Riigimetsa tervikkava kinnitamine Kohtla-Järve linnas

juhatus_otsus_nr_1-32_173_lisa_metsatööde_plaan_tabori_kogukonnaalal_aastatel_2026 – 2035.pdf

Metsatööde plaan Tabori

kogukonnaala l aastate l

2026 - 2035

2

Kohtla-Järve linn koosneb viiest lahustükina linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 pikendati linnaosade seniste

üldplaneeringute (aastatest 2008–2011) kehtivust.

Igas linnaosas on ka riigimetsamaid. Osa riigimetsamaid on linna üldplaneeringu alusel

määratud haljasalade ja parkide või kaitsehaljastuse maaks (praegu käsitletavad

rohealadena). Metsade majandamise tingimusi ei ole üldplaneeringus rohealadel määratud.

Need täpsustatakse linnavalitsusega rohealal raie kooskõlastamise käigus.

Rohealadel metsa majandamist reguleerib metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne

metsateatise esitamist raieks rohealal luba küsida omavalitsuselt.

Tabori aiandusühistuga piirnev roheala on Kohtla-Järve Linnavalitsusega kokku lepitult

nimetatud Tabori kogukonnaalaks. Üldine RMK põhimõte kogukonnaala metsade

majandamisel on see, et tööde tegemiseks koostatakse koostöös linnavalitsuse ja kohaliku

kogukonnaga detailne kava metsatööde läbiviimiseks, arvestades metsa praegust seisukorda,

sh kahjustusi, vanust, puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. RMK-le

on oluline kasvatada tervet ja tugevat metsa ning tagada metsas liikujate ohutus.

Mujal rohealadel ei ole kogukonnaalasid linnavalitsusega kokku lepitud, sest nad ei piirne

tiheasustusega või ei ole olnud RMK hallata.

Kogukonnaala kirjeldus

Tabori kogukonnaala asub Ahtme linnaosas Tabori aiandusühistu ümber olevas riigimetsas.

Ahtme linna üldplaneeringus nimetatakse seda metsa kaitsehaljastuse ning haljasalade ja

parkide maaks. Praegu käsitleb keskkonnaamet seda rohealana. Tabori kogukonnaala pindala

on 22 ha, mis on kõik majandusmets.

Joonis 1. Tabori kogukonnaala (kollane).

3

Tabel 1. Tabori kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 22 hektarit

Kogukond Tabori aiandusühistu elanikud

RMK taristu Tabori (Romoti) tee lõunapoolne (Ahtme mnt poolne) ots

Looduskaitse Looduskaitselised väärtused puuduvad

Pärandkultuur Puudub

Valdav peapuuliik Mänd

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Valdav enamik (95%)

Tabori kogukonnaala 22 ha

pinnast on majandatav

mets. Teede all on 5%.

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Enamik Tabori

kogukonnaala metsadest

on männikud (61%, 13

ha). Leidub ka kuusikuid

(25%, 5 ha) ja kaasikuid

(12%, 2 ha).

95%

5%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

2% 12%

25% 61%

Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

4

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

Tabori kogukonnaala

metsast on keskealisi metsi

43% (9 ha), vana metsa 36%

(7 ha) ja noort metsa 22% (5

ha).

Keskealises metsas teeme

vajadusel harvendusraiet.

Vanas metsas saab teha

uuendusraiet.

Noores metsas teeme

hooldusraieid ja reeglina

puitu ei varu.

Joonis 5. Tabori kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

42%

22%

36% Keskealine mets

Noor mets

Vana mets

5

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Tabori kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades

majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi

ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Küpses eas puud hakkavad muutuma tormihellaks ja

kahjustajatele vastuvõtlikuks. See tähendab ka, et alal, mis asuvad elamute ja teede lähedal,

on oht puude kukkumiseks sobimatusse kohta. Plaani koostamiseks kohtusid RMK, Kohtla-

Järve linnavalitsuse ning kohaliku kogukonna liikmed 12. oktoobril 2025.

RMK plaanib Tabori kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

viljaka kasvukohaga segapuistutes lageraiet 6,2 hektaril kahel eraldi lahustükil ja aegjärkset

raiet 1,3 ha ühel lahustükil (tabel 2 ja joonis 6). Kõik raied on plaanis teha 2026 aasta I

kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Kui soodsaid tingimusi raieks ei

teki, lükatakse raiet edasi. Lageraie on kavas teha kase, haava ja männi enamusega viljakates

segapuistutes. Aegjärkne raie tehakse männi puhtpuistus. Lageraie käigus jätame eelistatult

kasvama tormikindlamad puuliigid, nagu mänd ja kask, samuti pärnad. Aegjärksel raiel

raiutakse ära umbes 60% kasvavatest mändidest. Teine raiejärk tehakse seal pärast elujõulise

männi järelkasvu tekkimist (alles jäävad männi säilikpuud). Pärast raiet istutatakse

raiealadele uued metsataimed. 10-aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei

tehta, välja arvatud metsakultuuride ja noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-

raiutakse ära istutatud metsataimi varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline

võsa ja allajäänud ja surnud-haigestunud puud.

Lageraie on viljakates paljude puuliikidega puistutes valitud seetõttu, et seal hakkab uus mets

lagedale alale istutades kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud aegjärkset raiet,

mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas kasvukohas hakkavad vana

metsa alla kasvama erinevad põõsad: sarapuu, kuslapuu, leeder jt, mis takistavad uute

metsataimede kasvu. Üldjuhul rakendatakse aegjärkset raiet väheviljakates puhtmännikutes.

RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati metsa uuenemine.

Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada, et alustab töödega.

Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt

vastavalt vajadusele.

12.10.2025 kohtumisel kogukonnaga lepiti kokku järgmistes üldistes raietingimustes:

• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub kokku orienteeruvalt kaks nädalat.

• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud kvartalil

AT058 eraldistel 10 ja 28 öötundidel.

• Raie tehakse soovitavalt 2026. aasta I kvartalis kõigil eraldistel ühekorraga, kui on lund

ja külma selleks, et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste

puudumisel lükatakse raie järgmisele talvele.

6

• 10 aastases arvestuses 2026 – 2035 rohkem raieid Tabori kogukonnaalal ei tehta. Küll

tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede hooldamist ja metsanoorendike

hooldust.

• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,

nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,

tammed.

• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta teedele lähemale kui 10 m (eraldisel 10 jäetakse

oksavaba 25 m aiandusühistu poolsesse serva).

• Laoplatsid metsamaterjali ladustamiseks tulevad aiandusühistust loodes oleva

metsatee äärde ja Tabori (Romoti) tee Vasavere poolsesse otsa. AT057 eraldis 28

võimalik laoplatsi asukoht täpsustatakse täiendavalt.

• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.

• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase

tahenemisel.

• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja aiandusühistu

esindajate osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab RMK

tööde-eelse olukorra.

• Raiele järgneval kevadel istutatakse lageraielankidele uued metsataimed.

Kvartal AT059, eraldis 10 aiandusühistu lääneküljel osas otsustati:

• Raielangi aiandusühistu poolsest küljest raiuda ära kõik puud ja põõsad puu kõrguse,

ehk ligi 25 m laiusel ribal, et vältida allesjäävate puude kukkumist teele ja aedadele.

• 25 m laiusel aiandusühistu poolsel puudeta ribal koristada kõik oksad. Ülejäänud

raiealal koristada võimalusel suuremad oksad.

• Kahe värskelt rajatud puurkaevu ümber 10 m raadiusega sanitaartsoonis jätta puud

kasvama. Erandina likvideerida sealt hooneid ja aedu ohustavad suured puud.

• Raie tehakse lageraiena, kus kasvama jäetaks rohkem säilikpuid, et tekitada

helibarjäär aiandusühistu ja tööstusala vahele. Säilitatakse esmajärjekorras

tormikindlamaid puuliike, nagu mänd, kask, samuti pärn.

• Raieala metsastatakse 2026. aasta kevadel männiga.

• Aiandusühistu ääres oleva tee kõrval munitsipaalmaal kasvavate puude raieks peab

linnavalitsus andma kirjaliku loa. Linnavalitsus peab määrama ka, kellele jääb puit ja

kas on vajadus selle eraldi ladustamiseks. Munitsipaalmaa puude raie tuleb RMK ja

linnavalitsuse esindajatel eraldi teemana täpsustada.

Kvartal AT058, eraldis 28 aiandusühistust lõuna pool Ahtme maantee ääres osas

otsustati:

• Raie viiakse läbi aegjärkse raiena, kus esimeses raiejärgus raiutakse umbes 60%

mändidest.

• Teine raiejärk allesjäänud mändide raieks (kasvama jäävad jätkuvalt säilikpuud)

tehakse pärast seda, kui mändide alla on tekkinud elujõuline männi järelkasv.

7

• Koosolekul sooviti laoplats metsamaterjali ladustamiseks rajada eraldis 28 kaguserva

Tabori tee äärde. Kuid seal asuvad madalpingeliin ja soojatrass, mis muudavad

laoplatsi rajamise sinna küsitavaks. Kui laoplatsi rajamine eraldis 28 kaguserva ei ole

võimalik, täpsustab RMK laoplatsi asukoha.

• Ahtme maantee poolt kergliiklustee servast koristatakse oksad. Aegjärkse männiku

raie alalt koristatakse võimalusel suuremad oksad (allesjäävate puude vigastamise

oht).

• 2026. aasta kevadel istutatakse raiealale männid.

Kvartal AT057 eraldused 6, 8 ja 9 osas otsustati:

• Raie viiakse läbi lageraiena, kuhu jäetakse tavapäraselt säilikpuid.

• Alalt oksi ei koristata.

• Ala metsastatakse 2026. aasta kevadel kuusega, kuna kaske selleks kevadeks ei

jätku.

• Muid tingimusi selle ala raieks kokku ei lepitud.

Eriolukordade – tormi, tulekahju ja muude oluliste metsakahjustuste ning ohtlike puude

erakorralise raie tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel

kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Kuu aja jooksul, 28.10.2025 kuni 30.11.2025 oodati metsatööde plaanile täiendavaid

ettepanekuid. Täiendavaid ettepanekuid ei tulnud.

8

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Tabori kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

AT057 6 Haavikud Lageraie 2026 Haab 0,4

AT057 8 Kaasikud Lageraie 2026 Kuusk 0,4

AT057 9 Kaasikud Lageraie 2026 Kuusk 2

AT057 28 Männikud Aegjärkne

raie

2026 Mänd 1,3

AT058 10 Männikud Lageraie 2026 Mänd 3,4

Joonis 6. Tabori kogukonnaalal plaanitavad raied.

9

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).

juhatus_otsus_nr_1-32_173_lisa_riigimetsa_tervikkava_kohtla-järve_linnas.pdf

RIIGIMETSA TERVIKKAVA

KOHTLA-JÄRVE LINNAS

2

Sisukord

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3

1. Kohtla-Järve linna metsade üldiseloomustus ............................................................. 7

1.1 Kohtla-Järve linna territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes .................. 7

1.2 Kohtla-Järve linna RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa .............. 8

1.3 Kohtla-Järve linna riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ............................. 9

2. Ülevaade Kohtla-Järve linna metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............... 10

3. RMK looduskaitsetööd ............................................................................................ 12

4. RMK külastuskorraldus ........................................................................................... 13

4.1 RMK külastuskorraldus Kohtla-Järve linnas ..................................................................... 14

5. RMK taristu ............................................................................................................. 15

6. RMK maakasutus .................................................................................................... 16

7. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ...................... 17

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel .................................................. 18

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ........................................................... 18

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas .................................................................... 18

9. Kohtla-Järve linna ja RMK koostöö RMK hallataval maal .......................................... 19

10. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ........................................ 20

3

Sissejuhatus

Käesolev tervikkava on kokkulepe Kohtla-Järve linna ja Riigimetsa Majandamise Keskuse

(edaspidi RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See

sisaldab ülevaadet Kohtla-Järve linna territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad

siit, kui suur on riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid

Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on Eesti riigimetsas

puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja

kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on

metsanduse valdkonna tööhõive Kohtla-Järve linnas.

Eraldi on kavas välja toodud Kohtla-Järve linna maadel asuv üks kogukonnaala – see on ala,

mis asub Tabori aiandusühistu ümber ja mida inimesed igapäevaselt kasutavad. Kohtla-Järve

linna üldplaneeringus on see tähistatud rohealana ja Kohtla-Järve linnaga on kogukonnaala

asukoht kokku lepitud. Kohtla-Järve Linnavalitsuse soovil rääkis RMK oma kavatsused

eelnevalt läbi kohaliku kogukonnaga ja koostas seejärel alale tööde plaani. Siinse kava lisaks

on kogukonnaala metsatööde plaan, mille kestvus on kümme aastat.

Kava sisaldab ka muid kokkuleppeid, mis puudutavad Kohtla-Järve linna ja RMK koostööd ja

kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi. Näiteks loobub RMK Liinialuse tee

rajamisest ja suunab metsamasinad uue rajatava tee kaudu Sompa asulast mööda.

Kohtla-Järve linn koosneb viiest lahustükist: Järve, Kukruse, Sompa, Ahtme ja Oru linnaosast.

Kõigile neile on koostatud omaette üldplaneeringud.

4

Kohtla-Järve linnaosade asukohaplaanid koos riigimetsaga (roheline):

Järve linnaosa.

5

Kukruse linnaosa.

Sompa linnaosa.

6

Ahtme linnaosa koos Tabori kogukonnaalaga (erkrohelised alad helepruuni ümbrisjoonega).

Ahtme-Ida, Kose ja Vana-Ahtme kogukonnaalad asuvad naabervallas.

Oru linnaosa.

7

1. Kohtla-Järve linna metsade üldiseloomustus 1.1 Kohtla-Järve linna territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes

Kohtla-Järve linna pindala 31.01.2024 seisuga on 3934 ha. Metsamaa pindala kogu

omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 20%, mis on 773,5 ha. Mittemetsamaad

võtavad enda alla 80%, millest suurima pindalaga on muu maa kõlvik 1800 ha.

Joonis 1. Kohtla-Järve linnas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kohtla-Järve linna territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 59% ning 41% jaguneb

muude omanike vahel.

Joonis 2. Kohtla-Järve linnas metsamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

20%

5%

11%

18%

46%

Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

12%

25%

4%

59%

Eraomad

Munitsipaalomand

Omandi ulatus selgitamisel

Riigiomand

8

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Kohtla-Järve linnas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

1.2 Kohtla-Järve linna RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa

Seisuga 01.01.2025 oli RMK hallatavat

riigimetsamaad Kohtla-Järve linnas 231 ha. Kõik

Kohtla-Järve linnas asuvad metsad on

majandusmetsad.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide

alusel ning metsanduse sertifikaatide tingimusi

jälgides.

Rohealasid on Kohtla-Järve linna üldplaneeringu

alusel määratud kõigi linnaosade riigimetsadesse.

Rohealadel metsa majandamist reguleerib

metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne metsateatise

esitamist raieks luba küsida omavalitsuselt.

Majandustegevuseks loetakse puude raiet,

metsamaterjali kokku- ja väljavedu,

noortes metsades tehtavaid

metsakasvatuslikke töid ja taristu

rekonstrueerimist ning hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® (FSC-

C022757) ja PEFC. Mõlemad on laialt

tunnustatud ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise süsteemid,

milles sätestatud nõuetele vastamine

annab kinnitust sellest, et RMK majandab

metsa ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Roheala on loodusliku või inimtekkelise

päritoluga taimkattega ala linnas kui

asustusüksuses, alevis ja alevikus ning

küla tiheasustusega alal.

42%

58%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

9

1.3 Kohtla-Järve linna riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kohtla-Järve linnas

teinud uuendusraiet 6,8 hektaril 2021. aastal.

Harvendusraiet tehtud ei ole.

2,6 ha erakorralist sanitaarraiet tehti 2024. aastal

viimastel aastatel probleemiks olnud üraskite tõttu

hukkunud kuusikus Eredal.

Joonis 4. Uuendusraied Kohtla-Järve linnas.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kohtla-Järve linnas

uuendanud metsa 2022. a 5,4 ha ning 2023. a 1,4 ha.

Noorendike hooldamise pindala on olnud vahemikus

1,3 ha kuni 8,4 ha aastas. Peamised noorendiku

hooldamise alad on olnud Eredal ja Tabori

aiandusühistu piirkonnas

Metsa uuendamine on uue metsapõlve

istutamine, külvamine või looduslikule

uuenemisele kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja valgustusraiet.

Neid töid tehakse noortes metsades

selleks , et kujundada tulevikuks terve

ja heade omadustega mets.

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

10

Joonis 6. Metsauuendus Kohtla-Järve linnas.

Joonis 7. Noore metsa hooldamine Kohtla-Järve linnas.

2. Ülevaade Kohtla-Järve linna metsandussektori tööhõivest ja maamaksust

Kohtla-Järve linnas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 10 388. Metsanduse tegevusalas

saab valla territooriumil tööd 180 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 28 1,8%

Töötajate arv 180 1,7%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kohtla-Järve linna elanikest

mööblitootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine 11 23

Mööblitootmine 11 133

Paberi ja pabertoodete tootmine alla 3 alla 3

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine konfidentsiaalne konfidentsiaalne

0

1

2

3

4

5

6

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

11

Aastas tasub RMK ühele omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel

2020–2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu ühele omavalitsusele 53 021 eurot

aastas. RMK-l on 2025. aastaks omavalitsustele arvestatud maamaksu kokku 4 642 916

eurot.

Tabel 3. Kohtla-Järve linna maamaksu kujunemine 2025. aastal

Maamaks 1494 eurot

50% maksuvabastuse summa – 1,75 eurot

100% maksuvabastuse summa –289,76 eurot

12

3. RMK looduskaitsetööd Kohtla-Järve linna maal asuvad mõned kaitsealuste liikide elupaigad (sipelgad, rukkirääk ja

hall käpp). Riigimetsamaal asub neist sipelgate elupaik. Kaitsealasid ega vääriselupaiku

Kohtla-Järve linnas ei ole. Looduskaitsetöid RMK lähiajal Kohtla-Järve linnas ei planeeri.

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis.

Looduskaitsetöid tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval

riigimaal. Elurikkuse hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates

2024. aastast töötavad RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega

kaasnevat keskkonnamõju ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt

nende kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute

ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab,

et suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

13

4. RMK külastuskorraldus Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel

tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel

puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille

koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on

matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

14

Joonis 8. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

4.1 RMK külastuskorraldus Kohtla-Järve linnas

Kohtla-Järve linna territooriumil RMK hallatavaid külastusobjekte ei ole, kuid Kohtla-Järve

põhja- ja lääneküljelt möödub matkatee Penijõe–Aegviidu–Kauksi haru. Samuti paiknevad

läheduses RMK lõkkekohad Aidu karjääris ja Aa küla muistses Alulinnas.

15

5. RMK taristu Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade

juurdekasvu. RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja

eelnevalt RMK-ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 4. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kohtla-Järve linnas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

0,1 0 0 1,9 1,6 0

Kohtla-Järve linna maadel asub 2020. aastal ehitatud Ereda–Kössi tee lõik ja 2015.

rekonstrueeritud Oru–Vasavere tee lõik. Liinialuse tee rajamisest Sompa lähedal RMK loobub.

Metsamaterjalide veol kasutab RMK edaspidi väljapääsu Kahula poole. Sompa edelaservas

olevat Terase tänavat RMK enam ei kasuta. Metsateede avalikuks teeks määramise vajadus

puudub.

Kuni aastani 2030 RMK maaparandussüsteemide uuendamist ja uute teede rajamist Kohtla-

Järve linnas ei planeeri. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise puhul tuleb

arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel või

majanduslikel põhjustel muutuda ja jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

16

6. RMK maakasutus Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad

kasutusse jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Kohtla-Järve linna territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile isiklikku

maakasutusõigust kokku 2,1 ha riigimaid (plaanitav Tabori kergliiklustee, OÜ Järve

Biopuhastuse veetorustik, Eesti Lairiba Arenduse SA valguskaabel). Muul otstarbel pole RMK

riigimetsamaal maakasutuslepinguid sõlminud.

17

7. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kohtla-Järve linnas on üks – Tabori kogukonnaala pindalaga 22 ha.

Joonis 8. Tabori kogukonnaala (kollane) asukohaskeem.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 on kinnitatud Kohtla-Järve

linna kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Ülevaatamise tulemusena jõuti

järeldusele, et Kohtla-Järve linnas ha linnaosa kehtivad üldplaneeringud on linnaarengu

suunamiseks jätkusuutlikud ja asja- ning ajakohased. Seega pikendati seniste

üldplaneeringute: Järve (2008), Ahtme (2011), Sompa (2011), Kukruse (2010) ja Oru (2010)

linnaosade üldplaneeringute kehtivust.

Üldplaneeringu alusel on haljasalade ja parkide või kaitsehaljastuse maaks (praegu

käsitletavad rohealadena) määratud osa riigimetsamaid kõigis linnaosades. Üldplaneeringus

ei ole metsade majandamise tingimusi rohealadel määratud. Need täpsustatakse

linnavalitsusega rohealal raie kooskõlastamise käigus.

Rohealadel metsa majandamist reguleerib metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne

metsateatise esitamist raieks rohealal luba küsida omavalitsuselt.

18

Tabori aiandusühistuga piirnev roheala on Kohtla-Järve Linnavalitsusega kokku lepitult

nimetatud Tabori kogukonnaalaks. Seal metsa majandamine toimub RMK täiendavate

protseduurireeglite kohaselt ja kogukonda kaasates. Mujal rohealadel kogukonnaalasid

linnaga kokku ei ole lepitud, sest nad ei piirne tiheasustusega või ei ole olnud RMK hallata.

Üldine RMK põhimõte kogukonnaala metsade majandamisel on see, et tööde tegemiseks

koostatakse koostöös linnavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga detailne kava metsatööde

läbiviimiseks. Tabori kogukonnaala metsatööde plaan on käesoleva tervikkava lisa.

Metsatööde plaanis võetakse aluseks metsade seisukord, vanus, puuliigid, kasvutingimused

jms. Samuti vaadatakse, missugune mets võiks kogukonnaalal kasvada tulevikus.

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel kogukonnaga tehtud

kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade

kaasamise juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade majandamiseks

teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK

kogukonnaalade raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes arvesse

ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK

metsatööde plaani ei muuda ega koosta, kuid

informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Erakorralised ja ettenägematud tööd on

metsatööde plaanis kokku leppimata

raietööd, millega kõrvaldatakse oht inimese

tervisele, varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või likvideeritakse

tekkinud

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets.

Keskmiselt istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei

võtaks, tõmmatakse pinnasesse vaod või lüüakse lapid – valmistatakse maapind

metsauuenduseks ette. Vähese rohu kasvuga aladel võib maapinna ettevalmistuse jätta

tegemata.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu

ja pealetükkivat võsa niitmas käia mitu korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad

põua, ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes

jälgib RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et

soodustada segametsade kujunemist.

19

Noores metsas, vanuses 4 kuni 18 aastat, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele

valgust ja kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

9. Kohtla-Järve linna ja RMK koostöö RMK hallataval maal

RMK protseduuride kohaselt koostab RMK kõigepealt omavalitsusepõhise tervikkava, kus

anname laiema ülevaate omavalitsuse maadel kasvavast metsast, looduskaitselistest

väärtustest, taristust, külastuskorralduses ja muudest ühiseid huve puudutavatest teemadest.

Kohtla-Järve Linnavalitsus otsustas, et kõigepealt tuleb koostada Tabori kogukonnaala

metsatööde plaan ning selle tegevused ja tingimused kokku leppida kohaliku kogukonnaga.

Alles seejärel annab Kohtla-Järve linna volikogu metsatööde plaanile omapoolsed seisukohad.

RMK on loobunud Liinialuse tee rajamisest Sompa lähedal Kohtla-Järve linna maale.

RMK hinnangul vajab lahendust rohealadel raiete menetlemine Kohtla-Järve Linnavalitsuses.

Raietööd rohealadel kooskõlastab linnavalitsus, kuid seni on see võtnud aega mitu kuud. See

aga takistab RMK-l otstarbekalt ja tõhusalt töid planeerida ja korraldada. RMK- ja

Linnavalitsusel tuleks kokku leppida menetlemise tähtaeg, et oleks võimalik töid ajaliselt

paremini kavandada (raielogistika ja ilmastikutingimused).

Kohtla-Järve Linnavalitsus on avaldanud huvi RMK halduses oleva Ahtme metskond 127

kinnistu (katastritunnus nr 32201:001:0110) omandamisest. RMK on andnud vastuse, et

selle soovi teavitamiseks tuleb RMK-le saata vastav sooviavaldus. Seda menetletakse eraldi

tervikkava kaasamisprotsessist.

20

10. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad ja metsatööde plaanid

Kohtla-Järve linna maadel on üks – Tabori kogukonnaala. Varem ei ole Tabori kogukonnaalale

metsatööde plaane koostatud.

Tabel 5. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala, ha Plaani

vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Tabori 22,36 vajalik

Tabori AÜ

Üldplaneeringus

haljasalade ja parkide

maa ning

kaitsehaljastuse maa

Järgnevalt lühike ülevaade tervikkava koostamise protsessist.

• 17.04.2025 küsis RMK Kohtla-Järve linnalt raietingimusi rohealadel, samuti seisukohti

ja ettepanekuid selleks, et alustada Kohtla-Järve linna kogukonnaala tervikkava

koostamisega ning metsatööde plaanimisega ainukesel Tabori kogukonnaalal.

• 30.04.2025 teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et põhjendatud seisukohta ja tingimusi

ei saa nad anda enne, kui RMK on esitanud teabe raietööde liigi, mahu, raiete vajaduse

põhjenduse kohta ning kas ja kuidas on kavandatud ala metsauuendus, sealhulgas

tagasiistutamine. Sooviti, et kõigepealt räägiks RMK võimalikud raiekohad läbi Tabori

kogukonnaga.

• 04.09.2025 andis RMK teada, et valminud on tervikkava kavand ja soovib seda

tutvustada Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajatele.

• 07.10.2025 arutas RMK tervikkava linnavalitsuse esindajatega.

• 12.10.2025 toimus kohtumine Tabori kogukonnaalaga külgneva aiandusühistu

elanikega. Osales umbes 30 inimest, sealhulgas kaks linnavalitsuse esindajat. RMK

küsis arvamusi, seisukohti ja lõpuks lepiti kokku raiekohad ja tingimused.

• 24.10.2025 saatis RMK 12.10.2025 koosoleku memo kõigile kontaktidele.

• 28.10.2025 tutvustas RMK 12.10.2025 koosoleku otsuste põhjal valminud metsatööde

plaani Tabori kogukonnaalal aastateks 2026-2035 ning küsis metsatööde plaanile ja

tervikkavale kuu aja jooksul täiendusettepanekuid. Metsatööde plaan on tervikkava lisa

(manuses).

juhatuse_otsus_nr_1-32_173_riigimetsa_tervikkava_kinnitamine_kohtla-järve_linnas.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.