Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

Tartu linn, Kaunase pst 82 korteriühistu

[email protected]

Teie 22.12.2025 Meie 23.12.2025 nr 2.1-1/25/1947-4166-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) sai Tartu linn, Kaunase pst 82 korteriühistu pöördumise seoses

olukorraga, kus kortermaja elanik on paigaldanud oma korteri akendele valvekaamerad, mis on

suunatud avalikule tänavale ja maja elanike liikumisaladele. Pöördumise kohaselt ei ole

kaamerate paigaldamiseks küsitud ega saadud korteriühistu luba. Kirjeldate, et elanikud on

väljendanud rahulolematust, kuna kaamerate paigutus riivab nende privaatsust ning võib olla

vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega . Ühistu on korduvalt palunud kaamerad eemaldada

või nende vaatevälja muuta, kuid palved ei ole tulemusi andnud. Ühistu palub sekkumist olukorra

lahendamiseks.

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest

(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

Esmalt toome esile, et IKÜM käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning

selle eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, eelkõige õigus isikuandmete kaitsele.1

IKÜM põhjenduspunktis 14 on rõhutatud, et määrust ei kohaldata juriidiliste isikute andmete

töötlemisele. Seega kehtivad isikuandmete kaitse reeglid ainult füüsiliste isikute andmete puhul

ning kaebuse saab esitada eelkõige isik, kelle õigusi on rikutud.2 Seetõttu kui juriidiline isik

pöördub füüsiliste isikute nimel, käsitleb AKI pöördumist märgukirjana, välja arvatud juhul, kui

on esitatud kirjalik volikiri andmesubjektide esindamiseks.

Seoses videovalvega korterelamus selgitame, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.3

Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks,

parkla, prügimaja, kõnnitee jne ja selle osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning

selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis

tuleb kokku leppida ühistu siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise

ning kodukorra reeglid.

AKI ei saa ühistu asemel hakata reguleerima ühistu kodukorda. Inspektsioon sekkub siis, kui

ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse liikmed ühistu nimel) on

kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta.

1 IKÜM art 1 lõiked 1 ja 2. 2 IKÜM art 77 lõige 1. 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja

kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.

2 (3)

Korteriühistu peab ise kehtestama reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate

paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on

võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei

jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole

lubatud. Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid

kaasomandiosade kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse

korteriühistu juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse

lõpetamiseks. Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad

demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada

demonteerimise ning näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja

jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need

utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.

Kohtupraktikast tulenevalt ei riku selline reegel ühegi ühistu liikme õigusi.4

Vastavalt Riigikohtu praktikale5 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel6, kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet7. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi esemel

toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike

õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälete enamusega piisab, kui ühistu paigaldab

kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt,

et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude

rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate

jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on

kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele

ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte

salvestisest.

Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema

otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.8 Teisisõnu tuleb anda

kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes

peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed,

viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk

ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele

juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on paigaldada ka sellekohane

teavitussilt.

Juhime täiendavalt tähelepanu, et IKÜM-i reeglid ei kohaldu, kui inimene töötleb isikuandmeid

vaid isiklikul otstarbel.9 Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik kus, mida ja mis

4 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460, p 57. 5 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11. 6 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 7 KrtS § 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet. 8 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16. 9 IKÜM preambula punkt 18 kohaselt üldmäärust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline

isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.

3 (3)

iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima.

Korterelamu puhul kehtib isikliku otstarbe erand näiteks siis, kui kaamera on paigaldatud selliselt,

et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema ainukasutuses olev ala (nt korteriuks), mitte avalik

ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja). Küll aga ei anna see

erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega avalikustada.

Oleme kogunud korteriühistut puudutavad isikuandmete kaitse küsimused oma kodulehele rubriiki

korteriühistu, kust leiate kiiresti vastused teid huvitavatele küsimustele. Lisaks on meil eraldi

rubriik, mis puudutab videovalve kasutamist ja reegleid, mida tuleb järgida. Samuti on kättesaadav

kodulehelt põhjalikum videovalve juhend.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Jekaterina Aader

jurist

peadirektori volitusel