Haridus- ja Teadusministeerium_teabe küsimine

Kristina Kallas

minister

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 23.12.2025 nr 6-2/252632/2509305

Tugispetsialistide tööaeg

Lugupeetud minister

Õiguskantsleri poole pöörduti haridustöötajate tööaja küsimuses.

Täpsemalt selgitasid avaldajad, et 01. jaanuaril 2026 jõustuva määruse (edaspidi: tööaja määrus)

versiooni järgi hakkab kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogile ja koolipsühholoogile kehtima

lühendatud täistööaeg (§ 1 lg 1 p 3). Sama õigust ei anta aga lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskooli

sotsiaalpedagoogile ja (kooli)psühholoogile. Avaldajad küsivad, et kuna üldjuhul käsitatakse

tugispetsialiste seadustes sarnaselt ja võrdselt, siis kas kutseõppeasutuste sotsiaalpedagoogide ja

psühholoogide ning lasteaia/lastehoiu ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide

erinev kohtlemine tööaja osas on koosõlas põhiseadusega.

Tööaja määruse muutmise eelnõus oli ette nähtud lühendatud täistööaeg ka üldhariduskooli ja

lasteaia/lastehoiu sotsiaalpedagoogile ja psühholoogile. Seletuskirjas selgitatakse (lk 16-17):

- „ [---] haridustöötajate lühendatud täistööaeg 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas rakendub ka

lastehoius töötavale õpetajale (sh senised lastesõime ja sõimerühma õpetajad) ning lastehoiu,

lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogile ja

koolipsühholoogile. [---] Kõigi nende tugispetsialistide teenus tuleb vajadusel lapsele ja

õpilasele tagada (vaid kutseõppeasutuses ei ole logopeedi teenuse tagamise kohustust), kuid

sotsiaalpedagoogile ja koolipsühholoogile ei ole seni kehtestatud lühendatud täistööaega.

Selline ebavõrdne kohtlemine ei ole õigustatud.“;

- „Arvestades, et vastavalt KutÕS § 39 lõikele 4 kehtivad kutseõppeasutuste tugispetsialistidele

samad kvalifikatsiooninõuded, mis üldhariduskoolide tugispetsialistidele, ning et

tugispetsialistide ülesanded on mõlema haridusliigi puhul sarnased, puudub sisuline õigustus

kehtivale olukorrale, kus kutseõppeasutuste tugispetsialistide töö- ja puhkeaja tingimused on

üldhariduskoolide tugispetsialistidega võrreldes kehvemad. Ebavõrdne kohtlemine ei ole

õigustatud.“.

Meile teadaolevalt ei võetud tööaja määrust siiski sellisel kujul vastu, kuna üldhariduskoolide

psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide tööaja lühendamise vastu oli Eesti Linnade ja Valdade Liit

(ELVL). ELVL seisukoht on kajastatud ka kooskõlastustabelis. ELVL tõi välja kaks asjaolu, mis

nende hinnangul ei võimalda tööaja lühendamisega nõustuda. Esiteks, tugispetsialistidest on niigi

suur puudus ja tööaja lühendamise tõttu väheneb teenuse kättesaadavus veelgi. Teiseks, muudatus

tooks kohalikele omavalitsustele kaasa ligi 2 miljoni suuruse kulu. Kulu tekib, kuna tööaja

lühendamise tõttu tekkiva teenuse puudumise heastamiseks tuleb palgata teenuseosutajaid lisaks.

2

ELVL mure, et vähem töötunde tähendab vähem teenust, ei pruugi olla põhjendamatu. Seda

arvestades tekib küsimus miks on tugispetsialistide tööaega vaja lühendada. Tööaja lühendamisele

peab olema ka sisuline õigustus.

Tugispetsialisti teenuse osutamiseks lasteaias/lastehoius või koolis ei pea need spetsialistid töötama

lasteaias/koolis, vaid teenust võib haridusasutus ka sisse osta. Samuti võivad tugispetsialistid

töötada mõnes muus kohaliku omavalitsuse asutuses, osutades teenust erinevatele valla või linna

haridusasutustele. Selles mõttes eristuvad need spetsialistid näiteks õpetajatest, kes on ühe või teise

või mitme kooliga töölepingulises suhtes. Järelikult võivad lastega töötada samal ajal nii need

tugispetsialistid, kellel on lühendatud tööaeg kui ka need, kellel seda pole. Ka koolis/lasteaias

töötavad tugispetsialistid peaksid tegelema üksnes oma erialase tööga, mitte muu lasteaias/koolis

ette tuleva vajaliku tegevusega (tundide asendamine jne). Seega peaks töö sisu ja koormus nii koolis

töötades kui sisseostetavat teenust pakkudes olema põhimõtteliselt sarnane. Lisaks, nii põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus (§ 37 lg 2) kui alusharidusseadus (§ 12 lg 6 ja § 39 lg 3) ei välista, et seadustes

nimetatud tugispetsialistidele lisaks töötavad lasteaias/lastehoius ja koolis muud tugispetsialistid (nt

tegevusterapeut). Neil spetsialistidel poleks lühendatud täistööaega tööaja määruse järgi.

Palume Teilt alljärgnevaid selgitusi:

1. Seletuskirjas on väidetud, et pole õigustatud üldhariduskooli/lasteaia/lastehoiu ja

kutseõppeasutuse psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi erinev kohtlemine tööaja osas. Miks sel juhul

otsustati kutseõppeasutustes töötavate sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi tööaja lühendamine ikkagi

kehtestada, kui üldhariduskooli ja lasteaia/lastehoiu psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi lühendatud

tööaja kehtestamisest loobuti?

2. Millised on psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi tööaja lühendamise sisulised põhjused? Miks on

see riigi (kohaliku omavalitsuse) vaatest vajalik ja põhjendatud?

3. Miks on kutseõppeasutuses töötaval sotsiaalpedagoogil ja psühholoogil alates 1. jaanuarist 2026

lühendatud täistööaeg ja lasteaias/lastehoius ja üldhariduskoolis töötavatel samadel spetsialistidel ei

ole?

4. Kui erinevaks kohtlemiseks puudub õigustus, siis mida ja millal (mis ajaks) kavatsete ette võtta,

et viia õigusakt põhiseadusega kooskõlla?

Palun Teil vastata võimalusel hiljemalt 30. jaanuariks 2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kärt Muller

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Teadmiseks: avaldaja

Aigi Kivioja 6938428; [email protected]