Kiri

Juhend toetuse saajale keskkonnahoidlike tegevuste elluviimiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) fondide rakenduskava DNSH (inglise keeles „do no significant harm“ ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüs ei tuvastanud Sotsiaalministeeriumi meetme(te)l potentsiaalselt olulist kahju taksonoomiamääruse (EL) 2020/8521 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidele:
a) kliimamuutuste leevendamine;
b) kliimamuutustega kohanemine;
c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
d) üleminek ringmajandusele;
e) saastuse vältimine ja tõrje;
f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
EL-i ühissätete määruse (EL) 2021/10602 kohaselt tuleks fondide eesmärke ellu viia kestliku arengu raames, edendades keskkonna säilitamise, kaitse ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu3 artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse „saastaja maksab“ põhimõtet, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke4 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet5.
Seega ei ole ÜKP fondidest toetatavate tegevuste elluviimisel piisav ja mõistlik ainuüksi suund negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele ja/või vältimisele. Toetuse taotlejatel tuleks läbimõeldult panustada keskkonnahoiu tagamisse ka juhul, kui toetatava projektiga ei kaasne ilmseid ohte keskkonnale ja rohepöörde väljakutseid.
Käesoleva juhendi eesmärg on esitada koondatud kujul (praktilisi) soovitusi ja (parimaid) näiteid aitamaks toetuse saajatel läheneda projektide rakendamisele keskkonnasäästlikumalt. Juhendi sisu ei jää rangeks ja jäigaks, vaid vajadusel on see tarvilikele muutustele ja täiendustele avatud, sh arvestamaks paremini ja ulatuslikumalt toetuse taotlejate endi kogemusi ja tagasisidet.
1. Üldjuhul peaksid projekti raames kavandatavad ja korraldatavad tegevused läbivalt toetada järgnevaid keskkonnavalikuid:
• energiatarbimise vähendamine;
• keskkonnahoidliku transpordi eelistamine;
• füüsilise liikuvuse tõstmine;
• tarbimisharjumuste muutmine (ühekordsed vs kestlikud tooted);
• läbimõeldud ja tasakaalustatud toitlustamine;
• jäätmeteta majandamine (zero waste), sh digiprügi minimeerimine;
• trükistest ja pabermaterjalidest loobumine.
2. Hangete läbiviimisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille puhul hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Vajadusel tuleb mööbli, kontori IT-seadmete, puhastustoodete ja -teenuste ja/või koopia- ja joonestuspaberi soetamisel lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle lisades6 sätestatud põhimõtetest.
3. Projekti raames korraldatavate ürituste (seminaride, messide, ümarlaudade jms) korraldamisel oleks vaja järgida keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid, mis võiksid laieneda üldjuhul ka muudele projekti tegevustele või toetuse saaja enda igapäevastele toimingutele.
3.1. Toimumiskoha valimisel saaks eelistada energiasäästlikke ja taastuvenergiat kasutavaid hooneid või hoopis välialasid, mis on juurdepääsetavad nii jalgsi kui ühistranspordiga ning kus on tagatud ka jalgratta hoiustamine. Üritused peaksid olema ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele, sh ratastoolis liikujale. Toimumiskoht võiks olla võimalusel varustatud keskkonnahoidlikult hangitud mööbli, IT-seadmete ja koopiapaberiga ning koristamisel oleks tagatud ökomärgisega puhastusvahendite ja -tarvikute kasutamine.
3.2. Osalejatele ja esinejatele transportteenuse korraldamisel ning ürituseks vajalike vahendite ja toitlustuse kohaletoimetamisel võiks tagada tõhusam logistika marsruutide optimeerimisel ning kütusesäästlik sõit. Lisaks peaks eelistama väikese CO2-heitega sõidukeid, sh gaasibusse või elektriautosid ning julgustada isiklike transpordivahendite kasutajaid ka teistega sõite jagada. Võimalusel saaks tagada ka üritusel distantsilt osalemine ning ürituseks vajalike veoste kohatoimetamisel vältida ühekordsete pakendite kasutamist, valides (lõputult) taaskasutatavaid kärusid, kaste ja mahuteid.
3.3. Ürituse ajal kasutatavate esemete ja vahendite valik peaks vajadusel tuginema kestvuse ja ringlussevõtu põhimõtetele. Eelistada tuleks pikema elueaga vastupidavamatest või taaskasutatud materjalidest (vanapaber, kangad, metall, plastik jm) nimesilte ja kaelapaelasid, bännereid ja stende, kirjutusvahendeid ja märkmikke, kaunistusi ja inventari võimaldamaks nende korduvkasutamist, nt valides universaalsemat/ neutraalsemat disaini ning korraldades esemete kogumispunkte ja vajalikke juhendeid ürituse ajal.
3.4. Meenete ja kingituste valikul tuleks käituda vastutustundlikult, tagades nende optimaalne kogus (nii palju kui vaja aga nii vähe kui võimalik) ja mõistlik sisu ning loobudes ühekordselt kasutatavate asjade jagamisest. Oleks hea eelistada kohalikke tootjaid ja käsitöölisi ning vastupidavamatest ja/ või loodussõbralikest materjalidest valmistatud esemeid, võimalusel kaaluda söödavate kinkide sobivust. Kui kingituste/ meenete pakendamine on vältimatu, siis peaks tagama taaskasutusse/ ringlusse võetava või biolaguneva pakendi kasutamine.
3.5. Paberkandjal jagatavatest materjalidest (nt juhenditest, käsiraamatutest, tagasisidelehtedest jms) tuleks võimalusel loobuda, asendades trükiseid elektrooniliste dokumentidega, mis on lihtsasti kättesaadavad ja alla laetavad nt asutuse või ürituse kodulehelt, vähendades ja/või vältides samal ajal digiprügi teket. Kui trükimaterjalid on ikka vajalikud, tuleks eelistada ümbertöödeldud paberi kasutamist ning tagada trükiste mõistlik kogus ning läbi mõelda (tagastamine ja) korduvkasutus. Peaks kaaluma ürituse toimumiskohas kasutatavate paberplakatite ja teeviitade asendamist LED-ekraanidega ning ürituse ajal märgete tegemiseks saaks eelistada pabertahvlitele markertahvleid.
3.6. Infovahetuseks, sh reklaamtoimingute ning vajalike teavitustegevuste korraldamiseks nii enne kui pärast üritust, võiks eelistada eelkõige ja üksnes digikanaleid, sh e-posti ja sotsiaalmeediat ning osalejate registreerimist (ka kohapeal) saaks hõlpsasti korraldada veebipõhiselt. E-teadete edastamisel ning veebisuhtluse korraldamisel peaks mh olema läbi mõeldud ja tagatud digiprügi koristamine.
3.7. Toitlustust peaks korraldama läbimõeldult, arvestades einete kvaliteedi ja portsjonite eri suurustega, eelistades eelkõige kohalikke, hooajalisi ja/või mahetooteid ning tagades serveerimisel korduvkasutatavad nõud ja kannuvee. Kui ühekordsete nõuete kasutamine on ikkagi vältimatu, tuleks võimalusel muretseda biolagunevatest või taaskasutatud materjalidest valmistatud nõusid/ söögiriistu ning korraldada nende nõuetekohane utiliseerimine. Tasakaalustatud menüü tagamiseks ning toidu raiskamise vältimiseks oleks mõistlik uurida õigeaegselt (nt registreerimise avamisel/ kinnitamisel) osalejate individuaalseid eelistusi, sh võimalikke talumatusi.
3.8. Ürituse raames tekkivate jäätmete hulk tuleks võimalusel minimeerida tänu läbimõeldud valikutele juba planeerimisega alustades. Kui jäätmeteke on ikkagi vältimatu, tuleb tagada prügi nõuetekohane sorteerimine, korraldades mõistlikud prügi kogumise punktid koos vajalike viitadega, äraviimine (vältimaks prügi kuhjumist ürituse ajal) ja utiliseerimine, sh tagada võimalusel korduskasutus ja ringlussevõtt.
3.9. Võimalusel tuleks üritusel kasutada suurema energia- ja veesäästlikkusega seadmeid ja inventari (nt siseruumide jahutamiseks/ soojendamiseks, valgustamiseks, veevarustuseks jne), tagades nende optimaalsema koormuse ning vältides nende n-ö „tühja“ tööd.
Perioodi 2021-2027 ÜKP fondide kasutamine toob toetuse saajatele väljakutse panustada rohkem ja teadlikumalt keskkonnahoidu ka juhul, kuid toetatavad projektid ei ole rohepöörde ja kliimakindluse tagamisega otseselt seotud. Projektide eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste elluviimisel tuleks eelistada ja/või juurutada läbivalt eesrindlikke (võimalusel ka innovaatilisi) keskkonnasäästlikke lahendusi nii muutmaks järjepidevalt endi igapäevaseid harjumusi ja käitumismustreid kui ka mõjutades eeskujulikult laiemat avalikkust. Projekti kõiki tegevusi ja neid toetavaid toiminguid tuleks kavandada ja korraldada läbimõeldult, panustades võimalusel nn süsiniku käejälje tekkimisse ehk projekti rakendamisega ei peaks üksnes kaasnema minimaalne ökoloogiline jalajälg vaid ka kestlik ja ulatuslikum positiivne mõju kliimamuutustele väljaspool konkreetse toimingu, tegevuse, projekti ja asutuse.

Täiendavad materjalid:
• Bioneer.ee: Praktiline juhend keskkonnasõbralike ürituste korraldamiseks, kättesaadav lehelt: https://bioneer.ee/keskkonnas%C3%B5braliku-%C3%BCrituse-korraldamise-juhend-sai-valmis
• Tartu2024.ee: Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend, kättesaadav lehelt: https://tartu2024.ee/ellujaamise-kunstid/keskkonnajuhend#jaatmekaitlus
• Roheline.ee: Praktiline käsiraamat keskkonnasobralike ürituste ja kokkusaamiste korraldamiseks Tartus, kättesaadav lingilt: https://www.roheline.ee/userfiles/file/publikatsioonid/Kasiraamat_Keskkonnasobralike_urituste_ja_kokkusaamiste_korraldamine_Tartus.pdf

Juhend toetuse saajale keskkonnahoidlike tegevuste elluviimiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) fondide rakenduskava DNSH (inglise keeles „do no significant harm“ ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüs ei tuvastanud Sotsiaalministeeriumi meetme(te)l potentsiaalselt olulist kahju taksonoomiamääruse (EL) 2020/8521 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidele:
a) kliimamuutuste leevendamine;
b) kliimamuutustega kohanemine;
c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
d) üleminek ringmajandusele;
e) saastuse vältimine ja tõrje;
f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
EL-i ühissätete määruse (EL) 2021/10602 kohaselt tuleks fondide eesmärke ellu viia kestliku arengu raames, edendades keskkonna säilitamise, kaitse ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu3 artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse „saastaja maksab“ põhimõtet, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke4 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet5.
Seega ei ole ÜKP fondidest toetatavate tegevuste elluviimisel piisav ja mõistlik ainuüksi suund negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele ja/või vältimisele. Toetuse taotlejatel tuleks läbimõeldult panustada keskkonnahoiu tagamisse ka juhul, kui toetatava projektiga ei kaasne ilmseid ohte keskkonnale ja rohepöörde väljakutseid.
Käesoleva juhendi eesmärg on esitada koondatud kujul (praktilisi) soovitusi ja (parimaid) näiteid aitamaks toetuse saajatel läheneda projektide rakendamisele keskkonnasäästlikumalt. Juhendi sisu ei jää rangeks ja jäigaks, vaid vajadusel on see tarvilikele muutustele ja täiendustele avatud, sh arvestamaks paremini ja ulatuslikumalt toetuse taotlejate endi kogemusi ja tagasisidet.
1. Üldjuhul peaksid projekti raames kavandatavad ja korraldatavad tegevused läbivalt toetada järgnevaid keskkonnavalikuid:
• energiatarbimise vähendamine;
• keskkonnahoidliku transpordi eelistamine;
• füüsilise liikuvuse tõstmine;
• tarbimisharjumuste muutmine (ühekordsed vs kestlikud tooted);
• läbimõeldud ja tasakaalustatud toitlustamine;
• jäätmeteta majandamine (zero waste), sh digiprügi minimeerimine;
• trükistest ja pabermaterjalidest loobumine.
2. Hangete läbiviimisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille puhul hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Vajadusel tuleb mööbli, kontori IT-seadmete, puhastustoodete ja -teenuste ja/või koopia- ja joonestuspaberi soetamisel lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle lisades6 sätestatud põhimõtetest.
3. Projekti raames korraldatavate ürituste (seminaride, messide, ümarlaudade jms) korraldamisel oleks vaja järgida keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid, mis võiksid laieneda üldjuhul ka muudele projekti tegevustele või toetuse saaja enda igapäevastele toimingutele.
3.1. Toimumiskoha valimisel saaks eelistada energiasäästlikke ja taastuvenergiat kasutavaid hooneid või hoopis välialasid, mis on juurdepääsetavad nii jalgsi kui ühistranspordiga ning kus on tagatud ka jalgratta hoiustamine. Üritused peaksid olema ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele, sh ratastoolis liikujale. Toimumiskoht võiks olla võimalusel varustatud keskkonnahoidlikult hangitud mööbli, IT-seadmete ja koopiapaberiga ning koristamisel oleks tagatud ökomärgisega puhastusvahendite ja -tarvikute kasutamine.
3.2. Osalejatele ja esinejatele transportteenuse korraldamisel ning ürituseks vajalike vahendite ja toitlustuse kohaletoimetamisel võiks tagada tõhusam logistika marsruutide optimeerimisel ning kütusesäästlik sõit. Lisaks peaks eelistama väikese CO2-heitega sõidukeid, sh gaasibusse või elektriautosid ning julgustada isiklike transpordivahendite kasutajaid ka teistega sõite jagada. Võimalusel saaks tagada ka üritusel distantsilt osalemine ning ürituseks vajalike veoste kohatoimetamisel vältida ühekordsete pakendite kasutamist, valides (lõputult) taaskasutatavaid kärusid, kaste ja mahuteid.
3.3. Ürituse ajal kasutatavate esemete ja vahendite valik peaks vajadusel tuginema kestvuse ja ringlussevõtu põhimõtetele. Eelistada tuleks pikema elueaga vastupidavamatest või taaskasutatud materjalidest (vanapaber, kangad, metall, plastik jm) nimesilte ja kaelapaelasid, bännereid ja stende, kirjutusvahendeid ja märkmikke, kaunistusi ja inventari võimaldamaks nende korduvkasutamist, nt valides universaalsemat/ neutraalsemat disaini ning korraldades esemete kogumispunkte ja vajalikke juhendeid ürituse ajal.
3.4. Meenete ja kingituste valikul tuleks käituda vastutustundlikult, tagades nende optimaalne kogus (nii palju kui vaja aga nii vähe kui võimalik) ja mõistlik sisu ning loobudes ühekordselt kasutatavate asjade jagamisest. Oleks hea eelistada kohalikke tootjaid ja käsitöölisi ning vastupidavamatest ja/ või loodussõbralikest materjalidest valmistatud esemeid, võimalusel kaaluda söödavate kinkide sobivust. Kui kingituste/ meenete pakendamine on vältimatu, siis peaks tagama taaskasutusse/ ringlusse võetava või biolaguneva pakendi kasutamine.
3.5. Paberkandjal jagatavatest materjalidest (nt juhenditest, käsiraamatutest, tagasisidelehtedest jms) tuleks võimalusel loobuda, asendades trükiseid elektrooniliste dokumentidega, mis on lihtsasti kättesaadavad ja alla laetavad nt asutuse või ürituse kodulehelt, vähendades ja/või vältides samal ajal digiprügi teket. Kui trükimaterjalid on ikka vajalikud, tuleks eelistada ümbertöödeldud paberi kasutamist ning tagada trükiste mõistlik kogus ning läbi mõelda (tagastamine ja) korduvkasutus. Peaks kaaluma ürituse toimumiskohas kasutatavate paberplakatite ja teeviitade asendamist LED-ekraanidega ning ürituse ajal märgete tegemiseks saaks eelistada pabertahvlitele markertahvleid.
3.6. Infovahetuseks, sh reklaamtoimingute ning vajalike teavitustegevuste korraldamiseks nii enne kui pärast üritust, võiks eelistada eelkõige ja üksnes digikanaleid, sh e-posti ja sotsiaalmeediat ning osalejate registreerimist (ka kohapeal) saaks hõlpsasti korraldada veebipõhiselt. E-teadete edastamisel ning veebisuhtluse korraldamisel peaks mh olema läbi mõeldud ja tagatud digiprügi koristamine.
3.7. Toitlustust peaks korraldama läbimõeldult, arvestades einete kvaliteedi ja portsjonite eri suurustega, eelistades eelkõige kohalikke, hooajalisi ja/või mahetooteid ning tagades serveerimisel korduvkasutatavad nõud ja kannuvee. Kui ühekordsete nõuete kasutamine on ikkagi vältimatu, tuleks võimalusel muretseda biolagunevatest või taaskasutatud materjalidest valmistatud nõusid/ söögiriistu ning korraldada nende nõuetekohane utiliseerimine. Tasakaalustatud menüü tagamiseks ning toidu raiskamise vältimiseks oleks mõistlik uurida õigeaegselt (nt registreerimise avamisel/ kinnitamisel) osalejate individuaalseid eelistusi, sh võimalikke talumatusi.
3.8. Ürituse raames tekkivate jäätmete hulk tuleks võimalusel minimeerida tänu läbimõeldud valikutele juba planeerimisega alustades. Kui jäätmeteke on ikkagi vältimatu, tuleb tagada prügi nõuetekohane sorteerimine, korraldades mõistlikud prügi kogumise punktid koos vajalike viitadega, äraviimine (vältimaks prügi kuhjumist ürituse ajal) ja utiliseerimine, sh tagada võimalusel korduskasutus ja ringlussevõtt.
3.9. Võimalusel tuleks üritusel kasutada suurema energia- ja veesäästlikkusega seadmeid ja inventari (nt siseruumide jahutamiseks/ soojendamiseks, valgustamiseks, veevarustuseks jne), tagades nende optimaalsema koormuse ning vältides nende n-ö „tühja“ tööd.
Perioodi 2021-2027 ÜKP fondide kasutamine toob toetuse saajatele väljakutse panustada rohkem ja teadlikumalt keskkonnahoidu ka juhul, kuid toetatavad projektid ei ole rohepöörde ja kliimakindluse tagamisega otseselt seotud. Projektide eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste elluviimisel tuleks eelistada ja/või juurutada läbivalt eesrindlikke (võimalusel ka innovaatilisi) keskkonnasäästlikke lahendusi nii muutmaks järjepidevalt endi igapäevaseid harjumusi ja käitumismustreid kui ka mõjutades eeskujulikult laiemat avalikkust. Projekti kõiki tegevusi ja neid toetavaid toiminguid tuleks kavandada ja korraldada läbimõeldult, panustades võimalusel nn süsiniku käejälje tekkimisse ehk projekti rakendamisega ei peaks üksnes kaasnema minimaalne ökoloogiline jalajälg vaid ka kestlik ja ulatuslikum positiivne mõju kliimamuutustele väljaspool konkreetse toimingu, tegevuse, projekti ja asutuse.

Täiendavad materjalid:
• Bioneer.ee: Praktiline juhend keskkonnasõbralike ürituste korraldamiseks, kättesaadav lehelt: https://bioneer.ee/keskkonnas%C3%B5braliku-%C3%BCrituse-korraldamise-juhend-sai-valmis
• Tartu2024.ee: Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend, kättesaadav lehelt: https://tartu2024.ee/ellujaamise-kunstid/keskkonnajuhend#jaatmekaitlus
• Roheline.ee: Praktiline käsiraamat keskkonnasobralike ürituste ja kokkusaamiste korraldamiseks Tartus, kättesaadav lingilt: https://www.roheline.ee/userfiles/file/publikatsioonid/Kasiraamat_Keskkonnasobralike_urituste_ja_kokkusaamiste_korraldamine_Tartus.pdf