| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/7591-1 |
| Registreeritud | 22.12.2025 |
| Sünkroonitud | 23.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
4H elamu
bet kivi
b
b
b
b
B
B
16b
terrass
bet
b e t
puukoor
A
A
62501:001:0246
Aida tänav T3
62401:001:0346
62501:001:0243
62501:001:0314
62401:001:1648
62510:127:0002
62501:001:0242
62510:127:1880
62401:001:0421
62501:001:0316
Aia tn 2a
Aia tänav T10
Pikk tn 14a
Lai tänav T7
Pikk tn 16
Pikk tn 16b
Lai tn 15
Lai tn 15b
62401:001:1647
Lai tänav T4
62401:001:1646
Lai tn 15a
6H
elu-ja ärihoone
15a
A b e t k iv i
b e t k iv i
puukoor
b r a ik iv i
p.koor
p.koor
A
b r a ik iv i
b r a ik iv i
b .k .
b e t k iv i
4H
bet kiv i
b e t
k iv i
bet k ivi
kil
kil
puukoor
A
p.koor
p.koor
p.koor
b e t k iv i
A
15aelu- ja ä
riho one
puukoor
3.00 3.05
2.92
2.89
2.85
2.75
2.81
2.89
2.79
2.97
3.02
2.83
2.95
2.88 2 .8
2
2 .8
4
2.88
2.89
2.95 2.97
punane bet.kivi
522
137252
6311
13
155
37
604
171
551
17
25
264
539
10 43
8486
88 89
91
92
507
508
509 83
138253
617618
510
543
807
603
808
46
127
135
128
44
130
54 236
38
70
74 69
45
71
109
554
A
3.51
b
Lai tn
A
A
A
frees
ehitusplats
ehitusplats
A
bk
bk
bk
A
kill
A
A
frees
frees
frees
X=6471900
Y =
5 2
9 6
0 0
X=6471900
2H
A ia tn
bk
bet.
2.78
2.85
2.86
2.86
2.89
2.89
2.97
2.99
3.04
3.04
3 . 1 4
3 . 1 7
3 . 1 8
3 . 2 0
3 . 2 2
3.25
3 . 2 5
3 . 2 6
braikivi
braikivi
A
A
3 . 2 9
3 . 2 9
3 . 3 0
3.31
3.31
3.31
3 . 3 2
3 . 3 3
3.33
3.34
3 . 3 4
3 . 3 4
3.34
3.35
3 . 3 5
3.35
3 . 3 5
3.36
3.36
3.36
3 . 3 7
3.37
3.38 3 . 3 8
3.38
3 . 3 8
3.3 9
3 . 3 9
3.40
3 . 4 0
3.40
3 . 4 0
3.40
3.40
3.41
3.41
3.41
3 . 4 1
3.41
3. 42
3.42
3 . 4 2
3 . 4 2
3.43
3.44
3.44
3. 45
3.45
3 . 4 5
3.45
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3.46
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3.47
3 . 4 7
3 . 4 8
3.49
3.49
3.49
3 . 4 9
3. 49
3 . 4 9
3.49
3 . 4 9
3.50
3 . 5 0
3.50
3 . 5 0
3.50
3.50 3.51
3 . 5 1
3 . 5 1
3.52
3.5 2
3.52
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.54
3.54
3 . 5 4
3 . 5 4
3.54
3 . 5 4
3 . 5 4
3.55
3 . 5 5
3.55
3.56
3.56 3.56
3 . 5 6
3.56
3 . 5 6
3 . 5 6
3 . 5 7
3.57
3 . 5 7
3 . 5 8
3 . 5 8
3.59
3.59
b
3.60
3.60
3.60
3.61
3.61
3.61
3 . 6 1
3.61
3 . 6 2
3.62
3.62
3.62
3.62
3 . 6 3
3.63
3.63
3 . 6 4
3.64
3.65
3 . 6 4
3 . 6 4
3 . 6 5
3 . 6 5
3.66
3 . 6 6
3.66
3 . 6 7
3.67
3 . 6 8
3 . 6 8
3.69
3.69
3 . 6 9
3 . 7 0
3.71
3 . 7 1
3.71
3 . 7 1
3 . 7 2
H
3 . 7 5
gar
3 . 7 5
3 . 7 5
3.7 6
3.77
3.77
3.7 7
3.77
3 . 7 7
3.78
3.79
3 . 8 0
3 . 8 0
3.82
3 . 8 2
3.83
3 . 8 4
3.88
3.92
3.92
3.95
3.95
3.96
p.koor
p.koor
3 . 9 9
4 . 0 0
punane bet.kivi
4. 01
katus 14.98
üleehitus 208 m²
abs 53.60 15 korrust 630 m²
abs 18.00 4 korrust 2214 m² abs 39.00
11 korrust 588 m²
ala tänavalt
üles tänavale
üles tänavalt
ala tänavale
ja teisel korrusel) alusel korrusel (kahel maa- P-57+62+22
0 m² 0 transpordimaa transpordimaa 100% 6653 m² Lai tänav T4
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 972 m² Aida tänav T3
6.2
JA LA
KÄI JA
TE T
ÄNAV
2
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 6577 m² Aia tänav T9
AIA TN T0
LAI TN
A IA T
N
L A I T
Ä N
A V T
7
AIDA TN
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ärimaa 100% 1373 m² Pikk tn 14a
1700 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 90%, ärimaa 10% 2306 m² Pikk tn 16
1679 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 25%, ärimaa 75% 1678 m² Lai tn 15a
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ühiskondlike ehitiste maa 100% 1117 m² Pikk tn 16b
Märkused:
TM-335/25; koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 2025. a oktoobris, töö nr
1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
P-62
TINGMÄRGID:
likvideeritav objekt
planeeritud jagatud tänavaruum
planeeritud näitlik tee serv
planeeritud näitlikud sõiduautode parkimiskohad maa-alustel korrustel
planeeritud mootorsõidukite juurdepääsusuund krundile
Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused kaitsevööndi piir
Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) piir
Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndi piir
planeeritud näitlik kuni 15 korruseline hooneosa
planeeritud näitlik kuni 11 korruseline hooneosa
planeeritud näitlik kuni 4 korruseline hooneosa
planeeritud rõdude hoonestusala, üleehitusservituudi seadmise vajadus
planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 53.60
planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 39.00
planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 18.00
likvideeritav katastriüksuse piir
planeeritud krundipiir
planeeringuala piir
3
Projektijuht:
10 5 0 25
AB Artes Terrae OÜ
www.artes.ee
Küütri tn 14, Tartu 51007
Reg nr 12978320
50 75
Töö nr:
Mõõt:
Joonise nr:
Kuupäev:
Faili nimi:
Joonis:
Töö:
Asukoht:Maastikuarhitekt:
1:500
Pärnu linn
Mart Hiob
Karl Hansson
Huvitatud isik:
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn
21148DP1
Põhijoonis
Planeeringu koostamise korraldaja:
Pärnu linnavalitsus
Aia 2a arendus OÜ
19.12.2025
Tartu 2025
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering Pärnu linn
Esimene köide – planeering
Seotud kultuurimälestised: Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevöönd
Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677)
Töö nr: 21148DP1
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
AB Artes Terrae OÜ
Huvitatud isik: Aia 2a arendus OÜ, esindaja Tõnu Korts
Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob
Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson
Esikaanel: väljavõte maa-ameti 03.05.2024 kaldaerofotost
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 3
Sisukord
1 Üldosa .............................................................................................................................................. 5
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................................... 5
1.2 Koostöö planeeringu koostamisel ........................................................................................... 5
1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu
................................................................................................................................................. 6
1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne .................................................................................. 7
1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 7
1.5.1 Planeeritava ala asukoht..................................................................................................... 7
1.5.2 Maakasutus ja hoonestus ................................................................................................... 7
1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud
mõjutegurid ..................................................................................................................................... 7
1.5.4 Haljastus, liiklus .................................................................................................................. 9
1.5.5 Tehnovõrgud ....................................................................................................................... 9
1.5.6 Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng ........................ 9
2 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................................... 12
2.1 Planeeringulahenduse põhjendus ......................................................................................... 12
2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .......................................................................... 18
2.3 Planeeritud ehitusõigus ......................................................................................................... 18
2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ...................................................... 19
2.5 Muinsuskaitse eritingimused ................................................................................................. 21
2.5.1 Üldtingimused ................................................................................................................... 21
2.5.2 Arheoloogilised tingimused .............................................................................................. 21
2.5.3 Hooned ............................................................................................................................. 21
2.5.4 Tehnorajatised ja piirded .................................................................................................. 22
2.6 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................... 22
2.7 Haljastus, heakord ja piirded ................................................................................................. 25
2.8 Tuleohutuse tagamine ........................................................................................................... 25
2.9 Tehnovõrgud ja rajatised ....................................................................................................... 26
2.9.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ............................................................. 26
2.9.2 Veevarustus ...................................................................................................................... 26
2.9.3 Kanalisatsioon ja sademevesi ........................................................................................... 26
2.9.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus ................................................................................... 27
2.9.5 Kaugküte ja kaugjahutus ................................................................................................... 27
2.9.6 Telekommunikatsioonivarustus ....................................................................................... 27
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
4 AB Artes Terrae OÜ
2.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks .................................... 27
2.11 Insolatsiooni tingimused ................................................................................................... 28
2.12 Piirangud ........................................................................................................................... 33
2.12.1 Servituudid ................................................................................................................... 33
2.12.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd ......................................................................................... 34
2.12.3 Looduskaitse ................................................................................................................ 34
2.12.4 Muinsuskaitse .............................................................................................................. 34
2.13 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 34
2.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................... 34
2.15 Planeeringu rakendamise võimalused .............................................................................. 35
3 Joonised ......................................................................................................................................... 37
1 Situatsiooni skeem M 1:10 000 .........................................................................................
2 Tugijoonis M 1:500 .................................................................................................................
3 Põhijoonis M 1:500 .................................................................................................................
4 Tehnovõrgud M 1:500 .............................................................................................................
5 Illustreerivad kolmemõõtmelised joonised ...............................................................................
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 5
1 Üldosa
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused
Planeeringu lähtedokument on Pärnu linnavalitsuse 20. detsembri 2021. a korraldus nr 907 „Pärnu
linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“. Planeeringuala hõlmab
detailplaneeringu algatamise korralduse järgi Pärnu kesklinnas asuvat Aia tn 2a 80% ärimaa ja 20%
elamumaa sihtotstarbega kinnistut pindalaga 1267 m². Planeeringu koostamise käigus on
planeeringualasse lisaks kaasatud Lai tn 15b 75% ärimaa ja 25% elamumaa sihtotstarbega kinnistu
pindalaga 947 m² ning Aia tänav T10 ja Lai tänav T7 transpordimaa maaüksused.
Detailplaneeringu koostamise algfaasis kuulus huvitatud isikule üksnes Aia tn 2a kinnistu, hiljem
lisandus naaberkinnistu Lai tn 15b. Kuigi ka Lai tn 15b kinnistu jaoks oli eraldiseisvalt juba väljastatud
muinsuskaitse eritingimused ja huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu ala
laiendamiseks, leiti huvitatud isiku initsiatiivil koostöös kohaliku omavalitsuse esindajatega, et nii
eeltoodu kui ka vahepeal toimunud oluliste linnaruumiliste muutuste tõttu on asjakohane kinnistud
liita, kuid eelnevalt veel koostada kogu Pärnu kesklinna piirkonna linnaehituslik analüüs ja selle käigus
pakkuda välja liidetavate kinnistute hoonestuse idee.
3+1 Arhitektide poolt koostatud linnaehitusliku analüüsi alusel koostati välja pakutud lahendusele
mõjude analüüs, sh ka kogu Pärnu uue südalinna arendamise mõjule Pärnu vanalinna arengu võtmes
ja selleks telliti Muinsuskaitseameti soovil sotsiaalmajanduslik analüüs (koostaja Hendrikosn DGE) ja
järgnevalt ka Pärnu Linnavalitsuse soovil kiikuvusanalüüs (koostaja Liikuvusagentuur OÜ). Nimetatud
materjale analüüsiti jaanuaris ja augustis 2023. aastal muinsuskaitseameti menetluskomisjonis ning
täiendavalt ka oktoobris samal aastal muinsuskaitseameti ekspertnõukogus. Pärnu linnavalitsuse
töökoosolekul tutvustati eelnimetatud linnaehituslikku analüüsi, sotsiaalmajanduslikku analüüsi ja
liikuvusnalüüsi 07.08.2023. Edasises töös keskenduti taas huvitatud isikule kuuluvate kinnistute
hoonestuslahenduse idee väljatöötamisele ning kevadel 2025. aastal jõuti konkreetse
detailplaneeringu lahenduse arutamiseni muinsuskaitseameti menetluskomisjonis, kus nõustuti
pakutud lahenduse kohaste muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja menetlemisega.
Arvestades eeltoodut on igati põhjendatud detailplaneeringu menetluse senine pikk kestvus, kuivõrd
laiapõhjaliste uuringute koostamine, esitlemine ja nende alusel tagasi kinnistu kesksele lahendusele
tagasipöördumine, selle omakorda kooskõlastamine ongi kokkuvõttes väga aeganõudev protsess, kuid
samas vajalik, sest vahepealselt oluliselt muutunud linnaruum, sh uue kesklinna silla ehitus, avab ka
kehtiva üldplaneeringu mõistes kogu kesklinna arengule uued võimalused. Menetluse edasises käigus
leiti, et on asjakohane liita detailplaneeringu alasse ka transpordimaaüksused Aia tn T10 ja Lai tn T7.
1.2 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostamisel tehakse koostööd nii avalikkuse kui lähiala elanikega. Parima kaasamise
saavutamiseks toimus 10. novembril 2025 Pärnu Keskraamatukogu II korruse saalis detailplaneeringu
eskiisi avalik tutvustus. Seejuures tutvustati ka varasemalt huvitatud isiku tellitud linnaehituslikku
analüüsi (koostaja 3+1 Arhitektid), mõjuanalüüsi (Hendrikson DGE) ning liikuvusuuringut
(Liikuvusagentuur). Huvitatud isiku esindaja andis peale Pärnu linnaarhitekti asjakohast, kehtivas
üldplaneeringus seonduvate tingimuste ülevaadet, ka omapoolse nägemuse kavandatavast
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
6 AB Artes Terrae OÜ
arendusprojektist, misjärel planeeringu koostaja esitles detailplaneeringu eskiisi osavõtjatele. Esitatud
info võtsid osalejad huviga vastu ja sündmus sai kajastust kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
sealt tõukuvalt oli ka teemakäsitlus Pärnu kesklinna arendusplaanidest üldisemalt Eesti
Rahvusringhäälingu uudistesaates Aktuaalne Kaamera. Eskiisi tutvustamist ei ole planeerimisseaduses
üldplaneeringule vastava detailplaneeringu menetluses nõutud, kuid niivõrd olulise ruumilise muutuse
tutvustamiseks peeti seda vajalikuks.
Edasises planeeringu menetluses on kõigil huvilistel võimalik kaasa rääkida detailplaneeringu
avalikustamisel.
Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:
• Telia Eesti AS, Hans Sild 03.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu
lisad);
• Elektrilevi OÜ, Maie Erik 03.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu
lisad);
• Gren Eesti AS, Margit Peterson 08.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt
planeeringu lisad);
• AS Pärnu Vesi, Artjom Bõkov 18.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu
lisad).
Koostöö ja kooskõlastuste osas täiendatakse edaspidi.
1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja
dokumentide loetelu
Põhimaterjal, mida planeeringu koostamisel on kasutatud:
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20.05.2021
otsusega nr 21;
• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, mõõdistanud OÜ Pärnu
Maamõõduteenistus, töö nr TM-162/20;
• Aia tn 2a ja Lai tn 15b krundi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, AB Artes Terrae
OÜ, töö nr 25065ET1;
• Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneering, kehtestatud
Pärnu linnavolikogu 15. mai 2014. a otsusega nr 39;
• Lai tn 15 ja 15a, Aida tn T3 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Pärnu linnavalitsuse 7. mai
2021. a otsusega nr 387.
• Pärnu kesklinna linnaehituslik analüüs, koostaja Kolm Pluss Üks OÜ (3+1 Arhitektid), 2023-
2025;
• Pärnu kesklinna laiendamise ja tihendamise, sh kõrghoonete rajamise sotsiaal-kultuuriliste
mõjude ülevaade, OÜ Hendrikson & Ko, koostajad Veronica Luidalepp ja Pille Metspalu, 2023;
• Pärnu kesklinna arendusala liikuvuse analüüs, Liikuvusagentuur OÜ, koostajad Raul Kalvo ja
Marek Rannala, 2023
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 7
• Ekspertarvamus kinnistutele kahe maa-aluse korrusega 11..15 korruselise hoone rajamisest,
OÜ Neoprojekt, koostaja Marti Sein, 2025;
• Pärnu linna, Aia 2a ja Lai 15b kinnistu detailplaneeringu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum,
koostajad Tarmo Sulger ja Margus Nigol, 2025;
• Pärnu linnas Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude analüüs,
Lemma OÜ, koostaja Mihkel Vaarik, 2025;
• Samuti on planeeringu koostamisel osaliselt kasutatud (vastavad viited tekstis lisatud) Pärnu
üldplaneeringut 2035+ (vastu võetud, kuid mitte kehtestatud).
1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pärnu linnas Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistute liitmine, neile
sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-,
liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide ja vajadusel servituudialade
kavandamine.
1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus
1.5.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu kesklinnas vanalinnast vahetult kirde suunas Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala kaitsevööndis kvartalis, mida piiravad Aia, Lai ja Pikk tänav ning värskelt valminud
Pargi tänava pikendus. Planeeringuala piirneb läänest Aia tänavaga, põhjast Aida tänava jalakäijate
koridoriga (maaüksus Aida tänav T3), idast Laia tänava sopiga (Lai tänav T7), kagust Pikk tn 16b
maaüksusega ning lõunast Aia tänava sopiga (maaüksus Aia tänav T10).
1.5.2 Maakasutus ja hoonestus
Aia tn 2a kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 80% ärimaa ja 20% elamumaa. Lai tn 15b maakasutuse
sihtotstarve on 75% ärimaa ja 25% elamumaa. Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooneid ei ole,
praegu kasutatakse ala parkimiseks. Olemasolev maakasutus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis.
1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised
linnaehituslikud mõjutegurid
Planeeringuala lääne ja lõunapiiril asuv Aia tänav on hiljuti välja ehitatud Laia ja Pika tänava vahelises
lõigus. Aida tänav on vastavalt kehtivale detailplaneeringule jalakäijate tänav, tänav on
eesmärgipäraselt rajamata. Planeeringuala on hästi ligipääsetav nii jalgsi, kergliiklusvahendite,
ühistranspordi, kui ka sõidukitega.
Pärnu vanalinna muinsuskaitseala asub planeeringualast u 150 m kaugusel lääne pool, Pärnu jõgi jääb
u 200 m kaugusele põhjasuunda.
Ajaloolistest hoonetest on lähimad Laia tänava ääres asuv endise elektrijaama hoone, mis on säilitanud
oma ajaloolise välisilme ning Pikk tn 12a ja 12b krundil asuv endine raudtee teenindushoone. Lisaks on
Port Artur 2 keskuse sees uuesti maakividest üles laotud raudtee rööpmeseadjamaja. Hommiku tn 2
krundil asuval Port Arturi kaubanduskeskusel on säilitatud kaks ajaloolise hoone seina. Samuti on Pikk
tn 12 krundil Martensi maja ning Aida tn 7 krundil Pärnu Keskuse rajamisel säilitatud ajaloolise hoone
elemente. Lai tn 15 krundil asunud ajaloolise tööstushoone lagunenud vare on hiljuti lammutatud.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
8 AB Artes Terrae OÜ
Seoses uue silla ehitusega on lammutatud Lai tn 26 krundil asunud puust korterelamu. Säilitatavatest
hoonetest asub Pikk tn 16b krundil maakividest ajalooline elamu – hetkel on krundi sihtotstarve
ühiskondlike ehitiste maa, hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS-le ja on kasutusel riigiteenuste pindadena.
Nimetatud hooned ja hooneosad moodustavad piirkonna kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid.
Väljaspool nimetatud hooneid on valdavalt tegemist moodsas võtmes kujundatud keskkonnaga, kus
leidub üksikuid viiteid ajaloolisele hoonestusele. Seejuures on palju ruumi jäetud autoliikluse
võimaldamiseks nii mitmerajaliste sõiduteedena kui rohke parkimise võimaldamisega.
Pärnu muinsuskaitseala piir kulgeb piki Ringi ja Aida tänavat niimoodi, et Port Arturi esimene hoone ja
Pärnu keskus asuvad muinsuskaitsealas ning kujundatud linnaväljak (Hommiku tn 2a krundil) ja Ringi
tänavast idas olev ala on muinsuskaitseala kaitsevöönd. Lähim muinsuskaitsealune üksikmälestis on
Aia tn 2a krundist u 240 m kaugusel Rüütli ja Ringi tänava nurgal Rüütli tn 40 krundil asuv Koolihoone
apteegi ja selle sisustusega registrinumbriga 24257. Ringi tänavast läänes ja Laiast tänavast lõunas asub
ka arheoloogiamälestis Asulakoht registrinumbriga 11793, kuid sel puudub ruumiline mõju.
Tegemist ei ole tugeva muinsuskaitselise väärtusega alaga. Pigem on see moodsa, eelkõige 20. sajandi
linnaehituse näide (kuigi enamik hoonestusest on püstitatud 21. sajandi algul), sest lähim kompleksne
ajalooline hoonestusansambel asub Ringi ja Malmö tänava nurgal u 200 m kaugusel. Kauguse tõttu ei
ole põhjust piirata hoonestuse kõrgust tulenevalt sujuva ülemineku vajadusega madalamalt vanalinna
hoonestuselt.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b krundi tänaste omanike soov on kesklinna maakasutust intensiivistada võrreldes
alal kehtivas detailplaneeringus lubatuga, mistõttu on tehtud ettepanek lubada Aia tn 2a ja Lai tn 15b
krundile kõrgema hoonestuse rajamist. Kuna kahe krundi omanik on sama, on plaan arendada Lai tn
15b ja Aia tn 2a krunti üheskoos, ühe arhitektuurse kontseptsiooniga, mis võimaldab jõuda
linnaehituslikult parema tulemuseni, mis muudab linnasiluetti atraktiivsemaks ja samal ajal tihendab
südalinna saavutades ühe arendusprojektiga olulise visuaalse efekti Pärnu südalinna arengus.
Kesklinna hoonestustiheduse tõstmine on linnaehituslikult vajalik kesklinna tugevdamiseks võistluses
Papiniidu piirkonnaga, kuhu on suundunud suur osa Pärnu kaubandusest ja teenustest ning seetõttu
ei ole Pärnu elanikel kuigi palju põhjusi kesklinna külastamiseks. Papiniidu osakaal tugevneb veelgi, kui
sinna rajatakse Pärnu uus raudteejaam ning ei rakendata süstemaatiliselt meetmeid autoliikluselt
säästvale liikuvusele vähemalt osaliselt üleminekuks – teostatud uuringute läbiva lõppjäreldusena on
selleks kesklinna tihendamine nii elu- kui ka ärihoonetega ning kesklinna tähtsuse visuaalne
rõhutamine läbi liigendatud ja kutsuvate hoonemahtude rajamise. Üks osa säästava liikuvuse
kujundamisel on isiklikele autodele mitte enam nii heade eelduste loomine, sh parkimiskohtade arvu
piiramine kohtades, kus on hea ühistranspordiühendus ja kergliikluse taristu. Kehtiva
detailplaneeringuga võrreldes hoonestuse kõrgemaks ehitamisel ei käsitleta seetõttu parkimiskohtade
nappust Pärnu kesklinnas täiendava hoonestamise takistusena, pigem vastupidi.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 11 on käsitletud Pärnusse kõrghoonete kavandamist, kus toodud
kõikidele kriteeriumitele käesolev detailplaneering ka vastab – kinnistud asuvad üldplaneeringus
viidatud B alal, kuhu ainukesena Pärnu linnas võib kõrghooneid kavandada ning lisaks on teostatud
üldplaneeringus lk 11-12 nõutud alusuuringud – mõjuanalüüs, liiklusanalüüs ja linnaehituslik analüüs
– ning valminud on ka uus kesklinna sild. Seejuures on linnaehituslik analüüs koostatud mitte kitsalt
kavandatava kõrghoone mõjule ümbritsevale hoonestusele, vaid on teostatud linnaehituslik analüüs
oluliselt laiemale alale, st kogu Pärnu kesklinnale (vanalinn, südalinn ja jõeäärne ala). Lisaks
üldplaneeringus nõutud liiklusuuringule on teostatud täiendavalt ka liikuvusuuring (kõik viidatud
uuringud on loetletud ptk 1.3 lk 6). Kavandatava uushoonestuse suurim lubatav kõrgus ja võimalikud
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 9
hoonestatavad alad on esitatud üldplaneeringu skeemil 5 „Uushoonestuse kõrgused muinsuskaitsealal
ja kaitsevööndis“. Planeeritav kinnistu asub piirkonnas B: uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava
vahelisel alal määratakse detailplaneeringuga – alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla
erandina üle +26 m abs kui planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla
kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende
vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse. Vastav nõue muinsuskaitse seisukohast
lähtuvalt on samuti täidetud kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste olemasolu näol.
Planeeringuala asub Aia tänava ja Aida tänavale planeeritud jalakäijate väljaku nurgal, kus kõrgem
hoone rõhutab ristmiku ja linnaehituslikus analüüsis välja pakutud kui ka loogiliselt tulevase
Kunstihoone rajamisega tekkiva linnaväljaku ruumilist mõju. Planeeringu muinsuskaitse eritingimustes
on näidatud, et Aia tn 2a krundi hoonestuskõrguse suurendamine ei halvenda muinsuskaitsealale
avanevaid kaugvaateid. Seetõttu on kõrgema hoone kavandamine krundile kooskõlas
üldplaneeringuga ja muinsuskaitseliste nõuetega.
1.5.4 Haljastus, liiklus
Planeeringualal haljastust ei ole. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on eeskätt
põhja suunast Aida tänava lõigult, mis on kergliiklejate tänav. Juurdepääs on võimalik ka lääne ja lõuna
suunast Aia tänavalt ning ida suunast Laia tänava lõigult. Sõidukite juurdepääs on võimalik kahelt poolt
– Aia tänavalt krundi lõunapiiril asuvalt tänavasopilt (Aia tn T10) ja Laialt tänavalt algavalt tänavasopilt
(Lai tn T7), mis mõlemad on juurdepääsuks ka kvartali sees asuvale Pikk tn 16b krundile.
1.5.5 Tehnovõrgud
Aia tänavalt Aida tänav T3 maaüksuseini ning Aia tn 2a maaüksuseni on välja ehitatud võimalikud
liitumiskohad vee, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikega. Aia tänaval asuvad
ka kaugkütte, kaugjahutuse ning kesk- ja madalpinge elektri liinid ja mastvalgustid. Laial tänaval asuvad
telekommunikatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, vee-, reoveekanalisatsiooni ja kaugkütte võrk.
1.5.6 Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng
Üldplaneeringu kohaselt kuulub käesoleva detailplaneeringu ala B alasse, kus on erandina lubatud
kõrgemate kui +26 m absoluutkõrgusega hoonete püstitamine. Kogu B alast on omakorda
märkimisväärne osa kaetud muinsuskaitse vaatekoridoride piirangutega ning lisaks on suur osa B alast
veel ka värskelt hoonestatud. Seega on kokkuvõttes kogu Pärnu kesklinnas üpris piiratud võimalused
linnapilti rikastava kõrgema hoonestuse rajamiseks. Samas on vertikaalne liigendamine linna silueti
jaoks olulise tähtsusega – mitmed halvad näited senisest arendustegevusest Pärnu kesklinnas (Aida tn
5 ja Aida tn 7 hoonestus; Pärnu keskus, parkimismaja hoone) moodustavad pikki ühtlase kõrgusega ja
visuaalselt vähe atraktiivseid mahte.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub planeeringuala segahoonestuse maa-
alal (S), mis on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed on omavahel läbi
põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Segahoonestuse maa-ala
valdav otstarve on ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-,
toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse ja büroohooned, transpordi
kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned ja muud keskusesse sobiva maakasutuse
juhtotstarbega alad (vt Skeem 1).
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
10 AB Artes Terrae OÜ
Skeem 1. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist.
Planeeringuala asukoht on tähistatud sinise ringiga.
Aia tn 2a krundil ja Lai tn 15b kehtib Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava
detailplaneering, kehtestatud Pärnu linnavolikogu 15.05.2014 otsusega nr 39. Detailplaneeringu järgi
on kummalegi krundile lubatud püstitada äri- ja eluhoone suhtelise kõrgusega kuni 15 m.
Eelmises lõigus nimetatud detailplaneeringut on ümberkaudsetel kruntidel eeskätt hoone kõrguse
suurendamise eesmärgil uute kehtestatud detailplaneeringutega muudetud. Üle Aia tänava Lai tn 11
krundil on Pärnu linnavalitsuse 05.10.2020 korraldusega nr 589 kehtestatud uus detailplaneering, mis
lubab olemasoleva hoone Aia tänava poolsesse otsa kõrghoone rajamise, mille suhteliseks kõrguseks
kuni 39 m abs (varasemas planeeringus kuni 27 m maapinnast). Lai tn 15b krundist põhja pool Aida
tänava vastaspoolel on Pärnu linnavalitsuse 07.06.2021 korraldusega nr 387 kehtestatud Lai tn 15 ja
15a, Aida tn T3 kinnistute detailplaneeringuga lubatud hoonestuse kõrguseks Aia ja Laia tänava nurga
pool 18,5 m maapinnast, krundi idapoolsel osal 22 m maapinnast ning nende vahel madalam kuni 5 m
kõrgune hoonestus. Aida tänava jalakäijate ala alusele alale on sama planeeringuga kavandatud kaks
maa-alust korrust parkimise tarbeks. Lai tn 15 ja 15a krundil on planeering osaliselt ellu viidud
(rajamata on vaid planeeringuga ette nähtud maa-alune parkla Aida tn T3 kinnistul ja linnaväljak
maapinnal).
Samuti toimub kinnistul Pikk tn 14a detailplaneeringu menetlus hoonestusmahu suurendamiseks.
Seega on Pärnu kesklinna suurel alal enam kui 10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering suuremas
osas juba üksikute kruntide kaupa muudetud või muutmisel.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 11
Skeem 2. Väljavõte Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringust. Aia tn
2a krundile ehk Pos 11 on lubatud kuni 4-korruseline hoone suhtelise kõrgusega kuni 15 m.
Seni kehtinud detailplaneering kõigi tingimustega muutub käesoleva planeeringuala ulatuses uue
detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
12 AB Artes Terrae OÜ
2 Detailplaneeringuga kavandatav
2.1 Planeeringulahenduse põhjendus
Planeeringuala on Pärnu kesklinnas väga hea teenuste kattuvuse ja väga hea ligipääsuga asukohas.
Enne käesoleva detailplaneeringu sisulise menetluse algust on huvitatud isik korraldanud mitmete
uuringute koostamise (loetletud lk 6), mille olulisemad lõppjäreldused südalinna arendamisel
linnaruumi tihendamiseks ja kõrghoone kavandamiseks on lühidalt kokku võttes järgmised:
- Pärnu vanalinna ja uut väljakujunenud jõepoolset linnakeskust tuleb arendada neid
ühendades: nn vana keskus ja uus keskus saavad areneda ja töötada üksnes koos (vt 3+1
Arhitektide linnaehituslik analüüs lk 22; Hendrikson DGE uuringu kokkuvõte lk 4 ja
Liikuvusagentuuri liikuvusanalüüs lk 3);
- Pärnu kesklinna nn uue keskuse hoonestuses struktuuri loomine ja keskuse arendamine peab
toimuma juba sisuliselt väljakujunenud asukohas, mitte lasta sel omakorda laiali valguda (3+1
Arhitektide linnaehituslik analüüs lk 2-15);
- Pärnu kesklinna nn uues keskuses on vajalik kesklinna funktsiooni tõstmiseks omakorda keskse
ala kavandamine, st keskväljaku kavandamine, seejuures arvestades juba olemasolevat
hoonestust, varasemalt planeeritud hoonemahte ja käesolevas menetluses kavandatavat ala,
on seda ka loogiline ja kerge luua (3+1 Arhitektide linnaehituslikus analüüsis lk 16-22 välja
pakutud keskväljaku kontseptsioon);
- paratamatus konkurentsis Papiniidu keskuse ja Pärnu kesklinna vahel (seda eriti peale Rail
Balticu valmimist) tuleb Pärnu kesklinna rohkem esile tuua, sh rajada ka kõrgemat ja
arhitektuurselt väärikamat hoonestust (vt Hendrikson DGE uuring lk 4-5, Liikuvusagentuuri
liikuvusuuring lk 6). Hetkel on linna kõrgeimad hooned Papiniidu piirkonnas asuvad
korterelamud (10-korruselised korterelamud);
- autokasutamise üldine vähendamine läbi kesklinna tihendamise on oluline, samuti teenuste
kättesaadavaks tegemine jalgsi liikujatele (vt Liikuvusagentuuri liikuvusanalüüs lk 3 ja 6).
Arvestades, et kõik Pärnu kehtiva üldplaneeringu nõuded kõrghoonete kavandamiseks (vt
üldplaneeringu seletuskirja lk 11-12) on täidetud ja arvestades teostatud uuringute ülaltoodud
lõppjäreldusi, on Pärnu kesklinna arengu jaoks olulise tähtsusega hoonestuse tihendamine ja
linnasilueti atraktiivsemaks muutmine. Käesoleva detailplaneeringu lahendus võimaldab seda olulisel
määral ellu viia. Arvestades ka seda, et kõrghoone rajamine Pärnu südalinna pole esmakordne (Lai tn
11 on kehtestatud 2020. aastal vastav detailplaneering 1100 m² suuruse ehitisealuse pinnaga
kõrghoone rajamiseks), siis linna silueti ilmestamisel on käesoleva planeeringuga kavandatavad
kaksiktornid olulise tähtsusega südalinna esile toomisel ja atraktiivsemaks muutmisel.
Alale on mõistlik kavandada linnaehituslikult sobivat võimalikult suurt hoonestust, mis tooks Pärnu
kesklinna rohkem inimesi, seda nii töötajate kui ka elanikena. Kesklinna hoonestustiheduse tõstmine
on linnaehituslikult vajalik kesklinna tugevdamiseks võistluses Papiniidu piirkonnaga, kuhu on
suundunud suur osa Pärnu kaubandusest ja teenustest ja kus paiknevad hetkel linna kõrgeimad
hooned. Papiniidu osakaal tugevneb veelgi, kui sinna rajatakse Pärnu uus raudteejaam ning ei
rakendata süstemaatiliselt meetmeid autoliikluselt säästvale liikuvusele vähemalt osaliselt
üleminekuks. Üks osa säästava liikuvuse kujundamisel on isiklikele autodele mitte enam nii heade
eelduste loomine, sh parkimiskohtade arvu piiramine kohtades, kus on hea ühistranspordiühendus ja
kergliikluse taristu.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 13
Hoonestamata Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistud paiknevad Pärnu muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus
on eesmärgiks tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning
muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid. Kuna ajaloolise hoonestusega kvartalid asuvad
nii kaugel (enam kui 200 m), siis nende varjutamisest ei saa uushoonestuse puhul rääkida.
Linnakindlustustest ei ole maapealseid osi säilinud ning eeldatavasti ei ole antud asukohas ka maa-
aluseid detaile, mille lammutamine ei ole lubatud. Seega ei piira ehitismälestis Pärnu linnakindlustused
otseselt hoonestuse püstitamist planeeringualale.
Linnaehitusliku analüüsi (koostaja 3+1 Arhitektid) tulemusel on tehtud ettepanek nö uue keskuse alale
Aia 2a ja Lai 15b kinnistule kavandada hoonemaht kahe torniosaga – kuni 11 korrust ja 15 korrust.
Madalam torniosa on kavandatud absoluutkõrgusega kuni 39.00 (sarnaselt Lai tn 11 lubatud
kõrghoonega) ning kõrgem torniosa absoluutkõrgusega kuni 53.60 (madalam Eliisabeti kiriku torni
kõrgusest 54.68).
Lisanduvad ehitusmahud uue keskuse alale ei kopeeri kõrguslikult varem lähialal detailplaneeringutega
lubatut ning seega ei võimenda ühtlast kõrgust (ja mahtu) nagu täna on kujunenud Aida tn 5 ja Aida
tn 7 hoonestusega, niisamuti ka Pärnu jõe kesklinna sildadelt avanevate vaadetega kesklinna
kaubanduskeskustele, vaid rikastavad juba olemasolevaid ja planeeritud mahte vertikaalse
liigendamise ja kavandatava ehitusmahu vertikaalse vormi rõhutamise läbi. Pakutud kaksiktornide
lahendusega saab tähistada visuaalselt kesklinna asukoha, see on selgelt markeeritud mõlemalt
kesklinna sillalt linna sisenedes. Külastajatele on kavandatud tornid maamärgiks, muutes koheselt
nähtavaks kus asub uus linnakeskus. Kesklinna tihendamisega kasutatakse juba olemasolevat taristut
efektiivsemalt, väheneb autokasutus, toetatakse vanalinna teenuste ellujäämist.
Taotletava hoone ehitamisega ei ohustata kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimist
ruumilises kontekstis, sest nimetatud vähesed elemendid säilivad oma praeguses asukohas.
Kavandatud kahe erineva kõrgusega torni lahendusega välditakse, et alale tekib ühtlaselt suurima
võimaliku kõrgusega hoonestus, vaid hoonestuse kõrgus varieerub ja rikastab linnaruumi.
Linnaehitusliku analüüsiga on kavandatud uue keskuse keskväljak, mis lääne suunast algab Pärnu
Keskuse (Aida tn 7) juurest ning ida suunas lõpeb Aia tn 2a ja Lai tn 15 kavandatava hoonestusega,
mida ruumiliselt defineerivad kavandatava hoone tornid.
Muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknemise tõttu on olulisimaks asjaoluks vaadete küsimus. Sisevaated
antud krundil puuduvad. Planeeringuala puudutavate kaugvaadete paiknemist on käsitletud Pärnu
linna üldplaneeringu 2025+ muinsuskaitse eritingimustes, alal 2014. a kehtestatud detailplaneeringus
ning Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorras. Detailplaneeringu ning kaitsekorra järgi, mis on
üldplaneeringu eritingimustest uuemad dokumendid, jäävad kaugvaate sektorid Aia tn 2a ja Lai tn 15b
krundist läände ning kõnealune ala ei jää kaugvaate sektorisse. Seetõttu ei saa lugeda kavandatud
hoone torne vaadet häirivaks. Pakutud planeeringulahendus on seega kooskõlas
muinsuskaitseseaduse, kaitsekorra ja üldplaneeringu eritingimustega.
Kavandatud hoonestuse rajamist toetab ka „Pärnu kesklinna laiendamise ja tihendamise, sh
kõrghoonete rajamise sotsiaal-kultuuriliste mõjude ülevaade“ (OÜ Hendrikson & Ko, 2023), milles jõuti
järgnevatele järeldustele:
1. Pärnu kesklinna keskuseala laiendamine ja tihendamine kavandataval alal tugevdab Kesklinna
keskuse funktsiooni. Positiivset mõju võimendab nii elanikkonna lisandumine kesklinna
piirkonda kui ka funktsionaalne mitmekesistamine.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
14 AB Artes Terrae OÜ
2. Kõrghoonete lisamine arendatavale alale aitab kesklinna iseloomu rõhutada. Kvaliteetsete ja
silmapaistvate lahenduste puhul on kõrghooned kesklinna kui keskuse atraktiivsuse tõstjaks
ning tähenduse loojaks.
3. Kõrghoonetel ei ole muinsuskaitsealale otsest olulist negatiivset mõju. Võimalik asukoht
arendusalal säilitab vanalinna vaatelisuse ja kompaktsuse. Kaudne mõju avaldub koos
ümbritseva linnaruumiga ja mõju olemus sõltub olemasoleva ja rajatava linnaruumi
kvaliteedist (vt järgmisi punkte).
4. Keskuseala laiendamise ja tihendamise kaudne mõju muinsuskaitsealale on eeldatavalt
positiivne. Maksimaalse positiivse mõju võimendamiseks on oluline uue ja vana keskuseala
ruumiline sidumine kvaliteetse kergliiklejatele ja jalakäijatele sobiva ruumiga (sh vähemalt ühe
jalakäijate tänavaga), ühise läbimõeldud avaliku ruumi kujundusega ja vanalinna ümbritsevate
rohealade sidumisega jõeäärse rohevööndiga.
5. Kõrghoonete mõju ümbritsevale linnaruumile sõltub nende konkreetsest paiknemisest teiste
hoonete ja funktsioonide suhtes, hoone enda funktsionaalsusest ja avalikust kasust. Positiivse
mõju tekkeks on oluline, et hoonetes oleks lisaks äridele/kontoritele nii avalikke funktsioone
kui ka eluruume. Hoonete ümbrus peab pakkuma maksimaalset avalikku kasu kvaliteetse
avaliku ruumi ja nt linnaväljaku näol. Hoonete välisilme peab linnaruumi arhitektuurilist ilmet
rikastama.
6. Edasisel täpsemal planeerimisel on oluline lahendusi edasi arendada lähtuvalt avaliku hüve
maksimeerimisest, inimsõbraliku linnaruumi kujundamisest ja jalakäidavusest. Maksimaalse
positiivse mõju tekkeks on vaja ümber kujundada ka olemasolevat linnaruumi, nt Pikk tänav ja
olemasolevate kaubanduskeskuste ümbrus.
Selleks, et vältida linnaruumilist olukorda, mille tulemusel tekib muinsuskaitseala läheduses
ühekõrgune hoonestus, on vaja uushoonestuse hoonemahte kõrguslikult liigendada. Ebaõnnestunud
näide ühtlasest massiivsest hoonemahust on Aida tänava kaheksakorruseline, maapinnast 26,5 m
kõrgune ja u 145 m pikkune hoonestus (muinsuskaitsealal asuvad kinnistud Aida tn 5 ja Aida tn 7).
Niisamuti on kesklinna silla pealt kui ka uue silla pealt kesklinna poole vaadates moodustavad erinevad
kaubandushooned (Pärnu Keskus, Pärnu Parkimismaja) pika, ühtlase ja väheatraktiivse mahu. Sellist
praktikat ei tohiks jätkata.
Kavandatud hoonestuse rajamist toetab Pärnu kesklinna arendusala liikuvusanalüüs (Liikuvusagentuur
2023), mille kokkuvõte on järgmine:
1. arendusega lisanduvad elanikud elavdavad kesklinna ja toetavad nii kesklinna kui vanalinna
teenuste ellujäämist/arengut, toovad elukohtade paiknemise raskuskeskme kesklinna poole
tagasi;
2. teenuste heal tasemel kättesaadavuse tõttu on arendusalal potentsiaali minimaalseks
autokasutuseks ja parkimisvajaduseks;
3. sama elanike arvu lisandumisel kesklinnast kaugemal ja madalama teenuste kättesaadavusega
piirkonnas suureneb autokasutus ja parkimisvajadus koos kõigi kaasnevate negatiivsete
mõjudega;
4. kõrge hoonestus võimaldab suuremat tihedust ja suuremat lisanduvate elanike hulka;
madalamad hooned vähendavad vastavalt lisanduvat mahtu ja kirjeldatud positiivseid
mõjusid.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 15
Eelnevast tulenevalt on Aia tn 2a ja Lai tn 15b krundil lubatud püstitada hoone, millel on kaks torniosa,
millest madalama torniosa kõrguse määramisel on seatud piiriks Lai tn 11 ehk absoluutkõrgusega
kuni 39.00 ja kõrgema torniosa kõrgus on jäetud madalamaks Elisabethi kiriku torniosa kõrgusest ehk
absoluutkõrgusega kuni 53.60. Tornid peavad olema sihvaka vormiga, et vältida vaadetes
domineerimist.
Nimetatud kahe torniga hoonestusele on rida olulisi põhjendusi:
1. Kaksiktornide motiiviga saavutatakse pilkupüüdev ja terviklik tulemus ainuüksi ühe kinnistu
arendamisel ja ühtlasi sujuvam üleminek muinsuskaitseala kaitsevööndi ja muinsuskaitseala
hoonestusele kui varasema lahendusega;
2. Pakutud kaksiktornide lahendusega saab tähistada kesklinna asukohta kesklinna sildadelt linna
sisenejatele.
3. Saledad kõrgemad torniosad jätavad muinsuskaitsealale paremad vaated, kui madalamad aga
matsakamad hoonemahud.
4. Linnakeskuse ala ehitatakse välja võimalikult vanalinna ja muinsuskaitseala läheduses, uus ja
vana kesklinn oleks paremini ühendatavad. Uut linnakeskust ei rajata kaugemale ülesvoolu
põhjusel, et seal ei ole muinsuskaitse hoonestuspiiranguid, vaid linnakeskust arendatakse
väljakujunenud asukohas ning jõeäärset ala ei koormata ehitusmahtudega üle.
5. Võimalikult kompaktne linnakeskuse arendus võimaldab paremini liigelda jalgsi ja rattaga, sest
vahemaad on väiksemad. Parem liigeldavus kergliiklejatele vähendab autode kasutamise
vajadust ja suurendab eriti äripindade konkurentsivõimet.
6. Kavandatava hoonestuse liigendatud fassaadid tasandavad juba kesklinnas olemasolevaid
massiivseid ja paljuski tummade fassaadidega ärihooneid;
7. Saledate kaksiktornide lahendus annab avarust kaugvaadetes, tagab naaberkinnistute
insolatsiooni ja võimaldab rohkem valgust kitsale kergliikluse tänavalõigule Aida tänav T3.
8. Linnakeskusesse uute atraktiivsete hoonete püstitamine parandab kesklinna positsiooni
autokeskse Papiniidu keskusega, mis tõmbab ärisid kesklinnast välja ja ohustab mh vanalinna
kasutamist oma algses funktsioonis.
9. Kesklinna tihendamisega kasutatakse juba olemasolevat taristut efektiivsemalt,
jätkusuutlikumalt.
10. Suhteliselt väikese ehitisealuse pinnaga torniosad võimaldavad rajada kvaliteetsemaid
elamispindu: korterid on valgemad, peamiselt nurgakorterid, mitte aga laialt levinud lahendus,
kus valgus pääseb korterisse ainult ühest suunast.
Asjakohased arhitektuursed tingimused on järgmised:
- Hoone välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale.
- Hoone tänavatasandile kavandada vähemalt üks avaliku funktsiooniga asutus (nt kauplus,
toitlustusasutus, ametiasutus vms).
- Hoonetele kavandada selgelt arusaadavad peasissepääsud.
- Krundi avatud osades ja avalike teede ja väljakute aladele võib paigutada kuni 20 m² avaliku
funktsiooniga väikeehitisi (kioskid). Väikeehitise asukoht ja sobivus linnaruumi tuleb
kooskõlastada vastavalt kehtivale korrale.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on täisehitus kuni 100% (vt ptk 2.3) ja kavandatavasse hoonesse
on lubatud rajada kuni 52 korterit. Kehtivas üldplaneeringus ei ole kõrghoonetesse kavandatud
korterite arvu piirmäära toodud, sest kõrghoonete kavandamine on erandlik olukord (üldplaneeringu
seletuskiri lk 11). Korterite arvu on üksnes käsitletud üldiselt korruselamumaa sihtotstarbega (Ek)
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
16 AB Artes Terrae OÜ
kruntidel ning üldplaneeringus määratud maksimaalse kõrgusega hoonete, st 6-8 korruseliste hoonete
puhul on selleks 90 m² krundi pinda korteri kohta. Nimetatud tingimust ei saa kõrgemate hoonete
puhul rakendada, sest üldplaneeringust tulenevalt rajatakse kõrghooneid üksnes Pärnu kesklinna
piirkonda, kus selle nõude rakendamise korral peaks suuremate korterite arvu puhul olema tegemist
oluliselt suurema kinnistuga, kui näiteks äärelinnas 8-korruselise hoone puhul. Mis oleks aga otseselt
vastuolus üldplaneeringu läbiva kesklinna eelisarendamise põhimõttega (üldplaneeringu seletuskiri lk
10-15) ja ka käesolevale detailplaneeringule eelnenud põhjalike uuringute (3+1 Arhitektid, Hendrikson
DGE, Liikuvusagentuur) järeldustega kesklinna tihendamise vajaduse kohta. Sisuliselt peaks selle nõude
kohaldamisel näiteks 12-korruselise kortermaja kinnistu olema täpselt poole suurem kui 6-korruselise
kortermaja kinnistu, kuid sellisel juhul ei saa rääkida kesklinna eelisarendamisest ja tihendamisest.
Korterite arvu määramisel tuleks vaadelda ka ümbritsevas linnaruumis olevaid sarnaseid hooneid.
Üldplaneeringu kohases A piirkonnas (lubatud kuni 26.00 absoluutkõrgusega hoonestus) ja B
piirkonnas (lubatud erandina ka üle 26.00 absoluutkõrgusega hoonetus) on sarnaseid võrreldavas
proportsioonis korterelamu funktsiooniga hooneid (kuid üksnes kuni 6…8-korruselisi) vaid mõned – Lai
tn 15a, Aida tn 5 ja Aida tn 7. Käesoleva planeeringu koostamise ajal on küll ehitamisel ka Lai tn 20 äri-
ja eluhoone, kuid selle arvestamine väikese eluruumide osakaalu tõttu ei ole õige.
Eelnimetatud võrdluses sarnasuselt lähimate hoonete vastavad näitajad on järgmised:
Aadress Katastritunnus Krundi pindala
(m²) Elukorterite
arv Krundi pinda
eluruumi kohta (m²) Korruselisus
Aida tn 5 62510:127:0110 1818 41 44,3 8
Aida tn 7 62510:127:0025 2935 61 48,1 8
Lai tn 15a 62401:001:1646 1678 30 55,9 6
Lai tn 20* 62510:131:7210 2558 8 319,8 7
Keskmine 49,5 * Tegemist on 7-korruselise ehitamisel oleva hoonega, kuid kuna eluruumide osakaal on väga väike, siis ei saa
seda kohaldada.
Ainukesed Pärnu linnas rajatud kõrghooned asuvad Papiniidu keskuses, seal on neid kokku neli ja
nende vastavad näitajad on järgmised:
Aadress Katastritunnus Krundi
pindala (m²) Elukorterite
arv Krundi pinda
eluruumi kohta (m²) Korruselisus
Papiniidu tn 52 62513:178:0002 3370 76 44,3 9
Papiniidu tn 58 62513:178:0005 2746 48 57,2 9
Mai tn 67 62401:001:2193 3535 82 43,1 10
Mai tn 105 62513:178:0038 4229 39 108,4 10
Keskmine: 63,3
Papiniidu keskuse hoonetega käesoleva detailplaneeringu menetluses nende erineva asukoha tõttu
otseselt arvestada ei saa, kuid neid vaadeldes on selge, et ka selles piirkonnas ei ole täidetud kehtivas
üldplaneeringus esitatud nõuded, kuna kruntide ehitusõigused on määratud varasemalt. Papiniidu
kõrghoonete juures ei ole rajatud maa-aluseid või hoonesiseseid parklaid, mida aga käesoleva
detailplaneeringuga kavandatakse.
Käesolevas detailplaneeringus korterite arvu määramisel tuleb lähtuda eelkõige kehtivast
üldplaneeringust ning seda vastavalt kõrghoone tingimustele juba seal kasutusel oleva põhimõtte
alusel rakendada. Kuna üldplaneeringus on korruselamumaa (Ek) puhul korterite arvu maksimaalmäär
piiratud tulenevalt krundi pinnast ja seotud hoone korruselisusega, siis seda arvestades on asjakohane
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 17
jätkata kinnistu pinna määra vähendamist rajatava korteri kohta tulenevalt hoone kõrgusest
järgmiselt:
Korruselisus Krundi pinda eluruumi kohta (m²)
3-5 100
6-8 90
9-11 80
12-14 70
15-17 60
18-20 50
21-23 40
24-26 30
27-29 20
30 - 10
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatava hoone korruselisus on 15 korrust ja planeeritud krundi
pindala on 2214 m².
Arvestades, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava hoone jaoks rajatakse parkimine maa-
alusena või varjatult hoone mahus, st maapealseid avaparkimiskohti ette nähtud ei ole, on võimalik
üldplaneeringus lk 25 toodud korterite arvu piirmäära arvestuse lisatingimuse („Vastavat näitajat
täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate
näitajate analüüsist ning lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripärast. Vastavat
näitajat võib vähendada, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all.“) rakendamine. Kehtiv
üldplaneering ei sea sellise vähendamise piire. Samas on vähendamise maksimaalmäär toodud
koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ (vastu võetud 18.09.2025 otsusega nr 28, kuid
mitte kehtestatud) ja see annab maksimaalseks täisehituse suurendamise piirmääraks 40% juhul, kui
parkimisvajadus on lahendatud täismahus hoone mahus ja/või maa all (ptk 5.2.1, lk 56 „Kohaliku
omavalitsuse kaalutluse otsuse alusel võib lubada kuni 20% suuremat täisehitust, kui täidetud on
üldplaneeringuga määratud tingimused ning kui tagatud on avalikusele suunatud kasutusfunktsioon,
parkimisvajadus on lahendatud arhitektuurselt sobivalt hoone mahus ja/või maa all, tagatud on
turvaline kasutajasõbralik välisruum ja tagatud on soojussaare efekti tekkimise mõju leevendamine.
Piirkonnakeskuses (Kesklinn ja Papiniidu keskus) võib lubada kohaliku omavalitsuse kaalutluse alusel
kuni 40% suuremat täisehitust, kui parkimisvajadus on lahendatud täismahus ja arhitektuurselt
sobivalt hoone mahus ja/või maa all“). Seega on asjakohane järgida seda piirmäära ning leida korterite
maksimaalmäär eeltoodut arvestades vastavalt:
2214 m² : 60 m²=37 korterit.
Juhul kui kasutada eeltoodud üldplaneeringu tingimust maa-aluse ja/või hoonesisese parkimise osas
(korterite arvu suurendamine 40%) saame korterite arvu maksimaalmäära järgmiselt:
37x1,4=52 korterit.
Kesklinna eelisarendamisel, tihendamisel ja kvaliteetsete elukorterite loomiseks juba valmis
infrastruktuuriga südalinnas on kehtivate alusdokumentide raames maksimaalse korterite arvu
lubamine vajalik. See on veenvalt põhjendatud eelpoolt tooduga ning seda toetab lisaks ka hiljuti
avaldatud Freindly City index, mille kohaselt on Pärnu veel suhteliselt kaugel 15-minuti linna põhimõtte
saavutamisest (avaldatud 16. novembri 2025. a Pärnu Postimehes:
https://parnu.postimees.ee/8360870/uuring-parnus-mahub-15-minuti-linna-visiooni-alla-poole-
elanikest).
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
18 AB Artes Terrae OÜ
Eeltoodud korterite arvu määramine puudutab eluruume ja see ei käsitle ega piira külaliskorterite
(majutusteenus) kavandamist hoonesse.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b maaüksuse liitmisel moodustatavat krunti ei ole lubatud piirata piirdega, sest
tegemist on kesklinnas ühiskasutuses oleva alaga.
Kavandatav võimalik hoonestus on kooskõlas piirkonna kultuuriväärtuslike struktuurielementidega
ega ei halvenda vanalinna ega vanalinna panoraami vaadeldavust. Detailplaneering on kooskõlas
üldplaneeringuga, mistõttu on tegemist üldplaneeringu elluviimisega.
2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Aia tn 2a ja Lai tn 15b katastriüksused on planeeritud kokku liita üheks krundiks (POS 1). Planeeritud
krundi piirid ja suurus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis. Aia tänav T10 ning Lai tänav T7 katastriüksused
säilivad olemasolevana.
2.3 Planeeritud ehitusõigus
Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis. Planeeritud krundile on planeeritud ühe hoone
ehitamine, millele on joonisel 3 määratud kolm erineva suurima lubatud hoone kõrgusega
hoonestusala osa. Hoone ehitamine on lubatud joonisel 3 esitatud hoonestusalade piires vastavalt
ehitusõigusele. Kogu hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine ning maa-
aluste korruste ehitamine vastavalt ehitusõigusele.
Kavandatava hoone kõrgus on valitud ühe torni osas tulenevalt ühelt poolt Lai tn 11 kinnistule
varasemalt juba kavandatud kõrghoone (39 m absoluutkõrgust) kõrgusest ja teise torniosa kõrgus on
piiratud selliselt, et see jääks madalamaks Pärnu ajalooliselt kõrgeima hoone Elisabethi kiriku kõrgusest
(54.68 m abs).
Planeeritud krundile on kavandatud kuni kogu ulatuses maa-alune täisehitus ja on lubatud kuni kaks
maa-alust korrust. Krundi maapealne täisehitus on määratletud korruste kaupa järgmiselt:
Korrus Täisehituse osakaal Suletud brutopind. m²
1 95 2103
2 95 2103
3 100 2214
4 100 2214
5 55 1218
6 55 1218
7 40 886
8 40 886
9 35 775
10 35 775
11 30 664
12 15 332
13 15 332
14 15 332
15 15 332
KOKKU 16 384
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 19
Lisaks eeltoodud maapealsele täisehitusele on:
- lubatud sarnaselt kehtivale detailplaneeringule ning vastavalt joonisel 3 esitatule rõdude
üleehitus kuni 2 m kolmandast korrusest alates Aida tänav T3 poolsel küljel ning kolmandast
korrusest alates Lai tn T7, Aida tn T10 ning Aia tänav T9 tänavamaade poolsel küljel;
muinsuskaitse eritingimustes on lubatud rõdude rajamine üle kinnistu piiri vaid Aida tn T3 ja
Aia tn T9 suunas, detailplaneeringuga tehakse ettepanek seda õigust laiendada ja siiski Lai tn
T7 ja Aida tn T10 suunas arvestades kavandatavat ehitusõigust (torniosade paiknemine);
- lubatud alates kaheksandast korrusest torniosade ühendamine arhitektuur-ehituslikel
kaalutlustel (näiteks galeriidega) eeldusel, et täidetakse insolatsiooni tingimused ja ei ületata
8-nda korruse täisehituse osakaalu (tabel lk 18). Seejuures võimalusel kavandada nende
avamine avalikult külastamiseks, kaugvaadete võimaluse avamiseks.
Maa-aluse kogu krundi ulatuses täisehituse kasuks räägib parkimise avalikust ruumist varjatud
lahendamine hoone all ja hoone mahus. Tegemist on Pärnu kesklinnas ka varem kasutusel olnud
praktikaga (näiteks vahetult lähedal asuvad Lai tn 15 ja Lai tn 15a krundil). Sarnaselt käesolevaga on
juba varasemalt kõrvalkinnistul Aida tn T3 detailplaneeringuga kavandatud kuni kaks maa-alust
korrust.
Maapealne täisehitus on esimesel kahel korrusel vähendatud avatud linnaruumi saavutamise
eesmärgil, et muuta Aida tn T3 kavandatud jalakäiguala avaramaks ja rajatavasse hoonesse sissepääs
atraktiivsemaks konsoolsete kõrgemate korruste all kaetuna. Samas on vajalik hoida alumiste korruste
kõrge täisehitus kõrge, et saavutada avatud ja tihendatud linnaruumis äripindade rohkus ja
mitmekülgsus.
Maapealne täisehitus torniosadel on piiritletud oluliselt väiksemaks juba viiendast korrusest alates
ning see väheneb oluliselt kõrguse suurenedes, et tagada liigendatud linnaruumi saavutamine,
torniosade vertikaalsuse rõhutamine ja vältida senist levinud praktikat, kus hooned on ühtlased ja
massiivsed. Nagu eespool selgitatud, siis ei ole õige senist kahetsusväärset praktikat jätkata, vaid linna
siluetti on vaja pigem ilmestada ja rajada vertikaalseid dominante.
Detailplaneeringu joonistel 3 ja 4 on esitatud näitlik kõrgemate hooneosade (tornide) paiknemine
planeeritud hoonestusalal, mida on lubatud arhitektuurivõistluse tulemusel täpsustada planeeritud
hoonestusalade piires. Hoone projekteerimisel tuleb samuti arvestada, et ei vähendataks
ülenormatiivselt naaberhoonete eluruumide insolatsiooni.
2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused
Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda, olema kaasaegne, väärtustama
linnaruumi ning looma kesklinna kvartalisse uue linnaehitusliku ja arhitektuurse kvaliteedi. Parima
arhitektuurse lahenduse leidmiseks (hoone ja seda ümbritsev vahetu linnaruum) tuleb pärast
planeeringu kehtestamist viia läbi avalik arhitektuurivõistlus, mille žüriis peavad osalema ka Pärnu
linnavalitsuse esindajad. Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada Pärnu linnavalitsusega.
Arvestada tuleb muinsuskaitse eritingimustes esitatud nõuetega. Rajatav hoone peab järgima
energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Tagada tuleb planeeringualaga külgneva avaliku ruumi inimkeskne ilme. Vältida tuleb monotoonselt
ühtlase hoonefrondi tekkimist, milleks tuleb fassaade liigendada. Avaliku ruumiga külgnev esimese
korruse front tuleb kujundada linnaruumiga suhtlevana (tänavatasandil sisse- ja hoonest läbipääsud)
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
20 AB Artes Terrae OÜ
ning visuaalset vaheldust pakkuva äri- ja teeninduspindadega hooneosaks (markeeritud sissepääsud,
vaateaknad, arhitektuursed elemendid vms). Korterite kavandamisel tuleb ette näha erineva
suurusega kortereid, arvestada peresõbraliku linnaruumi kavandamise põhimõtet, tagada juurdepääs
liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses, arvestada ka vananeva
ühiskonna vajadustega.
Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav, naabreid mitte
häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv
varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr
71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra
leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud
tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone
konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Planeeringulahendusega kavandatud hoonestusele on koostanud ekspertarvamuse OÜ Neoprojekt.
Arvamuses nenditakse, et Eesti kesklinnade tihedates tingimustes on ehitatud mitme maa-aluse
korrusega hooneid analoogsetes ehitusgeoloogilistes tingimustes ka varem, näiteks käesoleva
ekspertarvamuse koostaja osalusel on projekteeritud ja ehitatud ka kolme maa-aluse korrusega
hooneid Tallinnas. Vundamendisüvendi rajamisel tuleb arvestada pinnase eemaldamisest ja
veehorisondi muutustest tulenevate mõjudega naaberhoonetele. Ei tohi muuta veehorisondi taset
madalvundamentidega hoonete läheduses. Vundamentide ja keldri ehitamise ajaks tuleb rajada
sulundseinad. Sulundseinad tuleb lahendada eraldi projektiga. Enne ehitustöid tuleb dokumenteerida
naaberhoonete seisukord (kaardistada olemasolevad praod, kahjustused, defektid jms.).
Uushoonestuse 0-tsükli ehitustööde ajal tuleb teostada olemasolevate hoonete vajumisuuringud
(teostada ehitustöödest tulenevate võimalike vajumiste mõõdistused).
Tuginedes varasematele ehituskogemustele ja arvestades ehitusgeoloogilisi tingimusi võib väita, et
planeeritud krundil kuni kahe maa-aluse korrusega ja kahe torniosaga (11 korrust ja 15 korrust) hoone
rajamine on võimalik, teadvustades ja minimaliseerides riske ning tagades pädeva projekteerimis- ja
ehitustööga olemasolevate ja ka kavandatud hoonete ohutuse.
Hoone konstruktiivsel projekteerimisel määratakse täpsemalt rajatavate vaiade süvistamissügavused
ja -kihid (moreen, lubjakivi), samuti rajatava hoone koormusest tulenevalt vastavalt valitavate vaiade
kandevõimele tulenev vaiade arv (nii surve- kui ka tõmbevaiadel). Hoone ehitusaegse kaeviku osas
koostatav eraldi tehnoloogiline projekt peab andma lahenduse nii sulundseina rajamissügavusele kui
ka võimalike horisontaaltugede kasutamise vajadusele, asukohtadele, arvule (näitena on OÜ
Neoprojekt ekspertarvamuses lk 4 toodud ka informatiivselt situatsiooni illustreeriv foto
ehituskaevikust Tallinnas).
Planeeritud hoonesse tuleb rajada kehtivate nõuete kohane varjumiskoht. 12.10.2025 jõustus
„Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/102102025002), mis peaasjalikult korraldab varjumise temaatikat.
Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on niisugune ehitis või selle osa või ajutine ehitis, mis on
kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva
laialipaiskuva eseme eest. Hoone või selle osa varjumiskohaks kohandamise põhimõtted kehtestab
Vabariigi Valitsus oma määrusega. Planeeritud hoone projekteerimisel tuleb arvestada varjumiskoha
rajamise vajadusega, milleks on ette nähtud maa-alune korrus.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 21
2.5 Muinsuskaitse eritingimused
Muinsuskaitse eritingimustega on määratud järgnevad nõuded.
2.5.1 Üldtingimused
1. Edasise planeerimis- ja projekteerimistöö käigus valmivad dokumendid tuleb vastavalt seaduses
nõutu ulatusele kooskõlastada muinsuskaitseametiga.
2. Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndis ja ehitismälestise Pärnu
linnakindlustused (16677) alal kavandatavateks ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb
koostada vastavasisuline projekt.
3. Planeeringu koostamisel võtta aluseks Pärnu kesklinna linnaehitusliku analüüsi täiendversiooni
(koostaja 3+1 Arhitektid, 2025) joonistel esitatud arhitektuurne lahendus.
2.5.2 Arheoloogilised tingimused
1. Kõigil kaevetöödel (mh kommunikatsioonide paigaldamine) tuleb tagada arheoloogilise uuringu
läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi
ilmnemisel arheoloogiline kaevamine).
2. Tuleb arvestada matuste paljandumise võimalusega, mille väljapuhastamiseks, fikseerimiseks ja
võimalikuks teisaldamiseks tuleb kohale kutsuda osteoloog.
2.5.3 Hooned
1. Aia tn 2a ja Lai tn 15b maaüksuse liitmisel moodustatavale krundile on lubatud püstitada hoone,
mis on põhiosas neljakorruseline absoluutkõrgusega kuni 18.00 ning millel on kaks kõrgemat
torniosa.
2. Üks tornidest võib olla kuni 15-korruseline absoluutkõrgusega kuni 53.60 (EH2000 süsteemis) ning
teine torn kuni 11-korruseline absoluutkõrgusega kuni 39.00.
3. Planeeritud krunt on lubatud täis ehitada 100% ulatuses ehitisealuse pinnaga 2214 m², millele Aida
tänav T3 ning Aia tänav T9 alal võivad lisanduda rõdud kuni 2 m kaugusele krundi piirist.
4. Hoone torniosad peavad olema sihvakad ning tipu suunas kahanevad. Korruste suurim lubatud
brutopind (v.a üle krundi piiri ulatuvad rõdud) võib olla järgnev:
Korrus Korruse täisehituse osakaal krundi pinnast (2214 m²)
1. korrus 95%
2. korrus 95%
3. korrus 100%
4. korrus 100%
5. korrus 55%
6. korrus 55%
7. korrus 40%
8. korrus 40%
9. korrus 35%
10. korrus 35%
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
22 AB Artes Terrae OÜ
Korrus Korruse täisehituse osakaal krundi pinnast (2214 m²)
11. korrus 30%
12. korrus 15%
13. korrus 15%
14. korrus 15%
15. korrus 15%
Märkused:
1. Teisest korrusest alates on lubatud Aia tn T9 ja Aida tn T3 kinnistute poolsel küljel üleehitus
kuni 2 m (vt ka ptk 3.3. punkt 3);
2. Korrustel 5-11 toodud täisehitusprotsent hõlmab mõlema torniosa alust pinda kokku.
5. Hoone välisviimistluses on soovitav mitte kasutada imiteerivaid materjale, sh plekist ja plastikust
välisvoodrit, kivi-imitatsiooniga katuseplekki, kärjekujulist ruberoidkatet jms. Plekki võib kasutada
aktsendi andmiseks fassaadil, kuid mitte üldise fassaadimaterjalina.
6. Hoonele kavandada selgelt arusaadavad peasissepääsud.
7. Krundi avatud osades ja avalike teede ja väljakute aladele võib paigutada kuni 20 m² avaliku
funktsiooniga väikeehitisi (kioskid). Väikeehitise asukoht ja sobivus linnaruumi tuleb kooskõlastada
vastavalt kehtivale korrale.
8. Mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega ja/või arhitektuursete
detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada linnapilti.
9. Hoone välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud.
Tehnoseadmed ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse.
2.5.4 Tehnorajatised ja piirded
1. Mootorsõidukite juurdepääsuks kasutada olemasolevaid teid, uusi sõiduteid planeeringualale
mitte rajada (va vajalikud mahasõidud tänavalt).
2. Mootorsõidukite parkimine tuleb lahendada hoone mahus, soovitavalt maa-alustel
parkimiskorrustel, maapinnale avaparklat rajada ei ole lubatud.
3. Hoone ümbrus peab pakkuma suurimat avalikku kasu kvaliteetse avaliku ruumi ja linnaväljaku
näol.
4. Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena.
5. Piirete rajamine krundi piiramiseks ei ole lubatud.
2.6 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringualasse on kaasatud Aia tänav T10 ning Lai tänav T7 tänavate maa-alad. Jalakäijate liikumine
on tagatud ümbritsevatel tänavatel, peamine jalakäijate juurdepääsusuund planeeritud hoonesse on
põhja suunast Aida tänava lõigult, mis on jalakäijate ala ning lääne suunast Aia tänavalt. Aia tänav T10
ning Lai tänav T7 on planeeritud sõidukite ning jalakäijate jagatud ruumina. Edasisel projekteerimisel,
arvestades lõplikku parkimislahendust ning muid arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi (näiteks
kavandatava hoone teenindusalad jms), kavandada jalakäijatele Aida tn T3 jalakäijate alalt läbi POS 1
krundi läbipääsPikk tn 16b kinnistuni.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 23
Aia tänava ääres tänava vastaspoolel on bussidele peatumiskoht, mis on vajalik planeeringualal
majutushoone maa funktsiooni rakendamise korral.
Joonisel 3 on esitatud näitlik liikluskorralduslik lahendus, kus sõidukite juurdepääs hoonesisesesse
maa-alusesse parklasse ning vajadusel ka teisel maapealsel korrusel asuvasse parklasse on planeeritud
lõuna suunast Aia tänava lõigu Aia tänav T10) kaudu ning väljapääs ida suunast Laia tänava lõigu Lai
tänav T7 kaudu. Tegemist on ühe näitliku lahendusvariandiga, täpsem lahendus selgub edasisel
projekteerimisel. Parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843 Linnatänavad.
Planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud
väärtusena. Büroode puhul on suurim lubatud parkimiskohtade arv 1 koht 90 m² suletud brutopinna
kohta, kaupluste puhul 1 koht 100 m² suletud brutopinna kohta, toitlustuskohtade puhul 1 koht 230 m2
suletud brutopinna kohta ning korterite puhul 1 koht korteri või 60 m² suletud brutopinna kohta. Kui
äripindadest arvestada 50% ulatuses büroodega, 40% ulatuses kaupluste ja 10% ulatuses
toitlustuskohtadega, siis keskmine normatiivne parkimiskohtade vajadus on 108 m2 suletud
brutopinna kohta. Nii korterite parkimiskohtade arvestuse osas kui ka äripindade parkimisnormatiivi
arvestusel on lubatud kuni 40%line parkimisnõuete vähendamine, mis on kooskõlas ja käesoleva
planeeringu menetlemise hetkel vastu võetud (kuid kehtestamata) Pärnu linna uue üldplaneeringu
põhimõtetega (Pärnu üldplaneering 2035+, seletuskiri ptk 5.2.1, lk 59 – „Kesklinna piirkonnas võib
lubada kohaliku omavalitsuse kaalutluse alusel kuni 40% väiksemat parkimisalade nõude täitmist, kui
parkimisvajadus on lahendatud arhitektuurselt sobivalt hoone mahus ja/või maa all ning esitatud on
parkimisanalüüs.“) kooskõlas. Vastavalt inseneribüroos Stratum koostatud liiklusuuringule on soovitav
kasutada Aia tn 2a ja Lai tn 15b planeeringualal 40% vähendatud parkimisnormatiivi ehk 0,6
parkimiskohta korterile ning äripindadel 1 parkimiskoht 180 m² suletud brutopinna kohta.
Arvutuslik suurim võimalik normatiivne parkimiskohtade arv:
Krunt Planeeritud
sihtotstarve*
Suurim
suletud
brutopind/
korterite arv
Standardi
kohane
ehitusliik
Ehitise
aukoht Normatiiv
Vähendatud
normatiiv
Arvutuslik
parkimis-
kohtade
arv
POS
1
1.-4. k
äripinnad 8635 m2
büroo,
kauplus,
toitlustus
kesklinn 1/108 1/180 48
5. kuni 15. k
korterid 52 korterit korter kesklinn 1/korter 0,6/korter 31
KOKKU 79
* Täpne sihtotstarvete jaotus korrustel määratakse projekteerimisel.
Joonisel 3 ning järgneval skeemil (Skeem 3, lk 24) on esitatud näitlik parkimiskohtade arv kahel maa-
alusel korrusel ning maapealsel 2. korrusel, mida täpsustatakse projektiga.
Sõltuvalt edasises projekteerimises leitavatest lahendustest on võimalik maapealsetel korrustel
analoogselt lk 24 toodud skeemile 2. korruse hoonesisese parkimise lahendusele jätkata hoonesisest
parkimist ka kõrgematel korrustel.
Äripindade ja külaliskorterite parkimiskohtade kasutus lahendada võimalusel ristkasutusena,
elukorterite kasutusse antud parkimiskohti rsikasutusena mitte kavandada. Parkimiskohtade arv tuleb
täpsustada projekteerimisel tulenevalt rajatavatest brutopindadest ja kasutusotstarvetest.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
24 AB Artes Terrae OÜ
Parkimiskohtade paiknemine, sealjuures ka parkimiskohtade jaotus erinevate tasapindade vahel, tuleb
täpsustada projekteerimisel. Juurdepääs maa-alusesse parklasse on planeeritud pandusega, mis tuleb
projekteerida ja ehitada vastavalt EVS 843 nõuetele.
Arvestades eeltoodut on kinnistule võimalik rajada lubatud maksimaalmääras autode parkimiskohti
vastavalt Eesti standardile EVS 843 Linnatänavad. Maksimaalmäär äripindade jaoks on kuni 80 kohta
(8635 m2/108) ja maksimaalmäär korterite jaoks on üks koht korterile (52 korterit), seega kogu
kavandatava hoonestuse jaoks on maksimaalmäär 132 kohta ning näitlikel skeemidel ongi kokku 132
parkimiskohta. Parkimisnormatiivi vähendamise kohaldamine on asjakohane ja lubatud vastavalt
liiklusuuringule (Stratum 2025) ja ka veel kehtestamata, kuid vastu võetud Pärnu uuele
üldplaneeringule 2035+ ning otsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Maapealseid avaparkimiskohti ei ole POS 1 krundile lubatud rajada.
Skeem 3. Näitlik parkimiskohtade paiknemine kahel maa-alusel korrusel ja teisel korrusel.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 25
Projekteerimisel tuleb krundil ja/või piirnevatel tänavaaladel ette näha normikohased
lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või
hoone sisestes panipaikades/parkimiskorrustel. Rattaparklate asukoht peab olema maja sees või maja
ees tänaval sobivas kohas ilma hoonesse sissepääsu häirimata. Hoone sisesed rattaparklad näha ette
eelkõige keldrikorrustele ning ülemistel korrustel nt kaldteede alla. Jalgrataste parkimiskohtade arv
tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843 Linnatänavad. Büroode puhul on vähim lubatud jalgrataste
parkimiskohtade arv 1 koht 150 m² suletud brutopinna kohta, kaupluste puhul 1 koht 200 m² suletud
brutopinna kohta ning korterite puhul 2 kohta korteri kohta või 1 koht 40 m² suletud brutopinna kohta.
Arvutuslik normatiivne jalgrataste parkimiskohtade arv POS 1 krundil on ligikaudu 88. Jalgrataste
parkimiskohtade arv tuleb täpsustada projekteerimisel tulenevalt rajatavatest brutopindadest ja
kasutusotstarvetest. Jalgrataste parkimiskohad on soovitav kavandada sademete eest kaitstuna ehk
kaetud varjualustes. Korteritele vajalikud jalgrataste parkimiskohad kavandada soovitavalt hoone
siseselt panipaikades.
Nagu varem mainitud, on planeeringulahendusele koostanud liiklusuuringu inseneribüroo Stratum.
Vastavalt uuringule näitavad modelleerimistulemused, et ka peale planeeringu realiseerumist
lisanduva autoliikluskoormuse korral lähipiirkonna tänavavõrgule ei lange ristmike läbilaskvuse
kasutustegur (seega ka teenindustase) alla taseme C. Teenindustasemele D jõuab aastaks 2035 õhtusel
tipptunnil Ringi – Pikk ristmik, mis ei olnud küll analüüsitavate ristmike hulgas, kuid see on tasemel D
ka ilma planeeringuala objektideta. Samas peab lisama, et foorjuhitava ristmiku teenindustase D on
täiesti aktsepteeritav.
2.7 Haljastus, heakord ja piirded
Planeeringualal olemasolevat haljastust ei ole. Krundile näha ette terviklik ja kvaliteetne väliala
lahendus, mis antakse haljastusprojektiga. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeringuala
ulatuses vastava projekti alusel. Üldplaneeringu kohaselt ei ole kesklinnas kohustuslikku krundi
haljastuse osakaalu määratud, haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi (vastavalt
üldplaneeringule on segahoonestuse maa-alal väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast
(v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse
igakordselt eraldi)). Planeeringuala piirkonnas olevatel kruntidel on krundi sisese haljastuse osakaal
valdavalt vähene, haljastuse moodustavad tänavatel olevad puuderead. Lähtuvalt piirkonnas välja
kujunenud tavale on POS 1 krundil minimaalseks haljastusprotsendiks planeeritud 10% pinnast, mis
tuleb lahendada maapinna tasandil ja/või madalama hooneosa katuslael. Soovitav on projekteerimisel
leida krundi siseselt ruumi haljastuse rajamiseks, samuti rajada katusehaljastust ja vertikaalhaljastust.
Madalama hooneosa katusele kavandada elanike puhke- ja laste mänguala, ühtlasi maksimaalselt
täites ka haljastuse nõudeid. Selline lahendus vastab ka Pärnu linna uues üldplaneeringus (töös olev
Pärnu 2035+ ptk 16.1, lk 157) välja pakutud lahendusele. Puudujääv haljastuse osakaal
kompenseeritakse kokkuleppel Pärnu linnavalitsusega mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul
haljasalal), mis fikseeritakse halduslepingus enne planeeringu kehtestamist. Piirete rajamine
planeeritud kruntidele ei ole lubatud, va sissepääsu piiramine parklasse.
2.8 Tuleohutuse tagamine
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Planeeritud hoone vähim tuleohutusklass on TP1. Kui planeeritud hoone
ehitatakse naaberkrundil asuvale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb projekteerimisel ette näha vastavad
tule levikut piiravad ehituslikud abinõud.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
26 AB Artes Terrae OÜ
2.9 Tehnovõrgud ja rajatised
2.9.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa
Aia tänavalt Aida tänav T3 maaüksuseini ning Aia tn 2a maaüksuseni on välja ehitatud võimalikud
liitumiskohad vee, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikuga. Aia tänaval asuvad
ka kaugkütte, kaugjahutuse ning kesk- ja madalpinge elektriliinid ja mastvalgustid. Laial tänaval asuvad
telekommunikatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, vee-, reoveekanalisatsiooni ja kaugkütte võrk.
Tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu
valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu linnavalitsusega. Projekteeritavad tehnovõrguliinid
tuleb ette näha maa-alustena.
2.9.2 Veevarustus
Planeeritud hoone veevarustus on planeeritud ühisveevõrgust vastavalt AS Pärnu Vesi 20.11.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr DT-251006. Aia tänav T10 tänavamaal on varasemalt rajatud
Aia tn 2a kinnistule liitumispunkt nr 507. Liitumiskoha muutmise korral on võimalikud liitumiskohad
peatorustik De225 Aia tänav T9 ja peatorustik De110 Aia tänav T10.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021. a määruses nr 10 „Veevõtukoha
rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord” esitatud nõuetega ning standardis EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete
tuleohutus“ esitatud nõuetega. Vastavalt standardi tabelile 4 on planeeritud kuni 50 m kõrguse ja
25000…50000 m² hoone puhul vajalik väliskustutusvee vooluhulk 25 l/s kuue tunni jooksul, juhul kui
ehitatava hoone kubatuur on üle 50000 m², on vajalik väliskustutusvee vooluhulk 30 l/s kuue tunni
jooksul.
Tuletõrje veevarustus on tagatud järgmistest kohtadest:
• hüdrant nr 294, sõlmes 551, Aia tn 2a kõrval, koordinaadid 6471982.32, 529597.70, vooluhulk
48,90 l/s;
• hüdrant nr 274, sõlmes 541, Laial tänaval T4, koordinaadid 6471989.98, 529741.25, vooluhulk
41,90 l/s,
• hüdrant nr 101, sõlmes 548, Pikal tänaval, koordinaadid 6471875.04, 529730.61, vooluhulk
38,30 l/s.
2.9.3 Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud hoone reovesi on vastavalt AS Pärnu Vesi 20.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele
nr DT-251006 planeeritud juhtida reoveekanalisatsiooni torustikku. Aia tänav T10 tänavamaal on
varasemalt rajatud Aia tn 2a kinnistule liitumispunkt nr 92. Täiendavad võimalikud liitumiskohad on
peatorustik De160 Aia tänav T9, peatorustik De160 Aia tänava T10 ning peatorustik De160 Aida tänaval
T3.
Krundil kogutav sademevesi on planeeritud suunata Pärnu linna sademeveekanalisatsiooni torustikku.
Vastavalt AS Pärnu Vesi 20.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr DT-251006 on Aia tänav
T10 tänavamaal varasemalt rajatud Aia tn 2a kinnistule liitumispunkt nr 84. Lähimad täiendavad
võimalikud ühenduspunktid on peatorustik De500 Aia tänav T9, peatorustik De250 Aida tänav T3,
peatorustik De560 Lai tänav T7.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 27
Planeeritud krunti läbib naabermaaüksust Pikk tn 16b teenindav sademeveekanalisatsiooni toru, mis
on planeeritud ümber tõsta Lai tänav T7 tänavamaale.
Projektis näha ette meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee
kogust. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel
immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate
piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Uue sademevee
väljalasu projekteerimise korral taotleda tingimused ja/või kooskõlastus keskkonnaametist.
2.9.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Planeeritud hoone elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr
506646, mis näeb ette 0,4 kV maakaabli paigaldamise alates olemasolevast alajaamast „Artur“, mis
asub Pikk tn 12b krundil. Liitumis- ja jaotuskilp on planeeritud Aia tänava poolsele krundi piirile.
Hooviala valgustus lahendatakse projekteerimisel lähtuvalt ehitatava hoone ja hooviala
arhitektuursest lahendusest. Projekteerimisel lahendada ka planeeritud krundiga piirnevate Aia tänav
T10 ja Lai tänav T7 tänavate ning vajadusel ka Aida tänav T3 väljaku valgustus.
2.9.5 Kaugküte ja kaugjahutus
Planeeritud hoonete soojavarustus ja kaugjahutus on planeeritud vastavalt Gren Eesti AS poolt
19.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr PT-26.
Planeeritud hoone soojavarustus on võimalik lahendada kahest ühenduskohast, detailplaneeringus on
näidatud mõlemad variandid:
• Lai tn T4 ja Aia tn T9 tänavate ristmikult paiknevalt kaugküttetorustikult 2xDN400/630;
• Lai tn T4 ja Lai tn T7 ristmikult paiknevalt kaugküttetorustikult 2xDN400/630.
Planeeritud hoone jahutusvarustus on võimalik lahendada kahest ühenduskohast, detailplaneeringus
on näidatud mõlemad variandid:
• Aia tn T9 paiknevalt jahutustorustikult 2xDN300/450;
• Aia tn T10 paiknevalt jahutustorustikult 2xDN200/315.
Kaugjahutuse rajamise vajadus otsustatakse edasise projekteerimise käigus.
2.9.6 Telekommunikatsioonivarustus
Planeeritud hoone ühendatakse vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 39998598 Laial
tänaval asuva telekommunikatsioonivõrguga. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on
planeeritud lähtuvana Laial tänaval asuvast sidekaevust PRN-332 läbi Lai tn T7 tänavasopi. Vastavalt
vajadusele kasutatakse KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte
all 1m. Ehitatavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Projekteerimisel näha ette kõik meetmed ja
tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööprojekti koostamiseks taotletakse täiendavad tehnilised tingimused.
2.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti
olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
28 AB Artes Terrae OÜ
jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Prügikonteinerid tuleb paigaldada oma kinnistule pilkude eest
varjatud kohta. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte.
Kõrghoonete rajamisel tuleb arvestada mõju linnustikule. Antud teemat on põhjalikult käsitletud OÜ
Lemma koostatud keskkonnamõjude analüüsis (lk 10-11), selle lõppjärelduse kohaselt sõltub
uushoonestuse mõju linnustikule peamiselt arhitektuursest lahendusest, mitte niivõrd kõrgusest.
Nimetatud eelhinnangus on toodud erinevaid viise, kuidas vajadusel mõju vähendada ja nendega tuleb
hoone projekteerimisel arvestada.
Kliimamuutustega kaasnevalt prognoositakse sademehulga suurenemist, millega toimetulemiseks
tuleb kinnistu vertikaalplaneerimine reeglina lahendada selliselt, et sademevesi käideldakse
võimalikult suures mahus krundisiseselt. Kavandatav haljastatud elanike puhkeala ja mänguväljak
madala hooneosa katusel annab selleks antud planeeringu puhul ainukese võimaluse, st sademevett
tuleb kasutada haljastaimestiku kastmiseks. Oluline on sademehulga suurenemisel vabaneda
sademeveest suurimal võimalikul määral selle tekkekohas, et vältida sademevee reostumist ning mitte
liigselt koormata sademeveekanalisatsiooni. Maa-aluse parkla rajamine ei anna võimalust sademevett
oma kinnistul immutada, kuid samas on maa-aluse parkla ja selle kaldtee sademevee hulk oluliselt
väiksem võrreldes maapealse kõvakattega samaväärses mahus parkla rajamisega, mis nõuaks kogu
lisanduva parkla kõvakattega alalt koguneva sademevee torustikku ärajuhtimist.
Katusematerjalidena tuleb kasutada heledas toonis katteid, et vähendada kuumasaarte tekkimist ja
kuumaohtu. Eriti oluline on see madalama hooneosa katusele kortermaja elanikele puhkeala
kavandmisel. Selline käsitlus langeb kokku ka töös oleva (vastu võetud, kuid kehtestamata) Pärnu linna
üldplaneeringuga 2035+ (ptk 16.1, lk 157).
Seega on pakutav lahendus, arvestades planeeringuala paiknemist kesklinnas, kliimamuutustega
kohanemise mõttes võimaluste piires kooskõlas kahe olulise eesmärgiga – kuumasaarte vältimine ja
kohanemine suurenevate sademeveehulkadega. Planeeringuala asub kesklinnas, kus on olemas kõik
vajalikud tehnovõrgud ja teenused, hoonestuse tihendamine võimaldab optimeerida võrkude
kasutuskoormust ja minimeerida autokasutust, toetades seeläbi energiakulu vähendamise eesmärki.
Planeeringulahendusele koostatud keskkonnamõjude anlüüsi järeldusena on öeldud, et
detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju.
2.11 Insolatsiooni tingimused
Planeeritud hoonetes tuleb projekteerimisel tagada insolatsioon (päikesevalguse kestus) vastavalt
standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis näeb ette elamispinnale
minimaalse päikesevalguse kestuse ehk insolatsiooni 1,5 tundi kuupäeval 22. aprill. Planeeritud hoone
projekteerimisel tuleb arvestada, et naaberhoonete elamispindadel ei tekiks hoone ehitamise järgselt
ülenormatiivset insolatsiooni vähenemist.
Planeeringu koostamisel on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse kolmemõõtmelise mudeliga
kontrollitud planeeritud hoone ühe võimaliku planeeringu tingimustele vastava kuju mõju
planeeringualast põhja pool Lai tn 15a krundil asuva hoone eluruumide insolatsioonile. Teistes
planeeringuala läheduses asuvates hoonetes ei ole eluruume, mille insolatsiooni planeeritud hoone
mõjutaks – Pikk tn 16b asuvas hoones eluruume ei ole, Pikk tn 16 hoone põhjafassaadil on eluruumide
aknad, kuid planeeritud hoone asub nendest põhja pool ning insolatsiooni ei muuda. Olemasolev
hoonestus on mudelis kajastatud vastavalt Kolm Pluss Üks OÜ tööle „Pärnu kesklinna linnaehituslik
analüüs“.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 29
Skeem 4. Analüüsitud planeeritud hoone plaan pealtvaates.
Skeem 5. Analüüsi aluseks olev kolmemõõtmeline mudel. Planeeritud võimalik hoone kuju on valge tooniga,
olemasolevad hooned halli tooniga (skeem on mahuline ja tehtud insolatsiooni arvutuseks, ei kajasta 1-2. korruse
tagasiastet, mis insolatsioonile mõju ei oma).
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
30 AB Artes Terrae OÜ
Skeem 6. Lai tn 15a hoone 4. korruse plaan (BOA OÜ, töö nr 005-2021EP).
Skeem 7. Lai tn 15a hoone läänepoolse osa lõunafassaadil analüüsitud 4. korruse eluruumide akende
numeratsioon.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 31
Skeem 8. Lai tn 15a hoone läänepoolse osa idafassaadil analüüsitud 4. korruse eluruumide akende numeratsioon.
Skeem 9. Lai tn 15a hoone idapoolse osa lõuna- ja kagufassaadil analüüsitud 4. korruse eluruumide akende
numeratsioon.
Vastavalt standardi lisale G hinnatakse insolatsiooni kuupäeval 22. aprill. Vastavalt standardi tabelile
A.6 on soovitav minimaalne insolatsioon 1,5 tundi, soovituse kohaldamisel tervele elamispinnale on
vajalik, et vähemalt üks elamispinna eluruum vastaks antud soovitusele. Standardi lisa D punkti D2 järgi
on mitme ava korral eri fassaadides võimalik nendest tuleva päikesevalguse kestus kokku liita, kui see
ei esine eri avade puhul samal ajal. Vaatluspunkt asub soovituse kontrollimiseks ava sisepinnal ava
laiuse keskel vähemalt 1,2 m kõrgusel põrandast ja 0,3 m üle aknalaua (selle olemasolu korral). Juhul
kui päevavalgusava on ilma aknalauata, asub vaatluspunkt 1,2 m kõrgusel põrandast. Standardi tabeli
D.1 kohaselt peab insolatsiooni toimimiseks päikesekõrgus olema vähemalt 8°, mis vastavalt
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
32 AB Artes Terrae OÜ
veebilehele www.sunearthtools.com on uuringuala asukohas (koordinaadid 58.386662;24.506034)
22. aprillil tagatud ajavahemikul 6:02 – 18:40 (ajavöönd UTC+2, ametlik suveaeg on +1 tund).
Skeem 10. Insolatsiooni mõõtmispunkti asukoht aknaavas (kollase ringiga).
Lai tn 15a hoones on eluruumid alates 4. korrusest, 1. kuni 3. korrusel on äripinnad. Analüüsitud on 4.
korruse eluruumide insolatsiooni, ülemistel korrustel on insolatsiooni tingimused eelduslikult
paremad, mistõttu neid ei ole käsitletud. Analüüsi tulemused on kajastatud järgnevas tabelis, kus on
välja toodud käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelne ja järgne analüüsitud eluruumide
insolatsioon ning insolatsiooni vähenemise protsent nende akende ja eluruumide puhul, kus
insolatsioon planeeringu elluviimisel väheneb. Tabelis välja toodud korteri insolatsioon kokku arvestab
mitme akna insolatsiooni kokku, juhul kui nende insolatsioon toimub erinevatel kellaaaegadel.
Tabel 1. Lai tn 15a hoone eluruumide insolatsioon planeeringu elluviimise eelselt ja järgselt
AKEN
PRAEGUNE PROJEKTI ELLUVIIMISE JÄRGNE
ALGUS LÕPP KESTUS ALGUS LÕPP KESTUS VÄHENEMI- SE KESTUS
VÄHENE- MISE %
MÄRKUSED
4-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0
eluruumi insolatsioon
ei muutu
4-2 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0
4-3 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0
KOKKU KRT 4 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0
5-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0
eluruumi insolatsioon
tagatud
5-2 6:04:00 7:25:00 1:21:00 6:04:00 7:25:00 1:21:00 0:00:00 0
5-3 6:20:00 9:01:00 2:41:00 6:20:00 7:50:00 1:30:00 1:11:00 44
KOKKU KRT 5 2:57:00 1:46:00 1:11:00 40,1
6-1 7:32:00 9:09:00 1:37:00 7:32:00 8:23:00 0:51:00 0:46:00 47 eluruumi
insolatsioon ei muutu
6-2 8:04:00 9:13:00 1:09:00 8:04:00 9:13:00 1:09:00 0:00:00 0
KOKKU KRT 6 1:41:00 1:41:00 0:00:00 0,0
7-1 8:13:00 9:19:00 1:06:00 8:13:00 9:19:00 1:06:00 0:00:00 0 eluruumi
insolatsioon ei muutu
7-2 8:15:00 9:24:00 1:09:00 8:15:00 9:24:00 1:09:00 0:00:00 0
KOKKU KRT 7 1:11:00 1:11:00 0:00:00 0,0
8-1 8:18:00 9:29:00 1:11:00 8:18:00 9:29:00 1:11:00 0:00:00 0
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 33
AKEN
PRAEGUNE PROJEKTI ELLUVIIMISE JÄRGNE
ALGUS LÕPP KESTUS ALGUS LÕPP KESTUS VÄHENEMI- SE KESTUS
VÄHENE- MISE %
MÄRKUSED
KOKKU KRT 8 1:11:00 1:11:00 0:00:00 0,0 eluruumi
insolatsioon ei muutu
15-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi insolatsioon
ei muutu KOKKU KRT 15 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0
14-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi insolatsioon
ei muutu KOKKU KRT 14 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0
13-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi
insolatsioon ei muutu
13-2 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0
KOKKU KRT 13 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0
12-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi insolatsioon
ei muutu KOKKU KRT 12 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0
11-1 7:00:00 7:12:00 0:12:00 7:00:00 7:12:00 0:12:00 0:00:00 0
eluruumi insolatsioon
tagatud
8:34:00 11:14:00 2:40:00 8:34:00 11:14:00 2:40:00 0:00:00 0
11-2 6:02:00 7:33:00 1:31:00 6:02:00 7:33:00 1:31:00 0:00:00 0
8:54:00 13:14:00 4:20:00 8:54:00 12:00:00 3:06:00 1:14:00 28
11-3 6:02:00 12:49:00 6:47:00 6:02:00 12:19:00 6:17:00 0:30:00 0
KOKKU KRT 11 6:47:00 6:17:00 0:30:00 7,4
Analüüsi tulemusel leiti, et planeeritud hoonetest on Lai tn 15a hoonel mõjutatud üksikute
lõunapoolsel fassaadil olevate eluruumide akende insolatsioon (korterid on alates 4. korrusest), kuid
standardi kohane insolatsioon 1,5 tundi on eluruumides tagatud. Eluruumides, kus ei ole ka
olemasolevas olukorras standardi kohane insolatsioon tagatud, insolatsiooni ei vähendata ning tabelis
on nende korterite insolatsiooni vähenemise protsent null. Arhitektuurivõistluse tööde koostamisel
ning hilisemal hoone projekteerimisel tuleb samuti arvestada, et lahendus oleks selline, et ei
vähendataks ülenormatiivselt naaberhoonete eluruumide insolatsiooni ning eluruumides, kus ei ole ka
olemasolevas olukorras standardi kohane insolatsioon tagatud, insolatsiooni ei vähendatataks. Samuti
arvestada, et tagatud oleks projekteeritavate eluruumide standardi kohane insolatsioon.
2.12 Piirangud
2.12.1 Servituudid
Aida tänav T3, Lai tn T7, Aida tn T10 ning Aia tänav T9 maaüksustele on planeeritud võimalusena
üleehitusservituudi seadmise vajadus planeeritud POS 1 krundi kasuks, mille vajadus otsustatakse
projekteerimisel. Servituudi ulatus on 2 m krundi piirist. Üleehitusservituudi eesmärk on võimaldada
külgnevate tänava maa-alade kohale Aida tänav T3 alates 2. korruse tasapinnast ning Lai tn T7, Aida
tn T10 ja Aia tänav T9 alates 3. korruse tasapinnast rõdude jms õhuliste ja suletud mahtu mitte
moodustavate väljaulatuvate osade ehitamist.
Pikk tn 14, Pikk tn 12a ja Pikk tn 12b maaüksusele on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise
vajadus planeeritud madalpinge elektrikaablile elektrivõrgu valdaja kasuks.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
34 AB Artes Terrae OÜ
2.12.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd
Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujaga vastavalt standardile
EVS 843:2016 Linnatänavad.
2.12.3 Looduskaitse
Looduskaitsepiirangud planeeringualal puuduvad.
2.12.4 Muinsuskaitse
Planeeringuala asub Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, planeeringualale ulatub
kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) ala ning selle kaitsevööndi ala.
Muinsuskaitselised väärtused ning nõuded on kirjeldatud planeeringu muinsuskaitse eritingimustes (vt
planeeringu lisad).
Edasise projekteerimistöö käigus valmivad dokumendid tuleb vastavalt seaduses nõutu ulatusele
kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kavandatavateks
ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt.
2.13 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud kuritegevust
vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine
sõidukite liikumisest;
• tagumiste juurdepääsude vältimine;
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:
• jälgitavus (videovalve);
• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;
• valdusel sissepääsu piiramine;
• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge
eristamine;
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid
prügikastid, märgid);
• funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed;
suunaviidad;
• üldkasutatavate alade korrashoid.
2.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringu elluviimisega ega elluviimise tulemusel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada
kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 35
ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi
igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt.
2.15 Planeeringu rakendamise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine
toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringu elluviimine on
lubatud etappide kaupa: esimeses etapis tuleb rajada kogu maa-alune parklaosa ja madalam (kuni 4
korrust) maapealne osa, eraldi etappidena on lubatud kas korraga või ühekaupa torniosade ehitus.
Samuti on lubatud erinevaid eelnimetatud etappe omavahel ühildada ja/või teostada elluviimine ühes
etapis. Iga etapi juurde funktsionaalselt vajalikud rajatised tuleb rajada vastava etapi elluviimise käigus,
madala hooneosa katusele võimalik haljastusega puhkeala kortermaja elanikele ja mänguväljak lastele
tuleb rajada hiljemalt kogu hoonemahu realiseerimisel. Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks
tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.
Planeeringu kehtestamise eelduseks on huvitatud isiku ja Pärnu linna vahel halduslepingu sõlmimine,
sest vastavalt Pärnu linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23, „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, § 2 kohaselt
kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud
huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega,
või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. Haldusleping
rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses sätestatud nõudeid
sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks.
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 37
3 Joonised
1 Situatsiooni skeem M 1:10 000
2 Tugijoonis M 1:500
3 Põhijoonis M 1:500
4 Tehnovõrgud M 1:500
5 Illustreerivad kolmemõõtmelised joonised
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1
AB Artes Terrae OÜ 39
5 Planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelise joonised
Jooniste autor Kolm Pluss Üks OÜ.
21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
40 AB Artes Terrae OÜ
Töö nr:
Mõõt:
Joonise nr:
Kuupäev:
Faili nimi:
Joonis:
Töö:
Asukoht:Maastikuarhitekt:
1
Projektijuht:
0
AB Artes Terrae OÜ
www.artes.ee
Küütri tn 14, Tartu 51007
Reg nr 12978320
1:10,000
Pärnu linn
Mart Hiob
Karl Hansson
PLANEERINGUALA
500 1000 1500100200
Situatsiooniskeem
21148DP1
Huvitatud isik:
21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
04.12.2025
Planeeringu koostamise korraldaja:
Pärnu linnavalitsus
Aia 2a arendus OÜ
4H elamu
bet kivi
b
b
b
b
B
B
16b
terrass
bet
b e t
puukoor
A
A
6H
elu-ja ärihoone
15a
A b e t k iv i
b e t k iv i
puukoor
b r a ik iv i
p.koor
p.koor
A
b r a ik iv i
b r a ik iv i
b .k .
b e t k iv i
4H
bet kiv i
b e t
k iv i
bet k ivi
kil
kil
puukoor
A
p.koor
p.koor
p.koor
b e t k iv i
A
15aelu- ja ä
riho one
puukoor
3.00 3.05
2.92
2.89
2.85
2.75
2.81
2.89
2.79
2.97
3.02
2.83
2.95
2.88 2 .8
2
2 .8
4
2.88
2.89
2.95 2.97
punane bet.kivi
522
137252
6311
13
155
37
604
171
551
17
25
264
539
10 43
8486
88 89
91
92
507
508
509 83
138253
617618
510
543
807
603
808
46
127
135
128
44
130
54 236
38
70
74 69
45
71
109
554
A
3.51
b
6-V-10
Lai tn
A
A
A
frees
ehitusplats
ehitusplats
A
bk
bk
bk
A
kill
A
A
frees
frees
frees
Y =
5 2
9 7
0 0
Y =
5 2
9 6
0 0
Y =
5 2
9 7
0 0
2H
A ia tn
bk
bet.
2.78
2.85
2.86
2.86
2.89
2.89
2.97
2.99
3.04
3.04
3 . 1 4
3 . 1 7
3 . 1 8
3 . 2 0
3 . 2 2
3.25
3 . 2 5
3 . 2 6
braikivi
braikivi
A
A
3 . 2 9
3 . 2 9
3 . 3 0
3.31
3.31
3.31
3 . 3 2
3 . 3 3
3.33
3.34
3 . 3 4
3 . 3 4
3.34
3.35
3 . 3 5
3.35
3 . 3 5
3.36
3.36
3.36
3 . 3 7
3.37
3.38 3 . 3 8
3.38
3 . 3 8
3.3 9
3 . 3 9
3.40
3 . 4 0
3.40
3 . 4 0
3.40
3.40
3.41
3.41
3.41
3 . 4 1
3.41
3. 42
3.42
3 . 4 2
3 . 4 2
3.43
3.44
3.44
3. 45
3.45
3 . 4 5
3.45
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3.46
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3.47
3 . 4 7
3 . 4 8
3.49
3.49
3.49
3 . 4 9
3. 49
3 . 4 9
3.49
3 . 4 9
3.50
3 . 5 0
3.50
3 . 5 0
3.50
3.50 3.51
3 . 5 1
3 . 5 1
3.52
3.5 2
3.52
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.54
3.54
3 . 5 4
3.54
3 . 5 4
3 . 5 4
3 . 5 4
3.55
3 . 5 5
3.55
3.56
3.56 3.56
3 . 5 6
3.56
3 . 5 6
3 . 5 6
3 . 5 7
3.57
3 . 5 7
3 . 5 8
3 . 5 8
3.59
3.59
b
3.60
3.60
3.60
3.61
3.61
3.61
3 . 6 1
3.61
3 . 6 2
3.62
3.62
3.62
3.62
3 . 6 3
3.63
3.63
3 . 6 4
3.64
3 . 6 4
3 . 6 4
3.65
3 . 6 5
3 . 6 5
3.66
3.663 . 6 6
3 . 6 7
3.67
3 . 6 8
3 . 6 8
3.69
3.69
3 . 6 9
3 . 7 0
3.71
3 . 7 1
3.71
3 . 7 1
3 . 7 2
H
3 . 7 5
gar
3 . 7 5
3 . 7 5
3.7 6
3.77
3.7 7
3.77
3.77
3 . 7 7
3.78
3.79
3 . 8 0
3 . 8 0
3.82
3 . 8 2
3.83
3 . 8 4
3.88
3.92
3.92
3.95
3.95
3.96
p.koor
p.koor
3 . 9 9
4 . 0 0
punane bet.kivi
4. 01
katus 14.98
Aia tn 2a
Pikk tn 14a
Lai tänav T7
Pikk tn 16
Aia tänav T9
Pikk tn 16b
Lai tn 15
Pikk tn 12b Pikk tn 12a
Lai tn 15b
Lai tn 15a
Pikk tn 14
Aia tänav T10
Aida tänav T
H
üleehitus 208 m²
abs 53.60 15 korrust 630 m²
abs 18.00 4 korrust 2214 m² abs 39.00
11 korrust 588 m²
0 m² 0 transpordimaa transpordimaa 100% 6653 m² Lai tänav T4
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 972 m² Aida tänav T3
6.2
JA LA
KÄI JA
TE T
ÄNAV
2
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 6577 m² Aia tänav T9
AIA TN T0
LAI TN
A IA T
N
L A I T
Ä N
A V T
7
AIDA TN
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ärimaa 100% 1373 m² Pikk tn 14a
1700 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 90%, ärimaa 10% 2306 m² Pikk tn 16
1679 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 25%, ärimaa 75% 1678 m² Lai tn 15a
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ühiskondlike ehitiste maa 100% 1117 m² Pikk tn 16b
Märkused:
TM-335/25; koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 2025. a oktoobris, töö nr
1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
H
TINGMÄRGID:
olemasolev tuletõrjehüdrant
likvideeritav objekt
planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus
planeeritud kaugjahutustorustik
planeeritud kaugküttetorustik
planeeritud telekommunikatsioonikaabel
planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp
planeeritud ühissademeveekanalisatsioon / krundi sademeveekanalisatsioon
planeeritud reoveekanalisatsioon
planeeritud veetoru
Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused kaitsevööndi piir
Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) piir
Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndi piir
planeeritud näitlik kuni 15 korruseline hooneosa
planeeritud näitlik kuni 11 korruseline hooneosa
planeeritud näitlik kuni 4 korruseline hooneosa
planeeritud rõdude hoonestusala, üleehitusservituudi seadmise vajadus
planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 53.60
planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 39.00
planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 18.00
likvideeritav katastriüksuse piir
planeeritud krundipiir
planeeringuala piir
4
Projektijuht:
10 5 0 25
AB Artes Terrae OÜ
www.artes.ee
Küütri tn 14, Tartu 51007
Reg nr 12978320
50 75
Töö nr:
Mõõt:
Joonise nr:
Kuupäev:
Faili nimi:
Joonis:
Töö:
Asukoht:Maastikuarhitekt:
1:500
Pärnu linn
Mart Hiob
Karl Hansson
Huvitatud isik:
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn
21148DP1
10.12.2025
Tehnovõrgud
ühendada alajaamaga 'Artur'
ühendused ja ühisveevõrgu reoveekanalisatsiooni sademeveekanalisatsiooni, olemasolevad
Planeeringu koostamise korraldaja:
Pärnu linnavalitsus
Aia 2a arendus OÜ
ühenduskaev sademeveekanalisatsiooni planeeritud Pikk tn 16b
4H elamu
bet kivi
b
b
b
b
B
B
16b
terrass
bet
b e t
puukoor
A
A
62501:001:0246
Aida tänav T3
62401:001:0346
62501:001:0243
62401:001:1648
62501:001:0242
62401:001:1688
62510:127:1880
62501:001:0316
Aia tn 2a
Aia tänav T10
Lai tänav T7
Aia tänav T9
Pikk tn 18
Pikk tn 16b
Lai tn 15b
62401:001:1646
Lai tn 15a
6H
elu-ja ärihoone
15a
A b e t k iv i
b e t k iv i
puukoor
b r a ik iv i
p.koor
p.koor
A
b r a ik iv i
b r a ik iv i
b .k .
b e t k iv i
4H
bet kiv i
b e t
k iv i
bet k ivi
kil
kil
puukoor
A
p.koor
p.koor
p.koor
b e t k iv i
A
15aelu- ja ä
riho one
puukoor
3.00 3.05
2.92
2.89
2.85
2.75 2.83
2.95
2.88 2 .8
2
2 .8
4
2.88
2.89
2.95 2.97
punane bet.kivi
522
137252
6311
13
155
37
604
171
551
17
25
264
539
10 43
8486
88 89
91
92
507
508
509 83
138253
617618
510
543
807
603
808
46
127
135
128
44
130
236
38
70
74 69
45
71
A
3.51
b
Lai tn
A
A
frees
ehitusplats
ehitusplats
A
bk
bk
bk
A
kill
A
A
frees
frees
frees
2H
A ia tn
bk
bet.
2.78
2.85
2.86
2.86
2.89
2.89
2.97
2.99
3.04
3.04
3 . 1 4
3 . 1 7
3 . 1 8
3 . 2 0
3 . 2 2
3.25
3 . 2 5
3 . 2 6
braikivi
braikivi
A
A
3 . 2 9
3 . 2 9
3 . 3 0
3.31
3.31
3.31
3 . 3 2
3 . 3 3
3.33
3.34
3 . 3 4
3 . 3 4
3.34
3.35
3 . 3 5
3.35
3 . 3 5
3.36
3.36
3.36
3 . 3 7
3.37
3.38
3.38
3 . 3 8
3 . 3 8
3.3 9
3 . 3 9
3.40
3 . 4 0
3.40
3 . 4 0
3.40
3.40
3.41
3.41
3.41
3 . 4 1
3.41
3. 42
3.42
3 . 4 2
3 . 4 2
3.43
3.44
3.44
3. 45
3.45
3 . 4 5
3.45
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3.46
3 . 4 6
3 . 4 6
3 . 4 6
3.47
3 . 4 7
3 . 4 8
3.49
3.49
3. 49
3 . 4 9
3.49
3 . 4 9
3 . 4 9
3.49
3.50
3 . 5 0
3.50
3 . 5 0
3.50
3.50
3.51
3 . 5 1
3 . 5 1
3.52
3.5 2
3.52
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.53
3.54
3.54
3.54
3 . 5 4
3 . 5 4
3 . 5 4
3 . 5 4
3.55
3.55
3 . 5 5
3.56
3.56 3.56
3 . 5 6
3.56
3 . 5 6
3 . 5 6
3 . 5 7
3.57
3 . 5 7
3 . 5 8
3 . 5 8
3.59
3.59
b
3.60
3.60
3.60
3.61
3.61
3.61
3 . 6 1
3.61
3 . 6 2
3.62
3.62
3.62
3.62
3 . 6 3
3.63
3.63
3 . 6 4
3.64
3 . 6 4
3.65
3 . 6 4
3 . 6 5
3 . 6 5
3.66
3.663 . 6 6
3 . 6 7
3.67
3 . 6 8
3 . 6 8
3.69
3.69
3 . 6 9
3 . 7 0
3.71
3 . 7 1
3.71
3 . 7 1
3 . 7 2
H
3 . 7 5
3 . 7 5
gar
3 . 7 5
3.7 6
3.77
3.7 7
3.77
3.77
3 . 7 7
3.78
3.79
3 . 8 0
3 . 8 0
3.82
3 . 8 2
3.83
3 . 8 4
3.88
3.92
3.92
3.95
3.95
3.96
p.koor
p.koor
3 . 9 9
4 . 0 0
punane bet.kivi
4. 01
katus 14.98
0 m² 0 transpordimaa transpordimaa 100% 6653 m² Lai tänav T4
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 972 m² Aida tänav T3
JA LA
KÄI JA
TE T
ÄNAV
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ühiskondlike ehitiste maa 100% 1117 m² Pikk tn 16b
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 6577 m² Aia tänav T9
AIA TN T0
LAI TN
A IA T
N
L A I T
Ä N
A V T
7
AIDA TN
0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ärimaa 100% 1373 m² Pikk tn 14a
1700 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 90%, ärimaa 10% 2306 m² Pikk tn 16
1679 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 25%, ärimaa 75% 1678 m² Lai tn 15a
A
Märkused:
TM-335/25; koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 2025. a oktoobris, töö nr
1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
TINGMÄRGID:
Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused kaitsevööndi piir
Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) piir
Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndi piir
teede piirjooned
haljasala
katastriüksuse piir
planeeringuala piir
0
segahoonestuse maa-ala
ärimaa 80%; elamumaa 20%
1267 m²
Aia tn 2a
0
segahoonestuse maa-ala
ärimaa 75%; elamumaa 25%
947 m²
Lai tn 15b
hoonete arv krundil (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)):
üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon:
katastriüksuse sihtotstarve:
pindala:
aadress:
KATASTRIÜKSUSE OLEMASOLEVAD ANDMED:
hoonete arv krundil (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)):
üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon:
katastriüksuse sihtotstarve:
pindala:
aadress:
0
segahoonestuse maa-ala
transpordimaa 100%
241 m²
Aia tänav T10
0
segahoonestuse maa-ala
transpordimaa 100%
337 m²
Lai tänav T7
2
21148DP1
Projektijuht:
10 5 0 25
AB Artes Terrae OÜ
www.artes.ee
Küütri tn 14, Tartu 51007
Reg nr 12978320
50 75
Töö nr:
Mõõt:
Joonise nr:
Kuupäev:
Faili nimi:
Joonis:
Töö:
Asukoht:Maastikuarhitekt:
1:500
Pärnu linn
Mart Hiob
Tugijoonis
Karl Hansson
Huvitatud isik:
Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering
21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn
04.12.2025
Planeeringu koostamise korraldaja:
Pärnu linnavalitsus
Aia 2a arendus OÜ
AIA TN 2A
LAI TN 15B
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud
22.12.2025 nr 8-4/1760-10
Pärnu linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond menetleb Pärnu linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringut
(AB Artes Terrae OÜ töö nr 21148DP1).
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 20.12.2021 korraldusega nr 907.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Aia 2a ja Lai 15b kinnistute liitmine, neile sobivaima
ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja
parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide ja vajadusel servituudialade kavandamine. Alale
kavandatakse kõrgemat hoonestust. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt piirkonns B, kus
uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel alal määratakse detailplaneeringuga - alale
kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla erandina üle +26 m abs kui planeeritaval maa-alal kavandatavad
muudatused säilitavad kooskõla kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või
kinnismälestise säilimise, nende vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse.
Planeeringuala hõlmab detailplaneeringu algatamise korralduse järgselt Aia tn 2a kinnistut. Planeeringu
koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringualasse kaasata Lai tn 15b kinnistu (hoonestatav) ja Aia
tänav T10 ning Lai tänav T7 transpordimaa krundid (vajalikud liiklusküsimuste lahendamiseks).
Planeeringuala laiendamine vormistatakse vastuvõtmise etapis.
Antud planeeringulahendusele eelnevalt on koostatud mitmeid analüüse ja uuringuid ning lisaks uued
muinsuskaitse eritingimused. Nende koostamine on olnud aja- ja töömahukas, mistõttu on
planeeringumenetlusele kulunud oodatust rohkem aega. Kõrghoonete kavandamise
eelduseks on kesklinnale head ligipääsud ja Raba- Lai silla olemasolu, mis valmis 2025. aasta juunis.
Detailplaneering koostatakse kehtiva üldplaneeringu kohasena.
Käesolevaga edastame Teile planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel planeeringulahenduse
kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Janno Poopuu
524 6280, [email protected]