| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/5528-1 |
| Registreeritud | 22.12.2025 |
| Sünkroonitud | 23.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jägala Kalateed |
| Saabumis/saatmisviis | Jägala Kalateed |
| Vastutaja | Eliisa Mõistlik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Kinnisvaratalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Esitan ettepaneku keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse eesmärgipärasemaks ja ressursitõhusamaks korraldamiseks, lähtuvalt riiklikest halduskoormuse ja bürokraatia vähendamise eesmärkidest.
Praktikas esineb olukordi, kus KMH viiakse läbi täismahus ka juhtudel, kus kavandatava tegevuse põhimõtteline õiguslik lubatavus ei ole juba varases menetlusfaasis kinnitust leidnud. Selline lähenemine suurendab põhjendamatult haldus- ja menetluskoormust nii avalikus sektoris kui ka menetlusosaliste jaoks ning seob märkimisväärse hulga ametkondlikku ja eksperdiressurssi analüüsidele, mille tulemus ei saa lõppotsust sisuliselt mõjutada.
Ettepanekuks on kujundada KMH praktika senisest selgemalt etapiviisiliseks, võimaldades menetluse varases faasis keskenduda esmalt kavandatava tegevuse põhimõttelisele õiguslikule lubatavusele, sealhulgas piisava avaliku huvi olemasolu hindamisele. Juhul kui selgub, et kavandatav tegevus ei ole piisava avaliku huvi puudumise tõttu õiguspäraselt lubatav, ei oleks menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtudes põhjendatud jätkata KMH edasiste etappidega.
Selline lähenemine aitaks vähendada halduskoormust, suunata avaliku sektori ressursid tõhusamalt ning parandada keskkonnaalaste otsuste eesmärgipärasust, ilma et see vähendaks keskkonnakaitse taset või eeldaks seadusemuudatusi.
Ettepanek keskkonnamõju hindamise menetluse halduskoormuse vähendamiseks
Keskkonnamõju hindamine (KMH) on oluline otsustusprotsessi toetav menetlus, mille eesmärk
on hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid ning selle põhimõttelist lubatavust.
Praktikas esineb siiski olukordi, kus KMH viiakse läbi täismahus ka juhtudel, kus kavandatava
tegevuse õiguslik lubatavus ei ole juba varases menetlusfaasis kinnitust leidnud. Selline
lähenemine suurendab põhjendamatult haldus- ja menetluskoormust nii avalikus sektoris kui ka
menetlusosaliste jaoks ning seob märkimisväärse hulga ressursse analüüsidele, mille tulemus ei
saa lõppotsust sisuliselt mõjutada.
Ettepaneku eesmärk on muuta KMH menetlus senisest selgemalt etapiviisiliseks ja
eesmärgipärasemaks. Selleks on vajalik võimaldada varases menetlusfaasis keskenduda esmalt
kavandatava tegevuse põhimõttelise õigusliku lubatavuse hindamisele, sealhulgas piisava avaliku
huvi olemasolu tuvastamisele. Selline varajane fookustamine aitaks selgitada, kas kavandatav
tegevus on üldse õiguspäraselt lubatav, enne kui liigutakse detailsete keskkonnamõjude,
tehniliste leevendusmeetmete või alternatiivsete lahenduste analüüsi juurde.
Juhul kui KMH käigus selgub, et kavandatav tegevus ei ole piisava avaliku huvi puudumise tõttu
õiguspäraselt lubatav ning võib põhjustada keskkonnakahju või takistada keskkonna seisundi
taastamist, ei ole menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtudes põhjendatud
jätkata KMH edasiste etappidega. Sellisel juhul on KMH oma eesmärgi täitnud ning menetlus
tuleks lugeda lõpetatuks. Ettepaneku rakendamine võimaldaks vähendada halduskoormust ja
menetlusaegu, suunata avaliku sektori ja eksperdiressursid sisuliselt põhjendatud juhtumitele
ning parandada keskkonnaalaste otsuste eesmärgipärasust. Ettepanek ei eelda seadusemuudatust
ega vähenda keskkonnakaitse taset, vaid toetab olemasolevate keskkonnaõiguse ja
haldusmenetluse põhimõtete järjekindlamat ja ressursitõhusamat rakendamist.
Ettepanek keskkonnamõju hindamise menetluse halduskoormuse vähendamiseks
Keskkonnamõju hindamine (KMH) on oluline otsustusprotsessi toetav menetlus, mille eesmärk
on hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid ning selle põhimõttelist lubatavust.
Praktikas esineb siiski olukordi, kus KMH viiakse läbi täismahus ka juhtudel, kus kavandatava
tegevuse õiguslik lubatavus ei ole juba varases menetlusfaasis kinnitust leidnud. Selline
lähenemine suurendab põhjendamatult haldus- ja menetluskoormust nii avalikus sektoris kui ka
menetlusosaliste jaoks ning seob märkimisväärse hulga ressursse analüüsidele, mille tulemus ei
saa lõppotsust sisuliselt mõjutada.
Ettepaneku eesmärk on muuta KMH menetlus senisest selgemalt etapiviisiliseks ja
eesmärgipärasemaks. Selleks on vajalik võimaldada varases menetlusfaasis keskenduda esmalt
kavandatava tegevuse põhimõttelise õigusliku lubatavuse hindamisele, sealhulgas piisava avaliku
huvi olemasolu tuvastamisele. Selline varajane fookustamine aitaks selgitada, kas kavandatav
tegevus on üldse õiguspäraselt lubatav, enne kui liigutakse detailsete keskkonnamõjude,
tehniliste leevendusmeetmete või alternatiivsete lahenduste analüüsi juurde.
Juhul kui KMH käigus selgub, et kavandatav tegevus ei ole piisava avaliku huvi puudumise tõttu
õiguspäraselt lubatav ning võib põhjustada keskkonnakahju või takistada keskkonna seisundi
taastamist, ei ole menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtudes põhjendatud
jätkata KMH edasiste etappidega. Sellisel juhul on KMH oma eesmärgi täitnud ning menetlus
tuleks lugeda lõpetatuks. Ettepaneku rakendamine võimaldaks vähendada halduskoormust ja
menetlusaegu, suunata avaliku sektori ja eksperdiressursid sisuliselt põhjendatud juhtumitele
ning parandada keskkonnaalaste otsuste eesmärgipärasust. Ettepanek ei eelda seadusemuudatust
ega vähenda keskkonnakaitse taset, vaid toetab olemasolevate keskkonnaõiguse ja
haldusmenetluse põhimõtete järjekindlamat ja ressursitõhusamat rakendamist.