Pärnu linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

4H elamu

bet kivi

b

b

b

b

B

B

16b

terrass

bet

b e t

puukoor

A

A

62501:001:0246

Aida tänav T3

62401:001:0346

62501:001:0243

62501:001:0314

62401:001:1648

62510:127:0002

62501:001:0242

62510:127:1880

62401:001:0421

62501:001:0316

Aia tn 2a

Aia tänav T10

Pikk tn 14a

Lai tänav T7

Pikk tn 16

Pikk tn 16b

Lai tn 15

Lai tn 15b

62401:001:1647

Lai tänav T4

62401:001:1646

Lai tn 15a

6H

elu-ja ärihoone

15a

A b e t k iv i

b e t k iv i

puukoor

b r a ik iv i

p.koor

p.koor

A

b r a ik iv i

b r a ik iv i

b .k .

b e t k iv i

4H

bet kiv i

b e t

k iv i

bet k ivi

kil

kil

puukoor

A

p.koor

p.koor

p.koor

b e t k iv i

A

15aelu- ja ä

riho one

puukoor

3.00 3.05

2.92

2.89

2.85

2.75

2.81

2.89

2.79

2.97

3.02

2.83

2.95

2.88 2 .8

2

2 .8

4

2.88

2.89

2.95 2.97

punane bet.kivi

522

137252

6311

13

155

37

604

171

551

17

25

264

539

10 43

8486

88 89

91

92

507

508

509 83

138253

617618

510

543

807

603

808

46

127

135

128

44

130

54 236

38

70

74 69

45

71

109

554

A

3.51

b

Lai tn

A

A

A

frees

ehitusplats

ehitusplats

A

bk

bk

bk

A

kill

A

A

frees

frees

frees

X=6471900

Y =

5 2

9 6

0 0

X=6471900

2H

A ia tn

bk

bet.

2.78

2.85

2.86

2.86

2.89

2.89

2.97

2.99

3.04

3.04

3 . 1 4

3 . 1 7

3 . 1 8

3 . 2 0

3 . 2 2

3.25

3 . 2 5

3 . 2 6

braikivi

braikivi

A

A

3 . 2 9

3 . 2 9

3 . 3 0

3.31

3.31

3.31

3 . 3 2

3 . 3 3

3.33

3.34

3 . 3 4

3 . 3 4

3.34

3.35

3 . 3 5

3.35

3 . 3 5

3.36

3.36

3.36

3 . 3 7

3.37

3.38 3 . 3 8

3.38

3 . 3 8

3.3 9

3 . 3 9

3.40

3 . 4 0

3.40

3 . 4 0

3.40

3.40

3.41

3.41

3.41

3 . 4 1

3.41

3. 42

3.42

3 . 4 2

3 . 4 2

3.43

3.44

3.44

3. 45

3.45

3 . 4 5

3.45

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3.46

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3.47

3 . 4 7

3 . 4 8

3.49

3.49

3.49

3 . 4 9

3. 49

3 . 4 9

3.49

3 . 4 9

3.50

3 . 5 0

3.50

3 . 5 0

3.50

3.50 3.51

3 . 5 1

3 . 5 1

3.52

3.5 2

3.52

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.54

3.54

3 . 5 4

3 . 5 4

3.54

3 . 5 4

3 . 5 4

3.55

3 . 5 5

3.55

3.56

3.56 3.56

3 . 5 6

3.56

3 . 5 6

3 . 5 6

3 . 5 7

3.57

3 . 5 7

3 . 5 8

3 . 5 8

3.59

3.59

b

3.60

3.60

3.60

3.61

3.61

3.61

3 . 6 1

3.61

3 . 6 2

3.62

3.62

3.62

3.62

3 . 6 3

3.63

3.63

3 . 6 4

3.64

3.65

3 . 6 4

3 . 6 4

3 . 6 5

3 . 6 5

3.66

3 . 6 6

3.66

3 . 6 7

3.67

3 . 6 8

3 . 6 8

3.69

3.69

3 . 6 9

3 . 7 0

3.71

3 . 7 1

3.71

3 . 7 1

3 . 7 2

H

3 . 7 5

gar

3 . 7 5

3 . 7 5

3.7 6

3.77

3.77

3.7 7

3.77

3 . 7 7

3.78

3.79

3 . 8 0

3 . 8 0

3.82

3 . 8 2

3.83

3 . 8 4

3.88

3.92

3.92

3.95

3.95

3.96

p.koor

p.koor

3 . 9 9

4 . 0 0

punane bet.kivi

4. 01

katus 14.98

üleehitus 208 m²

abs 53.60 15 korrust 630 m²

abs 18.00 4 korrust 2214 m² abs 39.00

11 korrust 588 m²

ala tänavalt

üles tänavale

üles tänavalt

ala tänavale

ja teisel korrusel) alusel korrusel (kahel maa- P-57+62+22

0 m² 0 transpordimaa transpordimaa 100% 6653 m² Lai tänav T4

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 972 m² Aida tänav T3

6.2

JA LA

KÄI JA

TE T

ÄNAV

2

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 6577 m² Aia tänav T9

AIA TN T0

LAI TN

A IA T

N

L A I T

Ä N

A V T

7

AIDA TN

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ärimaa 100% 1373 m² Pikk tn 14a

1700 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 90%, ärimaa 10% 2306 m² Pikk tn 16

1679 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 25%, ärimaa 75% 1678 m² Lai tn 15a

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ühiskondlike ehitiste maa 100% 1117 m² Pikk tn 16b

Märkused:

TM-335/25; koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 2025. a oktoobris, töö nr

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

P-62

TINGMÄRGID:

likvideeritav objekt

planeeritud jagatud tänavaruum

planeeritud näitlik tee serv

planeeritud näitlikud sõiduautode parkimiskohad maa-alustel korrustel

planeeritud mootorsõidukite juurdepääsusuund krundile

Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused kaitsevööndi piir

Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) piir

Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndi piir

planeeritud näitlik kuni 15 korruseline hooneosa

planeeritud näitlik kuni 11 korruseline hooneosa

planeeritud näitlik kuni 4 korruseline hooneosa

planeeritud rõdude hoonestusala, üleehitusservituudi seadmise vajadus

planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 53.60

planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 39.00

planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 18.00

likvideeritav katastriüksuse piir

planeeritud krundipiir

planeeringuala piir

3

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1:500

Pärnu linn

Mart Hiob

Karl Hansson

Huvitatud isik:

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn

21148DP1

Põhijoonis

Planeeringu koostamise korraldaja:

Pärnu linnavalitsus

Aia 2a arendus OÜ

19.12.2025

Tartu 2025

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering Pärnu linn

Esimene köide – planeering

Seotud kultuurimälestised: Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevöönd

Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677)

Töö nr: 21148DP1

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

AB Artes Terrae OÜ

Huvitatud isik: Aia 2a arendus OÜ, esindaja Tõnu Korts

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob

Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson

Esikaanel: väljavõte maa-ameti 03.05.2024 kaldaerofotost

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 3

Sisukord

1 Üldosa .............................................................................................................................................. 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................................... 5

1.2 Koostöö planeeringu koostamisel ........................................................................................... 5

1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu

................................................................................................................................................. 6

1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne .................................................................................. 7

1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 7

1.5.1 Planeeritava ala asukoht..................................................................................................... 7

1.5.2 Maakasutus ja hoonestus ................................................................................................... 7

1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid ..................................................................................................................................... 7

1.5.4 Haljastus, liiklus .................................................................................................................. 9

1.5.5 Tehnovõrgud ....................................................................................................................... 9

1.5.6 Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng ........................ 9

2 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................................... 12

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus ......................................................................................... 12

2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .......................................................................... 18

2.3 Planeeritud ehitusõigus ......................................................................................................... 18

2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ...................................................... 19

2.5 Muinsuskaitse eritingimused ................................................................................................. 21

2.5.1 Üldtingimused ................................................................................................................... 21

2.5.2 Arheoloogilised tingimused .............................................................................................. 21

2.5.3 Hooned ............................................................................................................................. 21

2.5.4 Tehnorajatised ja piirded .................................................................................................. 22

2.6 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................... 22

2.7 Haljastus, heakord ja piirded ................................................................................................. 25

2.8 Tuleohutuse tagamine ........................................................................................................... 25

2.9 Tehnovõrgud ja rajatised ....................................................................................................... 26

2.9.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ............................................................. 26

2.9.2 Veevarustus ...................................................................................................................... 26

2.9.3 Kanalisatsioon ja sademevesi ........................................................................................... 26

2.9.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus ................................................................................... 27

2.9.5 Kaugküte ja kaugjahutus ................................................................................................... 27

2.9.6 Telekommunikatsioonivarustus ....................................................................................... 27

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

4 AB Artes Terrae OÜ

2.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks .................................... 27

2.11 Insolatsiooni tingimused ................................................................................................... 28

2.12 Piirangud ........................................................................................................................... 33

2.12.1 Servituudid ................................................................................................................... 33

2.12.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd ......................................................................................... 34

2.12.3 Looduskaitse ................................................................................................................ 34

2.12.4 Muinsuskaitse .............................................................................................................. 34

2.13 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 34

2.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................... 34

2.15 Planeeringu rakendamise võimalused .............................................................................. 35

3 Joonised ......................................................................................................................................... 37

1 Situatsiooni skeem M 1:10 000 .........................................................................................

2 Tugijoonis M 1:500 .................................................................................................................

3 Põhijoonis M 1:500 .................................................................................................................

4 Tehnovõrgud M 1:500 .............................................................................................................

5 Illustreerivad kolmemõõtmelised joonised ...............................................................................

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 5

1 Üldosa

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

Planeeringu lähtedokument on Pärnu linnavalitsuse 20. detsembri 2021. a korraldus nr 907 „Pärnu

linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“. Planeeringuala hõlmab

detailplaneeringu algatamise korralduse järgi Pärnu kesklinnas asuvat Aia tn 2a 80% ärimaa ja 20%

elamumaa sihtotstarbega kinnistut pindalaga 1267 m². Planeeringu koostamise käigus on

planeeringualasse lisaks kaasatud Lai tn 15b 75% ärimaa ja 25% elamumaa sihtotstarbega kinnistu

pindalaga 947 m² ning Aia tänav T10 ja Lai tänav T7 transpordimaa maaüksused.

Detailplaneeringu koostamise algfaasis kuulus huvitatud isikule üksnes Aia tn 2a kinnistu, hiljem

lisandus naaberkinnistu Lai tn 15b. Kuigi ka Lai tn 15b kinnistu jaoks oli eraldiseisvalt juba väljastatud

muinsuskaitse eritingimused ja huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu ala

laiendamiseks, leiti huvitatud isiku initsiatiivil koostöös kohaliku omavalitsuse esindajatega, et nii

eeltoodu kui ka vahepeal toimunud oluliste linnaruumiliste muutuste tõttu on asjakohane kinnistud

liita, kuid eelnevalt veel koostada kogu Pärnu kesklinna piirkonna linnaehituslik analüüs ja selle käigus

pakkuda välja liidetavate kinnistute hoonestuse idee.

3+1 Arhitektide poolt koostatud linnaehitusliku analüüsi alusel koostati välja pakutud lahendusele

mõjude analüüs, sh ka kogu Pärnu uue südalinna arendamise mõjule Pärnu vanalinna arengu võtmes

ja selleks telliti Muinsuskaitseameti soovil sotsiaalmajanduslik analüüs (koostaja Hendrikosn DGE) ja

järgnevalt ka Pärnu Linnavalitsuse soovil kiikuvusanalüüs (koostaja Liikuvusagentuur OÜ). Nimetatud

materjale analüüsiti jaanuaris ja augustis 2023. aastal muinsuskaitseameti menetluskomisjonis ning

täiendavalt ka oktoobris samal aastal muinsuskaitseameti ekspertnõukogus. Pärnu linnavalitsuse

töökoosolekul tutvustati eelnimetatud linnaehituslikku analüüsi, sotsiaalmajanduslikku analüüsi ja

liikuvusnalüüsi 07.08.2023. Edasises töös keskenduti taas huvitatud isikule kuuluvate kinnistute

hoonestuslahenduse idee väljatöötamisele ning kevadel 2025. aastal jõuti konkreetse

detailplaneeringu lahenduse arutamiseni muinsuskaitseameti menetluskomisjonis, kus nõustuti

pakutud lahenduse kohaste muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja menetlemisega.

Arvestades eeltoodut on igati põhjendatud detailplaneeringu menetluse senine pikk kestvus, kuivõrd

laiapõhjaliste uuringute koostamine, esitlemine ja nende alusel tagasi kinnistu kesksele lahendusele

tagasipöördumine, selle omakorda kooskõlastamine ongi kokkuvõttes väga aeganõudev protsess, kuid

samas vajalik, sest vahepealselt oluliselt muutunud linnaruum, sh uue kesklinna silla ehitus, avab ka

kehtiva üldplaneeringu mõistes kogu kesklinna arengule uued võimalused. Menetluse edasises käigus

leiti, et on asjakohane liita detailplaneeringu alasse ka transpordimaaüksused Aia tn T10 ja Lai tn T7.

1.2 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu koostamisel tehakse koostööd nii avalikkuse kui lähiala elanikega. Parima kaasamise

saavutamiseks toimus 10. novembril 2025 Pärnu Keskraamatukogu II korruse saalis detailplaneeringu

eskiisi avalik tutvustus. Seejuures tutvustati ka varasemalt huvitatud isiku tellitud linnaehituslikku

analüüsi (koostaja 3+1 Arhitektid), mõjuanalüüsi (Hendrikson DGE) ning liikuvusuuringut

(Liikuvusagentuur). Huvitatud isiku esindaja andis peale Pärnu linnaarhitekti asjakohast, kehtivas

üldplaneeringus seonduvate tingimuste ülevaadet, ka omapoolse nägemuse kavandatavast

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

6 AB Artes Terrae OÜ

arendusprojektist, misjärel planeeringu koostaja esitles detailplaneeringu eskiisi osavõtjatele. Esitatud

info võtsid osalejad huviga vastu ja sündmus sai kajastust kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning

sealt tõukuvalt oli ka teemakäsitlus Pärnu kesklinna arendusplaanidest üldisemalt Eesti

Rahvusringhäälingu uudistesaates Aktuaalne Kaamera. Eskiisi tutvustamist ei ole planeerimisseaduses

üldplaneeringule vastava detailplaneeringu menetluses nõutud, kuid niivõrd olulise ruumilise muutuse

tutvustamiseks peeti seda vajalikuks.

Edasises planeeringu menetluses on kõigil huvilistel võimalik kaasa rääkida detailplaneeringu

avalikustamisel.

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

• Telia Eesti AS, Hans Sild 03.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• Elektrilevi OÜ, Maie Erik 03.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• Gren Eesti AS, Margit Peterson 08.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt

planeeringu lisad);

• AS Pärnu Vesi, Artjom Bõkov 18.12.2025: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad).

Koostöö ja kooskõlastuste osas täiendatakse edaspidi.

1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja

dokumentide loetelu

Põhimaterjal, mida planeeringu koostamisel on kasutatud:

• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20.05.2021

otsusega nr 21;

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, mõõdistanud OÜ Pärnu

Maamõõduteenistus, töö nr TM-162/20;

• Aia tn 2a ja Lai tn 15b krundi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, AB Artes Terrae

OÜ, töö nr 25065ET1;

• Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneering, kehtestatud

Pärnu linnavolikogu 15. mai 2014. a otsusega nr 39;

• Lai tn 15 ja 15a, Aida tn T3 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Pärnu linnavalitsuse 7. mai

2021. a otsusega nr 387.

• Pärnu kesklinna linnaehituslik analüüs, koostaja Kolm Pluss Üks OÜ (3+1 Arhitektid), 2023-

2025;

• Pärnu kesklinna laiendamise ja tihendamise, sh kõrghoonete rajamise sotsiaal-kultuuriliste

mõjude ülevaade, OÜ Hendrikson & Ko, koostajad Veronica Luidalepp ja Pille Metspalu, 2023;

• Pärnu kesklinna arendusala liikuvuse analüüs, Liikuvusagentuur OÜ, koostajad Raul Kalvo ja

Marek Rannala, 2023

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 7

• Ekspertarvamus kinnistutele kahe maa-aluse korrusega 11..15 korruselise hoone rajamisest,

OÜ Neoprojekt, koostaja Marti Sein, 2025;

• Pärnu linna, Aia 2a ja Lai 15b kinnistu detailplaneeringu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum,

koostajad Tarmo Sulger ja Margus Nigol, 2025;

• Pärnu linnas Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude analüüs,

Lemma OÜ, koostaja Mihkel Vaarik, 2025;

• Samuti on planeeringu koostamisel osaliselt kasutatud (vastavad viited tekstis lisatud) Pärnu

üldplaneeringut 2035+ (vastu võetud, kuid mitte kehtestatud).

1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pärnu linnas Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistute liitmine, neile

sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-,

liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide ja vajadusel servituudialade

kavandamine.

1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus

1.5.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Pärnu kesklinnas vanalinnast vahetult kirde suunas Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitseala kaitsevööndis kvartalis, mida piiravad Aia, Lai ja Pikk tänav ning värskelt valminud

Pargi tänava pikendus. Planeeringuala piirneb läänest Aia tänavaga, põhjast Aida tänava jalakäijate

koridoriga (maaüksus Aida tänav T3), idast Laia tänava sopiga (Lai tänav T7), kagust Pikk tn 16b

maaüksusega ning lõunast Aia tänava sopiga (maaüksus Aia tänav T10).

1.5.2 Maakasutus ja hoonestus

Aia tn 2a kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 80% ärimaa ja 20% elamumaa. Lai tn 15b maakasutuse

sihtotstarve on 75% ärimaa ja 25% elamumaa. Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooneid ei ole,

praegu kasutatakse ala parkimiseks. Olemasolev maakasutus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis.

1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised

linnaehituslikud mõjutegurid

Planeeringuala lääne ja lõunapiiril asuv Aia tänav on hiljuti välja ehitatud Laia ja Pika tänava vahelises

lõigus. Aida tänav on vastavalt kehtivale detailplaneeringule jalakäijate tänav, tänav on

eesmärgipäraselt rajamata. Planeeringuala on hästi ligipääsetav nii jalgsi, kergliiklusvahendite,

ühistranspordi, kui ka sõidukitega.

Pärnu vanalinna muinsuskaitseala asub planeeringualast u 150 m kaugusel lääne pool, Pärnu jõgi jääb

u 200 m kaugusele põhjasuunda.

Ajaloolistest hoonetest on lähimad Laia tänava ääres asuv endise elektrijaama hoone, mis on säilitanud

oma ajaloolise välisilme ning Pikk tn 12a ja 12b krundil asuv endine raudtee teenindushoone. Lisaks on

Port Artur 2 keskuse sees uuesti maakividest üles laotud raudtee rööpmeseadjamaja. Hommiku tn 2

krundil asuval Port Arturi kaubanduskeskusel on säilitatud kaks ajaloolise hoone seina. Samuti on Pikk

tn 12 krundil Martensi maja ning Aida tn 7 krundil Pärnu Keskuse rajamisel säilitatud ajaloolise hoone

elemente. Lai tn 15 krundil asunud ajaloolise tööstushoone lagunenud vare on hiljuti lammutatud.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

8 AB Artes Terrae OÜ

Seoses uue silla ehitusega on lammutatud Lai tn 26 krundil asunud puust korterelamu. Säilitatavatest

hoonetest asub Pikk tn 16b krundil maakividest ajalooline elamu – hetkel on krundi sihtotstarve

ühiskondlike ehitiste maa, hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS-le ja on kasutusel riigiteenuste pindadena.

Nimetatud hooned ja hooneosad moodustavad piirkonna kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid.

Väljaspool nimetatud hooneid on valdavalt tegemist moodsas võtmes kujundatud keskkonnaga, kus

leidub üksikuid viiteid ajaloolisele hoonestusele. Seejuures on palju ruumi jäetud autoliikluse

võimaldamiseks nii mitmerajaliste sõiduteedena kui rohke parkimise võimaldamisega.

Pärnu muinsuskaitseala piir kulgeb piki Ringi ja Aida tänavat niimoodi, et Port Arturi esimene hoone ja

Pärnu keskus asuvad muinsuskaitsealas ning kujundatud linnaväljak (Hommiku tn 2a krundil) ja Ringi

tänavast idas olev ala on muinsuskaitseala kaitsevöönd. Lähim muinsuskaitsealune üksikmälestis on

Aia tn 2a krundist u 240 m kaugusel Rüütli ja Ringi tänava nurgal Rüütli tn 40 krundil asuv Koolihoone

apteegi ja selle sisustusega registrinumbriga 24257. Ringi tänavast läänes ja Laiast tänavast lõunas asub

ka arheoloogiamälestis Asulakoht registrinumbriga 11793, kuid sel puudub ruumiline mõju.

Tegemist ei ole tugeva muinsuskaitselise väärtusega alaga. Pigem on see moodsa, eelkõige 20. sajandi

linnaehituse näide (kuigi enamik hoonestusest on püstitatud 21. sajandi algul), sest lähim kompleksne

ajalooline hoonestusansambel asub Ringi ja Malmö tänava nurgal u 200 m kaugusel. Kauguse tõttu ei

ole põhjust piirata hoonestuse kõrgust tulenevalt sujuva ülemineku vajadusega madalamalt vanalinna

hoonestuselt.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b krundi tänaste omanike soov on kesklinna maakasutust intensiivistada võrreldes

alal kehtivas detailplaneeringus lubatuga, mistõttu on tehtud ettepanek lubada Aia tn 2a ja Lai tn 15b

krundile kõrgema hoonestuse rajamist. Kuna kahe krundi omanik on sama, on plaan arendada Lai tn

15b ja Aia tn 2a krunti üheskoos, ühe arhitektuurse kontseptsiooniga, mis võimaldab jõuda

linnaehituslikult parema tulemuseni, mis muudab linnasiluetti atraktiivsemaks ja samal ajal tihendab

südalinna saavutades ühe arendusprojektiga olulise visuaalse efekti Pärnu südalinna arengus.

Kesklinna hoonestustiheduse tõstmine on linnaehituslikult vajalik kesklinna tugevdamiseks võistluses

Papiniidu piirkonnaga, kuhu on suundunud suur osa Pärnu kaubandusest ja teenustest ning seetõttu

ei ole Pärnu elanikel kuigi palju põhjusi kesklinna külastamiseks. Papiniidu osakaal tugevneb veelgi, kui

sinna rajatakse Pärnu uus raudteejaam ning ei rakendata süstemaatiliselt meetmeid autoliikluselt

säästvale liikuvusele vähemalt osaliselt üleminekuks – teostatud uuringute läbiva lõppjäreldusena on

selleks kesklinna tihendamine nii elu- kui ka ärihoonetega ning kesklinna tähtsuse visuaalne

rõhutamine läbi liigendatud ja kutsuvate hoonemahtude rajamise. Üks osa säästava liikuvuse

kujundamisel on isiklikele autodele mitte enam nii heade eelduste loomine, sh parkimiskohtade arvu

piiramine kohtades, kus on hea ühistranspordiühendus ja kergliikluse taristu. Kehtiva

detailplaneeringuga võrreldes hoonestuse kõrgemaks ehitamisel ei käsitleta seetõttu parkimiskohtade

nappust Pärnu kesklinnas täiendava hoonestamise takistusena, pigem vastupidi.

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 11 on käsitletud Pärnusse kõrghoonete kavandamist, kus toodud

kõikidele kriteeriumitele käesolev detailplaneering ka vastab – kinnistud asuvad üldplaneeringus

viidatud B alal, kuhu ainukesena Pärnu linnas võib kõrghooneid kavandada ning lisaks on teostatud

üldplaneeringus lk 11-12 nõutud alusuuringud – mõjuanalüüs, liiklusanalüüs ja linnaehituslik analüüs

– ning valminud on ka uus kesklinna sild. Seejuures on linnaehituslik analüüs koostatud mitte kitsalt

kavandatava kõrghoone mõjule ümbritsevale hoonestusele, vaid on teostatud linnaehituslik analüüs

oluliselt laiemale alale, st kogu Pärnu kesklinnale (vanalinn, südalinn ja jõeäärne ala). Lisaks

üldplaneeringus nõutud liiklusuuringule on teostatud täiendavalt ka liikuvusuuring (kõik viidatud

uuringud on loetletud ptk 1.3 lk 6). Kavandatava uushoonestuse suurim lubatav kõrgus ja võimalikud

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 9

hoonestatavad alad on esitatud üldplaneeringu skeemil 5 „Uushoonestuse kõrgused muinsuskaitsealal

ja kaitsevööndis“. Planeeritav kinnistu asub piirkonnas B: uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava

vahelisel alal määratakse detailplaneeringuga – alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla

erandina üle +26 m abs kui planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla

kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende

vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse. Vastav nõue muinsuskaitse seisukohast

lähtuvalt on samuti täidetud kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste olemasolu näol.

Planeeringuala asub Aia tänava ja Aida tänavale planeeritud jalakäijate väljaku nurgal, kus kõrgem

hoone rõhutab ristmiku ja linnaehituslikus analüüsis välja pakutud kui ka loogiliselt tulevase

Kunstihoone rajamisega tekkiva linnaväljaku ruumilist mõju. Planeeringu muinsuskaitse eritingimustes

on näidatud, et Aia tn 2a krundi hoonestuskõrguse suurendamine ei halvenda muinsuskaitsealale

avanevaid kaugvaateid. Seetõttu on kõrgema hoone kavandamine krundile kooskõlas

üldplaneeringuga ja muinsuskaitseliste nõuetega.

1.5.4 Haljastus, liiklus

Planeeringualal haljastust ei ole. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on eeskätt

põhja suunast Aida tänava lõigult, mis on kergliiklejate tänav. Juurdepääs on võimalik ka lääne ja lõuna

suunast Aia tänavalt ning ida suunast Laia tänava lõigult. Sõidukite juurdepääs on võimalik kahelt poolt

– Aia tänavalt krundi lõunapiiril asuvalt tänavasopilt (Aia tn T10) ja Laialt tänavalt algavalt tänavasopilt

(Lai tn T7), mis mõlemad on juurdepääsuks ka kvartali sees asuvale Pikk tn 16b krundile.

1.5.5 Tehnovõrgud

Aia tänavalt Aida tänav T3 maaüksuseini ning Aia tn 2a maaüksuseni on välja ehitatud võimalikud

liitumiskohad vee, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikega. Aia tänaval asuvad

ka kaugkütte, kaugjahutuse ning kesk- ja madalpinge elektri liinid ja mastvalgustid. Laial tänaval asuvad

telekommunikatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, vee-, reoveekanalisatsiooni ja kaugkütte võrk.

1.5.6 Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng

Üldplaneeringu kohaselt kuulub käesoleva detailplaneeringu ala B alasse, kus on erandina lubatud

kõrgemate kui +26 m absoluutkõrgusega hoonete püstitamine. Kogu B alast on omakorda

märkimisväärne osa kaetud muinsuskaitse vaatekoridoride piirangutega ning lisaks on suur osa B alast

veel ka värskelt hoonestatud. Seega on kokkuvõttes kogu Pärnu kesklinnas üpris piiratud võimalused

linnapilti rikastava kõrgema hoonestuse rajamiseks. Samas on vertikaalne liigendamine linna silueti

jaoks olulise tähtsusega – mitmed halvad näited senisest arendustegevusest Pärnu kesklinnas (Aida tn

5 ja Aida tn 7 hoonestus; Pärnu keskus, parkimismaja hoone) moodustavad pikki ühtlase kõrgusega ja

visuaalselt vähe atraktiivseid mahte.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub planeeringuala segahoonestuse maa-

alal (S), mis on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed on omavahel läbi

põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Segahoonestuse maa-ala

valdav otstarve on ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-,

toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse ja büroohooned, transpordi

kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned ja muud keskusesse sobiva maakasutuse

juhtotstarbega alad (vt Skeem 1).

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

10 AB Artes Terrae OÜ

Skeem 1. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist.

Planeeringuala asukoht on tähistatud sinise ringiga.

Aia tn 2a krundil ja Lai tn 15b kehtib Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava

detailplaneering, kehtestatud Pärnu linnavolikogu 15.05.2014 otsusega nr 39. Detailplaneeringu järgi

on kummalegi krundile lubatud püstitada äri- ja eluhoone suhtelise kõrgusega kuni 15 m.

Eelmises lõigus nimetatud detailplaneeringut on ümberkaudsetel kruntidel eeskätt hoone kõrguse

suurendamise eesmärgil uute kehtestatud detailplaneeringutega muudetud. Üle Aia tänava Lai tn 11

krundil on Pärnu linnavalitsuse 05.10.2020 korraldusega nr 589 kehtestatud uus detailplaneering, mis

lubab olemasoleva hoone Aia tänava poolsesse otsa kõrghoone rajamise, mille suhteliseks kõrguseks

kuni 39 m abs (varasemas planeeringus kuni 27 m maapinnast). Lai tn 15b krundist põhja pool Aida

tänava vastaspoolel on Pärnu linnavalitsuse 07.06.2021 korraldusega nr 387 kehtestatud Lai tn 15 ja

15a, Aida tn T3 kinnistute detailplaneeringuga lubatud hoonestuse kõrguseks Aia ja Laia tänava nurga

pool 18,5 m maapinnast, krundi idapoolsel osal 22 m maapinnast ning nende vahel madalam kuni 5 m

kõrgune hoonestus. Aida tänava jalakäijate ala alusele alale on sama planeeringuga kavandatud kaks

maa-alust korrust parkimise tarbeks. Lai tn 15 ja 15a krundil on planeering osaliselt ellu viidud

(rajamata on vaid planeeringuga ette nähtud maa-alune parkla Aida tn T3 kinnistul ja linnaväljak

maapinnal).

Samuti toimub kinnistul Pikk tn 14a detailplaneeringu menetlus hoonestusmahu suurendamiseks.

Seega on Pärnu kesklinna suurel alal enam kui 10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering suuremas

osas juba üksikute kruntide kaupa muudetud või muutmisel.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 11

Skeem 2. Väljavõte Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringust. Aia tn

2a krundile ehk Pos 11 on lubatud kuni 4-korruseline hoone suhtelise kõrgusega kuni 15 m.

Seni kehtinud detailplaneering kõigi tingimustega muutub käesoleva planeeringuala ulatuses uue

detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

12 AB Artes Terrae OÜ

2 Detailplaneeringuga kavandatav

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringuala on Pärnu kesklinnas väga hea teenuste kattuvuse ja väga hea ligipääsuga asukohas.

Enne käesoleva detailplaneeringu sisulise menetluse algust on huvitatud isik korraldanud mitmete

uuringute koostamise (loetletud lk 6), mille olulisemad lõppjäreldused südalinna arendamisel

linnaruumi tihendamiseks ja kõrghoone kavandamiseks on lühidalt kokku võttes järgmised:

- Pärnu vanalinna ja uut väljakujunenud jõepoolset linnakeskust tuleb arendada neid

ühendades: nn vana keskus ja uus keskus saavad areneda ja töötada üksnes koos (vt 3+1

Arhitektide linnaehituslik analüüs lk 22; Hendrikson DGE uuringu kokkuvõte lk 4 ja

Liikuvusagentuuri liikuvusanalüüs lk 3);

- Pärnu kesklinna nn uue keskuse hoonestuses struktuuri loomine ja keskuse arendamine peab

toimuma juba sisuliselt väljakujunenud asukohas, mitte lasta sel omakorda laiali valguda (3+1

Arhitektide linnaehituslik analüüs lk 2-15);

- Pärnu kesklinna nn uues keskuses on vajalik kesklinna funktsiooni tõstmiseks omakorda keskse

ala kavandamine, st keskväljaku kavandamine, seejuures arvestades juba olemasolevat

hoonestust, varasemalt planeeritud hoonemahte ja käesolevas menetluses kavandatavat ala,

on seda ka loogiline ja kerge luua (3+1 Arhitektide linnaehituslikus analüüsis lk 16-22 välja

pakutud keskväljaku kontseptsioon);

- paratamatus konkurentsis Papiniidu keskuse ja Pärnu kesklinna vahel (seda eriti peale Rail

Balticu valmimist) tuleb Pärnu kesklinna rohkem esile tuua, sh rajada ka kõrgemat ja

arhitektuurselt väärikamat hoonestust (vt Hendrikson DGE uuring lk 4-5, Liikuvusagentuuri

liikuvusuuring lk 6). Hetkel on linna kõrgeimad hooned Papiniidu piirkonnas asuvad

korterelamud (10-korruselised korterelamud);

- autokasutamise üldine vähendamine läbi kesklinna tihendamise on oluline, samuti teenuste

kättesaadavaks tegemine jalgsi liikujatele (vt Liikuvusagentuuri liikuvusanalüüs lk 3 ja 6).

Arvestades, et kõik Pärnu kehtiva üldplaneeringu nõuded kõrghoonete kavandamiseks (vt

üldplaneeringu seletuskirja lk 11-12) on täidetud ja arvestades teostatud uuringute ülaltoodud

lõppjäreldusi, on Pärnu kesklinna arengu jaoks olulise tähtsusega hoonestuse tihendamine ja

linnasilueti atraktiivsemaks muutmine. Käesoleva detailplaneeringu lahendus võimaldab seda olulisel

määral ellu viia. Arvestades ka seda, et kõrghoone rajamine Pärnu südalinna pole esmakordne (Lai tn

11 on kehtestatud 2020. aastal vastav detailplaneering 1100 m² suuruse ehitisealuse pinnaga

kõrghoone rajamiseks), siis linna silueti ilmestamisel on käesoleva planeeringuga kavandatavad

kaksiktornid olulise tähtsusega südalinna esile toomisel ja atraktiivsemaks muutmisel.

Alale on mõistlik kavandada linnaehituslikult sobivat võimalikult suurt hoonestust, mis tooks Pärnu

kesklinna rohkem inimesi, seda nii töötajate kui ka elanikena. Kesklinna hoonestustiheduse tõstmine

on linnaehituslikult vajalik kesklinna tugevdamiseks võistluses Papiniidu piirkonnaga, kuhu on

suundunud suur osa Pärnu kaubandusest ja teenustest ja kus paiknevad hetkel linna kõrgeimad

hooned. Papiniidu osakaal tugevneb veelgi, kui sinna rajatakse Pärnu uus raudteejaam ning ei

rakendata süstemaatiliselt meetmeid autoliikluselt säästvale liikuvusele vähemalt osaliselt

üleminekuks. Üks osa säästava liikuvuse kujundamisel on isiklikele autodele mitte enam nii heade

eelduste loomine, sh parkimiskohtade arvu piiramine kohtades, kus on hea ühistranspordiühendus ja

kergliikluse taristu.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 13

Hoonestamata Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistud paiknevad Pärnu muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus

on eesmärgiks tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning

muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid. Kuna ajaloolise hoonestusega kvartalid asuvad

nii kaugel (enam kui 200 m), siis nende varjutamisest ei saa uushoonestuse puhul rääkida.

Linnakindlustustest ei ole maapealseid osi säilinud ning eeldatavasti ei ole antud asukohas ka maa-

aluseid detaile, mille lammutamine ei ole lubatud. Seega ei piira ehitismälestis Pärnu linnakindlustused

otseselt hoonestuse püstitamist planeeringualale.

Linnaehitusliku analüüsi (koostaja 3+1 Arhitektid) tulemusel on tehtud ettepanek nö uue keskuse alale

Aia 2a ja Lai 15b kinnistule kavandada hoonemaht kahe torniosaga – kuni 11 korrust ja 15 korrust.

Madalam torniosa on kavandatud absoluutkõrgusega kuni 39.00 (sarnaselt Lai tn 11 lubatud

kõrghoonega) ning kõrgem torniosa absoluutkõrgusega kuni 53.60 (madalam Eliisabeti kiriku torni

kõrgusest 54.68).

Lisanduvad ehitusmahud uue keskuse alale ei kopeeri kõrguslikult varem lähialal detailplaneeringutega

lubatut ning seega ei võimenda ühtlast kõrgust (ja mahtu) nagu täna on kujunenud Aida tn 5 ja Aida

tn 7 hoonestusega, niisamuti ka Pärnu jõe kesklinna sildadelt avanevate vaadetega kesklinna

kaubanduskeskustele, vaid rikastavad juba olemasolevaid ja planeeritud mahte vertikaalse

liigendamise ja kavandatava ehitusmahu vertikaalse vormi rõhutamise läbi. Pakutud kaksiktornide

lahendusega saab tähistada visuaalselt kesklinna asukoha, see on selgelt markeeritud mõlemalt

kesklinna sillalt linna sisenedes. Külastajatele on kavandatud tornid maamärgiks, muutes koheselt

nähtavaks kus asub uus linnakeskus. Kesklinna tihendamisega kasutatakse juba olemasolevat taristut

efektiivsemalt, väheneb autokasutus, toetatakse vanalinna teenuste ellujäämist.

Taotletava hoone ehitamisega ei ohustata kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimist

ruumilises kontekstis, sest nimetatud vähesed elemendid säilivad oma praeguses asukohas.

Kavandatud kahe erineva kõrgusega torni lahendusega välditakse, et alale tekib ühtlaselt suurima

võimaliku kõrgusega hoonestus, vaid hoonestuse kõrgus varieerub ja rikastab linnaruumi.

Linnaehitusliku analüüsiga on kavandatud uue keskuse keskväljak, mis lääne suunast algab Pärnu

Keskuse (Aida tn 7) juurest ning ida suunas lõpeb Aia tn 2a ja Lai tn 15 kavandatava hoonestusega,

mida ruumiliselt defineerivad kavandatava hoone tornid.

Muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknemise tõttu on olulisimaks asjaoluks vaadete küsimus. Sisevaated

antud krundil puuduvad. Planeeringuala puudutavate kaugvaadete paiknemist on käsitletud Pärnu

linna üldplaneeringu 2025+ muinsuskaitse eritingimustes, alal 2014. a kehtestatud detailplaneeringus

ning Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorras. Detailplaneeringu ning kaitsekorra järgi, mis on

üldplaneeringu eritingimustest uuemad dokumendid, jäävad kaugvaate sektorid Aia tn 2a ja Lai tn 15b

krundist läände ning kõnealune ala ei jää kaugvaate sektorisse. Seetõttu ei saa lugeda kavandatud

hoone torne vaadet häirivaks. Pakutud planeeringulahendus on seega kooskõlas

muinsuskaitseseaduse, kaitsekorra ja üldplaneeringu eritingimustega.

Kavandatud hoonestuse rajamist toetab ka „Pärnu kesklinna laiendamise ja tihendamise, sh

kõrghoonete rajamise sotsiaal-kultuuriliste mõjude ülevaade“ (OÜ Hendrikson & Ko, 2023), milles jõuti

järgnevatele järeldustele:

1. Pärnu kesklinna keskuseala laiendamine ja tihendamine kavandataval alal tugevdab Kesklinna

keskuse funktsiooni. Positiivset mõju võimendab nii elanikkonna lisandumine kesklinna

piirkonda kui ka funktsionaalne mitmekesistamine.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

14 AB Artes Terrae OÜ

2. Kõrghoonete lisamine arendatavale alale aitab kesklinna iseloomu rõhutada. Kvaliteetsete ja

silmapaistvate lahenduste puhul on kõrghooned kesklinna kui keskuse atraktiivsuse tõstjaks

ning tähenduse loojaks.

3. Kõrghoonetel ei ole muinsuskaitsealale otsest olulist negatiivset mõju. Võimalik asukoht

arendusalal säilitab vanalinna vaatelisuse ja kompaktsuse. Kaudne mõju avaldub koos

ümbritseva linnaruumiga ja mõju olemus sõltub olemasoleva ja rajatava linnaruumi

kvaliteedist (vt järgmisi punkte).

4. Keskuseala laiendamise ja tihendamise kaudne mõju muinsuskaitsealale on eeldatavalt

positiivne. Maksimaalse positiivse mõju võimendamiseks on oluline uue ja vana keskuseala

ruumiline sidumine kvaliteetse kergliiklejatele ja jalakäijatele sobiva ruumiga (sh vähemalt ühe

jalakäijate tänavaga), ühise läbimõeldud avaliku ruumi kujundusega ja vanalinna ümbritsevate

rohealade sidumisega jõeäärse rohevööndiga.

5. Kõrghoonete mõju ümbritsevale linnaruumile sõltub nende konkreetsest paiknemisest teiste

hoonete ja funktsioonide suhtes, hoone enda funktsionaalsusest ja avalikust kasust. Positiivse

mõju tekkeks on oluline, et hoonetes oleks lisaks äridele/kontoritele nii avalikke funktsioone

kui ka eluruume. Hoonete ümbrus peab pakkuma maksimaalset avalikku kasu kvaliteetse

avaliku ruumi ja nt linnaväljaku näol. Hoonete välisilme peab linnaruumi arhitektuurilist ilmet

rikastama.

6. Edasisel täpsemal planeerimisel on oluline lahendusi edasi arendada lähtuvalt avaliku hüve

maksimeerimisest, inimsõbraliku linnaruumi kujundamisest ja jalakäidavusest. Maksimaalse

positiivse mõju tekkeks on vaja ümber kujundada ka olemasolevat linnaruumi, nt Pikk tänav ja

olemasolevate kaubanduskeskuste ümbrus.

Selleks, et vältida linnaruumilist olukorda, mille tulemusel tekib muinsuskaitseala läheduses

ühekõrgune hoonestus, on vaja uushoonestuse hoonemahte kõrguslikult liigendada. Ebaõnnestunud

näide ühtlasest massiivsest hoonemahust on Aida tänava kaheksakorruseline, maapinnast 26,5 m

kõrgune ja u 145 m pikkune hoonestus (muinsuskaitsealal asuvad kinnistud Aida tn 5 ja Aida tn 7).

Niisamuti on kesklinna silla pealt kui ka uue silla pealt kesklinna poole vaadates moodustavad erinevad

kaubandushooned (Pärnu Keskus, Pärnu Parkimismaja) pika, ühtlase ja väheatraktiivse mahu. Sellist

praktikat ei tohiks jätkata.

Kavandatud hoonestuse rajamist toetab Pärnu kesklinna arendusala liikuvusanalüüs (Liikuvusagentuur

2023), mille kokkuvõte on järgmine:

1. arendusega lisanduvad elanikud elavdavad kesklinna ja toetavad nii kesklinna kui vanalinna

teenuste ellujäämist/arengut, toovad elukohtade paiknemise raskuskeskme kesklinna poole

tagasi;

2. teenuste heal tasemel kättesaadavuse tõttu on arendusalal potentsiaali minimaalseks

autokasutuseks ja parkimisvajaduseks;

3. sama elanike arvu lisandumisel kesklinnast kaugemal ja madalama teenuste kättesaadavusega

piirkonnas suureneb autokasutus ja parkimisvajadus koos kõigi kaasnevate negatiivsete

mõjudega;

4. kõrge hoonestus võimaldab suuremat tihedust ja suuremat lisanduvate elanike hulka;

madalamad hooned vähendavad vastavalt lisanduvat mahtu ja kirjeldatud positiivseid

mõjusid.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 15

Eelnevast tulenevalt on Aia tn 2a ja Lai tn 15b krundil lubatud püstitada hoone, millel on kaks torniosa,

millest madalama torniosa kõrguse määramisel on seatud piiriks Lai tn 11 ehk absoluutkõrgusega

kuni 39.00 ja kõrgema torniosa kõrgus on jäetud madalamaks Elisabethi kiriku torniosa kõrgusest ehk

absoluutkõrgusega kuni 53.60. Tornid peavad olema sihvaka vormiga, et vältida vaadetes

domineerimist.

Nimetatud kahe torniga hoonestusele on rida olulisi põhjendusi:

1. Kaksiktornide motiiviga saavutatakse pilkupüüdev ja terviklik tulemus ainuüksi ühe kinnistu

arendamisel ja ühtlasi sujuvam üleminek muinsuskaitseala kaitsevööndi ja muinsuskaitseala

hoonestusele kui varasema lahendusega;

2. Pakutud kaksiktornide lahendusega saab tähistada kesklinna asukohta kesklinna sildadelt linna

sisenejatele.

3. Saledad kõrgemad torniosad jätavad muinsuskaitsealale paremad vaated, kui madalamad aga

matsakamad hoonemahud.

4. Linnakeskuse ala ehitatakse välja võimalikult vanalinna ja muinsuskaitseala läheduses, uus ja

vana kesklinn oleks paremini ühendatavad. Uut linnakeskust ei rajata kaugemale ülesvoolu

põhjusel, et seal ei ole muinsuskaitse hoonestuspiiranguid, vaid linnakeskust arendatakse

väljakujunenud asukohas ning jõeäärset ala ei koormata ehitusmahtudega üle.

5. Võimalikult kompaktne linnakeskuse arendus võimaldab paremini liigelda jalgsi ja rattaga, sest

vahemaad on väiksemad. Parem liigeldavus kergliiklejatele vähendab autode kasutamise

vajadust ja suurendab eriti äripindade konkurentsivõimet.

6. Kavandatava hoonestuse liigendatud fassaadid tasandavad juba kesklinnas olemasolevaid

massiivseid ja paljuski tummade fassaadidega ärihooneid;

7. Saledate kaksiktornide lahendus annab avarust kaugvaadetes, tagab naaberkinnistute

insolatsiooni ja võimaldab rohkem valgust kitsale kergliikluse tänavalõigule Aida tänav T3.

8. Linnakeskusesse uute atraktiivsete hoonete püstitamine parandab kesklinna positsiooni

autokeskse Papiniidu keskusega, mis tõmbab ärisid kesklinnast välja ja ohustab mh vanalinna

kasutamist oma algses funktsioonis.

9. Kesklinna tihendamisega kasutatakse juba olemasolevat taristut efektiivsemalt,

jätkusuutlikumalt.

10. Suhteliselt väikese ehitisealuse pinnaga torniosad võimaldavad rajada kvaliteetsemaid

elamispindu: korterid on valgemad, peamiselt nurgakorterid, mitte aga laialt levinud lahendus,

kus valgus pääseb korterisse ainult ühest suunast.

Asjakohased arhitektuursed tingimused on järgmised:

- Hoone välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale.

- Hoone tänavatasandile kavandada vähemalt üks avaliku funktsiooniga asutus (nt kauplus,

toitlustusasutus, ametiasutus vms).

- Hoonetele kavandada selgelt arusaadavad peasissepääsud.

- Krundi avatud osades ja avalike teede ja väljakute aladele võib paigutada kuni 20 m² avaliku

funktsiooniga väikeehitisi (kioskid). Väikeehitise asukoht ja sobivus linnaruumi tuleb

kooskõlastada vastavalt kehtivale korrale.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on täisehitus kuni 100% (vt ptk 2.3) ja kavandatavasse hoonesse

on lubatud rajada kuni 52 korterit. Kehtivas üldplaneeringus ei ole kõrghoonetesse kavandatud

korterite arvu piirmäära toodud, sest kõrghoonete kavandamine on erandlik olukord (üldplaneeringu

seletuskiri lk 11). Korterite arvu on üksnes käsitletud üldiselt korruselamumaa sihtotstarbega (Ek)

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

16 AB Artes Terrae OÜ

kruntidel ning üldplaneeringus määratud maksimaalse kõrgusega hoonete, st 6-8 korruseliste hoonete

puhul on selleks 90 m² krundi pinda korteri kohta. Nimetatud tingimust ei saa kõrgemate hoonete

puhul rakendada, sest üldplaneeringust tulenevalt rajatakse kõrghooneid üksnes Pärnu kesklinna

piirkonda, kus selle nõude rakendamise korral peaks suuremate korterite arvu puhul olema tegemist

oluliselt suurema kinnistuga, kui näiteks äärelinnas 8-korruselise hoone puhul. Mis oleks aga otseselt

vastuolus üldplaneeringu läbiva kesklinna eelisarendamise põhimõttega (üldplaneeringu seletuskiri lk

10-15) ja ka käesolevale detailplaneeringule eelnenud põhjalike uuringute (3+1 Arhitektid, Hendrikson

DGE, Liikuvusagentuur) järeldustega kesklinna tihendamise vajaduse kohta. Sisuliselt peaks selle nõude

kohaldamisel näiteks 12-korruselise kortermaja kinnistu olema täpselt poole suurem kui 6-korruselise

kortermaja kinnistu, kuid sellisel juhul ei saa rääkida kesklinna eelisarendamisest ja tihendamisest.

Korterite arvu määramisel tuleks vaadelda ka ümbritsevas linnaruumis olevaid sarnaseid hooneid.

Üldplaneeringu kohases A piirkonnas (lubatud kuni 26.00 absoluutkõrgusega hoonestus) ja B

piirkonnas (lubatud erandina ka üle 26.00 absoluutkõrgusega hoonetus) on sarnaseid võrreldavas

proportsioonis korterelamu funktsiooniga hooneid (kuid üksnes kuni 6…8-korruselisi) vaid mõned – Lai

tn 15a, Aida tn 5 ja Aida tn 7. Käesoleva planeeringu koostamise ajal on küll ehitamisel ka Lai tn 20 äri-

ja eluhoone, kuid selle arvestamine väikese eluruumide osakaalu tõttu ei ole õige.

Eelnimetatud võrdluses sarnasuselt lähimate hoonete vastavad näitajad on järgmised:

Aadress Katastritunnus Krundi pindala

(m²) Elukorterite

arv Krundi pinda

eluruumi kohta (m²) Korruselisus

Aida tn 5 62510:127:0110 1818 41 44,3 8

Aida tn 7 62510:127:0025 2935 61 48,1 8

Lai tn 15a 62401:001:1646 1678 30 55,9 6

Lai tn 20* 62510:131:7210 2558 8 319,8 7

Keskmine 49,5 * Tegemist on 7-korruselise ehitamisel oleva hoonega, kuid kuna eluruumide osakaal on väga väike, siis ei saa

seda kohaldada.

Ainukesed Pärnu linnas rajatud kõrghooned asuvad Papiniidu keskuses, seal on neid kokku neli ja

nende vastavad näitajad on järgmised:

Aadress Katastritunnus Krundi

pindala (m²) Elukorterite

arv Krundi pinda

eluruumi kohta (m²) Korruselisus

Papiniidu tn 52 62513:178:0002 3370 76 44,3 9

Papiniidu tn 58 62513:178:0005 2746 48 57,2 9

Mai tn 67 62401:001:2193 3535 82 43,1 10

Mai tn 105 62513:178:0038 4229 39 108,4 10

Keskmine: 63,3

Papiniidu keskuse hoonetega käesoleva detailplaneeringu menetluses nende erineva asukoha tõttu

otseselt arvestada ei saa, kuid neid vaadeldes on selge, et ka selles piirkonnas ei ole täidetud kehtivas

üldplaneeringus esitatud nõuded, kuna kruntide ehitusõigused on määratud varasemalt. Papiniidu

kõrghoonete juures ei ole rajatud maa-aluseid või hoonesiseseid parklaid, mida aga käesoleva

detailplaneeringuga kavandatakse.

Käesolevas detailplaneeringus korterite arvu määramisel tuleb lähtuda eelkõige kehtivast

üldplaneeringust ning seda vastavalt kõrghoone tingimustele juba seal kasutusel oleva põhimõtte

alusel rakendada. Kuna üldplaneeringus on korruselamumaa (Ek) puhul korterite arvu maksimaalmäär

piiratud tulenevalt krundi pinnast ja seotud hoone korruselisusega, siis seda arvestades on asjakohane

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 17

jätkata kinnistu pinna määra vähendamist rajatava korteri kohta tulenevalt hoone kõrgusest

järgmiselt:

Korruselisus Krundi pinda eluruumi kohta (m²)

3-5 100

6-8 90

9-11 80

12-14 70

15-17 60

18-20 50

21-23 40

24-26 30

27-29 20

30 - 10

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatava hoone korruselisus on 15 korrust ja planeeritud krundi

pindala on 2214 m².

Arvestades, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava hoone jaoks rajatakse parkimine maa-

alusena või varjatult hoone mahus, st maapealseid avaparkimiskohti ette nähtud ei ole, on võimalik

üldplaneeringus lk 25 toodud korterite arvu piirmäära arvestuse lisatingimuse („Vastavat näitajat

täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate

näitajate analüüsist ning lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripärast. Vastavat

näitajat võib vähendada, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all.“) rakendamine. Kehtiv

üldplaneering ei sea sellise vähendamise piire. Samas on vähendamise maksimaalmäär toodud

koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ (vastu võetud 18.09.2025 otsusega nr 28, kuid

mitte kehtestatud) ja see annab maksimaalseks täisehituse suurendamise piirmääraks 40% juhul, kui

parkimisvajadus on lahendatud täismahus hoone mahus ja/või maa all (ptk 5.2.1, lk 56 „Kohaliku

omavalitsuse kaalutluse otsuse alusel võib lubada kuni 20% suuremat täisehitust, kui täidetud on

üldplaneeringuga määratud tingimused ning kui tagatud on avalikusele suunatud kasutusfunktsioon,

parkimisvajadus on lahendatud arhitektuurselt sobivalt hoone mahus ja/või maa all, tagatud on

turvaline kasutajasõbralik välisruum ja tagatud on soojussaare efekti tekkimise mõju leevendamine.

Piirkonnakeskuses (Kesklinn ja Papiniidu keskus) võib lubada kohaliku omavalitsuse kaalutluse alusel

kuni 40% suuremat täisehitust, kui parkimisvajadus on lahendatud täismahus ja arhitektuurselt

sobivalt hoone mahus ja/või maa all“). Seega on asjakohane järgida seda piirmäära ning leida korterite

maksimaalmäär eeltoodut arvestades vastavalt:

2214 m² : 60 m²=37 korterit.

Juhul kui kasutada eeltoodud üldplaneeringu tingimust maa-aluse ja/või hoonesisese parkimise osas

(korterite arvu suurendamine 40%) saame korterite arvu maksimaalmäära järgmiselt:

37x1,4=52 korterit.

Kesklinna eelisarendamisel, tihendamisel ja kvaliteetsete elukorterite loomiseks juba valmis

infrastruktuuriga südalinnas on kehtivate alusdokumentide raames maksimaalse korterite arvu

lubamine vajalik. See on veenvalt põhjendatud eelpoolt tooduga ning seda toetab lisaks ka hiljuti

avaldatud Freindly City index, mille kohaselt on Pärnu veel suhteliselt kaugel 15-minuti linna põhimõtte

saavutamisest (avaldatud 16. novembri 2025. a Pärnu Postimehes:

https://parnu.postimees.ee/8360870/uuring-parnus-mahub-15-minuti-linna-visiooni-alla-poole-

elanikest).

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

18 AB Artes Terrae OÜ

Eeltoodud korterite arvu määramine puudutab eluruume ja see ei käsitle ega piira külaliskorterite

(majutusteenus) kavandamist hoonesse.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b maaüksuse liitmisel moodustatavat krunti ei ole lubatud piirata piirdega, sest

tegemist on kesklinnas ühiskasutuses oleva alaga.

Kavandatav võimalik hoonestus on kooskõlas piirkonna kultuuriväärtuslike struktuurielementidega

ega ei halvenda vanalinna ega vanalinna panoraami vaadeldavust. Detailplaneering on kooskõlas

üldplaneeringuga, mistõttu on tegemist üldplaneeringu elluviimisega.

2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Aia tn 2a ja Lai tn 15b katastriüksused on planeeritud kokku liita üheks krundiks (POS 1). Planeeritud

krundi piirid ja suurus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis. Aia tänav T10 ning Lai tänav T7 katastriüksused

säilivad olemasolevana.

2.3 Planeeritud ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis. Planeeritud krundile on planeeritud ühe hoone

ehitamine, millele on joonisel 3 määratud kolm erineva suurima lubatud hoone kõrgusega

hoonestusala osa. Hoone ehitamine on lubatud joonisel 3 esitatud hoonestusalade piires vastavalt

ehitusõigusele. Kogu hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine ning maa-

aluste korruste ehitamine vastavalt ehitusõigusele.

Kavandatava hoone kõrgus on valitud ühe torni osas tulenevalt ühelt poolt Lai tn 11 kinnistule

varasemalt juba kavandatud kõrghoone (39 m absoluutkõrgust) kõrgusest ja teise torniosa kõrgus on

piiratud selliselt, et see jääks madalamaks Pärnu ajalooliselt kõrgeima hoone Elisabethi kiriku kõrgusest

(54.68 m abs).

Planeeritud krundile on kavandatud kuni kogu ulatuses maa-alune täisehitus ja on lubatud kuni kaks

maa-alust korrust. Krundi maapealne täisehitus on määratletud korruste kaupa järgmiselt:

Korrus Täisehituse osakaal Suletud brutopind. m²

1 95 2103

2 95 2103

3 100 2214

4 100 2214

5 55 1218

6 55 1218

7 40 886

8 40 886

9 35 775

10 35 775

11 30 664

12 15 332

13 15 332

14 15 332

15 15 332

KOKKU 16 384

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 19

Lisaks eeltoodud maapealsele täisehitusele on:

- lubatud sarnaselt kehtivale detailplaneeringule ning vastavalt joonisel 3 esitatule rõdude

üleehitus kuni 2 m kolmandast korrusest alates Aida tänav T3 poolsel küljel ning kolmandast

korrusest alates Lai tn T7, Aida tn T10 ning Aia tänav T9 tänavamaade poolsel küljel;

muinsuskaitse eritingimustes on lubatud rõdude rajamine üle kinnistu piiri vaid Aida tn T3 ja

Aia tn T9 suunas, detailplaneeringuga tehakse ettepanek seda õigust laiendada ja siiski Lai tn

T7 ja Aida tn T10 suunas arvestades kavandatavat ehitusõigust (torniosade paiknemine);

- lubatud alates kaheksandast korrusest torniosade ühendamine arhitektuur-ehituslikel

kaalutlustel (näiteks galeriidega) eeldusel, et täidetakse insolatsiooni tingimused ja ei ületata

8-nda korruse täisehituse osakaalu (tabel lk 18). Seejuures võimalusel kavandada nende

avamine avalikult külastamiseks, kaugvaadete võimaluse avamiseks.

Maa-aluse kogu krundi ulatuses täisehituse kasuks räägib parkimise avalikust ruumist varjatud

lahendamine hoone all ja hoone mahus. Tegemist on Pärnu kesklinnas ka varem kasutusel olnud

praktikaga (näiteks vahetult lähedal asuvad Lai tn 15 ja Lai tn 15a krundil). Sarnaselt käesolevaga on

juba varasemalt kõrvalkinnistul Aida tn T3 detailplaneeringuga kavandatud kuni kaks maa-alust

korrust.

Maapealne täisehitus on esimesel kahel korrusel vähendatud avatud linnaruumi saavutamise

eesmärgil, et muuta Aida tn T3 kavandatud jalakäiguala avaramaks ja rajatavasse hoonesse sissepääs

atraktiivsemaks konsoolsete kõrgemate korruste all kaetuna. Samas on vajalik hoida alumiste korruste

kõrge täisehitus kõrge, et saavutada avatud ja tihendatud linnaruumis äripindade rohkus ja

mitmekülgsus.

Maapealne täisehitus torniosadel on piiritletud oluliselt väiksemaks juba viiendast korrusest alates

ning see väheneb oluliselt kõrguse suurenedes, et tagada liigendatud linnaruumi saavutamine,

torniosade vertikaalsuse rõhutamine ja vältida senist levinud praktikat, kus hooned on ühtlased ja

massiivsed. Nagu eespool selgitatud, siis ei ole õige senist kahetsusväärset praktikat jätkata, vaid linna

siluetti on vaja pigem ilmestada ja rajada vertikaalseid dominante.

Detailplaneeringu joonistel 3 ja 4 on esitatud näitlik kõrgemate hooneosade (tornide) paiknemine

planeeritud hoonestusalal, mida on lubatud arhitektuurivõistluse tulemusel täpsustada planeeritud

hoonestusalade piires. Hoone projekteerimisel tuleb samuti arvestada, et ei vähendataks

ülenormatiivselt naaberhoonete eluruumide insolatsiooni.

2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda, olema kaasaegne, väärtustama

linnaruumi ning looma kesklinna kvartalisse uue linnaehitusliku ja arhitektuurse kvaliteedi. Parima

arhitektuurse lahenduse leidmiseks (hoone ja seda ümbritsev vahetu linnaruum) tuleb pärast

planeeringu kehtestamist viia läbi avalik arhitektuurivõistlus, mille žüriis peavad osalema ka Pärnu

linnavalitsuse esindajad. Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada Pärnu linnavalitsusega.

Arvestada tuleb muinsuskaitse eritingimustes esitatud nõuetega. Rajatav hoone peab järgima

energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Tagada tuleb planeeringualaga külgneva avaliku ruumi inimkeskne ilme. Vältida tuleb monotoonselt

ühtlase hoonefrondi tekkimist, milleks tuleb fassaade liigendada. Avaliku ruumiga külgnev esimese

korruse front tuleb kujundada linnaruumiga suhtlevana (tänavatasandil sisse- ja hoonest läbipääsud)

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

20 AB Artes Terrae OÜ

ning visuaalset vaheldust pakkuva äri- ja teeninduspindadega hooneosaks (markeeritud sissepääsud,

vaateaknad, arhitektuursed elemendid vms). Korterite kavandamisel tuleb ette näha erineva

suurusega kortereid, arvestada peresõbraliku linnaruumi kavandamise põhimõtet, tagada juurdepääs

liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses, arvestada ka vananeva

ühiskonna vajadustega.

Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav, naabreid mitte

häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv

varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr

71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra

leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud

tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone

konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.

Planeeringulahendusega kavandatud hoonestusele on koostanud ekspertarvamuse OÜ Neoprojekt.

Arvamuses nenditakse, et Eesti kesklinnade tihedates tingimustes on ehitatud mitme maa-aluse

korrusega hooneid analoogsetes ehitusgeoloogilistes tingimustes ka varem, näiteks käesoleva

ekspertarvamuse koostaja osalusel on projekteeritud ja ehitatud ka kolme maa-aluse korrusega

hooneid Tallinnas. Vundamendisüvendi rajamisel tuleb arvestada pinnase eemaldamisest ja

veehorisondi muutustest tulenevate mõjudega naaberhoonetele. Ei tohi muuta veehorisondi taset

madalvundamentidega hoonete läheduses. Vundamentide ja keldri ehitamise ajaks tuleb rajada

sulundseinad. Sulundseinad tuleb lahendada eraldi projektiga. Enne ehitustöid tuleb dokumenteerida

naaberhoonete seisukord (kaardistada olemasolevad praod, kahjustused, defektid jms.).

Uushoonestuse 0-tsükli ehitustööde ajal tuleb teostada olemasolevate hoonete vajumisuuringud

(teostada ehitustöödest tulenevate võimalike vajumiste mõõdistused).

Tuginedes varasematele ehituskogemustele ja arvestades ehitusgeoloogilisi tingimusi võib väita, et

planeeritud krundil kuni kahe maa-aluse korrusega ja kahe torniosaga (11 korrust ja 15 korrust) hoone

rajamine on võimalik, teadvustades ja minimaliseerides riske ning tagades pädeva projekteerimis- ja

ehitustööga olemasolevate ja ka kavandatud hoonete ohutuse.

Hoone konstruktiivsel projekteerimisel määratakse täpsemalt rajatavate vaiade süvistamissügavused

ja -kihid (moreen, lubjakivi), samuti rajatava hoone koormusest tulenevalt vastavalt valitavate vaiade

kandevõimele tulenev vaiade arv (nii surve- kui ka tõmbevaiadel). Hoone ehitusaegse kaeviku osas

koostatav eraldi tehnoloogiline projekt peab andma lahenduse nii sulundseina rajamissügavusele kui

ka võimalike horisontaaltugede kasutamise vajadusele, asukohtadele, arvule (näitena on OÜ

Neoprojekt ekspertarvamuses lk 4 toodud ka informatiivselt situatsiooni illustreeriv foto

ehituskaevikust Tallinnas).

Planeeritud hoonesse tuleb rajada kehtivate nõuete kohane varjumiskoht. 12.10.2025 jõustus

„Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/102102025002), mis peaasjalikult korraldab varjumise temaatikat.

Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on niisugune ehitis või selle osa või ajutine ehitis, mis on

kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva

laialipaiskuva eseme eest. Hoone või selle osa varjumiskohaks kohandamise põhimõtted kehtestab

Vabariigi Valitsus oma määrusega. Planeeritud hoone projekteerimisel tuleb arvestada varjumiskoha

rajamise vajadusega, milleks on ette nähtud maa-alune korrus.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 21

2.5 Muinsuskaitse eritingimused

Muinsuskaitse eritingimustega on määratud järgnevad nõuded.

2.5.1 Üldtingimused

1. Edasise planeerimis- ja projekteerimistöö käigus valmivad dokumendid tuleb vastavalt seaduses

nõutu ulatusele kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

2. Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndis ja ehitismälestise Pärnu

linnakindlustused (16677) alal kavandatavateks ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb

koostada vastavasisuline projekt.

3. Planeeringu koostamisel võtta aluseks Pärnu kesklinna linnaehitusliku analüüsi täiendversiooni

(koostaja 3+1 Arhitektid, 2025) joonistel esitatud arhitektuurne lahendus.

2.5.2 Arheoloogilised tingimused

1. Kõigil kaevetöödel (mh kommunikatsioonide paigaldamine) tuleb tagada arheoloogilise uuringu

läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi

ilmnemisel arheoloogiline kaevamine).

2. Tuleb arvestada matuste paljandumise võimalusega, mille väljapuhastamiseks, fikseerimiseks ja

võimalikuks teisaldamiseks tuleb kohale kutsuda osteoloog.

2.5.3 Hooned

1. Aia tn 2a ja Lai tn 15b maaüksuse liitmisel moodustatavale krundile on lubatud püstitada hoone,

mis on põhiosas neljakorruseline absoluutkõrgusega kuni 18.00 ning millel on kaks kõrgemat

torniosa.

2. Üks tornidest võib olla kuni 15-korruseline absoluutkõrgusega kuni 53.60 (EH2000 süsteemis) ning

teine torn kuni 11-korruseline absoluutkõrgusega kuni 39.00.

3. Planeeritud krunt on lubatud täis ehitada 100% ulatuses ehitisealuse pinnaga 2214 m², millele Aida

tänav T3 ning Aia tänav T9 alal võivad lisanduda rõdud kuni 2 m kaugusele krundi piirist.

4. Hoone torniosad peavad olema sihvakad ning tipu suunas kahanevad. Korruste suurim lubatud

brutopind (v.a üle krundi piiri ulatuvad rõdud) võib olla järgnev:

Korrus Korruse täisehituse osakaal krundi pinnast (2214 m²)

1. korrus 95%

2. korrus 95%

3. korrus 100%

4. korrus 100%

5. korrus 55%

6. korrus 55%

7. korrus 40%

8. korrus 40%

9. korrus 35%

10. korrus 35%

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

22 AB Artes Terrae OÜ

Korrus Korruse täisehituse osakaal krundi pinnast (2214 m²)

11. korrus 30%

12. korrus 15%

13. korrus 15%

14. korrus 15%

15. korrus 15%

Märkused:

1. Teisest korrusest alates on lubatud Aia tn T9 ja Aida tn T3 kinnistute poolsel küljel üleehitus

kuni 2 m (vt ka ptk 3.3. punkt 3);

2. Korrustel 5-11 toodud täisehitusprotsent hõlmab mõlema torniosa alust pinda kokku.

5. Hoone välisviimistluses on soovitav mitte kasutada imiteerivaid materjale, sh plekist ja plastikust

välisvoodrit, kivi-imitatsiooniga katuseplekki, kärjekujulist ruberoidkatet jms. Plekki võib kasutada

aktsendi andmiseks fassaadil, kuid mitte üldise fassaadimaterjalina.

6. Hoonele kavandada selgelt arusaadavad peasissepääsud.

7. Krundi avatud osades ja avalike teede ja väljakute aladele võib paigutada kuni 20 m² avaliku

funktsiooniga väikeehitisi (kioskid). Väikeehitise asukoht ja sobivus linnaruumi tuleb kooskõlastada

vastavalt kehtivale korrale.

8. Mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega ja/või arhitektuursete

detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada linnapilti.

9. Hoone välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud.

Tehnoseadmed ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse.

2.5.4 Tehnorajatised ja piirded

1. Mootorsõidukite juurdepääsuks kasutada olemasolevaid teid, uusi sõiduteid planeeringualale

mitte rajada (va vajalikud mahasõidud tänavalt).

2. Mootorsõidukite parkimine tuleb lahendada hoone mahus, soovitavalt maa-alustel

parkimiskorrustel, maapinnale avaparklat rajada ei ole lubatud.

3. Hoone ümbrus peab pakkuma suurimat avalikku kasu kvaliteetse avaliku ruumi ja linnaväljaku

näol.

4. Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena.

5. Piirete rajamine krundi piiramiseks ei ole lubatud.

2.6 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringualasse on kaasatud Aia tänav T10 ning Lai tänav T7 tänavate maa-alad. Jalakäijate liikumine

on tagatud ümbritsevatel tänavatel, peamine jalakäijate juurdepääsusuund planeeritud hoonesse on

põhja suunast Aida tänava lõigult, mis on jalakäijate ala ning lääne suunast Aia tänavalt. Aia tänav T10

ning Lai tänav T7 on planeeritud sõidukite ning jalakäijate jagatud ruumina. Edasisel projekteerimisel,

arvestades lõplikku parkimislahendust ning muid arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi (näiteks

kavandatava hoone teenindusalad jms), kavandada jalakäijatele Aida tn T3 jalakäijate alalt läbi POS 1

krundi läbipääsPikk tn 16b kinnistuni.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 23

Aia tänava ääres tänava vastaspoolel on bussidele peatumiskoht, mis on vajalik planeeringualal

majutushoone maa funktsiooni rakendamise korral.

Joonisel 3 on esitatud näitlik liikluskorralduslik lahendus, kus sõidukite juurdepääs hoonesisesesse

maa-alusesse parklasse ning vajadusel ka teisel maapealsel korrusel asuvasse parklasse on planeeritud

lõuna suunast Aia tänava lõigu Aia tänav T10) kaudu ning väljapääs ida suunast Laia tänava lõigu Lai

tänav T7 kaudu. Tegemist on ühe näitliku lahendusvariandiga, täpsem lahendus selgub edasisel

projekteerimisel. Parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843 Linnatänavad.

Planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud

väärtusena. Büroode puhul on suurim lubatud parkimiskohtade arv 1 koht 90 m² suletud brutopinna

kohta, kaupluste puhul 1 koht 100 m² suletud brutopinna kohta, toitlustuskohtade puhul 1 koht 230 m2

suletud brutopinna kohta ning korterite puhul 1 koht korteri või 60 m² suletud brutopinna kohta. Kui

äripindadest arvestada 50% ulatuses büroodega, 40% ulatuses kaupluste ja 10% ulatuses

toitlustuskohtadega, siis keskmine normatiivne parkimiskohtade vajadus on 108 m2 suletud

brutopinna kohta. Nii korterite parkimiskohtade arvestuse osas kui ka äripindade parkimisnormatiivi

arvestusel on lubatud kuni 40%line parkimisnõuete vähendamine, mis on kooskõlas ja käesoleva

planeeringu menetlemise hetkel vastu võetud (kuid kehtestamata) Pärnu linna uue üldplaneeringu

põhimõtetega (Pärnu üldplaneering 2035+, seletuskiri ptk 5.2.1, lk 59 – „Kesklinna piirkonnas võib

lubada kohaliku omavalitsuse kaalutluse alusel kuni 40% väiksemat parkimisalade nõude täitmist, kui

parkimisvajadus on lahendatud arhitektuurselt sobivalt hoone mahus ja/või maa all ning esitatud on

parkimisanalüüs.“) kooskõlas. Vastavalt inseneribüroos Stratum koostatud liiklusuuringule on soovitav

kasutada Aia tn 2a ja Lai tn 15b planeeringualal 40% vähendatud parkimisnormatiivi ehk 0,6

parkimiskohta korterile ning äripindadel 1 parkimiskoht 180 m² suletud brutopinna kohta.

Arvutuslik suurim võimalik normatiivne parkimiskohtade arv:

Krunt Planeeritud

sihtotstarve*

Suurim

suletud

brutopind/

korterite arv

Standardi

kohane

ehitusliik

Ehitise

aukoht Normatiiv

Vähendatud

normatiiv

Arvutuslik

parkimis-

kohtade

arv

POS

1

1.-4. k

äripinnad 8635 m2

büroo,

kauplus,

toitlustus

kesklinn 1/108 1/180 48

5. kuni 15. k

korterid 52 korterit korter kesklinn 1/korter 0,6/korter 31

KOKKU 79

* Täpne sihtotstarvete jaotus korrustel määratakse projekteerimisel.

Joonisel 3 ning järgneval skeemil (Skeem 3, lk 24) on esitatud näitlik parkimiskohtade arv kahel maa-

alusel korrusel ning maapealsel 2. korrusel, mida täpsustatakse projektiga.

Sõltuvalt edasises projekteerimises leitavatest lahendustest on võimalik maapealsetel korrustel

analoogselt lk 24 toodud skeemile 2. korruse hoonesisese parkimise lahendusele jätkata hoonesisest

parkimist ka kõrgematel korrustel.

Äripindade ja külaliskorterite parkimiskohtade kasutus lahendada võimalusel ristkasutusena,

elukorterite kasutusse antud parkimiskohti rsikasutusena mitte kavandada. Parkimiskohtade arv tuleb

täpsustada projekteerimisel tulenevalt rajatavatest brutopindadest ja kasutusotstarvetest.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

24 AB Artes Terrae OÜ

Parkimiskohtade paiknemine, sealjuures ka parkimiskohtade jaotus erinevate tasapindade vahel, tuleb

täpsustada projekteerimisel. Juurdepääs maa-alusesse parklasse on planeeritud pandusega, mis tuleb

projekteerida ja ehitada vastavalt EVS 843 nõuetele.

Arvestades eeltoodut on kinnistule võimalik rajada lubatud maksimaalmääras autode parkimiskohti

vastavalt Eesti standardile EVS 843 Linnatänavad. Maksimaalmäär äripindade jaoks on kuni 80 kohta

(8635 m2/108) ja maksimaalmäär korterite jaoks on üks koht korterile (52 korterit), seega kogu

kavandatava hoonestuse jaoks on maksimaalmäär 132 kohta ning näitlikel skeemidel ongi kokku 132

parkimiskohta. Parkimisnormatiivi vähendamise kohaldamine on asjakohane ja lubatud vastavalt

liiklusuuringule (Stratum 2025) ja ka veel kehtestamata, kuid vastu võetud Pärnu uuele

üldplaneeringule 2035+ ning otsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Maapealseid avaparkimiskohti ei ole POS 1 krundile lubatud rajada.

Skeem 3. Näitlik parkimiskohtade paiknemine kahel maa-alusel korrusel ja teisel korrusel.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 25

Projekteerimisel tuleb krundil ja/või piirnevatel tänavaaladel ette näha normikohased

lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või

hoone sisestes panipaikades/parkimiskorrustel. Rattaparklate asukoht peab olema maja sees või maja

ees tänaval sobivas kohas ilma hoonesse sissepääsu häirimata. Hoone sisesed rattaparklad näha ette

eelkõige keldrikorrustele ning ülemistel korrustel nt kaldteede alla. Jalgrataste parkimiskohtade arv

tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843 Linnatänavad. Büroode puhul on vähim lubatud jalgrataste

parkimiskohtade arv 1 koht 150 m² suletud brutopinna kohta, kaupluste puhul 1 koht 200 m² suletud

brutopinna kohta ning korterite puhul 2 kohta korteri kohta või 1 koht 40 m² suletud brutopinna kohta.

Arvutuslik normatiivne jalgrataste parkimiskohtade arv POS 1 krundil on ligikaudu 88. Jalgrataste

parkimiskohtade arv tuleb täpsustada projekteerimisel tulenevalt rajatavatest brutopindadest ja

kasutusotstarvetest. Jalgrataste parkimiskohad on soovitav kavandada sademete eest kaitstuna ehk

kaetud varjualustes. Korteritele vajalikud jalgrataste parkimiskohad kavandada soovitavalt hoone

siseselt panipaikades.

Nagu varem mainitud, on planeeringulahendusele koostanud liiklusuuringu inseneribüroo Stratum.

Vastavalt uuringule näitavad modelleerimistulemused, et ka peale planeeringu realiseerumist

lisanduva autoliikluskoormuse korral lähipiirkonna tänavavõrgule ei lange ristmike läbilaskvuse

kasutustegur (seega ka teenindustase) alla taseme C. Teenindustasemele D jõuab aastaks 2035 õhtusel

tipptunnil Ringi – Pikk ristmik, mis ei olnud küll analüüsitavate ristmike hulgas, kuid see on tasemel D

ka ilma planeeringuala objektideta. Samas peab lisama, et foorjuhitava ristmiku teenindustase D on

täiesti aktsepteeritav.

2.7 Haljastus, heakord ja piirded

Planeeringualal olemasolevat haljastust ei ole. Krundile näha ette terviklik ja kvaliteetne väliala

lahendus, mis antakse haljastusprojektiga. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeringuala

ulatuses vastava projekti alusel. Üldplaneeringu kohaselt ei ole kesklinnas kohustuslikku krundi

haljastuse osakaalu määratud, haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi (vastavalt

üldplaneeringule on segahoonestuse maa-alal väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast

(v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse

igakordselt eraldi)). Planeeringuala piirkonnas olevatel kruntidel on krundi sisese haljastuse osakaal

valdavalt vähene, haljastuse moodustavad tänavatel olevad puuderead. Lähtuvalt piirkonnas välja

kujunenud tavale on POS 1 krundil minimaalseks haljastusprotsendiks planeeritud 10% pinnast, mis

tuleb lahendada maapinna tasandil ja/või madalama hooneosa katuslael. Soovitav on projekteerimisel

leida krundi siseselt ruumi haljastuse rajamiseks, samuti rajada katusehaljastust ja vertikaalhaljastust.

Madalama hooneosa katusele kavandada elanike puhke- ja laste mänguala, ühtlasi maksimaalselt

täites ka haljastuse nõudeid. Selline lahendus vastab ka Pärnu linna uues üldplaneeringus (töös olev

Pärnu 2035+ ptk 16.1, lk 157) välja pakutud lahendusele. Puudujääv haljastuse osakaal

kompenseeritakse kokkuleppel Pärnu linnavalitsusega mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul

haljasalal), mis fikseeritakse halduslepingus enne planeeringu kehtestamist. Piirete rajamine

planeeritud kruntidele ei ole lubatud, va sissepääsu piiramine parklasse.

2.8 Tuleohutuse tagamine

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Planeeritud hoone vähim tuleohutusklass on TP1. Kui planeeritud hoone

ehitatakse naaberkrundil asuvale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb projekteerimisel ette näha vastavad

tule levikut piiravad ehituslikud abinõud.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

26 AB Artes Terrae OÜ

2.9 Tehnovõrgud ja rajatised

2.9.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa

Aia tänavalt Aida tänav T3 maaüksuseini ning Aia tn 2a maaüksuseni on välja ehitatud võimalikud

liitumiskohad vee, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikuga. Aia tänaval asuvad

ka kaugkütte, kaugjahutuse ning kesk- ja madalpinge elektriliinid ja mastvalgustid. Laial tänaval asuvad

telekommunikatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, vee-, reoveekanalisatsiooni ja kaugkütte võrk.

Tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu

valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu linnavalitsusega. Projekteeritavad tehnovõrguliinid

tuleb ette näha maa-alustena.

2.9.2 Veevarustus

Planeeritud hoone veevarustus on planeeritud ühisveevõrgust vastavalt AS Pärnu Vesi 20.11.2025

väljastatud tehnilistele tingimustele nr DT-251006. Aia tänav T10 tänavamaal on varasemalt rajatud

Aia tn 2a kinnistule liitumispunkt nr 507. Liitumiskoha muutmise korral on võimalikud liitumiskohad

peatorustik De225 Aia tänav T9 ja peatorustik De110 Aia tänav T10.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021. a määruses nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord” esitatud nõuetega ning standardis EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete

tuleohutus“ esitatud nõuetega. Vastavalt standardi tabelile 4 on planeeritud kuni 50 m kõrguse ja

25000…50000 m² hoone puhul vajalik väliskustutusvee vooluhulk 25 l/s kuue tunni jooksul, juhul kui

ehitatava hoone kubatuur on üle 50000 m², on vajalik väliskustutusvee vooluhulk 30 l/s kuue tunni

jooksul.

Tuletõrje veevarustus on tagatud järgmistest kohtadest:

• hüdrant nr 294, sõlmes 551, Aia tn 2a kõrval, koordinaadid 6471982.32, 529597.70, vooluhulk

48,90 l/s;

• hüdrant nr 274, sõlmes 541, Laial tänaval T4, koordinaadid 6471989.98, 529741.25, vooluhulk

41,90 l/s,

• hüdrant nr 101, sõlmes 548, Pikal tänaval, koordinaadid 6471875.04, 529730.61, vooluhulk

38,30 l/s.

2.9.3 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud hoone reovesi on vastavalt AS Pärnu Vesi 20.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele

nr DT-251006 planeeritud juhtida reoveekanalisatsiooni torustikku. Aia tänav T10 tänavamaal on

varasemalt rajatud Aia tn 2a kinnistule liitumispunkt nr 92. Täiendavad võimalikud liitumiskohad on

peatorustik De160 Aia tänav T9, peatorustik De160 Aia tänava T10 ning peatorustik De160 Aida tänaval

T3.

Krundil kogutav sademevesi on planeeritud suunata Pärnu linna sademeveekanalisatsiooni torustikku.

Vastavalt AS Pärnu Vesi 20.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr DT-251006 on Aia tänav

T10 tänavamaal varasemalt rajatud Aia tn 2a kinnistule liitumispunkt nr 84. Lähimad täiendavad

võimalikud ühenduspunktid on peatorustik De500 Aia tänav T9, peatorustik De250 Aida tänav T3,

peatorustik De560 Lai tänav T7.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 27

Planeeritud krunti läbib naabermaaüksust Pikk tn 16b teenindav sademeveekanalisatsiooni toru, mis

on planeeritud ümber tõsta Lai tänav T7 tänavamaale.

Projektis näha ette meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee

kogust. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel

immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate

piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Uue sademevee

väljalasu projekteerimise korral taotleda tingimused ja/või kooskõlastus keskkonnaametist.

2.9.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Planeeritud hoone elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr

506646, mis näeb ette 0,4 kV maakaabli paigaldamise alates olemasolevast alajaamast „Artur“, mis

asub Pikk tn 12b krundil. Liitumis- ja jaotuskilp on planeeritud Aia tänava poolsele krundi piirile.

Hooviala valgustus lahendatakse projekteerimisel lähtuvalt ehitatava hoone ja hooviala

arhitektuursest lahendusest. Projekteerimisel lahendada ka planeeritud krundiga piirnevate Aia tänav

T10 ja Lai tänav T7 tänavate ning vajadusel ka Aida tänav T3 väljaku valgustus.

2.9.5 Kaugküte ja kaugjahutus

Planeeritud hoonete soojavarustus ja kaugjahutus on planeeritud vastavalt Gren Eesti AS poolt

19.11.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr PT-26.

Planeeritud hoone soojavarustus on võimalik lahendada kahest ühenduskohast, detailplaneeringus on

näidatud mõlemad variandid:

• Lai tn T4 ja Aia tn T9 tänavate ristmikult paiknevalt kaugküttetorustikult 2xDN400/630;

• Lai tn T4 ja Lai tn T7 ristmikult paiknevalt kaugküttetorustikult 2xDN400/630.

Planeeritud hoone jahutusvarustus on võimalik lahendada kahest ühenduskohast, detailplaneeringus

on näidatud mõlemad variandid:

• Aia tn T9 paiknevalt jahutustorustikult 2xDN300/450;

• Aia tn T10 paiknevalt jahutustorustikult 2xDN200/315.

Kaugjahutuse rajamise vajadus otsustatakse edasise projekteerimise käigus.

2.9.6 Telekommunikatsioonivarustus

Planeeritud hoone ühendatakse vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 39998598 Laial

tänaval asuva telekommunikatsioonivõrguga. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on

planeeritud lähtuvana Laial tänaval asuvast sidekaevust PRN-332 läbi Lai tn T7 tänavasopi. Vastavalt

vajadusele kasutatakse KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte

all 1m. Ehitatavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Projekteerimisel näha ette kõik meetmed ja

tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

Tööprojekti koostamiseks taotletakse täiendavad tehnilised tingimused.

2.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti

olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

28 AB Artes Terrae OÜ

jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Prügikonteinerid tuleb paigaldada oma kinnistule pilkude eest

varjatud kohta. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte.

Kõrghoonete rajamisel tuleb arvestada mõju linnustikule. Antud teemat on põhjalikult käsitletud OÜ

Lemma koostatud keskkonnamõjude analüüsis (lk 10-11), selle lõppjärelduse kohaselt sõltub

uushoonestuse mõju linnustikule peamiselt arhitektuursest lahendusest, mitte niivõrd kõrgusest.

Nimetatud eelhinnangus on toodud erinevaid viise, kuidas vajadusel mõju vähendada ja nendega tuleb

hoone projekteerimisel arvestada.

Kliimamuutustega kaasnevalt prognoositakse sademehulga suurenemist, millega toimetulemiseks

tuleb kinnistu vertikaalplaneerimine reeglina lahendada selliselt, et sademevesi käideldakse

võimalikult suures mahus krundisiseselt. Kavandatav haljastatud elanike puhkeala ja mänguväljak

madala hooneosa katusel annab selleks antud planeeringu puhul ainukese võimaluse, st sademevett

tuleb kasutada haljastaimestiku kastmiseks. Oluline on sademehulga suurenemisel vabaneda

sademeveest suurimal võimalikul määral selle tekkekohas, et vältida sademevee reostumist ning mitte

liigselt koormata sademeveekanalisatsiooni. Maa-aluse parkla rajamine ei anna võimalust sademevett

oma kinnistul immutada, kuid samas on maa-aluse parkla ja selle kaldtee sademevee hulk oluliselt

väiksem võrreldes maapealse kõvakattega samaväärses mahus parkla rajamisega, mis nõuaks kogu

lisanduva parkla kõvakattega alalt koguneva sademevee torustikku ärajuhtimist.

Katusematerjalidena tuleb kasutada heledas toonis katteid, et vähendada kuumasaarte tekkimist ja

kuumaohtu. Eriti oluline on see madalama hooneosa katusele kortermaja elanikele puhkeala

kavandmisel. Selline käsitlus langeb kokku ka töös oleva (vastu võetud, kuid kehtestamata) Pärnu linna

üldplaneeringuga 2035+ (ptk 16.1, lk 157).

Seega on pakutav lahendus, arvestades planeeringuala paiknemist kesklinnas, kliimamuutustega

kohanemise mõttes võimaluste piires kooskõlas kahe olulise eesmärgiga – kuumasaarte vältimine ja

kohanemine suurenevate sademeveehulkadega. Planeeringuala asub kesklinnas, kus on olemas kõik

vajalikud tehnovõrgud ja teenused, hoonestuse tihendamine võimaldab optimeerida võrkude

kasutuskoormust ja minimeerida autokasutust, toetades seeläbi energiakulu vähendamise eesmärki.

Planeeringulahendusele koostatud keskkonnamõjude anlüüsi järeldusena on öeldud, et

detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju.

2.11 Insolatsiooni tingimused

Planeeritud hoonetes tuleb projekteerimisel tagada insolatsioon (päikesevalguse kestus) vastavalt

standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis näeb ette elamispinnale

minimaalse päikesevalguse kestuse ehk insolatsiooni 1,5 tundi kuupäeval 22. aprill. Planeeritud hoone

projekteerimisel tuleb arvestada, et naaberhoonete elamispindadel ei tekiks hoone ehitamise järgselt

ülenormatiivset insolatsiooni vähenemist.

Planeeringu koostamisel on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse kolmemõõtmelise mudeliga

kontrollitud planeeritud hoone ühe võimaliku planeeringu tingimustele vastava kuju mõju

planeeringualast põhja pool Lai tn 15a krundil asuva hoone eluruumide insolatsioonile. Teistes

planeeringuala läheduses asuvates hoonetes ei ole eluruume, mille insolatsiooni planeeritud hoone

mõjutaks – Pikk tn 16b asuvas hoones eluruume ei ole, Pikk tn 16 hoone põhjafassaadil on eluruumide

aknad, kuid planeeritud hoone asub nendest põhja pool ning insolatsiooni ei muuda. Olemasolev

hoonestus on mudelis kajastatud vastavalt Kolm Pluss Üks OÜ tööle „Pärnu kesklinna linnaehituslik

analüüs“.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 29

Skeem 4. Analüüsitud planeeritud hoone plaan pealtvaates.

Skeem 5. Analüüsi aluseks olev kolmemõõtmeline mudel. Planeeritud võimalik hoone kuju on valge tooniga,

olemasolevad hooned halli tooniga (skeem on mahuline ja tehtud insolatsiooni arvutuseks, ei kajasta 1-2. korruse

tagasiastet, mis insolatsioonile mõju ei oma).

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

30 AB Artes Terrae OÜ

Skeem 6. Lai tn 15a hoone 4. korruse plaan (BOA OÜ, töö nr 005-2021EP).

Skeem 7. Lai tn 15a hoone läänepoolse osa lõunafassaadil analüüsitud 4. korruse eluruumide akende

numeratsioon.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 31

Skeem 8. Lai tn 15a hoone läänepoolse osa idafassaadil analüüsitud 4. korruse eluruumide akende numeratsioon.

Skeem 9. Lai tn 15a hoone idapoolse osa lõuna- ja kagufassaadil analüüsitud 4. korruse eluruumide akende

numeratsioon.

Vastavalt standardi lisale G hinnatakse insolatsiooni kuupäeval 22. aprill. Vastavalt standardi tabelile

A.6 on soovitav minimaalne insolatsioon 1,5 tundi, soovituse kohaldamisel tervele elamispinnale on

vajalik, et vähemalt üks elamispinna eluruum vastaks antud soovitusele. Standardi lisa D punkti D2 järgi

on mitme ava korral eri fassaadides võimalik nendest tuleva päikesevalguse kestus kokku liita, kui see

ei esine eri avade puhul samal ajal. Vaatluspunkt asub soovituse kontrollimiseks ava sisepinnal ava

laiuse keskel vähemalt 1,2 m kõrgusel põrandast ja 0,3 m üle aknalaua (selle olemasolu korral). Juhul

kui päevavalgusava on ilma aknalauata, asub vaatluspunkt 1,2 m kõrgusel põrandast. Standardi tabeli

D.1 kohaselt peab insolatsiooni toimimiseks päikesekõrgus olema vähemalt 8°, mis vastavalt

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

32 AB Artes Terrae OÜ

veebilehele www.sunearthtools.com on uuringuala asukohas (koordinaadid 58.386662;24.506034)

22. aprillil tagatud ajavahemikul 6:02 – 18:40 (ajavöönd UTC+2, ametlik suveaeg on +1 tund).

Skeem 10. Insolatsiooni mõõtmispunkti asukoht aknaavas (kollase ringiga).

Lai tn 15a hoones on eluruumid alates 4. korrusest, 1. kuni 3. korrusel on äripinnad. Analüüsitud on 4.

korruse eluruumide insolatsiooni, ülemistel korrustel on insolatsiooni tingimused eelduslikult

paremad, mistõttu neid ei ole käsitletud. Analüüsi tulemused on kajastatud järgnevas tabelis, kus on

välja toodud käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelne ja järgne analüüsitud eluruumide

insolatsioon ning insolatsiooni vähenemise protsent nende akende ja eluruumide puhul, kus

insolatsioon planeeringu elluviimisel väheneb. Tabelis välja toodud korteri insolatsioon kokku arvestab

mitme akna insolatsiooni kokku, juhul kui nende insolatsioon toimub erinevatel kellaaaegadel.

Tabel 1. Lai tn 15a hoone eluruumide insolatsioon planeeringu elluviimise eelselt ja järgselt

AKEN

PRAEGUNE PROJEKTI ELLUVIIMISE JÄRGNE

ALGUS LÕPP KESTUS ALGUS LÕPP KESTUS VÄHENEMI- SE KESTUS

VÄHENE- MISE %

MÄRKUSED

4-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0

eluruumi insolatsioon

ei muutu

4-2 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0

4-3 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0

KOKKU KRT 4 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0

5-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0

eluruumi insolatsioon

tagatud

5-2 6:04:00 7:25:00 1:21:00 6:04:00 7:25:00 1:21:00 0:00:00 0

5-3 6:20:00 9:01:00 2:41:00 6:20:00 7:50:00 1:30:00 1:11:00 44

KOKKU KRT 5 2:57:00 1:46:00 1:11:00 40,1

6-1 7:32:00 9:09:00 1:37:00 7:32:00 8:23:00 0:51:00 0:46:00 47 eluruumi

insolatsioon ei muutu

6-2 8:04:00 9:13:00 1:09:00 8:04:00 9:13:00 1:09:00 0:00:00 0

KOKKU KRT 6 1:41:00 1:41:00 0:00:00 0,0

7-1 8:13:00 9:19:00 1:06:00 8:13:00 9:19:00 1:06:00 0:00:00 0 eluruumi

insolatsioon ei muutu

7-2 8:15:00 9:24:00 1:09:00 8:15:00 9:24:00 1:09:00 0:00:00 0

KOKKU KRT 7 1:11:00 1:11:00 0:00:00 0,0

8-1 8:18:00 9:29:00 1:11:00 8:18:00 9:29:00 1:11:00 0:00:00 0

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 33

AKEN

PRAEGUNE PROJEKTI ELLUVIIMISE JÄRGNE

ALGUS LÕPP KESTUS ALGUS LÕPP KESTUS VÄHENEMI- SE KESTUS

VÄHENE- MISE %

MÄRKUSED

KOKKU KRT 8 1:11:00 1:11:00 0:00:00 0,0 eluruumi

insolatsioon ei muutu

15-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi insolatsioon

ei muutu KOKKU KRT 15 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0

14-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi insolatsioon

ei muutu KOKKU KRT 14 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0

13-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi

insolatsioon ei muutu

13-2 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0

KOKKU KRT 13 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0

12-1 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0 eluruumi insolatsioon

ei muutu KOKKU KRT 12 0:00:00 0:00:00 0:00:00 0,0

11-1 7:00:00 7:12:00 0:12:00 7:00:00 7:12:00 0:12:00 0:00:00 0

eluruumi insolatsioon

tagatud

8:34:00 11:14:00 2:40:00 8:34:00 11:14:00 2:40:00 0:00:00 0

11-2 6:02:00 7:33:00 1:31:00 6:02:00 7:33:00 1:31:00 0:00:00 0

8:54:00 13:14:00 4:20:00 8:54:00 12:00:00 3:06:00 1:14:00 28

11-3 6:02:00 12:49:00 6:47:00 6:02:00 12:19:00 6:17:00 0:30:00 0

KOKKU KRT 11 6:47:00 6:17:00 0:30:00 7,4

Analüüsi tulemusel leiti, et planeeritud hoonetest on Lai tn 15a hoonel mõjutatud üksikute

lõunapoolsel fassaadil olevate eluruumide akende insolatsioon (korterid on alates 4. korrusest), kuid

standardi kohane insolatsioon 1,5 tundi on eluruumides tagatud. Eluruumides, kus ei ole ka

olemasolevas olukorras standardi kohane insolatsioon tagatud, insolatsiooni ei vähendata ning tabelis

on nende korterite insolatsiooni vähenemise protsent null. Arhitektuurivõistluse tööde koostamisel

ning hilisemal hoone projekteerimisel tuleb samuti arvestada, et lahendus oleks selline, et ei

vähendataks ülenormatiivselt naaberhoonete eluruumide insolatsiooni ning eluruumides, kus ei ole ka

olemasolevas olukorras standardi kohane insolatsioon tagatud, insolatsiooni ei vähendatataks. Samuti

arvestada, et tagatud oleks projekteeritavate eluruumide standardi kohane insolatsioon.

2.12 Piirangud

2.12.1 Servituudid

Aida tänav T3, Lai tn T7, Aida tn T10 ning Aia tänav T9 maaüksustele on planeeritud võimalusena

üleehitusservituudi seadmise vajadus planeeritud POS 1 krundi kasuks, mille vajadus otsustatakse

projekteerimisel. Servituudi ulatus on 2 m krundi piirist. Üleehitusservituudi eesmärk on võimaldada

külgnevate tänava maa-alade kohale Aida tänav T3 alates 2. korruse tasapinnast ning Lai tn T7, Aida

tn T10 ja Aia tänav T9 alates 3. korruse tasapinnast rõdude jms õhuliste ja suletud mahtu mitte

moodustavate väljaulatuvate osade ehitamist.

Pikk tn 14, Pikk tn 12a ja Pikk tn 12b maaüksusele on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise

vajadus planeeritud madalpinge elektrikaablile elektrivõrgu valdaja kasuks.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

34 AB Artes Terrae OÜ

2.12.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd

Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujaga vastavalt standardile

EVS 843:2016 Linnatänavad.

2.12.3 Looduskaitse

Looduskaitsepiirangud planeeringualal puuduvad.

2.12.4 Muinsuskaitse

Planeeringuala asub Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, planeeringualale ulatub

kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) ala ning selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitselised väärtused ning nõuded on kirjeldatud planeeringu muinsuskaitse eritingimustes (vt

planeeringu lisad).

Edasise projekteerimistöö käigus valmivad dokumendid tuleb vastavalt seaduses nõutu ulatusele

kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kavandatavateks

ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt.

2.13 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud kuritegevust

vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

• tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine

sõidukite liikumisest;

• tagumiste juurdepääsude vältimine;

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;

• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:

• jälgitavus (videovalve);

• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;

• valdusel sissepääsu piiramine;

• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge

eristamine;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid

prügikastid, märgid);

• funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed;

suunaviidad;

• üldkasutatavate alade korrashoid.

2.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringu elluviimisega ega elluviimise tulemusel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 35

ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi

igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt.

2.15 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine

toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringu elluviimine on

lubatud etappide kaupa: esimeses etapis tuleb rajada kogu maa-alune parklaosa ja madalam (kuni 4

korrust) maapealne osa, eraldi etappidena on lubatud kas korraga või ühekaupa torniosade ehitus.

Samuti on lubatud erinevaid eelnimetatud etappe omavahel ühildada ja/või teostada elluviimine ühes

etapis. Iga etapi juurde funktsionaalselt vajalikud rajatised tuleb rajada vastava etapi elluviimise käigus,

madala hooneosa katusele võimalik haljastusega puhkeala kortermaja elanikele ja mänguväljak lastele

tuleb rajada hiljemalt kogu hoonemahu realiseerimisel. Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks

tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Planeeringu kehtestamise eelduseks on huvitatud isiku ja Pärnu linna vahel halduslepingu sõlmimine,

sest vastavalt Pärnu linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23, „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud

huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega,

või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. Haldusleping

rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses sätestatud nõudeid

sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks.

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 37

3 Joonised

1 Situatsiooni skeem M 1:10 000

2 Tugijoonis M 1:500

3 Põhijoonis M 1:500

4 Tehnovõrgud M 1:500

5 Illustreerivad kolmemõõtmelised joonised

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering 21148DP1

AB Artes Terrae OÜ 39

5 Planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelise joonised

Jooniste autor Kolm Pluss Üks OÜ.

21148DP1 Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

40 AB Artes Terrae OÜ

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1

Projektijuht:

0

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

1:10,000

Pärnu linn

Mart Hiob

Karl Hansson

PLANEERINGUALA

500 1000 1500100200

Situatsiooniskeem

21148DP1

Huvitatud isik:

21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

04.12.2025

Planeeringu koostamise korraldaja:

Pärnu linnavalitsus

Aia 2a arendus OÜ

4H elamu

bet kivi

b

b

b

b

B

B

16b

terrass

bet

b e t

puukoor

A

A

6H

elu-ja ärihoone

15a

A b e t k iv i

b e t k iv i

puukoor

b r a ik iv i

p.koor

p.koor

A

b r a ik iv i

b r a ik iv i

b .k .

b e t k iv i

4H

bet kiv i

b e t

k iv i

bet k ivi

kil

kil

puukoor

A

p.koor

p.koor

p.koor

b e t k iv i

A

15aelu- ja ä

riho one

puukoor

3.00 3.05

2.92

2.89

2.85

2.75

2.81

2.89

2.79

2.97

3.02

2.83

2.95

2.88 2 .8

2

2 .8

4

2.88

2.89

2.95 2.97

punane bet.kivi

522

137252

6311

13

155

37

604

171

551

17

25

264

539

10 43

8486

88 89

91

92

507

508

509 83

138253

617618

510

543

807

603

808

46

127

135

128

44

130

54 236

38

70

74 69

45

71

109

554

A

3.51

b

6-V-10

Lai tn

A

A

A

frees

ehitusplats

ehitusplats

A

bk

bk

bk

A

kill

A

A

frees

frees

frees

Y =

5 2

9 7

0 0

Y =

5 2

9 6

0 0

Y =

5 2

9 7

0 0

2H

A ia tn

bk

bet.

2.78

2.85

2.86

2.86

2.89

2.89

2.97

2.99

3.04

3.04

3 . 1 4

3 . 1 7

3 . 1 8

3 . 2 0

3 . 2 2

3.25

3 . 2 5

3 . 2 6

braikivi

braikivi

A

A

3 . 2 9

3 . 2 9

3 . 3 0

3.31

3.31

3.31

3 . 3 2

3 . 3 3

3.33

3.34

3 . 3 4

3 . 3 4

3.34

3.35

3 . 3 5

3.35

3 . 3 5

3.36

3.36

3.36

3 . 3 7

3.37

3.38 3 . 3 8

3.38

3 . 3 8

3.3 9

3 . 3 9

3.40

3 . 4 0

3.40

3 . 4 0

3.40

3.40

3.41

3.41

3.41

3 . 4 1

3.41

3. 42

3.42

3 . 4 2

3 . 4 2

3.43

3.44

3.44

3. 45

3.45

3 . 4 5

3.45

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3.46

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3.47

3 . 4 7

3 . 4 8

3.49

3.49

3.49

3 . 4 9

3. 49

3 . 4 9

3.49

3 . 4 9

3.50

3 . 5 0

3.50

3 . 5 0

3.50

3.50 3.51

3 . 5 1

3 . 5 1

3.52

3.5 2

3.52

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.54

3.54

3 . 5 4

3.54

3 . 5 4

3 . 5 4

3 . 5 4

3.55

3 . 5 5

3.55

3.56

3.56 3.56

3 . 5 6

3.56

3 . 5 6

3 . 5 6

3 . 5 7

3.57

3 . 5 7

3 . 5 8

3 . 5 8

3.59

3.59

b

3.60

3.60

3.60

3.61

3.61

3.61

3 . 6 1

3.61

3 . 6 2

3.62

3.62

3.62

3.62

3 . 6 3

3.63

3.63

3 . 6 4

3.64

3 . 6 4

3 . 6 4

3.65

3 . 6 5

3 . 6 5

3.66

3.663 . 6 6

3 . 6 7

3.67

3 . 6 8

3 . 6 8

3.69

3.69

3 . 6 9

3 . 7 0

3.71

3 . 7 1

3.71

3 . 7 1

3 . 7 2

H

3 . 7 5

gar

3 . 7 5

3 . 7 5

3.7 6

3.77

3.7 7

3.77

3.77

3 . 7 7

3.78

3.79

3 . 8 0

3 . 8 0

3.82

3 . 8 2

3.83

3 . 8 4

3.88

3.92

3.92

3.95

3.95

3.96

p.koor

p.koor

3 . 9 9

4 . 0 0

punane bet.kivi

4. 01

katus 14.98

Aia tn 2a

Pikk tn 14a

Lai tänav T7

Pikk tn 16

Aia tänav T9

Pikk tn 16b

Lai tn 15

Pikk tn 12b Pikk tn 12a

Lai tn 15b

Lai tn 15a

Pikk tn 14

Aia tänav T10

Aida tänav T

H

üleehitus 208 m²

abs 53.60 15 korrust 630 m²

abs 18.00 4 korrust 2214 m² abs 39.00

11 korrust 588 m²

0 m² 0 transpordimaa transpordimaa 100% 6653 m² Lai tänav T4

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 972 m² Aida tänav T3

6.2

JA LA

KÄI JA

TE T

ÄNAV

2

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 6577 m² Aia tänav T9

AIA TN T0

LAI TN

A IA T

N

L A I T

Ä N

A V T

7

AIDA TN

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ärimaa 100% 1373 m² Pikk tn 14a

1700 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 90%, ärimaa 10% 2306 m² Pikk tn 16

1679 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 25%, ärimaa 75% 1678 m² Lai tn 15a

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ühiskondlike ehitiste maa 100% 1117 m² Pikk tn 16b

Märkused:

TM-335/25; koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 2025. a oktoobris, töö nr

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

H

TINGMÄRGID:

olemasolev tuletõrjehüdrant

likvideeritav objekt

planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus

planeeritud kaugjahutustorustik

planeeritud kaugküttetorustik

planeeritud telekommunikatsioonikaabel

planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp

planeeritud ühissademeveekanalisatsioon / krundi sademeveekanalisatsioon

planeeritud reoveekanalisatsioon

planeeritud veetoru

Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused kaitsevööndi piir

Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) piir

Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndi piir

planeeritud näitlik kuni 15 korruseline hooneosa

planeeritud näitlik kuni 11 korruseline hooneosa

planeeritud näitlik kuni 4 korruseline hooneosa

planeeritud rõdude hoonestusala, üleehitusservituudi seadmise vajadus

planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 53.60

planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 39.00

planeeritud hoonestusala abs kõrgusega kuni 18.00

likvideeritav katastriüksuse piir

planeeritud krundipiir

planeeringuala piir

4

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1:500

Pärnu linn

Mart Hiob

Karl Hansson

Huvitatud isik:

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn

21148DP1

10.12.2025

Tehnovõrgud

ühendada alajaamaga 'Artur'

ühendused ja ühisveevõrgu reoveekanalisatsiooni sademeveekanalisatsiooni, olemasolevad

Planeeringu koostamise korraldaja:

Pärnu linnavalitsus

Aia 2a arendus OÜ

ühenduskaev sademeveekanalisatsiooni planeeritud Pikk tn 16b

4H elamu

bet kivi

b

b

b

b

B

B

16b

terrass

bet

b e t

puukoor

A

A

62501:001:0246

Aida tänav T3

62401:001:0346

62501:001:0243

62401:001:1648

62501:001:0242

62401:001:1688

62510:127:1880

62501:001:0316

Aia tn 2a

Aia tänav T10

Lai tänav T7

Aia tänav T9

Pikk tn 18

Pikk tn 16b

Lai tn 15b

62401:001:1646

Lai tn 15a

6H

elu-ja ärihoone

15a

A b e t k iv i

b e t k iv i

puukoor

b r a ik iv i

p.koor

p.koor

A

b r a ik iv i

b r a ik iv i

b .k .

b e t k iv i

4H

bet kiv i

b e t

k iv i

bet k ivi

kil

kil

puukoor

A

p.koor

p.koor

p.koor

b e t k iv i

A

15aelu- ja ä

riho one

puukoor

3.00 3.05

2.92

2.89

2.85

2.75 2.83

2.95

2.88 2 .8

2

2 .8

4

2.88

2.89

2.95 2.97

punane bet.kivi

522

137252

6311

13

155

37

604

171

551

17

25

264

539

10 43

8486

88 89

91

92

507

508

509 83

138253

617618

510

543

807

603

808

46

127

135

128

44

130

236

38

70

74 69

45

71

A

3.51

b

Lai tn

A

A

frees

ehitusplats

ehitusplats

A

bk

bk

bk

A

kill

A

A

frees

frees

frees

2H

A ia tn

bk

bet.

2.78

2.85

2.86

2.86

2.89

2.89

2.97

2.99

3.04

3.04

3 . 1 4

3 . 1 7

3 . 1 8

3 . 2 0

3 . 2 2

3.25

3 . 2 5

3 . 2 6

braikivi

braikivi

A

A

3 . 2 9

3 . 2 9

3 . 3 0

3.31

3.31

3.31

3 . 3 2

3 . 3 3

3.33

3.34

3 . 3 4

3 . 3 4

3.34

3.35

3 . 3 5

3.35

3 . 3 5

3.36

3.36

3.36

3 . 3 7

3.37

3.38

3.38

3 . 3 8

3 . 3 8

3.3 9

3 . 3 9

3.40

3 . 4 0

3.40

3 . 4 0

3.40

3.40

3.41

3.41

3.41

3 . 4 1

3.41

3. 42

3.42

3 . 4 2

3 . 4 2

3.43

3.44

3.44

3. 45

3.45

3 . 4 5

3.45

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3.46

3 . 4 6

3 . 4 6

3 . 4 6

3.47

3 . 4 7

3 . 4 8

3.49

3.49

3. 49

3 . 4 9

3.49

3 . 4 9

3 . 4 9

3.49

3.50

3 . 5 0

3.50

3 . 5 0

3.50

3.50

3.51

3 . 5 1

3 . 5 1

3.52

3.5 2

3.52

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.53

3.54

3.54

3.54

3 . 5 4

3 . 5 4

3 . 5 4

3 . 5 4

3.55

3.55

3 . 5 5

3.56

3.56 3.56

3 . 5 6

3.56

3 . 5 6

3 . 5 6

3 . 5 7

3.57

3 . 5 7

3 . 5 8

3 . 5 8

3.59

3.59

b

3.60

3.60

3.60

3.61

3.61

3.61

3 . 6 1

3.61

3 . 6 2

3.62

3.62

3.62

3.62

3 . 6 3

3.63

3.63

3 . 6 4

3.64

3 . 6 4

3.65

3 . 6 4

3 . 6 5

3 . 6 5

3.66

3.663 . 6 6

3 . 6 7

3.67

3 . 6 8

3 . 6 8

3.69

3.69

3 . 6 9

3 . 7 0

3.71

3 . 7 1

3.71

3 . 7 1

3 . 7 2

H

3 . 7 5

3 . 7 5

gar

3 . 7 5

3.7 6

3.77

3.7 7

3.77

3.77

3 . 7 7

3.78

3.79

3 . 8 0

3 . 8 0

3.82

3 . 8 2

3.83

3 . 8 4

3.88

3.92

3.92

3.95

3.95

3.96

p.koor

p.koor

3 . 9 9

4 . 0 0

punane bet.kivi

4. 01

katus 14.98

0 m² 0 transpordimaa transpordimaa 100% 6653 m² Lai tänav T4

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 972 m² Aida tänav T3

JA LA

KÄI JA

TE T

ÄNAV

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ühiskondlike ehitiste maa 100% 1117 m² Pikk tn 16b

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala transpordimaa 100% 6577 m² Aia tänav T9

AIA TN T0

LAI TN

A IA T

N

L A I T

Ä N

A V T

7

AIDA TN

0 m² 0 segahoonestuse maa-ala ärimaa 100% 1373 m² Pikk tn 14a

1700 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 90%, ärimaa 10% 2306 m² Pikk tn 16

1679 m² 1 segahoonestuse maa-ala elamumaa 25%, ärimaa 75% 1678 m² Lai tn 15a

A

Märkused:

TM-335/25; koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 2025. a oktoobris, töö nr

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

TINGMÄRGID:

Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused kaitsevööndi piir

Kinnismälestise Pärnu linnakindlustused (mälestise reg nr 16677) piir

Pärnu muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndi piir

teede piirjooned

haljasala

katastriüksuse piir

planeeringuala piir

0

segahoonestuse maa-ala

ärimaa 80%; elamumaa 20%

1267 m²

Aia tn 2a

0

segahoonestuse maa-ala

ärimaa 75%; elamumaa 25%

947 m²

Lai tn 15b

hoonete arv krundil (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)):

üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon:

katastriüksuse sihtotstarve:

pindala:

aadress:

KATASTRIÜKSUSE OLEMASOLEVAD ANDMED:

hoonete arv krundil (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)):

üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon:

katastriüksuse sihtotstarve:

pindala:

aadress:

0

segahoonestuse maa-ala

transpordimaa 100%

241 m²

Aia tänav T10

0

segahoonestuse maa-ala

transpordimaa 100%

337 m²

Lai tänav T7

2

21148DP1

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1:500

Pärnu linn

Mart Hiob

Tugijoonis

Karl Hansson

Huvitatud isik:

Aia tn 2a ja Lai tn 15b kinnistu detailplaneering

21148DP1_Aia 2a,Lai 15b.dgn

04.12.2025

Planeeringu koostamise korraldaja:

Pärnu linnavalitsus

Aia 2a arendus OÜ

AIA TN 2A

LAI TN 15B

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud

22.12.2025 nr 8-4/1760-10

Pärnu linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond menetleb Pärnu linnas Aia tn 2a kinnistu detailplaneeringut

(AB Artes Terrae OÜ töö nr 21148DP1).

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 20.12.2021 korraldusega nr 907.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Aia 2a ja Lai 15b kinnistute liitmine, neile sobivaima

ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja

parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide ja vajadusel servituudialade kavandamine. Alale

kavandatakse kõrgemat hoonestust. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt piirkonns B, kus

uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel alal määratakse detailplaneeringuga - alale

kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla erandina üle +26 m abs kui planeeritaval maa-alal kavandatavad

muudatused säilitavad kooskõla kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või

kinnismälestise säilimise, nende vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse.

Planeeringuala hõlmab detailplaneeringu algatamise korralduse järgselt Aia tn 2a kinnistut. Planeeringu

koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringualasse kaasata Lai tn 15b kinnistu (hoonestatav) ja Aia

tänav T10 ning Lai tänav T7 transpordimaa krundid (vajalikud liiklusküsimuste lahendamiseks).

Planeeringuala laiendamine vormistatakse vastuvõtmise etapis.

Antud planeeringulahendusele eelnevalt on koostatud mitmeid analüüse ja uuringuid ning lisaks uued

muinsuskaitse eritingimused. Nende koostamine on olnud aja- ja töömahukas, mistõttu on

planeeringumenetlusele kulunud oodatust rohkem aega. Kõrghoonete kavandamise

eelduseks on kesklinnale head ligipääsud ja Raba- Lai silla olemasolu, mis valmis 2025. aasta juunis.

Detailplaneering koostatakse kehtiva üldplaneeringu kohasena.

Käesolevaga edastame Teile planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel planeeringulahenduse

kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Janno Poopuu

524 6280, [email protected]