JÄRELVALVE AKT (JÄRELKONTROLL)

Väärikas Vanadus OÜ [email protected]

JÄRELEVALVE AKT (JÄRELKONTROLL)

23.12.2025 nr 5.1-3/32133-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelkontrolli tegemise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelkontrolli teostamise aeg 09.12.2025 - .23.12.2025. 1.4. Järelkontrolli teostaja: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talitluse peaspetsialist Inna Tamm. 1.5. Järelkontrollis kasutatud meetodid: dokumentide vaatlus ja analüüs, e-kirjavahetus. 1.6. Järelevalvetoimingute osales juhataja Siiri Tamson. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED 2.1. Järelkontrolli käigus tuvastati, et Väärikas Vanadus OÜ on kõrvaldanud 09.09.2025 järelevalve aktis nr 5.1-3/22738-1 punktides 2.3 - 2.5. kirjeldatud rikkumised. Punktis 2.2 kirjeldatud rikkumine on kõrvaldatud osaliselt ning SKA viib läbi täiendava järelkontrolli veebruaris 2026. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. SKA algatas Väärikas Vanadus OÜs (Hooldekodu) järelkontrolli 09.12.2025. SKA palus Hooldekodul järelkontrolli läbiviimiseks hiljemalt 16.12.2025 esitada:

 käesoleva aasta oktoobri ja novembri pesemisgraafikud või muu arvestamise aluseks olev dokument;

 kolme viimase teenusele tulnud inimese hooldusplaanid ja kahe teenusesaaja hooldusplaanid, kes on teenusele tulnud 01.12.2024 või varem.

SKA palus selgitada:

 kuidas on Hooldekodus järelevalve järgselt tagatud teenusesaajate privaatsus (meditsiiniprotseduuride teostamisel, hooldustoimingutel, potitooli kasutajate tubades), kas on paigaldanud täiendavalt püsivaid privaatsust pakkuvaid sirme või kardinaid;

2

 kas hooldus- ja abihooldustöötajatele on läbi viidud infotunde või koosolekuid privaatsuse tagamise olulisusest ning kas info privaatsuse olulisusest on viidud tööjuhistesse või ametijuhendisse.

Hooldekodu esitas järelkontrolliks vajaminevad dokumendid ja selgitused tähtaegselt. 3.2. Hooldekodu edastas järelkontrolli käigus foto kasutusel olevast sirmist ja selgituse privaatsuse tagamisest hooldustoimingutel. Juhataja sõnul on töötajatega on toimunud vestlused privaatsuse teemal ning peale esimeste vahekardinate paigaldamist lisatakse info ja ka tööjuhendisse. Tubades, kus viibivad voodikesksed teenusesaajad, on kasutusel paigaldatav sirm. Juhatajale teadaolevalt on majandusjuhataja teinud tellimused siinide paigaldamiseks I korruse tubadesse teinud. Juhataja esitas 22.12.2025 e-kirja majandusjuhataja tehtud päringust. SKA seisukoht: Hooldekodu on SoMm nr 36 § 2 lg 3 nõude käesolevaks ajaks täitnud osaliselt. 3.3. Hooldekodu esitas järelkontrolli käigus käesoleva aasta oktoobri ja novembri pesemisgraafikud. Esitatud dokumentidest nähtub, et teenusesaajate üle keha pesemist teostatakse mitte harvem kui üks kord nädalas SKA seisukoht: Hooldekodu on SoMm nr 36 § 2 lg 5 punkt 8 nõude täitnud ja sellega rikkumise kõrvaldanud. 3.4. Hooldekodu esitas järelkontrolli viie inimese hooldusplaanid (A.H., Õ.T.,V.V., V. K., U.P.). Esitatud hooldusplaanid on .SHS § 21 lg 2 kohaselt koostatud ja üle vaadatud tähtaegselt. Hooldusplaanides on kirjeldus inimese senisest elust ja igapäevaharjumustest, tema soovid ja eesmärgid hoolduse ja võimaliku ravi korraldamise osas, kuid isikuhooldustoimingute tegemise sagedus on toodud üldisena. Näiteks U.P. hooldusplaanist selgub, et teenusesaaja vajab osalist abi riietumisel, kus vahel on kasutusel eririietusena kombinesoon, väljas liikumiseks vajab ta saatjat koos ratastooliga, kuid hooldusplaanist ei selgu tegevuste sagedus ja teostaja. A.H. hooldusplaan annab küll ülevaate tema abivajadusest igapäevaeluga toimetulekul, kus A.H. vajab vähest abi üle keha pesemisel, meelde tuletamist ja juhendamist igapäevaste toimetuste tegemisel ning motiveerimist jõukohaste tegevuste tegemiseks (näiteks korrastaks ka ise kappe), kuid ainult abivajaduse hindamise tulemused ei anna hooldustöötajale selget ülevaadet milliseid tegevusi ja toiminguid ning millal neid teostada tuleb. SHS § 22 lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on määratud kindlaks hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Seega on SHS § 21 lõike 4 mõte selles, et miks hooldusteenust osutatakse (eesmärk) ja kuidas abivajadus tagatakse (tegevused, sagedus ja hinnang tegevuste elluviimise kohta). Kui hooldustoimingute tegevused ja sagedus on hooldusplaanis konkreetselt kirjas, siis on võimalik hinnata, kas need tegevused toimivad; kas eesmärgid on täidetud; kas on vaja hooldusplaani muuta, tegevusi vähendada või lisada uusi tegevusi. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 21 lõiked 2 ja sellega rikkumised kõrvaldanud. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt täitnud SHS § 21 lõiked 4 nõuded ning sellega rikkumised kõrvaldanud. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve)