Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 24.11.2025 nr 7-1/13-1

Meie 23.12.2025 nr 9.3-1/25/9471-2

Raasiku, Vahtra 14 detailplaneeringu

eskiis

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks Raasiku alevikus, Vahtra 14

katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiisi.

Planeeritav ala asub Raasiku vallas Raasiku alevikus Vahtra tn 14 katastriüksusel, kinnistu

külgneb Aruvalla–Jägala maanteega, Vahtra tänavaga ja kinnistutega Raudteejaama tn 1 ning

Raasiku raudteejaam. Kinnistust põhja poole jäävad elamumaa kinnistud, idapoolses küljes on

riigimaantee. Edela poole jääb puhkeala maa. Lõuna poole jääv raudteega piirnev maa-ala on ka

hoonestamata. Olemasolev hoonestus paikneb kinnistu läänepoolses osas. Kinnistul asuvad

kahekordne üksikelamu, ühekordne majandushoone, kelder, kasvuhoone. Olemasolev

elamumaa jagatakse seitsmeks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks.

Hoonestusalade asukoha määramisel on aluseks olnud sissesõidu tee asukoht. Raasiku

üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamu maa-alaga. Detailplaneering on üldplaneeringuga

kooskõlas.

Detailplaneeringu eskiisi seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Tänava kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning tänavalt

lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on tee ääres

kaitsevöönd. Riigitee kaitsevöönd on 30 meetrit sõiduraja välimisest servast. Teede

kaitsevööndisse hoonestust ei ole kavandatud. Detailplaneeringu joonistel on näidatud

tee kaitsevööndi piir.

 Teelt lähtuv liiklusest tulenev vibratsioon, saaste ja müra avaldab mõningast mõju

planeeritavale kinnistule.

 Müra intensiivsus oleneb eelkõige liiklussagedusest ning raskeveokite osakaalust

liiklusvahendite koosseisust. Samuti mõjutab maastiku iseloom. Mõju hoonetele sõltub

müraallika kaugusest ning hoonete asendist maantee suhtes.

 Kuna planeeringuala piirneb riigiteega Aruvalla–Jägala nr 11310, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringus on võetud tarvitusele meetmed

müra normtasemete tagamiseks. Kinnistute põhja- ja idakülge on planeeritud täiendav

kõrghaljastus. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg

3 järgi ületada müratundlike hoonetega aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

 Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha

tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse

nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

2(3)

 Aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alal (haridusasutused, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad, rohealad) on päeval 60 dB(A), öösel

55 dB(A). Liiklusmüra piirväärtus II kategooria ala müratundliku hoone teepoolsel küljel

on päeval 65 dB(A), öösel 60 dB(A). Liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal

(haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad,

rohealad) on päeval alla 55 dB(A), öösel 50 dB(A). Ehitustegevusega kaasnevad müra-

ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada KeM määrusega nr 71 Lisa 1 ja

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra

ja vibratsiooni piirväärtusi. Soovitav on vajadusel vastavaid leevendusmeetmeid

rakendada.

 Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“). Hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb projekteerida vähemalt

selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon

oleks R`w+Ctr 35-45db. Sellisel juhul on arvestatud ka võimaliku liiklussageduse

tõusuga. Tähelepanu tuleb pöörata akend heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.

Akende pind peab olema ≤50% välisseina pinnast.

 Tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.

 Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel arvestada teiste elamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei

ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71„Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1

normtasemeid.

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone

ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ on kehtestatud hoone

ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemeks 300 Bq/m³.

 Vastavalt EVS:840 Radooniohutu elamu projekteerimine mõõdetakse radooniohtlikkust

enne hoone projekteerimist, et projekteerimisel sellega arvestada.

 Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017. Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

Ruumide siseõhu gammakiirguse doosikiirgus peab olema alla 0,5 mikrosiiverti tunnis

(µSv/h). Eesti Geoloogiakeskuse pinnaseradooniriski kaart annab Raasiku keskmiseks

tasemeks 50 Bq/m3. Järeldus – radoonisisisaldus on normaalne. Edasise projekteerimise

käigus tuleb käsitleda radooni tõkestamise meetodeid. Ehitusprojektides tuleb käsitleda

tarvitusele võetavaid radooniohjemeetmeid.

 Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub

planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Hoonete projekteerimisel

tuleks jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt

elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

 Välisvalgustuse paigutamisel tuleks vältida läheduses paiknevate ja planeeritavate

eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid

meetmeid.

 Kinnistul paikneb üksikelamut varustav madalpinge õhuliin koos posti ja tõmmitsaga.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeringuala piirneb Aruvalla–Jägala nr 11310 riigiteega ning raudteega.

Detailplaneeringu põhijoonisel toodu kohaselt on elamud paigutatud teekaitsevööndi

3(3)

piirile. Selleks, et oleks võimalik hinnata, kas planeeritavale alale levivad sõidukite ja

rongide põhjustatud liiklusmüra tasemed (sh maksimaalsed müratasemed) vastavad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemetele,

tuleks teostada mürahinnang, mille koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri

03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 põhimõtetest.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“, mis on tänaseks aegunud. Edaspidi tuleks lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025

määrusest nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks

päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel

rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

 Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning ka

tavapärase radoonitasemega piirkonnas võib esineda kõrgema radoonisisaldusega alasid.

Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne

ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid. Seletuskirjas viidatakse aegunud

radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond

vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Planeeritud mängualad on põhijoonisel märgitud teekaitsevööndisse (pos 4 ja pos 7).

Ehitusseadustiku § 71 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed

ümbritsev maa-ala, mis muuhulgas vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja

inimestele ohtlikke mõjusid. Võimalike kahjulike mõjude esinemise tõttu ei soovita amet

mängualasid teekaitsevööndisse paigutada.

 Võimalusel soovitab amet õhuliini viia maa alla, ennetamaks võimalikke terviseriske.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]