovitus
Olulisus
Soovituslik elluviimise järjekord
Ligikaudne eelarve (kui võimalik)
Lülitid
Lampide lülitid ei eristu seina/ukseraami värvist.
Lülitid teha kontrastse tooniga nähtavaks. Vahetada lüliti teist värvi või lisada kontrastne kleeps lüliti peale või ümber. Vahetada tumedate ja heledate lülitite katted.
Lävepakud
Nõrgemate kätega ratastoolikasutajal raske üle lävepaku saada
Jah, 2,5cm lävepakud. Mõnes kohas kaldega liistuga täiendatud.
Kus võimalik, lävepakud eemaldada, asendada tasapinnaliste liistudega või lisada kaldega liistud. Eriti pöörata tähelepanu konverentsialale ja koosolekuruumidele.
Uksed
Liftikoridori viivad uksed avanevad liiga raskelt, et nõrgem abivahendiga liikuja saaks neist ise läbi. Nt liftikoridori uksed, konverentsiruumide uksed.
Köögi sisustus
Osades köökides on ainult baarilaud ja baaripukid, mis pole sobiv ratastooli kasutajale, ajutise vigastuse, tasakaaluprobleemi vms juhul. Mikrolaineahi on liiga kõrgel ratastoolikasutajale. Madal külmik ja nõude kapp on olemas.
Prügikastid
Sorteerimisprügikaste pole võimalik avada ilma jalgu kasutamata.
Jah, sest prügikastidele pole nõudeid kehtestatud.
Kleepida käepidemed kaante külge, et saaks avada nii jala kui ka käega, ilma peenmotoorikata.
Juhtteed konverentsialal
Konverentsialale juhtteeks kleebitud kare teip on kulunud ja pole valge kepiga tunda.
Lisada püsivad, nt metallist profiiliga juhtteed. Asukohad kavandada koostöös ligipääsetavuse eksperdiga.
Juhtteed õuealal
Karestatud plaadid on vaheldumisi kasutusel disainiks ja juhtteeks ning karestus ära kulunud, mistõttu juhtteest pole aru saada, eriti talvel.
Rajada juhteed ühemõtteliselt arusaadava tekstuuriga sillutisega.
Evakuatsioonikoridori trepp
Evakuatsioonikoridori trepi astmed ei eristu kontrastselt tasapindadest.
Lisada trepiastmetele kontrastne märgistus, mis lisab kontrastsust aga ei tee pilti liiga kirjuks.
Evakuatsioonikoridori käsipuud
Käsipuu on ühel pool ja ühel kõrgusel. Muidu hea disain ja kontrastsus. Käsipuust ei saa praegu tuge teist kätt kasutavad inimesed ega lapsed.
Lisada käsipuu ka trepi teisele poole ning lisada mõlemale poole ka madalamal asetsev 2,5 cm diameetriga käsipuu.
Konverentsiala suuremad ühikasutusega WC-d
Ruumid kajavad, igasugune akustiline privaatsus hügieenitoimingute tegemiseks puudub. Seetõttu inimesed kasutavad inva-WC-d, tekitades järjekorda.
Luua akustiline privaatsus kas kabiine helikindlaks ümber ehitades või vastupidi, lisada taimeriga raadio, mis tekitab piisavalt valju mürafooni privaatsuse tagamiseks.
Korruste WC-d
Osadel korrustel on üksikud WC-d jagatud sugude kaupa, mistõttu peaks ootama järjekorras, kuigi vaba WC on kõrval olemas.
Eemaldada ühe kabiiniga WC-delt soopiirangud, et neid saaks lihtsalt igaüks häbitundeta kasutada.
Tamme saali lava
Lavale ei pääse ratastooliga
Ehitada lavale kaldtee, mis arvestab elektriratastooli manööverdamisruumiga. Ajutine kaldtee.
Kirjutustõlke esitamise võimalused sündmustel
Puudub tehniline tüüplahendus sündmustel reaalajas kirjutustõlke esitamiseks. Sh konverentsi ajal, veebiülekandele ja salvestusele.
Väiksemate saalide kohvipauside alad
Kohvipauside aladel on seisulauad, puudub istumisvõimalusega laud, mis on nt ratastoolikasutajale vajalik.
Silmusvõimendid
Konverentsiala ei ole silmusvõimenditega kaetud.
Lisada silmusvõimendid kõikidesse konverentsiala saalidesse. Lisada vastav märgistus ja info nende kasutamise kohta.
Liftides info
Liftides majaplaan ei vasta tegelikkusele. Nuppudel on Braille kiri aga majaplaanil ja abikutsungil? mitte.
Majaplaan uuendada ning lisada Braille kiri. Jälgida, et liftidel häälteavitused töötaksid alati.
Invaparkimine
Invaparklas on ainult kaks kohta ning läheduses puuduvad ligipääsetavad alternatiivid.
Lisada ajutise invaparkimise kohti uste juures sillutatud alale.
Majaplaanid
Ruumide sildid
Avariiväljapääs
Maja ette suunduvast evakuatsiooniuksest ei saa enam ilma uksekaardita välja, kuigi peaks avanema paanikalingiga.
Evakuatsiooniteedest peab õue saama igasuguse ettevalmistuseta.
Hädaolukorra teavitussüsteem
Kuulmispuudega inimesed ei saa ohuteavitust.
Lisaks auditiivsele väljundile lisada visuaalne väljund.
Eesmärk:
Kaardistada ministeeriumide ühishoone ja õue ala ligipääsetavuse edendamise vajadused, mida saab kasutada alusmaterjalina hoone ligipääsetavuse edendamise tegevuskava kokkuleppimiseks. Audit aitab hoonega seotud asutustel jõuda kokkuleppele vajalikes tegevustes, nende järjestuses ja rahastuses. Riikliku strateegia Eesti 2035+ eesmärkide saavutamiseks on vaja riigiasutused muuta ligipääsetavaks ning oluline esindushoone, kuhu on koondunud 6 ministeeriumi, peaks olema eeskujulikuks näiteks.
Auditi läbiviimise protsess:
• Lepitakse kokku paikvaatluse aeg.
• Haldustalitus teavitab hoones asuvaid asutusi auditi läbiviimise plaanist ja ajast.
• Paikvaatlus toimub koos haldustalituse töötaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaga. Auditi läbiviijad üksi hoones ei liigu.
• Koostatakse raporti mustand.
• Haldustalitus kogub raporti mustandi kohta kommentaarid hoonega seotud asutustelt (ministeeriumid, RKAS, omanik). Eesmärk koguda täpsustavad küsimused ja kommentaarid, mida seotud asutused peavad vajalikuks, et nad saaksid hiljem tegevuskava koostamisel raportist endale otsuste tegemiseks vajaliku info kätte. Lisaks palutakse võimalusel TTJA-l valideerida, kas raportis on kohustuslike ja soovitavata tegevuste eristamine korrektne.
• Raportit täiendatakse vastavalt vajadusele ja vormistatakse lõplik fail. (Valmimise tähtaeg 30.september 2025)
• Auditi koostaja tutvustab tulemusi 1-2 koosolekul (tellijale, teistele hoonega seotud asutustele) (oktoober-november)
Kontaktisikud:
Krista Erg-Scacchetti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected], tel 5662 8067.
Tarmo Tallermaa, Rahandusministeerium (haldustalituse juhataja), [email protected], tel 5885 1478.
Ootused auditi raportile:
• Lähtutakse inimese elukaarel põhinevast ligipääsetavuse käsitlusest.
• Käsitletakse nii töötajate kui ka külaliste ligipääsetavust.
• Käsitletud on hoone üldkasutatavat ala, töötajatele mõeldud ruume, õue ala, parklat ja konverentsialal sündmuste korraldamist.
• Raport sisaldab konkreetseid soovitusi ligipääsetavuse parandamiseks.
• Raport on vormistatud tabelina, mida on võimalik sorteerida ja edaspidi tegevuskava põhjaks kasutada. Näide tabeli ülesehitusest on allpool.
• Eristatud on tegevused, mis on vajalikud praegu kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks ning soovituslikud parimad praktikad.
• Soovitused on järjestatud vastavalt sellele, millises järjestuses neid soovitusi võiks ellu viia suurima positiivse mõju saavutamiseks.
• Lisaks vajalikele tegevustele lühidalt välja tuua, mis on juba hästi, vajab säilitamist või väärib teistele riigiasutustele hea näitena välja toomist.
Taustainfo:
Hoone omanik/arendaja on 2Torni OÜ ning seda rendib Riigi Kinnisvara AS. Hoonet kasutab 6 ministeeriumit, nendest tegeleb hoone haldamisega Rahandusministeerium. Kinnistu on ca 9700 ruutmeetrit suur, hoonetel on 14 korrust, büroopinda on ca 16 000 ruutmeetrit. Töökohti on ca 1000.
Hoone ehitamise käigus tehti koostööd MTÜ Ligipääsetavuse foorumiga, et hoone saaks ligipääsetav. Seetõttu on paljuski erivajadustega juba arvestatud. Hoone ehitati 2017. aastal ning 2018. aastal hakkasid kehtima ehitistele ligipääsetavuse nõuded, millest osadele Suur-Ameerika 1 hoone ei vasta. 2024. aastal on RKAS täitnud praegu kehtiva määrusele nõuetele vastavuse enesekontrolli lehe. 2025. a seisuga on ehitiste ligipääsetavuse nõuete eelnõu täiendamisel Kliimaministeeriumis. On teada, et kõiki ligipääsetavuse aspekte kunagi ei reguleerita. Lisaks ei peaks lähtuma nii olulise hoone puhul miinimumnõuetest vaid seadma eeskuju teistele valitsusasutustele. Hoones toimub palju sündmusi, kus osalevad üle riigi erinevate asutuste esindajad ja tihti ka väliskülalised. See võimaldab suurel hulgal inimestel ligipääsetavuse lahendusi kogeda oma asutustesse kaasa võtta teadmised heade praktikate näidetel.
NÄIDE võimalikus tabeli ülesehitusest:
Soovitused ligipääsetavuse edendamiseks
Käsitletav objekt
Probleem
Kas pragune olukord vastab nõuetele?
Nõuetega vastavusse viimise lahenduse soovitus
Parima praktikaga lahenduse soovitus
Olulisus
Soovituslik elluviimise järjekord
Ligikaudne eelarve (kui võimalik)
Lülitid
Lampide lülitid ei eristu seina/ukseraami värvist.
Lülitid teha kontrastse tooniga nähtavaks. Vahetada lüliti teist värvi või lisada kontrastne kleeps lüliti peale või ümber. Vahetada tumedate ja heledate lülitite katted.
Lävepakud
Nõrgemate kätega ratastoolikasutajal raske üle lävepaku saada
Jah, 2,5cm lävepakud. Mõnes kohas kaldega liistuga täiendatud.
Kus võimalik, lävepakud eemaldada, asendada tasapinnaliste liistudega või lisada kaldega liistud. Eriti pöörata tähelepanu konverentsialale ja koosolekuruumidele.
Uksed
Liftikoridori viivad uksed avanevad liiga raskelt, et nõrgem abivahendiga liikuja saaks neist ise läbi. Nt liftikoridori uksed, konverentsiruumide uksed.
Köögi sisustus
Osades köökides on ainult baarilaud ja baaripukid, mis pole sobiv ratastooli kasutajale, ajutise vigastuse, tasakaaluprobleemi vms juhul. Mikrolaineahi on liiga kõrgel ratastoolikasutajale. Madal külmik ja nõude kapp on olemas.
Prügikastid
Sorteerimisprügikaste pole võimalik avada ilma jalgu kasutamata.
Jah, sest prügikastidele pole nõudeid kehtestatud.
Kleepida käepidemed kaante külge, et saaks avada nii jala kui ka käega, ilma peenmotoorikata.
Juhtteed konverentsialal
Konverentsialale juhtteeks kleebitud kare teip on kulunud ja pole valge kepiga tunda.
Lisada püsivad, nt metallist profiiliga juhtteed. Asukohad kavandada koostöös ligipääsetavuse eksperdiga.
Juhtteed õuealal
Karestatud plaadid on vaheldumisi kasutusel disainiks ja juhtteeks ning karestus ära kulunud, mistõttu juhtteest pole aru saada, eriti talvel.
Rajada juhteed ühemõtteliselt arusaadava tekstuuriga sillutisega.
Evakuatsioonikoridori trepp
Evakuatsioonikoridori trepi astmed ei eristu kontrastselt tasapindadest.
Lisada trepiastmetele kontrastne märgistus, mis lisab kontrastsust aga ei tee pilti liiga kirjuks.
Evakuatsioonikoridori käsipuud
Käsipuu on ühel pool ja ühel kõrgusel. Muidu hea disain ja kontrastsus. Käsipuust ei saa praegu tuge teist kätt kasutavad inimesed ega lapsed.
Lisada käsipuu ka trepi teisele poole ning lisada mõlemale poole ka madalamal asetsev 2,5 cm diameetriga käsipuu.
Konverentsiala suuremad ühikasutusega WC-d
Ruumid kajavad, igasugune akustiline privaatsus hügieenitoimingute tegemiseks puudub. Seetõttu inimesed kasutavad inva-WC-d, tekitades järjekorda.
Luua akustiline privaatsus kas kabiine helikindlaks ümber ehitades või vastupidi, lisada taimeriga raadio, mis tekitab piisavalt valju mürafooni privaatsuse tagamiseks.
Korruste WC-d
Osadel korrustel on üksikud WC-d jagatud sugude kaupa, mistõttu peaks ootama järjekorras, kuigi vaba WC on kõrval olemas.
Eemaldada ühe kabiiniga WC-delt soopiirangud, et neid saaks lihtsalt igaüks häbitundeta kasutada.
Tamme saali lava
Lavale ei pääse ratastooliga
Ehitada lavale kaldtee, mis arvestab elektriratastooli manööverdamisruumiga. Ajutine kaldtee.
Kirjutustõlke esitamise võimalused sündmustel
Puudub tehniline tüüplahendus sündmustel reaalajas kirjutustõlke esitamiseks. Sh konverentsi ajal, veebiülekandele ja salvestusele.
Väiksemate saalide kohvipauside alad
Kohvipauside aladel on seisulauad, puudub istumisvõimalusega laud, mis on nt ratastoolikasutajale vajalik.
Silmusvõimendid
Konverentsiala ei ole silmusvõimenditega kaetud.
Lisada silmusvõimendid kõikidesse konverentsiala saalidesse. Lisada vastav märgistus ja info nende kasutamise kohta.
Liftides info
Liftides majaplaan ei vasta tegelikkusele. Nuppudel on Braille kiri aga majaplaanil ja abikutsungil? mitte.
Majaplaan uuendada ning lisada Braille kiri. Jälgida, et liftidel häälteavitused töötaksid alati.
Invaparkimine
Invaparklas on ainult kaks kohta ning läheduses puuduvad ligipääsetavad alternatiivid.
Lisada ajutise invaparkimise kohti uste juures sillutatud alale.
Majaplaanid
Ruumide sildid
Avariiväljapääs
Maja ette suunduvast evakuatsiooniuksest ei saa enam ilma uksekaardita välja, kuigi peaks avanema paanikalingiga.
Evakuatsiooniteedest peab õue saama igasuguse ettevalmistuseta.
Hädaolukorra teavitussüsteem
Kuulmispuudega inimesed ei saa ohuteavitust.
Lisaks auditiivsele väljundile lisada visuaalne väljund.
