Eesti digiühiskonna 2035 arengukava
Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) on teejuht Eesti digiriigi arendamiseks ja juhtimiseks tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitliliste ja majanduslike väljakutsete ajastul. Arengukava toetab riikliku strateegia "Eesti 2035" sihte ning eesmärke, ennekõike tõhustades riigivalitsemist ning edendades majanduse konkurentsivõimet.
Digiühiskonna arengukava, mis loodi 2021. aastal ning uuendati 2025. aastal, seab ja loob raamistiku eesmärkidele ning tegevustele selle visiooni saavutamiseks ja tulemuste tagamiseks.
Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid
Tänane kontekst: murrang ja vastasseis
Alates 2021. aastast oleme elanud ajajärgus, mida iseloomustab järjest süvenev geopoliitiline ja tehnoloogiline konkurents. Selles nõudlikus olukorras vajavad Eesti digiriigi strateegilised eesmärgid kohandamist ja fookus radikaalset teravdamist. Meie tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu:
1. Globaalne tegumikonkurents, andmepõhisus ja tehisaru üldkasutatavus Tehisaru on muutunud üldotstarbeliseks tehnoloogiaks, mis defineerib ümber kõik majandussektorid. Tehisaru väärtus tekib alles koos kvaliteetsete, taaskasutavate ja turvaliselt hallatud andmetega. Siseneme kiiresti tegumite (ingl k. agentic AI) ajastusse, kus riigivalitsemise järgmine paradigma nihe tugineb autonoomsetel tegumitel, kes kasutavad reaalajas andmeid, et tegutseda inimese ja riigi nimel. Riigiteenuste tulevik ei ole enam päringupõhine, vaid agentne ja ennetav. Andmepõhised agendid võtavad enda kanda proaktiivse rolli: nad tuvastavad õigused, eeltäidavad otsused ja juhivad asutusteülest suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi nii andmekogude, tekstide kui ka sensorinfo põhjal. See loob omakorda pretsedenditu väärtusloome, kuid eeldab, et andmed on masinloetavad, standardiseeritud ja taaskasutatavad. Samal ajal muudab tehnoloogia (kvanttehnoloogia, krüptograafia, biotehnoloogia, sünteetilised andmed) haldamise eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest ning suveräänset arvutusvõimekust.
2. Aktiivne geopoliitiline vastasseis Tehnoloogia ja tarneahelad on muutunud globaalse võimuvõitluse peamiseks areeniks. Autokraatlikud režiimid kasutavad tehnoloogiat strateegilise relvana, rünnates sihipäraselt Eesti digiriigi vundamenti ja meie sõltuvust digiteenustest. Küberründed ja pahategumite (ingl k. rogue agents) võimendatud desinformatsioon on nii Eesti kui meie rahvusvaheliste liitlaste igapäevane reaalsus. Digiriigi toimepidevus, turvaline andmehaldus, ja küberturvalisus ei ole enam tehniline haldusküsimus, vaid riikliku ellujäämise eeltingimus. Eesti peab suutma tagada suveräänse arvutusvõime, turvalise andmetaristu, ja vastupanuvõime hübriidrünnakutele.
3. Majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus Vastuolu meie maailmatasemel IKT ja idusektori ja vähedigitaalse traditsioonilise majanduse vahel on muutunud akuutseks haavatavuseks. Ettevõtted ei kasuta süsteemselt andmeid ega tehisaru, mis võimaldaksid parimaid teenuseid pakkuda ning otsuseid teha. Tehisaru ajastul võidavad riigid, kes rakendavad nutikaid lahendusi kogu majanduses, mitte üksnes tehnoloogiaettevõtetes. Riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse laiahaardelisele digitaliseerimisele ning andme- ja tehisaru võimekuse tõstmisele. Ainult nii tekib laiapõhjaline andmemajandus, mis toetab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.
4. Avaliku sektori teenuste killustatus Eesti kui digiliidri peamine siseriiklik pidur on IKT-teenuste krooniline killustatus. Tuleviku proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust, mida toetavad andmete väärindamine, privaatsuskaitse ning taaskasutatavad tarkvaralahendused ja komponendid. Tänased dubleerivad andmekorjed ja erilahendused on ressursikulu ja julgeolekurisk.
Kuidas edasi?
Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pika kogemusega digiliidrina seab meile kõrged ootused, kuid see hajub kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla globaalseks eestvedajaks tehisaru lahenduste kasutuselevõtul, Euroopa digikukru, privaatsuskaitse tehnoloogiate, eriti andmekorralduse ja tehisaru eetilise ja turvalise rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus, kui globaalselt. Sealhulgas oleme võtmepartneriks meie lähematele liitlastele nagu Ukrainale avaliku sektori, küberkaitse ning digivõimekuste kaasajastamisel ja arendamisel.
Põhimõtted
Tegevustest digiühiskonna arendusteekonnal aastani 2035 juhindume selgetest ja kindlatest põhimõtetest, mis on järgnevad:
Inimkesksus ja põhiõigused
Kaitseme põhiõigusi, tagame läbipaistva andmetöötluse ja võrdse ligipääsu digiteenustele kõigile ühiskonna liikmetele.
Pidev uuendusmeelsus
Otsime alati tõhusamaid lahendusi ja julgeme nutikalt katsetada.
Eesti keel ja kultuur
Tagame eesti keele ja kultuuri elujõu digiruumis, sh globaalsetes tehisarulahendustes.
Roheline fookus
Tagame tehnoloogia ning taristu keskkonnasäästlikkuse ja rakendame digilahendusi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
Usaldus ja ennetus
Juhime riske läbipaistvalt, eelistades ennetust tagajärgedele.
Katkematu toimepidevus
Tagame digitaristu ja teenuste töökindluse ka kõige keerulisemates oludes.
Tehnoloogianeutraalsus
Keskendume parimale tulemusele, eelistades avatud standardeid ja innovatsiooni.
Kaasav IKT-sektor
Suurendame IKT-sektori mitmekesisust, aktiivselt kaasates nii noori, eakaid naisi, kui ka erivajadustega inimesi.
Nutikas koostöö
Ehitame digiühiskonda sektorite-üleselt ja toetame Eesti digi-innovatsiooni rahvusvahelist eksporti.
Elukestev digipädevus
Väärtustame digi- ja andmeoskusi kui tehisaru ajastu ja küberjulgeoleku tagatist.
Alaeesmärk I. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus
Eesti on inimkeskne, usaldusväärne, nutikas ja hukukindel digiühiskond, mis töötab sujuvalt ja tõhusalt. Meie eesmärk on olla jätkuvalt maailmas digiarengu liider, tuginedes kvaliteetsetele ja kättesaadavatele andmetele, kindlale õigusruumile, turvalistele platvormidele, tugevale kompetentsile ja rahvusvahelisele koostööle. Selle eesmärgi saavutamiseks viime ellu neli tegevussuunda:
Mõõdik: Avalike digiteenustega rahulolu (Allikas teenuste kataloog, JDM)
Teenuse kasutaja
2019
2024
2030 siht
2035 siht
Eraisikud
69%
82%
90%
90%
Ettevõtjad
47%
85%
90%
90%
Võtmesuunad:
1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused
✔ Eestis toimivad proaktiivsed ja terviklikud teenused, mis jõuavad inimeseni automaatselt ja õigel hetkel, ühendades riigi, KOV-ide ja erasektori võimekused. Selleks:
• Arendame üleriigilist disainisüsteemi ja keskseid tööriistu, mis loovad ühtse ja ligipääsetava kasutajakogemuse, kaotavad arenduste dubleerimise ning kiirendavad innovatsiooni. Kehtestame ühtse teenusstandardi ja metoodika teenuste rahulolu mõõtmiseks.
• Kasutajakeskse visiooni rakendamisel lähtume „Personaalse riigi valges raamatus“ toodud põhimõtetest.
2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru
✔ Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt läbivalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades. Selleks:
• Andmed tööle: Loome tulevikukindla andmemajanduse. Tõhustame andmehaldust ja – andmete taaskasutust, et vähendada halduskoormust, vältida dubleerimist ja luua uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadusele ja avalikule sektorile.
• Tehisintellekt igas nurgas: Rakendame tehisaru, tegumeid laialdaselt avalikus ja erasektoris, et tõsta tootlikkust ja pakkuda personaalsemaid ning lisandväärtust loovaid teenuseid (siht kasvatada majandust >8% aastas). Tagame suveräänse arvutusvõimekuse ja suuname investeeringuid mudelite arendamisesse, et tagada Eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul.
• Inimese heaks: Tagame, et andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne ja usaldusväärne. Loome läbipaistva regulatiivse ja tehnoloogilise raamistiku (sh tehisaru liivakasti), mis võimaldab turvalist innovatsiooni, kaitseb inimeste õigusi digiriigis ja annab neile kontrolli oma andmete üle. Tagame, et kõigil inimestel on elementaarne andme- ja tehisaru kirjaoskus.
• Tehisaru, andmete ja tegumite arendamisel lähtume „Andmete ja tehisintellekti valges raamatus“ toodud põhimõtetest ning suundadest.
3. Töökindlad digiriigi teenused ja platvormid
✔ Eesti digiriigi kesksete komponentide (sh eID, X-tee, riigiportaal) töökindlus, turvalisus ja toimepidevus on tagatud ka kriisiolukordades. Selleks:
• Koondame IKT-ressursse, väldime dubleerimist ja rakendame strateegiliselt pilvelahendusi.
• Arendame eesti.ee ja Eesti äpi peamisteks, mugavateks digiväravateks nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, mis võimaldab teavitusi ja sujuvat suhtlust riigiga.
• Juurutame EUDI digikukru kui uue põlvkonna mobiilse eID, tagades sellega turvalise isikutuvastuse ja piirideta ligipääsu teenustele kogu Euroopas.
4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine
✔ Tagame IKT-valdkonna tervikliku, tõhusa ja jätkusuutliku juhtimise kõige optimaalsema resursikasutusega. Selleks:
• Korrastame IT-juhtimise valitsemisalades ja konsolideerime tugitegevusi.
• Juhime digivaldkonna rohepööret, eelistades keskkonnasäästlikke IKT-lahendusi.
• Arendame järjepidevalt digioskusi ja -kompetentsi kogu haridusteel.
• Edendame rahvusvahelist andmevahetust ja digilahenduste koosvõimet.
• Kindlustame Eesti digiriigi strateegiliste huvide kaitsmise Euroopa Liidu ja globaalsel tasandil, seistes õigusruumi lihtsuse ja madala halduskoormuse eest. Hoiame ja arendame Eesti digiriigi rahvusvaheliselt head mainet, tehes tihedat koostööd partneritega ning toetades Eesti tehnoloogiate ja kogemuste globaalset eksporti.
Tulevikustsenaarium "Nähtamatu kolimine"
Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID-ga seotud assistendile: "Kolime perega Saaremaale." See üks käsklus käivitab nähtamatu tegumipõhise teenuseahela, mis tugineb töökindlatele platvormidele ja strateegilisele juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOV-ide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab väliskliendile, kindlustab riikidevaheline rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema sotsiaalkindlustuse ja maksude korrektse arvestuse. Lõpuks, tuginedes digioskuste arendamise strateegile, märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni ja robootikaringis, tagades tema õpiteekonna jätkumise.
Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum
Tagame turvalise ja usaldusväärse küberruumi, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse toimimise vundament. Kaitseme kogu ühiskonda ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidendid on aastaga kahekordistunud. See on tipnenud sadu tuhandeid eestlasi puudutanud massiivsete andmelekete ning geopoliitiliste vastaste üha agressiivsema ja varjatuma survega meie elutähtsa taristu suunal, sest nii teadaolevad kui ka uued vaenulikud ohustajad on pidevas arengus otsides väsimatult uusi viise ligipääsemaks Eesti ühiskonda mõjutavatele digitaalsetele teenustele ja võrkudele.1 See omab mõju ühiskonna usaldusele digiteenuste suhtes.
Meie küberruumi kaitse on kohanemisvõimeline ja hõlmab kogu ühiskonda, sõltumata geopoliitilisest survest või tehnoloogia kiirest arengust. Turvaline ja kaitstud küberruum eeldab alustaristu konsolideerimist, kus põhikomponendid ja -teenused on ühiselt hallatud ning taaskasutatavad. See loob eelduse platvormipõhiseks, koostalitlusvõimeliseks ja turvaliseks digiriigiks ning väldib dubleerivaid lahendusi.
Meie eesmärk on ennetav ja tulevikukindel küberkaitse, mis hoiab digiriigi toimivana ja tagab, et 96% elanikkonnast kasutab meie teenuseid täie usaldusega.
Mõõdik: Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu (Allikas: Statistikaamet)
Näitaja
2019
2024
2030 siht
2035 siht
Protsent elanikkonnast, kes peavad digiriigi teenuseid turvalisteks ja usaldusväärseteks ning kasutavad neid.
96,2%
91,8%
>96%
>96%
Võtmesuunad:
1. Juhime riikliku küberturvalisuse arengut sidusalt ja selgelt.
✔ Tagame Eesti küberjulgeoleku läbi sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise. Selleks:
• Seame küberturbealased kohustused proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt arvestades küberohu mõju ühiskonnale.
• Lähtume Eesti seadusandluses riskipõhisusest ja kasutame ressursse sihipäraselt.
• Tõhustame valdkonna ekspertide vahelist koostööd ja küberturvalisuse arengu seiret.
• Konsolideerime alustaristu lähtudes küberturvalisuse ja usalduvääruse aspektidest.
2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt.
✔ Võimestame kogu ühiskonda, et küberohte ennetada ja neile reageerida. Selleks:
• Kindlustame elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevuse igas olukorras, arvestades riikliku julgeoleku vajadusi.
• Suurendame ohuteadmust ning kerksusvõimet tõstes ohtude nähtavust ja seiret.
• Vähendame Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute õnnestumist tänu ennetavate ja kesksete kaitsemeetmete rakendamisele.
3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna.
✔ Kujundame turvalise küberkeskkonna läbi rahvusvahelise koostöö ja tugeva järelkasvu. Selleks:
• Osaleme aktiivselt globaalse küberjulgeoleku kujundamises poliitikas, praktikas ja regulatiivselt (s.h. EL, ÜRO ja globaalne arengukoostöö).
• Kasvatame teadlikult küberkogukonda ja vajalike oskustega spetsialistide arvu.
• Toetame kübervaldkonna karjäärivalikuid ja arendame digi- ning küberoskusi kogu haridusteel.
• Teeme koostööd tehnoloogiainnovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate praktikate rakendamiseks.
Stsenaarium "Operatsioon Jäämurdja"
Aastal 2027 tabab Põhjala-Balti elutähtsat taristut (energia, finants, tervis) globaalne küberrünnak "Jäämurdja", mille siht on rikkuda füüsiliste andmekesksuste turvalisust. Tänu EL-i kiirhoiatussüsteemile ja Põhjala-Balti CERT-ide koostööle saab Eesti RIA hoiatuse enne rünnaku siia jõudmist ning aktiveerib kaitseprotokollid. Kui rünnak tabab näiteks Tervisekassat, lülitatakse elutähtsad registrid koheselt ümber pilvepõhisele lahendusele. Inimese jaoks võib terviseandmete rakendus hetkeks tõrkuda, kuid tema eID ja riigi tuumteenused jäävad toimima. Rünnaku teine laine - tehisintellekti loodud desinformatsioon - ebaõnnestub. Tänu aastatepikkusele digioskuste arendamisele ja küberõppustele on ühiskond teadlikum ja läbivalt ettevaatlikum: paanikat ei teki, inimesed kontrollivad fakte ametlikest kanalitest. Samal ajal neutraliseerivad Eesti ja rahvusvahelised partnerid koos erasektoriga pahatahtlikku ründekoodi. Pretsedenditu rünnak tõrjuti minimaalsete kahjudega tänu rahvusvahelisele koostööle ja hoiatusele, strateegilisele juhtimisele ja teadlikumale ühiskonnale.
Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti
Toome ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kõigisse Eestimaa nurkadesse. Hüperühendatud Eesti on digiriigi ja -majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõimele, uutele ärimudelitele ning võrdsete võimaluste loomiseks ja tagamiseks.
Mõõdik: väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üleriigiliselt (Allikas: TTJA)
Näitaja
2019
2024
2030 siht
2035 siht
Kättesaadavus
58%
81%
100%
100%1
1 tegemist aadresside põhise arvestusega
Võtmesuunad:
1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine
✔ Arendame välja innovatsiooni ja investeeringuid soodustava reeglistiku, mis arvestab turu stabiilset arengut. Selleks:
• Tagame side toimepidevuse, luues sõltumatud välisühendused ja uuendades riiklikku operatiivsidet.
• Osaleme aktiivselt EL-i satelliitside arendamises.
• Arendame ühenduste säilenõtkust koostöös samameelsete riikidega.
2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise kiirendamine
✔ Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G/6G mobiilsidevõrkudevõrkude väljaehitamist, tagamaks kiire ning usaldusväärse ühenduse kättesaadavuse kogu Eestis. Selleks:
• Toetame strateegiliselt ühenduste rajamist maapiirkondade ja transpordikoridoride turutõrke piirkondadesse.
• Loome eeldused uute tehnoloogiate rakendamiseks kõrge ühiskondliku mõjuga valdkondades, nagu julgeolek, liikuvus ja energiamajandus.
3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine
✔ Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepideva ja usaldusväärse toimimise igas ning erakorralises olukorras. Selleks:
• Toetame uute rahvusvaheliste välisühenduste loomist, et soodustada toimepidevust. vältida sõltuvuspunkte.
• Uuendame riikliku operatiivraadioside ja osaleme aktiivselt rahvusvahelises sidejulgeoleku koostöös (sh EL-i satelliitside).
• Kaitseme rahvusvahelisel tasandil sideühenduste toimepidevust koostöös samameelsete riikidega/säilenõtkust.
Tulevikustsenaarium "Katkematu sideühendus"
Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et isegi kriitilistes olukordades säilib ühendus. Kui torm kahjustab maapealseid sideühendusi, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused töös. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja intelligentsetest lahendustest. Hüperühendatud Eesti tähendab, et tagatud on kõik tehnoloogiad ja viisid elutähtsa sidevõrgu jaoks, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes._
Teiste valdkondade kaasatus ning ootused
Digiühiskonna 2035 visiooni ja arengukava elluviimine õnnestub vaid siis, kui kõik poliitikavaldkonnad panustavad koostöös. See arengukava esitab teistele valdkondadele selge tellimuse ja ootused vajalike sammude astumiseks.
Tehisintellekti ja andmete laialdane rakendamine
IKT rohepöörde elluviimine
Avalike teenuste kvaliteedi ühtlustamine
Erasektorile tuginemine ja koostöö
Koostada strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks.
Mõõta asutuse IKT ökojalajälge ja viia ellu vähendamise kava.
Vähendada ja konsolideerida dubleerivaid e-teenuseid.
Rakendada energiatõhusaid tehnoloogiaid ning keskkonnasäästlikku riist- ja tarkvara.
Rakendada ühtset riiklikku teenuste standardit.
Järgida infoturbestandardit teenuse kogu elutsükli vältel.
Juhtida riske teadlikult ja rakendada vajalikke maandamismeetmeid.
Hallata andmete elukaart süsteemselt, vältides dubleerimist ja ühendades andmekogusid.
Delegeerida avalikke teenuseid erasektorile kõikjal, kus see on võimalik ja strateegiliselt mõistlik.
Olemasolevad koostööd teiste valdkondadega
Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM)
• Tulevikuoskused hariduses: Lõimime tehisintellekti, küberhügieeni ja turvalisuse teemad sujuvalt kõigisse haridusastmetesse (alus-, põhi- ja keskharidus).
• Tipptasemel järelkasv: Kindlustame IKT- ja kübertalentide uue põlvkonna, populariseerides doktoriõpet ja karjäärivalikuid. Pöörame erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute kaasamisele tehnoloogiasektorisse.
• Suveräänne arvutusvõimsus: Rajame teadusele ja avalikule sektorile sõltumatu ja tulevikukindel kõrgjõudlusega riikliku arvutusvõimekuse.
• Juhtide ja spetsialistide ümberõpe: Käivitame laiaulatusliku digioskuste täiendõppe, et võimestada juhte ja spetsialiste digimuutusi vedama.
• Maailmatasemel digipädevus: Hoiame elanikkonna digioskused maailma tipus, keskendudes turvalisele ja teadlikule kasutusele (siht: 2035. aastaks on 100% täiskasvanutest internetikasutajad).
• Eesti keel digiruumis: Investeerime keeletehnoloogia aluslahendustesse, et tagada eestikeelsed ja mugavad teenused kõigil võtmeplatvormidel.
Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (HTM & MKM)
• Talendid: Tagame tippspetsialistidele lihtsustatud, kuid turvalise ligipääsu Eestile ja toetame nende kiiret kohanemist.
• Teadusrahastus: Tagame digiühiskonna arenguks vajaliku teadus- ja arendustegevuse püsiva ja kasvava rahastuse.
• Tulevikuvalmidus: Rajame riiklikud kompetentsikeskused kriitilistes tehnoloogiates (tehisintellekt, kvant- ja pilvetehnoloogiad), et olla valmis homseteks väljakutseteks.
Koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM)
• Paindlik seadusloome: Loome reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kaitstes samal ajal inimeste põhiõigusi ja eetilist andmekasutust.
• Kõrgjõudlusega arvutusvõimekus: Kaasame Eestisse investeeringuid arvutusvõimsuse rajamiseks läbi selge riikliku väärtuspakkumise (energia, asukohad, toetused).
• Valitsemise avatus: Väldime riigi võõrandumist, parandades märkimisväärselt infoteenuste kvaliteeti ja kaasates inimesi aktiivselt otsustusprotsessidesse.
• Eesti maine ja eksport: Turundame Eestit kui tarka ja inspireerivat digiühiskonda ning avame äridiplomaatia kaudu uksi meie IT-ettevõtete ekspordile ja talentide kaasamisele.
• Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: Rakendame kaksikstrateegiat: toetame traditsioonilise tööstuse digipööret (oskused, investeeringud) ning arendame kasvukeskkonda uute globaalsete tehnoloogiaettevõtete sünniks.
• Reaalaja majandus: Arendame reaalajamajanduse lahendusi, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks kohaks ettevõtlusega tegelemiseks.
Digiühiskonna arengukava juhtimis ja rakenduskorraldus
Vastutus ja elluviimine
Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), mida juhib justiits- ja digiminister.
Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See programm määratleb konkreetsed aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.
Aruandlus ja ülevaatamine
Aruandlus toimub iga-aastase tulemusaruande kaudu. Arengukava aja- ja asjakohasus vaadatakse põhjalikult üle arengukava juhtkomisjonis ning vajadusel esitatakse Vabariigi Valitsusele arengukava muutmise ettepanek. Valdkonna arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne kestuse lõppu.
Juhtimise eesmärk
Juhtimise peaeesmärk on tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide sünergia. See nõuab kooskõlastatud tegevust ja ühtset infovälja, mida toetab alljärgnev juhtimisstruktuur.
Arengukava täiendavad valdkonnaspetsiifilised dokumendid (nt valged raamatud), mille tegevused peavad kajastuma valdkondlikes programmides ja toetama strateegilisi sihte.
Tabel 1: Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik
Juhtorgan / Roll
Ülesanded
Sagedus
Liikmed
Digiühiskonna arengukava juhtrühm (Juhtkomisjon)
Arengukava ja muudatuste heakskiitmine (valitsusele esitamiseks); elluviimise jälgimine ja strateegiline suunamine; programmi fookuste ja muudatuste heakskiitmine; hindamise algatamine.
Vähemalt 2x aastas
Juht: Digiarengu eest vastutav minister. Liikmed: JDM, MKM, Riigikantselei, RIA, RIT, RIKS, TTJA, HTM, KliM, KuM, RaM, Linnade ja Valdade Liit, Asutajate Selts, Statistikaamet, ITL, Tööandjate Keskliit, eksperdid.
Valdkondlikud nõukojad ja juhtrühmad (Nt Küberjulgeoleku nõukogu, Avalike teenuste nõukogu, Andmete juhtrühm, AI juhtrühm, Arhitektuurinõukogu, Ühenduvuse nõukoda, jt)
Elluviimise jälgimine ja koostöö suunamine töisel tasandil; programmile ettepanekute tegemine; arengukava muudatusettepanekute tegemine juhtrühmale.
Vähemalt 1x aastas
Juht: Vastavalt nõukogu juhtimisstruktuurile, sh JDM vastava valdkonna asekantsler või talituse juhataja. Liikmed: Avaliku sektori asutused, kohalikud omavalitsused, erasektori esindajad, eksperdid.
Temaatilised juhtrühmad ja võrgustikud (Nt Digiidentiteedi, Elusündmusteenuste jt juhtrühmad)
Tegevuste sisu täpsem kavandamine ja elluviimine; koordineerimine; ettepanekute tegemine uute tegevuste algatamiseks.
Vastavalt vajadusele
Oleneb rühmast.
Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused
Arengukava maksumuse prognoos (vt Tabel 2) hõlmab kulusid (ilma KM-ta) arengukava eesmärkide saavutamiseks Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas. See ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a. SF-perioodi 2021-2027 digipöörete toetused). Teised valitsemisalad peavad koostama oma prognoosid iseseisvalt.
Tabel 2. Digiühiskonna arengukava maksumuse prognoos (JDM haldusala)
Aasta
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
KOKKU
Eelarve prognoos (€ mln)*
68,3
111,3
134,9
150,2
157,9
128,2
126,0
133,0
138,3
139,4
1287,4
Lõplik eelarve (€ mln)**
55,1
77,6
110,8
150,2
159,7
553,4
* Maksumuse prognoos, tegemist ei ole juba eraldatud vahenditega. Samuti ei ole täna teada 2028+ struktuurivahendite mahtu.
** Lõplik eelarve sisaldab algset eelarvet (va 2025. aasta eelarve), aasta jooksul eelarveseaduse muudatusega lisandunud või vähendatud summasid, vabariigi valitsuse reservist saadud vahendeid ja ka eelmisest aastast ülekantud jääke. Lisaks on välisvahendite planeeritud eelarve korrigeeritud vastavaks tegelikele kuludele. 2025. aasta eelarve sisaldab aasta alguse 2025. aasta riigieelarve seaduse vaadet.
✔ Kõik valitsemisalad vastavalt koalitsioonileppele (2025-2027) planeerivad eelarve ja tegevused järgmisteks riigiülesteks sammudeks:
• Riigiüleste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine.
• Küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse riigiülene konsolideerimine.
• Tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus sektoris.
• Suveräänse tehisaru taristu ja võimekuse loomine.
• Andmejälgija kasutusele võtmine.
• Ühekordse andmeküsimise printsiibile üleminek (andmekorje dubleerimise vähendamine), lähtuvalt kasutajate vajadustest.
• Andmete ja andmetöötluse kvaliteedi parandamine, lähtuvalt kasutajate vajadustest.
• Tehisaru kasutuse vastavusse viimine EL-i AI määruse nõuetega.
• IT-majade konsolideerimise analüüsis osalemine ja ühtse juhtimismudeli kasutusele võtmine.
• Kesksetele arvutitöökohtadele üleminek vastavalt tegevuskavale (v.a. Kaitse-, Sise- ja Välisministeerium).
• E-kursuste väljatöötamises osalemine ja nende kasutusele võtmine.