Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 22/12/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

18/12/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1352352.6 FR

Eelotsusetaotlus C-776/24

Bopuis

(eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal du travail francophone de Bruxelles -

Belgia)

Kohtuotsuse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesoleva kirjaga kohtuotsuse tõestatud ärakirja.

Teised keeleversioonid, mis on juba kättesaadaval, on üleval Euroopa Kohtu veebisaidil, aadressil

http://www.curia.europa.eu.

Kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel avaldab Euroopa Kohus oma veebisaidil ka

protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute esitatud

kirjalikud seisukohad või märkused.

Maria Siekierzyńska

Ametnik

Esialgne tõlge

EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

18. detsember 2025(*)

Eelotsusetaotlus – Ametnikud – Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad – VIII lisa – Pensionid – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine Euroopa Liidu

institutsioonide pensioniskeemi – Töötaja ülekandmistaotlus – Ülekandmise tagasivõtmatus – Alusetu rikastumine

Kohtuasjas C‑776/24 [Bopuis](i),

mille ese on ELTL artikli 267 alusel tribunal du travail francophone de Bruxelles’i (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia) 5. novembri 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. novembril 2024, menetluses

CJ

versus

Service fédéral des Pensions (SFP),

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: esimese koja president F. Biltgen (ettekandja) kuuenda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud A. Kumin ja S. Gervasoni,

kohtujurist: L. Medina,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

– CJ, esindaja: avocat J.‑F. Neven,

– Belgia valitsus, esindajad: C. Jacob, C. Pochet ja M. Van Regemorter,

– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Baeckelmans ja J.‑F. Brakeland,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“), mida on muudetud nõukogu 2. märtsi 1992. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 571/92 (EÜT 1992, L 62, lk 1), VIII lisa artikli 11 lõiget 2, arvestades ELL artikli 4 lõikes 3 kaitstud lojaalse koostöö põhimõtet.

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 1/8

2 Taotlus on esitatud CJi ja Service fédéral des Pensions’i (föderaalne pensioniamet, Belgia) (SFP) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb CJi taotlust kanda enne tema Euroopa Liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused üle Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi (edaspidi „institutsioonide pensioniskeem“).

Õiguslik raamistik

Personalieeskirjad

3 Personalieeskirjade artiklis 77 on sätestatud:

„Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. […]

Maksimaalne vanaduspension on 70% viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80% tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.“ [Siin ja edaspidi on personalieeskirju tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

4 Personalieeskirjade VIII lisa artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Vanaduspensioni makstakse ametnikule kogunenud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu põhjal. Iga artikli 3 sätete kohaselt arvestatud aasta annab talle õiguse ühele aastale tööstaažile ja iga täielik kuu ühele kaheteistkümnendikule tööstaaži aastast.

Vanaduspensioniõiguse arvutamisel arvestatav maksimaalne tööstaaž maksimumpensioni saamiseks [on] vajalik aastate arv personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu tähenduses.“

5 Personalieeskirjade VIII lisa artiklis 11 on ette nähtud:

„1. Ametnikul, kes lahkub ühenduste teenistusest, et:

– asuda sellise valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusse, kes on sõlminud ühendustega kokkuleppe;

– tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, millega seoses ta omandab pensioniõigusi skeemi järgi, mille haldusorganid on sõlminud ühendustega kokkuleppe,

on õigus lasta oma ühenduste teenistuses kogutud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline ekvivalent kanda üle selle juhtkonna või organisatsiooni hallatud pensionifondi või sellesse pensionifondi, milles ta kogub pensioniõigusi seoses oma tegevusega töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.

2. Ametnikul, kes asub ühenduste teenistusse:

– pärast lahkumist valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusest

või

– pärast tegutsemist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana,

on õigus alaliselt ametisse nimetamisel tasuda ühendustele seoses sellise teenistuse või sellise tegevusega omandatud vanaduspensioniõiguse kindlustusmatemaatiline väärtus või selle kindlasummaline tagasiostmisväärtus. Sellisel juhul määrab institutsioon, mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu oma pensioniskeemi raames, arvestades ametniku palgaastet ja teenistusjärku tööleasumisel ning võttes aluseks eelpool nimetatud kindlustusmatemaatilise väärtuse või kindlasummaline tagasiostmisväärtuse.“

Belgia õigus

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 2/8

6 21. mai 1991. aasta seadusega, mis käsitleb Belgia ja rahvusvahelise avaliku õiguse alusel loodud institutsioonide pensioniskeemide vahekorda (loi établissant certaines relations entre des régimes belges de pension et ceux d’institutions de droit international public, du 21 mai 1991; Moniteur belge, 20.6.1991; edaspidi „21. mai 1991. aasta seadus“), kehtestati ülekandmise erisüsteem, mida nimetatakse „õiguste üleminekuks“ ning mis tuleneb personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 ette nähtud kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmise valemist.

7 21. mai 1991. aasta seaduse artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Ametnikel on institutsiooni nõusolekul õigus taotleda, et institutsioonile kantaks üle institutsiooni teenistusse asumisele eelnenud töö ja perioodide eest ette nähtud vanaduspension.“

8 Seaduse artikli 6 esimeses lõigus on ette nähtud:

„Asjaomasele isikule tehakse ülekantava vanaduspensioni aastasumma ja selle kindlaksmääramise aluseks olnud eri andmed tähitud kirjaga teatavaks niipea, kui pensioniasutus on need kindlaks määranud.“

9 Seaduse artiklis 7 on sätestatud:

„Kui vanaduspensioni suurus on lõplikult kindlaks määratud,

1° ei või seda enam ühelgi põhjusel muuta […]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

10 CJ töötas Belgias aastatel 1972–1993 peamiselt töötajana. Sel ajavahemikul tegi ta sissemakseid SFPsse.

11 CJ asus 1. aprillil 1994 Euroopa Liidu teenistusse ja 1. jaanuaril 1995 nimetati ta alaliselt ametisse.

12 CJ taotles 29. mail 1995 enda kui Belgia töötaja pensioniõiguste ülekandmist institutsioonide pensioniskeemi.

13 SFP tegi 15. juuli 1996. aasta otsusega CJile tähitud kirjaga teatavaks ülekantavate pensioniõiguste summa.

14 SFP teavitas 4. novembril 1996 Euroopa Komisjoni sellest summast.

15 Liidu teenistused teatasid 14. septembril 2007 CJile 2004. aasta personalieeskirjade reformi tõttu ülekantud pensioniõiguste ümberarvutamisest, mille tulemusel on tema institutsioonide pensioniskeemis tunnustada võidav pensioniõiguslik staaž 4 aastat,4 kuud ja 24 päeva.

16 CJil tekkis 1. juulil 2020, kui ta oli 63 aastat ja 11 kuud vana, 14. septembri 2007. aasta pensioniõiguste ümberarvutamise tulemusel õigus maksimaalsele 70protsendilisele pensionimäärale. Ta jätkas siiski töötamist kuni 31. juulini 2022.

17 CJ taotles 8. märtsil 2022 SFP‑lt vanaduspensioni, mis vastab enne liidu teenistusse asumist omandatud õigustele.

18 SFP määras kahe 25. mai 2022. aasta otsusega CJile vanaduspensioni brutosummas 533,85 eurot kuus alates 1. augustist 2021 ja vanaduspensioni brutosummas 577,85 eurot kuus alates 1. augustist 2022, mis on kuupäev, mida SFP arvestas CJi kui ametniku teenistusest lahkumise kuupäevana.

19 Pensioniõiguste maksmise eest vastutav liidu asutus edastas 5. juulil 2022 CJile arvamuse tema pensioniõiguste kindlaksmääramise kohta seoses tema pensionile jäämisega 31. juuli 2022. aasta õhtul ehk selle kuu viimasel päeval, mil ta saab 66‑aastaseks. Teates oli märgitud, et CJi Belgia pensioniõiguste ülekandmise tõttu võeti arvesse 4 aastat, 4 kuud ja 24 päeva, ning mainitud, et CJ oli kogunud kokku 79,21667% pensioniõigusi, eelkõige tulenevalt 13,75protsendilisest pensionilisast selle

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 3/8

eest, et ta töötas 5 aastat ja 6 kuud pärast tavapärast pensioniikka jõudmist. Nende õiguste suhtes kohaldati personalieeskirjades sätestatud 70protsendilist ülempiiri.

20 CJ teatas 6. juulil 2022 SFP‑le, et kuna ta ei saanud 1995., 1996. ega 1997. aastal teadet ülekantava vanaduspensioni aastasumma kohta, ei saa selle pensioni lõplikku summat pidada kindlaksmääratuks ja tema ülekandmise taotlust tuleb pidada tagasivõetavaks. Seetõttu väljendas ta soovi, et enne tema liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigusi institutsioonide pensioniskeemi enam üle ei kantaks.

21 SFP kinnitas 2022. aasta novembri ja detsembri teadetes, et CJil on alates 1. augustist 2021 õigus vanaduspensionile tema Belgias töötajana omandatud õiguste alusel.

22 SFP taotlusel teatas komisjon sellele ametile 23. märtsi 2023. aasta e‑kirjaga, et CJ on saanud alates 1. augustist 2022 institutsioonide pensioniskeemist vanaduspensioni. Sama institutsioon kinnitas SFP‑le 31. märtsi 2023. aasta e‑kirjas, et kõnealune pension võtab arvesse pensioniõigusliku staaži aastate arvu, mis tulenes pensioniõiguste ülekandmisest SFP poolt.

23 SFP teatas CJ‑ile Belgia riiklikust skeemist makstava vanaduspensioni maksete peatamisest. SFP tühistas 17. aprilli 2023. aasta otsusega oma 25. mai 2022. aasta otsused, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 18. Tunnistades, et SFP tegi haldusvea, ei nõudnud ta CJilt alusetult makstud summade tagasimaksmist, vaid teatas talle, et tal ei ole õigust vanaduspensionile Belgia riiklikust skeemist alates 1. augustist 2021.

24 CJ esitas tribunal du travail francophone de Bruxelles’ile (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, kaebuse nõudega tühistada 17. aprilli 2023. aasta otsus, et taastataks tema vanaduspensioni maksmine Belgia riiklikust skeemist.

25 CJ väidab, et kui enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmine on tagasivõtmatu, kaotab ta sisuliselt oma Belgias töötamisega aastatel 1972–1992 omandatud pensioniõigused, kuna institutsioonide pensioniskeemi järgi ei ole vanaduspensioni arvutamiseks nende pensioniõiguste arvessevõtmine vajalik. Õiguste ülemineku mehhanismi raames maksab Belgia riik liidu institutsioonidele iga kuu vanaduspensioni summa, mis vastab CJi omandatud õigustele, samas kui CJile institutsioonide pensioniskeemi alusel määratud vanaduspensioni puhul ei võeta arvesse pensioniõigusliku staaži aastate arvu, mille CJ omandas enne liidu teenistusse asumist, mis võimaldaks liidul rikastuda CJi arvelt.

26 CJ väidab, et ta ei ole kätte saanud tähitud kirjadega teateid ülekantava vanaduspensioni iga-aastaste summade ning nende summade arvutamisel arvesse võetud asjaolude kohta, mis ei võimaldanud tal neid vaidlustada ega kinnitada, ning väidab seega, et neid summasid ei saa pidada lõplikuks. Seetõttu leiab ta, et tema taotluse kanda Belgia riikliku pensioniskeemi alusel omandatud pensioniõigused üle institutsioonide pensioniskeemi võib tagasi võtta kuni õiguste ülemineku jõustumiseni.

27 SFP väidab, et tal ei ole enam tõendeid nende teadete tähitud kirjaga saatmise kohta, ning kinnitab sisuliselt, et CJ oli teinud valiku taotleda Belgia riiklikus skeemis omandatud pensioniõiguste ülekandmist institutsioonide pensioniskeemi, mida SFP on kohustatud tegema.

28 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus selle kohta, kas õiguste ülemineku mehhanismi tagasivõtmatus ei ole vastuolus personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 eesmärgiga. Nimelt pärsiks see mehhanism töötaja tahet asuda Euroopa institutsioonide teenistusse, võttes arvesse ohtu, et ta kaotab vanaduspensioni, millele tal oleks õigus, kui ta ei oleks asunud liidu teenistusse, kusjuures see oht tekib, kui – nagu käesoleval juhul – ametnikul on institutsioonide pensioniskeemis õigus maksimaalse pensionisummale, ilma et võetaks arvesse ülekantud pensioniõigusi. Seetõttu soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas CJi vanaduspensioni summale on võimalik vastu vaielda seni, kuni pensioniõigused on õiguste ülemineku teel tegelikult üle kantud. Sellega seoses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus 10. novembri 1999. aasta kohtuotsusele Kristensen jt vs. nõukogu (T‑103/98, T‑104/98, T‑107/98, T‑113/98 ja T‑118/98, EU:T:1999:289), mille kohaselt tuleb ametnikule hüvitada ülekantud pensioniõigused, mida personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaldamisel arvesse ei võeta.

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 4/8

29 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on samuti tekkinud küsimus selle kohta, kas enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmine õiguste ülemineku mehhanismi abil kujutab endast Euroopa institutsioonide alusetut rikastumist.

30 Neil asjaoludel otsustas tribunal du travail francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kui liikmesriigi õigusnormides on ette nähtud, et […] personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 ette nähtud õiguste ülekandmine ei toimu mitte nii, et sissemaksed kantakse üle, kui liidu ametnik alaliselt ametisse nimetatakse, vaid nii, et selles liikmesriigis omandatud pensioniõigused lähevad Euroopa institutsioonidele üle alates kuupäevast, mil ametnikul oleks tekkinud õigus sellele pensionile, siis kas eespool viidatud artikli 11 lõiget 2 ja [ELL] artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet tuleb – võttes arvesse ülekandmise eesmärke, nimelt et õigusi, mille liidu ametnik on mõnes liikmesriigis omandanud, saaks tema jaoks säilitada ja et Euroopa avaliku teenistuse atraktiivsus oleks tagatud – tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormid peavad võimaldama ülekandmistaotlust tagasi võtta kuni ajani, mil õiguste üleminek on jõustunud ja mil risk, et ametnik ei saa osa selles liikmesriigis kogunenud õigustest kasutada, on talle tegelikult teatavaks saanud?“

Eelotsuse küsimuse analüüs

31 Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõiget 2 ja ELL artikli 4 lõikega 3 kaitstud lojaalse koostöö põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on liidu ametniku otsus kanda enne liidu teenistusse asumist riiklikus pensioniskeemis omandatud pensioniõigused üle institutsioonide pensioniskeemi tagasivõtmatu, kui nende õigusnormidega on ette nähtud mitte selliste pensioniõiguste tegelik ülekandmine selle otsuse tegemise kuupäeval, vaid nende omandatud õiguste ülekandmine liidu institutsioonidele õiguste ülemineku teel alates kuupäevast, mil ametnikul on õigus vanaduspensionile, millega kaasneb liidu institutsioonide alusetu rikastumise oht.

32 Kõigepealt tuleb meenutada, et personalieeskirjad, mis on üldkohaldatavad, on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides. Siit järeldub, et lisaks mõjule, mis personalieeskirjadel on liidu administratsiooni sees, on need siduvad ka liikmesriikidele niivõrd, kuivõrd liikmesriikide tegutsemine on vajalik nende rakendamiseks (vt selle kohta 4. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Ministre de la Transition écologique et solidaire ja Ministre de l’Action et des Comptes publics, C‑903/19, EU:C:2021:95, punktid 36 ja 37 ning seal viidatud kohtupraktika).

33 Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaselt on igal ametnikul või teenistujal, kes asub liidu teenistusse pärast valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusest või ettevõtjast lahkumist, õigus alaliselt ametisse nimetamisel tasuda liidule seoses sellises valitsusasutuses, riiklikus või rahvusvahelises organisatsioonis või ettevõtjas omandatud vanaduspensioniõiguse kindlustusmatemaatiline väärtus.

34 Esiteks püütakse niisuguse vanaduspensioni õiguste ülekandmise süsteemiga, nagu on nähtud ette personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2, võimaldada koordineerimist riiklike pensioniskeemide ja liidu pensioniskeemi vahel, hõlbustada liikumist liikmesriigi avalikust teenistusest või erasektorist liidu avalikku teenistusse ning tagada niiviisi liidule parimad võimalused valida oma teenistusse kvalifitseeritud töötajaid, kellel on juba sobiv töökogemus (16. detsembri 2004. aasta kohtuotsus My, C‑293/03, EU:C:2004:821, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

35 Nimelt, kui liikmesriik keeldub võtmast vajalikke meetmeid, et kanda institutsioonide pensioniskeemi üle liikmesriigi pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus või kindlasummaline tagasiostmisväärtus, nagu on ette nähtud personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2, võib liikmesriik muuta teatava teenistusstaažiga liikmesriigi ametnike värbamise liidu teenistusse raskemaks, kuna liikmesriigi teenistusest liidu teenistusse liikumise tagajärjel võivad nad ilma jääda vanaduspensioni õigustest, millele neil oleks olnud õigus, kui nad ei oleks asunud liidu teenistusse (4. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Ministre de la Transition écologique et solidaire ja Ministre de l’Action et des Comptes publics, C‑903/19, EU:C:2021:95, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 5/8

36 Ent sellised tagajärjed ei tohiks olla lubatavad, arvestades liikmesriikide lojaalse koostöö ja abistamise kohustust liidu suhtes, mida on väljendatud ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud kohustuses lihtsustada liidu eesmärkide täitmist (4. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Ministre de la Transition écologique et solidaire ja Ministre de l’Action et des Comptes publics, C‑903/19, EU:C:2021:95, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

37 Teiseks püütakse personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikega 2 saavutada seda, et õigusi, mille ametnikud on liikmesriigis omandanud, saaks – hoolimata sellest, et need võivad olla piiratud ulatusega või koguni tingimuslikud või tulevased või et need on kohe pensioni saamiseks ebapiisavad – asjaomase ametniku jaoks säilitada ja võtta arvesse pensioniskeemis, kuhu ta oma karjääri lõpus kuulub (20. oktoobri 1981. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, 137/80, EU:C:1981:237, punkt 12).

38 Neist kaalutlustest tuleneb, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 mainitud õiguse eesmärk on anda ametnikele õigus, mille teostamine sõltub üksnes nende endi valikutest (vt selle kohta 20. oktoobri 1981. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, 137/80, EU:C:1981:237, punkt 13, ja 10. septembri 2015. aasta kohtuotsus Wojciechowski, C‑408/14, EU:C:2015:591, punkt 52).

39 Kuna personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 ei ole ette nähtud võimalust selles sättes viidatud õiguse kasutamist tagasi võtta, on pensioniõiguste institutsioonide pensioniskeemi ülekandmise otsus lõplik ja tagasivõtmatu. Seda kinnitab asjaolu, et pensioniõiguste uuesti ülekandmine võib toimuda üksnes artikli 11 lõikes 1 nimetatud juhtudel, mis eeldavad asjaomase isiku teenistusest lahkumist.

40 Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmise otsuse lõplikkus ja tagasivõtmatus ei ole siiski vastuolus personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 eesmärkidega, milleks on omandatud õiguste säilitamine ja Euroopa avaliku teenistuse atraktiivsus.

41 Mis puudutab omandatud õiguste säilimist, siis tuleb märkida, et enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigusliku staaži aastate arv võimaldab suurendada teenistusaastate arvu, mida võetakse arvesse viimasest põhipalgast selle protsendimäära kindlaksmääramisel, mis moodustab vanaduspensioni, ja seega kiiremini saavutada personalieeskirjade artikli 77 teises lõigus kehtestatud ülempiiri, milleks on 70% viimasest põhipalgast. Seega ei saa sellest järeldada omandatud õiguste kaotamist.

42 Siinkohal tuleb täpsustada, et kuigi võimalus kanda üle enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused tagab asjaomasele ametnikule, et neid õigusi võetakse institutsioonide pensioniskeemis arvesse, ei anna see võimalus talle seevastu mingit kindlust, et selle arvessevõtmise tagajärjel suureneb tema pensionisumma, mis täielikult vastab ülekantud kapitalile (vt selle kohta 4. mai 2023. aasta kohtuotsus KY vs. Euroopa Liidu Kohus, C‑100/22 P, EU:C:2023:377, punkt 69).

43 Avaliku teenistuse atraktiivsuse kohta olgu märgitud, et pensioniõiguste ülekandmine on ametnikule antud õigus, mida ametnik peab kasutama kõiki asjaolusid teades.

44 Seega, sõltumata küsimusest, kas kõnealustes riigisisestes õigusnormides on ette nähtud, et pensioniõigused kantakse üle Euroopa institutsioonidele nende õiguste üleminekuga sellel kuupäeval, mil ametnik jääb pensionile, või kantakse need pensioniõigused institutsioonide pensioniskeemi üle kuupäeval, mil ametnik sellise ülekandmise kohta otsuse tegi, võetakse neid õigusi mõlemal juhul arvesse ning Euroopa avaliku teenistuse atraktiivsusele ei ole neil kahel juhul kuidagi takistusi seatud.

45 Järelikult ei ole personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikega 2 taotletavate eesmärkide järgimisel nõutud, et oleks ette nähtud õigus võtta tagasi taotlus kanda üle enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused kuni kuupäevani, mil jõustub Euroopa institutsioonidele nende õiguste üleminek.

46 Tõlgendus ei saa olla teistsugune, arvestades liikmesriikide lojaalse koostöö kohustust, mis on väljendatud ELL artiklis 4 liikmesriikidele pandud kohustuses lihtsustada liidu eesmärkide täitmist.

47 Nagu komisjon nendib, seisneb käesoleva eelotsusetaotluse eripära selles, kuidas Belgia Kuningriik soovis täita personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kehtestades 21. mai 1991. aasta seadusega õiguste ülemineku mehhanismi, millega Euroopa institutsioonid saavad vanaduspensioni summad oma

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 6/8

pensionile jäänud ametnike riiklikust skeemist, selle asemel et pensioniõigused kantaks üle kuupäeval, mil need ametnikud taotlesid oma õiguste ülekandmist. Kõnealuse seaduse eesmärk oli lõpetada kohustuste rikkumise menetlus, mille komisjon algatas seetõttu, et Belgia Kuningriik ei täitnud personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikest 2 tulenevaid kohustusi, kusjuures selle menetluse tulemusel otsustati kahel korral, 20. oktoobri 1981. aasta kohtuotsusega komisjon vs. Belgia (137/80, EU:C:1981:237) ja 3. oktoobri 1989. aasta kohtuotsusega komisjon vs. Belgia (383/85, EU:C:1989:356), et Belgia Kuningriik on rikkumised toime pannud. Kuna 21. mai 1991. aasta seaduses ette nähtud õiguste ülemineku mehhanism võimaldab SPFis omandatud õiguste tegelikku säilitamist pärast nende üleminekut institutsioonide pensioniskeemi, tuleneb sellest, et Belgia Kuningriik järgis lojaalse koostöö põhimõtet.

48 Seoses alusetut rikastumist käsitleva argumendiga tuleb meenutada, et personalieeskirjade artiklis 77 ette nähtud vanaduspension arvutatakse – nagu nähtub selle artikli 77 esimesest lõigust ja personalieeskirjade VIII lisa artiklist 2 – ametniku omandatud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu alusel, millele kohaldatakse personalieeskirjade artikli 77 teises lõigus ette nähtud protsendimäära, ja olenevalt olukorrast tehakse seda nimetatud sättes kehtestatud ülemmäära piires.

49 See pensioniõiguslik staaži aastate arv vastab ajavahemikule, mil asjaomane ametnik oli liidu teenistuses, ning personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 2 annab ametnikule võimaluse kanda enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused üle institutsioonide pensioniskeemi selleks, et neid pensioniõigusi, millele lisandub vastavate aastate eest staažilisa, saaks võtta arvesse makstava pensioni summa arvutamisel (vt selle kohta 4. mai 2023. aasta kohtuotsus KY vs. Euroopa Liidu Kohus, C‑100/22 P, EU:C:2023:377, punkt 60).

50 Tuleb lisada, et meetod, mille alusel arvutatakse liidu pensioniskeemis arvessevõetav pensioniõigusliku staaži aastate arv pärast riiklikus skeemis omandatud pensioniõiguste ülekandmist, põhineb personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 nimetatud parameetritel.

51 Käesoleva kohtuotsuse punktis 42 mainitud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi võimalus kanda üle enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused annab asjaomasele ametnikule tagatise, et neid õigusi võetakse liidu institutsioonide pensioniskeemis arvesse, ei anna see võimalus talle mingit kindlust, et selline arvessevõtmine toob kaasa tema pensionisumma suurenemise, mis vastab täielikult ülekantud kapitalile (vt selle kohta 4. mai 2023. aasta kohtuotsus KY vs. Euroopa Liidu Kohus, C‑100/22 P, EU:C:2023:377, punkt 69).

52 Nimelt ei ole tehtud sissemaksete summa proportsionaalselt seotud saadud pensionisummaga, kuna see summa arvutatakse sissemaksetena tasutud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu alusel, sealhulgas enne Euroopa institutsioonide teenistusse asumist omandatud pensioniõigusliku staaži aastate alusel, millele kohaldatakse teatud protsendimäära ja olenevalt olukorrast ülempiiri vastavalt personalieeskirjade artiklile 77 (27. veebruari 2025. aasta kohtuotsus OA vs. parlament, C‑32/24 P, EU:C:2025:118, punkt 50). Nimelt on institutsioonide pensioniskeem korraldatud solidaarsuse põhimõtte alusel ning see ei ole mõeldud nii, et ametnikule või teenistujale makstav pension vastaks täpselt sellesse skeemi tehtud sissemaksete summale.

53 Sellega seoses ei saa 21. mai 1991. aasta seaduses ette nähtud institutsioonide pensioniskeemi kasuks õiguste ülemineku mehhanismi käsitada nii, et see viib Euroopa institutsioonide alusetu rikastumiseni pelgalt seetõttu, et enne liidu institutsiooni teenistusse asumist omandatud pensioniõigused kantakse institutsioonide pensioniskeemi üle pigem osamaksetena kui ühekordse väljamaksena ajal, mil ametnik teeb otsuse oma pensioniõigused üle kanda. See asjaolu ei mõjuta hageja pensioniõigusi ega institutsioonide pensioniskeemist talle makstava pensioni arvutamist.

54 Veel tuleb täpsustada, et 10. novembri 1999. aasta kohtuotsus Kristensen jt vs. nõukogu (T‑103/98, T‑104/98, T‑107/98, T‑113/98 ja T‑118/98, EU:T:1999:289), millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, käsitleb küsimust, mis erineb käesolevas asjas esitatud küsimusest. Nimelt on see kohtuotsus seotud Euroopa Liidu Nõukogu vastu võetud üldiste rakendussätetega, mille kohaselt arvutati vanaduspensioni kindlaksmääramisel arvessevõetav pensioniõigusliku staaži aastate arv kogu ülekantava summa alusel, ilma et see arv võiks ületada nende aastate arvu, mille jooksul asjaomane isik oli enne liidu teenistusse asumist osalenud teistes pensioniskeemides. Kohtuasjas, milles nimetatud kohtuotsus tehti ja mis puudutas nõukogu ametnikku, oli ülekantava kapitali alusel teenistusse

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 7/8

asumisele eelnenud ajavahemiku puhul arvessevõetav pensioniõigusliku staaži aastate arv vastavalt selle institutsiooni vastu võetud üldistele rakendussätetele piiratud nende aastate arvuga, mille jooksul asjaomane isik oli enne liidu teenistusse asumist osalenud teistes pensioniskeemides (vt selle kohta 4. mai 2023. aasta kohtuotsus KY vs. Euroopa Liidu Kohus, C‑100/22 P, EU:C:2023:377, punkt 70). Ent põhikohtuasjas võeti ülekantud pensioniõigusi arvesse täies ulatuses. Eespool viidatud Üldkohtu otsus ei ole seega esitatud küsimusele vastamisel asjakohane.

55 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõiget 2 ja ELL artikli 4 lõikega 3 kaitstud lojaalse koostöö põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on liidu ametniku otsus kanda enne liidu teenistusse asumist riiklikus pensioniskeemis omandatud pensioniõigused üle institutsioonide pensioniskeemi tagasivõtmatu, kui nende õigusnormidega on ette nähtud mitte selliste pensioniõiguste tegelik ülekandmine selle otsuse tegemise kuupäeval, vaid nende omandatud õiguste ülekandmine liidu institutsioonidele õiguste ülemineku teel alates kuupäevast, mil ametnikul on õigus vanaduspensionile, tingimusel et ülekantud pensioniõigusi võetakse tegelikult arvesse määratud pensionisumma arvutamisel.

Kohtukulud

56 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade, mida on muudetud nõukogu 2. märtsi 1992. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 571/92, VIII lisa artikli 11 lõiget 2 ja ELL artikli 4 lõikes 3 kaitstud lojaalse koostöö põhimõtet

tuleb tõlgendada nii, et

nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on Euroopa Liidu ametniku otsus kanda enne liidu teenistusse asumist riiklikus pensioniskeemis omandatud pensioniõigused üle Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi tagasivõtmatu, kui nende õigusnormidega on ette nähtud mitte selliste pensioniõiguste tegelik ülekandmine selle otsuse tegemise kuupäeval, vaid nende omandatud õiguste ülekandmine liidu institutsioonidele õiguste ülemineku teel alates kuupäevast, mil ametnikul on õigus vanaduspensionile, tingimusel et ülekantud pensioniõigusi võetakse tegelikult arvesse määratud pensionisumma arvutamisel.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: prantsuse.

i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

12/22/25, 7:53 PM CURIA - Documents

https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=307249&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&cid… 8/8