Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 22.12.2025 nr 1.2-2/125-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu; 2. Toetuse andmise tingimused; 3. Eelnõu seletuskiri; 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa); 5. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa). Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Margot Maisalu [email protected]

EELNÕU

.2026 nr

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirja nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel ning punktis 2.1.5 arvu „2027“ arvuga “2028”.

2. Asendan punktis 4 eelarve tabeli järgmise tabeliga:

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 4 000 461 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 714 483 30%

4 Eelarve kokku 5 714 945 100%

3. Sõnastan punkti 6.2 järgmiselt:

„6.2. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 4. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt:

„8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 5. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“

käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 6. Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri … käskkirja nr …

„Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmine“

lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2026

2.1.2. Sekkumiste arendamine:

2026. aastal jätkatakse mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamisega läbi

sihipärase sekkumiste analüüsi ja rakendamise. Eesmärk on pakkuda tõendus- ja

vajaduspõhiseid lahendusi, mis toetavad laste arengut ning perede toimetulekut.

2025. aastal alustati Eestis Austraalias välja töötatud Cool Kids1 sekkumise katseprojekti2,

mis keskendub ärevuse riskiga laste toetamisele. Katseprojekt jätkub 2026. aastal, hõlmates

sekkumise rakendamist, teostatavuse hindamist ja tulemuste analüüsi. Aastal 2026 läbiviidav

katseprojekt on sihitatud ärevushäire riskiga lastele vanuses 7–12 eluaastat ning nende

vanematele. Sõltuvalt teostatavuse uuringu tulemustest soovime arendada Eestis ka antud

sekkumise teisi mooduleid: sekkumine autismispektrihäirega noortele; sekkumine lastele

vanuses 3-6 eluaastat ning teismelistele vanuses 12-17 eluaastat. 2026. aasta lõpuks peab

valmima sekkumise Cool Kids laiema rakendamise ning võimalike lisamoodulite katsetamise

tegevuskava.

2025. aastal viidi läbi ettevalmistavad tegevused kõne hilistumise ning autismispektrihäirega

HANEN3 sekkumiste rakendamiseks Eestis. Tegevused hõlmasid väikehankega sobiva

sekkumise leidmist, teostatavuse uuringu läbiviimist ning rakenduspartneri hangete

koostamist. 2026. aastal jätkub HANEN sekkumiste katseprojekti elluviimine koostöös

rakenduspartneri ning teostatavuse uuringu läbiviijaga. Esmase tegevuskava kohaselt

koolitame 12 + 12 spetsialisti, kes hakkavad pakkuma peredele “More than words” ja “It takes

two to talk” sekkumisi. Praktilistele tegevustele eelneb sekkumise läbiviimist toetavate

materjalide tõlkimine, sekkumist rakendavate asutuste ja spetsialistide leidmine.

“WHO poolt loodud nägemis- ja kuulmispuudega lastele sihitatud sekkumise paketi võrdlus

Eestis täna toimiva süsteemiga ning kulutõhususe analüüs Sotsiaalministeeriumile” hange

luhtus, kuna ei laekunud ühtegi pakkumust, kuid kuna vajadus analüüsi järele antud sihtgrupi

vaates on jätkuv, planeeritakse 2026. aastal kordushange. Hanke tulemusest lähtudes tehakse

2026. aasta lõpul ettevalmistused katseprojektiks.

Lisaks planeeritakse tellida analüüs, mille põhjal kirjeldatakse praegune laste vaimse tervise

teekond valdkondade üleselt, sh tuues välja erinevad vaimse tervise toe vajadust märkavad

ning tuge pakkuvad spetsialistid ning nende rollid. Lapse vaimse tervise teekonna loomisel

võetakse aluseks erinevate vaimse tervise murede, riskide ning häiretega laste persoonad.

Koostöös valdkondade spetsialistide, sh erialaliitudega, kirjeldatakse „to be“ teekond ning

selleks kooskõlastatakse/lepitakse kokku, milline võiks olla loodav laste vaimse tervise

valdkondadeülene terviklik teekond.

1 Cool Kids programs | Lifespan Health and Wellbeing centre | Macquarie Univesity 2 Programm "COOL KIDS" – Ojaveere 3 The Hanen Centre - The Hanen Centre

Samuti planeeritakse 2026. aastal tõsta lastega töötavate spetsialistide teadlikkust

kognitiivkäitumisteraapial põhinevast dialektilisest käitumisteraapiast4, mis on kohandatud

inimestele, kellel on raskuseid just oma emotsioonide reguleerimisel nii iseendaga toimetulekul

kui inimsuhetes. Samuti on soov parandada dialektilise käitumisteraapia kättesaadavust.

Üldised teavitustegevused ja spetsialistide toetamine jätkuvad 2026. aastal seminaride ja

koosloome vormis sarnaselt 2025. aasta formaatidega.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Cool Kids sekkumise katseprojekti ellurakendamine

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

2. HANEN sekkumiste materjalide tõlge ja trükk; ettevalmistavad tegevused.

2025–2026

01.01.2026–28.02.2026

3. HANEN sekkumiste katseprojekti ellurakendamine

2025–2026

01.01.2026–01.12.2026

4. Piloteerimistegevuste hindamine ning jätkutegevuste planeerimine

2026–2028 01.01.2026–31.12.2026

5. Sekkumiste ekspertide jt oluliste spetsialistide kaasamine (sh välisriikide külastused)

2024–2028 01.01.2026–31.12.2026

6. IV sekkumise katseprojekti ettevalmistamine (materjalide tõlge; spetsialistide koolitamine; hangete korraldamine)

2026 01.06.2026–01.12.2026

7. Teavitus ja arendustegevused sekkumiste tutvustamiseks ning suure hooldus- ja abivajadusega laste toetamiseks

2024–2028 01.03.2026–01.12.2026

2.1.3. Maakondlike koostöövõrgustike taotlusvoorude korraldamine ja läbiviimine

sotsiaalteenuste arendusjuhi ja rehabilitatsiooniteenuste terviseteekonna juhi

ametikohtade loomiseks (maakondliku koostöö arendamine):

Sotsiaalministeerium on välja arendamas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise lahendusi, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalvaldkondi formaliseeritud maakondlikku koostöövõrgustikku (TERVIK), et toetada tuge vajavate inimeste liikumist läbi süsteemide ning pakkuda vajaduspõhist tuge ja abi, ennetades abivajaduse süvenemist. Selleks, et toetada mitmekülgse abivajadusega lastele ja nende peredele rehabilitatsiooniteenuste korraldust, on kavas toetada sotsiaalteenuste arendusjuhi ning valdkonnaülest teenuskoordinatsiooni osutava terviseteekonna juhi töö arendamist ning tööle rakendamist. Mõlema spetsialisti tööle rakendumine on vajalik, et tagada muuhulgas rehabilitatsiooniteenuste korralduse sujuv üleminek uutele alustele. Nii sotsiaalteenuste arendusjuht kui terviseteekonnajuht panustavad sellesse, et terviseseisundi põhiselt oleks igale sihtrühmale tugi üle-eestiliselt paremini kättesaadav. Laste sihtrühma puhul keskendutakse ka alaealisest täiskasvanu vanuserühma üleminekuga seotud muudatustele toe ja teenuste teekonnal. Eesmärk on pakkuda

4 https://www.dkteesti.ee/

terviseseisundi tõttu rehabilitatsiooniteenuseid vajavatele lastele ning nende peredele terviklikku tuge. Täna terviseteekonnajuhte planeeritud kujul ei ole ega rahastata. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni käigus toetatakse nende spetsialistide rolli loomist ja koolitamist. Rehabilitatsiooniteenuste reformi käigus on planeeritud toetada nende spetsialistide kasutuselevõttu mitmekülgse abivajadusega laste sihtrühmas, kes vajavad rehabilitatsiooniteenuseid. Projektist rahastatakse spetsialistide ettevalmistust, mis on vajalik, et nad saaksid edaspidi töötada otse klientidega riiklikus süsteemis. Maakondlik koostöövõrgustik – tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) – formaliseeritud koostöövõrgustik, mille moodustavad vähemalt piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sealhulgas perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sealhulgas kohalikud omavalitsused). Terviseteekonna juht (alates 2027. aastast) on valdkonnaülest teenuskoordinatsiooni osutav spetsialist, kes korraldab riskirühma kuuluva inimese tervikvajaduse hindamise, inimesekeskse heaoluplaani[1] koostamise, moodustab plaani täitmisega seotud spetsialistidest meeskonna, koordineerib meeskonnatööd plaani elluviimisel aidates abivajajat õigeaegsel sujuval teenustele jõudmisel ja liikumisel erinevate tervishoiuteenuse osutamise tasandite vahel (sh liikumisel perearsti suunamise korral eriarsti vastuvõtule või haiglasse), võimestab abivajajat plaani elluviimisel ning hindab kaasates meeskonda regulaarselt plaani täitmist ja koordineeritud teenuseosutamise jätkamise vajadust. Abivajajast lapse korral toetab ja nõustab tervisejuht ka lapse pereliikmeid kaasates nad lapse tugimeeskonda. Sotsiaalteenuste arendusjuht: ametikoha peamine eesmärk on selgitada välja maakonna tervise- ja sotsiaalvaldkonna arenguvõimalused ning arendusvajadused, sealhulgas kaardistada olemasolevaid võimalusi ja vajadusi. Luua ja korraldada maakonna võrgustikutööd rehabilitatsioonivaldkonnas, sh kaardistades ning tehes ettepaneku oluliste rehabilitatsiooniteenuse osutajate kaasamiseks maakonna koostöövõrgustikku. Antud töö üheks väljundiks on mitmekülgse abivajadusega laste koordineeritum ning terviklikum teekond erinevate teenuste vahel ja vajaduspõhiste teenuste arendamine sihtrühmale. Sotsiaalteenuste arendusjuht koordineerib oma piirkonna terviseteekonnajuhtide tööd, kujundab piirkonna teenuseosutajate võrgustikku ning analüüsib olemasolevat piirkonna teenusvajadust (sh piirkonna terviseteekonnajuhtide vajadus sihtrühma suurusest lähtuvalt ning võimalik paiknemine), teenuse statistikat ning praktikat. Samuti vastutab ta tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate ning teiste oluliste osapoolte koostöökorralduse ja infovahetuse arendamise eest. 2026. aasta peamiseks fookuseks on taotlusvooru ettevalmistamine (sotsiaalteenuste arendusjuhi ametikoha loomiseks TERVIKutes; terviseteekonna juhi voor jääb 2027. aastasse) ning arendustegevustega alustamine. Arendustegevustega planeeritakse alustada aasta II pooles. Tegevustega planeeritakse jätkata 2027. aastal.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Taotlusvoorude ettevalmistamine ja läbiviimine

2026–2027 01.01.2026–01.10.2026

2. Arendustegevused 2026–2028 01.10.2026–31.12.2026

Rehabilitatsiooniteenuste maakondliku korralduse arendustegevus Taotleja esitab võimalikult sisuka kirjelduse, kuidas plaanitakse maakonnas edasi minna koordineeritud teenuste osutamisega. 5 Sealhulgas tuuakse välja;- Moodustatud maakondliku koostöövõrgustiku või planeeritava maakondliku koostöövõrgustiku kontseptsioon sh

o kuidas on planeeritud koostöö enne maakondliku koostöövõrgustiku moodustamist; o kuidas toimub/on planeeritud maakondliku koostöövõrgustiku juhtimine ja töö

korraldus; o kes on kaasatud osapooled/keda ja kuidas on veel planeeritud kaasata

o maakondliku koostöövõrgustiku moodustamisse o maakondliku koostöövõrgustiku poolt korraldatavasse võrgustiku töösse;

o millistele prioriteetsetele rehabilitatsiooniteenuste sihtrühmadele maakondlik koostöövõrgustik esmalt keskendub/keskenduks lähtudes mitmekülgse abivajadusega laste ja noorte ning nende perede sihtrühma vajadustest;

o indikatiivne koostöövõrgustiku moodustamise ajakava. - Kuidas planeeritakse saavutada projekti eesmärgid ning täita tulemusnäitajad sh

o kes ja kuidas on planeeritud projekti tiimi; o kus asuvad planeeritud sotsiaaltöö arendusjuhtide ja terviseteekonna juhtide töökohad; o kuidas on planeeritud antud ametikohtade töö raporteerimine maakondlikule

koostöövõrgustikule ja toetuse andjale. Taotleja: maakondlik koostöövõrgustik (TERVIK) Moodustatud maakondlikule koostöövõrgustikule (TERVIKutele) antakse toetust sotsiaalteenuste arendusjuhtide palkamiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on kuni 2027. aasta lõpuni ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast. Maakondliku koostöövõrgustiku peavad moodustama koostöökokkuleppe alusel vähemalt järgnevad osapooled: piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sh KOV-id). Sotsiaalteenuste arendusjuht võib täita ülesandeid mitme maakondliku koostöövõrgustiku juures, kuid tööjõukulude palgafondi piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta sellest ei muutu (st ühe sotsiaalteenuste arendusjuhi tööjõukulud jäävad samaks olenemata, kas täidab ülesandeid ühe või mitme maakondliku koostöövõrgustiku juures). Toetatavad tegevused: Sotsiaalteenuste arendusjuhi ametikoha loomine Abikõlblikud kulud: sotsiaalteenuste arendusjuhi tööjõukulud.

Teenus Palgafond*

(1 kuu)

12

kuud

15 TERVIKut

(1 kuu)

15 TERVIKut

(1 aasta)

2026 (2 kuud)

* 15 TERVIKut

Sotsiaalteenuste

arendusjuht

3800€ 45

600€

57 000€ 684 000€ 114 000€

*Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta:

- Sotsiaalteenuste arendusjuhi töötasu vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 2840,06€ ja tööandja tööjõukulu kokku 3800 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral.

5 Kõik taotlejad, kes vastavad tingimustele, saavad toetust ning taotlejate vahel konkureerimist ei toimu. SoM elluviijana Rakendusüksuse ülesannetes ei ole.

Taotlusvoor Taotlusvooru eelarve tegevuste lõikes nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine

1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Kodulehele lisatakse viide TATile.

2. Taotlemine on avatud kuni 1. september 2026. 3. Toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatud

taotlus e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Sotsiaalteenuste arendusjuht”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tõendid tingimuste täitmise kohta.

4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates.

5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel taotlejaga toetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus.

8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud.

Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmise eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega vähendatakse eelarvet kokku 713 626

euro võrra suunatakse REARMi (ehk kaitsekuludesse) ja pikendatakse abikõlblikkuse perioodi

2028. aasta lõpuni. Sellest tingitult korrigeeritakse toetatavaid tegevusi ning nende eelarvet.

Näitajate sihttasemete saavutamist abikõlblikkuse perioodi pikendamine ei mõjuta.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot

Maisalu (tel 5243827, [email protected]), laste ja perede osakonna peaspetsialist Alice

Juurik (tel 5911 0732, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,

[email protected]).

Märkused Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, võrreldes kehtiva TAT-ga andmete kogumises muudatusi ei ole. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 asendatakse avalehel aasta 2027 aastaga 2028 ning pikendatakse TAT punktis 2.1.5 abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 2028. aasta lõpuni. Pikendamine on vajalik, et tagada TATis kavandatud tegevuste elluviimist vähendatud eelarve tingimustes, mis ei mõjuta projekti tulemuste saavutamist. Punktiga 2 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 6 428 571 eurot) kokku 713 626 euro võrra, millest ESF+ toetus on 499 538 eurot ja riiklik kaasfinantseering 214 088 eurot. Eelarve vähendamine on tingitud Vabariigi Valitsuse otsusest suunata täiendavad vahendid kaitsekulude katteks.

TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 5 714 945 eurot, millest ESF+ toetus on 4 000 461 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 714 483 eurot. Punktiga 3 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 4 sätestatakse, et lõpparuandes puuduste mitteesinemise korral kinnitab rakendusüksus lõpparuande ning jääb ära sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus. Punktiga 5 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ uute lisadega. Uued lisad on täiendatud vastavalt tekkinud vajadustega ja kooskõlla viidud TAT muudatusega (kogu eelarve vähenemine, abikõlblikkuse perioodi pikendamine, 2026. aasta detailne tegevuskava ja eelarve). Punktiga 6 nähakse ette, et muudatused jõustuvad alates 2026. a algusest, sest mh kinnitatakse 2026. aasta tegevuskava. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele

2

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõju Eelarve vähendamise tagajärjel ei jäeta ühtegi olulist sihtgruppidele suunatud tegevust ära, kuid vähendatakse tegevuste mahtu täiendavate arendustegevuste arvelt (nt analüüsid jms). TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamisel on positiivne mõju, sest see võimaldab peale katseprojektide läbimist teha vajalikke kohandusi (parandada juhendmaterjalide tõlkeid, arendada supervisioonisüsteeme) ja koolitada laiemat võrgustikku spetsialiste sekkumist rakendama, eesmärgiga tagada laste ja perede vajadustele vastav integreeritud süsteem. Abikõlblikkuse pikendamine on vajalik ka selleks, et toetada rehabilitatsiooniteenuste korralduse muudatusega seotud lahenduste rakendamist, et pakkuda paremini integreeritud ja vajaduspõhist abi peredele, kus kasvab mitmekülgse abivajadusega laps. Kuna kavandatavad teenuste korralduse muudatused jõustuvad 2027. aasta lõpus, on 2028. aastal vajalik muutunud korralduse rakendamise toetamine ning laste ja perede vajadustest lähtuvalt täiendavad arendustegevused. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile.

KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri 22.12.2025

käskkirjaga nr 1.2-2/125-1

MUUDETUD Sotsiaalministri 00.00.2026

käskkirjaga nr ..

Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine

Tegevuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2028 Elluviija Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond) Partner Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3

1.1. SEOSED EUROOPA LIIDU JA EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA............................................................................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4

2.1. MITMEKÜLGSE ABIVAJADUSEGA LASTE JA NENDE PEREDE TOETAMINE .............................................................................................. 4 2.2. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 5

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 5

4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 6

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 6

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 6

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................................................................. 7

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................... 7

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................... 8

10.FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD .................................................................................................. 9

11. VAIETE LAHENDAMINE .................................................................................................................................................. 9

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1 Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega

Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. TAT on seotud sekkumisega 21.4.9.31 „Lastele- ja peredele suunatud, pikaajalist hooldust (sh puuetega laste) vähendavate sotsiaalteenuste arendamine ja pakkumine“. TAT-ga reguleeritakse Eesti riigi 2024.–2027. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ tegevuse „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ elluviimist. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui ka eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitu teenust on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Arengukava perioodil pööratakse täiendavat tähelepanu loetletud probleemide lahendamisele. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 üks eesmärk on hooliv ühiskond. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond, inimene“ ja alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse, toetades regionaalarengut, ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused.

4

2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on toetada selliste perede toimetulekut, kus kasvavad mitmekülgse abivajadusega lapsed, ning seeläbi suurendada lapsevanemate võimalust osaleda tööturul. TAT tegevuste tulemusena arendatakse mitmekülgse abivajadusega lastele ja peredele välja vajaduspõhine tugisüsteem, mis tähendab, et luuakse vajalikud sekkumised ja muud abimeetmed, et toetada selliseid lapsi ja nende peresid, kes vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas. Samuti toetame sekkumiste arendamisel laste üleminekut täiskasvanuikka, arvestades jätkuvat toevajadust lähedastele. Sihtrühmaga töötavad spetsialistid on TAT tulemusena oskuslikud uusi toetavaid sekkumisi pakkuma ja ellu viima. TAT eesmärk saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimisega, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, neil on positiivne mõju laste ja perede heaolule. Koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid ning üritusi planeeritakse läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Tegevusi on detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 2 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024– 31.12.2024”. Tegevuskavasid uuendatakse üks kord aastas.

2.1. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem mitmekülgse abivajadusega lastele, kes traumeerivate lapsepõlvekogemuste ja/või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Samuti toetame sekkumiste arendamisel laste üleminekut täiskasvanuikka, arvestades jätkuvat toevajadust lähedastele. Eesmärk on tegevuste kaudu toetada ka peresid, et leevendada nende hoolduskoormust ning koolitada sihtgrupiga töötavaid spetsialiste. 2.1.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed ning muud sekkumised, mis hõlmavad ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt toetavaid teenuseid. Tegevused on suunatud lastel tõsise ja kompleksse abivajaduse tekkimise või süvenemise ennetamisele ja seeläbi laste arengu toetamisele ning vanemate hoolduskoormuse

5

vähendamisele. Oluline on ka laste täiskasvanuks saamisel luua sujuv üleminek täisealiste teenustele ning pakkuda jätkuvat tuge lähedastele. Lisaks uute sekkumiste arendamisele toimub ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteedi arendamine ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Tegevuse raames koolitatakse ka sihtgrupiga töötavaid spetsialiste, et suurendada nende üldist kompetentsust mitmekülgse abivajadusega laste ja peredega töötamisel. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on loodud vajalikud abimeetmed, teenused ja muud sekkumised mitmekülgse abivajadusega lastele ja nende peredele. Lisaks on välja töötatud vajalikud tööriistad ja metoodikad spetsialistele ning tagatud on spetsialistide piisav pädevus sihtrühmaga töötamisel. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm 0–18-aastased mitmekülgse abivajadusega lapsed ja nende pered ning nendega töötavad spetsialistid. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2028 2.1.6 Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi laste ja perede heaolu osakond, partner on SKA. 2.2. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuse saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 45 Väljundnäitaja saavutamist raporteerib lõpparuandes elluviija.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

0 0 70% Tulemusnäitaja saavutamist raporteerib lõpparuandes elluviija.

TAT- spetsiifiline väljundnäitaja

Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 1 4 Väljundnäitaja saavutamist raporteerib elluviija.

6

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 4 000 461 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 714 483 30%

4 Eelarve kokku 5 714 945 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud ja kaudseteks kuludeks ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 26–28 sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse punktis 5.2 nimetatud alustel. 6.2. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini kaudu üks kord kuus. 6.3. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.4. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.5. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

TAT- spetsiifiline tulemusnäitaja

Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 0 4 Tulemusnäitaja saavutamist raporteerib lõpparuandes elluviija.

7

7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sealhulgas järgima avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. 7.3. Partner peab täitma lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 2 nimetatud kohustustele järgmisi kohustusi: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.2 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest; 7.3.3 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.4 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.5 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist; 7.3.6 esitama elluviijale elektrooniliselt vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.7 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks.

8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e- toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8

8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

9

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10.Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–38. 11. Vaiete lahendamine Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.Lisad: Lisa 1 – TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2 – Tegevuste detailne kirjeldus