Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastamine

Pärnu mnt 139a / 15169 Tallinn / 663 0200 / [email protected] / www.ria.ee /

registrikood 70006317

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 08.12.2025 nr 8-1/9866-1

Meie 22.12.2025 nr 1.1-20/252022

Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu osas arvamuse esitamine

Austatud proua minister

Täname võimaluse eest esitada arvamus Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) osas. Riigi Infosüsteemi Amet teeb alljärgnevad ettepanekud: DÜAK seosed teiste strateegiadokumentidega

1. Palume täpsustada, kuidas ning millises ajaraamis seotakse uus arengukava digiühiskonna

programmiga. Samuti palume võimalusel selgitada programmi struktuuri, arvestades et

sealt tuleb välja eelarve jaotus (meetme ja tegevuse tasand). Muuhulgas palume arvestada

kesksete digiteenuste ja küberturvalisuse seostega. Näiteks paljud küberturvalisuse

investeeringud on eraldamatult seotud teenuste arendamisega.

2. Palume täiendavalt täpsustada DÜAK põhidokumendi ja Lisa 2 vahelist seost. Muuhulgas

soovitame konkreetselt kirjeldada, kas prioriteetsena nähakse põhidokumendis või Lisas 2

loetletud tegevusi.

3. Soovitame lisada loetelu olemasolevatest DÜAKiga seonduvatest valgetest raamatutest ja

nende rakenduskavadest tervikliku ülevaate eesmärgil.

4. Soovitame peatükki “Olemasolevad koostööd teiste valdkondadega” täiendada viidetega

vastavatele koostöökokkulepetele valdkondade ülese koostöö hetkeseisu sisustamise

eesmärgil.

Mõisted

5. Dokumendis kasutatakse riigiportaali eesti.ee tähistamiseks kas „eesti.ee“ või

„riigiportaal“. Soovitame läbivalt kasutada ühte neist või kokku “riigiportaal eesti.ee”.

Samuti palume kaaluda üldnimetuse „teabeväravad“ sissetoomist, mis hõlmab endas nii

riigiportaali eesti.ee kui ka andmed.eesti.ee.

6. Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele „andmekogud“. Viimane neist

mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul

alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele

"andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses

läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke.

7. Soovitame eelistada mõistet "masinmõistetav" mõistele „masinloetav“. Esimene neist

seostub struktureeritud ja kvaliteetsete andmestike kui tehisaru eesmärgipärase kasutuse

eeldusega. Vastukaaluks masinloetav ei too piisavalt esile eesmärgipäraste andmetöötluse

põhimõtete olulisust.

2 (4)

8. Palume mõiste “EUDI digikukkur” asemel kasutada ametlikku mõistet “Euroopa

digiidentiteedikukkur” terminoloogilise ühtsuse huvides.

Praegune kontekst 9. DÜAKi sissejuhatuses on tabavalt öeldud, et praeguse ajajärgu nõudlikus olukorras

vajavad Eesti digiriigi strateegilised eesmärgid kohendamist ja fookus radikaalset

teravdamist. Samal ajal muutub tehnoloogia haldamine eksponentsiaalselt keerukamaks,

nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest. Eeltoodu

vaimus tuleks dokumendi alguses konteksti loovas peatükis eriliselt rõhutada hariduse ja

ekspertide järelkasvu vajaduse teemat ning see oluliselt detailsemalt sisse põimida ka

alameesmärkidesse. Avaliku sektori IKT peab olema tellija rollis, et tekiks kaasaegseid

digi- ja küberteadmisi ning huvi omav põhi- ja keskkoolilõpetajate seltskond.

10. Soovitame suurendada Eestisse andmekeskuste rajamise rõhku, muuhulgas selgitades

DÜAKis seda soodustavaid meetmeid. Praeguse kavandi viited suveräänsele

arvutusvõimekusele (põhidokumendis) ning andmekeskustele (Lisa 4, lk 19) võivad jääda

märkamatuks. Samas on andmekeskused oluline eeldus tehisaru suveräänseks

kasutamiseks.

11. Soovitame täiendavalt selgitada, milles seisneb IKT-teenuste krooniline killustatus ning

millistel kaalutlustel on see digiriigi peamine siseriiklik pidur. Samuti soovitame

täiendavalt selgitada seost dubleeriva andmekorje ning julgeolekuriskide vahel.

12. Soovitame rõhutada, et geopoliitiline vastasseis ei avaldu üksnes üksikrünnakute või

intsidentidena, vaid pikaajalise surve ja katkematu mõjutustegevusena. Selles Eesti

eesmärkide saavutamine eeldab selget vastutusjaotust, otsustusvõimekust ja järjepidevat

juhtimist üle asutuste.

13. Soovitame riigi ja erasektori koostöös rõhutada väärtusloomet. Seega riigi ja erasektori

koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse laiahaardelisele

andmepõhisele ümberkujundamisele (mitte vaid digitaliseerimisele) ning andme- ja

tehisaru võimekuse tõstmisele.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus 14. Palume riigi kesksete digiteenuste pakkumist ja vahendamist rõhutada 1. alaeesmärki

läbiva suunana, kuna see hõlmab kõiki loetletud võtmesuundasid. Samuti palume käsitleda

personaalse riigi ja kasutajakeskseid teenuseid tervikuna, mis toob esile kesksete

digiteenuste olulisuse. Praeguses kavandis on need jaotatud 1. ja 3. võtmesuuna vahele,

mis võib killustada tervikvaate loomist.

15. Palume olulisena rõhutada, et kasutajakeskse visiooni realiseerumine eeldab teenuste

arendamise kõrval ka protsesside, rollide ja teenuste omandimudelite muutumist üle

organisatsioonipiiride. See aitab esile tuua, et personaalse riigi rakendamine pole üksikute

teenuste arendusprojekt, vaid erinevate teenuste kogumiku teadlik juhtimine.

16. Soovitame täiendada peatükki rõhutusega, et maailma parim digiriigi kogemus peab olema

ka turvaline ja turvalisus võiks olla kasutajakogemusse sisse kirjutatud nt "security by

design" põhimõtetega. Praeguses kavandis on võtmesuundades küll sõnadega mainitud

"turvalisust", kuid personaalriigi ega andmepõhise ühiskonna puhul pole seda sisu poolest

mainitud.

17. Soovitame andmepõhise otsustamise võimaldamist rõhutada ka 2. võtmesuunas.

18. Soovitame võtmesuund 3 ümber nimetada kui “Tulevikukindla digiriigi keskse alustaristu

komponendid ja teenused.”. See seostub muuhulgas punktis 14 mainitud riigi kesksete

digiteenuste olulisusega.

3 (4)

19. Palume 3. võtmesuunas üle hinnata Eesti digiriigi kesksete komponentide loetelu. Riigi

Infosüsteemi Amet on valmis panustama loetelu sõnastamisse koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga.

20. Palume täiendada 3. võtmesuunda rõhutusega, et eID valdkonna tegevused lähtuvad

identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valgest raamatust. See on oluline nende

dokumentide sidumiseks.

21. Palume 3. võtmesuunas rõhutada kesksete teenuste seas ka riigivõrku kui riigiasutuste ja

ühiskondlikult oluliste ettevõtete toimepidevuse tagajat kriisiolukordades. Riigivõrgul on

oluline roll nii sidetaristu kui laiemalt digiteenuste toimepidevuse tagamisel.

22. Soovitame võtmesuunda 4 „Digiriigi arengu strateegiline juhtimine“ täiendada eesmärgiga

vähendada järjepidevalt taakvara osakaalu digitaalsetes teenustes.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum

23. Soovitame pealkirja ümber sõnastada kui “IT-vaatlikum ühiskond, turvaline ja kaitstud

küberruum.” IT-vaatlikus on kasutatav pigem ühiskonna (inimesed) kui küberruumi

kontekstis.

24. Palume lisada eesmärgina tõsta küberturbe teadlikkuse taset kogu riigis." See on ühine

eesmärk ja eeldus erinevates organisatsioonides teadliku küberturvaline käitumine

tagamisel. Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti

25. Soovitame täiendada eraldi võtmesuunana tasukohase sideühenduse saavutamine. Väga

suure läbilaskevõimega võrgu kättesaadavus riigis on tabeli kohaselt 81%, kuid

Statistikaameti andmetel on vaid 30% ettevõtetel ühendus 100 - <500 Mbit/s ning ühendus

500 - <1 Gbit/s vaid 13% ettevõtetest. Seega võrk on kättesaadav, kuid see pole võrreldes

naaberriikidega taskukohane.

26. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamise juures soovitame eraldi ära mainida

vajaduse teha eraldi strateegilisi taristuotsuseid julgeolekukaalutlustel, näiteks hankides

kallimaid seadmeid usaldusväärsetest allikatest odavamate riskantsemate seadmete asemel

toimepidevuse eesmärgil.

27. Soovitame täiendavalt selgitada, kellest või millest sõltumatust soovitakse välisühenduste

osas saavutada. Samuti palume täiendavalt selgitada, kuidas sõltumatust luuakse – kas

pigem uute ühenduste loomise või olemasolevate ühenduste sõltumatuks muutmise teel.

Teiste valdkondade kaasatus ning ootused, olemasolevad koostööd teiste valdkondadega

28. Soovitame avalike teenuste delegeerimise osas rõhutada ka vajalike eeltingimuste loomist

– teenuste kvaliteedi tagamine, küberturvalisus ja efektiivsus. See võimaldab riigil

keskenduda järelevalvele ja strateegilistele prioriteetidele, jättes teenuseosutamise

spetsialistidele.

29. Soovitame juhtide ja spetsialistide ümberõppe osas seada laiema eesmärgi vaid muudatuste

vedamisest. Näiteks võiks eesmärk olla käivitada laiaulatusliku digioskuste täiendõppe, et

võimestada juhte ja spetsialiste digimuutusi vedama, koostööd tugevdama ning

digiprojektide rakendamist kiirendama.

30. Soovitame olulisena teadusrahastuse osas seada eesmärgiks esmalt selgitada teadus- ja

arendustegevuse sisu digiriigis ning väärtustada olemasolevat koostööd teiste

valdkondadega. See on püsiva ja kasvava rahastuse üks peamine eeltingimus, mis vajaks

tänast praktikat hinnates korrastamist.

4 (4)

31. Tulevikuvalmiduse osas palume uute kompetentsikeskuste rajamise asemel või nendele

lisaks rõhutada eesmärgina olemasolevate kompetentsikeskuste võimestamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joonas Heiter

peadirektor

Lauri Kriisa

[email protected]