Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium

Meie 01.11.2023 nr 1.2-2/131-1

Eelnõu kooskõlastamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021– 2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ rakendamiseks koostatud toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ käskkirja eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Käskkirja eelnõu 2. Toetuse andmise tingimused 3. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa) 4. Tegevuste kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024 (toetuse andmise tingimuste

lisa) 5. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

(seletuskirja lisa) 6. Riskide hindamise tabel (seletuskirja lisa)

Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Õdede Liit Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Jüri Lõssenko [email protected]

EELNÕU 16.10.2023

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kinnitan toetuse andmise tingimused „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ koos lisadega (lisatud). Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava

(vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike

tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike

fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et

samale tegevusele/objektile küsitakse toetust

mitmest finantsallikast.

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja

välistuskriteeriumid) arvestavad "ei kahjusta

oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning kas

taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokuement), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne (on esinenud

juhtumeid viimase 2 aasta

jooksul) ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas asutusesisestes

dokumentides

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas (sh väljaspool oma

asutust ) ja need hõlmavad kõiki

töötajaid. Kõik meetme

menetlejad on osalenud

koolitustel

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas) , kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid. Kõik meetme

menetlejad ei ole vähemalt

kord aastas selleteemalistel

koolitustel osalenud

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid. Kõik

või osad meetme menetlejad

ei ole osalenud koolitustel

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Meetmes võib esineda VTA

/ riigiabi ja asutuses on

selged juhised või töökord,

mille alusel riigiabi hindab

vastav ekspert

Meetmes võib esineda VTA/

riigiabi ja asutuses on selged

juhised riigiabi hindamiseks,

kuid hindajaks ei ole vastav

ekspert. Või kui asutuses

juhised puuduvad, kuid

hindajaks on vastav ekspert.

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud

kohustus ostu/teenuse

riigihangete registris

avaldamine

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede

ei mõjuta keskkonnaseisundit,

nn pehme meede). Projekti

tasandil ei ole vaja DNSH

hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et eelduslikult

oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub,

kuid on toodud välja

soovitused

keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on

nõudena kehtestatud

käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate

projektide vastuolu DNSH

põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH

hindamise läbi viimine. Pole

tegemist

taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et esinevad

keskkonnariskid, mille

maandamiseks või

ennetamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Vajalik

on on läbi viia projekti

tasandil hindamine. Meetme

tegevus hõlmab ühte objekti

või samaliigilisi tegevusi.

Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille

puhul on nõutav

kliimakindluse tagamise

hindamine.

KOONDHINNANG 1 madal risk

21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud või puudub TAT

loojatel info (nt avatud

voorude korral)

3 0

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu ja ei ole osaletud

selleteemalistel koolitustel

väljaspool asutust või

puudub TAT loojatel info (nt

avatud voorude korral).

3 0

Meetmes võib esineda VTA

/ riigiabi ning konkreetsed

hindamisjuhised puuduvad ja

hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 Riigiabi analüüs on olemas TAT

seletuskirjas. 0

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata

ühtset infosüsteemi, mistõttu

ei saa toetuse kasutamist

lihtsalt kontrollida.

3 Elluviija on SoM ja raamatupidamine

toimub tsentraalselt 1

Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

HINNANG

Elluviijal (SoM) on väljatöötatud

põhimõtted korruptsiooni ennetamiseks ja

selle vältimiseks. Lisaks on olemas juhised

hangete ja lepingute sõlmimiseks. Samuti

on SoM-s iga-aastased finants- ja

õigusalased koolitused - kuidas

teenuseid/kaupu projektides osta, sellega

kaasnevad kohustused, dokumentatsioon

jne. Sisekontroll on korraldanud huvide

konflikti ja korruptsiooniteemalisi

koolitusi. Iga-aastaselt täidavad

teenistujad kõrvaltegevuste teatise, mille

sisekontroll üle vaatab ja huvide konflikti

võimalikkust hindab ja sellekohaseid riske

maandab.

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Elluviija on SoM, partneriks SKA. TAT

kohaselt viiakse kõik hanked läbi vastavalt

Riigihangete seadusele

0

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et esinevad

olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed.

Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning

on risk, et meetme hinnang ei

ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH

põhimõtetega vastuolu.

Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist

on taristuinvesteeringuga,

mille puhul on nõutav

kliimakindluse tagamise

hindamine.

0

Kokku skoor 15 1

Ettepanekud RÜ-le riski

maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2

või 3)

Lisa 2

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või

alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu-

ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid

pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad.

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste

väljatöötamine ja arendamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Analüüs seletuskirjas

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

32

Head ja õiglased

töötingimused 31

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik,

kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

Õigustutvuda

dokumentidega

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

44

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

Õigus esitada

petitsioone

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda

Euroopa ombudsmani

poole

43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

Keskkonnakaitse 37

Seletuskirja punktis 2 on välja toodud,

et kuigi meede ei oma selget

kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega,

siis TAT tegevus ei kahjusta oluliselt

ühtegi keskkonnaeesmärki ning ei

tohiks suurendada negatiivset

keskkonnamõju.

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Võimalus kasutada

üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Perekonna- ja tööelu

32

33

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

Tervishoid

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on

Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11

Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22

kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana

enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Põhiõiguste ja PIK väärtuste riive ohtu

ei ole.

TAT eelarve kulukohtade kaupa

TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2024-31.12.2027

TAT nimi: Mitmekülgse abi- ja hooldusvajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine

TAT elluviija: Sotsiaalministeerium

Aasta 2024

Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu

1. TAT otsesed kulud 285 000

1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 38 550

1.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 246 450

1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 38 550

1.2.2 Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine kulud 207 900

2. Kaudsed kulud 11 565

3. Kokku (rida 1 + rida 2) 296 565

4. Otsesed personalikulud kokku 77 100

5. Eelarve kokku (2024-2027) 6 428 571

TAT finantsplaan

Aasta

Rea nr Finantsallikate jaotus Summa

1 TAT eelarve kokku aastate kaupa 296 565

1.1 sh ESF+i osalus (kuni 70%) 207 596

1.2 sh riiklik kaasfinantseering 88 970

2 024

Sotsiaalkaitseministri ....... 2023 käskkirjaga nr …..

Lisa 1

2025 2026 2027

Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu

2 030 600 2 026 626 2 036 500 6 378 726

40 500 42 500 44 600 166 150

1 990 100 1 984 126 1 991 900 6 212 576

40 500 42 500 44 600 166 150

1 949 600 1 941 626 1 947 300 6 046 426

12 150 12 750 13 380 49 845

2 042 750 2 039 376 2 049 880 6 428 571

81 000 85 000 89 200 332 300

Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%)

2 042 750 2 039 376

70 1 429 925 70 1 427 563 70

30 612 825 30 611 813 30

Kokku

"Mitmekülgse abi- ja hooldusvajadusega lastele teenuste

väljatöötamine ja arendamine" kinnitatud toetuse andmise

tingimused

2 024 2 025 2 026

Summa Osakaal (%) Summa Osakaal

(%) 2 049 880 6 428 571

1 434 916 70 4 500 000 70

614 964 30 1 928 571 30

2 027 Kokku

1

Sotsiaalkaitseministri ....... 2023 käskkirjaga nr ….. "Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine"

kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024 Tegevus 2.1. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 2024. aastal tehakse ettevalmistusi sobivate sekkumiste leidmiseks mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks. Selleks viiakse läbi sobivate sekkumiste alusanalüüs, et kaardistada maailmas olemasolevaid tõenduspõhiseid ennetus- ja sekkumismeetmeid sihtgruppi kuuluvatele lastele ja nende vanematele, mis aitavad vähendada hoolduskoormust ja pakkuda tuge peredele tervikuna. Alusanalüüsist lähtuvalt valitakse sobivaimad sekkumised, mida arendatakse, kohandatakse ja täiendatakse vastavalt vajadustele. Vajadusel tellitakse ekspertarvamusi sobivate sekkumiste kaardistamiseks ja sekkumiste kohandamiseks sihtgrupi vajadusi arvestades. Sekkumiste piloteerimiseks koostatakse projektiplaan ja planeeritakse elluviimine ning tehakse vajalike osapooltega kokkulepped vähemalt ühe sekkumise piloteerimiseks või rakendamiseks 2025. aastal. Suheldakse sekkumise autoritega, külastatakse välisriike, nende asutusi ja vajadusel korraldatakse välispartnerite visiite Eestisse, et tutvustada sekkumist, teha sissejuhatav koolitus. Vajadusel valmistatakse ette koolitus sekkumise rakendajatele või koolitajate koolitus (sõltuvalt sekkumisest, kas on võimalik teha otsekoolitusi vms). Alustatakse materjalide tõlgete hankimisega. Võimalusel kasutatakse sekkumise autorite mentorlust vajaminevaks perioodiks. Koostatakse sekkumiste elluviimiseks spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste (sh mentorlus, kovisioonid, supervisioonid) plaan. Sekkumiste tutvustamiseks viiakse läbi teavitustegevusi spetsialistidele ja koostatakse pikemaajalisem teavitustegevuste plaani 2024-2027. aastateks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024- 31.12.2024

Tegevuse elluviija

1 Sobivate sekkumise valiku alusanalüüsi teostamine

2024 01.01.2024– 30.06.2024

SOM

2 Sekkumiste testimise/piloteerimise

2024 01.06.2024- 31.11.2024

SOM, SKA

2

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Väljundnäitaja Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

1 4

süsteemi ja tööplaani väljatöötamine

3 Sekkumiste piloteerimiseks andmete kogumise ja mõjude- uuringu planeerimine

2024 01.07.2024- 31.11.2024

SOM

4 Materjalide ja mõõtevahendite tõlkimine ja arendamine (sh protsessi skeem ja disainmaterjalid)

2024-2027 01.05.2024- 31.12.2024

SOM

5 Lastega töötavate spetsialistide üldseminarid sekkumiste põhimõtete tutvustamiseks

2024 01.02.2024- 31.12.2024

SOM

5 Kohtumiste korraldamine sekkumiste ekspertidega jt oluliste spetsialistidega (sh välisriikide külastused)

2024-2027 01.02.2024- 31.12.2024

SOM, SKA

6 Sekkumiste tutvustamiseks teavitustegevuste teostamine ja pikemaajalisema teavitustegevuste plaani koostamine 2024-2027

2024-2027 01.05.2024- 31.12.2024

SOM

7 Personali komplekteerimine ja väljaõpe

2024-2027 01.01.2024- 31.12.2024

SOM, SKA

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimustega toetatakse mitmekülgse abivajadusega lastele ja nende peredele suunatud tugisüsteemi, selle osaks olevate meetmete ja teenuste arendamist ning kättesaadavust. Tegevuste tulemusel paraneb mitmekülgse abivajadusega laste toimetulek ja neile suunatud teenuste kättesaadavus, teenuseosutajate oskused ja teadmised ning väheneb lapsevanemate hoolduskoormus. Samuti aitavad tegevused kaasa töö- ja pereelu ühildamisele. TAT tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond (edaspidi elluviija) ning partneriks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Tegevused viiakse ellu ajavahemikul 01.01.2024–31.12.2027. Meetmete nimekirja 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ meetme eelarve on 6 428 571 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) 4 500 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot, mis vastab käesoleva käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) eelarvele. Käskkirja eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks (tel 5915 8158, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (teenistusest lahkunud) ja peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT on seotud Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel olevate rehabilitatsiooniteenuse korralduse muudatustega. Rehabilitatsiooniteenuse muudatuste eesmärk on pakkuda inimestele nende vajadustest lähtuvaid sekkumisi ning vähendada valdkondadevahelist (sotsiaal, haridus ja tervis) dubleerimist teenuste pakkumisel. TAT toetab vajaduspõhiste sekkumiste väljatöötamist. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, täpsem analüüs andmekaitse osas on toodud seletuskirja IV punktis „Mõjud“. II Eelnõu sisu ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava). ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+ist rahastatava meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (edaspidi meede) rakendusasutuseks (edaspidi RA) Sotsiaalministeerium ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seoseid Eesti 2035 sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2

2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1. „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme reguleerimisala, TAT eesmärgid ja seosed „Eesti 2035“ 1 sihtidega. TAT-ga reguleeritakse Eesti riigi 2024.–2027. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna Laste ja perede programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ tegevuse „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ elluviimist. „Eesti 2035“ on eesmärgiks hooliv ühiskond. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Näitajatesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse TAT tegevuse 2. „Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas“ alategevustega 2.1, millega arendatakse välja teenused mitmekülgse abivajadusega lastele ja koolitused nendega tegelevatele spetsialistidele. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse inimeste vajadusi ning tagatakse, et inimese erivajaduse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ja muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse inimeste vajadusi ning tagatakse, et inimese soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. TAT vajalikkuse põhjendus Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. TAT tegevused panustavad nende probleemide lahendamisesse. Punkt 2. Toetatavad tegevused

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused

3

Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuse juures näidatakse sihtrühm, abikõlblikkuse periood, elluviija ja partnerid. TAT tegevust viib ellu Sotsiaalministeerium, partnerina Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalministeeriumil on poliitikakujundamise roll, mistõttu ei saa olla uute sekkumiste välja töötajaks Sotsiaalkindlustusamet. Vastavalt rakenduskava DNSH analüüsile ei hõlma meede selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. TAT tegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ning ei tohiks suurendada negatiivset keskkonnamõju.2 Selleks tagatakse, et tegevuse raames korraldatavatel üritustel (nt koolitused) ja teadlikkuse suurendamisel välditakse võimaluse korral trükimaterjalide kasutamist, eelistades digitaalsel kujul materjalide ettevalmistamist ja osalejatele jagamist ning materjale ja vahendeid korduvkasutatakse maksimaalselt (st valitakse pikema elueaga vastupidavamad tooted, mida saab vajaduse korral korduvalt kasutada). Üritusi tuleb planeerida läbimõeldult, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega: võimaluse korral eelistada veebilahendusi, et vältida üleliigset transpordikasutust või tagada transpordi tõhusam planeerimine ja marsruutimine CO2-heite vähendamiseks. Toitlustuse korraldamisel tuleb vältida toidujääkide tekkimist (täpsustades osalejate arvu ja toidu valikut) või mõelda läbi kuidas ülejäänud toitu kasutada, pakendamisel ja serveerimisel eelistada biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. TAT-s nimetatud tegevuse elluviimisel arvestatakse eri soost, vanuses, rahvusest, erineva usulise veendumusega, erivajadusega või seksuaalse sättumusega inimeste vajaduste ja elukogemusega. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust vajadusel ka teistes keeltes. Samuti on kõik infoüritused, koolitused ning teised tegevused nii füüsiliselt kui ka digitaalselt ligipääsetavad kõikidele inimestele hoolimata nende erivajadusest. Enne tegevuste toimumist tehakse kindlaks, milliseid lahendusi osalejad vajavad ning nende tagamisel konsulteeritakse vajadusel ligipääsetavuse eksperdiga. Planeeritud tegevus on kavandatud jätkusuutlikult ja arvestades riigieelarvelisi võimalusi. See tähendab, et uute sekkumiste arendamisel ja nende hilisemal rakendamisel leitakse selleks vahendid olemasolevast eelarvest, vajaduse korral teenuste rahastamise põhimõtteid ümber kujundades või teenuse osutamise korraldust muutes. TAT alusel kavandatud tegevus toetab järgnevatel aastatel elluviidavaid suuri muudatusi rehabilitatsiooni valdkonnas ning erivajadusega laste tugisüsteemide reformi raames laiemalt. TAT tegevuste väljumine on planeeritud riigieelarvesse, tuues uued TAT toel loodavad sekkumised olemasolevasse rehabilitatsiooniteenuse eelarvesse. Mitmed tegevused on ka ühekordsed ja ei eelda väljumist. Tegevus kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas. TAT tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses. Punkti 2.2. „Riigiabi“ TAT eesmärk on toetada perede, kus kasvavad mitmekülgse abivajadusega lapsed, toimetulekut ning suurendada lapsevanemate võimalust osaleda tööturul. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse lastele ja nende peredele vajaduspõhiste teenuste ja muude sekkumiste väljaarendamist. Elluviija on Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond, kes on tegevuste elluviimisse kaasanud partnerina SKA. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

2 Keskkonnahoidlikud riigihanked | Kliimaministeerium

4

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. TAT raames ei pakuta teenuseid tasu eest ega toetata äritegevust, seega ei saa TAT tegevust lugeda majandustegevuseks. TAT raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevused ega kujuta endast turul pakutavaid teenuseid ka seetõttu, et need kuuluvad elluviija ja partneri põhimääruses sätestatud avalik- õiguslike ülesannete hulka: tegevused on suunatud lastekaitsesüsteemi arendamisele ning hõlmavad ulatuslikke muudatusi abivajavate laste ja perede tugisüsteemis. Tegevused seonduvad lastekaitseseaduse §-dest 11, 14 (SOM) ja 15 (SKA) tulenevate ülesannetega: SOM ülesanne on lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja rakendamise korraldamine, lastekaitse koordineerimine ning lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamine. Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse korraldamisel on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondade ülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Kui tegevuse elluviimiseks tuleb osta teenuseid või kaupu, viiakse läbi riigihankemenetlus. Riigihanke tulemusel sõlmitakse müügilepingud turuhinnaga. See välistab eelise andmise ja saamise ka pakkujate tasandil. Punkt 3. Näitajad Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitajad, nende algtasemed ja sihttasemed aastateks 2024 ja 2027. Samuti on TATi lisatud TAT spetsiifiline väljundnäitaja: “Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste väljatöötamine“ (mõõtühikuks on sekkumiste arv)“ ja TAT spetsiifiline tulemusnäitaja „Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number)“. Meetmete nimekirja väljundnäitaja Hoolekandeteenuse saajad võivad olla: - erivajadusega lapsed, kes vajavad teenuseid iseseisva toimetuleku toetamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - erivajadusega lapsed, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse tekke või selle süvenemise vältimiseks (sh vältides ööpäevaringsele teenusele suundumist) (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hoolduskoormusega lapsevanemad, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse süvenemise ennetamiseks, vähendamiseks ja tööturule liikumiseks (sh aktiivseid tööturuteenuseid saama) või töö säilitamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hooldusvajadusega lapsed, kelle lähedane on hoolduskoormusega (näitajasse läheb kirja hoolduskoormusega lähedane, mitte teenuse saaja). Meetmete nimekirja tulemusnäitaja Tulemusnäitaja „Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes“ on seotud väljundnäitajaga „Hoolekandeteenuste saajate arv“. Osalejad, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes, võivad olla: - erivajadusega lapsed, kes vajavad teenuseid iseseisva toimetuleku toetamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja);

5

- erivajadusega lapsed, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse tekke või selle süvenemise vältimiseks (sh vältides ööpäevaringsele teenusele suundumist) (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hoolduskoormusega lapsevanemad, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse süvenemise ennetamiseks, vähendamiseks ja tööturule liikumiseks (sh aktiivseid tööturuteenuseid saama) või töö säilitamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hooldusvajadusega lapsed, kelle lähedane on hoolduskoormusega (näitajasse läheb kirja hoolduskoormusega lähedane, mitte teenuse saaja). Osalejatelt küsitakse tulemusnäitajate kohta küsimusi Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna poolt koostatud küsimustiku alusel. Meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajaid raporteeritakse. TAT spetsiifiline väljundnäitaja Väljundnäitaja „Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste väljatöötamine“ mõõtühikuks on sekkumiste arv. Sekkumisteks võivad olla teenused, tugimeetmed või muu abi, millega vähendatakse mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede hoolduskoormust, parandatakse üldist toimetulekut. TAT spetsiifiline tulemusnäitaja Tulemusnäitaja „Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste rakendamine“ mõõtühikuks on sekkumiste arv. Sihttaseme aluseks on vajalik arv sekkumisi selliselt, et need sihitaksid erineva abivajadusega lapsi ja nende peresid. Eelkõige pööratakse sekkumiste arendamisel tähelepanu sihtgruppidele, kellel on olulised tegutsemis- ja/või osaluspiirangud, sh sihtgrupid, kelle tegutsemis- ja/või osaluspiirangud avaldavad mõju pikaajaliselt. Sekkumisena peetakse silmas erinevate meetmete kogumit, mis toetavad sihtrühmi, kelle puhul praeguses süsteemis puuduvad vajalikud abimeetmed või pole need piisavalt kättesaadavad või tulemuslikud. Meetmed on tegevused, teenused või muu abi. Punkt 4. Tegevuste eelarve TAT eelarve on kokku 6 428 571 eurot, sh ESF+i toetus 4 500 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot. Aastate ja tegevuste elluviijate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 2 ja selle kasutamist on selgitatud eelarve seletuskirjas. Punkt 5. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatavates n-ö toetavates tegevustes (nt meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad, konverentsid, koostöökohtumised jne) osaletakse vastavalt vajadusele (sh välismaal). Lähtutakse ligipääsetavuse põhimõtetest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks

6

olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest (ühendmääruse § 21 lg 3). Punkt 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7. Elluviija ja partneri kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ühendmääruse §-d 10–11 sätestatud kohustused ja partnerile § 10 lg 2. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA- le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarvemuudatuse kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta. Punkt 8. Aruandlus Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Andmed esitatakse sündmuste infosüsteemi (SIS). Andmed tuleb esitada teenuste sisu ja teenuse saajate kohta. Punkt 9. TAT muutmine Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud.

7

TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik, korraldab RA TAT muutmise. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT partneril ja elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11. Vaiete lahendamine Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. Kuna TAT osapooled on valitsusasutused, siis nende vahelised vaidlused toimuvad Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt ehk teisisõnu neile ei rakendu vaidemenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda, mille kaudu kavandatakse tegevusi perioodiks 01.01.2024–31.12.2027. Meetmete nimekirja järgi panustavad need TAT sekkumised järgmistesse horisontaalsetesse teemadesse: vähemusrühmade võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus ja regionaalareng ning tegevuste sihiks on hooliv ühiskond. Alljärgnevalt on TAT tegevuste mõjudes välja toodud nimetatud horisontaalsed teemad ja panus sihti „hooliv ühiskond“, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud mõjuvaldkondadest ning toetudes mõjude määratlemise kontrollküsimustikule (https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea- oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine). Elluviidavate tegevustega panustatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sooline võrdõiguslikkus, majanduslik mõju.

Sotsiaalne mõju

Kõik TAT tegevused on suunatud abi ja tuge vajavatele lastele ja nende peredele nii otseste sihtrühma puudutavate tegevuste kaudu kui ka seeläbi, et toetatakse sihtrühmaga tegelevaid spetsialiste, kes TAT tegevuste raames saavad võimaluse tõenduspõhisemalt ja tõhusamalt abi vajavaid lapsi ja peresid toetada. Läbi mitmekesise ja vajaduspõhise tugisüsteemi arendamise mitmekülgse abivajadusega lastele, kes traumeerivate lapsepõlvekogemuste ja/või erivajaduse

8

tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sh füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist, toetatakse laste tõsise ja kompleksse abivajaduse tekkimise või süvenemise ennetamisele ja seeläbi laste arengu ning hilisema iseseisva toimetuleku toetamisele. Tegevuse tulemusel on loodud vajalikud sekkumised ja teenused mitmekülgse abivajadusega lastele. Lisaks töötatud välja vajalikud tööriistad ja metoodikad lastega töötavatele spetsialistele ning tagatud spetsialistide piisav pädevus lastega töötamisel.

Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuse arendamine mõjutab lapsevanemate tööturule naasmist läbi tugisüsteemide (haridus-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna) kaudu pakutavate teenuste omavahelise sidustamise.

Andmekaitsealane mõjuhinnang SKA ülesandeid on täpsustatud SKA põhimääruses, mille § 6 punktide 5, 12 ja 14 kohaselt kuulub riiklike sotsiaalteenuste korraldamine, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine ning osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides SKA ülesannete hulka. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine, samuti vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Iga protsessis osaleja vastutab andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused), tagades ka andmete kaitse ja turvalisuse. TAT tegevusi täpsustatakse aastapõhises tegevuskavas ning käesolev TAT annab tegevustele vaid üldraami. Vastavas menetluses tegevuste täpsustumisel kontrollitakse üle ka isikuandmete töötlemise õiguslik alus ja andmekoosseisu vastavus alusele ning vajaduse korral muudetakse või täiendatakse ette nähtud õigusloomelises korras õiguslikku alust enne andmetöötluse algust. 2024. aasta tegevuste raames töötatakse välja uus teenusemudel, kontseptsioon ja sekkumised ning seejärel alustatakse teenuste osutamisega. Perioodil 2024–2025 teenust veel ei osutata. Teenusemudeli väljatöötamise ja kontseptsiooni koostamise etapis isikuandmeid ei töödelda. Kui mudeli raames hakatakse teenust osutama, siis täpsustatakse andmetöötlust puudutatavad teemad riigihanke alusdokumentides. Riigihanke võitja on kohustatud koguma teatud andmeid osalejate kohta ja kandma need ise ka Sündmuste Infosüsteemi (SIS). Kui hankija korraldab riigihanke, tuleb tal teenuseosutaja kohustused sätestada riigihanke alusdokumentides. Peale pakkumuste esitamise tähtpäeva riigihanke alusdokumente enam muuta ei saa. Samuti pole võimalik teha ulatuslikke muudatusi peale hankelepingu sõlmimist. TAT tegevuste kontrollimiseks peavad elluviija ja partner koguma igal juhul ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 (viidatakse ELi määruste vastavatele sätetele) nimetatud andmeid. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja koguma ja töötlema TAT tegevustes osalenud või teenust saanud isiku kohta järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoha omavalitsusüksus, e-posti aadress, telefoninumber, õppimine ja osalemine kursustel tegevuse alustamisel, tööhõive staatus. Tegevuse lõpetamisel või nelja nädala jooksul peale tegevuse lõppu küsitakse osalejalt, kas ta otsib tööd, kas ta õpib või osaleb kursustel.

9

Osalejad, kes said teenuseid, küsitakse kuus kuud peale teenuse saamise algust infot selle kohta, kas osaleja toimetulek paranes või säilis või kas osaleja hoolduskoormusega seotud olukord paranes. Eeltoodud andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teenust osutab. Inimene annab tegevuse alustamiseks nõusoleku, kus inimest informeeritakse ka tegevuste elluviimiseks vajalikest andmetest. Andmekoosseisudes järgitakse minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh tegevuste edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Andmed antakse üle partnerile või elluviijale, kes kasutavad neid aruandluseks ja selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust materjalide saatmiseks ja tagasiside saamiseks. Elluviija infosüsteemis säilitatakse andmeid tegevuses osalemise tõestamiseks, kuna TAT abikõlblikkuse periood kestab 2027. a lõpuni. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt teeb rakendusüksus viimase makse 30. märtsil 2028 ja ÜSS2021_2027 § 18 kohaselt säilitatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. 2033. aasta lõpuni (abikõlblikkuse kulude kontrollimise aeg) säilitatakse vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Andmekoosseisu täpsustatakse vajadusel tegevuste täpsustumisel. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Tegevuste (TAT käskkiri tervikuna on üks projekt) valikul lähtuti ühendmääruse § 7 kohaselt rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast: 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja osas IV. TAT panust meetme väljundinäitaja saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT kohaselt on enamiku tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond, kuna ta omab eelnevat kogemust TAT tegevuste elluviijana. SKA on TAT raames partner, et planeeritud tegevusi kõige efektiivsemalt elu viia. TAT eesmärk ja sekkumiste tulemused on esitatud TAT punktis 2 ning sekkumiste põhjendatust ja eesmärke on käsitletud seletuskirja osas „TAT vajalikkuse põhjendatus“. 3. Kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas, kus on näidatud, et kulud on vajalikud ja mõistlikud. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium. Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse ja

10

sotsiaalhoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanded lastekaitsevaldkonnas hõlmavad lastekaitsepoliitika väljatöötamist ja selle rakendamise koordineerimist, lastekaitse ja selle järelevalve riiklikku koordineerimist, lastekaitsealaste uuringute ja analüüside tegemise korraldamist ning lastekaitsemeetmete planeerimist ja arendamist, lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamist ning nendest avalikkuse teavitamist, samuti lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil vajalik haldussuutlikkus ja kompetentsus käesoleva TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks eespool loetletud tegevuste kaudu. Tegevusi viiakse ellu koos Sotsiaalkindlustusametiga.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes viib ellu riiklikku lastekaitsepoliitikat ja korraldab lastele ja peredele riiklike teenuste osutamist. Välisvahendite toel on aastatel 2015–2022 loodud igas maakonnas raske ja sügava puudega lastele osutatavate tugiteenuste (tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ning toetava teenustena transporditeenus) võrgustik, tagades kompetentsed teenuseosutajad ja kvaliteetse teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Paralleelselt on SKA-sse loodud KOV-ide nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele teenuste osutamisel ja nende arendamisel. Asendushoolduse valdkonnas on perioodil 2014–2022 välisvahendite toel ellu viidud tegevusi, mis lähtusid asendushoolduse rohelises raamatus välja toodud eesmärkidest ja ettepanekutest asendushoolduse valdkonna süsteemseks korrastamiseks.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Antud kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

TAT punktis 1. on toodud välja horisontaalsed põhimõtted, millesse panustatakse ja nendega seotud näitajad. Lisaks tuleks kas käesoleva kriteeriumi all või punktis 1. selgitada, kuidas nendesse näitajatesse panustatakse. Näiteks, soolise võrdõiguslikkuse indeksisse panustatakse mitmekülgse abivajadusega lastele kompleksteenuste arendamise ja pakkumisega, mis aitab vähendada lapsevanemate hoolduskoormust ja võimaldab neil naasta tööturule. Statistika kohaselt on enamasti naised need, kes on hoolduskohustuse tõttu jäänud tööturult eemale. Erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse panustatakse kvaliteetsema toe pakkumise kaudu, mis tagab neile parema toimetuleku. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega tegevuse toimumise kohale ja edastatavale informatsioonile füüsiliselt ja digitaalselt nii enne tegevust, tegevuse ajal kui ka peale tegevuse toimumist.

VI TAT jõustumine TAT jõustub alates 01.01.2024. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Õdede Liidule ja EPIKojale ning Sotsiaalkindlustusametile.

11

Seletuskirja lisad Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2.

KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri………..2023

käskkirjaga nr ………

Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine

Tegevuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024 – 31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond) Partner Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3

1.1 SEOSED EUROOPA LIIDU JA EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA............................................................................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4

2.1. MITMEKÜLGSE ABIVAJADUSEGA LASTE JA NENDE PEREDE TOETAMINE .............................................................................................. 4 2.2. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 5

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 5

4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 6

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 6

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 6

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................................................................. 6

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................... 7

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................... 8

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD .................................................................................................. 9

11. VAIETE LAHENDAMINE .................................................................................................................................................. 9

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1 Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega

Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. TAT on seotud sekkumisega 21.4.9.31 „Lastele- ja peredele suunatud, pikaajalist hooldust (sh puuetega laste) vähendavate sotsiaalteenuste arendamine ja pakkumine“. TATga reguleeritakse Eesti riigi 2024.–2027. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna Laste ja perede programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ tegevuse „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ elluviimist. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Arengukava perioodil pööratakse täiendavat tähelepanu loetletud probleemide lahendamisele. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on eesmärgiks hooliv ühiskond. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihti „Ühiskond, inimene“ ja alasihti „Hooliv ühiskond“ saavutamisse, toetades regionaalarengut, ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused

4

2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on toetada perede toimetulekut, kus kasvavad mitmekülgse abivajadusega lapsed, ning seeläbi suurendada lapsevanemate võimalust osaleda tööturul. TAT tegevuste tulemusel arendatakse mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhine tugisüsteem, mis tähendab, et luuakse vajalikud sekkumised ja muud abimeetmed, et toetada lapsi ja nende peresid, kes vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas. TAT eesmärk saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, ainult positiivne mõju laste ja perede heaolule. Koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid ning üritusi planeeritakse läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 2 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024”. Aastaseid tegevuskavasid uuendatakse kord aastas.

2.1. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem mitmekülgse abivajadusega lastele, kes traumeerivate lapsepõlvekogemuste ja/või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sh füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Eesmärk on tegevuste kaudu toetada ka peresid, et leevendada nende hoolduskoormust ning koolitada lastega töötavaid spetsialiste. 2.1.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed ning muud sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt toetavaid teenuseid. Tegevused on suunatud lastel tõsise ja kompleksse abivajaduse tekkimise või süvenemise ennetamisele ja seeläbi laste arengu toetamisele ning vanemate hoolduskoormuse vähendamisele. Lisaks uute sekkumiste arendamisele toimub ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteedi arendamine ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust.

5

Tegevuse raames koolitatakse ka lastega töötavaid spetsialiste, et tõsta nende üldist kompetentsust mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on loodud vajalikud abimeetmed, teenused ja muud sekkumised mitmekülgse abivajadusega lastele ning nende peredele. Lisaks töötatud välja vajalikud tööriistad ja metoodikad lastega töötavatele spetsialistele ning tagatud spetsialistide piisav pädevus lastega töötamisel. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm 0-18aastased mitmekülgse abivajadusega lapsed ja nende pered ning lastega töötavad spetsialistid. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2027 2.1.6 Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi laste ja perede heaolu osakond, partner on SKA.

2.2. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuse saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 45 Väljundinäitaja saavutamist raporteerib lõpparuandes elluviija.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

0 0 70% Tulemusnäitaja saavutamist raporteerib lõpparuandes elluviija.

TAT spetsiifiline väljundnäitaja

Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 1 4 Väljundinäitaja saavutamist raporteerib elluviija.

TAT spetsiifiline tulemusnäitaja

Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste rakendamine

0 0 4 Tulemusnäitaja saavutamist raporteerib lõpparuandes elluviija.

6

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 4 500 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 928 571 30%

4 Eelarve kokku 6 428 571 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud ja kaudseteks kuludeks ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 26–28 sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse punktis 5.2 nimetatud alustel. 6.2. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.3. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.4. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.5. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused

(mõõtühikuks on sekkumiste arv)

7

7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist. 7.3. Partner peab täitma lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 2 nimetatud kohustustele järgmisi kohustusi: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.2 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest; 7.3.3 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.4 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.5 kooskõlastama elluviijaga eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse eesmärkidega enne riigihanke korraldamist; 7.3.6 esitama elluviijale elektrooniliselt vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.7 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks.

8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

8

8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1. välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

9

9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–38. 11. Vaiete lahendamine 11.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 11.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 11.3. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 11.4. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras. Lisad: Lisa 1 – TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2 – Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024