Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet Transpordiamet

23.12.2025 nr 6-1/193-6

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042) maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042) maaüksuse detailplaneering

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet Transpordiamet

23.12.2025 nr 6-1/193-6

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042) maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042) maaüksuse detailplaneering

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Sulu külas asuva Pihlaka

(kü tunnus 28201:002:0042)

maaüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :156/24

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa

Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus

28201:002:0042) maaüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

156/24 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 156/24

Asukoht: Kambja vald, Sulu küla, Pihlaka

Sulu külas asuva Pihlaka

(kü tunnus 28201:002:0042)

maaüksuse

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 219539)

Huvitatud isik: Kaisa Jõks

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Tartu 2025

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS. ........................................................................................... 3

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA. ....... 3

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID. ....................................................................... 4

4. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ........................................................ 4

5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................................... 4

5.1 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ..................................................... 4

5.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 6

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, VALITUD

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 6

5.4 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ........................................................................... 7

5.5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................................... 7

5.6 ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................. 8

5.7 KRUNTIDE HOONESTUSALADE PIIRITLEMINE ...................................................................................... 9

5.8 TEE MAA-ALAD, LIIKLUS-JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 9

5.10 EHITISTEVAHELISED KUJAD .............................................................................................................. 9

5.11 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................... 10

5.13 ETTEPANEKUD KAITSE ALLA VÕETUD MAA-ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI

TÄPSUSTAMISEKS, MUUTMISEKS VÕI LÕPETAMISEKS. ............................................................................. 12

5.14 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................... 12

5.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..................................................... 13

5.16 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING

NENDE ULATUS ....................................................................................................................................... 13

5.17 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................ 13

5.18 PLANEERINGU RAKENDAMISE MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ....................................................... 14

6 . KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ VÕRGUETTEVÕTJATEGA: ............. 15

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Pihlaka maaüksuse

omanik. Detailplaneeringu koostamine Pihlaka maaüksusele ja lähialale on algatatud

Kambja Vallavolikogu 19. veebruaril 2025 a. otsusega nr 4. Sama otsusega kinnitati ka

lähteseisukohad ja põhjendati keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist.

hindamist. Käesolev planeering on koostatud üksikelamu ja abihoonete ehitusõiguse

määramiseks.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Maaüksusel kehtib Sulu külas Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi

maaüksuste ja lähiala detailplaneering, mis on kehtestatud Kambja Vallavolikogu

31.08.2006 otsusega nr 51.

Taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks on esitatud seoses sooviga Pihlaka

maaüksusele uue detailplaneeringu koostamise kaudu seadustada kehtiva

detailplaneeringu alale ehitatud ehitised ning lubatust suurem hoonestusala, mis ei ole

detailplaneeringu kohased.

Planeeringualale juurdepääs kavandatakse avalikult kasutatavalt Sulu teelt (nr 2820133)

ning Kiilu maaüksuse kaudu.

Planeeringuala suurus on ca 4,8 ha.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

Andmed planeeritava ala kohta:

• Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042)

• Pindala: 4,42 ha

• maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%

• Kiilu (kü tunnus 28201:002:0043)

• Pindala: 2073.0 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

• Sulu tee (kü tunnus 28201:002:0050)

• Pindala: 2,4 ha (planeeringuala ulatuses 1610.53 m²)

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga nr

1.1-4/29);

- Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

04.09.2007 määrusega nr 40);

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

- Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

- Sulu külas asuva Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi maaüksuste ning

lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 31.08.2006

korraldusega nr 51, ei kehti Järvesoo tee 3 maaüksusel);

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Tartu Geodeesia OÜ poolt märtsis

2025 a. koostatud Pihlaka katastriüksuse geodeetiline maa-ala plaan koos

tehnovõrkudega täpsusega M1:500, töö nr. TG683.

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Sulu külas.

Kehtiva endise Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonna maakasutuse

juhtfunktsioonis määratud elamumaa. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Väljavõte maa-ameti fotolao lehelt www.maaamet.ee/fotoladu.ee Foto 1

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringuala on hoonestatud. Maaüksusel paiknevad elamu, abihoone, kuur ning saun.

Planeeringualal on kõrghaljastus, tiigid ning läheduses asuvad elamud. Piirkonnas on

valdavalt viilkatusega hooned ning Pihlaka maaüksusel paikevad hooned sobivad väga

hästi loodusliku ning kujundatud maastikuelementidega. Planeeringuala põhjaosas

paikneb munitsipaalomandis olev Sulu tee ning lähim bussipeatus „Pangodi“ asub ca 2

km kaugusel planeeringualast.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 3.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Pihlaka maaüksus on vahelduva reljeefiga kaldega lõuna suunas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 112-120.

Planeeringuala piirneb Kambja vallale kuuluva Sulu teega. Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatud elamu jääb teest ca 120 m kaugusele.

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev veevarustuseks, kanalisatsiooni

kogumiskaev, maakütte kontuuri ala ning elektriliinid.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardile on planeeringualal valdavalt liivased

mullad. Lõuna osas on vähesel määral ka madalsoomulda, kuid sellele alale

ehitustegevust ei kavandata. Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada detailplaneeringu

realiseerimist takistavaid pinnase omadustest tulenevaid tingimusi.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 2.

5.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

rajamiseks. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning

planeeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

Planeeritud ehitusõigus arvestab Sulu külas väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st

lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise

põhimõttest. Lisanduv hoonestus on valitud hajaasustusse sobivalt, kuna elamukrundid

on ca 1 ha ja suuremad.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele viljapuu aedade jms kõrghaljastuse

rajamiseks.

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral.

Samuti asub planeeringuala Kambja vallale kuuluva Sulu tee ääres, mis loob hea

ühenduse sotsiaalse taristuga.

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvate hoonete ning loodusliku keskkonna vahel.

5.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga maa-ala kruntideks ei jaotata ning säilib senine maakasutus.

Maakasutuse koondtabel Tabel 1

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi pindalad

Planeeringu eelne

Pihlaka Maatulundusmaa 100% 4,42 ha

Kiilu Transpordimaa 100% 2073 m²

Sulu tee Transpordimaa 100% 2,4 ha (planeeringuala ulatuses

1610.53 m²

Planeeringu järgne

Pihlaka Maatulundusmaa 100% 4,42 ha

Kiilu Transpordimaa 100% 2073 m²

Sulu tee Transpordimaa 100% 2,4 ha (planeeringuala ulatuses

1610.53 m²

5.5 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

* planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarve;

* hoonete suurim lubatud arv krundil;

* hoonete maksimaalne lubatud kõrgus;

* hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala.

Krundi ehitusõigus ja hoonestusala on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse. Hoonestusala

on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

võimaldamaks hoonete vaba paigutust. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

Elamukruntidele antakse ehitusõigus:

- ühe üksikelamu (kood 11101);

-kolme abihoone (kood 12744) ehitamiseks.

Lisaks on lubatud püstitada igale elamukrundile 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5m

kõrgune hoone.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada

ja puid istutada ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid arvestades kitsendustega.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Krundi suurim

lubatud ehitiste alune

pind

Kuni 500 m²

(abihoone ei tohi olla suurem kui elamu)

Lubatud korruselisus Elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune),

abihoonetel 1 korrus.

lubatud on üks maa-alune korrus.

Katusekalde

vahemik

Olemasolevatel hoonetel säilib olemasolev olukord. Lubatud 25

- 45 kraadi (kõrvalmahtudel nt hoone küljes asuval garaažil,

varikatustel 0-15 kraadi)

Katuse põhimahu

harjajoone suund

säilib olemasolev olukord

Katuse tüüp säilib olemasolev olukord

Katusekatte materjal säilib olemasolev olukord. Lubatud katusekivi, valtsplekk;

Katusekatte värvid säilib olemasolev olukord

Välisviimistluse

materjalid

säilib olemasolev olukord. Lubatud puit (sh palk), kivi, krohv,

klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult). Keelatud

on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata

Piirdeaed Vastavalt kehtivale Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe,

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Kraavi maaüksuste ning lähiümbruse detailplaneeringule;

Piirdeaedade paigaldamine lubatud ainult hoonestusalal.

Hoonete rajamisel tuleb jälgida, et kavandatavad hooned harmoneeruksid piirkonna

ehituslaadiga ning oleksid ehitatud vastavalt heale ehitustavale. Planeeringuala

vertikaalplaneeringu olulist muutmist ei kavandata.

5.7 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Pihlaka maaüksusel on detailplaneeringuga määratud hoonestusala, mille piiresse on

lubatud hooned ehitada. Hoonestusala suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel

(joonis 4).

5.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Planeeringuala põhjaosas asub avalikult kasutatav Sulu tee (nr 2820133).

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Sulu teelt ning Kiilu maaüksuse kaudu.

Parkimine lahendatakse Pihlaka maaüksuse siseselt. Eraldi parkimiskohti

detailplaneeringuga ei määrata.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Olemasolevat kõrghaljastust säilitada minimaalselt 50% ulatuses.

Krunte ümbritsev piirdeaia kujundus ja aia tüüp määratakse vastavalt kehtivale Uue-

Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi maaüksuste ning lähiümbruse

detailplaneeringule.

5.10 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning

planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab

vältima selliselt, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

hajaasustusega alaks piirkond, kus hoonete kompleksid paiknevad teineteisest vähemalt

40 m kaugusel ja sellisel juhul ei ole vaja rajada ka tuletõrje veevõtukohta.

5.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke ei rajata. Vee- ja kanalisatsiooni ning

elektrivarustus on planeeringualale juba eelnevalt rajatud. Tehnovõrkude täpne

paiknemine on näidatud põhijoonisel.

Veevarustus

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Planeeringualale on eelnevalt rajatud joogivee kaev ning veeühendused elamu ja

saunaga.

Tuletõrje veevarustus

Lähim teadaolev tuletõrje veevõtukoht (nr 7804) asub Sulu külas Laane maaüksusel, mis

jääb planeeringualast ca 4 km kaugusele.

Tegu on hajaasustusega alaga ning tuletõrje veevarustuseks kasutatakse lähimat

teadaolevat veevõtukohta.

Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Planeeringualale on eelnevalt rajatud reoveemahuti ning reoveekanalisatsiooni torustiku

ühendus elamuga.

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine. Drenaaž.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada või suunata tiiki.

Soojavarustus

Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringualal on rajatud maaküte elamule,

kuid lisaks on lubatud kasutada elektri, vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõik alternatiivkütte

allikad. Eelistatud on alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms.

Keelatud on kasutada õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Elektrivõrk

Elektrilevi OÜ ja Pihlaka maaüksuse omaniku vahel on sõlmitud võrguleping nr nr

2277336277/1 - 26.09.2023. Kõik planeeringualal asuvad hooned on varustatud

eelnevalt elektriga. Kui perspektiivselt tekib vajadus krundi siseselt elektri liinide või

maakaabeelliinide paigaldamiseks, tehakse seda vastavalt elektrivõrgu valdaja

eeskirjadele.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise võimalus puudub. Antud alal on võimalik

kasutada mobiilseid telekommunikatsioonilahendusi.

Liitumisvõimaluste tekkimisel rajatakse sideühendus vastavate projektide alusel.

Välisvalgustus

Planeering ei näe ette tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustusmastide paigaldamist.

Krundi valgustus lahendatakse hoonete hoonete- ja aia valgustitega.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Pikkus

Elektrivarustus liitumiskilbist elamuni Ca 60 jm (olemaolev)

Veevarustus kaevust elamuni Ca 20 jm (olemasolev)

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Pihlaka maaüksusele ei ole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

firmadele. Jäätmete kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna

elanikke.

Kambja Vallavalitsus ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja teelt lähtuva muu

kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete rakendamiseks planeeringualal.

Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku kohustus, kes peab tagama, et

planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks.

5.13 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.14 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused. Detailplaneeringuga

määratakse servituut Metsaääre maaüksuse kasuks. Servituudiala laius on

detailplaneeringus näidatud 3m laiusena, kuid laiust ja asukohta on kinnistu omanike

vahel lubatud servituudi seadmisel üle täpsustada.

Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (www.kitsendused.kataster.ee)

asuvad Pihlaka maaüksusel seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud tabelis 4 .

Katastriüksuse kitsendused Tabel 4

Piiranguvöönd Kitsendus Nimetus

elektripaigalise kaitsevöönd Elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi

-

elektripaigalise kaitsevöönd Elektriõhuliin alla 1 kV -

elektripaigalise kaitsevöönd Elektriõhuliin alla 1 kV -

maaparandushoiuala maaparandussüsteem Söödi

Kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel kitsendused kustutatakse, seni kitsendused

säilivad.

5.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed. Planeeringu

realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hajaasustusele.

Planeeringuga ette nähtud tingimused on kavandatud looduskeskkonnale avalduvate

mõjude tasakaalustamiseks ning on piirkonna miljöösse sobivad.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks olemasolevate ehitiste

seadustamisele, detailplaneeringus lubatud uute ehitiste püstitamisele ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsutee

välja ehitamine toimub planeeringuala kruntide omanike kulul.

Arvestades asjaolu, et Pihlaka maaüksusele uue detailplaneeringu koostamise kaudu

seadustatakse kehtiva detailplaneeringu alal juba ehitatud ehitised, lubatust suurem

hoonestusala ning ei planeerita ega rajata avalikult kasutatavat taristut, ei sõlmitud

vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingut,

vaid PlanS § 130 lõikes 1 nimetatud haldusleping.

Kambja Vallavalitsus ei väljastata enne ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

1) Seadustatakse olemasolevad ehitised.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

2) Seatakse vajalikud servituudid ja vajadusel isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu

valdajate kasuks.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

6 . Kooskõlastuste kokkuvõte ja koostöö võrguettevõtjatega:

Kooskõlastava

asutuse nimi

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

asukoht

Päästeamet ………….. Lisade kaustas

Maa-ja

Ruumiamet

…………. Lisade kaustas

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Sulu külas asuva Pihlaka

(kü tunnus 28201:002:0042)

maaüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :156/24

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa

Sulu külas asuva Pihlaka (kü tunnus

28201:002:0042) maaüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

156/24 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 156/24

Asukoht: Kambja vald, Sulu küla, Pihlaka

Sulu külas asuva Pihlaka

(kü tunnus 28201:002:0042)

maaüksuse

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 219539)

Huvitatud isik: Kaisa Jõks

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Tartu 2025

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS. ........................................................................................... 3

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA. ....... 3

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID. ....................................................................... 4

4. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ........................................................ 4

5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................................... 4

5.1 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ..................................................... 4

5.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 6

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, VALITUD

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 6

5.4 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ........................................................................... 7

5.5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................................... 7

5.6 ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................. 8

5.7 KRUNTIDE HOONESTUSALADE PIIRITLEMINE ...................................................................................... 9

5.8 TEE MAA-ALAD, LIIKLUS-JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 9

5.10 EHITISTEVAHELISED KUJAD .............................................................................................................. 9

5.11 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................... 10

5.13 ETTEPANEKUD KAITSE ALLA VÕETUD MAA-ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI

TÄPSUSTAMISEKS, MUUTMISEKS VÕI LÕPETAMISEKS. ............................................................................. 12

5.14 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................... 12

5.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..................................................... 13

5.16 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING

NENDE ULATUS ....................................................................................................................................... 13

5.17 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................ 13

5.18 PLANEERINGU RAKENDAMISE MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ....................................................... 14

6 . KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ VÕRGUETTEVÕTJATEGA: ............. 15

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Pihlaka maaüksuse

omanik. Detailplaneeringu koostamine Pihlaka maaüksusele ja lähialale on algatatud

Kambja Vallavolikogu 19. veebruaril 2025 a. otsusega nr 4. Sama otsusega kinnitati ka

lähteseisukohad ja põhjendati keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist.

hindamist. Käesolev planeering on koostatud üksikelamu ja abihoonete ehitusõiguse

määramiseks.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Maaüksusel kehtib Sulu külas Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi

maaüksuste ja lähiala detailplaneering, mis on kehtestatud Kambja Vallavolikogu

31.08.2006 otsusega nr 51.

Taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks on esitatud seoses sooviga Pihlaka

maaüksusele uue detailplaneeringu koostamise kaudu seadustada kehtiva

detailplaneeringu alale ehitatud ehitised ning lubatust suurem hoonestusala, mis ei ole

detailplaneeringu kohased.

Planeeringualale juurdepääs kavandatakse avalikult kasutatavalt Sulu teelt (nr 2820133)

ning Kiilu maaüksuse kaudu.

Planeeringuala suurus on ca 4,8 ha.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

Andmed planeeritava ala kohta:

• Pihlaka (kü tunnus 28201:002:0042)

• Pindala: 4,42 ha

• maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%

• Kiilu (kü tunnus 28201:002:0043)

• Pindala: 2073.0 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

• Sulu tee (kü tunnus 28201:002:0050)

• Pindala: 2,4 ha (planeeringuala ulatuses 1610.53 m²)

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga nr

1.1-4/29);

- Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

04.09.2007 määrusega nr 40);

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

- Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

- Sulu külas asuva Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi maaüksuste ning

lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 31.08.2006

korraldusega nr 51, ei kehti Järvesoo tee 3 maaüksusel);

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Tartu Geodeesia OÜ poolt märtsis

2025 a. koostatud Pihlaka katastriüksuse geodeetiline maa-ala plaan koos

tehnovõrkudega täpsusega M1:500, töö nr. TG683.

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Sulu külas.

Kehtiva endise Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonna maakasutuse

juhtfunktsioonis määratud elamumaa. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Väljavõte maa-ameti fotolao lehelt www.maaamet.ee/fotoladu.ee Foto 1

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringuala on hoonestatud. Maaüksusel paiknevad elamu, abihoone, kuur ning saun.

Planeeringualal on kõrghaljastus, tiigid ning läheduses asuvad elamud. Piirkonnas on

valdavalt viilkatusega hooned ning Pihlaka maaüksusel paikevad hooned sobivad väga

hästi loodusliku ning kujundatud maastikuelementidega. Planeeringuala põhjaosas

paikneb munitsipaalomandis olev Sulu tee ning lähim bussipeatus „Pangodi“ asub ca 2

km kaugusel planeeringualast.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 3.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Pihlaka maaüksus on vahelduva reljeefiga kaldega lõuna suunas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 112-120.

Planeeringuala piirneb Kambja vallale kuuluva Sulu teega. Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatud elamu jääb teest ca 120 m kaugusele.

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev veevarustuseks, kanalisatsiooni

kogumiskaev, maakütte kontuuri ala ning elektriliinid.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardile on planeeringualal valdavalt liivased

mullad. Lõuna osas on vähesel määral ka madalsoomulda, kuid sellele alale

ehitustegevust ei kavandata. Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada detailplaneeringu

realiseerimist takistavaid pinnase omadustest tulenevaid tingimusi.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 2.

5.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

rajamiseks. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning

planeeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

Planeeritud ehitusõigus arvestab Sulu külas väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st

lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise

põhimõttest. Lisanduv hoonestus on valitud hajaasustusse sobivalt, kuna elamukrundid

on ca 1 ha ja suuremad.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele viljapuu aedade jms kõrghaljastuse

rajamiseks.

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral.

Samuti asub planeeringuala Kambja vallale kuuluva Sulu tee ääres, mis loob hea

ühenduse sotsiaalse taristuga.

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvate hoonete ning loodusliku keskkonna vahel.

5.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga maa-ala kruntideks ei jaotata ning säilib senine maakasutus.

Maakasutuse koondtabel Tabel 1

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi pindalad

Planeeringu eelne

Pihlaka Maatulundusmaa 100% 4,42 ha

Kiilu Transpordimaa 100% 2073 m²

Sulu tee Transpordimaa 100% 2,4 ha (planeeringuala ulatuses

1610.53 m²

Planeeringu järgne

Pihlaka Maatulundusmaa 100% 4,42 ha

Kiilu Transpordimaa 100% 2073 m²

Sulu tee Transpordimaa 100% 2,4 ha (planeeringuala ulatuses

1610.53 m²

5.5 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud:

* planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarve;

* hoonete suurim lubatud arv krundil;

* hoonete maksimaalne lubatud kõrgus;

* hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala.

Krundi ehitusõigus ja hoonestusala on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse. Hoonestusala

on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

võimaldamaks hoonete vaba paigutust. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

Elamukruntidele antakse ehitusõigus:

- ühe üksikelamu (kood 11101);

-kolme abihoone (kood 12744) ehitamiseks.

Lisaks on lubatud püstitada igale elamukrundile 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5m

kõrgune hoone.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada

ja puid istutada ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid arvestades kitsendustega.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Krundi suurim

lubatud ehitiste alune

pind

Kuni 500 m²

(abihoone ei tohi olla suurem kui elamu)

Lubatud korruselisus Elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune),

abihoonetel 1 korrus.

lubatud on üks maa-alune korrus.

Katusekalde

vahemik

Olemasolevatel hoonetel säilib olemasolev olukord. Lubatud 25

- 45 kraadi (kõrvalmahtudel nt hoone küljes asuval garaažil,

varikatustel 0-15 kraadi)

Katuse põhimahu

harjajoone suund

säilib olemasolev olukord

Katuse tüüp säilib olemasolev olukord

Katusekatte materjal säilib olemasolev olukord. Lubatud katusekivi, valtsplekk;

Katusekatte värvid säilib olemasolev olukord

Välisviimistluse

materjalid

säilib olemasolev olukord. Lubatud puit (sh palk), kivi, krohv,

klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult). Keelatud

on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata

Piirdeaed Vastavalt kehtivale Uue-Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe,

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Kraavi maaüksuste ning lähiümbruse detailplaneeringule;

Piirdeaedade paigaldamine lubatud ainult hoonestusalal.

Hoonete rajamisel tuleb jälgida, et kavandatavad hooned harmoneeruksid piirkonna

ehituslaadiga ning oleksid ehitatud vastavalt heale ehitustavale. Planeeringuala

vertikaalplaneeringu olulist muutmist ei kavandata.

5.7 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Pihlaka maaüksusel on detailplaneeringuga määratud hoonestusala, mille piiresse on

lubatud hooned ehitada. Hoonestusala suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel

(joonis 4).

5.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Planeeringuala põhjaosas asub avalikult kasutatav Sulu tee (nr 2820133).

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Sulu teelt ning Kiilu maaüksuse kaudu.

Parkimine lahendatakse Pihlaka maaüksuse siseselt. Eraldi parkimiskohti

detailplaneeringuga ei määrata.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Olemasolevat kõrghaljastust säilitada minimaalselt 50% ulatuses.

Krunte ümbritsev piirdeaia kujundus ja aia tüüp määratakse vastavalt kehtivale Uue-

Järve, Järveoru, Järvemäe, Kasemäe, Kraavi maaüksuste ning lähiümbruse

detailplaneeringule.

5.10 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning

planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab

vältima selliselt, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

hajaasustusega alaks piirkond, kus hoonete kompleksid paiknevad teineteisest vähemalt

40 m kaugusel ja sellisel juhul ei ole vaja rajada ka tuletõrje veevõtukohta.

5.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke ei rajata. Vee- ja kanalisatsiooni ning

elektrivarustus on planeeringualale juba eelnevalt rajatud. Tehnovõrkude täpne

paiknemine on näidatud põhijoonisel.

Veevarustus

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Planeeringualale on eelnevalt rajatud joogivee kaev ning veeühendused elamu ja

saunaga.

Tuletõrje veevarustus

Lähim teadaolev tuletõrje veevõtukoht (nr 7804) asub Sulu külas Laane maaüksusel, mis

jääb planeeringualast ca 4 km kaugusele.

Tegu on hajaasustusega alaga ning tuletõrje veevarustuseks kasutatakse lähimat

teadaolevat veevõtukohta.

Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Planeeringualale on eelnevalt rajatud reoveemahuti ning reoveekanalisatsiooni torustiku

ühendus elamuga.

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine. Drenaaž.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada või suunata tiiki.

Soojavarustus

Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringualal on rajatud maaküte elamule,

kuid lisaks on lubatud kasutada elektri, vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõik alternatiivkütte

allikad. Eelistatud on alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms.

Keelatud on kasutada õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Elektrivõrk

Elektrilevi OÜ ja Pihlaka maaüksuse omaniku vahel on sõlmitud võrguleping nr nr

2277336277/1 - 26.09.2023. Kõik planeeringualal asuvad hooned on varustatud

eelnevalt elektriga. Kui perspektiivselt tekib vajadus krundi siseselt elektri liinide või

maakaabeelliinide paigaldamiseks, tehakse seda vastavalt elektrivõrgu valdaja

eeskirjadele.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise võimalus puudub. Antud alal on võimalik

kasutada mobiilseid telekommunikatsioonilahendusi.

Liitumisvõimaluste tekkimisel rajatakse sideühendus vastavate projektide alusel.

Välisvalgustus

Planeering ei näe ette tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustusmastide paigaldamist.

Krundi valgustus lahendatakse hoonete hoonete- ja aia valgustitega.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Pikkus

Elektrivarustus liitumiskilbist elamuni Ca 60 jm (olemaolev)

Veevarustus kaevust elamuni Ca 20 jm (olemasolev)

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Pihlaka maaüksusele ei ole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

firmadele. Jäätmete kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna

elanikke.

Kambja Vallavalitsus ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja teelt lähtuva muu

kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete rakendamiseks planeeringualal.

Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku kohustus, kes peab tagama, et

planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks.

5.13 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.14 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused. Detailplaneeringuga

määratakse servituut Metsaääre maaüksuse kasuks. Servituudiala laius on

detailplaneeringus näidatud 3m laiusena, kuid laiust ja asukohta on kinnistu omanike

vahel lubatud servituudi seadmisel üle täpsustada.

Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (www.kitsendused.kataster.ee)

asuvad Pihlaka maaüksusel seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud tabelis 4 .

Katastriüksuse kitsendused Tabel 4

Piiranguvöönd Kitsendus Nimetus

elektripaigalise kaitsevöönd Elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi

-

elektripaigalise kaitsevöönd Elektriõhuliin alla 1 kV -

elektripaigalise kaitsevöönd Elektriõhuliin alla 1 kV -

maaparandushoiuala maaparandussüsteem Söödi

Kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel kitsendused kustutatakse, seni kitsendused

säilivad.

5.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed. Planeeringu

realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hajaasustusele.

Planeeringuga ette nähtud tingimused on kavandatud looduskeskkonnale avalduvate

mõjude tasakaalustamiseks ning on piirkonna miljöösse sobivad.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks olemasolevate ehitiste

seadustamisele, detailplaneeringus lubatud uute ehitiste püstitamisele ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsutee

välja ehitamine toimub planeeringuala kruntide omanike kulul.

Arvestades asjaolu, et Pihlaka maaüksusele uue detailplaneeringu koostamise kaudu

seadustatakse kehtiva detailplaneeringu alal juba ehitatud ehitised, lubatust suurem

hoonestusala ning ei planeerita ega rajata avalikult kasutatavat taristut, ei sõlmitud

vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingut,

vaid PlanS § 130 lõikes 1 nimetatud haldusleping.

Kambja Vallavalitsus ei väljastata enne ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

1) Seadustatakse olemasolevad ehitised.

S U L U K Ü L A S A S U V A P I H L A K A ( K Ü T U N N U S 2 8 2 0 1 : 0 0 2 : 0 0 4 2 )

M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

2) Seatakse vajalikud servituudid ja vajadusel isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu

valdajate kasuks.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

6 . Kooskõlastuste kokkuvõte ja koostöö võrguettevõtjatega:

Kooskõlastava

asutuse nimi

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

asukoht

Päästeamet ………….. Lisade kaustas

Maa-ja

Ruumiamet

…………. Lisade kaustas