| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/3085-2 |
| Registreeritud | 22.12.2025 |
| Sünkroonitud | 23.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Ülle Harak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Strateegiaosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Justiits- ja Digiministeerium [email protected]
Teie 09.12.2025 nr 1-16/9866- 1,JDM/25-1360/- 1K/
Meie 22.12.2025 nr 1.2-3/3085-2
Digiühiskonna arengukava aastani 2035 eelnõu kooskõlastamine
Tunnustame, et digiühiskonna arengukava on lühike ja keskendub olulisele. Kooskõlastame
eelnõu „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“, lisades mõned ettepanekud ja
tähelepanekud.
Alaeesmärgi „maailma parim digiriigi kasutajakogemus“ praegune sõnastus koondab ühte
lausesse mitu erinevat fookust: kasutajakogemus, andmekorraldus, tehisaru,
tehnoloogiataristu ja jätkusuutlikkus. Need on kõik olulised, kuid oma olemuselt erinevad.
Selguse huvides soovitame kaaluda nende eraldi eesmärgistamist või vähemalt selgemat
eristamist (nt kasutajakogemus kui peamine siht, andmekorraldus ja taristu kui toetavad
võimekused, jätkusuutlikkus kui läbiv põhimõte).
Esimese alaeesmärgi 1. punktis on lause „Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika
teenustega rahulolu mõõtmiseks“. Toetame ühtse metoodika loomist, kuid rõhutame, et see
arvestaks digiteenuste eripära ega piirduks vaid kitsa valdkonnaga, nt otsesed avalikud
teenused.
Esimese alaeesmärgi 2. punktis on eesmärk „paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla
andmemajanduse“. Toetame seda, kuid juhime tähelepanu, et EL-i tasandil luuakse
valdkondlikke andmeruume (nt tervise andmeruum). Kui igas valdkonnas seatakse erinevad
nõuded, tekib killustumine ja koostalitlusvõime kannatab. Ootame Justiits- ja
Digiministeeriumilt riigiülese pildi hoidmist ja koostööd, et vältida tarbetuid barjääre (nt tervis
vs sotsiaal, haridus, tööturg, siseturvalisus).
Esimese alaeesmärgi 2. punkt sisaldab suunda „inimese heaks“. Soovitame kaaluda selle
põhimõtte viimist alaeesmärgi 1. punkti alla, kuna on sisult sarnased ja annaks võimaluse
lähtuda inimkesksuse/kasutajakesksuse ühtsetest põhimõtetest, sh kasutada teenusdisaini
võtteid ja andmekaitse põhimõtteid. Need teemad on koos ka „Personaalse riigi valges
raamatus“, millele alaeesmärgi 1. punktis viidatakse. Näiteks, andmejälgija ja
andmenõusolekuteenuse rakendamise hoogustamine, panustavad mõlemad just eelkõige
inimkesksuse ja parima kasutajakogemuse eesmärkidesse.
Arengukava maksumuse prognoos ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi
2021–2027 digipöörete toetused) riigiüleste suundade arendamiseks. Soovitame kaaluda
nende rahastamist ja täiendava kompetentsi pakkumist, sarnaselt praegusele MKM-i
2
reaalajamajanduse tegevusmudelile. Mitmed eesmärgid on sektorite ülesed, mistõttu on
oluline arvestada lisakohustuste seadmisel ka lisafinantseerimise vajadust.
Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Alaeesmärk I“ alapunkti 2 „Andmed tööle“ tegevusi:
- loome ühtse andmetaotluste menetluskeskkonna kiirendamaks teadusuuringuteks
andmeväljastusprotsessi;
- töötame välja turvaliste andmetöötluskeskkondade kontseptsiooni ja rakendame seda
koostöös SOM-iga jt huvitatud osapooltega;
- toetame turvaliste andmetöötluskeskkondade loomist.
Need nimetatud tegevused on seotud tervise andmeruumi määrusega, kuid vajavad riigiülest
lähenemist, et vältida dubleerimist.
Riigis on kasutusel kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi elusündmusi. Nende
arendamine on olnud valdkondade ülene, kuid jätkusuutlik toimemudel puudub. Palume lisada
tegevuse sündmusteenuste juhtimis- ja rahastusmudeli väljatöötamiseks ning rakendamiseks.
Tegevused, mis eeldavad erasektori kaasamist läbi toetuste, vajavad riigiabi lubatavuse
analüüsi. Soovitame kaaluda koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, et vältida
dubleerimist ja suurendada efektiivsust.
Toetame algatust vähendada halduskoormust E-ITS-i rakendamisel, nähes ette automatiseerimisvõimalusi. Soovitame kaaluda ka muid meetmeid, kuna praegune koormus
ei ole proportsionaalne riskidega ja tekitab liigset lisatööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Liisi Lillipuu Jaanika Merilo Juta Urbalu
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|