Kiri

Lk 1

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD,

VIHASOO KÜLA, KARIOJA KINNISTU

SAUNA EELPROJEKT

42301:004:0085

PROJEKTEERIJA: HENRY HÄRM

Lk 2

SISUKORD

1. Seletuskiri

2. Topo-geodeetilise uurimistöö aruanne

3. Vaade kirdest 1:50

4. Vaade kagust 1:50

5. Vaade edelast 1:50

6. Vaade loodest 1:50

7. Põhiplaan 1:50

8. Avatäidete spetsifikatsioon

9. Asendiplaan

Lk 3

Seletuskiri

Üldist

Käesolevalt on projekteeritud palksaun aadressile Karioja kinnistu, Vihasoo küla, Kuusalu vald.

Krunt, kuhu saun on planeeritud, on hoonestatud. Saun planeeritakse rajada lagunenud sauna

olemasolevale renoveeritud vundamendile.

Sauna ehitamisel arvestada Head Ehitustava, EV Valitsuse kehtivaid tulekaitse, tervisekaitse ja

ehitustööde teostamise normatiive ja keskkonna säästlikku ehitust.

Asukoht

Katastriüksuse nimi: Karioja kinnistu

Asukoht: Vihasoo küla, Kuusalu vald, Harju maakond.

Katastriüksuse tunnus: 42301:004:0085

Hoone tehnilised näitajad

Hoone ehitisalane pind- 51,2 m²

Hoone maapealse osa alune pind- 51,2 m²

Suletud netopind- 34,4 m²

Eluruumid pind- 34,4 m²

Köetav pind- 34,4 m²

Tehno pind- 0,0 m²

Maapealse osa maht- 140 m³

Maapealse korruste arv- 1

Hoone pikkus- 7,8 m

Hoone laius- 5,3 m

Hoone kõrgus- 4,6 m

Absoluutne kõrgus- 24,75 m

Tubade arv- 1 tk

Krundi pind- 4,64 ha

Krundi täisehitus protsent- 1,46 %

Hoone tulepüsivus- TP-3

Hoone kasutusviis- I

Planeeritav eluiga- 50 aastat

Lk 4

1. Asendiplaani osa

Planeeritav saun paikneb Harju Maakonnas, Kuusalu vallas, Vihasoo külas, Karioja kinnistul.

Kinnistu suuruseks on 4,64 ha ja sihtotstarve on 100% elamumaa.

Krunt on hoonestatud.

Projekteeritud saun paikneb krundi lõunapoolses osas, olemasoleva lagunenud sauna renoveeritud

vundamendil.

Olemasoleva maapinna absoluutkõrgused hoonestusalal on keskmiselt +19,75 meetrit.

Olemasolev haljastus säilitatakse maksimaalses mahus. Sadevesi on suunatud majast eemale

kalletega ja imbub ühtlaselt maapinda enda krundil.

Parkimine toimub omal krundil, selleks ettenähtud alal.

2. Arhitektuuriosa

Hoone plaaniline lahendus

Saun on ühekorruseline, viilkatusega, palkseintega, kivikatusega hoone. Katusekaldeks on 30°.

Hoone planeering on tehtud võimalikult lihtne ja funktsionaalne. Hoonesse pääseb edelapoolsesl

küljel asuvalt terrassilt. Hoones asuvad eesruum, WC, pesuruum ja leiliruumi.

Eesruumis on kamin-ahi.

I korrus

1. Eesruum- 22,5 m²

2. WC- 2,1 m²

3. Pesuruum- 5,2 m²

4. Leiliruum- 4,6 m²

Kokku: 34,4 m²

Lisa

1. Terrass- 13,7 m²

Kokku: 13,7 m²

Välis- ja siseviimistlus

Sauna välisseinad ja osa siseseinu on männi ümarpalgist, mis on viimistleda väljast lasuuriga.

Palgid valida minimaalselt 200 mm diameetrise läbimõõduga.

Sise palkseinad on viimistletud vesialuselise peitsiga. Karkass siseseinad on kaetud

sisevoodrilauaga STV 12x96 ja viimistletud peitsiga või niiskuskindlama kipsplaadiga ja sellele

klinkerplaat. Laed on kaetud sisevoodrilauaga viimistletakse samuti peitsiga.

Leiliruumi seinad viimistleda haavalaudisega. Põrandad on kaetud õlitatud männi põrandalauga

28x95 ja märgades ruumides klinkerplaadiga.

Hoone täpsema värvilahenduse koostab tellija või eraldi projektiga.

Lk 5

3. Konstruktsiooniosa

Vundament ja põrandad

Vundament on lintvundament, mille rajamissügavuseks on ca. 1,1 m. Taldmik on raudbetoonist

mõõtudega 200x500. Betoontaldmikus kasutada betooni tugevusklassiga C25/30, pikki armatuuri

4xØ12 A-III ja ristiarmatuur Ø8 A-III sammuga 500 mm. Taldmiku all on lisaks 200 mm paekivi

killustik fraktsiooniga 16/32, mis tihendada korralikult pinnasetihendajaga. Vundamendi seinad on

kerg-kruus 250 mm (fibo 3) plokist, mis armeerida Ø10 A-III armatuuriga vastavalt nõuetele.

Vundamendi soojustuseks vahtpolüstüreenplaat EPS 120F paksusega 100 mm. Sokli osa

viimistletakse tsementkrohviga. Vundamendi viimase kivirea peale tuleb horisontaalne

hüdroisolatsiooni materjal.

Hoone põrandad on planeeritud kandvale pinnasele. Lisaks paigaldada põranda alla täitekruus, mis

tihendada korralikult pinnasetihendajaga. Põrand on soojustatud vahtpolüstüreenplaadiga EPS 120F

100 mm, mille alla ja peale kile. Betoonplaat on 80 mm paks, betooni tugevusklassiga C20/25 ja

armeeritud armatuurvõrguga ø6_150. Betoonpõranda peale paigaldada puitlaagid 50x50 sammuga

400 mm, nende vahe soojustada 50 mm EPS plaadiga. Põrandakatteks on männi või kuuse

põrandalaud 28x95.

Niisketes ruumides klinkerplaat.

Välis- ja siseseinad

Hoone välisseinad on käsitöö männi ümarpalgist, mis valida minimaalset 200 mm diameetrise

läbimõõduga. Seinapalkide niiskusesisaldus peab olema ca. 20% mõõdetuna 30 mm sügavuselt.

Palgid peavad olema võimalikult terved ja puuduma mädanik. Kogu hoone ehitada sellise

arvestusega, et palkseinad vajuvad ca. 3% ehk 30 mm 1 meetri kohta.

Akende ja uste kõrval kasutada tenderposte. Palkseina vara soojustada taku või spetsiaalse villaga.

Sisemised vaheseinad teha puitkarkassist 45x95, mille vahe täita kivivillaga ja see katta mõlemalt

pool sisevoodrilauaga STV 12x96. Seina kuhu tuleb klinkerplaat paigaldatakse niiskuskindlam

kipsplaat. Lae ja seina vahele jätta vajalik vajumisruum.

Katus- ja vahelagi

Vahelae kandekonstruktsioon on puittalad 100x250 sammuga 900 mm. Laetalad jäävad osaliselt

näha. Esimese korruse lakke paigaldada aurutõkkepaber ja puitroov 22x100 sammuga 400mm ja

sisevoodrilaud STV12x95 ja leiliruumi haavalaudis.

Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200, penniga 50x150 ja ilma toolvärgita. Sarikate

samm on 600 mm. Sarikad toetuvad palkseinale. Sarikate paigaldusel arvestada palkide vajumisega.

Sarikate peale paigaldada hingav katuse aluskate. Aluskatte peale paigaldada distantsliist 25x50.

Selle peal tuleb puitroov 50x50 sammuga 350 mm või vastavalt katusekivi tootja andmetele.

Katusekatteks on betoon katusekivi. Katus varustada ääre- ja harjakividega.

Korstnate juurde pääsemiseks paigaldada katuseastmed. Korstna ääred saab veetihedaks

Wakaflex´ga. Sarikate alla paigaldatakse lisalatt 50x50 ja see kogu vahe täidetakse 250 mm

kivivillaga (2x100+1x50mm). Lati peale paigaldada aurutõkkepaber, mis teibitakse õhutihedaks.

Lk 6

Katuslakke ja lakke paigaldatakse roov 22x50 sammuga 400 mm ja kaetakse sisevoodrilauaga STV

12x96. Tuulekastid katta nelikant laudisega 22x100, millele jätta 7 mm tuulutusvahed. Laudis

immutada ja värvida enne paigaldus. Katuse räästastesse paigalda ümarprofiiliga vihmaveesüsteem

ja hoone nurkadest tuua alla ümmargused vihmaveetorud.

Avatäited

Aknad on sissepoole avanevad puitaknad kahekordse selektiivse klaaspaketiga. Akendele

paigaldada välja veeplekk ja sisse aknalaud.

Välisuksed on soojustatud puituksed. Välisustele paigaldada tihendid.

Siseuksed on profiiluksed.

Avatäidete paigaldamisel arvestada palgi vajumisega.

Terrass

Sauna edelapoolsesse külge on planeeritud katusealune terrass. Terrassi vundament teha

postvundament ja terrassi alune katta kruusaga ja selle alla geotekstiil. Kogu terrassi puitmaterjal

peab olema sügavimmutatud.

Lk 7

4. Kütte- ja ventilatsiooniosa

Sauna ehitada üks kamin-ahi. Küttekolded ehitada keraamiliselt küttekolde tellisest omaette

konstruktsioonina. Sauna leiliruumi paigaldada puuküttega keris. Tahkekütusel töötavate

kütteseadmete ning korstende ja ühenduslõõride ehitamisel lähtuda Tuleohutuse seaduse §9 p 1 ja 2.

Küttekollete esine põrand katta klinkerplaadiga, mis peab ulatuma uksega koldeavast vähemalt 400

mm ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele.

Korstnad ehitada Schiedel Isokern moodulkorstnana omaette konstruktsioonina. Korsten varustada

vihmamütsi ja ääreplekiga. Korstnad on kahelõõrilised, mille kõik lõõrid varustada puhastus-

luukidega. Katusele korstna juurde saamiseks paigaldada katuseastmed.

Ventilatsiooni on sund. Väljatõmme tuleb niisketest ruumides ventilaatoriga. Värske õhk saadakse

fresh klappide kaudu, mis paigaldatakse eesruumi ja 1 korruse tuppa.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteem lahendada eraldi projektina.

5. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa

Tarbe- ja majandusvesi saadakse ühisveevärgi trassist.

Soe tarbevesi saadakse kahesüsteemse boileriga (kerisega ühendatud soojustvaheti ja elektritenn).

Sauna veevarustus ehitada nii, et see oleks võimalk tühjendada, et vältida külmal perioodil katki

külmumist.

Hoone heitvesi suunata 10 m³ mahutisse, mis peab vastama VV 16.05.01 määrus nr. 171

„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. Mahuti suurus valida minimaalselt 4 aastaringse elaniku

järgi. Mahuti mõlemale poole paigaldada betoonplokid ja ankurdada nende külge spetsiaalsete

rihmadega. Mahuti lahendatakse eraldi projektiga.

Sadevesi on suunatud majast eemale kaldega 1:50 ja imbub ühtlaselt maapinda enda krundil.

Katuselt tulev sadevesi kogustakse vihmaveesüsteemiga kokku ja juhitakse majast vähemalt 3

meetri kaugusele.

6. Elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa

Hoonet varustatakse olemasolevast liitumiskilbist. Elektrienergia vajadus minimaalselt 3x20 amprit.

Sauna elektrivarustus- ja nõrkvoolupaigaldisosa lahendada eriprojektiga.

Elektritöid võib teostada ainult majandustegevuse registris olevad elektrifirmad.

Elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelneva auditi võib läbi viia akrediteeritud

inspekteerimisasutus.

Lk 8

7. Tuleohutuse osa

Hoone peab vastama VV 02.06.2015 määrus nr. 54 „Ehitisele esitatud tuleohutusnõuded”.

Küttekehad ja korstnad ehitada vastavalt EVS-812-3:2013 „Küttesüsteemid” tingimustega.

Saun kuulub TP-3 tuleohutus klassi ja kasutusviis on I. Seinte ja lagede tuletundlikkus vähemalt D-

s2,d2. Sauna katusekattematerjal peab kuuluma klassi Broof ning välisseina välispind D-s2,d2.

Tuletõkkesektsioone ei moodustu.

Sauna kamin-ahjud ehitada keraamilisest tellisest omaette konstruktsioonina. Küttekeha välispinna

ja põlevamaterjali vahele paigaldada 100 mm A1 klassi (tihedus 100 kg/m3 paakumistemp. 900C)

tulekindla mineraalvillaga või ehitada 250 mm kivikatik.

Keris on puuküttega. Kerise ja palgi vahele laduda kivist kaitsesein paksusega 80 mm, palkseinast

50 mm kaugusele.

Küttekollete ette põrandale teha mittepõlev materjalist kaitseala, mis peab ulatuma uksega

koldeavast vähemalt 400 mm ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele.

Korstnad ehitada Schiedel Isokern moodulkorstnana omaette konstruktsioonina. Korsten varustada

vihmamütsi ja ääreplekiga. Korstna välispinna ja põlevamaterjali vahele paigaldada 100 mm A1

klassi (tihedus 100 kg/m3 paakumistemp. 900C) tulekindla mineraalvillaga. Korstna kõik lõõrid

varustada puhastusluugiga. Katusele korstna juurde saamiseks paigaldada katuseastmed.

Suitsuandurite paigaldus eluruumidesse on kohustuslik.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 võib hajaasustuses tuletõrjevee vedu toimuda paakautodega.

Naaberhoonete kaugus peab olema vähemalt 40 m. Tulekustutusvett saadakse Loobu jõel ülesvoolu

Palmse-Vatku maanteel Porgaste silla juures olevast looduslikust tuletõrje veevõtukohast, mis

paikneb ca. 1,1 kilomeetri kaugusel projekteeritavast saunast. Veevõtukohale tagada aastaringne

juurdepääs ja päästetehnikaga ligipääsu võimalus.

Veevajadus vähemalt 10l/s 3 tunni jooksul.

8. Energiatõhususe osa

Hoone ei vaja energiamärgist.

9. Haljastus ja heakorraldus

Haljastus teostada pärast ehitustööde lõppu vastavalt omaniku soovidele.

Krundile paigaldata prügikonteiner olmejäätmete kogumiseks. Jäätmete äravedu toimub vastavalt

Kuusalu valla jäätmekäitluseeskirjale.

Parkimine toimub omal krundil selleks ettenähtud alal.

Lk 9

10. Tööohutuse ja tervisehoiu osa

Hoone ehitamisel tohib kasutada vaid Tervisekaitse poolt aktsepteeritud ehitus- ja

viimistlusmaterjale. Ehitamise käigus tuleb jälgida kehtestatud ohutusnõudeid ja talitada vastavalt

heale ehitustavale.

Ehitusplatsil peavad töötajad omama esmaseid tervisekaitsevahendeid.

Ehitustööde ohutuse eest vastutab täiel määral ehitusettevõtja.

Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal vastavalt nende taaskasutusvõimalusele.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel

puudub vastav jäätmeluba või registreering Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel

peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

11. Ehitustööde kvaliteedinõuded

Ehitustööde käigus teostatakse kehtivate määruste, hea ehitustava ja normide kohaselt erinevaid

ehitustöid. Juhinduda ehitustöödel Tarindi RYL2010. Tuleb järgida omaniku järelvalve ning

tootjate juhiseid.

Ehitusmaterjalid peavad olema varustatud tehniliste näitajate sertifikaatide, kvaliteeti ning vastavust

tõestavate dokumentidega. Tööde teostus peab olema sellisel tasemel, et oleks tagatud materjalide

tehnilistes tingimustes esitatud garantiiaeg. Teostatavatele töödele antav garantiiaeg lepitakse kokku

töövõtja ja tellija vahelise lepinguga. Kui see pole kokkulepitud teisiti, siis tuleb ehitustöödele anda

garantiiaeg, mis on sätestatud kehtivas ehituseaduses vähemalt 2 aastat. Kasutatavad

ehitusmaterjalid tuleb ladustada selliselt, et nende kvaliteet ei halvene. Kasutatavad masinad,

tööriistad ja abiseadmed peavad olema eesmärgikohased ja vastama materjalide õige töötlemise ja

tööohutuse nõuetele.

Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö

alustamist. Etapiviisilisel ehitamisel jälgida, et töövõtu piirid oleks loogiliselt üles ehitatud.

Tööetapp tuleb alati lõpetada nii, et järgmise etapiga oleks võimalik alustada ilma, et peaks

eelnevalt tehtud tööd uuesti tegema või lammutama. Etapiviisiline ehitamine ei tohi kahjustada

teiste olemasolevate konstruktsioonide stabiilsust ja kandevõimet. Olemasolevat viimistlust, mis ei

kuulu lammutamisele, tuleb ehitus ja lammutustööde ajal kaitsta.

Koostaja: Henry Härm

2

1

3

4

2

ol ol. murumaa

proj. saunamaja

2

1

ol ol. elamu

TINGMÄRGID

lehtpuu, okaspuu

1

proj. veetrass

ol.olev. veetrass

proj. elektrikaabel krundil

proj. juurdepääs krundile

proj. sissepääs hoonesse

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 17.12.2025

Meie 22.12.2025 nr 7.1-2/25/21312-2

Karioja kinnistu ehitusteatise eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kuusalu valla Vihasoo küla

Karisoo kinnistu ehitusteatise eelnõu (teatis 2511201/04970, menetlus nr 495474).

Kinnistu (katastritunnus 42301:004:0085) asub riigitee nr 11286 Kasispea-Ilumäe tee km 7,39-

7,54 kaitsevööndis.

Ehitusteatis on esitatud sauna (EHR kood 116012190) ehitamiseks. Teatise aluseks on „Sauna

eelprojekt. Karioja Vihasoo küla Kuusalu vald“ (projekteerija Henry Härm).

Transpordiametilt ei ole projekteerimistingimuste kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku §70 lg 3 kooskõlastame ehitusteatise eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Projekti täiendamisel ja ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi. 3. Materjalide veod korraldada olemasolevalt juurdepääsult riigitee nr 11286 Kasispea-Ilumäe

tee km 7,404. 4. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

2 (2)

Lisa:

1. Karioja%2Bseletuskiri

2. Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]