Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

268-25/302464

Otsuse kuupäev 23.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus OSAÜHINGu STIGMAR vaidlustus Rakvere

Spordikeskuse riigihankes „Bauroc Rakvere jalgpallihalli

inventar“ (viitenumber 302464) OSAÜHINGu

STIGMAR pakkumuse tagasilükkamise ja Osaühingu

SPORTSERVICE pakkumuse edukaks tunnistamise

otsustele riigihanke osas 1

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OSAÜHING STIGMAR, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Rakvere Spordikeskus, esindaja Helena Kink

Kolmas isik, Osaühing SPORTSERVICE, esindaja Siim

Raju

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta OSAÜHINGu STIGMAR vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.11.2025 avaldas Rakvere Spordikeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Bauroc Rakvere jalgpallihalli

2 (7)

inventar“ (viitenumber 302464) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja

Pakkumuse esitamise ettepanek (edaspidi PEE).

Riigihange on jagatud neljaks osaks. Järgnev otsus käib üksnes Riigihanke osa 1 kohta.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati viis pakkumust, sh esitasid pakkumuse OSAÜHING

STIGMAR ning Osaühing SPORTSERVICE.

2. 19.11.2025 otsusega lükkas Hankija tagasi kõik pakkumused peale Osaühingu

SPORTSERVICE pakkumuse. Osaühingu SPORTSERVICE pakkumuse tunnistas Hankija

vastavaks ja edukaks.

3. 24.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OSAÜHINGu STIGMAR (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamise ja Osaühingu SPORTSERVICE pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/268 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 04.12.2025 ja neile vastamiseks 09.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, OSAÜHING STIGMAR, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumus on vastav.

5.1.1. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud põhjendusel, et n-ö suurte

jalgpalliväravate mõõdud ei ole õiged. TK nõuab: Mõõdud 7,32 x 2,44 m (0,9/2m).

Hankija arvates on Vaidlustaja pakkunud jalgpalliväravat, mille sügavus on 0,9/2,1 m, kuna nii

on kirjutatud pakkumuses esitatud tootekataloogis.

Hankija eksib. Vaidlustaja pakub 0,9/2 m sügavusega jalgpalliväravat. Pakkumuses esitatud

tootekataloogis on kirjaviga, mis on tekkinud tootekataloogi uuendamisel.

5.1.2. Vaidlustaja tahteavaldus oli pakkuda sügavusega 0,9/2,0 m jalgpalliväravat, mis on

tegelikult ta tootevalikus. See nähtub hinnapakkumisest, mille Vaidlustaja Hankijale enne

Riigihanke avaldamist tegi.

5.2. Tootekataloogi esitamine Riigihankes polnud nõutud. Hankija ei saanud teha

tootekataloogist järeldust, et Vaidlustaja pakub vale sügavusega väravat. Hankija peab

pakkumuse vastavuse kontrolli puhul piirduma RHAD-is nõutud dokumentidega.

Pakkujalt oli nõutud üksnes kinnituse andmine, et pakkumus vastab hanketingimustele

(vastavustingimus „Pakkumuse esitamine“). Selle kinnituse Vaidlustaja andis.

5.3. Olukorras, kus pakkumuses esineb mitmeti mõistetavus, pidi Hankija küsima Vaidlustajalt

selgitust. Hankija seda ka tegi. Vaidlustaja vastas: Toodame väravaid vastavalt mõõtudele ning

pakume jalgpalli väravaid 7,32 x 2,44m, sügavusega 0,9/2m. Tootelehel oli kogemata jäänud

sügavuseks 2,10m. Seega kinnitas Vaidlustaja, et tema tahet väljendab õigesti pakkumuses

esitatud kinnitus, mitte tootekataloog.

Hankija sai ja pidanuks Vaidlustaja tahteavalduse kindlakstegemisel lähtuma pakkumuses antud

kinnitusest ja teabevahetusest, mitte vigasest tootekataloogist.

3 (7)

5.4. 04.12.2025 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha.

5.4.1. Tõele ei vasta Hankija väide, et pakutava toote kohta oli lisaks kinnitusele kohustus

esitada kirjeldus ja Vaidlustaja pakkumuse puhul on selleks tooteleht.

Hankija viitab PEE p-ile 3.8: Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja [---] pildid

võimalusel. Punkt on sõnastatud sedavõrd abstraktselt, et sellest ei saa tuletada tootekirjelduse

esitamise kohustust. PEE p-is 3.8 sätestatud kohustuse täitmiseks piisab ka lausest, et pakkuja

pakub RHAD-is kirjeldatud tooteid, millise kinnituse on Vaidlustaja esitanud. Vaidlustaja pole

seostanud tootekataloogi PEE p-is 3.8 sätestatud kohustusega.

5.4.2. Pakkumuses on vastuolu kinnituse ja tootekataloogi vahel, mille esitamist polnud nõutud.

Teabevahetuses on Vaidlustaja oma tahteavaldust täpsustanud. Hankija on otsustanud arvestada

vaid tootekataloogi, selmet lähtuda Vaidlustaja ilmselgest tegelikust tahtest.

Vaidlustuskomisjoni praktikas on selgitatud, et pakkuja kinnitus ei prevaleeri muu dokumendi

üle siis, kui RHAD-i kohaselt tuli pakkumuse vastavust tõendada tehnilise kirjelduse vormil

kohustuslikult esitatavate andmetega. Sellist olukorda Riigihankes ei ole. Hankija pole andnud

ette ühtegi vormi ega sätetanud PEE p-is 3.8, et pakkumuse kirjelduse alusel peab olema

võimalik veenduda TK tingimustele vastavuses.

5.4.3. Hankija väidab, et numbriliste näitajate (sh mõõtude) vastu eksimine on sisuline puudus

ja seda sõltumata eksimuse suurusest. Hankija väide on asjassepuutumatu, kuna Vaidlustaja

pakkumuses ei ole puudust ja pakkumus sisaldab sügavusega 0,9/2 jalgpalliväravaid. Isegi kui

puudus oleks, ei loeta ilmsete vigade parandamist pakkumuse muutmiseks.

5.4.4. Hankija jätab tähelepanuta, et inimlik eksimus oli dokumendis, mille esitamist polnud

Riigihankes nõutud ja eksimus ei ole tingimata seotud dokumentide esitamise mahuga. See, kas

ja kui hooletu oli pakkuja, ei ole asjakohane kaalutlus.

6. Hankija, Rakvere Spordikeskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et pakkujalt nõuti üksnes kinnitust toote TK-le vastavuse

kohta. PEE p-is 3.8 on sätestatud: Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja pildid.

Kirjeldus tuleb esitada kõikide esemete kohta, pildid võimalusel. Seega lisaks kinnitusele oli

nõutud vähemalt pakutava toote kirjelduse esitamist.

Kirjelduse esitamiseks ei olnud ette nähtud kindlat vormi, millest tulenevalt võis pakkuja selle

esitada ka tootekataloogi väljavõttena, kuid vastav teave tuli siiski esitada.

6.2. Vaidluse keskmes on dokument, mille esitamine oli kohustuslik, lihtsalt selle vorm oli

pakkuja valida. Ühtlasi on kõik pakkumuses esitatud dokumendid pakkumuse osad ja Hankijal

ei ole õigust esitatud andmetele midagi ise juurde mõelda või neid selektiivselt hindamisel

arvestada.

6.3. Vaidlustaja viitab enne Riigihanke avaldamist tehtud hinnapakkumisele kui tõendile, et

Vaidlustaja soovis pakkuda nõuetele vastavat toodet. Vastav hinnapakkumine ei ole Riigihankes

esitatud pakkumuse vastavuse hindamise kontekstis asjakohane, kuna see ei ole hinnatava

pakkumuse osa.

Hankija ei saa ega tohi eeldada, et pakkuja mõtles pakkumuses sisalduvate andmete asemel

midagi muud ja pakkumuste vastavuse kontroll toimub andmete alusel, mille pakkuja on

pakkumuses Hankijale esitanud. Kui tegemist on sisuliste kõrvalekaldumisega hanketeates või

RHAD-is esitatud tingimustest, ei pea Hankija esitama pakkumuse tagasilükkamise otsuses

kaalutlusi, miks ta ei pea pakkumuses esinevaid kõrvalekaldeid mittesisuliseks .

4 (7)

6.4. Hankija ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tegemist on tehnilise veaga, millest

tulenevalt ei saa tegu olla ilmselge tehnilise veaga. Kuna puudus oleks olnud lihtsasti

kõrvaldatav juhul, kui selgitusega oleks ilmnenud, et pakkumusse sai ekslikult nt aegunud

tooteleht ning pakkujal oleks olnud esitada objektiivselt tõendatavalt enne pakkumuste

esitamise tähtaega eksisteerinud nõuetekohane dokument (digitaalselt allkirjastatuna), siis andis

Hankija Vaidlustajale võimaluse nõuetele mittevastavust selgitada. Esitatud selgitusest aga

vastavat asjaolu ei selgunud. Vaidlustaja tunnistas ise selgitustaotlusele vastates ning ka esitatud

vaidlustuses, et tegemist on tema veaga tootekataloogi uuendamisel. Pakkumuse esitamisel

peab pakkuja olema hoolas.

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Osaühing SPORTSERVICE vaidleb

vaidlustusele vastu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud järgmise põhjendusega:

Hankija küsis pakkujalt selgitust selle kohta, miks suuremate väravate alumise ääre

võrgusügavus oli pakkumuses 2,1 m, kui tehnilises kirjelduses oli nõutud 2m. Pakkuja selgitas,

et tootelehel oli kogemata jäänud sügavuseks 2,10m. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes

ei saa hankija lugeda esitatud selgitust pakkumuse vastavaks tunnistamise aluseks.

Vaidlustaja väitel:

1) pidi Hankija tuvastama Vaidlustaja tahteavalduse 21.10.2025 Hankijale esitatud

hinnapakkumisest, millest nähtub 070-STIG jalgpallivärava sügavus 0,9/2,;

2) tootekataloogi esitamist polnud Riigihankes nõutud ja Hankija pidi piirduma

pakkumuse vastavuse kontrollimisel vaid kinnitusega (vastavustingimus „Pakkumise

esitamine“);

3) olukorras, kus Vaidlustaja pakkumuses oli mitmetimõistetavus, pidi Hankija arvestama

seda, mida Vaidlustaja selgitas (pakume jalgpalli väravaid 7,32 x 2,44, sügavusega

0,9/2m), mitte vigast tootekataloogi.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga.

9. Vaidlusalust riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul määrab Hankija

RHAD-is lihthankemenetluse korra ja järgib RHS §-is 125 sätestatud nõudeid.

Hankija on praegusel juhul kehtestanud PEE, mis mh kehtestab:

3.6. Pakkumusekohane spordiinventar peab vastama tehnilises kirjelduses esitatud kirjeldusele,

nõuetele ja materjalidele.

3.8. Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja pildid. Kirjeldus tuleb esitada kõikide

esemete kohta, pildid võimalusel.

TK-s on kehtestatud järgmine asjasse puutuv jalgpallivärava mõõt: 7,32 x 2,44 m (0,9/2m).

Seega kehtestab PEE sõnaselgelt, et pakkumuses tuleb esitada vabas vormis pakkumuse kirjeldus

ja ainus dokument, millega Vaidlustaja on oma pakkumuses täitnud PEE-s sätestatud pakkumuse

kirjelduse esitamise nõude on dokument Stigmar jalgpalli väravad.pdf (edaspidi tootekataloog)

ja sellest nähtub järgmise mõõduga jalgpalli väravate pakkumine Riigihankes: 7,32 x 2,44m,

sügavus 0,9/2,1m. Mingeid muid dokumente, millest nähtuksid pakutava jalgpallivärava

(teistsugused) mõõdud Vaidlustaja pakkumuses esitatud ei ole, sh ei nähtu see pakkumuses

esitatud hinnatabelist, milles on vastavalt RHAD-is ette antud vormile märgitud Jalgpalliväravad

7,32 x 2,44 m (transpordiratastega).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajale ei saanud jääda RHAD-ist arusaamatuks, et

nõutav pakkumuse kirjeldus on selles Riigihankes ainus pakkumuses esitamisele kuuluv

dokument, millest Hankija näeb, mida (nt milliste tehniliste näitajatega jalgpalliväravat) pakkuja

Riigihankes tegelikult pakub.

5 (7)

10. PEE p-i 3.1. kohaselt peab pakkumus vastama vastavustingimustele.

RHAD vastavustingimused kehtestavad omakorda järgneva:

PAKKUMUSE ESITAMINE

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste

ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega “Jah/Ei“)

Ei ole vaidlust, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuses dokumendi „Pakkumus

vastavustingimused“, milles on pakkumuse esitamise tingimuse juures täidetud raadionupp

valikuga „Jah“.

Vaidlustaja teeb esitatud kinnitusest järelduse, et kinnitatud on pakkumuse esitamist väravale

sügavusega 0,9/2 m, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja eksib.

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste

ülevõtmist, sh kinnitab pakkuja sellega PEE p-i 3.8 ülevõtmist (lihthankemenetluse kord, antud

juhul PEE, on RHS §-ist 125 nähtuvalt üks olulisemaid riigihanke alusdokumente

lihthankemenetluses) ja kohustust esitada vabas vormis pakkumuse kirjeldus [---]. Seega:

- pakkumuse kirjelduse esitamine oli sätestatud RHAD-is pakkuja kohustusena;

- Vastavustingimustes esitatud kinnitusega (Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab

hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele) on Vaidlustaja kinnitanud RHAD-is

esitatud tingimuste ülevõtmist, sh PEE p-is 3.8 sätestatud pakkumuse kirjelduse esitamise

kohustuse ülevõtmist ja selle kohustuse täitmist (pakkumuse kirjelduse esitamist);

- Vaidlustaja on PEE p-is 3.8 sätestatud nõude täitmiseks esitanud pakkumuses

tootekataloogi;

- Vaidlustaja esitatud tootekataloogis sisaldus pakkumuse kirjeldusena jalgpalliväravate

kirjeldus, millelt on selgelt nähtav pakkumus jalgpalliväravatele, mille sügavuse mõõdud on

0,9/2,1m.

Seega kokkuvõtlikult - kuigi Vaidlustaja soovib jätta vaidlustuses muljet, justkui oleks

pakkumuses tootekataloogi esitamine Hankijale tema heatahteavaldus, millel pole Riigihankes

pakkumuse vastavuse kontrollimisel mingeid tagajärgi, siis vaidlustuskomisjon seda seisukohta

ei jaga - pakkumuse vastavus vastavustingimusele hõlmas pakkuja kohustust esitada pakkumuses

pakkumuse kirjeldus (Vaidlustaja pidi pakkumuse kirjelduses kirjeldama pakutavaid

jalgpalliväravaid ja sellist kirjeldust sisaldav Vaidlustaja tootekataloog on Vaidlustaja pakkumuse

kohustuslik osa) ja pakkumus pidi vastama RHAD-ile, st Hankija ei olnud antud juhul

kehtestanud Riigihankes menetlusreegleid, kus ta oleks pidanud pakkumuste vastavuse

kontrollimisel piirduma vaid Vaidlustaja lakoonilise kinnitusega pakkumuse vastavusest RHAD-

ile.

11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Vaidlustaja tegelikku tahteavaldust tulnuks

Hankijal minna tuvastama hoopis Riigihanke välisest hinnapakkumisest.

11.1. Mis tahes dokumendid, mis on Hankijale esitatud enne Riigihanke väljakuulutamist, ei ole

dokumendid, mille alusel saaks või peaks Hankija kontrollima pakkumuse vastavust RHAD-ile.

Pakkuja võib olla uuendanud pärast hinnapakkumise esitamist tootekataloogi ka viisil, et

jalgpallivärava sügavuse näitaja 2 asendatigi 2,1-ga. Hinnapakkumise esitamine iseenesest ei

kohusta hinnapakkumise esitajat hoidma oma toodete tehnilisi näitajaid edaspidi just sellistena

nagu need said esitatud hinnapakkumises. Ühelgi juhul ei saa Riigihanke väline dokument olla

ülimuslik Riigihankes nõutud ja Vaidlustaja esitatud dokumendi ees ja muuta selles esitatud

andmeid.

11.2. Veelgi enam – Vaidlustaja vaidlustuses nähtav 21.10.2025 hinnapakkumine ei tõenda ka

tõsikindlalt hinnapakkumist väravale sügavusega 0,9/2 m, kuna hinnapakkumises esitatud

kirjelduse rea lõpp on tegelikult füüsiliselt puudu.

Vaidlustusmenetluses esitatud hinnapakkumises on märge: sügavus 0,9/2, st et nähtav on koma

6 (7)

number kahe järel, kuid puudu on nii komale järgnev number kui ka mõõtühik. Oluline on aga

märkida, et komakohta kasutab Vaidlustaja hinnapakkumises väga selgelt ja läbivalt numbrite

esitamiseks hinnapakkumises vaid juhul, kui komale järgneb 0-st suurem number, nt värava

071-STIG juures on sügavus 0,9/1,6m, samas kui komakohti täisarvude puhul kordagi ei näidata,

nt värava 071-STIG juures jalgpalliväravad 5x2 m või kaitsevõrgud 209-120 mõõdud 4.30x24m

ja 4.30x30m. Seda, et kirjelduse rea lõpp läheb hinnapakkumises teatud arvu tähemärkide

ületamisel kaotsi, näitavad ka kõik kaitsevõrkude 209-120 võrgusilmaga read, milles võrgusilma

mõõt 120x120 lõpeb ühe pooliku m-iga mõõtühikust mm.

11.3. Vaidlustuskomisjonile ei ole esitatud Hankijale esitatud hinnapakkumist, milles avaneksid

kirjelduse read (nt real klõpsates) terviktekstidena, kuid see ei oma asja lahendamisel ka määravat

tähtsust – vaidlustuskomisjon jääb selle juurde, et Riigihankele eelnevalt Hankijale esitatud

dokument ei saa tõendada pakkumuse vastavust RHAD-ile Riigihankes esitatud pakkumust

kirjeldava dokumendi (tootekataloog) asemel. Riigihankes tuleb lugeda Vaidlustaja poolt

tootekataloogis esitatud andmed pakkuja tahteavalduseks.

12. RHS § 125 lg 5 kohaselt kohaldab Hankija lihthankemenetluse läbiviimisel mh RHS §-is

114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHAD-is RHS §-ist

114 erinevat regulatsiooni ei ole.

12.1. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-is

esitatud tingimustele või isegi juhul, kui pakkuja antud selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt

hinnata tema pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Pakkujalt selgituste või

selgitamist võimaldavate dokumentide küsimist (sh pakkumuses esitatud andmete kohta)

reguleerib RHS § 46 lg 4 ja kuigi RHAD-is selgituste küsimise kohta midagi ei sätesta, on

Hankija antud juhul pidanud vajalikuks Vaidlustajalt 17.11.2025 selgitusi küsida.

Vaidlustaja väidab, et tema pakkumuses oli mitmetimõistetavus, mida Vaidlustaja pidi saama

selgitustega kõrvaldada. Vaidlustuskomisjon mõistab Hankija soovi selgitada Vaidlustaja

pakkumuse vastavuse kontrollimisel välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja küsida selleks

selgitusi, kuid see ei tähenda, et selgituste küsimisega kaasneks Hankijale kohustus ka esitatud

selgitustega, sõltumata saadud selgituste lubatavusest, arvestada.

12.2. Vaidlustuskomisjoni arvates Vaidlustaja väidetud mitmetimõistetavust pakkumuses ei

olnud, kuna Vaidlustaja pakkumuses ei ole ühtegi dokumenti, millest nähtuks pakutavate

jalgpalliväravate sügavuse mõõdud, mis vastaksid TK-s nõutule, so 0,9/2m. Vaidlustaja

paljasõnaline kinnitus pakkumuse vastavusest RHAD-ile ei tähenda mitmetimõistetavust

olukorras, kus pakkuja pidi esitama pakkumuse kirjelduse (mida pakkuja Riigihankes tegelikult

pakub) ja sellest kirjeldusest nähtub jalgpalliväravate osas selge mittevastavus RHAD-ile.

12.3. Praegune vaidlus taandub küsimusele, kas Hankija pidi aktsepteerima pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva esitatud Vaidlustaja selgitust, et esitatud tootekataloogis on jalgpallivärava

sügavuse kohta esitatud andmed valed ja tegelikult on pakkumus esitatud jalgpalliväravatele,

mille sügavus vastab TK-le, ja uut tootelehete. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei pidanud.

Hankija pidi saama hinnata Vaidlustaja pakkumuse vastavust TK-le objektiivselt ja

kontrollitavalt juba pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumuses esitatud andmete, sh

tootekataloogi, alusel ja mitte pakkuja hilisemate selgituste/kinnituste ja uue tootelehe alusel.

Vaidlustaja pakkumuse vastavus RHAD-ile ei saa ilmneda esmakordselt alles pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud selgitusest ja tootelehest.

Selgitustega on keelatud pakkumuse sisuline parandamine, pakutava asja tehniliste omaduste

tagantjärele muutmine ning mittevastava pakkumuse muutmine vastavaks, kuid just seda

soovib Vaidlustaja praegu teha – muuta pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tagantjärele

sisuliselt pakkumuses (tootekataloogis) esitatud andmeid selliselt, et mittevastav pakkumus

muutuks TK-le vastavaks, sh asendataks TK-le mittevastavust tõendav tootekateloog nõuetele

7 (7)

vastavust tõendava tootelehega. Üldreeglina on lubatud pakkumuses sisalduva info

täpsustamine või selgitamine, ilmselgete kirjavigade parandamine, samuti pakkumuse

selgitamine olukorras, kus pakkumuse tegelik sisu on olnud juba algselt üheselt mõistetav, kuid

vajab arusaamiseks täpsemat tehnilist selgitust, kuid ühegi sellise olukorraga tegemist ei olnud.

Hankija ei saanud lubada selgitustega pakkumuses esitatud jalgpallivärava sügavuse mõõtude

muutmist selliselt, et TK-le mittevastavad andmed oleks asendatud vastavatega.

12.4. Kui tootekataloogis esitatud jalgpallivärava sügavus ei vasta TK-le, siis on tegemist

objektiivselt mittevastava pakkumusega, mitte pelgalt ebaselguse või vormilise veaga ja

Hankija oli õigustatud sellise pakkumuse RHS § 114 lg 2 teise lause alusel tagasi lükkama.

Seega Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õige ja alus kelle kehtetutuks

tunnistamiseks puudub. Ilmselgelt numbrilistele tehnilistele tingimustele mittevastava

pakkumuse korral ei pea Hankija pakkumuse tagasilükkamise otsuses asuma põhjendama, miks

ta mittevastavat pakkumust vastavaks ei tunnista.

Veelgi enam – puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamisel tekib pakkujal õigus ja kohustus

hankelepingu täitmiseks müüa hankijale sedasama (puudusega) asja, mille hankija on vastavaks

tunnistatud (mittesisulise kõrvalekaldega pakkumuse vastavaks tunnistamine tähendab, et

hankija aktsepteerib pakkumust sellisena nagu see on esitatud, so koos puudusega, ja viga

pakkumuses ei kõrvaldata, sh täidetakse hankeleping pakutud asjaga). Praegusel juhul aga on

Hankija sätestanud RHAD hankelepingu projekti p-is 2.4, et müüja peab tagama asjade

vastavuse tehnilisele kirjeldusele [---], st Riigihanke tulemusel sõlmitav hankeleping tuleb täita

TK-le vastavate jalgpalliväravatega ja Vaidlustaja pidi juba pakkumust esitades aru saama, et

TK-s sätestatust erineva mõõduga jalgpalliväravate pakkumist Hankija Riigihankes ei

aktsepteeri.

13. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija

otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

Hankija nimetatud otsus on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda

isiku pakkumus tunnistati edukaks.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk