Arvamuse avaldamine eelnõule (võrdse kohtlemise seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 22.11.2025 nr 2-2/3971-1 Meie 22.12.2025 nr 2.3-4/25/3836-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (võrdse kohtlemise seadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks võrdse kohtlemise

seaduse (VõrdKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil

on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Üldiselt tuleb isikuandete töötlemist puudutavas seaduses sätestada, mis eesmärgil andmeid

töödeldakse (andmete töötlemise eesmärk ei saa olla pelgalt andmete kogumine, vaid see on

seotud asutusele seadusega pandud ülesannete täitmisega), milliseid isikuandmete kategooriaid

töödeldakse, kes on isikuandmete töötlemisel vastutav või kaasvastutavad töötlejad ning kui kaua

andmeid säilitatakse1. Esitatud eelnõu teksti oleks vaja eeltoodut arvestades üle vaadata ning

vajadusel täiendada isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Näiteks näeb eelnõu ette voliniku

õiguse koguda andmeid, sh isikuandmeid, diskrimineerimisjuhtumi kohta, kuid määramata on

kogutavate andmete kategooriad, liiga laialt on reguleeritud andmeid esitama kohustatud isikute

ja asutuste ring ning reguleerimata on kogutud andmete säilitamine. Allpool on toodud täpsemad

näited eelnõu sätetest, mis vajavad täpsustamist seoses isikuandmete töötlemisega.

Eelnõu § 1 p-ga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 lg-ga 6, mis näeb ette voliniku kohustuse koguda

aruannete koostamiseks andmeid. Sättest ei tule välja, et koguda tuleb ka isikuandmeid, kuid

seletuskirjas on täpsustatud, et isikuandmed tuleb kogumisel muuta anonüümseks või kui see ei

ole võimalik, pseudonüümida. Ehk mõeldud on ikkagi ka isikuandmete kogumine. Eelnõu § 1 p-

ga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 lg-ga 7, mis sätestab, et aruandes üldise hinnangu andmiseks

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja

edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus saada riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt

ja muult andmevaldajalt statistilist teavet ning käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse

seaduse alusel kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta. Juhime tähelepanu, et kui

mõeldud on ka isikuandmete pärimine mis iganes andmekogust ja mis iganes andmevaldajalt, siis

volitusnorm vajab täpsustamist.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika

kohaselt peab norm, mis näeb ette isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning

inimesele mõistlikult ettenähtav. Antud juhul puudub inimesel võimalus aru saada, millised on

isikuandmete töötlemise piirid, sh millised andmed millisest allikast soovitakse saada. Palume

eelviidatud eelnõu sätete teksti täiendada selliselt, et isikuandmete töötlemine oleks seadusega ette

nähtud ning et seadusnormist oleks selge, millised isikuandmed, kelle kohta ning mis allikatest

kogutakse. Sama märkus puudutab ka eelnõu § 1 p 25 lg-t 4. Kavandatava VõrdKS § 16 lg 6 osas

palume lisaks seletuskirjas täpsemini selgitada, kuidas näeb välja andmete anonüümimise või 1 Vt täpsemalt Justiits- ja Digiministeeriumi avaldatud juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes.

2 (2)

pseudonüümimise protsess, sh mis hetkel andmed anonüümitakse või pseudonüümitakse.

Eelnõu § 1 p-ga 22 nähakse ette, et volinik annab arvamuse avalduse esitanud isikule ja vajaduse

korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. Sama punkti lg

2 täpsustab arvamuse eesmärgi ning selgitab, et eesmärgiks on anda eksperthinnang konkreetses

õigussuhtes aset leidnud rikkumise kohta. Sellest võib järeldada, et arvamus antakse konkreetse

isikuga seotud juhtumi kohta ja seega sisaldab selle isiku isikuandmeid (isiku tuvastamist

võimaldavat teavet). Seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kes on need isikud, kellel võiks olla

arvamuse saamiseks vajadus ja õigustatud huvi. Lisaks jääb arusaamatuks, milles võiks see

õigustatud huvi seisneda ja kuidas tuvastatakse, et isiku õigustatud huvi kaalub üle avalduse

esitanud isiku huve eraelu kaitsele. Samas eelnõu § 1 p 24 näeb ette, et isiku tuvastamist

võimaldava informatsiooni edastamine on võimalik ainult taotleja kirjalikul nõusolekul. Eelnõu §

1 p 25 (lg 6) samuti näeb ette, et volinik saab edastada arvamuse ainult taotleja nõusolekul.

Ülaltoodut arvestades jääb selgusetuks, millal ja millisel õiguslikul alusel toimub isikuandmeid

sisalduva arvamuse avaldamine kolmandatele isikutele. Kui sätte eesmärgiks ei ole luua võimaluse

jagada eraisiku olukorra puudutavat arvamust kolmandate isikutega õigustatud huvi alusel, siis

peaks sätet selgemini sõnastama.

Eelnõu § 1 p-ga 25 (lg 6) sätestatakse, et omal algatusel antud arvamuse puhul või arvamuse

taotleja kirjalikul nõusolekul edastab volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras.

Juhime tähelepanu, et säte sõnastus ei ole piisavalt selge. Sättest võib järeldada, et omal algatusel

antud arvamuse puhul (ehk olukorras, kui isik ei ole ise arvamust taotlenud) justkui ei pea

andmesubjekti (isiku, kelle olukorra kohta on arvamus avaldatud) nõusolekut küsima, kuna säte

eeldab ainult arvamuse taotleja ehk avalduse esitanud isiku nõusoleku olemasolu. Kui omal

algatusel antud arvamus puudutab konkreetse isiku olukorda ning isik on tuvastatav, siis tema

isikuandmeid sisalduva arvamuse edastamiseks peab olema ka tema nõusolek.

Ühtlasi soovitame viidata seletuskirjas isikuandmete töötlemist lubava nõusoleku osas IKÜM

artiklile 7, mis sätestab nõusoleku andmise tingimused.

Eelnõu § 1 p 41 sätestab, et volinik ei tohi ametisoleku ajal olla erakonna liige ega osaleda muul

moel erakonna tegevuses. Palume täpsustada, kuidas (milliste andmete põhjal) kontrollitakse, kas

volinik osaleb mingil moel erakonna tegevuses ja kas seda kontrolli tehakse proaktiivselt iga

voliniku (voliniku kandidaadi) puhul. Märgime, et kui tegemist on proaktiivse taustakontrolliga,

siis peab seda kontrolli võimaldav regulatsioon (sh kontrollitavate andmete liigid ja allikad) olema

selgelt sätestatud seaduses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108