Leping

1

Lisa 1 Supervisiooniteenused asendus- ja perekodude ning laste turvakodude töötajatele Tehniline kirjeldus 1. Taustakirjeldus ja hanke eesmärk Iga laps peaks elama kodus, oma pere juures. Kahjuks ei ole see alati võimalik. On olukordi, kus vanemad ei suuda tagada lapse heaolu ka hoolimata sellest, et on saanud abistavaid teenuseid. Kodune keskkond on lapsele ohtlik, mistõttu tuleb laps perekonnast eraldada. Kui laps ei saa mingil põhjusel edasi oma sünniperes elada, siis on Eestis olemas kolm võimalust:

- lapsele eestkostja määramine, kes võtab lapse enda perre kasvatada ning on tema seaduslik esindaja (reguleerib perekonnaseadus (PKS));

- asendushooldusteenusele suunamine - teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu, lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS))

- lapse uude perekonda lapsendamine – laps on samaväärne pereliige nagu bioloogilised lapsed (reguleerib perekonnaseadus (PKS)).

Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (SHS § 455). Perekodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457) . Asenduskodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458). Järelhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine (SHS § 4515). Järelhooldusteenust võib osutada ka pere- või asenduskodu. 31.12.2024 elas Eestis asutusepõhisel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes 732 last (neist asendushooldusteenusel perekodus 530 ja asendushooldusteenusel asenduskodus 202 last). Hooldusperedes (sh perekonnas hooldamisel) elas 31.12.2024 seisuga 162 last. 2024. aasta detsembris kasvas eestkosteperes 1020 last ja noort. 2025. aasta alguse seisuga oli Eestis 35 pere- ja asenduskodu. Pere- ja asenduskodudes töötab kokku üle 500 töötaja, kelle hulka kuuluvad kasvatajad, perevanemad, kasvatajate ja perevanemate abilised ning lisaks teised tugispetsialistid ning asutuste juhid. Käesolevas hankes soovib hankija supervisiooniteenuste osutamist kõigile Eesti pere- ja asenduskodude ning laste turvakodude töötajatele. Teenused on vajalikud, et toetada ja arendada töötajate pädevust, vältida läbipõlemist ja sellest tingitud personali voolavust. See omakorda tähendab pere- ja asenduskodus viibivate laste jaoks toetavamaid ja püsivamaid suhteid ja keskkonda ning stabiilsemat elukorraldust. Samuti aitavad tugiteenused töötajatel leida lahendusi keerulistes olukordades ning kokkuvõttes parandada asendushoolduse kvaliteeti.

2

2. Teenuste kirjeldus

2.1 Hankega tellitakse individuaalse ja grupisupervisiooni (töönõustamise) osutamist asendus- ja perekodus1 või laste turvakodus2 töötavatele perevanematele, kasvatajatele, tugispetsialistidele, juhtidele ja teistele laste ja noorte kasvatamise ja arendamise eest vastutavatele töötajatele.

2.2 Supervisioon on süsteemne nõustamisprotsess, mille oluliseks eesmärgiks on perevanema/kasvataja ning juhi kompetentside toetamine (sh kompetentsimudelist3 lähtuvalt) ning koolitustel õpitu ellurakendamise toetamine. Supervisiooni käigus leitakse ja toetatakse parimaid suhtlemis- ja sekkumisviise, õpitakse kasutama parimal viisil oma ressursse laste toetamiseks. Supervisioonil pööratakse tähelepanu asendus- ja perekodude ning turvakodude töötajate enesearengu võimestamisele seoses laste eest hoolitsemise, nende kasvatamise ja arendamisega, sh järgmistele teemadele: 2.2.1 Töötaja isiklikest kogemustest tulenevad käitumismustrid, sh käivitajad, nende

teadvustamine, ennetamine, toimetulek; 2.2.2 Konfliktide ennetamine ja lahendamine, konfliktivahendus; 2.2.3 Töötajate emotsionaalse seisundi toetamine, tööalaste raskuskohtade märkamine

ja teadvustamine, töötajate käitumise reflekteerimine ja analüüs ning vajadusel abi käitumismustrite muutmisel.

2.3 Teenused toimuvad üldjuhul pere- või asenduskodu või turvakodu ruumides. Juhtide grupisupervisiooni ruumid tagab Teenuse osutaja.

2.4 Grupisupervisioon

2.4.1 Grupisupervisioon on grupinõustamine, milles kasutatakse erinevaid kogemuse läbitöötamise meetodeid. Supervisiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tööressursi taastamine ja areng. Supervisiooni teemadeks võivad olla konkreetsed juhtumid, inimestevahelised suhted, probleemid seoses keskkonna, rollide, eesmärkidega, elamused ja emotsioonid seoses laste kasvatamisega.

2.4.2 Ühe kohtumise pikkus on vähemalt 180 minutit (jaguneb 1,5h ja 1,5h). 2.4.3 Grupisupervisiooni võib läbi viia nii ühest asutusest kui mitme erineva asutuse

töötajatest koosnevale grupile. 2.4.4 Eraldi viiakse läbi grupisupervisioonid asendus- ja perekodude ning laste

turvakodude juhtidele. 2.4.5 Grupisupervisioonid toimuvad üldjuhul kontaktkohtumisena. Kui tulenevalt mõne

ohtliku viiruse levikust vm inimeste elu või tervist ohustavate olukordade ja sellega seotud piirangutest tulenevalt ei ole teenuse osutamine kontaktkohtumisena võimalik või on ohtlik, võivad grupisupervisioonid toimuda ka veebipõhiselt. Kui grupisupervisiooni läbiviimine veebipõhiselt on vajalik muul põhjusel, kooskõlastatakse see eelnevalt tellijaga. Juhtide grupisupervisioonid võivad toimuda nii kontaktkohtumisena kui veebipõhiselt.

2.4.6 Grupisupervisiooni rahastatakse ühe kohtumise ühikuhinna põhiselt. Ühe kohtumise hind selgub hanke tulemusena. Kui ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu.

1 Asendushooldusteenuse osutamiseks tegevusluba omav juriidiline isik. 2 Lapsele turvakoduteenuse osutamiseks tegevusluba omav juriidiline isik. 3 Kompetentsimudelid on leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt järgnevalt: Perevanema/kasvataja

kompetentsimudel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2463/download; selle seletuskiri:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Lastekaitse/perevanema_kasvataja_kompetentsimudeli_seletuskiri.pdf; asendus- või perekodu juhi

kompetentsimudel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2785/download

3

2.5 Individuaalne supervisioon 2.5.1 Individuaalne supervisioon on nõustamisprotsess, mille käigus superviisor aitab

superviseeritaval analüüsida ennast ja enda toimimisviise, saada toetust, leida uusi lahendusi keerulistele olukordadele. Superviisor jõustab inimest läbi ressursside leidmise ja toetab muutuste tegemist oma käitumises.

2.5.2 Individuaalset supervisiooni osutatakse üldjuhul kontaktkohtumisena. Kui tulenevalt mõne ohtliku viiruse levikust vm inimeste elu või tervist ohustavate olukordade ja sellega seotud piirangutest tulenevalt ei ole teenuse osutamine kontaktkohtumisena võimalik või on ohtlik, võivad supervisioonid toimuda ka veebipõhiselt. Kui supervisiooni läbiviimine veebipõhiselt on vajalik muul põhjusel, kooskõlastatakse see eelnevalt tellijaga.

2.5.3 Individuaalset supervisiooni rahastatakse akadeemilise tunni (45 minutit) põhiselt. Ühe teenusetunni hind selgub hanke tulemusena.

2.5.4 Individuaalse supervisiooni maksimaalne maht isiku kohta on kaheksa kohtumist aastas. Teenust võib osutada suuremas mahus vaid juhul, kui Tellija on andnud nõusoleku teenuse mahu suurendamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Teenuste korraldamine ja protsess

3.1 Teenuse osutaja korraldab teenuse osutamise superviisori poolt, kes vastab hanke alusdokumentides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetele.

3.2 Teenuse osutaja võib kaasata lepingu täitmisse isikuid, kes ei ole pakkumuse esitamise ajal pakkuja meeskonnas. Teenuse osutaja esitab enne täiendava isiku kaasamist lepingu täitmisse hankijale vastava isiku CV ja vajadusel kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Isik võib asuda lepingu alusel teenuseid osutama pärast hankijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse saamist. Tellijal on õigus teha Teenuse osutajale ettepanekuid täiendavate meeskonnaliikmete kaasamise osas.

3.3 Teenuse osutaja tagab, et superviisorid ei avalikusta konfidentsiaalset infot ilma äärmise vajaduseta, ning samas ka tunnevad ja järgivad lastekaitse põhimõtteid ning abivajavast lapsest teatamise kohustust. Teenuse osutaja tagab, et superviisorid lähtuvad teenuste osutamisel riiklikest suundadest asendushoolduse valdkonna arendamisel, asendushooldusteenuse eesmärgist, laste õigustest ja huvidest ning lastekaitse põhimõtetest.

3.4 Teenuste protsess: 3.4.1 Tellija esitab Teenuse osutajale nimekirja koos kontaktandmetega kõigi asendus-

ja perekodude ning laste turvakodude kohta, kes on teenuste sihtgrupiks. Kui lepinguperioodi jooksul lisandub sihtgruppi uusi asutusi, edastab Tellija nende kohta esimesel võimalusel info Teenuse osutajale.

3.4.2 Teenuse osutaja võtab individuaalselt ühendust kõigi pere- ja asenduskodudega ning laste turvakodudega ning lepib kokku regulaarsete grupisupervisioonide toimumise.

3.4.3 Teenuse osutaja esitab Tellijale superviisorite nimekirja asutuste kaupa (kõik teenuseid vajavad asutused peavad olema superviisoritega kaetud ning märgitud peab olema, kas superviisorid osutavad teenuseid eesti ja/või vene keeles).

3.4.4 Teenuse osutaja tagab, et teenuste osutamisel arvestatakse superviisorite tööjaotusega selliselt, et igas asutuses osutatakse teenust keeles, mis on selles asutuses peamiselt kasutatav keel.

3.4.5 Teenuse osutaja annab asendus- ja perekodudele ja laste turvakodudele teada, kelle poole pöörduda individuaalse supervisiooni või erakorralise grupisupervisiooni vajaduse puhul. Individuaalse supervisiooni või erakorralise grupisupervisiooni aeg lepitakse kokku osapoolte vahel.

4

4. Aruandlus

4.1 Iga kuu 5. kuupäevaks esitab teenuse osutaja tellijale järgmised dokumendid:

4.1.1 eelmise kuu teenuse osutamise koondgraafik (Lisa 2), mis sisaldab koondinfot teenusel

osalejate, mahtude ja maksumuse kohta aruandekuul;

4.1.2 eelmise kuu jooksul toimunud supervisioonide osalejate registreerimislehed (Lisa 1),

millel on märgitud supervisiooni teenuse liik, kuupäev, toimumise koht, kellaaeg,

läbiviija nimi ja allkiri, läbitud teemad ning osalejate nimed ja allkirjad. Kaugtoel

(veebipõhiselt) toimunud teenuse puhul allkirjastab osalejate nimekirja superviisor,

osalejatest tuleb teha ekraani kuvatõmmis või tõendada osalemist muul moel (nt

digiallkirjadega);

4.1.3 seirearuanne eelmise kuu jooksul toimunud tegevuste kohta (Lisa 3). Seirearuandes

kajastatakse teostatud tegevuse sisuline lühiülevaade, sh üldised märkamised

asendus- ja perekodude olukorra ning arengukohtade kohta, mis aitaksid tellijal

planeerida pädevuste ja toega seotud tegevusi. Tellijale esitatakse seirearuanne

vormis, mis võimaldab selle redigeerimist.

4.2 Pärast lepingu lõppemist esitab teenuse osutaja tellijale lõpparuande. Kui leping lõpeb 31.

detsembril 2026, esitab teenuse osutaja tellijale lõpparuande 3. jaanuariks 2027. Kui leping

lõpeb mistahes põhjusel ennetähtaegselt, esitab teenuse osutaja tellijale projekti

lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lepingu

pikendamisel esitab teenuse osutaja tellijale projekti lõpparuande hiljemalt 10 (kümne)

päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lõpp-aruanne esitatakse Lisa 4 vormil, vajadusel võib

aruandevormile lisada lisadokumente. Lõpp-aruandes hindab teenuse osutaja:

4.2.1 kas algselt kavandatud eesmärgid, tegevusplaan ja ajakava olid realistlikud;

4.2.2 mis läks hästi/ootuspäraselt ja mida erinevad osapooled oleks võinud teha teisiti;

4.2.3 millised olid teenuste osutamist takistavad tegurid;

4.2.4 millised on edaspidised vajadused iga teenuse lõikes.

4.3 Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest annab teenuse osutaja tellijale üle

kõik lepingu täitmisega seotud originaaldokumendid.

4.4 Tellijal on õigus muuta lepingu lisaks olevaid näidisvorme ja aruannete esitamise tähtaegu

mõistlikus ulatuses. Muudatused aruannete esitamise tähtaegades lepitakse kirjalikult

kokku lepingu lisaga. Muudatused näidisvormides kooskõlastatakse poolte poolt e-posti

teel.

2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused (TAT) „Laste ja perede toetamine“

1

Lisa 3

Supervisiooni registreerimisleht

Kohtumise liik:

☐Asutusesisene grupisupervisioon ☐Individuaalne supervisioon

☐Asutusteülene grupisupervisioon ☐Juhtide grupisupervisioon

Kuupäev: Ajavahemik:

Osaleja ees- ja perekonnanimi Allkiri

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

Käsitletud teemad:

2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused (TAT) „Laste ja perede toetamine“

2

Superviisori nimi ja allkiri:

1

Lisa 4 Seirearuanne

TAT nimetus Laste ja perede toetamine

TAT tunnusnumber 1T30-SF21-04791LASTE / T30-ASENDUSH.

Hanke nimi Supervisiooniteenused asendus- ja perekodude ning laste turvakodude töötajatele (Sotsiaalkindlustusamet)

SKAga sõlmitud lepingu kuupäev ja nr

Aruande esitaja Täidab teenuseosutaja

Aruandeperiood Täidab teenuseosutaja

Aruandeperioodi jooksul kerkinud probleemid; tähelepanekud asutuste olukorra ja arenguvajaduste kohta; positiivsed kogemused; ettepanekud ja soovitused asutuste pädevuste ja tugiteenuste arendamiseks.

Nimi e-post Kuupäev

Aruande koostaja Täidab teenuseosutaja Täidab teenuseosutaja Täidab teenuse- osutaja

1

Lisa 5 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Supervisiooniteenused asendus- ja perekodude ning laste turvakodude töötajatele (Sotsiaalkindlustusamet)“ tulemusena sõlmitud raamlepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Mittetulundusühing Moreno Keskus (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on

2

vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase

3

informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

4

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

5

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime

hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

6

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel

eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

7

9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete

koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Supervisiooniteenused asendus- ja perekodude ning laste turvakodude töötajatele nr 2- 10/31827-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi tellija), mida esindab peadirektori 14.11.2025 käskkirja nr 3-1/71-1 "Peadirektori asendaja määramine" alusel üldosakonna juhataja Leila Siiroja ja Mittetulundusühing Moreno Keskus (edaspidi teenuse osutaja), registrikood 80049049, mida esindab juhatuse liige Aivar Simmermann, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid teenuse osutamiseks lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Supervisiooniteenused asendus- ja perekodude ning laste

turvakodude töötajatele (Sotsiaalkindlustusamet)” (viitenumber 299087) (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2. Teenuse osutaja viib läbi vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale supervisiooniteenuseid asendus- ja perekodude ning laste turvakodude töötajatele (edaspidi teenus). 1.2.1. Teenuseid osutatakse üle-eestiliselt, kõikidele Eesti pere- ja asenduskodude ja laste

turvakodude töötajatele lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel. Teenuste tehniline kirjeldus on esitatud lepingu Lisas 1.

1.3. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 meetmes 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ koostatud toetuse andmise tingimused (TAT) "Laste ja perede toetamine“ raames (1T30-SF21-04791LASTE / T30-ASENDUSH).

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, teenuse osutaja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja teenuse osutaja pakkumuses.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.6.2. Lisa 2 – aruande vorm; 1.6.3. Lisa 3 – supervisiooni registreerimisleht; 1.6.4. Lisa 4 – seirearuande vorm; 1.6.5. Lisa 5 – andmetöötlusleping.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Lepingu maksimaalne rahaline maht on 135 000 eurot. 2.2. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid lepingu maksimaalse mahu ulatuses. Tegelikult

tellitavate teenuste rahaline maht sõltub reaalselt teenust saanud isikute arvust ja neile osutatud teenuste mahust ning maksumusest. Sellest tulenevalt võib lepingu tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktis 2.1. märgitud lepingu maht.

2.3. Tellija tasub teenuse osutajale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud teenuste maksumustele. Lepingu esemeks olevate supervisiooniteenuste maksumused on: 2.3.1. grupisupervisioon – 275 eurot kord; 2.3.2. individuaalne supervisioon - 70 eurot akadeemiline tund.

2.4. Teenuste maksumusele lisandub käibemaks õigustaktides sätestatud korras. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud teenuse osutaja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab teenuse osutaja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

2.5. Teenuse hind sisaldab kõiki teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid (sh superviisori töötasu, transpordikulu, projektijuhtimise jm administratiivkulu, supervisioonide läbiviimise kulu, jm), maksusid ja makse, sh tasu autoriõiguste eest.

2.6. Tellija tasub teenuse osutamise eest üks kord kuus vastavalt punktis 2.3 toodud maksumustele eelneval kuul läbiviidud supervisioonide eest teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel.

2.7. Teenuse osutaja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 299087, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ning tellija ja teenuse osutaja kontaktisikute andmed.

2.8. Tellija tasub teenuse osutajale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Teenuse osutamine 3.1. Teenuse osutaja kohustub lisaks Lisas 1 toodule (Tehniline kirjeldus);

3.1.1. esitama tellijale regulaarselt aruandeid ja asjakohase dokumentatsiooni vastavalt tehnilises kirjelduses sätestatule.

3.1.2. esitama teenuste osutamist tõendava dokumentatsiooni osutatud teenuste kohta igakuiselt (teenuste osutamise graafik Lisa 2 ja osalejate allkirjalehed). Pärast dokumentide heakskiitmist tellija poolt esitab teenuse osutaja e-arve. Dokumentide näidisvormid on toodud lepingu Lisades;

3.1.3. tagama superviisorite vastavuse alusdokumentides esitatud nõuetele ja nende kaasamisel lepingu täitmisse kontrollima ja veenduma, et isikud vastavad hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning säilitama sellekohased andmed, dokumendid ja kinnitused;

3.1.4. järgima teenuse osutamisega seonduvalt teavitamise, vormistamise ja tähistamise nõudeid, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012;

3.1.5. täitma lepingut isiklikult pakkumuses nimetatud isikute kaudu. Teenuse osutaja ei tohi oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;

3.1.6. korraldama lepingu alusel teenuseid osutavatele superviisoritele regulaarseid supervisioone, järgides, et supervisioonid toimuks võimalikult ühtlase sagedusega hiljemalt vähemalt 1 kord kuue kuu jooksul. Tellijal on õigus nõuda supervisioonide läbiviimist tõendavate dokumentide ja andmete esitamist;

3.1.7. tagama, et superviisorid lähtuvad teenuste osutamisel riigi prioriteetidest asendushoolduse valdkonna arendamisel, pidades silmas asendushooldusteenuse eesmärke ja tingimusi, laste huvisid ja õiguseid ning muid lastekaitse põhimõtteid;

3.1.8. tagama teenuseid osutavate superviisorite osalemise kord kvartalis tellija korraldatud (veebipõhisel) kohtumisel, kus tellija informeerib asendushoolduse valdkonna arengutest, vajadusel annab suuniseid teenuse osutamiseks ning superviisorid annavad tagasisidet ja ettepanekuid edasisteks arendusteks. Tellija informeerib selliste kohtumiste toimumisest vähemalt 2 nädalat ette;

3.1.9. koostöös tellijaga osalema teenuste arendamisel ja sellega seotud protsessides; 3.1.10. vajadusel tutvustama oma töötulemusi tellijale tellija poolt korraldatavatel

nõupidamistel. Tellija teatab teenuse osutajale vastava nõupidamise aja vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette;

3.1.11. kasutama teenuste osutamisel kogutud või tellijalt või kolmandatelt isikutelt saadud andmeid vaid lepingus ettenähtud teenuste osutamiseks;

3.1.12. kooskõlastama meeskonnaliikmete vahetamise või täiendavate meeskonnaliikmete lisamise, kui selline vajadus peaks ilmnema lepingu täitmise käigus, eelnevalt tellijaga. Meeskonnaliikmete vahetumise ja lisamise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud riigihanke alusdokumentides ja teenuse osutaja pakkumuses. Juhul, kui vahetatavate meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni ja kogemust hinnati pakkumuste hindamise käigus, peab meeskonnaliikmete vahetumise korral olema tagatud, et teenust osutavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud teenuse osutaja pakkumuses. Juhul, kui vahetatava meeskonnaliikmega oli tagatud vene keele oskus riigihanke alusdokumentides nõutud tasemel, peab meeskonnaliikme vahetumise korral olema tagatud ka vene keele oskus. Meeskonnaliikmete

vahetamiseks ja lisamiseks esitab teenuse osutaja vastavate meeskonnaliikmete kohta vastava isiku CV ja vajadusel kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

3.2. Teenuse osutaja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Teenuse osutaja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

3.3. Teenuse osutaja peab olema valmis vajadusel kõik teenuse osutamiseks vajalikud kohtumised, nõupidamised jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid teenuse osutamise käigus haldama.

3.4. Teenuse osutaja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.5. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab teenuse osutaja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.6. Tellija teeb kättesaadavaks või edastab hiljemalt 5 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest teenuse osutajale teenuse osutamiseks vajaliku sisendi. Teenuse osutaja on kohustatud kontrollima sisendi sobivust ning mittesobivusel viivitamata teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab teenuse osutaja osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.7. Vajadusel annab tellija esindaja teenuse osutajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates teenuse osutaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

3.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.9. Teenuse osutajal on õigus: 3.9.1. saada lepingu täitmise eest ette nähtud tasu; 3.9.2. saada tellijalt juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks.

3.10. Tellijal on õigus: 3.10.1. nõuda teenuse osutamist lepingus kokku lepitud tingimustel; 3.10.2. anda teenuse osutajale juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks; 3.10.3. kontrollida lepingu täitmist ning seda tõendavaid dokumente, sh õigus mistahes

ajal lepingu täitmise ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (CV, haridust ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid, kinnitused jm). Tellijal on õigus nõuda isiku eemaldamist teenuse osutamiselt, kui ilmneb, et isik ei vasta alusdokumentides ja lepingus sätestatud nõuetele ning nõuda tema asendamist isikuga, kes vastab kokku lepitud nõuetele.

3.11. Tellija kohustub lisaks Lisas 1 toodule: 3.11.1. tasuma osutatud teenuste eest kokku lepitud tasu vastavalt esitatud arvetele,

graafikutele ja nõuetekohastele alusdokumentidele; 3.11.2. tegema teenuse osutajaga koostööd lepingu eesmärkide täitmiseks.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 4.1.2. teenuse osutamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue.

4.2. Teenuse osutaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui teenus on jäänud osutamata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms.

4.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates.

4.3.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata teenuse osutajale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui teenuse osutaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

4.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 4.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi

kuni 3000 eurot iga rikkumise eest, kui teenuse osutaja ei osuta teenust lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda teenuse osutajalt leppetrahvi kuni 50 eurot iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.

4.5. Kui teenuse osutaja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja teenuse osutaja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist teenuse osutaja poolt ja/või lepingust taganeda.

4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on teenuse osutajal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summalt.

4.7. Lepingus sätestatud isikuandmete töötlemise tingimuste või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel teenuse osutaja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda teenuse osutajalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või lepingust taganeda.

4.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teenuse osutajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel.

4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.13. Kui teenuse osutaja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi teenuse osutamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus teenuse osutajalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.14. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui teenuse osutajal puuduvad teenuse osutamiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud.

4.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. 4.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

4.15.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Andmete kogumine, aruannete ja muu dokumentatsiooni esitamine 5.1. Iga kuu 5. kuupäevaks esitab teenuse osutaja tellijale järgmised dokumendid:

5.1.1. eelmise kuu teenuse osutamise koondgraafik (Lisa 2), mis sisaldab koondinfot teenusel osalejate, mahtude ja maksumuse kohta aruandekuul;

5.1.2. eelmise kuu jooksul toimunud supervisioonide osalejate nimekirjad, millel on märgitud supervisiooni teenuse liik, kuupäev, toimumise koht, kellaaeg, läbiviija nimi ja allkiri, läbitud teemad ning osalejate nimed ja allkirjad. Kaugtoel (veebipõhiselt) toimunud teenuse puhul allkirjastab osalejate nimekirja superviisor, osalejatest tuleb teha ekraani kuvatõmmis või tõendada osalemist muul moel (nt digiallkirjadega);

5.2. Pärast lepingu lõppemist esitab teenuse osutaja tellijale lõpparuande. Kui leping lõpeb 31. detsembril 2026, esitab teenuse osutaja tellijale lõpparuande 3. jaanuariks 2027. Kui leping lõpeb mistahes põhjusel ennetähtaegselt, esitab teenuse osutaja tellijale projekti lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lepingu pikendamisel esitab teenuse osutaja tellijale projekti lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lõpp-aruanne esitatakse Lisa 4 vormil, vajadusel võib aruandevormile lisada lisadokumente. Lõpp-aruandes hindab teenuse osutaja: 5.2.1. kas algselt kavandatud eesmärgid, tegevusplaan ja ajakava olid realistlikud; 5.2.2. mis läks hästi/ootuspäraselt ja mida erinevad osapooled oleks võinud teha teisiti; 5.2.3. millised olid teenuste osutamist takistavad tegurid; 5.2.4. millised on edaspidised vajadused iga teenuse lõikes.

5.3. Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest annab teenuse osutaja tellijale üle kõik lepingu täitmisega seotud originaaldokumendid.

5.4. Tellijal on õigus muuta lepingu lisaks olevaid näidisvorme ja aruannete esitamise tähtaegu mõistlikus ulatuses. Muudatused aruannete esitamise tähtaegades lepitakse kirjalikult kokku lepingu lisaga. Muudatused näidisvormides kooskõlastatakse poolte poolt e-posti teel.

6. Teadete edastamine 6.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud 7.1 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merike Aasmäe, tel 5887

2150, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

7.2 Teenuse osutaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Anu Harjo, tel 552 5034, e-post [email protected].

7.3 Teenuse osutaja kontaktisikul on õigus esindada teenuse osutajat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on teenuse osutaja kontaktisikul õigus esindada teenuse osutajat ainult teenuse osutaja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1 Teenuse osutaja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2 Lepingu täitmisel teenuse osutajale või temaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist teenuse osutaja või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta teenuse osutajale teatavaks saanud teave. Teenuse osutajal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3 Teenuse osutaja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on teenuse osutaja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Teenuse osutajal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.5 Teenuse osutaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Isikuandmete töötlemise täpsemad tingimused on toodud andmetöötluse lepingus (Lisa 5).

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2026, lepingu punktis 2.1

sätestatud maksimaalse mahu täitumiseni või lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2 Kui lepingu kehtivuse perioodil selgub, et hankega seotud ESF TATi raames on võimalus lisarahastuseks, võib tellija teenuse osutaja nõusolekul lepingu kehtivusaega pikendada kuni 12 kuu võrra ja/või lepingu maksimaalset rahalist mahtu suurendada kuni 50% võrra esialgsest mahust.

9.3 Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1 lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks teenusega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse teenuse osutamisega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu tegevusi ja lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas teenusega osutamisega alustamine viibis. Kui teenuse osutamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste tähtajad.

9.3.2 lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks teenuse osutamine (näiteks auditoorsete kohtumiste läbiviimine jms) lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega.

9.4 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10. Lõppsätted 10.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3 Teenuse osutaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4 Teenuse osutajal ega teenuse osutajaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames

teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb teenuse osutaja vastus kooskõlastada tellijaga.

10.5 Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.6 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja osakonnajuhataja Aivar Simmermann peadirektori ülesannetes juhatuse liige