„Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ muutmine

Kommentaarid meetme käskkirja eelnõule „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ muutmine ametlik kooskõlastus detsember 2025
Jrk nr
Esitaja
Punkt
Ettepanek sõnastusele eelnõu tekstis
Esitaja selgitus märkusele
REM REGO vastus
1
RM
15.1-15.3
Seoses riigiabiga: Eelnõu punkt 7 (kehtiva käskkirja punktide 15.1-15.3  uus sõnastus):
1) punktid  15.1, 15.2 ja 15.3 on meie arvates üleliigsed,  teeme ettepaneku nad välja jätta;
2) p. 15.3.3  palume  nummerdada punktiks 15.3.2 :
3) p. 15.3.2   palume  nummerdada punktiks 15.3.3 ja  jätta punktist välja teine lause.    


Punkt 15 reguleerib vähese tähtsusega abi andmist.
Punktid 15.1, 15.2 ja 15.3 täpsustavad, millist liiki VTA-d võib tegevuste elluviimiseks anda. Kehtiva käskkirja alusel ei ole olnud võimalik anda põllumajanduslikku ega kalamajanduslikku VTA-d.
Käskkirja andja soovib selguse huvides kliendi vaatest kehtestada kolm erinevat VTA liiki puudutavad sätted eraldi punktidena.

2
RM


Seletuskirjas puudub eelnõu rakendamisega seotud kulude/tulude peatükk, palume see lisada ja välja tuua, kas kulud kaasnevad või mitte.


Arvestatud

Regionaal-ja põllumajandusministri käskkirja „Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine” muutmise eelnõu seletuskiri


1. Eelnõu ettevalmistajad

Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ (edaspidi käskkiri) muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro Batista (tel 5885 1479, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 5885 1453, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõuga kavandatakse teha käskkirjas järgmised muudatused:

Eelnõu punkt 1. Käskkirja punkt 1.2 tunnistatakse kehtetuks. Bürokraatia vähendamise ja õigusselguse huvides muudetakse EMTAK-i koodidel põhinevad tegevusvaldkondade välistused, milleks toetust ei anta, kehtetuks ja lisatakse käskkirja punkti 6 mittetoetatavad tegevused, mis osaliselt katavad välistatud valdkondi.

Käskkirja andmise algne mõte oli, et välistatud valdkondades elluviija ega ka elluviija partnerid ei korralda koolitusi ega muid tegevusi. Mittetoetatavate tegevuste selgitus on leitav järgnevas punktis.

Eelnõu punkt 2. Käskkirja punkti 6 pealkiri nimetatakse ümber „Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused“. Hetkel näeb punkt 6 ette vaid toetatavad tegevused.

Eelnõu punktid 3 ja 6. Käskkirja punktis 6.3 nimetatakse, millisel juhul kohaldatakse ELi vähese tähtsusega abi andmise õigust.

Eelnõu punkt 4. Õigusselguse loomiseks lisatakse käskkirja alapunkti 6.5. loetelu piirkondlikest või maakondlikest toetusest mittetoetatavatest tegevuste valdkondadest. Need on tegevuste valdkonnad, milles elluviija ega ka elluviija partnerid ei või käskkirja raames korraldada koolitusi ega muid tegevusi. Nendeks on müügi vahendamine ning hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvaraalane tegevus, tubakatoodete tootmine, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine, kindlustustegevus, reisijate- ja kaubavedu, rentimine ja kasutusrent, fossiilkütustega seotud tegevused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusvaldkondadele.
Tavapärased välistused on:
• eetiliste kaalutluste tõttu, milleks on näiteks hasartmängud, tubakatootmine;
• kaalutluste tõttu, et teatud valdkondades pole vajalik riigil sekkuda – turg toimib või pole selles valdkonnas riigi sekkumine vajalik/põhjendatud;
Samuti võib piirata valdkondi, kui toetusraha on vähe ja vaja on konkreetselt sihtida vahendid sinna, kus nad on kõige mõjusamad.

Eelnõu punkt 5. Käskkirja punktis 7 muudetakse tegevuse 21.1.4.11 „VKE-de oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ tulemusmõõdikut, mida korrigeeriti rakenduskava muudatusega madalamaks.
Rakenduskavas planeerimisel ja mõõdikute seadmisel kirjeldatud risk „tegelik turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev ning see toob kaasa näitajate sihttasemete või omafinantseeringu osakaalu mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKE-dele suunatud koolitusprogrammides osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks ja tulemusmõõdiku „VKE-de töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks sihttase 23700 osutus ebarealistlikuks. 2024. aasta 10 kuu andmete põhjal oli maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud koolitustel osalejatest 80% mikroettevõtted. Seega reaalselt osaleb koolitustel ühest ettevõttest keskmiselt 1,2 töötajat. Väljundnäitajaks planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud planeerida osalema koolitustel 9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning võimaldab pakkuda osalejate võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi. Uus tulemusnäitaja sihttase 9480 on rakenduskava muudatusega Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud.

Eelnõu punktid 7 ja 8. Käskkirja punkti 15 muudetakse ja lisatakse võimalus anda vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmisega ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtetele, juhul, kui nad osalevad koolitustel või muudel sündmustel, millele arvestatakse VTA-d.
Kalapüügi- ja vesiviljeluse valdkonna puhul on peetud silmas laiemas tähenduses sinimajanduse valdkonda. Sinimajanduse mõiste on suhteliselt uus ja seda on hakatud tegelikult laialdasemalt kasutama pärast Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (UNCSD) 2012. aasta juunis.
Sõnaveebis on järgnevad näited:
Mõiste “sinine majandus” hõlmab kõiki tegevusvaldkondi, mis on seotud veealadega. Igasugune inimtegevus, mis toimub merel või sisevetel, all- või pealpool veepinda, põhineb teadmistel põhja sügavusest ja iseloomust ning sõltub võimalike ohtude määratlusest ja arusaamast hoovustest. Sellealase informatsiooni kogumine ja levitamine on mere- ja sisevete alade mõõdistajate ja kartograafide pärusmaa, kelle töö loob aluse kõikide teiste valdkonnas tegutsevate elukutse esindajatele. 
Käskkirja punkti 15 muudatusest lähtuvalt saavad maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud koolitustel ja kõigil muudel üritustel osaleda ka põllumajanduse, kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad. Maakondlikud arenduskeskused viivad oma tegevusi läbi iga aastase tegevuskava alusel, mis kooskõlastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.
Maakondlike arenduskeskuste tegevussuunad on VKEde teadlikkuse kasvatamine ja nõustamine maakondlikes arenduskeskustes ja VKEde oskuste arendamise koolituste korraldamine aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks.
Juhul kui abi antakse ettevõtjatele, kes ei tegele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega ega põllumajandustoodete esmatootmisega, siis tuleb kohaldada horisontaalse vähese tähtsusega abi määrust (EL) 2023/2831.

Juhul kui abi antakse ettevõtjatele, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega, siis tuleb kohaldada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/2013. Põllumajandustoodete esmatootmine on aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma kõnealuste toodete olemust muutva täiendava töötlemiseta (nt elusloomad, teravili, piim, munad, mesi jne). Aluslepingu I lisa on leitav siit. Lisaks esmatoodetele sisaldab I lisa ka töödeldud põllumajandustooteid (nt või, margariin, naturaalne jogurt jne). Põllumajandustoodete töötlejatele ja turustajatele antakse abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt, v.a artikli 1 lõike 1 punkti d alapunktis i ja ii nimetatud juhtudel.

Juhul kui abi antakse ettevõtjale, kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega, siis tuleb abi andmisel kohaldada kalamajandusliku vähese tähtsusega abi määrust (EL) 717/2014. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmine on kõigi veeorganismide püügi, kasvatamise või viljelemisega seotud toimingud, samuti põllumajandusettevõttes või pardal tehtavad toimingud, mis on vajalikud loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks, sealhulgas lõikamine, fileerimine või külmutamine, ning esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele. Ettevõtetele, kes tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega antakse abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt, v.a artikli 1 lõikes 1 punktis b nimetatud juhul. 

Vähese tähtsusega abi, mida antakse määruse (EL) 2023/2831 alusel, võib kumuleerida määruste (EL) nr 1408/2013 (põllumajandus) ja (EL) nr 717/2014 (kalandus) alusel antud abiga tingimusel, et kumuleerimisel sektoripõhiseid ülemmäärasid ei ületata. Seega ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi ülemmäär on 300 000 eurot, kui abi antakse määruste (EL) 2023/2831, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 alusel.
Kui ettevõtja tegutseb nii põllumajanduse esmatootmises kui ka kalandus- ja vesiviljeluses, võib nendele tegevustele antud abi kumuleerida kokku kuni nende määruste kõrgeima lubatud ülemmäärani. See tähendab, et kui hetkel on põllumajanduse vähese tähtsusega abi ülemmäär 50 000 eurot ja kalanduse vähese tähtsusega abi ülemmäär 40 000 eurot, siis võib mõlemas sektoris tegutsev ettevõtja saada kokku 50 000 eurot vähese tähtsusega abi.
Näiteks, kui ettevõtja tegutseb nii põllumajanduses, kalanduse ja töötlemises ja on saanud kalanduse vähese tähtsusega abi 40 000 eurot, siis tal oleks võimalik saada põllumajanduse vähese tähtsusega abi veel 10 000 eurot ja horisontaalset vähese tähtsusega abi 250 000 eurot.

3. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele.

4. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu töötati välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse, MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused, maakondlike arenduskeskustega ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigiabi nõunikuga.

Eelnõu esitati EIS-i kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja MTÜ-le Maakondlikud Arenduskeskused.
RM-lt laekus tagasisidena kaks kommentaari, millest ühega on arvestatud ja teisele tehnilisele kommentaarile on vastatud kommentaaride tabelis. Selgituskirja on täiendatud.