Kaasiku kinnistu detailplaneering

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 05.03.2024 08:33 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 8-4/2025/2024-13 Kaasiku kinnistu detailplaneering Manused: Kaasiku kinnistu detailplaneering .asice

TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Kaasiku kinnistu detailplaneering 8-4/2025/2024-13. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/ Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja

kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Päästeamet Lääne päästekeskus

[email protected]

04.03.2024 nr 8-4/2025-13

Pärnu linnas Papsaare külas Kaasiku kinnistu

detailplaneering

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond menetleb Papsaare külas Kaasiku kinnistu

detailplaneeringut (OÜ Artest Projekteerimine, Töö nr 01/2023DP).

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb (§ 127 lõige 1). Detailplaneering esitatakse Teile kooskõlastamiseks

vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 17.12.2015 vastu võetud määrusele nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Detailplaneeringu materjal digikonteinerina on kirjale juurde lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa : 1. Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneeringu digikonteiner

Ülle Tuulik

527 4205, [email protected]

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitame Teile Papsaare külas Kaasiku kinnistu

täpsustatud ja parandatud detailplaneeringu täiendavaks kooskõlastamiseks, enne selle

seadusekohast vastuvõtmist.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse

detailplaneering kooskõlastatuks.

F: A-3

Artest Projekteerimine OÜ, Ilumetsa tee 4, Kopli küla, Rae vald, Harjumaa.

75321 Reg: 14167258 tel: 55993445, e-mail: [email protected]

AS-05

Arhitekt: Anu Kuningas

Töö nr: 01/ 2023 DP

Mõõt: 1 : 500

Joonis nr:

3D ILLUSTRATSIOON

Joonis:

KAASIKU KINNISTU DETAILPLANEERING

Objekt:

Kuup: 11/12/2023

Projektijuht : Ove Rae

Tellija: Pärnu Linnavalitsus

Pärnu maakond, Pärnu linn, Papsaare küla

___________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067 Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Tallinn 2024

Papsaare küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, Kaasiku kinnistu 15904:003:0502 Detailplaneering Töö nr. 01/2023DP Tellija : Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Rismar OÜ ___________________________________________________________________________ Projektijuht: Ove Rae Planeerija: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. ___________________________________________________________________________

Lk/lehti 1/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

SISUKORD

A SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused.............................................................................................. 2

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ........................................................................................2

3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................3

3.1 Planeeritava ala asukoht .............................................................................................................. 3

3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid ........................................................................................................................................3

3.3 Maakasutus ja hoonestus .............................................................................................................3 3.4 Haljastus, liiklus ............................................................................................................................3

4 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .........................................................................................3

5 Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng ..............................................................................4

6 Planeeringuga kaasnevad mõjud .....................................................................................................5

7 Detailplaneeringuga kavandatav .....................................................................................................6

7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .........................................................................................6

7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused ................................................................6

7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ..................................................................7

7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................................8

7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised .......................................................................................................... .8

7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus .....................................................................................................8

7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ....................................................................................................9

7.5.3 Elektrivarustus ...........................................................................................................................9

7.5.4 Soojavarustus ..........................................................................................................................10

7.5.5 Sidevarustus ............................................................................................................................10

7.6 Tuleohutuse tagamine ............................................................................................................... 11

7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..............................................................12

7.8 Keskkonnatingimused, kliimamuutused......................................................................................12

7.8.1 Papsaare maaparandussüsteem ..............................................................................................12

7.8.2 Jäätmekäitlus ...........................................................................................................................13

7.8.3 Müra- ja vibratsioon ................................................................................................................13

7.8.4 Lõhn..........................................................................................................................................14

7.8.5 Liigvee ärajuhtimine ................................................................................................................14

7.9 Piirangud ....................................................................................................................................14

7.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ..................................................................................14

.

B JOONISED 1. Situatsiooniskeem

2. Tugiplaan

3. Põhijoonis

4. Tehnovõrgud

5. Illustratsioon 3D

Lk/lehti 2/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused Pärnu Linnavalitsuse 03.07.2023 korraldusega nr: 448 algatati Papsaare külas, Kaasiku kinnistu

(kü tunnus 15904:003:0502) detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks 6

üksikelamu rajamine.

Planeeringuala hõlmab ühte, Kaasiku kinnistut (kü 15904:003:0502 pindlaga 10881 m2 100%

maatulundusmaa), mis planeeritakse jagada kuueks elamumaa ja kaheks transpordimaa kinnistuteks.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1).

Detailplaneeringu koostamise alusplaanideks on OÜ TIPPGEO (majandustegevuse teate number

EEG000210) poolt 2022. aasta detsembris mõõdistatud geodeetiline alusplaan

mõõtkavas 1:500, töö nr 2022TG576 ja maaameti digitaalne katastrikaart seisuga 29,05,2023.

Planeeringu koostamisel on arvestatud järgmiste kehtestatud planeeringute ja dokumentidega:

• Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneering;

• Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74;

• ``Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“ (kehtestatud

Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022 otsusega nr:57)

• Jõeotsa ja Jõeristi kinnistu detailplaneering(kehtestatud Audru vallavolikogu 06.10.2005

otsusega nr: 405)

• Pärnu linnas Papasaare külas Ihna katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang, töö nr 17114, koostaja Maves OÜ;

• Eesti standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”;

• Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur” Osa 1. Linnaplaneerimine;

• Planeerimisseadus.

2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on 6 üksikelamu rajamine Kaasiku kinnistule.

Planeeringu koostamise ülesanded on järgmised:

• Kinnistu ümberkruntimine;

• Moodustatud uutele kruntidele ehitusõiguse määramine;

• Juurdepääsuteede lahendamine;

• Tehnovõrkudega liitumise lahendamine;

• Olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;

• Haljastuse ja heakorrastuse põhimõttete seadmine;

• Vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendamine.

Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, mille kohaselt

jääb planeeritav kinnistu reserveeritud elamumaale. Pärnu maakonna planeeringu kohast

arengut käsitletakse planeeringu peatükis 5.

Lk/lehti 3/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus 3.1 Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnu linnas, Papsaare külas. Tegemist on ca 1,09 ha suuruse maa-alaga,

Mis on üks kinnistu. Pärnu kesklinn jääb planeeringualast ca 4 km ning lõunast ja idast piirneb Ihna

kinnistu planeeringualaga.Lääne poole jääb Jõeotsa ja Jõeristi kinnistute planeeringuala.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1).

3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala asub kogu ulatuses üleujutusohuga alal.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on planeeritaval kinnistul kord 10 aasta jooksul

üleujutus abs 2,09 m. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane. Kõrgused jäävad Kaasiku

kinnistul vahemikku 1,10 m – 2,00 m.

Planeeringuala põhjapiirile jääb Papsaare maaparandussüsteemi eesvool.

Planeeringuala piirneb ida , lääne ja lõunaküljest sarnaste planeeringualadega, põhja küljest Elu

teega.

Planeeringualast ca 700 m põhja poole jääb Audru ringrada, mis võib põhjustada

mürahäiringut. Alast ca 900 m kagu poole jääb Pärnu linna reoveepuhastusjaama

kompostimistväljak, mis võib põhjustada lõhnahäiringut.

Hendrikson & Ko on koostanud mürahinnangu ida ja lõunakülge jääval Ihna kinnistul.

Mürahinnangu lähteandmetena kasutati piirkonna liikluskoormuste hinnangut, mille kohaselt on

Kaubasadama tee planeeringualaga piirneva lõigu perspektiivne liikluskoormus 934 sõidukit

ööpäevas.

Mürahinnangu kohaselt jääb planeeritavate elamukruntide liiklusmüra tase normide piiridesse.

3.3 Maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on aktiivse kasutuseta. Ihna kinnistu olemasolev sihtotstarve on maatulundusmaa.Kaasiku kinnistu on hoonestamata.

Kuna Kaasiku kinnistu jääb elamumaade planeeringute vahele, siis on selle maa kasutamine

põllumaana keeruline.

Kinnistu on aastaid seisnud kasutuseta.

3.4 Haljastus, liiklus Valdavalt on planeeringuala planeeringuala kaetud rohttaimestikuga. Alal puuduvad põõsad ja

kõrghaljastus. Planeeringuala piirneb Elu teega.

Juurdepääs Kaasiku kinnistule on võimalik Elu teelt.

Alale lähim bussipeatus asub ca 600 m kaugusel Haapsalu mnt ääres.

4. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Kehtiv Audru valla üldplaneering näeb planeeritaval alal ette reserveeritud elamumaad.

Planeeritav ala on ette nähtud kujundada kompaktsema asustusega piirkonnaks, kuhu on

plaanis rajada linna keskkonnast suuremaid ühepereelamu krunte (minimaalseks lubatud

suuruseks on Kaasiku kinnistul vastavalt Audru valla üldplaneeringule 1200 m2, planeeritud

elamukrundid on ca 1300 m2).

Lk/lehti 4/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

5. Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ei ole soovitatav üleujutusohuga aladele uusi

elamualasid kavandada.

Üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks tuleb määrata uute elamute ja ühiskondlike

hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3,19 m,

soovituslikult 3,69 m. Sademeveesüsteemi kavandamisel kaaluda alternatiivseid variante:

sademeveekanalisatsiooni, sademevee juhtimist kraavidesse, sademevee juhtimist rohealadele; -

üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada.

Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka

meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed

üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju varale,

inimese tervisele ja keskkonnale.

• Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal määrata uute elamute, tootmis-, äri-

ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt

3,19 m, soovituslikult 3,69 m.

• Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on soovitatav projekteerida

kõrgusmärgiga vähemalt +2.29 m abs teepinna peale, et tagada juurdepääs hoonetele

tõenäolisemate (kuni +2.09 m abs 1 kord 10 aasta jooksul) üleujutuste korral.

• Tõsta maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2.29 m abs, et

kaitsta hooneid ja tehnotaristut.

Maakonnaplaneeringu kohaselt ei asu Papsaare külas Kaasiku kinnistu linnalise asustusega alal,

vaid maalise asustusega aladel, kus moodustatakse linna keskkonnast oluliselt suuremad

elamumaa krundid. Papsaare küla on Audru valla üldplaneeringuga määratud kompaktse

hoonestusega alaks, kus on loodud eeldused rahvastiku kasvuks. Rahvastiku registri andmete alusel

Papsaare küla elanikkond kasvab.

Kinnistu pole põllumajanduslikus kasutuses olnud aastakümneid ning mulla reaalboniteet on

hinnatud alla 38 punkti. Maakonnaplaneeringus on väärtuslikuks põllumajandusmaaks

nimetatud maad, mille boniteet on 35 punkti või rohkem. Maaeluministeerium on oma

20.05.2019 kirjas nr 4.1-3/628 välja toonud maakonniti väärtusliku põllumajandusmaa moodustamiseks kaalutud keskmise boniteedi lävendi, mis Pärnu maakonnas on 41

hindepunkti.

Eeltoodust lähtuvalt pole antud ala puhul tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga.

Maakonnaplaneering annab suunised hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud

asustus- ja hoonestusstruktuuri. Nagu eelpool välja toodud sai, siis alal pole potentsiaali

põllumaana kasutusele võtmiseks. Samuti pole naaberalad põllumaana kasutusel. Samas on

piirkonnast kujunemas atraktiivne mereäärne elamurajoon, mis on sidusaks üleminekuks

linnaliselt keskkonnalt maalisele. Lisaks paikneb Kaasiku kinnistu olemasoleva asustuse, teede,

ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses.

Kaasiku kinnistu detailplaneeringu lahendus arvestab ümberkaudsete kruntide ning hoonestuse struktuuri, sihtotstarvete, suuruse ja paiknemisega.

Eeltoodust võib järeldada, et planeeritav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga.

Lk/lehti 5/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

6. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb

ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna

heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb

keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule

keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol.

Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav

tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid

taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme

suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine,

mis ei ületa normatiivseid tasemeid.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Lk/lehti 6/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

7. Detailplaneeringuga kavandatav

7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuga jagatakse Kaasiku kinnistu 8 krundiks.

Kaasiku kinnistust moodustakse 6 ühepereelamu krunti ja kaks teemaa krunti.

Planeeritava ala kruntideks jaotamine on toodud tabelis 1. Planeeringus on arvestatud

Ümberkaudsete planeeringute kruntide suuruse, struktuuri ja sihtotstarvetega.

Pos nr

Krundi plan otstarve Krundi plan suurus

Moodustatakse kinnistust

Jagatava krundi senine otstarve

1 EP – Üksikelamu maa 100% 1409 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

2 EP – Üksikelamu maa 100% 1299 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

3 EP – Üksikelamu maa 100% 1322 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

4 EP – Üksikelamu maa 100% 1386 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

5 EP – Üksikelamu maa 100% 1284 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

6 EP – Üksikelamu maa 100% 1360 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

7 LT – Tee ja tänava maa 100% 2352 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

8 LT – Tee ja tänava maa 100% 470 Kaasiku 15904:003:0502 Maatulundusmaa 100%

7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused Kruntide kavandatud ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 3).

Üksikelamu kruntidele Pos 1-6 on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse

pinnaga kokku kuni 250 m2.

Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, so ala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid.

Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² hooned koos väljaulatuvate

arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ning

arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna (täisehituse %) sisse.

Tagatud peavad olema tuleohutuskujad.

Põhijoonisel (joonis 3) on näidatud hoonestusala piirid ning võimalik põhihoone paiknemine.

Kaasiku kinnistu põhjapoolses alas on planeeritud hoonestusalad kavandatud 7 m kaugusele teemaa

piirist.

Lõunapoolse osa hoonestusalad jäävad samuti 7m kaugusele kinnistu piirist.

Hoonete ja abihoonete täpsed asukohad antakse kavandatavates ehitusprojektides.

Abihoonete kavandamisel leida võimalus abihoonete kavandamiseks hoonestusalas kohakuti, mis ei

tooks kummalegi kinnistu osapoolele kaasa suuri häiringuid. Abihooned ei tohi plokistada

kinnistupiire.

Naaberkinnistutel abihoonete ehitamisel kinnistu piirist kuni 4 m kaugusele on

vaja naaberkinnistu omaniku kirjalikku nõusolekut.

Elamuid ligemale, kui 4 m. kinnistu piirist, ehitada ei tohi.

Kohustuslik ehitusjoon on määratud juurdepääsutänavaga paralleelselt. Vähemalt 50% elamu mahust peab olema ehitusjoonel.

Lk/lehti 7/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Ühe tänavalõigu ulatuses tuleb arvestada tabelis 2 toodud ühtseid üldnõudeid katuse tüüpide,

kallete ja fassaadi materjalide osas. Katuse harjajoone suund on piki teepoolse krundipiiriga..

Planeeritud hoonete täpne ehitisalune pindala ning paiknemine selgub lõpliku hooneprojektiga.

Hoone arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga eskiisi staadiumis.

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omaseid välja kujunenud arhitektuurilisi

omadusi. Imiteerivate materjalide kasutamine (plastvooder jt) välisviimistlusena on keelatud.

Samuti pole välisviimistluses lubatud domineeriva osana kasutada ümarpalki või ristseotisega

freeskantpalki. Olulisemad arhitektuursed tingimused planeeritavatele hoonetele on antud

tabelis 2.

Tabel 2. Arhitektuursed tingimused planeeritud hoonetele.

Suurim lubatud hoonete suhteline kõrgus Põhihoonel kuni 9 m, abihoonetel kuni 5 m.

Hoonete maapealne korruselisus Põhihoonel kuni 2, abihoonetel 1.

Hoonete maa-alune korruselisus Pole lubatud.

Katusetüübid, katusekallete vahemik,

katuseharja suund, materjal

Lubatud katusekalle: 20⁰ - 45⁰,

2-korruselisel põhihoonel 20⁰ - 45⁰ ning 1-korruselisel põhihoonel ja abihoonetel 20⁰ - 35⁰,

Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk, sindel, rullmaterjal. Harja suund: paralleelne kohustusliku ehitusjoonega,

või risti tänavapoolse krundipiiriga.

Välisviimistlusmaterjalid Lubatud välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi, puit, klaas,

metall, betoon. Fassaadi värvitoonidena kasutada

looduslähedasi ümbruskonda sobituvaid toone.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3

Hoonete fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoone

välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Vajadusel leida

seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus.

Tehnilistele seadmetele tagatakse müranõuetele vastav lahendus, vajadusel tagatakse müra

leevendavate meetmete rakendamine.

Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada

keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.

Müra häirivuse vähendamiseks elamute välisterritooriumi ette mürakaitseekraanide paigaldamine ei

ole sobilik, tuleb kasutada teisi ehitustehnilisi võtteid.

7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine Haljastus, heakord ja piirded.

Põhimõtteline planeeritud kõrghaljastus kruntidel on näidatud põhijoonisel (joonis 3).

Haljastust on planeeritud rajada ala põhja ja ida külgedele, et leevendada müra, mis võib tulla Elu

teelt, Audru ringrajalt ning Ihna teelt.

Lk/lehti 8/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Haljastus tuleb rajada kindlasti mitmerindeliselt.

Haljaspuhver peab olema mitmerindeline (kõrgemad ja madalamad puud, põõsad).

Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik määratakse hilisema haljastusprojektiga

krundisiseselt. Planeeritud haljastõkete rajamine on arendaja kohustus.

Vähemalt ¼ krundi suurusest peab jääma haljasalaks, millel ei ole tehnovõrke.

Vastavalt Audru valla üldplaneeringule ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad

ühepereelamu puhul olla kõrgemad kui 1,6 m. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi- ja

puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va juhul, kui see on vajalik

müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks). Piirdeid võib rajada mööda krundipiire, kuid

ei tohi mitte mingil juhul rajada väljapoole neid. Piirded peavad jääma teekattest minimaalselt

2 m kaugusele. Ühes tänavalõigus tuleb kasutada sama tüüpi tänavaäärset piiret.

Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Pärnu linna heakorra eeskirja.

Vertikaalplaneerimine Maapinda tuleb täita üksikelamu kruntide ning juurdepääsu teede alusel pinnal. Rajatavate

hoonete esimese korruse põranda lubatud minimaalne ehituskõrgus peab olema +3,19 m abs,

soovituslikult +3,69 m abs.

Alla absoluutkõrgust +2.00 jäävatel üleujutusohuga maa-aladel väljakujunenud keskkonda

olemasoleva hoonestuse vahele uute hoonete kavandamisel tuleb arvesse võtta nii uue hoone

olemasolevasse keskkonda sobivust kui üleujutusega kaasneda võivaid riske. Sealjuures tuleb tagada

uue hoone soklijoone sobitumine olemasolevate hoonete soklijoonega, hoone esimese maapealse

korruse põrandapind ei pea alati ühtima hoone soklijoonega ehk vajadusel tuleb arhitektuursete

võtetega hoone soklijoon fassaadil kavandada olemasolevasse väljakujunenud keskkonda sobituvalt.

Hoonete ümbruse maa-ala ning juurdepääsuteed, platsid, parklad, ja kõik hoonestusalad tuleb tõsta vähemalt +2,29 abs, et vähendada üleujutusohu riski.

Hoonetealust pinda võib tõsta kõrguseni max 2.80 abs, väheses ulatuses ainult hoone vahetus

läheduses sujuva üleminekuga ülejäänud krundi alale.

Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime.

Hoonete elektripaigaldised ei tohi olla alla +3,19 m abs.

Reostusohu vältimiseks peab reoveepumpla olema rajatud kinnise süsteemina, kuhu üleujutusvesi ei

sisene, ankurdatud ning teenindusluuk peab olema rajatud kõrgemale 1% tõenäosuslikust

üleujutusastmest – 2,88 m.

Pinnase ühelt kinnistult teisele vedamisel tuleb omada kaevise võõrandamise luba vastavalt maapõueseaduse § 97 ja § 98. Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus

looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning

kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest tasutakse keskkonnatasu

keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi, välja arvatud

maapõueseaduse § 97 lõikes 9 sätestatud juhtudel.

Planeeritud teede aluse pinna täitmiseks kasutatakse karjääri materjali. Täidetava teede aluse

pinna maht on ligikaudu 1400 m3.

Planeeritava ala kõrguslik planeerimine, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid tuleb

rajada terviklikult enne hoonete ehitamist.

Lk/lehti 9/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Elu teelt. Planeeringualale on kavandatud kaks

teemaa krunti.

Planeeritud tänavad on ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Detailplaneeringuga moodustatud Pos 7

ja 8 tee- ja tänavamaa krundid annab arendaja Pärnu linnale tasuta üle.

Planeeringuala Elu tee poolsesse serva on ette nähtud üks teemaa krunt, üldplaneeringukohase

kergliiklustee rajamiseks.

Arendaja ei pea kergliiklusteed välja ehitama.

Üks teemaa krunt on ette nähtud juurdepääsuteeks planeeritavatele üksikelamutele.

Pos 7 kinnistul asuva tee lõpuosa on planeeritud ringristmikuna. Ringristmiku täpne asukoht

pannakse paika ehitusprojektiga.

Üksikelamu kruntide parkimine lahendatakse kruntide siseselt vastavalt Eesti Standardi

“Linnatänavad“ EVS 843:2016 tabelile 9.2, mille kohaselt on igale üksikelamu krundile

planeeritud 3 parkimiskohta.

Planeeritud teemaa (Pos 7) lõuna ja idaossa on planeeritud lume ladustamise alad, pindalaga kokku

250 m2. Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee

läbilaskevõime.

Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega

linnatänava maale.

Krundile Pos 7 on planeeritud jalgrattaparkla, mille täpne asukoht pannakse paika ehitusprojektiga.

Sõiduteed tuleb rajada tolmuvaba katendiga.

7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised Jõeristi tee kinnistutele(lääne poole jäävas kõrvalplaneeringus), on välja osaliselt välja ehitatud

detailplaneeringuga planeeritud tehnovõrgud- ja rajatised. Rajatud on elektrimaakaabelliinid koos

liitumiskilpidega ja alajaam, millelt saab elektrivarustuse ka Kaasiku planeeringuala.

Kaasiku planeeringuala põhjaküljel asub Elu tee, mille on olemasolevad tehnovõrgud: side,

survekanalisatsioon, vesi ja ka gaasitorustik.Seega pole Kaasiku planeeringuala ühendusteks suuremahulisi töid vaja ette võtta.

7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus Veevarustus lahendatakse vastavalt Pärnu Vesi AS poolt 04,07,2023 väljastatud tehnilistele

tingimustele tt-220373.

Planeeringuala ühendustorustik De110 PE on planeeritud Elu teel asuvast peatorustikust. Planeeritud

veevarustus on ette nähtud ringsüsteemina. Täpne kruntide ühendustorustik tuleb lahendada

projekteerimisel.

Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeritud ühisveevärgi torustikule üks hüdrant.

Vastavalt Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ peavad tuletõrjeveega varustatavad kuni kahekorruselised elamupiirkonna

eluhooned paiknema kuni 150 m kaugusel kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Seega piisab

Kaasiku planeeringualale ühest hüdrandist.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3

tundi. Tuletõrjehüdrandi valikul ning veetorustiku dimensioneerimisel tuleb lähtuda standardis 812-

6:2012 toodud tuletõrje veevarustuse nõuetest.

Valitud hüdrandi asukoht on kinnistute keskel, kaugema võimaliku hooneni max 65 m.

Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Lk/lehti 10/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi Reovee- ja sademevee kanalisatsiooni aluseks on Pärnu Vesi AS poolt 04,07,2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr: 220373.

Ühisreoveekanalisatsiooni ühenduspunktiks on planeeritud survekanalisatsiooni peatorustik De200

PE Elu teel, kaev nr 48.

Reovee ärajuhtimine on planeeritud reoveepumpla ning survekanalisatsiooniga.

Kinnistutelt on planeeritud isevoolsed torustikud reoveepumplani ning reoveepumplast

survetorustik Elu teel asuva survekanalisatsioonitorustikuni.

Kõikidele kinnistutele planeerida eraldi liitumispunkt.

Planeeritud kinnistute ühendustorustikud ning reoveepumplate asukohad täpsustatakse

ehitusprojektiga. Planeeritud reoveepumpla kuja on 10 m.

Sademeveed juhitakse olemasolevatesse kraavidesse. Kaasiku maaüksus on kõrvalplaneeringus

(``Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering``)rajatavate ja juba rajatud kraavidega

ümbritsetud kõigist neljast küljest. Kraaviga piirnev külg on kõikidel planeeritavatel kinnistutel.

Kaasiku planeeringualast läänes ja põhjas on kraavid olemasolevad, idaküljes ja lõunas

perspektiivsed.

Kui Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringut ei asuta ellu viima, siis on võimalik

kaevata kraav Kaasiku planeeringuala lõunapiirile.Sel juhul jääb kraav loodavate elamukruntide sisse.

Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda

naaberkinnistutele.

Planeeritud sõiduteede äärde näha ette drenaaz sadevee ärajuhtimiseks. Täpsem lahendus anda

teeporjektiga.

Olemasolevate ja planeeritud kraavide kaudu juhitakse sademevesi Kaasiku kinnistu põhjapiiril

paiknevasse maaparandussüsteemi eesvoolu.

7.5.3 Elektrivarustus Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 22,06,2023 väljastatud tehnilised tingimused nr:453225.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik olemasolevast alajaamast Kasesalu:(P-Jaagupi).

Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena

teealasse. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite

koridor.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Tänavavalgustus on planeeritud uue tänava äärde. Valgustite põhimõtteline paiknemine on toodud

tehnovõrkude joonisel (joonis 4). Tänavate ristumiskohale ja kesktänava lõppu paigaldatakse

tänavavalgustuse postid, mis tagab valgustuse kõigis suundades.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

7.5.4 Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on ka

Lk/lehti 11/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid

katusekatte- ja fassaadimaterjale.

7.5.5 Sidevarustus Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 29,06,2023 väljastatud telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr: 38036017 . Sidevarustus on planeeritud sidekaevust PPS-82.

Sidetrassi nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1 m. Igale elamukrundile on

planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Planeeritud

sidekanalisatsiooni asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 4).

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelvalvega.

7.6 Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutusseadusest

• siseministri poolt 01.03.2021 välja antud määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ”

• Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

• Eesti Vabariigi standardist EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“

• Eesti Vabariigi standardist EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

Kujad Hoonetevaheliste kujade määramisel on aluseks võetud, et lubatud madalaim

tulepüsivusklass on TP3; samas tohib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid.

Täpsed tuleohutuskujad hoonestusalal ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti

koosseisus.Tagatud peab olema siseministri poolt 01.03.2021 välja antud määrusega nr 17

“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” kehtestatud nõue, mille kohaselt ehitiste vaheline

tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 4 m on

tuleohutuse tagamiseks vajalik rajada tulemüür, või tagada tule leviku piiramine muude abinõudega

kooskõlas Päästeametiga.

Tuletõrje veevarustus Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeritud ühisveevärgi torustikule üks hüdrant.

Vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ peavad tuletõrjeveega varustatavad kuni kahekorruselised elamupiirkonna

eluhooned paiknema kuni 150 m kaugusel kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Seega piisab

Kaasiku planeeringualale ühest hüdrandist.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3

tundi.

Valitud hüdrandi asukoht on planeeritavate kinnistute keskel.Maksimaalne vahemaa kaugema

võimaliku hooneni on 65 m.

Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Päästetehnika ligipääs Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Elu teelt. Planeeringualale on kavandatud kaks

teemaa krunti.

Planeeringuala Elu tee poolsesse serva on ette nähtud üks teemaa krunt, üldplaneeringukohase

kergliiklustee rajamiseks.

Üks teemaa krunt on ette nähtud juurdepääsuteeks planeeritavatele üksikelamutele.

Lk/lehti 12/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

Pos 7 kinnistul asuva juurdepääsutee lõpuosa on planeeritud ringristmikuna.Ringristmiku laius tagab

päästetehnikale võimaluse tagasipöördeks.

Juurdepääsutee teemaa laius on 12 m. millest sõidutee laius on 6m. mis on piisav päästeameti

tehnika ligipääsuks.

Juurdepääsutee projekteerimisel arvestada, et tagatud peab olema kandevõime päästetehnika

liiklemiseks.

7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist EVS

809-1:2002. Detailplaneeringu rakendamisel tuleb jälgida järgmisi meetmeid:

• tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus;

• eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

• vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste

riski;

• tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve;

• selgelt eristatav juurdepääs;

• tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende

turvalisemaks muutmine.

7.8 Keskkonnatingimused Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav

tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid

taime- ega loomaliike ei ole.

Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette kliimamõju

leevendavad meetmed.

Praktilised sammud, mida kliimamuutustega kohanemiseks on rakendatakse, hõlmavad teiste seas

meretaseme tõusu tõttu rannaalade kaitsmise üleujutuse eest.

Sellele vastavalt on arvestatud vertikaalplaneerimisel.

Samuti on kliimamuutustega kohanemiseks tähtis siduda kasvuhoonegaase, milleks on vajalik

võimalikult suuri haljaspindu.

Planeeringualust maapinda tuleb tõsta. Maapinna täitmise eel tuleb viljakas muld koorida ja kasutada

sihtotstarbeliselt.

Põhjaveekaitstuse kaardi järgi on põhjavesi planeeringualal kaitstud ning pole põhjust

eeldada, et planeeritava tegevusega viiakse ellu tegevusi, mis võiks oluliselt põhjavett

mõjutada. Ehitustegevusel tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks järgida veeseaduses ja selle

alamaktides sätestatud nõudeid, keskkonnakaitse abinõusid ning pidada kinni tavapärastest

ohutusnõuetest. Järgida tuleb ehitamise head tava.

7.8.1 Papsaare maaparandussüsteem Planeeringuala kattub Papsaare maaparandussüsteemiga. Planeeringualal asuva drenaažisüsteemi

toimevõime on pärast planeeringulahenduse elluviimist väga madal ning antud alal oleva süsteemi

mittetoimimine ei halvenda naaberkatastriüksuste kuivenduse seisundit.

Kaasiku kinnistu piiridesse jääva Papsaare maaparandussüsteemi kasutusotstarve on Lääne regiooni

Põllumajandusameti poolt 19,07,2023 otsusega nr:6.1-5/329 loetud lõppenuks.

PTA on teinud muudatuse maaparandussüsteemide registris (MSR) ja vastavalt taotlusele on

Kaasiku katastriüksuse maa-ala 1,09ha registrist maha arvatud.

Kaasiku katastriüksusega piirnev Papsaare maaparandusehitise eesvool jääb endiselt

Lk/lehti 13/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

maaparandussüsteemide registrisse.

Katastriüksuse põhjapiiril asuv eesvool on vajalik ning see tuleb säilitada.

Maapinna tõstmisel ja sadeveesüsteemide rajamisel ning teistel ehitustöödel ei tohi halveneda

maaparandussüsteemi eesvoolu toimimine.

(Eesvoolu piirangud jäävad eesvooluga piirnevatele katastriüksustele ka pärast Kaasiku

katastriüksuse maa Maaparandussüsteemide registrist välja arvamist).

Uue truubi rajamisel eesvoolule arvestada truubi dimensioneerimisel allavoolu jääva truubi

läbimõõduga, truubi läbimõõt peab olema vähemalt sama, kuid mitte väiksem.

Mitte projekteerida truupi sette peale, vajadusel projekti lisada kraavi settest puhastamine, truubist

ülesvoolu 5meetrit, allavoolu 10meetrit.

Kõikide trasside rajamissügavus ristumisel eesvooluga minimaalselt 1meeter kraavi põhjast.

Ehitamisel tuleb arvestada, et vanad dreenid saavad kannatada, kuid jäävad osaliselt toimima.

Seega tuleb projektis ette näha vanade dreeniotste tamponeerimine. Tamponeerida tuleb

kindlasti nii pealetulev kui äraviiv vool. Arvestada tuleb, et tegemist on savitoru drenaažiga,

kus torude pikkuseks on 33 cm. Lahtikaeve korral võib mitu toru ära kukkuda ning tuleb

kindlaks teha, et liiduste vahelt ei hakka surve tekkimise korral vett välja ajama.

7.8.2 Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Pärnu linna

jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning

olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu ning sõlmitakse leping

piirkonda teenindava firmaga.

Üleujutusohu tõttu võib sattuda ehitusplatsilt kaasa kantavat prahti ja laokile jäänud ehitusmaterjale

ning on oluline ehitustöid teostades pöörata kõrgendatud tähelepanu ehitusala korrashoiule.

7.8.3 Müra- ja vibratsioon Elu tee äärsete hoonete müratase võib ületada 50 dB päeval ja 45 dB öösel. Teedest kaugemale

jäävate hoonete puhul jääb müratase juba madalamaks kui 50 dB päeval ja 45 dB öösel.

Müravalli rajamise vajadus puudub, kuna müra jääb piirnormidesse. Elamukruntide ja tee vahele on

jäetud piisava vahemaaga puhverala.

Planeeringuala jääb ka rekonstrueeritava Pärnu lennujaama maandumis – ja õhkutõusmiskoridori

lähedusse, kuid mürahinnangu alusel ei kujune lennuliiklus rekonstrueerimise järgselt oluliseks

pideva müra tekitajaks. Üksikud võimsamate lennukite ülelennud võivad siiski põhjustada lühiajalist

mürahäiringut, eriti juhul, kui lennuliiklus peaks toimuma öisel ajal. Lennuliikluse müraga tuleb

arvestada uute elamualade kavandamisel ja elukoha valikul ning sellest lähtuvalt on eluhoonete lae- ning katusekonstruktsioonide osas soovitatav kasutada helikindlaid materjale ja/või lisada müra

isoleerivaid kihte/plaate.

Audru ringrajalt tuleneva müra tõkestamiseks on Audru ringrada, Nurme tee L2, Nurme tee

37a, Nurme tee 43 ja Nurme tee L3 kinnistutele rajatud müratõkked, mille kasutusteatis on

kantud ehitisregistrisse (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 07.04.2021 otsus nr 3-

5.4/236). Terviseameti Kesklabori füüsikalabor on teostatud Audru ringraja tegevusest

tuleneva müra mõõtmise ajavahemikus 20.-26.07.2020 tavakasutuse ning omavalitsuse loaga

ürituste ajal. Müra piirväärtuseks on Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega nr 20

kehtestatud Audru ringraja kinnistu detailplaneeringuga määratud 55 dB ja kohaliku

omavalitsusega kooskõlastatud ürituse korral on lubatud 10 dB võrra kõrgem müratase ehk kuni 65 dB. Ringrajast tulenevad müratasemed 24.07-25.07 toimunud omavalitsuse loaga

Lk/lehti 14/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

toimunud ürituse ajal ei ületanud 55 dB. Terviseameti Kesklabori füüsikalabor järeldas müra

mõõtmise tulemustest, et mõõdetud ajavahemikus ei ületatud kehtivad piirnorme. Akukon

Eesti OÜ poolt on koostatud 11.03.2021 modelleeritud müra leviku kaart (200120-A), mille

kohaselt on rajatud müratõkked piisavad ringrajalt leviva müra tõkestamiseks ning täidavad

detailplaneeringujärgseid nõudeid.

Planeeritavate elamute müratundlikkuse vähendamiseks tõhustada hoonete välispiiride

(välisseinad, uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates

ruumides.

Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)

valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et

tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Mürahäiringu leevendamiseks on ette nähtud rajada haljastust Elu tee äärde. Lisaks tuleb seada

planeeritavatele kinnistutele müraservituut.

7.8.4 Lõhn Planeeringualast ca 450 m kaugusele jääb Pärnu linna reoveepuhastusjaam koos jäätmete

kompostimisväljakuga. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ei tohi käitise territooriumilt

paiknevatest heiteallikatest tulenev saasteainete hetkeline heitkogus ületada sätestatud

piirnorme väljaspool käitise territooriumi. AS Pärnu Vesi on kohustatud rakendama meetmeid

lõhnaainete vähendamiseks juhul kui need põhjustavad ümbruskonnas ebameeldivat lõhna.

KSH eelhinnangu kohaselt täpsed andmed lõhna leviku kohta puuduvad ning ebameeldiva

lõhna kandumine planeeringualale pole välistatud. Siiski on kaasnev mõju pigem ajutise

loomuga. Ebameeldiva lõhna vähendamiseks tuleb ala kagu osas kasvav haljastus säilitada.

Haljastus tuleb istutada tihedamaks ning moodustada puhverhaljastus. Samuti mõjub puhvrina

elamukruntide ja Kaubasama tee vahele planeeritud haljasala maa.

7.8.5 Liigvee ärajuhtimine Kaasiku kinnistu asub Elu tee kõrval, kus on maaparanduse eesvooluks kraav.

Samuti on olemasolev kraav Kaasiku planeeringu läänepiiril, see on rajatud Jõeotsa planeeringu

raames.

Liigveed juhitakse kuivenduskraavidesse.

Samuti võib kaaluda kõrvalplaneeringus ( Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering)

planeeritud tiikide kasutusvõimalusi.

Kõrvalplaneeringuga ( Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering) on kavandatud kolm

kuivendustiiki pindaladega vahemikus 1,1 – 3,5 ha.

7.9 Piirangud Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt

asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4).

Planeeringualale ulatub eesvoolu kaitsevöönd (12 m), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (10 m).

Piirangud ja kaitsevööndite ulatus on toodud põhijoonisel (joonis 3).

7.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringuga ei

tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase

Lk/lehti 15/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku

ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada

koheselt.

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku 2. peatüki

täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või

vara ega keskkonda.

Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus

on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja

kokkulepetele tuginedes.

Enne hoonetele ehitusloa väljastamist tuleb teostada terviklikult ala kõrguslik planeerimine,

haljastus, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid.

Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord:

1. Kinnisasja siht- ja kasutusotstarbe muutmine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga

(alus: MaaParS § 48).

2. Enne detailplaneeringu kehtestamist on detailplaneeringust huvitatud isikul kohustus

sõlmida Pärnu Linnavalitsusega kokkulepe, mille kohaselt ehitab arendaja välja vastavalt

detailplaneeringu elluviimise etappidele vastavad juurdepääsuteed kruntideni, kraavistiku,

ühisveevärgi ja ühisreoveekanalisatsiooni tänavatorustikud ja pumplad, krunte teenindava

elektrivõrgustiku, vajalikud haljasalad ja haljastuse puhveralad. Kaasiku kinnistule tuleb seada

müra servituut.

3. Edasise planeerimise käigus jagatakse ala arendusetappideks. Arendusetappide välja

ehitamine toimub vastavalt eelmisele punktile (p 2). Igale arendusetapile tuleb enne

arendustegevuse algust välja ehitada juurdepääsutee lähimalt avalikult teelt vastavalt

detailplaneeringule. Arendusetapi taristu (tehnovõrgud ja teed) toimimine tuleb tagada

sõltumatult teiste arendusetappide väljaehitamisest.

4. Planeeringuga hõlmatud kinnistud jagatakse 6 elamumaa krundiks (pos 1-6 ) ja kaheks tänava maa-ala krundiks (pos 7, 8).

5. Moodustatud krundid kinnistatakse maaomaniku avalduse alusel. Kinnistute

moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude

talumise kohustuse kohta ning märge võimaliku üleujutusohu kohta. Kinnistute jagamisel

tuleb müra servituut üle kanda moodustatavatele elamumaa kinnistutele.

6. Arendaja projekteerib ja ehitab välja nii vastavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega

elamukruntideni vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kui avalikult kasutatavad

teed vastavalt planeeringulahendusele. Detailplaneeringuga moodustatud Pos 7 ja 8 tee- ja

tänavamaa krundid annab arendaja Pärnu linnale tasuta üle.

7. Arendaja korraldab kõikide veega varustatavate kruntide vajaliku ühisveevärgi tänavatorustiku ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustiku ja pumplate projekteerimise ja

väljaarenduse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide liitumispunktideni.

8. Arendaja korraldab elektriga varustatavate kruntide elektriga varustamiseks vajaliku taristu

väljaehituse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide liitumispunktideni.

9. Arendaja ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku

sademevee ärajuhtimiseks.

10. Pärast juurdepääsuteede ja ühiskasutatavale tehnilisele taristule kasutusloa saamist

vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele on võimalik taotleda

(ehitusloakohustuslikele hoonetele), üksikelamutele ja abihoonetele ehitusluba.

11. Moodustatavad transpordimaa krundid võõrandatakse Pärnu linna omandisse, kui see on koos taristuga vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele nõuetekohaselt välja ehitatud

Lk/lehti 16/16

Papsaare külas Kaasiku kinnistu detailplaneering. Töö Nr: 01/2023 DP

_________________________________________________________________________________ Artest Projekteerimine OÜ Reg.nr: 14167258 Ilumetsa tee 4, Kopli küla, MTR EEP004067

Rae vald, Harjumaa. Tel: +372 55993445 e-mail: [email protected]

ja kasutusloa saanud. Planeeritud tänavad on ette nähtud avalikuks kasutamiseks.

Detailplaneeringuga moodustatud Pos 7 ja 8 tee- ja tänavamaa krundid annab arendaja Pärnu linnale

tasuta üle.

12. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada

detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Väljaehitamise kokkuleppe

mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased rajatised välja siis, kui ehitamine on

sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas.

Pärnu linnavalitsus teeb järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja

kasutuslubade menetluse käigus.

Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse

volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut. Detailplaneeringu võib

tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat

ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või

planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Projektijuht: Ove Rae

Planeerija: Anu Kuningas

Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7.

Tallinn 2024