Harjumaa Rae vald Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

E-kiri.eml

Tere.

Tänaseks on antud detailplaneeringu kooskõlastusest möödas rohkem üle kahe aasta. Vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitan uuesti Rae külas Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

Ruumilise keskkonna planeerija

TAIMI KIRS

tel. 5203279

e-post [email protected]

Transpordiametile.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TAIMI KIRS PNOEE-46311022728 2024-02-15 18:48:36

Joonis_4_Põhijoonis_tehnov_410x785_13.09.21.pdf

Joonis_4_Põhijoonis_tehnov_410x785_16.02.21.pdf

S E L E T U S K I R I.pdf

JAANISALU KINNISTU JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA PlanID 1081

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus HUVITATUD ISIKUD: Jaan Dello ja Aime Dello

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR.: HDP-01/2020

2024

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 2

I SELETUSKIRI 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 3

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 4

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 8

5.1. ASUKOHT 8

5.2. PINNAS 9

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS 9

5.4. HOONESTUS 10

5.5. TEED 10

5.6. TEHNOVÕRGUD 10

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 10

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 10

6.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10

6.2 VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI 14

6.3 INSENERTEHNILINE LAHENDUS 14

6.3.1. VEEVARUSTUS 14

6.3.2. KANALISATSIOON 14

6.3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 15

6.3.4. ELEKTRIVARUSTUS 15

6.3.5. GAASIVARUSTUS 16

6.3.6. SOOJAVARUSTUS 16

6.4. TEED JA PARKIMINE 16

6.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 17

6.6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 20

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 21

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 22

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 22

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD 23

11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 24

II DETAILPLANEERINGU JOONISED 25

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 3

I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused”;

• Rae valla üldplaneering (21.05.2013);

• Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (algatatud 15.11.2016);

• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehi-

tusele esitatavad nõuded“;

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78) ;

• Rae Vallavalitsuse 18.08.2020 korraldus nr 1067 “Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise

kava aastateks 2017 – 2028;

• Rae valla jäätmehoolduseeskiri ( vastu võetud Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrus

nr 99;

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetilisele alusplaanile M 1:500 (Geodeesiakeskus G.E.POINT töö nr 19-G640

25.11.2019.a.);

• Rae vallas Rae külas Jaanisalu kinnistule teostatud radooni mõõdistused pinnases, PML BALTI OÜ töö 26.12.2020;

• „Jaanisalu kinnistu osaline haljastuse hinnang“ Arbomare OÜ koostatud: 19.01.2021

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja

arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada kolm elamumaa sihtotstarbelist krunti, üks

transpordimaa sihtotstarbeline kinnistu ja üks üldkasutatav maa sihtotstarbega kinnistu. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada

juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 4

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa. Hoonestustingimused vastavalt kehtivale üldplaneeringule

Krundi suurus - min 1500m²

Krundi sihtotstarve % (EE, EEr, EEk, Ä, T, Üh)

-Ühepereelamud -Rida-, paaris- ja kahepereelamud läbivate teede ääres ja ristmikel -Korterelamud vaid Peetri ja Assaku aleviku keskuses, kuhu on kavandatud sotsiaal- ja teenindusasutused

Krundi täisehitus %; koormusindeks

- Ühepere-, kahepere- ja paariselamutel 10-15%, olenevalt krundi suurusest

Kõrgus ja korruselisus 6) -Ühepereelamud 2-korrust 8m

Haljastus -Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamis kõrgus on min 6m -Läbivate teede äärde puudeallee

Abihooned; hoonete arv krundil

-kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga kokku kuni 80m², kõrgus kuni 5m1)

Ehitusjoon -Läbiv tee - 20m kaugusel sõiduteest -Piirkonna sisetee 10m2)

Katusekalle, räästa kõrgus 6) -Järgida kontaktvööndi üldist lahendust 4)

Piirded -Puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire -Võrkpiire hekiga -kuni 1,5m, lähtuda naaberkinnistute lahendusest1)

Materjalikäsitlus 6) -Järgida kontaktvööndi üldist lahendust 4) 1)Abihoone ja piire peavad arhitektuurselt haakuma elamuga 2)või järgida olemasolevat /planeeritud ehitusjoont 3)Iga 200m järelt tagada juurdepääs jõeni 4)Väljakujunenud kontaktvööndi puudumisel, kui lahendatakse uut kompaktset suurt elamuala (al 50 elamuühikut või 8 ha) või kui soovitakse etteantud tingimusi muuta tuleb terviklahenduse saamiseks korraldada arhitektuurikonkurss detailplaneeringule või hiljem sobivaima hoonestustüübi leidmiseks. 5)Olemasoleval elamualal krundi jagamisel väiksemateks elamumaa kruntideks tuleb arvestada väljakujunenud krundistruktuuriga ja selle jätkumisega 7) Jõe 100m piiranguvööndisse jäävad krundid. 8) Katuse täpsem kalle määrata detailplaneeringu kohustusega alal planeeringuga, lähtudes naaberelamute ja krundipoolse tänavafrondi elamute katuste valdavast põhikaldest

Joonis 1 VÄLJAVÕTE RAE VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 5

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 6

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on arvestatud nii kehtiva üldplaneeringuga, kui ka

koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga 2030+, kus planeeritava ala maakasutuse

juhtotstarbeks on perspektiivne elamumaa. Lisaks on detailplaneeringu koostamisel arvestatud

planeeringuala lääne piiril kulgeva kraavi osaga, mis on jäetud ühiskondlikuks maaks seoses

koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga 2030+, mis on määratud sini-rohekoridoriks.

Sini-rohekoridorid, see tähendab, et aktiivse maakasutusega vaheldumisi jäetakse lineaarsed koridorid, mis

toimivad ka eelvooluna ning puhveraladena aegadel, kui sademete hulk on suurem. Lahendus pakub

valingvihmadest põhjustatud sademevee üleujutuste vältimise ja vähendamise võimalust. Sellised koridorid

võimaldavad luua ka meeldivaid ühendusteid, kergliiklusteeks sobivaid lineaarsed liikumissuundi asumite sees ja

vahel.

Joonis 2 VÄLJAVÕTE KOOSTATAVAST RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGUST 2030+

Planeeringu ala asukoht Üldplaneeringus määratud sini-rohekoridor

Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SE OSED

Planeeritav ala asub Rae külas, Raeküla tee (11334 Raeküla tee T2), Jaanivälja tee ja Roosipõõsa tee

vahelisel alal.

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja

perearstid asuvad ca 5km kaugusel planeeringu alast Jüri alevikust. Huviharidusega tegelemiseks ja

vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Jüri alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub

siiski piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn, mille keskus asub planeeritavast alast kõigest 4,5km

kaugusel. Planeeritaval alal on hea ühendus Tallinnaga tänu sellele, et bussipeatus paikneb vahetult

planeeritava ala piiri.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 7

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ääres (mis paikneb planeeringu alast ca 1,5km) asub ulatuslik

äripiirkond peamiselt väiksemate ladude ja „stock-office“ tüüpi hoonestusega, mis sobib

mürarikkamasse keskkonda.

Rae küla on küllaltki kompaktse hoonestusega, koosnedes kontaktvööndis ühepereelamutest.

Kontaktvööndis olevate elamumaa sihtotstarbega katastriüksused jäävad vahemikku 1300-2127m².

Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud/ algatatud detailplaneeringud on:

1. Kalde pereelamute detailplaneering, kehtestatud 08.10.2002 otsusega nr 378,

eesmärgiks pereelamu krundid;

2. Jaanivälja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 12.10.2004 otsusega nr 306,

eesmärgiks ühepereelamu krundid;

3. Niidu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 09.06.2008 korraldusega nr 415, eesmärk

3 elamukrunti;

4. Kaasiku kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.12.2004 korraldusega nr 325,

eesmärk pereelamu krundid;

5. Tulbi tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 20.03.2007 otsusega nr

249, eesmärk ühepereelamu krundid;

6. Tulbi tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 26.02.2019 korraldusega

nr 311, eesmärk ühest elamumaast 8 elamukrundi loomine;

7. Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 18.02.2014 korraldusega nr

207, eesmärk ühepereelamu krundid;

8. Loopera pereelamute grupi ja keskuse detailplaneeringu I etapp, kehtestatud

24.10.2000 otsusega nr 121, eesmärk pereelamu krundid;

9. Lepasalu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 16.01.2007 otsusega nr 213, eesmärk

ühepereelamu krundid;

10. Sutti kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud 13.11.2007;

11. Vana-Sutikase kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 21.06.2016

korraldusega nr 946, eesmärk äri- ja tootmismaa;

12. Künnapuu pereelamute grupi detailplaneering, kehtestatud 08.07.2003 otsusega nr

108, eesmärk ühepereelamu krundid;

13. Raeküla tee äärse elamumaa ning kooli detailplaneering, algatatud 11.03.2019, koos-

tamise eesmärgiks on Kivinuki tee 36, Maarjanurme ja Suur-Klaokse kinnistute jagamine ka-

hekümne kolmeks elamumaa kinnistuks, maa sihtotstarbe muutmine, kruntide ehitusõiguse

määramine, juurdepääsude, parkimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline lahendami-

ne ning kruntide tehnovarustuse lahendamine. Detailplaneeringu tulemusena moodustatakse

kokku kakskümmend kolm elamumaa, üksteist transpordimaa, üks ühiskondlike hoonete maa

ja üks maatulundusmaa kinnistut. Ühiskondlike hoonete maa kinnistule on planeeritud 3 pa-

ralleeliga põhikool kuni 650 õpilasega

Tuues välja planeeritava ala naabruses kehtestatud detailplaneeringute arhitektuursed tingimused:

Niidu kinnistu DP Kaasiku kinnistu DP Kaasiku kinnistu DP

Ehitise lubatud kõrgus elamu/abihoone

9m/6m Hooned kõrgusega 11m Hooned kõrgusega 11m

Korruselisus Elamu/abihoone

II / I Hooned II korruselised Hooned II korruselised

Katusekalle 25°-45° 0°-45° 0°-45°

Hoonete arv krundil 1 elamu/1 abihoone 1 elamu/1 abihoone oleneb krundi suurusest 1 elamu/1-2 abihoonet

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 8

Kontaktvööndi hoonestus on eriilmeline, kuid valdavalt viilkatustega ühepereelamud.

Roosipõõsa tee äärsed elamud Jaanivälja põigu elamud

Jaanivälja tee 1a elamu Lepiku tee 11a elamu

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

5.1. ASUKOHT

Planeeritav ala asub Rae külas, külgnedes riigiteega 11334 Raeküla tee km 1,305-1,394.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7ha

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Rae vallas Rae külas alljärgnevat maaüksust:

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve KÜ liigile

Kinnistui omanik

Jaanisalu 65301:001:5115 4325550 6120m² maatulundusmaa Jaan Dello Aime Dello

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 9

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

MÜ nimetus katastriüksuse tunnus pindala m² sihtotstarve

65301:001:5116 11334 Raeküla tee T4 540 transpordimaa

65301:002:0651 11334 Raeküla tee 2352 transpordimaa

65301:002:0649 Roosipõõsa tee 5392 transpordimaa

65301:001:4835 Jaanivälja tee 1a 8059 maatulundusmaa

65301:002:0642 Jaanivälja tee T2 2412 transpordimaa

5.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on 100% leostunud gleimuld (Go).

Muldade lihtlõimiseks on paeveeriseline liivsavi ja rähkne liivsavi (v1ls/r2ls). Huumushorisondi

tüsedus 25-30cm.

Planeeritaval alal on nõrgalt kaitstud põhjavesi.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radooniriski

ala, normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega

pinnaseid.

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Jaanisalu maaüksuse reljeef (katastritunnus 65301:001:5115) on kagu-loode suunaga, jäädes

absoluutkõrgustelt 42.56m -40.76m vahele.

Jaanisalu katastriüksuse maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on 5282m² metsamaa ja 838m² muu

maa.

Detailplaneeringu ala moodustatud teemaa ja elamumaade hoonetus aladele on teostatud Arbomare

OÜ poolt „Jaanisalu kinnistu osaline haljastuse hinnang“, mille tulemusel antud alal kasvab põhiliselt

harilik toomingas, hall lepp, harilik pihlakas, harilik saar, kask ning harilik haab. Ühtegi väga väärtus-

likku ja kindlasti säilitamist väärt puud hinnatud puude seast ei leitud. Metsale iseloomulikult on

Jaanisalu kinnistul kuivanud, ümber kukkunud, murdunud puid ja võsa. Kõige jämedam puu on 29cm

läbimõõduga kuldkask. Enamus puid on 10 - 20cm läbimõõduga noored puud. Säilitada tasub noori

terveid puid, millel on olnud ruumi kasvada ühtlase võraga sirgeks puuks.

Foto 5 Vaade kinnistul kasvavatele puudele Foto 6 Vaade kinnistu põhjapiirile.

Teedest ja hoonestusalast väljaspool olev kõrghaljastus on soovitav maksimaalselt säilitada. Kuna

teemaa ja kruntidele sissesõidutee, parkla osas teostatakse lageraiet, siis antud alas on III

väärtusklassi puid vaid 16 tükki ja need on 2 kuldkaske, 1 harilik vaher, 7 harilikku saart, 6 harilikku

toomingat. Elamumaa kruntide hoonestusala piires likvideeritavad puud määratakse hoone projekti

käigus. Puude likvideerimisel tuleks teostada asendusistutus, võttes arvesse maaüksuse haljastuslike

kui ökoloogilisi aspekte.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 10

Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrus nr 17 "Puu raieloa andmise kord Rae vallas" § 1 lõige 6 määrab,

et ehitusprojekti kohaselt mahavõtmisele määratud puude raiumiseks loetakse luba antuks koos

ehitusloaga ning raieloa taotlust selleks esitama ei pea.

5.4. HOONESTUS

Planeeritaval alal hoonestus puudub.

5.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale on Jaanivälja teelt. Jaanivälja tee ja planeeritav juurdepääsu tee on

erateed. Ehituseadusti¹ §92 lg 8 avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt

määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.

5.6. TEHNOVÕRGUD

Olemasolevad tehnovõrgud paiknevad nii Jaanivälja tee T2 maaüksusel, kui ka 11334 Raeküla tee T4

maaüksusel.

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ rohelise võrgustiku lähtealustele tuginedes planeeringualale

rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad) ei ulatu.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele

katastriüksustele registreeritud.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius

kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada. Planeeringuala piirneb 11334 Raeküla teega, mille tee kaitsevöönd on 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast ning Jaanivälja teega, mille kaitsevöönd on 10 m äärmise sõiduraja

välimisest servast

Planeeringuala lõuna küljel kulgevad piirkondlikud vee- ja kanalisatsiooni trassid. Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku välispinnast või kandekonstruktsioonist

mõlemale poole.

Elektrimaakaabelliini: väline tunnus KKL88426546; kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini.

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

6.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:

❖ kruntide ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, suurim lubatud

hoonete arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud

kõrgus);

❖ kruntide hoonestusala (see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi

ehitusõigusega lubatud hooneid) piiritlemine;

❖ juurdepääsuteede, vajalike tehniliste kommunikatsioonide ja haljastuse lahendamine;

❖ servituutide vajaduse määramine.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 11

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest m² liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/ lahtutavate osade pindala m²

Osade senine sihtotstarve katastriüksuse liikide järgi

1 HP 543 65301:001:5115 -543 Maatulundusmaa

2 LT 768 65301:001:5115 -768 Maatulundusmaa

3 EP 1509 65301:001:5115 -1509 Maatulundusmaa

4 EP 1504 65301:001:5115 -1504 Maatulundusmaa

5 EP 1795 65301:001:5115 -1795 Maatulundusmaa

HP haljasala maa, LT tee ja tänava maa, P üksikelamu maa

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 12

P o

s. n

r

K ru

n d

i k o

h a-

aa d

re ss

v õ

i ko

h a-

aa d

re ss

i e tt

e p

an e

k

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

(m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e )

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

e

la m

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

h o

o n

e te

k õ

rg u

s- kõ

rg u

s

m aa

p in

n as

t (m

) El

am u

/a b

ih o

o n

e

H o

o n

e te

a rv

k ru

n d

il

(e la

m u

/a b

ih o

o n

e )

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d e

ta ilp

la n

e e

ri n

gu li

ik id

e ka

u p

a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

k au

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m

aa p

e al

n e

/m aa

-a lu

n e

Tu le

p ü

si vu

s

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

a rv

-

n o

rm at

iiv n

e /k

av an

d at

av

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 Roosipõõsa tee L2 543 - - - - - HP Üm - - - 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd Vee-ja kanalisatsiooni trasside servituut

2 Jaanisalu tee 768 - - - - - LT L - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala Jaanivälja tee 10m kaitsevöönd

3 Jaanisalu tee 1 1509 225 344 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd Jaanivälja tee 10m kaitsevöönd Planeeritava elektri kaabli servituudi ala

4 Jaanisalu tee 3 1504 225 470 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd

5 Jaanisalu tee 5 1795 270 614 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd Vee-ja kanalisatsiooni trasside servituut

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, Üm-ühiskondlik maa

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 13

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud

järgmised ehituspõhimõtted:

Hoonete projekteerimise reeglid:

1. Järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada liginullenergiahoone

projekteerimisnormidega.

2. Arvestada standardiga EVS 894:2008+A2:2015. Eluruumides peab olema tagatud katkematu

insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

3. Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

4. Projekteerida vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.

Arvestada Terviseameti kirjast 30.02.2020 nr 9.3-1/20/10927-2 tulenevate nõuetega:

1. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja

öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

2. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normta-

semed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

kehtestatud normtasemeid.

3. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel elamualadel

vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud II mürakategooria tööstusmüra sihtväärtustele.

4. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

5. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Hoonete rajamisel ja materjalide valikul tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse.

Arvestada tuleb ka ümbritsevatel kruntidel asuvate hoonete viimistlusega ühtse ilme saavutamiseks.

Planeeringualale rajatavad hooned peavad olema nii põhiplaanis kui ka mahus, naaberkinnistute hoonetele

sarnaste gabariitide, katusekuju ning katusekalletega.

Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

Arhitektuursed tingimused kruntidele pos. 3,4,5

Krundil võib paikneda 1 elamu ja 2 abihoonet (abihoonete ehitistealune pindala kokku 80m²)

Hooned projekteerida maksimaalselt elamu II korruselisena / abihoone I korruselisena

Elamu kõrgusega maapinnast kuni 8m

Abihoone kõrgusega maapinnast kuni 5m

Lubatud katusekalle on vahemikus 25º-45º

Kasutatavad ehitusmaterjalid

Eelistada naturaalseid materjale (nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid kombi-

natsioone.). Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil kombineerituna puitmaterjaliga. Vältida tuleb naturaal-

seid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid või sooje ja looduslähe-

dasi värvitoone. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

Aiad ja piirded

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 14

Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Teede poolsed piirdeaiad võivad olla

osaliselt läbipaistvad puidust lattaiad või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,5m. Kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m. Piirded ei tohi avaneda tänava poole.

6.2 VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta

hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete

ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on

välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Sademevete juhtimine naaberkinnistule ja riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud. Sademevesi lahendatakse

pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse sademeveed juhtida rennide ja torustikega

maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav on ette näha sademevee kogumine kastmisveeks.

6.3 INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Sellest tulenevalt on Kalde Vesi OÜ määratud vee-ettevõtjaks alates

2009. aastast Rae külas Jaanivälja tee, Kaasiku tee ja Lepiku tee piirkonnas. Reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenust Kalde Vesi OÜ ei paku, teenust osutab piirkonnas aktsiaselts ELVESO, mille omanikuks

on 100% Rae vald.

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

Planeeritud tehnovõrkude paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

6.3.1. VEEVARUSTUS

Planeeritav ala asub Kalde Vesi OÜ vee-ettevõtluspiirkonnas. Veevarustus tagatakse puurkaevust

PRK0016677, mis paiknen Martini maaüksusel (katastritunnusega 65301:002:0262). Planeeritava

elamugrupi ööpäevane veevajadus 3x0,3 m³/d =0,9 m³/d. Liitumisühendused elamutesse on planeeritud

DN 25 maakraanidega. Planeeritava veetrassi ristumised Jaanivälja teega tuleb projekteerida tee ja selle

koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil.

6.3.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav reovee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0,9 m³/d.

16.02.2021 detailplaneeringu joonisel on välja pakutud reoveekanalisatsiooni lahendus, kus reoveekanali-

satsiooni eelvooluks on planeeritava ala edela nurgas paiknev kanalisatsioonitorustik. Iga kinnistu jaoks on

ette nähtud üks liitumiskaev. Kanalisatsioonitrasside rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul /

õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.

13.09.2021 detailplaneeringu joonisel on välja pakutud reoveekanalisatsiooni lahendus, kus kolme

elamumaa krundi kanalisatsioon on lahendatud survetrassi baasil. Reoveed juhitakse otse Jaanivälja tee

ääres olevasse survekanalisatsiooni. Igale elamumaa krundile planeeritakse kinnistu omaniku halduses

olevat eramaja pumplat, mille asukoht määratakse hooneprojekti käigus.

Planeeritava ala kanalisatsiooni lahendus ja liitumised täpsustatakse tehnilise projekti käigus.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 15

6.3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 8m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ lisa 1

alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised.

Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa

meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab

tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

enduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Hoonete tuleohutuse osa lahendatakse vastavalt:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

• Majandus- ja taristuministri 05.07.2015 määrusele nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008). Alus: Ehitusseadustik §3

lõige 5;

• Siseministri 30.03.2017 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele” (https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014). Alus: Ehitusseadustiku

§ 11 lõike 4 ja Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel.

• Standardisari EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus“.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse planeeringu alal edela piiril,

11334 Reaküla tee kergliiklustee ääres olevast tuletõrje hüdrandist.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

6.3.4. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele 360905,

mis on väljastatud 20.10.2020.

Detailplaneeringuala planeeritavate uute kruntide elektrivarustus 3x(3x25A) on ette nähtud planeeritava-

test mitme kohalistest liitumiskilpidest ja jaotuskilbist toitega planeeritavatelt 0,4kV maakaablitelt. Liitu-

miskilbid ja jaotuskilp on planeeritud tarbijate kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid pea-

vad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritavate kilpide toide on ette nähtud 0,4kV maakaablliiniga

olemasolevast jaotuskilbist 48275JK.

Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul / õigustatud isikul sõlmida

maa kasutamist võimaldav notariaalne leping. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitu-

mistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 16

6.3.5. GAASIVARUSTUS

Liitumine Jaanivälja teel oleva gaasitassiga toimub perspektiivselt vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele

tingimustele, mis on väljastatud 21.09.2020.

Detailplaneeringuga moodustavate kinnistute jaoks on planeeritud A-kategooria gaasitorustik alates olema-

solevast gaasitorustikust Jaanivälja tee T2 kinnistul (65301:002:0642) piki Jaanisalu kinnistule detailplanee-

ringuga moodustatavat transpordimaa kinnistut kuni kõikide moodustatavate elamumaa kinnistute piiride-

ni. Moodustavate kinnistute jaoks on planeeritud kinnistute piirile gaasitorustikule liitumispunktidena

maakraanid. Planeeritavale gaasitorustikule on nähtud ette servituudi/ kasutusõiguse ala 1 m mõlemale

poole torustiku keskteljest.

Gaasivarustuse tagamiseks tuleb sõlmida liitumisleping Avend Eesti AS-ga.

6.3.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada

võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Kuna planeeritav ala on kaetud kõrghaljastusega, siis maaküte planeeritud kruntidel pole lubatud.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM

määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

6.4. TEED JA PARKIMINE

Liiklusruumi planeerimisel on lähtutud standardist EVS 843:2016 Linnatänavad.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30

meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul

vähendada, seetõttu on Jaanivälja tee kaitsevööndi laius detailplaneeringu raames määratud 10 meetrit

äärmise sõiduraja välimisest servast.

Planeeringuala piirneb 11334 Raeküla teega, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest

servast.

Juurdepääs planeeritud elamumaa kruntidele toimub Jaanivälja teelt mööda planeeritavat teemaa krunti.

Kvartalisisene tupiktee on planeeritud 4.5m laiusena, mis rahuldab kolme elamumaa krundi segaliiklust.

Tupiktee lõpus on ümberpööramis plats mõõtmetega 14x12m. Rajatav juurdepääsutee on tolmuvaba

kattega. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.

Detailplaneeringu joonisele on peale kantud nähtavuskolmnurgad arvestades, et Jaanivälja tee sõidukiirus

on 30km/h ja 11334 Raeküla teel 60km/h.

Planeeritava juurdepääsutee ristumisel Jaanivälja teega on peale kantud nähtavuskolmnurk

nähtavuskaugusega kõrvalteele „Peatu ja anna teed“ 5m x60m ning Jaanivälja tee ristumisel 11334 Raeküla

teega 5m x120m.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 17

Parkimisnormatiiv vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad Tabeli 9.2 järgi

Parkimiskohtade arvutus

Pos. nr Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arv

3 Eramu - 3 3

4 Eramu - 3 3

5 Eramu - 3 3

KOKKU 9

6.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA , VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

Autoliiklusest põhjustatud müra

Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui loodusele.

Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt:

❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid;

❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega;

❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike

ainetega;

❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine).

❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni.

Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Müra

kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest

(müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel).

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete

sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või

hoonestamata ala kategooriast.

Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist

(liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud

perspektiivne elamumaa.

Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus:

• müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute müra- tundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel).

Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest.

Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad; VI kategooria – liikluse maa-alad.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 18

Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast

Kategooria Aeg,

indikaator

Piirväärtus Sihtväärtus

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria päev, Ld 55 55 50 45

öö, Ln 50 40 40 35

II kategooria päev, Ld 60/651 60 55 50

öö, Ln 55/601 45 50 40

III kategooria IV kategooria

päev, Ld 65/701 65 60 55

öö, Ln 55/601 50 50 45 1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel

Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, tee- katte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset. Autoliiklusest tuleneva müra hindamise aluseks on võetud 2015 aastal OÜ Adepte Ekspert poolt koostatud Rae vallas Vana-Sutikase kinnistu detailplaneeringu koostamise koosseisus olevat mürahinnangut. 2015 aasta andmetel oli Raeküla tee lõigu 0-0,91km AKÖL 2324 autot ööpäevas, millest 13% moodustasid autorongid, veoautod ja autobussid. Müra modelleerimise tulemusena koostati mürakaardid 2015 aasta olukorrale, kus esitati müratasemed teele lähimate elamute fassaadidel. Kõige lähemad elamud paiknevad teest 33m kaugusel ning tulemused olid I korrusel 54,2dB päeval ja 45,4dB öösel ning II korrusel 57,2dB päeval ja 48dB öösel. Mürahinnangu alusel on näha, et olemasolevate hoonetele mõjuv müra ei ületa piirväärtust. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11334 Raeküla tee km 1,305-1,394. Liikluskiirusest detailplaneeringu raames 11334 Raeküla teel on 60km/h, tee on korrektse asfaltkattega. Vastavalt 2019.a. liiklussageduse andmetele on 11334 Raeküla tee liiklussagedus planeeringu ala raames 780 autot ööpäevas, sellest sõi- duautod 750a/ööp, veoautod-autobussid 28a/ööp ja 2 autorongi. Antud teelõigu liiklussagedus on ligi kolm korda väiksem, seega planeeritud hoonestusala müra ei ületa piirväärtust, seda kinnitab ka Rae valla müra- kaart, kus on näha, et planeeritavatel hoonestusaladel on müra 50dB. Väljavõte Rae valla mürakaardist:

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 19

Soovitav on rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid:

1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3

"Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks

projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva

heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on

õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel

(iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate

konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO

717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. Hoone

seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga.

2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav

kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w + Ctr ≥ 35 dB.

3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud

elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides

ületatakse lubatud müratasemed.

Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse

vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase

materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased

summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt

kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.

Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki

tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne).

Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada

hooneid.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku

tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku

täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone

vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga

vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone

projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt

massiivseid konstruktsioone.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb

11334 Raeküla tee ning planeeritud elamumaa kruntide hoonestusalade vahelisel alal säilitada olemasolev kõrghaljastus ning soovitav teepoolsele küljele rajada hekke, mis takistavad õhusaaste levimist.

Riigiteede omanik (Maanteeamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest põhjustatud

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 20

häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seonduvad

(müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

6.6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Hoonestusalast väljaspool olev kõrghaljastus tuleb

maksimaalselt säilitada. Puude likvideerimisel tuleks teostada asendusistutus. Raietegevuse teostamisel

arvestada raierahu perioodiga. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300m² kohta 1 puu, mille

täiskasvamis kõrgus on 6 m.

Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine.

Rajatavate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest keskkonnakaitse seadustest

ning normdokumentidest. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb

kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Planeeritaval maa-alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikke tegevusi ega tootmist, mis seaksid

piiranguid kavandatavale ehitustegevusele. Käesoleva planeeringuga käsitletavatele kruntidele ei ole ette

nähtud keskkonda saastavaid tegevusi ning olulist negatiivset mõju keskkonna üldisele kvaliteedile

planeeringulahenduse rakendamisega ei avaldata, ei seata ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara. Planeeringu koostamisel on seatud eesmärgiks täiendav ehitusõiguse määramiseks 3-le

üksikelamule koos abihoonetega nii, et selle käigus välditakse keskkonnale kahju tekitamist. Planeeringuala

piirneb riigiteega, seetõttu on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest

liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning hoone

ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest

tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi.

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ületada KeM määruse nr 71

lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00 –07.00 vahel II

kategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele

Jäätmed.

Planeeritavale krundile on ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Kui konteiner asub

lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada

võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja

kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.

Soovitatavalt varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Rae valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjale. Põhieesmärgiks on maksimaalne jäätmete

liigiti kogumine tekkekohas. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete

kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 21

Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on lubatud oma kinnistu piires, kuid selleks

ette nähtud kinnistes kompostrites.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse

projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka

aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja

veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olema-

solevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m³

ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase alla 300 Bq/m³.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-

150kBq/m). Veendumaks hoonetes radooniohutu keskkonna loomises on kohustuslik enne hoone

projekteerimist teostada radooniuuring. Arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Rae vallas Rae külas Jaanisalu kinnistule on teostatud radooni mõõdistused pinnases, PML BALTI OÜ töö

26.12.2020.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 22

Mõõdistustulemuste järeldus on, et mõõdetud Rn-sisaldus kõigis uuringupunktides oli normaalse taseme

vahemikus.

Normidele vastava radoonitaseme saavutamiseks hoones tuleks projekteerimisel kindlasti arvestada ra-

dooni kaitsega. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuete-

le vastav ventilatsioon. Vundamendi soovitame projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimali-

kult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida).

Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoonete projekteerimisel.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Detailplaneeringus on arvestatud kuritegevuse ohjeldamiseks juhendmaterjalina „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ lähtuvalt EVS 809-1:2002. Kuriteohirmu alla

mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused jms.

Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate

tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, kõnnumaad), pimedad

nurgatagused. Kodanike elukvaliteedi oluliselt määrav igapäevane julgeolek on seotud erinevate ruumiliste

ja sotsiaalsete aspektidega, mida on võimalik juhtida läbi keskkonna planeerimise ja arhitektuursete

lahenduste. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös omavalitsuse

ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste.

Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse

strateegiatega:

• hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;

• territoriaalsus.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse ja avalikes huvides olevate

tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine toimub alljärgnevalt:

1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega

seonduvad rajatised, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende

väljaehitamise kolmandate isikute poolt.

2. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, avalikes

huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

3. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Rae Vallavalitsus ei väljasta

ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus ning avalikes huvides

olevad tehnovõrgud ja -rajatised.

4. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega ei tekitada naaberkinnistute omanikele

mingisugust kahju ega kahjustata ka avalikku huvi. Samuti ei tekitata naaberkinnistu omanikele

täiendavaid kitsendusi.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 23

Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Trans-

pordiametile nõusoleku saamiseks.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatak-

se muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit menetlusse.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;

3. Ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega

seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks;

4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise

lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade

väljastamine;

5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

6. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate

tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustuse jne) ning avalikult kasutatavate teede ja

teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu;

7. Valmisehitatud avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg

1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust,

millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne

mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevööndid,

mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju.

Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub

uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid

taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 24

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine,

kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all

on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti

ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 25

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_410x785_16.02.21

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_410x785_13.09.21

Ruumiline illustratsioon

Transpordiametile.pdf

TRANSPORDIAMET

[email protected] Meie /kuupäev vastavalt digitaalallkirjale/

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Rae Vallavalitsuse 18.08.2020 korraldusega nr 1067 on algatatud “Rae küla Jaanisalu kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Rae Vallavalitsuse

02.03.2021 korraldusega nr 317 „Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmine ja avalikustamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada kolm elamumaa sihtotstarbelist, üks

transpordimaa sihtotstarbeline ja üks üldkasutatav maa sihtotstarbega krunti. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada

juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Detailplaneeringu lahendus on jäänud seisma planeeritava ala kanalisatsioonilahenduse osas, mille

osas pole kindlat kokkulepet sõlmitud, samas on võimalik realiseerida mõlemaid lahendusi, mis on

välja toodud ka seletuskirjas.

Maanteeamet väljastas kooskõlastuse detailplaneeringule kirjaga 23.12.2020 nr 15-2/20/41328-5,

kus tõi välja, et planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga:

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Trans-

pordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavan-

datakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Tänaseks on antud detailplaneeringu kooskõlastusest möödas rohkem üle kahe aasta.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitan uuesti Rae külas Jaanisalu kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Lisatud detailplaneeringu joonis ja seletuskiri.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Taimi Kirs

HIRUNDO OÜ ruumilise keskkonna planeerija

OÜ HIRUNDO

Reg.nr. 11220970

Sõpruse pst 218-13

13416 Tallinn

Mob. 5203279

E-POST [email protected]