Kiri

KÄSKKIRI

19.12.2025 nr 126

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

kinnitamine

Raamatupidamise seaduse § 11 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel:

1. Kinnitan „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste

raamatupidamise sise-eeskiri“ (edaspidi raamatupidamise sise-eeskiri; lisatud).

2. Raamatupidamise sise-eeskirja kohaldada 2026. majandusaasta raamatupidamise

aastaaruande koostamisel alates 01.01.2026. a.

3. Ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidel tagada raamatupidamise sise-eeskirjas

kehtestatud nõuete täitmine.

4. Tunnistan kehtetuks majandus- ja tööstusministri 13.01.2025. a käskkiri nr 2 „Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

2

KINNITATUD

majandus- ja tööstusministri 19.12.2025 käskkirjaga nr 126 Lisa

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri

3

SISUKORD

1 Eesmärk ja kohaldamine ......................................................................................................................... 4 2 Raamatupidamise korraldus ................................................................................................................ 4 3 Kasutatav majandustarkvara .............................................................................................................. 4 4 Majandustehingute dokumenteerimine ja kontrollimine .................................................................. 5 5 Dokumendikäive, grupeerimine ja säilitamine ................................................................................... 7 6 Tehingute kajastamine majandustarkvaras ....................................................................................... 7 7 Paranduskanded ................................................................................................................................... 9 8 Ülekanded ja laekumised e-RK vahendusel........................................................................................ 9 9 Sularahakassa ...................................................................................................................................... 10 10 Deebet- ja krediitkaardid ................................................................................................................... 10 11 Siirete kajastamine .............................................................................................................................. 11 12 Toetuste arvestus ................................................................................................................................. 11 13 Riigilõivude arvestus ........................................................................................................................... 12 14 Trahvid, sunnirahad ja muud sanktsioonid ..................................................................................... 12 15 Tulud majandustegevusest ................................................................................................................. 13 16 Muude tulude arvestus, sh tulu riigimaa müügist ja kasutusse andmisest .................................... 13 17 Nõuete laekumise jälgimine ................................................................................................................ 14 18 Nõuete hindamine ............................................................................................................................... 15 20 Varude arvestus .................................................................................................................................. 16 21 Tegevuskulude arvestus ...................................................................................................................... 16 22 Põhivara arvestus ................................................................................................................................ 18 23 Põhivarade amortisatsiooni arvestus ................................................................................................. 19 24 Põhivara parendused, ümberhindlus, müük ja üleandmine ning mahakandmine ....................... 19 25 Maade järelmaksunõuded .................................................................................................................. 20 26 Pikaajaliste järelmaksunõuete diskonteerimine ............................................................................... 21 27 Maade järelmaksunõuete hindamine ................................................................................................ 22 28 Väheväärtusliku vara arvestus .......................................................................................................... 23 29 Kohustiste arvestus ............................................................................................................................. 24 30 Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine .......................................................................... 24 31 Eraldiste arvestus ................................................................................................................................ 25 32 Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimine ............................................................. 25 33 Nõuete ja kohustiste inventeerimine .................................................................................................. 26 34 Sularahakassa inventuur .................................................................................................................... 26 35 Erakorralised inventuurid ................................................................................................................. 27 36 Bilansivälised kontod .......................................................................................................................... 27 37 Aruanded ............................................................................................................................................. 27 38 Seotud isikud ....................................................................................................................................... 27 Lisa 1 E-riigikassa kontod ............................................................................................................................. 28 Lisa 2 MKM valitsemisala asutused ............................................................................................................. 29

4

1 Eesmärk ja kohaldamine

1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala (edaspidi

riigiraamatupidamiskohustuslane) raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri)

eesmärk on nõuete kehtestamine riigiraamatupidamiskohustuslase ja selle

valitsemisalasse kuuluvate asutuste (edaspidi asutused) raamatupidamise ja

finantsaruandluse korraldamiseks.

1.2 Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest ja riigieelarve seadusest, avaliku sektori

finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ja selle juurde

kuuluvatest lisadest ja juhendmaterjalidest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest,

Rahandusministeeriumi määrustest eelarveliste asutuste eelarvestamisel ning riigikassa

kassalisel teenindamisel, Euroopa Liidu välisabi kasutamist reguleerivatest

õigusaktidest ning teistest raamatupidamist reguleerivatest seadustest, määrustest ja

muudest normatiivaktidest, samuti asutuste põhimäärustest ja muudest

normdokumentidest.

1.3 Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust ja üldeeskirja, selle lisasid ja

juhendmaterjale, eeldades nende kasutamist koos eeskirjaga.

2 Raamatupidamise korraldus

2.1 Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise eest vastutab minister.

2.2 Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise korraldamist juhib MKM-i

kantsler.

2.3 Riigiraamatupidamiskohustuslase igapäevast raamatupidamist korraldab MKM-i

osakond, kelle põhiülesanded on määratud osakonna põhimääruses.

2.4 Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestust teostab Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi keskus), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud MKM-i ja

keskuse vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppega (edaspidi kokkulepe).

2.5 Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku info ja dokumentatsiooni edastamise

kord ja tegevuste jaotus MKM-i, asutuste ja keskuse vahel on esitatud kokkuleppe

lisades: „MKM valitsemisala finantsarvestuse toimemudel“ ja „MKM valitsemisala

personali- ja palgaarvestuse toimemudel“ (edaspidi toimemudelid).

2.6 Asutus määrab finantstöötaja, kelle töökohustuseks on eeskirja nõuetele vastava

informatsiooni vahetamine keskusega.

3 Kasutatav majandustarkvara

3.1 Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab

pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot, põhivarade arvestust, personali- ja

palgaarvestust, lähetuste arvestust, koolituste arvestust, ostu- ja müügilepingute

arvestust.

5

3.2 MKM-is ja asutustes kasutatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP)

varade moodulit asutuse põhivara ja bilansiväliselt arvestatava väheväärtusliku vara,

rendile võetud vara ning teistele isikutele tasuta kasutamiseks antud vara arvestamiseks.

3.3 MKM-is ja asutustes kasutatakse RTIP-i lähetuste ja majanduskulude moodulit

lähetamiste, lähetuste ja majanduskulude aruannete vormistamiseks ning maksmisele

saatmiseks.

3.4 RTIP-i täiendavate moodulite valmimisel otsustatakse nende kasutamine asutuste

vajadustest lähtuvalt.

3.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis peetakse trahvide arvestust infosüsteemis

JVIS, milles kajastatakse trahvide määramised ja laekumised.

3.6 Maa-ja Ruumiamet peab maade järelmaksunõuete ja hoonestusõiguse tasude arvestust

infosüsteemis MaaIS ning kasutusvalduse tasude arvestust Rahandusministeeriumi

hallatavas riigi kinnisvararegistris RKVR.

3.7 Riigilõivudega seotud toimingute arvestamiseks on asutustel infosüsteemid või exceli

tabelid. Asutuste vastavad töötajad kontrollivad riigilõivude tasumist e- riigikassa

kontodelt ja teostavad seejärel riigilõivuga maksustatava toimingu. Keskus sisestab

igakuuliselt laekunud riigilõivude alusel kassapõhised koondkanded SAP-i.

3.8 Asutustes olevate sularahakassade arvestust peetakse asutustes. Igakuuliselt esitatakse

sularahakassa aruanne keskusele koondkannete sisestamiseks SAP-i.

3.9 Asutuste ülekannete teostamine ja laekumiste vastuvõtmine toimub e-riigikassa kaudu.

Maksudeklaratsioonid esitatakse e-Maksuameti vahendusel, statistilist aruandlust

Statistikaametile esitatakse eSTAT-i vahendusel, Euroopa Liidu fondide ja avalike

taotlusvoorudega kodumaiste toetuste väljamaksete tegemine ja aruandlus toimub E-

toetuste keskkonna kaudu.

3.10 Asutuste raamatupidamiarvestuse aruanded kajastatakse SAP BusinessObjects

(edaspidi SAP BO) infosüsteemis.

3.11 Tegevuspõhine riigieelarve koostatakse ja täitmise aruandlus kajastatakse

infosüsteemis KAIS.

4 Majandustehingute dokumenteerimine ja kontrollimine

4.1 Asutuse majandustehingute teostamise aluseks üldjuhul on võlaõigusseaduse või

muude seaduste alusel sõlmitud lepingud. Lepingu allkirjastamise õigust omav isik on

määratud asutuse põhimäärusega. Sõlmitavates lepingutes määratakse nimeliselt

asutuse töötaja, kes vastutab lepingus määratud teenuste või kauba vastuvõtmise ja

lepinguliste kohustuste täitmise jälgimise eest. Vastuvõetud teenuseid või kaupu

kajastavad algdokumendid (aktid, arved) peavad olema kinnitatud (kooskõlastatud)

vastutava isiku poolt.

4.2 Lepingute sõlmimise, registreerimise ja säilitamise korra kehtestavad asutused.

4.3 Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Asutus dokumenteerib kõik oma

majandustehingud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning

saadab dokumentatsiooni keskusele. Asutus vastutab, et kõik asutuse

6

majandustehinguid kajastavad dokumendid jõuavad keskusesse tähtaegselt. Keskus

vastutab asutuse majandustehingute õigeaegse ja õiglase kajastamise eest

raamatupidamisarvestuses.

4.4 Raamatupidamiskirjendi aluseks olev algdokument peab vastama RPS-i

paragrahvides 7 ja 7 1 sätestatud nõuetele.

4.5 MKM-s eelarve sihipärase kasutamise eest vastutavad kantsleri poolt kinnitatud

eelarve koostamise juhendis määratud teenistujad või töötajad (edaspidi töötajad).

4.6 Asutused määravad töötajad, kes vastutavad eelarve sihipärase kasutamise eest ning

kontrollivad kulutuste algdokumente enne nende edastamist keskusesse ja sisestamist

raamatupidamissüsteemi. Vastavad töötajad kinnitavad kontrolli teostamist

dokumendi juurde kuuluva allkirjaga vastavalt üldeeskirja § 15 lõikele 9.

Asutusepoolne dokumendi õigsuse kontroll peab tagama, et:

4.6.1 dokument kajastab majandustehingut õigesti;

4.6.2 dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt

sõlmitud lepingule;

4.6.3 tehing on seaduspärane ja vajalik;

4.6.4 tehing on kooskõlas asutuse eelarvega ning eelarve täitmise ja jälgimise

põhimõtetega;

4.6.5 tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

4.6.6 kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

4.6.7 dokumendile on lisatud arvestusobjektid vastavalt eelarveklassifikaatorile ja

asutuse finantsaruandluse vajadustele;

4.6.8 dokument on asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud vastavalt asutuses kehtivale

korrale.

4.7 Keskuse töötajad kontrollivad asutustest saadud dokumente, et tagada nende õige

sisestamine raamatupidamissüsteemi. Keskuse töötajad tagavad dokumentide

sisestamisel, et:

4.7.1 dokumentidel kajastatud tehing oleks õige majandusliku sisu alusel kantud

raamatupidamiskontodele ja lisatud tunnused vastavad saldoandmike koostamise

nõuetele, mis on kehtestatud üldeeskirjaga;

4.7.2 arvestusobjektide koodid on sisestatud vastavalt asutuse poolt dokumentidele

määratule;

4.7.3 dokumentidel kajastatud tehingu teostamise kuupäev ja maksetähtpäev on õigesti

sisestatud;

4.7.4 dokumendil kajastatud kulutuse eest ei ole varem tasutud, sh ettemaksega;

4.7.5 kui dokumendil kajastatud tehingu majanduslik sisu ei vasta asutuse poolt

määratud eelarveklassifikaatorile või on ilmselt eksitud muude arvestusobjektide

7

koodide märkimisega, mida keskuse töötajal olemasoleva info põhjal on võimalik

tuvastada, siis keskuse töötajatel on kohustus küsida täiendavat teavet asutuse

finantstöötajatelt ja vajadusel dokument tagastada asutusele paranduste

sisseviimiseks või parandada ise dokumendi arvestusobjektide koodid.

4.8 Keskus koostab reguleerimiskannete algdokumendina raamatupidamisõiendeid.

Raamatupidamisõiendil nõutakse keskuse töötaja (raamatupidaja, algdokumendi

koostaja) nime, kuupäeva ja kande numbri.

5 Dokumendikäive, grupeerimine ja säilitamine

5.1 Dokumendikäive MKM-i, asutuste ja keskuse vahel on reguleeritud toimemudelites.

5.2 Asutuses dokumentide registreerimine, liikumine ja koostamine on määratud asutuse

asjaajamiskorra või muu kehtestatud korraga.

5.3 Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel toimikutesse ja nende säilitamisel

lähtutakse toimemudelitest ning MKM-i ja asutuste asjaajamiskorrast, dokumentide

loetelust ja arhiveerimise korrast.

5.4 Ostuarved registreeritakse ja säilitatakse e-arve haldamise süsteemis (edaspidi eAK).

RTIPi kaudu edastatud dokumente säilitatakse RTIP-is. E-riigikassa (edaspidi eRK)

väljavõtted säilitatakse eRK infosüsteemis. Muud elektroonilised dokumendid

registreeritakse ja säilitatakse asutuse dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) või

põhitegevuse infosüsteemides. Asutusse paberkandjal saabunud ostuarved

skaneeritakse ja saadetakse eAK vastavale e-posti aadressile või sisestatakse asutuse

poolt eAK-sse. Välismaistelt hankijatelt e-posti teel saabunud ostuarved (pdf

formaadis) üldjuhul sisestatakse asutuse poolt eAK-sse ja säilitatakse selles saabunud

kujul, et hiljem oleks võimalik neid vajadusel taasesitada. Digitaliseeritult esitatud

ostuarved (xml formaadis) säilitatakse koos pdf formaadis arvega eAK-s.

5.5 Asutusest saadetakse dokumendid keskusele elektrooniliselt eAK, RTIPi või DHSi

vahendusel või e-posti teel, dokumente säilitatakse vastavalt toimemudelis kokku

lepitule.

5.6 Euroopa Liidu toetuste ja muude välistoetustega seotud algdokumente (sh lepinguid)

grupeeritakse ja säilitatakse projektide põhiselt asutuste DHS-is lähtudes asutuste

dokumentide loetelus nimetatud tähtajast. Välistoetustega seotud

raamatupidamisdokumente, mis koostatakse ja menetletakse RTIP-is või eAK-s,

säilitatakse ka samas.

6 Tehingute kajastamine majandustarkvaras

6.1 Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamist peetakse riigi ühtses

majandustarkvaras SAP, kus MKM-i iseseisva bilansi tunnuseks on N000 (SAPis

nimega Ettevõte). Ministeerium ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksused on SAPis

eristatud segmendi koodiga. Segmendi koodid ja neile vastavad asutused on nimetatud

lisas 2.

6.2 Raamatupidamise kontoplaan lähtub üldeeskirja lisas nr 1 kehtestatud kontodest, mida

SAPis kasutatakse detailsema arvestuse pidamiseks 8-kohalisena. Raamatupidamise

kontoplaan ja SAP-is kasutatavad kulude jaotamise arvestusobjektide koodid on SAP

BO aruandes „Arvestusobjektid“.

8

6.3 Kontodele lisatavad koodid täiendavalt eelarveklassifikaatoris kinnitatutele:

6.3.1 tehingupartneri kood sisestatakse käsitsi või võetakse hankijate või klientide

registrist;

6.3.2 rahavoo kood lisandub kandele automaatselt või lisatakse käsitsi, kui puudub

vastav seadistus;

6.3.3 ressurssi/kulukoha/teenuse kood lisatakse hoonete, rajatiste ning

transpordivahenditega seotud kuludele või täiendavalt eristatavatele kuludele või

tuludele arvestades asutuse finantsaruandluse vajadusi;

6.3.4 lähetuse ja koolituse ID-kood lisatakse kõikidele lähetuse ja koolitusega seotud

kuludele;

6.3.5 erandjuhtudel kasutatakse kontol täpsustava määranguna lepingu numbrit;

6.3.6 kandele lisatakse käibemaksukood, mis juhib käibemaksu ja erisoodustuste

maksude automaatset arvestust vastavalt SAP-i toimimisjuhistele;

6.3.7 kandele lisatakse ettemakse indikaator, millega juhitakse ettemaksete arvele

võtmist teatud kindlale kontole ja nende hilisemat väljapakkumist ettemakse

sulgemiseks;

6.3.8 kandele lisatakse muid tunnuseid, kui need on nõutavad vastavalt SAP-i

toimimisjuhistele;

6.3.9 riigihanke numbri olemasolul lisatakse kandele riigihanke lepinguosa

viitenumber või selle puudumisel riigihanke viitenumber.

6.4 Eelarve sisestatakse SAP-i vastava excel-i vormi alusel. Eelarve täitmist jälgitakse

jaotatuna eelarveüksustele, eelarveliikidele ja objektidele, projektidele, toetustele

(grantidele) vastavalt loodud eelarveaadressidele. Eelarve sisestatakse tekkepõhiselt

riigieelarves kuludele, investeeringutele ja finantseerimistehingutele seatud limiitide

jälgimiseks. Kulukeskustele ja ressurssidele/kulukohtadele sisestatakse tekkepõhised

kuluplaanid vastavalt asutuste vajadustele.

6.5 Kontodele lisatavad arvestusobjektide koodid (kontolaiendid), mis on vajalikud

asutuse finantsaruandluseks ja eelarve täitmise jälgimiseks, määratakse koostöös

MKM-i, asutuste ja keskusega arvestades Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud

tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmise kajastamise juhiseid.

6.6 Raamatupidamiskirjendil kajastatakse:

6.6.1 kande järjekorranumber (SAP-is tekib automaatselt kande kinnitamisel);

6.6.2 tehingu toimumise (kande) kuupäev;

6.6.3 debiteeritavad ja krediteeritavad kontod koos nõutavate kontolaienditega;

6.6.4 summad tehinguvaluutas ja tehinguvaluuta kood;

6.6.5 summad arvestusvaluutas;

9

6.6.6 kande sisu lühikirjeldus.

6.7 Tarkvara SAP kasutamisel lähtutakse keskuse veebilehel avaldatud SAP-i

kasutusjuhenditest.

7 Paranduskanded

7.1 Raamatupidamiskandeid ei kustutata ega tehta neis selgitusteta ega viideteta

parandusi. Üldjuhul kasutatakse parandamiseks SAP-i automaatset storneerimist, mis

seob esialgse ja storneeritud kande. Uuele (parandatud) kandele sisestatakse sõnaline

selgitus parandamise kohta koos parandatud kande numbri märkimisega.

7.2 Paranduskande alusdokumendiks võib olla esialgne alusdokument, asutuse poolt

edastatud täiendav informatsioon parandamist vajavate andmete kohta või keskuse

poolt koostatud raamatupidamisõiend.

7.3 Paranduskandeid teevad kõik keskuse töötajad oma töölõigu ulatuses.

8 Ülekanded ja laekumised e-RK vahendusel

8.1 Keskus avab ja sulgeb e-RKs riigiraamatupidamiskohustuslase ja asutuste vajadustest

lähtuvalt kontosid ning teostab ülekandeid ja laekumiste jälgimist ning õiguste andmist

vastavalt kassalise teenindamise eeskirjale. Riigiraamatupidamiskohustuslase

pearaamatupidajal on e-RK administraatori õigused kõikide asutuste kontode osas,

välja arvatud Maa- ja Ruumiameti oksjonikonto ja kahe lõivukonto osas, mida

administreerib asutus ise.

8.2 E-RKs avatakse kontod, mille kaudu teenindatakse kas

riigiraamatupidamiskohustuslast tervikuna või teatud asutust või teatud asutuste

gruppi olenevalt konto kasutamise ja konto jäägi jälgimise vajadusest. SAP-is

eristatakse ülekandeid ja laekumisi asutuste kaupa eelarveüksuse koodi alusel.

8.3 E-riigikassa kontosid, mis on SAPiga liidestatud, nimetataks kodupankadeks (House

bank) ja maksed ning laekumised nendele kajastuvad SAPis reaalajas. Kodupankadeks

on kõik e-kontod, mis ei ole riigilõivud, trahvid, oksjonikonto ega MaaIS kontod.

ERKs avatud kontode nimekiri asutuste lõikes, koos selgitustega kontode kasutamise

otstarbest, on eeskirja lisas 1.

8.4 Riigiraamatupidamiskohustuslasele avatakse ainult üks riigieelarve kulukonto, millelt

keskus teeb ülekandeid eelarveüksuse kaupa asutuse eelarveaadressidega.

8.5 Valitsemisalale on avatud ühine tulukonto muude tulude (sh müügitulud, toetused jm)

laekumiseks. Laekumised kajastatakse SAP-is eelarveüksuste lõikes.

Tööinspektsioonile on avatud eraldi tulukonto sunnirahade laekumiseks ning Maa- ja

Ruumiametile tulukonto tema tulude kogumiseks. Maa- ja Ruumiametile on e-RKs

avatud ka eraldi tulukontod MaaISi laekumiste ja maaoksjonite jaoks.

8.6 Riigilõivude laekumiseks on asutustele avatud eraldi kontod lõivuliikide lõikes.

8.7 Trahvide laekumiseks on e-RKs avatud valitsemisalale ühine trahvikonto.

8.8 Struktuuritoetuste väljamaksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seadusest ja selle alusel

välja antud õigusaktidest. Väljamaksed algatatakse rakendusüksuste poolt E-toetuste

10

keskkonnas. Väljamakse suunatakse pärast Keskuse toetuste maksmise osakonna

poolt aktsepteerimist SAPi maksmisele, makse teostatakse eRk kaudu.

8.9 Lõivude, trahvide, oksjoni ja MaaIS kontode liikumised kajastatakse koondkannetega

kuu kohta, kui laekumiste analüütiline arvestuse toimub asutuses ja nende kohta ei

peeta SAPis detailset arvestust.

8.10 Arvestades maksete alusdokumentide kontrollimiseks ja ülekannete tegemiseks

kuluvat aega, nähakse lepingutes ja ostutellimustes üldjuhul arve tasumise tähtpäevana

mitte vähem kui 20 kalendripäeva arve saamisest.

8.11 E-RK kaudu kõikide asutuste väljamakseid teostab keskus k.a. E-toetuste keskkonna

kaudu riigikassasse suunatavad toetuste maksed.

8.12 Ülekannete tegemisel osalevad kaks keskuse töötajat. ERKsse maksekorralduste

importimise õigust omav raamatupidaja koostab SAP-is maksefaili ja edastab selle

eRK maksete teostajale, kelleks on teine raamatupidaja. Ülekannete tegemisel

lähtutakse keskuse finantsarvestuse toimingute korrast.

9 Sularahakassa

9.1 Sularahakassa luuakse asutuses ainult seadusega nõutud juhtudel või alternatiivsete

maksevõimaluste puudumise korral. Asutus kehtestab sularaha käitlemise eeskirja

lähtudes asutuse töövaldkonna ja kasutusel olevate elektrooniliste kassasüsteemide

erisustest.

9.2 Kassasse laekunud sularaha viiakse panka ja kantakse laekumisteks avatud eRK

kontole. Kassast ei tehta muid väljamakseid. Sularaha viiakse hiljemalt järgmisel

tööpäeval panka, kui see ületab kassalimiiti, milleks on üldjuhul 1900 eurot.

9.3 Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga või

sularahakassade hajususe korral samaaegselt varade inventuuriga ning ootamatu

inventuuri üldeeskirjas nõutava sagedusega. Iga aasta lõpuks viiakse kassa jääk panka

ja üldjuhul peaks iga aasta lõpus kassa saldo olema null.

9.4 Sularaha liikumiste kohta koostatakse igakuuliselt koondaruanne ja edastatakse

keskusele raamatupidamiskannete tegemiseks.

10 Deebet- ja krediitkaardid

10.1 Asutused otsustavad vajadusel deebet- ja krediitkaartide väljaandmise oma töötajatele

asutuse ülesannetega seotud kulutuste eest tasumiseks määratud limiidi piires ning

vastutavad kaartide sulgemise eest töötajate töölt lahkumisel. Deebet- ja

krediitkaartide taotlused esitab riigikassale MKM kõikide haldusala asutuste puhul.

10.2 Deebet- ja krediitkaarte kasutatakse juhul, kui kulutuse eest puudub võimalus tasuda

tavapärase ostuarvega või kui kaardiga tasumine on mõistlik ja põhjendatud teenuse

sisust tulenevalt (nt sõidupiletid või elektroonilised teenused).

10.3 Deebet- ja krediitkaardi kasutajad esitavad deebet- ja krediitkaardiga maksmise korral

lähetus- või majanduskulude aruande vastavalt asutuse poolt kehtestatud tähtaegadele,

lisades sellele kulu tõendavad dokumendid. Aruanded kontrollitakse ja kinnitatakse

vastavalt toimemudelile.

11

11 Siirete kajastamine

11.1 Tekkepõhiseid siirdeid kajastatakse riigiraamatupidamiskohustuslase kui terviku

kohta igakuises aruandluses, mis esitatakse saldoandmike infosüsteemis MKM-i

tehingupartneri koodiga. SAP-i aruandluses kajastatakse siirdeid iga asutuse

eelarveüksuse koodiga.

11.2 Raamatupidamiskohuslase siseselt ei kasutata asutuste vaheliste kannete puhul

rahavoo koode 15, 16, 35 ja 36. Varad viiakse üle ühelt asutusel teisele kasutades

põhivara siirete tehnilist kontot 70001001.

12 Toetuste arvestus

12.1 Toetuste kajastamisel lähtutakse üldeeskirja peatüki 7 nõuetest.

12.2 Välistoetuse saamise lepingu, rahastamise otsuse, käskkirja või muu toetuse

määramise dokumendi alusel avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste

jälgimiseks eraldi toetuse ehk grandi kood. Sama koodi kasutakse vastava toetuse

kaasfinantseeringu korral ning omafinantseerimise korras tehtud kulutuste puhul.

Toetuse kood lisatakse kõikidele kannetele, sh nii tulude ja kulude, vara soetamise kui

ka nõuete ja kohustiste ning ülekannete ja laekumiste kajastamisel.

12.3 Toetuse ja sellele lisatud kaas- või omafinantseerimise arvel tehtavate kulude või vara

soetuse puhul, tehakse tulude paralleelkanded kulude või vara soetamise kajastamisel

vastavalt toetuse rahastamise otsuses või lepingus ette nähtud proportsioonidele.

Asutused tagavad selleks vajaliku informatsiooni kulutuste alusdokumentide (näiteks

ostuarvete) kontrollimisel ja kinnitamisel.

12.4 Euroopa Liidu fondide toetuste vahendaja on rakendusüksus, kes korraldab toetuse

saaja, töövõtja, kaasfinantseerija ja Keskuse toetuste maksete osakonna vahelise

informatsiooni kulgu ja kontrollib kogu väljamaksete protsessi käiku.

12.5 Saadud toetusi kajastatakse tekkepõhiselt lähtudes kulutuste tegemise momendist.

Kui kulutused on tehtud, kajastatakse toetus tuluna ja nõudena kulude tekkimise

perioodis. Toetust põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna (saajana) ja nõudena

põhivara soetamise perioodis.

12.6 Tegevuskulude katteks saadud ja antud toetus kajastatakse laekumisel kohe tuluna ja

üleandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara

kapitaliseerimise alampiirist. Toetused, mida antakse ja saadakse tegevustoetustena

põhikirjaliste ülesannete täitmiseks, arvestatakse kuluna või tuluna toetuse

ülekandmisel või laekumisel

12.7 Toetuse vahendaja (rakendusüksus) ja andja kajastab toetust tekkepõhise printsiibi

järgi oma tuludes ja kuludes. Toetust kajastatakse kuluna selles perioodis, kui toetuse

saaja teeb kulutused või soetab põhivara, milleks toetus oli ette nähtud. Samuti

toimitakse ka juhul, kui rahalised ülekanded ei liigu vahendaja kaudu, vaid nende

12

korralduse alusel otse toetuse saajale (lõppkasusaajale) või tema poolt määratud

hankijale.

12.8 Rakendusüksuste poolt antud ja vahendatud struktuuritoetused menetletakse E-

toetuste keskkonnas, mis on liidestatud SAPiga.

12.9 Raamatupidamises kajastuvad toetuse andmise ja vahendamise kanded automaatselt

SAPis peale seda kui maksetaotlused on E-toetuste keskkonnas rakendusüksuse poolt

kontrollitud ja kinnitatud. E-toetuste keskkonna kaudu vahendatavad/antavad toetused

kajastuvad rakendusasutuse (ministeerium) bilansis.

12.10 Kui maksetaotluses on erinevate tekkepõhiste kuude kulusid, jaotatakse toetuse

vahendamise kulud ja kohustised SAPis erinevatesse kuudesse. Kui SAPis on

automaatselt lisandunud kandeid kuudesse, mis on juba suletud, lisatakse kanded

esimesse avatud kuusse. Väljamakse tegemisel võetakse need kohustised üheks

makseks kokku, lähtudes E-toetuste keskkonna maksekorralduse numbrist ja

maksekuupäevast.

12.11 Finantseerimistehinguteks antavaid toetusi kajastatakse ülekandmisel kontol

15378010. Tulud ja kulud finantseerimistehingutest kajastatakse kandega D/K

15378010 D/K 65540000. Kui sihtfinantseerimine on ette nähtud edasi kandmiseks

fondivalitsejale investeerimisfondi osakute soetamiseks, kajastatakse raha

ülekandmist otse osalusena investeerimisfondides kontol 15110000.

13 Riigilõivude arvestus

13.1 Riigilõive kajastatakse raamatupidamisarvestuses kassapõhiselt vastavalt üldeeskirja

§ 21 lõikele 2.

13.2 Riigilõivude laekumist kontrollivad asutused enne riigilõivuga maksustatava

toimingu teostamist. Selleks avatakse asutustele eRK tulukontod ning asutustele

antakse vastavate eRK kontode vaatamise õigused. Asutused vastutavad riigilõivuga

maksustatavate toimingute teostamise arvestussüsteemide ja töökorralduse eest,

tagamaks kontrolli selle üle, et kõikide toimingute eest on riigilõiv tasutud.

13.3 Keskus kajastab riigilõivude laekumised ja tagastamised igakuuliste koondkannetega

vastavalt eRK tulukonto väljavõttele või sularaha laekumisele kassasse.

13.4 Riigilõivude tagastamiseks saadavad maksjad avalduse asutusele. Asutus kontrollib

tagastamise õiguslikkust ja edastab tagasimaksekorralduse keskusele, kes teostab

riigilõivu tagasimakse. Kokkuleppel asutusega võib anda tagastamise

maksekorralduse eRKsse sisestamise õiguse asutuse riigilõivudega tegelevale

töötajale.

14 Trahvid, sunnirahad ja muud sanktsioonid

14.1 Seaduste alusel riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel

määratavaid trahve haldavad ja töötlevad järelevalveametnikud asutuste või e-toimiku

infosüsteemis kohtuväliste menetlejatena. Seaduste alusel määratud trahvid ja

sunniraha kuuluvad arvestamisele riigituluna. Raamatupidamisarvestuses üldjuhul

kajastatakse trahve ja sunniraha tuludena, kui nende laekumine on kindel ja summa

usaldusväärselt määratav. Lähtudes olulisuse printsiibist võib kajastada trahvi või

sunniraha nõude ja tulu SAP-i müügireskontros klientide lõikes raha laekumisel eRK

13

kontole, kui eelnevalt ei ole esitatud asutuse poolt trahvide või sunniraha määramise

otsuseid.

14.2 Asutus peab arvestust määratud trahvi- ja sunniraha nõuete kohta bilansiväliselt

vastavalt asutuses kehtestatud korrale ning jälgib nõuete laekumist eRK kontole.

14.3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis peetakse trahvide arvestust

infosüsteemis JVIS.

14.4 Tööinspektsiooni sunnirahade nõuete arvestust peetakse tööelu infosüsteemis TEIS.

15 Tulud majandustegevusest

15.1 Tulud majandustegevusest kajastatakse kontodel 32200000 kuni 32329000:

 kontol 32209000 – Tööinspektsiooni tulud arst-residentide koolitamisest

 kontol 32310000 – Maa- ja Ruumiameti tulud kontrollmõõdistustest ja

kaartide müügist

 kontol 32329000 – muud majandustegevuse tulud

15.2 Kui asutus on käibemaksukohustuslane, lisatakse arvetele käibemaks vastavalt

käibemaksuseadusele. Käibemaks ei lisandu, kui kaupade ja teenuste või õiguste

müük ei ole käsitletav ettevõtlusena käibemaksuseaduse mõistes (kui vastavat kaupa

või teenust ei müüda turul9, vaid on tegemist riigi poolt osutatavate avalike

teenustega.

15.3 Üüri ja rendiga kaasnevate kommunaalkulude ja muude kulude edasiandmised

kajastatakse kulude vähendusena, mitte tuluna ja kajastatakse SAP-is loodud

vastavatel kontodel.

15.4 Edasiantavad kulud kajastatakse vastava kontogrupi 30-ga lõppevatel ja

käibemaksukulu kontol 60100030.

15.5 Kui võetakse kasutusele kommunaalteenuste arvete puhul mahukate ridadega arvete

automaatne SAP-i sisselugemine ja kulud jaotatakse objekti koodidele/orderitele, siis

ei toimu edasiantavate kulude kajastamist eraldi kulukontodel (vt eelmist lõiku), kuna

seda ei võimalda SAP-i funktsionaalsus. Kulud kajastatakse kontodel, millel toimub

asutuse kommunaalkulude arvestus. Edasiantavate kulude kohta arvete esitamisel

kulude vähendusena kasutatakse punktis 15.4 näidatud kontosid.

16 Muude tulude arvestus, sh tulu riigimaa müügist ja kasutusse andmisest

16.1 Muud tulud kajastatakse kontodel 32330000-32389000 ja 38100000-38889000 ja

need laekuvad riigituludena. Muude tuludena arvestatakse tulu

kinnisvarainvesteeringutelt, ruumide ja muu vara üürilt ja rendilt, riigimaa müügist,

hoonestusõiguse seadmise ja kasutamisõiguse tasudest.

16.2 Üldjuhul tulude kohta esitatakse nõuded SAP-i müügimoodulis koostatavate

arvetena. MARU kasutusvalduse tasud väljastatakse SAPist RKVRi ja SAPi vahelise

liidese kaudu.

16.3 Hoonestustasu arvestab ja koostab makseteatised oma DHS-is Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

14

16.4 MARU viib riigimaa müümiseks ja rendile andmiseks läbi avalikke kirjalikke ja

avalikke elektroonilisi enampakkumisi enda hallatavas elektroonilises

oksjonikeskkonnas.

16.5 Enampakkumisel osalejad tasuvad tagatisraha eRK tulukontole ning RTK kajastab

selle kandega D 71000100 K 20362010.

16.6 Enampakkumise käigus kinnisasja omandamise ja põllumajandusliku maa rendi

õiguse saanud isikutele esitab RTK MARU-st saadud andmete alusel arve ostuhinna

või rendihinna tasumiseks, millest on maha arvatud saadud tagatisraha summa.

Tagatisega müügi kajastamisel teeb keskus tagatise kohta lisakande D 20362010

K10300000, et müügihinna laekumisel oleks võimalik tagatis nõude sulgemisel

arvesse võtta.

16.7 Enampakkumisel osalejad tasuvad tagatisraha eRKs avatud tulukontole enne

enampakkumise avamist. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist tagastatakse

mitte-võitjatele tagatisraha, ülejäänutel arvestatakse see renditasu sisse. Tagatisraha

tagastamine mittevõitjatele toimub oksjonikeskkonna ja eRK vahelise liidese kaudu

oksjonikontolt.

16.8 Kui riigimaa võõrandamine toimub ühe tehingu raames osaliselt tasuta ja osaliselt

tasu eest, kajastatakse raamatupidamisarvestuses müügina ainult tasu eest müüdud osa

ning mitterahalist osa tehingust ei kajastata. Kui maatehing toimub tervikuna tasuta,

kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena.

16.9 Varale tekitatud kahju, mis hüvitatakse kindlustusseltside poolt, kajastatakse tuluna

kontol 38880000 – kindlustushüvitised. Laekunud raha kasutatakse kindlustusjuhtumi

kahjude kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara

soetamiseks. Reeglina tekivad kulud kahju kõrvaldamiseks enne ja alles hiljem

hüvitatakse tekitatud kahju kindlustusseltsi poolt. Seetõttu kajastatakse

kindlustushüvitis nõude ja tuluna kahju tekkimise perioodis viitnõudena.

16.10 Edasiantavat maksukulu kontol 60153000 ja maksutulu kontol 30250000 Eesti

Töötukassale töötukindlustusmakse makse kohta kajastatakse SAP-is vastavalt MTA

poolt saadetud teatistele iga kuu hiljemalt 25. kuupäeval, kasutades TP 099001. Aasta

lõpu seisuga korrigeeritakse kanded vastavalt MTA saadetud teatistele.

17 Nõuete laekumise jälgimine

17.1 Nõuete tähtaegset laekumist jälgib keskus või asutus lähtudes finantsarvestuse

toimemudelist. Kui nõuete esitamise ja laekumiste kajastamisega tegeleb asutus, siis

meeldetuletuskirjade esitamise kohustus on asutusel.

17.2 Nõuete jälgija saadab juhul, kui nõue ei laekunud maksetähtajaks, hiljemalt 10 päeva

pärast maksetähtaega maksjale meeldetuletuskirja. Keskus koostab meeldetuletuskirja

SAP-is.

17.3 Kui klient ei ole peale esimese meeldetuletuskirja saatmist nõuet tasunud, saadetakse

teise astme meeldetuletuskiri 30 päeva jooksul peale maksetähtaega. Teise astme

15

meeldetuletuskirja kaasatakse kõik meeldetuletuskirja saatmise kuupäevaks

kogunenud nõuded.

17.4 Meeldetuletuskirja ei saadeta, kui nõude summa on alla 20 euro, kuna nõude

sissenõudmist loetakse sel juhul majanduslikult ebaotstarbekaks.

17.5 Keskuses koostatud meeldetuletuskirjade infot näeb asutus BO aruandest RP002

„Laekumata nõuded ja saadud ettemaksed“ Asutus võtab tasumata nõuete info

teadmiseks ostjale järgmiste teenuste osutamisel ja vajadusel keeldub teenust

osutamast, kui ostjal on tasumata nõudeid.

17.6 Tähtajaks laekumata nõudelt arvestatakse viivist, kui viivis on seadusandliku akti või

sõlmitud lepingu alusel ette nähtud. Viivise nõuet ei võeta bilansis arvele, kuivõrd

seda loetakse juba tekkimise hetkel ebatõenäoliselt laekuvaks. Viivis kajastatakse

tuluna kontol 38239000 selle laekumisel.

18 Nõuete hindamine

18.1 Nõuete laekumise tõenäosust hindab keskus või asutus, kes jälgib ise nõuete

laekumist, vajadusel kvartali lõpu seisuga. Hinnatakse igat nõuet individuaalselt. Kui

nõude osas on saadetud meeldetuletuskiri, millele pole vastatud või kui ostja vastu on

algatatud pankrotimenetlus või kui muudel teadaolevatel põhjustel on alust kahelda

nõude laekumises, loetakse nõue ebatõenäoliselt laekuvaks.

18.2 Asutuse poolt ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud nõuete kohta esitatakse

keskusele teatis, mille alusel kantakse SAP-is nõue kuludesse.

18.3 Kui ebatõenäoliseks tunnistatud ja kuludesse kantud nõue laekub, kajastatakse see

laekumise ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest tekkinud kulu vähendusena.

18.4 Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks

või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt

laekumisest saadaolevad tulud.

18.5 Nõuete lootusetuks laekumiseks tunnistamise ja bilansist mahakandmise kinnitamise

õigus on asutuse juhil, kui nõude summa jääb alla 30 000 euro. Nõude mahakandmise,

mille summa on 30 000 eurot ja rohkem, otsustab kantsler.

18.6 Nõuete lootusetuks laekumiseks tunnistamise ettepaneku teeb asutusele keskus, kui

tema kohustuseks on nõuete laekumise jälgimine, võttes aluseks eelnevatel

aruandeperioodidel ebatõenäoliseks laekumiseks tunnistatud nõuete mittelaekumise.

Asutus kontrollib andmeid ja esitab taotluse asjaomaste põhjendustega kinnitamiseks

asutuse juhile või ministrile. Kinnitatud taotluse saamisel kannab keskus lootusetud

nõuded bilansist välja.

18.7 Kui nõuete esitamise ja laekumise jälgimise kohustus on asutusel, siis koostab asutus

ise lootusetuks tunnistamise võttes aluseks asutuses olevad andmed. Kinnitatud

taotluse saamisel kannab keskus lootusetud nõuded bilansist välja. Lootusetuks saab

arvata ainult varem ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõudeid.

18.8 Lootusetu nõude laekumise korral võetakse see arvele tuluna.

16

18.9 Maade erastamisel tekkinud järelmaksunõuete ja hoonestusõiguse tasu nõuete üle

peetakse analüütilist arvestust MaaIS tarkvaras, täpsemad reeglid on toodud eeskirja

peatükkides 25-27.

19 Ettemakstud tulevaste perioodide kulude arvestus

19.1 Üldjuhul ettemakseid ei tehta. Ettemakset kasutatakse, kui seda ei ole võimalik

lepingutingimuste kokkuleppimisel ära jätta.

19.2 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud kantakse arve eest tasumisel kohe kuluks kui

arve summa käibemaksuta on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

19.3 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud periodiseeritakse majandusaasta jooksul

tekkepõhises perioodis lähtuvalt summa olulisusest kas igakuuliselt, kord kvartalis või

kord aastas.

19.4 Põhivara soetamisega kaasnev käibemaksu ettemaks kajastatakse kuluna kontol

60100200 ettemaksu tegemise kuupäeval.

19.5 Teenuste ja kaupade soetamisega kaasnev käibemaksu ettemaks kajastatakse kuluna

kontol 60100000 ettemaksu tegemise kuupäeval.

20 Varude arvestus

20.1 Varude üle raamatupidamisarvestust ei peeta. Mitmesugused igapäevase töö tarbeks

soetatud varud, sh kontoritarbed, trükised, remondi- ja hoolduse materjalid jms

kajastatakse soetamise kuupäeval tegevuskuludes.

20.2 Kui asutused peavad vajalikuks hoiukohtades olevate varude koguselist arvestamist,

kasutavad nad selleks asutuse põhitegevuse infosüsteemi või vajadusel muid andmete

kajastamise süsteeme. Varude arvestamise korra kehtestab vajadusel asutus.

21 Tegevuskulude arvestus

21.1 Palgaarvestus

21.1.1 Keskuses palgaarvestuse aluseks olevate dokumentide koostamise ja

edastamise töökorraldus on määratud toimemudelis (vt punkt 2.6).

21.1.2 Palgaarvestuse aluseks on personaliarvestuse moodulisse sisestatud andmed

asutuste poolt esitatud või RTIP-i keskkonnas koostatud alljärgnevatelt

dokumentidelt:

 asutuse koosseisunimestik ametikohtade ja nendele vastavate palgamääradega;

 teenistusse määratud teenistujate (edaspidi töötajad) ja töölepingu alusel

töötajate andmed;

 haldusaktid lisatasude, toetuste, preemiate ja muude väljamaksete kohta;

 võlaõiguslikud lepingud;

 haldusaktid töötajate puhkuse ja muudel alustel töö- või teenistussuhte

peatamise kohta;

17

 töövõimetuslehed;

 töö- või teenistuslähetuse käskkirjad;

 töötajate palgakuludele määratud arvestusobjektid vastavalt asutuse

aruandluse vajadusele;

 tööaja arvestuse aluseks olevad tööajatabelid koostatakse personaliarvestuse

moodulis automaatselt eelpool nimetatud dokumentidel kajastatud andmete

alusel;

21.1.3 Tööajatabelite kinnitamist asutuse poolt ei teostata. Palgaarvestust teostatakse

vastavalt riigiasutustele kehtestatud seadusandlikele aktidele ja asutuste

palgajuhenditele.

21.1.4 Palga väljamaksed toimuvad arvestuskuul ja kantakse töötajate pangakontodele

kuu viimasel tööpäeval. Töötajatele saadetakse e-postiga teatis temale

väljamaksmisele kuuluvate summade ja kinnipidamiste kohta.

21.1.5 Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole üldjuhul koos kuu palga

väljamaksega või hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Vastavalt kokkuleppele võib rakendada erinevat puhkusetasu väljamakse

tähtaega, kuid see ei tohi olla hilisem kui puhkuseperioodile järgnev esimene

palgapäev.

21.1.6 Palgast teostatakse kinnipidamisi vastavalt seadusandlikele aktidele ja

vabatahtlikke kinnipidamisi asutuse kulude hüvitamiseks. Kinnipidamiste

kohta saadetakse palgaarvestusele andmed asutusest.

21.1.7 Palgaarvestusest koostatud palgamaksete failid SAP-is koostab iga

palgaarvestaja oma arvestusel oleva palgaala kohta ja teostab failide võrdluse

palgalehtede väljamaksete summadega.

21.1.8 E-riigikassase impordib kõik palgafailid raamatupidaja. SAP-ist ERKsse,

makse saatmise kinnitab teine raamatupidaja, kellel on maksete edastamise

õigus.

21.2 Tööjõukulude arvestus

21.2.1 Palgakulu ja arvestatud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille

eest kulu arvestati ja kajastatakse asutuse eelarveüksuse koodiga ja vajadusel

jaotatuna arvestusobjektide lõikes. Samuti kajastatakse ka töötasust

kinnipeetud maksud ja väljamaksmisele kuuluvad summad.

21.2.2 Puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse,

mille eest see oli arvestatud.

21.2.3 Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustus

hinnatakse ümber üks kord aastas aastaaruande koostamisel. Puhkusetasu ja

sellega seotud maksukohustuse korrigeerimine kajastatakse kontol 20201000

ning ettesaadud puhkusepäevad kajastatakse kontol 103930. Väljamaksmata

18

puhkusetasude kohustuse arvestuse aluseks on SAP-i aruanne ette saadud või

saamata puhkusepäevade kohta.

21.2.4 Erisoodustuste kulud arvestatakse töötajatele hüvede saamise perioodil

(tekkepõhisuse alusel) või töötajatele väljamaksete tegemisel.

21.2.5 Erisoodustuste maksud arvestatakse tekkepõhisuse alusel samas kuus kui

arvestati erisoodustuse kulud.

21.2.6 Erisoodustuste kulu arvestatakse kulukonto rühmas 505 ja samadel kontodel

kajastatakse ka käibemaksukulu.

21.3 Majandamiskulude arvestus

21.3.1 Majandamiskulud kajastatakse vastavalt majanduslikule sisule. Kulude

jaotamisel kasutatakse asutuse poolt määratud arvestusobjektide koode. Kulude

majandusliku sisu määramisel lähtutakse kontoplaani kasutusjuhendist.

21.3.2 Kui üks riigiraamatupidamiskohustuslase asutus finantseerib teise asutuse

kulusid, antakse edasi kulud või vara vastavale asutusele, kes neid kaupu,

teenuseid või muid hüvesid sai ( vt p.11.2).

22 Põhivara arvestus

22.1 Varade arvestamise korraldamine MKM-is ja asutustes on reguleeritud ministri poolt

kinnitatud riigivara valitsemise korraga ministeeriumi valitsemisalas. See on aluseks

asutustes kehtestatavatele varade arvestamise kordadele.

22.2 Põhivara arvestuses SAP-is põhivarad grupeeritakse klassidesse ning igale klassile

omistatakse numbriseeria. Põhivara klass määrab, millistele kontodele tehakse

põhivaraga seotud kanded. Igale klassile on määratud kasulik eluiga, mida on

võimalik vara kaardi loomisel muuta.

22.3 Lõpetamata ehitustöid ja pooleliolevaid soetusi kajastatakse poolelioleva põhivara

klassis eraldi kaartidel.

22.4 Kui olemasolevale põhivarale lisatakse parendusi, siis kajastatakse neid üldjuhul

samal põhivara kaardil.

22.5 Põhivara võetakse arvele kogumina (näit mööbel komplektina jms), kui see

moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku.

22.6 Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinev kasutusiga, võetakse komponendid

eraldi arvele. Kui vastavad komponendid kuuluvad samasse varaklassi, võetakse need

arvele alamvara kaartidel (peavara komponentidena).

22.7 Maa maksumusse ei kapitaliseerita ostutehingult tasumisele kuuluvat riigilõivu.

Riigilõivusid kajastatakse raamatupidamisarvestuses kontol 601070-riigilõivukulu,

Riigilõivude tasumiseks tehakse Maksu- ja Tolliametis olevale lõivude

ettemaksukontole ettemaks, mis kantakse kohe kuluks. Aasta lõpus võetakse oluline

kasutamata summa kuludest välja ettemaksu kontole.

19

22.8 MARU peab arvestust ministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade üle, mille

valitseja poolt volitatud asutuseks MARU on. Maade arvestust peetakse riigi

kinnisvararegistris RKVR.

22.9 Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ

11 ja üldeeskirja peatükk 9 nõuetest. Osalusi olulise mõju all olevates tütar- ja

sidusettevõtjates kajastatakse alates 01.01.2016 tuletatud soetusmaksumuses.

23 Põhivarade amortisatsiooni arvestus

23.1 Uute varade korral määratakse üldjuhul põhivaradele eeldatav kasulik eluiga

alljärgnevalt:

Hooned ja hoonete osad 50 aastat

Eluhooned 50 aastat

Muud rajatised 20 aastat

Masinad ja seadmed 5-15 aastat

Transpordivahendid 5-30 aastat

Info- ja kommunikatsiooniseadmed 2,5-6 aastat

Muu amortiseeruv põhivara 2-10 aastat

Tarkvara 3-10 aastat

23.2 Eeldatava kasuliku eluea iga konkreetse vara puhul, mille eluiga on punktis 23.1

kehtestatud vahemikuga või muu olulise erinevuse tõttu, määrab asutuse vara tundev

spetsialist. Eeldatavat kasulikku eluiga on õigus täpsustada lähtudes konkreetse vara

kasulikust elueast, mida hinnatakse asutuses kasutusel olnud samalaadse vara

soetamisel või saamisel. Ümberhinnatud varade järelejäänud eluiga määratakse

ümberhindluse käigus.

23.3 Eeldatavat järelejäänud eluiga hinnatakse parenduste arvele võtmisel ja inventuuride

käigus. Kui ilmneb, et vara järelejäänud eeldatav eluiga on oluliselt erinev esialgu

hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi.

23.4 Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist

netorealiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on

sellest kõrgem.

24 Põhivara parendused, ümberhindlus, müük ja üleandmine ning mahakandmine

24.1 Parendused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad põhivara

mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele - maksumus on alates põhivara

arvele võtmise piirmäärast ning eeldatav kasulik eluiga on üle ühe aasta.

24.2 Kui põhivarale tehtud kulutused on jooksva hoolduse või remondi iseloomuga, siis

kajastatakse neid perioodi kuludena. Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem

20

kui üks aasta või mida saab kasutada ainult konkreetse põhivara objekti juures,

käsitletakse samuti materiaalse põhivarana.

24.3 Kui parenduse käigus vahetati välja oluline osa põhivarast, kantakse bilansist välja

vahetatud osa soetusmaksumus ja kulum.

24.4 Põhivara ümberhindlusena võetakse arvele peremehetuks tunnistatud vara ja

maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis

arvestanud. Enne üleandmist riigi äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks

hinnatakse põhivara vastavalt üldeeskirja paragrahvis 18 kajastatud põhimõtetele.

24.5 Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813, kui vara

müüdi tasu eest.

24.6 Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas riigivaraseaduse ja punktis 22.1 viidatud

riigivara valitsemise korrale MKM-i valitsemisalas.

25 Maade järelmaksunõuded

25.1 Maade järelmaksunõuetena kontol 10325010 ja pikaajaliste järelmaksunõuetena

kontol 15325010 kajastatakse järelmaksuga maade ja korterialuste maade erastamise

nõuded. Nõuded võetakse arvele maa ostu-müügi-, hüpoteegi seadmise ja

asjaõiguslepingu alusel.

25.2 Pärast maa ostu-müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimist peab

lepingu andmed kajastama vastavas infosüsteemis vastavalt MaaIS andmekogu

põhimäärusele.

25.3 Uutest jooksval kuul sõlmitud lepingutest tulenevad järelmaksunõuded võetakse

bilansis arvele vähemalt üks kord kuus kuu viimase kuupäeva seisuga.

25.4 Järelmaksunõuete bilansis arvele võtmise aluseks on sõlmitud lepingud.

25.5 Järelmaksuga erastamisel maksab ostja tasumisele kuuluvalt summalt intressi kümme

protsenti aastas, maareformi seaduse § 223 lõikes 4 sätestatud juhul viis protsenti

aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtajaks tasumata summalt

viivist 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest maksetähtajale järgnevast päevast

arvates. Intressi- ja viivisetulu kajastatakse kassapõhiselt.

25.6 Pankroti või äriühingu üldkoosoleku likvideerimisotsuse väljakuulutamisega

lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

Saneerimisel oleva asutuse viivise arvestus peatatakse saneerimisseaduse § 11 lõike 2

alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni.

25.7 Järelmaksu graafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral vähendatakse ostja

võlgnevust maksete sooritamisel alljärgnevas järjekorras: esimesena vähendatakse

ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena

ostuhinna osas, välja arvatud juhul, kui varem sõlmitud lepingus on sätestatud teisiti

või võlg on välja mõistetud kohtuotsusega. Kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõude

21

puhul peatatakse viivisearvestus ja ostja võlgnevust vähendatakse otsuses sätestatud

nõude liikide summades.

25.8 Vähemalt kümme protsenti maa ostuhinnast peab tasuma enne müügilepingu

sõlmimist. Maa müügihinna osalisel või täielikul tasumisel enne müügilepingu

sõlmimist kajastatakse laekunud summa ettemaksena, lepingu sõlmimisel kantakse

ettemaks maa müügituludesse. Kui hiljem selgub, et ostja on tasunud ostuhinnast

rohkem või tunnistatakse kehtetuks erastamine, mille eest on tasutud, tagastatakse

ostjale enammakstud summa.

25.9 Lepingujärgse järelmaksunõude osalise ennetähtaegse tasumise korral vähendatakse

nõude pikaajalist osa maksegraafiku lõpust. Ennetähtaegseks makseks loetakse

summa, mis ületab järgmisel maksetähtajal tasumisele kuuluvat summat koos

intressiga. Järgnevaid tasumisi arvestatakse vastavalt maksegraafikule ning aastas

tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata.

25.10 Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata.

25.11 Maareformi seaduse §-s 223 sätestatud soodustuste rakendamisel maa väljaostuvõla

kustutamiseks kajastatakse see kuludes antud toetusena füüsilistele isikutele ja

järelmaksunõude vähendamisena.

25.12 Väljaostuvõla kustutamist soodustuste tõttu alustatakse järelmaksu graafikus

fikseeritud viimasest maksetähtajast. Kui väljaostuvõlg on väiksem kui kustutatav

summa, kajastatakse kustutatav summa järelejäänud järelmaksunõude vähendamisena

ning enammakstud summa tagastatakse. Kui müügihind on väiksem kui seadusest

tulenev kustutussumma, tagastatakse ainult maa müügihinnale vastav summa.

25.13 Enammakstud summa tagastamise aluseks on erastaja esitatud taotlus.

25.14 Järelmaksunõuete liikumise kohta koostatakse iga päev vastavas maa infosüsteemis

(MaaIS) raamatupidamiskanded, mis edastatakse elektrooniliste kanalite kaudu

majandustarkvarasse kord kuus koondkandena hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu

14. kuupäevaks. Samaks kuupäevaks esitatakse finantsarvestuse osakonna Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi talituse juhatajale informatsioon riigikassas maa

järelmaksunõuete erikontole laekunud kogusummast ja kuu jooksul toimunud

liikumistest maa järelmaksunõuete kontodel (s.h nii nominaal kui ebatõenäolised

nõuded ning ebatõenäoliste nõuete kulu informatsioon). Aasta lõpus esitatakse

finantsarvestuse osakonna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi talituse

juhatajale täiendav informatsioon nõuete muutustest rahavookoodide alusel.

26 Pikaajaliste järelmaksunõuete diskonteerimine

26.1 Pikaajalised järelmaksunõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses.

Järelmaksunõuete intressitulu kajastatakse kontol 65801000.

22

26.2 Aruandeaasta lõpu seisuga tehakse pikaajalistelt järelmaksunõuetelt intressiarvestus

ja diskonteerimine, millest on maha arvestatud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud

nõuded.

26.3 Enne intressiarvestust ja diskonteerimist peavad olema kajastatud allahindlused ja

korrigeeritud järelmaksunõuete lühi- ja pikaajaline osa.

26.4 Intressitulu arvestamisel korrutatakse eelmise aasta pikaajaliste järelmaksunõuete

kontogrupi 1532 saldo Üldeeskirja § 36 lõikes 4 sätestatud diskontomääraga.

26.5 Pikaajalised järelmaksunõuded diskonteeritakse, lähtudes aruandeaasta lõpu seisuga

pikaajaliste järelmaksunõuete summadest ja nende maksetähtaegadest järgmise

valemiga: PV= C1 / (1 + i) + C2 / (1 + i)2 + C3 / (1+i)3 + … Cn / (1 + i)n, kus: PV =

nüüdisväärtus; C1 kuni Cn = igal aastal tasumisele kuuluv tõenäoliselt laekuvaks

hinnatud pikaajaliste järelmaksete summa; n = aastate arv rahasumma laekumiseni; i

= diskontomäär

26.6 Diskonteeritud summa ja nominaalväärtuse vahe peab kajastuma aasta lõpu seisuga

konto 15325110 saldos. Diskonteeritud väärtuse muutus kajastatakse kontol

65801000.

27 Maade järelmaksunõuete hindamine

27.1 Maade järelmaksunõuete tasumise maksetähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse

nõuete maksetähtaegade järel ning tähtajaks tasumata nõude kohta saadetakse

võlgnikule liht- või tähtkirjaga meeldetuletus hiljemalt kontrollitavale kuule järgneva

kuu 20. kuupäevaks.

27.2 Meeldetuletus peab sisaldama täiendavat maksetähtaega, mis on maksimaalselt 30

kalendripäeva, ja rakendatavaid sanktsioone järelmaksunõude mittemaksmise korral.

27.3 Kui võlgnik ei ole tasunud võlgnevust pärast tähtkirjaga saadetud meeldetuletuses

märgitud tähtajaks, võetakse tarvitusele abinõud võla sissenõudmiseks.

Sissenõudmine toimub kogu väljaostuvõla ulatuses lepingus sätestatud korras

täitemenetluse seadustiku ja maareformi seaduses sätestatud nõuete kohaselt või

tähtajaks tasumata võla puhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.

27.4 Bilansipäeva ja hüpoteegiga tagatud kinnisasja võõrandamisel võla üleandmise

kuupäeva seisuga hinnatakse järelmaksunõuete laekumise tõenäosust ja kajastatakse

allahindlused.

27.5 Iga järelmaksunõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi. Nõude hindamisel

võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järel kuni

aruande (saldoandmiku) koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada

nõude laekumise tõenäosust.

27.6 Asjaolud, mille alusel hinnatakse järelmaksunõuete laekumise ebatõenäolisust, on:

1) võlgnikule on saadetud meeldetuletuskiri ja võlg ei ole tasutud ettenähtud

tähtajaks;

2) võlausaldaja on esitanud ostja vastu hagiavalduse;

23

3) võlgniku vastu on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või välja

kuulutatud pankrot või likvideerimine;

4) maksetähtajast on möödas rohkem kui 365 päeva;

5) muud selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja on muutunud maksejõuetuks

27.7 Järelmaksunõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisel hinnatakse alla nii nõude lühi-

kui ka pikaajaline osa.

27.8 Järelmaksunõude ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse aktiga, mille

allkirjastab koostaja ja kinnitab RTK finantsarvestuse osakonna Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi talituse juhataja.

27.9 Kui järgmisel perioodil selgub, et varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate

järelmaksunõuete summa kohta on muutunud, kajastatakse see hinnangu muutuse

perioodis kulu muutusena. Hinnangu muutus vormistatakse aktiga. Kui

ebatõenäoliseks hinnatud võlakohustus antakse üle uuele omanikule, siis uue omaniku

nõudeid ei hinnata ebatõenäoliseks, kuna üleandmise eelduseks on vastuvõtja

maksejõulisus.

27.10 Ebatõenäoliseks arvatud järelmaksunõude laekumisel näidatakse varem kajastatud

kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii

nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

27.11 Asjaolud, mille alusel hinnatakse järelmaksunõuete hindamist lootusetuks:

1) pankroti- või likvideerimismenetluse lõppemine, kus väljamaksed on tehtud kogu

ulatuses kõigile võlausaldajatele ning realiseeritud vara polnud piisav kõigi

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

2) pärimismenetluse lõppemine, kus loobutakse nii varast kui sellega seotud kohustusest

riigi kasuks

3) isiku pankroti väljakuulutamise järgselt nõuete struktuuri korrastamine

4) täite- või võlamenetlusse pöördumise tähtaegade aegumine.

27.12 Järelmaksunõuete lootusetuks kandmise akti vormistab Maa-ja Ruumiameti

spetsialist. Akt allkirjastatakse MARU riiginõuete spetsialisti ja asutuse juhi poolt,

ning RTK finantsarvestuse osakonna Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi talituse juhataja ja raamatupidaja poolt. Akti

kinnitamise järgselt teostatakse vajalikud kanded MaaIS infosüsteemis. Lootusetuks

hinnatud nõude laekumisel taastatakse nõue tegelikult laekunud summa ulatuses.

28 Väheväärtusliku vara arvestus

28.1 Väheväärtusliku vara arvestust peetakse üldjuhul asutustes RTIP-i varade moodulis

juhindudes riigivara valitsemise korrast MKM-i valitsemisalas. Varade mooduli

kasutusele võtmiseni peetakse arvestust SAP-is või asutuste muudes infosüsteemides.

28.2 Väheväärtusliku varana võetakse arvele varaobjektid soetusmaksumusega üldjuhul

alates 1000 eurost kuni põhivara arvele võtmise piirmäärani. Asutus võib võtta arvele

24

ka väiksema väärtusega vara, kui ta peab vara olemasolu ja paiknemise informatsiooni

oluliseks.

29 Kohustiste arvestus

29.1 Võlad tarnijatele

29.1.1 Võlad tarnijatele kajastatakse raamatupidamisarvestuses eelarveüksuste,

toetuste/grantide ja eelarveliikide lõikes.

29.1.2 Võlad tarnijatele perioodi kulude eest kajastatakse kontol 20100000.

29.1.3 Võlad tarnijatele põhivara soetamise eest kajastatakse kontol 20101000. Põhivara

soetuse ostuarvel kajastatud käibemaksukulu arvestatakse samuti kontol 20101000

ja kantakse kuluna kontole 60100200.

29.2 Võlad töötajatele

29.2.1 Töötasu võlgnevus kajastatakse kontol 20200000, kanded kontole tehakse SAP-i

palgaarvestuse moodulist.

29.2.2 Kolmandate isikute kasuks töötajatelt kinnipeetavad summad kajastatakse kontol

20209000, kanded kontole tehakse SAP-i palgaarvestuse moodulist.

29.2.3 Kohustised oma töötajale lähetus- ja majanduskulude eest kajastatakse kontol

20205000, kanded tehakse aruandvate isikute majanduskulu või lähetuskulu

aruannete põhjal. Asutused kehtestavad teenistus- ja töölähetuste korra, milles

nähakse ette aruannete vormistamise ja esitamise korraldus.

29.3 Viitvõlana kontol 203290 kajastatakse aruande koostamise ajaks puuduvate ostuarvete

summad. Kui summa ei ole täpselt teada, arvestatakse viitvõlgnevus ligilähedaselt,

kasutades eelneva perioodi tegelikku kulu või lepingus ettenähtud summat.

30 Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine

30.1 Maksukohustisena kajastatakse väljamaksekuul deklareeritud maksukohustised.

Maksudeklaratsioon TSD koostatakse kõikide asutuste kohta ühine, kuna MKM koos

asutustega on üks maksukohustuslane. TSD koostatakse SAP-s.

30.2 Asutused on kas käibemaksukohustuslased või piiratud käibemaksukohustuslased

30.3 Käibedeklaratsioonid koostatakse iga asutuse kohta eraldi võttes aluseks asutuse

tulude arvestuses kajastuvad eelarveüksuste koodid, mille alusel kajastatakse

sisendkäibemaksu, pöördkäibemaksu ja arvestatud käibemaksu kanded

raamatupidamisarvestuses.

30.4 Käibemaksu õigeks kajastamiseks ja käibedeklaratsioonide koostamiseks kasutatakse

kannetes SAP-s avatud erinevaid käibemaksukoode.

30.5 Maksude tasumisel kasutatakse ettemaksukontode jääkide vahekontot 10379900.

Maksude tasumise raamatupidamiskannete tegemisel kasutatakse eelarveüksuste

koode ja igale asutusele maksuametis määratud viitenumbrit.

30.6 Maamaks kajastatakse kuludes maksutähtaja saabumisel.

25

31 Eraldiste arvestus

31.1 Eraldisi hinnatakse iga aasta lõpu seisuga.

31.2 Eraldised kohtuprotsesside suhtes kajastatakse bilansikontodel 20600000 lühiajaline

osa ja 25600000 pikaajaline osa.

31.3 Edasikindlustajate osa garantiikohustuste tagamises kajastatakse Kredex

Krediidikindlustuse AS kvartaalse aruande alusel kontodel 20601100 (lühiajaline osa)

ja 25601100 (pikaajaline osa).

32 Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimine

32.1 Põhi- ja väheväärtuslike varade ning varude inventuuri läbiviimisel juhindutakse

riigivara valitsemise korrast MKM-i valitsemisalas. RTIP-i varade moodulis

kasutatakse inventeerimiseks loodud võimalusi.

32.2 Inventeerimiseks moodustatakse asutuse juhi käskkirjaga inventuurikomisjon, mis

koosneb esimehest ja vähemalt 2 liikmest, kes ei ole inventeeritavate varade eest

vastutavad. Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste

andjana.

32.3 Varasid ja varusid inventeeritakse üldjuhul nende asukoha ja vastutavate isikute

kaupa.

32.4 Asutused, kes peavad bilansivälist arvestust varude üle, üldjuhul inventeerivad ka

neid.

32.5 Inventeerimisel määratakse varade tegelik kogus kindlaks nende ülelugemise või

mõõtmise teel. Varade ülelugemise andmed fikseeritakse ettetäidetud

inventeerimisnimestikes, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed ja vastutav isik.

32.6 Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegsuse ja läbiviimise korrast

kinnipidamise eest, kontrollitavate väärtuste tegelike jääkide kohta andmete

inventeerimisnimestikesse kandmise täielikkuse ja täpsuse eest.

32.7 Inventuuri tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed

ja varade eest vastutav isik. Aktis tuuakse välja:

32.7.1 kasutamiskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja

kasutuses mitteolev vara ja selle võimalik netorealiseerimismaksumus;

32.7.2 vara hinnanguline järelejäänud eluiga, kui see on oluliselt erinev

arvestuslikust järelejäänud elueast.

32.8 Inventuuriakti põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja järelejäänud

eluea muutmist aktid, mille põhjal koostab keskus põhivara korrigeerimiskanded ja

põhivara mahakandmise.

32.9 Inventuuris tuvastatud üle- või puudujäägi korral:

32.9.1 varade ülejääk võetakse arvele;

26

32.9.2 varade puudujäägi korral kantakse vara kuluks;

32.9.3 kuritarvitusest tingitud kahju kindlakstegemisel esitatakse materjalid

asutuse poolt pärast fakti tuvastamist uurimisorganitele

33 Nõuete ja kohustiste inventeerimine

33.1 Nõuete ja kohustiste inventuuri teostab keskus. Inventuur viiakse läbi kooskõlas

üldeeskirja §-des 50-52 ja RTK toimingute korras sätestatuga.

33.2 Saldokinnituskirju saadetakse klientidele (v.a eraisikud) alates olulisuse piirist 5000

eur kui nõue on saldokinnituskirjade saatmise ajaks laekumata ja kui makstähtaeg pole

inventuuri tegemise ajal veel saabunud. Tarnijatele (sh välistarnijatele ja

sihtfinantseerimise saajatele) saldokinnituskirju ei saadeta kui need on tavapärased

arved, mis saldokinnituskirjade saatmise ajaks on juba tasutud või tasutakse

maksetähtpäeval. Sihtfinantseerimise nõuete ja saadud ettemaksete kohta

saldokinnituskirju ei saadeta. Sihtfinantseerimise ettemaksete (kontogrupp 1038) ja

tagasinõuete (konto 103650) kohta saadetakse saldokinnituskirjad alates 20 000 euro

piirist (v.a avaliku sektori üksustele).

33.3 Avaliku sektori üksustele saldokinnituskirju ei saadeta, kuna nendega võrreldakse

saldosid saldoandmike infosüsteemis.

33.4 Saldokinnituskirjad klientidele koostatakse arvete lõikes, kasutades SAP-i

standardvormi ja saadetakse kogu valitsemisala kohta tervikuna, grupeerides need

asutuste ja asutuste arvete kaupa.

33.5 Nõuete ja kohustiste inventuuri tulemuste kohta vormistatakse aktid vastavalt RTK

finantsarvestuse toimingute korrale. Asutused, kes peavad nõuete analüütilist

arvestust oma infosüsteemides, viivad läbi nõuete inventuuri iseseisvalt, koostavad

inventuuri võrdluslehed ja saadavad tulemused keskusele. Kui inventuuri tulemuste

põhjal on vajadus muuta raamatupidamisarvestuses kajastatud andmeid, siis

edastatakse vastav info asutuse poolt koos nõuete inventuuri tulemustega.

34 Sularahakassa inventuur

34.1 Korralise sularahakassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse

töötajatest moodustatud kaheliikmeline komisjon. Ootamatu sularahakassa inventuuri

korraldab ja viib läbi kaheliikmeline komisjoni, mille liikmetest vähemalt üks on

finantsosakonna teenistuja. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide eest vastutav

isik.

34.2 Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse:

34.2.1 inventuuri läbiviimise kuupäev;

34.2.2 komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

34.2.3 sularaha jääk ja erinevus võrreldes kassaraamatu andmetega;

34.2.4 komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad.

34.2.5

27

35 Erakorralised inventuurid

Erakorralisi inventuure viiakse läbi:

 materiaalselt vastutavate isikute vahetumise korral (välja arvatud puhkuste ja haiguste

asendamise ajal) üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga;

 varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (ujutus,

põleng jms) kindlakstegemisel, viivitamatult nimetatud faktide selgumise järel.

36 Bilansivälised kontod

Üldeeskirjas toodud bilansivälistele kontodele kogutakse informatsioon vastavalt konto sisule

ja esitatakse kord aastas detsembrikuu saldoandmikus.

37 Aruanded

37.1 Keskus esitab riigiraamatupidamiskohustuslase kohta raamatupidamise aruanded

rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

37.2 Statistiline ja muu perioodiline finants- ja personaliaruandlus esitatakse asutuste

lõikes vastavalt kehtivatele seadusandlikele aktidele.

37.3 Riigieelarve täitmise aruande (RETA) koostab keskus võttes andmed eelarve

infosüsteemi KAIS aruandluskeskkonnast SAS VA. Eelarve andmed esitab KAISi

ministeerium või allasutus, eelarve täitmise andmed tulevad SAPist liidese kaudu.

38 Seotud isikud

38.1 Seotud isikuteks loetakse:

 kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse

vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

 sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud

isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

38.2 kõrgem juhtorgan ja tegevjuhtkond:

 Minister

 Ministeeriumi kantsler ja asekantslerid

 Asutuste juhid

38.3 Kui asutuse poolt teostatud tehingu osalised on seotud isikud ja tehing ei vasta

õigusaktidele või asutuses dokumentidele seatud üldistele nõuetele või ei ole sõlmitud

turutingimustel, siis asutused esitavad keskusele algdokumendi koos vastavasisulise

kommentaariga vastavalt teadaolevatele andmetele. Keskus kajastab tehingut vastavalt

üldeeskirja §-le 491.

28

Lisa 1 E-riigikassa kontod

E-riigikassas MKM valitsemisala kontode nimekiri

1200000029 Kulukonto MKM ühine

2800045496 Toetuste, tulude laekumine

Kehtivad lühiviitenumbrid, mis on seotud tulukontoga:

10616 MKM

10621 TTJA

2800082925 SFOS toetused

2800083186 Tööinspektsiooni sunnirahad

2800083212 MaaIS järelmaksunõuded – MARU (lühiviitenr 10262)

2800083225 MaaIS hoonestusõigus - MARU (lühiviitenr 10264)

2800083238 Maa- ja Ruumiameti tulud

Kehtivad lühiviitenumbrid, mis on seotud tulukontoga:

10261erastamise, maakorralduse, juurdelõikuse

kulude katteks

10263 kasutusvalduse tasud

10937 lepingujärgsed tasud, põllumaarendid,

riigimaa müük

11129 hoonestusõiguse tasud

11130 erastamine

2800083050 Maaoksjon - MARU

2900073070 Riigilõivud – MKM nimemärgiste riikliku registri

toimingud

2900073083 Riigilõivud - Majandustegevuse registri toimingud

4100081750 Trahvid

2900073025 Riigilõivud - Tüübikinnitustunnistuse väljastamine,

muutmine ja pikendamine - TTJA

29

Lisa 2 MKM valitsemisala asutused

2900073203 Riigilõivud - Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad

toimingud - TTJA

2900080034 Riigilõiv raudtee ja raudteeveeremi registrisse kandmise

eest - TTJA

29000080047 Riigilõiv ohutustunnistuse väljastamise, muutmise,

pikendamise eest - TTJA

2900080050 Riigilõivud – Meediateenuste seaduse alusel teostatavad

toimingud - TTJA

2900080063 Riigilõivud - Elektroonilise Side Seaduse alusel

sagedustega seotud toimingud - TTJA

2900080092 Riigilõivud - Elektroonilise Side Seaduse alusel

numeratsiooniga seotud toimingud - TTJA

2900082346 Riigilõivud - TTJA pädevuses oleva ehitus- ja kasutusloa

taotluse läbivaatamine - TTJA

2900082391 Riigilõivud - Kemikaaliseaduse alusel teostatavate

tegevusloaga seotud toimingud – TTJA

2900082430 Riigilõiv ehitusvaldkonna majandustegevuse teate esitamise

ja raudteevaldkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eest

- TTJA

2900072929 Maakatastriseaduse alusel teostatavad toimingud - MARU

2900082139 Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine -

MARU

30

Segmendi kood SAPis

Asutuse nimi

N10 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

N70 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

NC0 Tööinspektsioon

ND0 Riikliku Lepitaja Kantselei

NE0 Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse

Kohtlemise Voliniku Kantselei

NF0 Maa- ja Ruumiamet