Teenistuse korraldamine

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 10

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

LASKEVAHENDITE KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/24

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 3

1. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................................ 4

2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................. 4

3. LASKEVAHENDITE PLANEERIMISE KORD ............................................................................................. 5

4. LASKEVAHENDITE VÄLJASTAMISE JA TAGASTAMISE KORD ................................................................ 5

5. LASKEVAHENDITE KASUTAMISE KORD ................................................................................................ 5

6. LASKEVAHENDEID KASUTAVATE ISIKUTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ................................................. 7

7. LASKEVAHENDITE OHUTUSTEHNILINE KÄSITSEMINE ......................................................................... 9

8. LASKEVAHENDITE HOIUSTAMINE ...................................................................................................... 10

9. LASKEVAHENDITE HOOLDUS ............................................................................................................. 11

LISA 10.1 Saateleht ......................................................................................................................................... 13

LISA 10.2 Tõusvate sihtmärkide konteineri tehniline kirjeldus ...................................................................... 14

LISA 10.3 Tõusva jalaväe sihtmärgi tehniline kirjeldus................................................................................... 16

LISA 10.4 Tõusva soomussihtmärgi tehniline kirjeldus .................................................................................. 18

LISA 10.5 Liikuva sihtmärgi tehniline kirjeldus ............................................................................................... 23

3/24

SISSEJUHATUS

Laskevahendite kasutuseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kirjeldada struktuuriüksustele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) harjutusväljade portfelli haldusalas olevate laskeotstarbeliste õppevahendite üldist kasutamiskorda, et tagada nende heaperemehelik kasutamine.

Eeskirja muudab ja kaasajastab RKIK. Eeskirja muutmisel lähtutakse kaitseväe rahu- ja sõjaaja ülesannetest, relvastusest ja varustusest, ohutuseeskirjadest, seadmeid käsitletavatest juhenditest ja neid puudutavatest üldistest nõuetest ning kasutajate ettepanekutest.

Eeskirjas sätestatud korda tuleb käsitleda vastavalt kasutatava seadme otstarbele, arvestades tehnilist võimekust, olemasolevat ressurssi ja kasutaja väljaõppe taset.

Eeskirja põhidokumendis on kirjeldatud erinevate seadmete üldisi nõuded ja lisades nendega kaasnevad tehnilised näitajad.

1. ÜLDNÕUDED 1.1. Laskevahendite kasutamise eeskiri määrab kindlaks RKIK-i haldusalas olevate laskevahendite üldise

kasutamis korra. 1.2. Laskevahendite hulka kuuluvad statsionaarsed-, tõusvad- ja liikuvad sihtmärgid. 1.3. Igat laskevahendit tuleb käsitseda tootja kasutusjuhenditele. 1.4. Uue laskevahendi soetamisel koostatakse vajadusel vastavat vahendit puudutav lisa.

2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED JA LÜHENDID 2.1. Laskevahend - vastavalt vahendi eripärale isikoosseisu individuaalseks, meeskondlikuks ja allüksuste

koosseisuliseks harjutamiseks, treenimiseks ning kontrollimiseks mõeldud laskeõpet puudutavad vahendid.

2.2. Statsionaarne sihtmärk - tabamiseks määratud püsiv puidust või metallist sihtmärk, mis vastavalt laskeharjutuse läbiviimiskorrale asub paikselt sihtmärgialas. Eristatakse püsivaid jalaväe- ja soomussihtmärke.

2.3. Tõusev sihtmärk - tabamiseks määratud elektrooniline või mehhaaniline sihtmärk, mis vastavalt laskeharjutuse läbiviimiskorrale juhtimispuldist saadud käskluste abil püsivatel positsioonidel tõuseb ja langeb. Eristatakse tõusvaid jalaväe- ja soomussihtmärke.

2.4. Liikuv sihtmärk - tabamiseks määratud elektrooniline või mehhaaniline sihtmärk, mis vastavalt laskeharjutuse läbiviimiskorrale juhtimispuldist saadud käskluse abil määratud rada pidi liigub ning samaaegselt ka tõuseb ja langeb. Eristatakse liikuvat jalaväe- ja soomussihtmärki.

2.5. Termosihtmärk - tabamiseks määratud teise sihtmärgi külge kinnitatav elektrooniline või mehhaaniline sihtmärk, mis võimaldab kuvada soojusallikat kas elektrooniliselt või mehhaaniliselt laskmist sooritavale allüksusele. Elektrooniline termosihtmärk kasutab elektritoiteallikat ja mehhaaniline termosihtmärk erinevat soojust eristavat vahendit, näiteks küünalt. Eristatakse jalaväe- ja soomustermosihtmärki.

2.6. Statsionaarne jalaväesihtmärk - SJSM. 2.7. Statsionaarne soomussihtmärk - SSSM. 2.8. Tõusev jalaväesihtmärk - TJSM. 2.9. Tõusev tankisihtmärk - TTSM. 2.10. Liikuv jalaväesihtmärk - LJSM. 2.11. Liikuv tankisihtmärk - LTSM. 2.12. Pöörlev jalaväesihtmärk - PJSM. 2.13. Kalendrinädal - KLN.

4/24

5/24

3. LASKEVAHENDITE PLANEERIMISE KORD

3.1. Harjutusväljal laskevahendite plaaniliseks kasutamiseks peab soovija soovitavad vahendid

broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks broneerimissüsteemis. 3.2. Juhul, kui broneerimine broneerimissüsteemis ei ole võimalik, siis peab soovija esitama vahendite

kasutamise kohta lähteandmed laskevahendite kasutamise taotlusega (Lisa 1) hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] .

3.3. Kui kasutustaotlustes ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne kasutamise soov, siis on esmane vahendite kasutamise õigus reservüksusel, kellel on suurema tähtsusega laskeharjutus. Näiteks: jao ja rühma lahinglaskmistel eelistatakse rühma ning rühma ja kompanii lahinglaskmistel kompaniid. Samasugune põhimõte kehtib ka lahing- ja toetusüksuste juures, kus eelistatakse lahingüksusi. Eriarvamuste korral võtab harjutuse läbiviija ühendust laskevahendite eest vastutavaga e-posti või telefoni teel.

3.4. Harjutuse käigus on keelatud läbi viia tegevusi, mida ei ole vahendite kasutamise tellimisel taotletud ja mida ei ole kajastatud läbiviimiskorras ega sihtmärkide- ja manöövriskeemil.

3.5. Ettenähtud planeerimiskorra rikkumisel vastavaid laskevahendeid ei väljastata ja erinevatele struktuuriüksustele ei tagata.

4. LASKEVAHENDITE VÄLJASTAMISE JA TAGASTAMISE KORD

4.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide väljastamine ja tagastamine: 4.1.1. statsionaarseid sihtmärke väljastab ja võtab vastu vastavalt hoiustamistingimustele nii

laskevahendite eest vastutav kui ka tema poolt määratud isik ning maa-ala üleandja ja vastuvõtja; 4.1.2. statsionaarseid sihtmärke väljastatakse ainult Kaitseväe Keskpolügooni (KVKP) maa-ala üleandmise

ja vastuvõtmise aktiga (Lisa 3); 4.1.3. statsionaarsete sihtmärkide kasutamisel tagastab kasutaja kõik kasutatavad vahendid vastavalt

nende väljastamiskohale, kust sihtmärgid välja võeti. 4.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide väljastamine ja tagastamine: 4.2.1. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke väljastatakse koos operaatoriga laskevahendite eest vastutava või

tema poolt määratud isiku loal; 4.2.2. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke väljastatakse vastavalt broneerimissüsteemis esitatud tellimusele

eelistatult alljärgnevate komplektidena: 4.2.2.1. 1 komplekt - 1 konteiner, 50 tõusvat jalaväe- ja 4 soomussihtmärki koos juhtimispuldi, 5 jalaväe- ja

soomussihtmärgi tabamuse asukoha anduriga ning laadimis-, hooldus- ja esmase remondivõimekusega;

4.2.2.2. 2-4 komplekti - 2-4 konteinerit, 100-200 tõusvat jalaväe- ja 8-16 soomussihtmärki koos juhtimispultidega, 10-20 jalaväe- ja 2-4 soomussihtmärgi tabamuse asukoha anduriga ning laadimis- , hooldus- ja esmase remondivõimekusega;

4.2.2.3. vähemalt 10 tõusvat jalaväesihtmärki, 1 laadija, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele;

4.2.2.4. vähemalt 5 tõusvat soomussihtmärki, 1 laadija, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele;

4.2.2.5. 1 liikuv jalaväesihtmärgi komplekt - 1 liikuv jalaväesihtmärk ja 30 m pikkuses liikumisrada, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele;

4.2.2.6. 2-4 liikuvat jalaväesihtmärgi komplekti - 2-4 liikuvat jalaväesihtmärki ja 60-120 m pikkuses liikumisrada, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele.

5. LASKEVAHENDITE KASUTAMISE KORD 5.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide kasutamine: 5.1.1. statsionaarseid sihtmärke kasutatakse nii tiiru- kui ka lahinglaskmistel; 5.1.2. statsionaarseid sihtmärke kasutatakse samaaegselt koos tõusvate-, liikuvate- ja pöörlevate

sihtmärkidega lahinglaskmistel; 5.1.3. statsionaarseid sihtmärke paigaldab sihtmärkide meeskond, laskmiste läbiviija poolt koostatud

sihtmärkide skeemi alusel; 5.1.4. statsionaarseid sihtmärke paigaldatakse sihtmärkide alale nii, et nende tabamine oleks nähtav ja

6/24

arusaadav osalejatele; 5.1.5. statsionaarseid sihtmärke on lubatud vastavalt materjalile tulistada: 5.1.5.1 papist sihtmärkide pihta - kõigist laskurrelvadest; 5.1.5.2 puidust ja kummist sihtmärkide pihta - kõigist laskur- ja pardarelvadest; 5.1.5.3 metallist soomussihtmärkide pihta - ainult kumulatiivset lahingumoona kasutatavatest

lahingrelvadest. 5.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide kasutamise kord: 5.2.1. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse ainult erinevate meeskondade ja allüksuste

harjutamiseks, treenimiseks ja kontrollimiseks, nende lahinguliste oskuste osas, mis on vajalikud taktikalise paigutusega paiksete ja liikuvate jalaväe- ning soomussihtmärkide avastamiseks ja hävitamiseks;

5.2.2. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse vajadusel samaaegselt koos statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkidega;

5.2.3. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke tohib kasutatakse lahinglaskmistel selliselt, et oleks minimaalne võimalus kilduva moona poolt kahjustada saada;

5.2.4. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke ei kasutata, kui tuule kiirus on rohkem kui 15 m/s; 5.2.5. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke on keelatud paigaldada ja eemaldada laskeharjutuse ohualas; 5.2.6. tõusvate ja liikuvate sihtmärke sihtmärkide ala ettevalmistus nii päevasteks, kui ka piiratud

nähtavusega tingimustes laskmiseks toimub ainult päevasel ajal; 5.2.7. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanisme on keelatud paigaldada: 5.2.7.1. kaudtulerelvade sihtmärgialasse ja vastavalt ohualale, selle vahetusse lähedusse; 5.2.7.2. märgalasse. 5.2.8. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidele on lubatud kinnitada ainult: 5.2.8.1. jalaväesihtmärkide puhul - kergest sulamist ja plastikust ette nähtud jalaväe sihtmärke alates

vöökujust kuni täiskujuni; 5.2.8.2. soomussihtmärkide puhul - puidust (kuni 10 mm) ette nähtud soomukite sihtmärke otsevaatest

kuni külgvaateni. 5.2.9. piiratud nähtavusega tingimustes laskmisteks on tõusvate ja liikuvate sihtmärkide

tõstemehhanismide põhisihtmärkide külge täiendavalt lubatud paigaldada termosihtmärke; 5.2.10. elektrooniliste termosihtmärkide puudumisel on lubatud sihtmärkide alla asetada küünlaid

tingimusel, et: 5.1.10.1. sihtmärgi materjal on süttimiskindel; 5.1.10.2. vastavad vahendid ei kahjusta põhiseadet ja selle mehhanisme. 5.2.11. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidel on keelatud, välja arvatud termosihtmärkide

puhul, kasutada mitut erinevat sihtmärki samaaegselt; 5.2.12. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidel on keelatud kasutada ja omaalgatuslikult

selleks otstarbeks mitte ette nähtud sihtmärke; 5.2.13. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide seadmeid seadistavad ja paigaldavad ainult laskevahendite eest

vastutaja või operaatorite meeskond sihtmärkide meeskonna abil; 5.2.14. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidel tohib kasutada ainult Kaitseväe poolt

väljastatud Eesti-siseseid ja -väliseid sagedusi; 5.2.15. Kaitseväe poolt antud Eesti-sisese ja -välise sagedusloa puudumisel on tõusvate ja liikuvate

sihtmärkide kasutamine keelatud; 5.2.16. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide operaatoril peab olema laskeharjutuseks ettevalmistumisel

sideühendus sihtmärkide meeskonnaga; 5.2.17. tõusvate ja liikuvate sihtmärgi operaatoril peab laskeharjutuse läbiviimisel olema sideühendus

laskeharjutuse läbiviijaga; 5.2.18. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide komplekt transporditakse paiknemispiirkonnast harjutus- ja

laskevälja vahetusse lähedusse vastavalt maastikuvõimalustele ainult mööda kõvapinnasega teed; 5.2.19. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide laialivedu toimub harjutus- ja laskeväljal ainult

laskevahendite eest vastutaja ja seadmete operaatorite loal piirkonna vahetus läheduses sihtmärkide meeskonna ja erinevate transpordivahendite abil;

5.2.20. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide ja kasutatavate sihtmärkide paigaldamine ning eemaldamine toimub ainult siis, kui seade ei ole ühendatud vooluvõrku;

5.2.21. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse nii alalise kui ka ajutise paigaldusega laskepaikades ja harjutusväljadel, kus on tagatud lisades väljatoodud üldnõuded sihtmärgi paigaldamiseks;

7/24

5.2.22. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismid ja tabamuste andurid tuleb laskeharjutuse läbiviimiseks paigaldada alati vastavalt maastikule lisades väljatoodud kaitserajatistesse või kaitsevallide taha;

5.2.23. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide paigaldamine laskeharjutuse läbiviimiseks süvendamata või kaitseta pinnase taha on keelatud;

5.2.24. liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide paigaldamisel ettenähtud kaitserajatistesse peab liikumis rada olema tasane ja ei tohi ületada 1° kaldenurka;

5.2.25. liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide liikumiseks ettenähtud raja pikkus peab olema vähemalt 15 m;

5.2.26. liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidele kaitseplaati ei kinnitata ja seade peab olema kaitstud laskesuunast kaitsevallidega;

5.2.27. sihtmärgialal tuleb tõusvad ja liikuvad sihtmärgid paigaldada alati nii, et nad asetseksid samal laskesuunal ja -tasapinnal laskmist sooritava üksusega ning oleks välistatud nii pealt kui ka küljelt laskmine;

5.2.28. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tabamuste määramise seadme paigaldamisel tuleb märklauahoidik paigaldada alati sama nurga alla nagu enne seadme paigaldust, pingutusjõuga 43 Nm;

5.2.29. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tabamuste määramise seadme paigaldamisel tuleb vältida põhiseadme (JSM, TSM) kahjustusi;

5.2.30. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide seadmetel tohib kasutada ainult kindlaksmääratud ja soetatud antennikomplekte;

5.2.31. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide pihta on keelatud tulistada pealt ja küljelt kui laskesuuna ja tõstemehhanismi vaheline nurk on suurem kui 40°;

5.2.32. tõusvaid soomussihtmärke kasutatakse poolkinnisel maastikul maksimaalselt kuni 2500 m kaugusel asuvate laskeharjutuste läbiviimiseks;

5.2.33. tõusvaid ja liikuvaid jalaväesihtmärke kasutatakse poolkinnisel maastikul maksimaalselt kuni 1100 m kaugusel asuvate laskeharjutuste läbiviimiseks;

5.2.34. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteem võimaldab läbi viia laskeharjutusi, mille kestus ei ületa 2 x 10 h;

5.2.35. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi kasutamisel tuleb vajadusel tõstemehhanismidel iga 10 h tagant akud välja vahetada komplektis olevate varuakude vastu;

5.2.36. tõusvate ja liikuvate sihtmärkidega esinenud probleemidest tuleb koheselt teavitada pärast harjutuse või treeningu lõppu laskevahendite eest vastutajat ja harjutuse läbiviijat;

5.2.37. kui tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteem jäetakse pärast laskeharjutuse täitmist sihtmärkide alasse, vastutab harjutuse ja laskmiste läbiviija nende julgeoleku ja ohutuse eest.

6. LASKEVAHENDEID KASUTAVATE ISIKUTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 6.1. Laskevahendite eest vastutava(te) isiku(te) kohustused: 6.1.1. korraldab enda haldusalas olevate laskevahendite arvestust, väljastamist, tagastamist ning

hoiustamist, ladustamist ja hooldust; 6.1.2. korraldab struktuuriüksustele teabepäevi laskevahendite kasutamise ja teadlikkuse tõstmiseks; 6.1.3. korraldab laskevahendeid puudutavaid väljaõppeüritusi ja täiendväljaõpet; 6.1.4. teab ja tunneb enda haldusalas olevaid laskevahendeid ning oskab neid käsitseda; 6.1.5. vastutab enda haldusalas olevate laskevahendite ja neid puudutava töökorralduse eest; 6.1.6. vastutab enda haldusalas arvel olevate laskevahendite hoiustamise, ladustamise, väljastamise ja

hoolduse eest; 6.1.7. tagab broneerimissüsteemis olevate laskevahendite andmete vastavuse tegelikkusega; 6.1.8. tagab tõusvatele sihtmärkidele Eesti-siseselt ja -väliselt kehtivad sagedusload; 6.1.9. tagab erinevate laskevahendite eesmärgipärase kasutamise ja võtab koheselt tarvitusele kõik

meetmed väärnähtuste kõrvaldamiseks; 6.1.10. tagab maa-ala üleandmisel ja vastuvõtmisel, et üleandja ja vastuvõtja tagaksid eesmärgipärase

statsionaarsete sihtmärkide väljastamise ja hoiustamise korra; 6.1.11. tagab vastavalt võimalustele struktuuriüksustele igakülgse laskevahendite toetuse; 6.1.12. täiendab ja uuendab vajadusel laskevahendeid puudutavaid eeskirju ja juhendeid; 6.1.13. töötab välja ja uuendab laskevahendeid puudutavaid abimaterjale ja dokumentide vorme; 6.1.14. osaleb laskevahendite tellimuste koostamise protsessis, omab ülevaadet nende täitmisest ja

8/24

organiseerib nende vastuvõtmise; 6.1.15. nõustab tegevväelasi laskevahendeid puudutavates väljaõppealastes küsimustes; 6.1.16. täidab teisi talle õigusaktide või otsese juhipoolt püstitatud ülesandeid. 6.2. Laskmiste ja harjutuse läbiviija kohustused: 6.2.1. tutvub käesoleva laskevahendite kasutamise eeskirjaga enne väljaõppeürituse planeerimist; 6.2.2. broneerib kasutatavad laskevahendid hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks broneerimissüsteemis; 6.2.3. arvestab planeerimisel ja järgib kasutavate laskevahendite tehnilisi näitajaid vastavalt lisadele 5-8; 6.2.4. tutvustab käesolevat laskevahendite kasutamise eeskirja kõikidele harjutusel osalejatele vastavalt

laskevahendi kasutamise otstarbele; 6.2.5. järgib kasutatavate laskevahendite ohutuseeskirju ja juhendeid ning kontrollib ja nõuab nende

täitmist kasutatava allüksuse poolt; 6.2.6. tagab vajadusel laskevahendite veovõimekuse; 6.2.7. tagab vajadusel laskevahendite kaevevõimekuse; 6.2.8. tagab vajadusel laskevahendite paigaldamise meeskonna; 6.2.9. vastutab, et sihtmärgid asetseksid maastikul vastavalt esitatud sihtmärkide skeemile; 6.2.10. vastutab sihtmärkide ala ohutustehnilise ettevalmistuse ja läbiviimise eest; 6.2.11. vastutab laskevahendite eesmärgipärase kasutamise ja ohutustehnilise käsitsemise eest; 6.2.12. enne harjutuse või laskmise läbiviimist: 6.2.12.1. paigaldab sihtmärgid koos sihtmärkide meeskonna ja operaatori(te)ga määratud kohtadesse; 6.2.12.2. tagab sideühenduse tõusvate sihtmärkide operaatori ja vajadusel sihtmärkide meeskonnaga. 6.2.13. harjutuse või laskmise ajal: 6.2.13.1. jälgib, et harjutusel ja laskmisel osalejad peavad kinni laskevahendite kasutamise nõuetest; 6.2.13.2. juhib harjutus või laskmist vastavalt kinnitatud plaanile ja esitatud manöövriskeemile; 6.2.13.3. on sideühenduses tõusvate ja liikuvate sihtmärkide operaatoriga ning vajadusel sihtmärkide meeskonnaga. 6.2.14. pärast harjutuse või laskmise lõppu: 6.2.14.1. annab lõpussignaali või käskluse sihtmärkide meeskonna ja operaatori(te) sihtmärgialale

liikumiseks; 6.2.14.2. vastutab, et sihtmärkide meeskond ja operaatorid ei siseneks sihtmärkide alale enne laskmise lõppu, kaasa arvatud siis, kui samaaegselt viib laskeharjutust läbi teine allüksus. 6.3. Sihtmärkide operaatori kohustused: 6.3.1. allub vahetult laskevahendite eest vastutavale ning harjutuse ja laskmise ajal ka harjutuse või

laskmise läbiviijale; 6.3.2. tunneb laskevahendite kasutusjuhendeid ning oskab neid käsitseda; 6.3.3. sisestab vastavalt sagedusloale ettenähtud sagedused tõstemehhanismidesse; 6.3.4. hoiustab, ladustab ja hooldab sihtmärke ettenähtud korras ning vastavalt juhistele; 6.3.5. tagab harjutustel ja laskmistel sihtmärkide eesmärgipärase kasutamise ja võtab koheselt tarvitusele

kõik meetmed väärnähtuste kõrvaldamiseks; 6.3.6. enne harjutuse või laskmise läbiviimist: 6.3.6.1. veendub seadmete korrasolekus ja kannab puudustest koheselt ette laskevahendite eest vastutajale ning harjutuse ja laskmise läbiviijale; 6.3.6.2. seadistab sihtmärkide skeemi alusel lähteandmed juhtimispulti; 6.3.6.3. kontrollib, et tõstemehhanismidesse on seadistatud kooskõlastatud kehtiva loaga vastavuses olevad sagedused; 6.3.6.4. loob sideühenduse sihtmärkide meeskonna ning harjutuse või laskmise läbiviijaga; 6.3.6.5. tagab harjutustel ja laskmistel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide eesmärgipärase ja ohutustehnilise

kasutamise; 6.3.6.6. juhendab koostöös sihtmärkide meeskonnaga tõusvatele ja liikuvatele sihtmärkidele; 6.3.6.7. paigaldamiseks mõeldud kaitserajatiste ettevalmistust; 6.3.6.8. paigaldab koos sihtmärkide meeskonnaga tõusvad sihtmärgid vastavalt sihtmärkide skeemile harjutuse või läbiviija poolt määratud kohta; 6.3.6.9. paneb tõstemehhanismid töökorda; 6.3.6.10. kannab harjutuse või laskmise läbiviijale ette valmisolekust. 6.3.7. harjutuse või laskmise ajal: 6.3.7.1. tagab harjutustel ja laskmistel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide eesmärgipärase ja ohutustehnilise kasutamise;

9/24

6.3.7.2. on sideühenduses harjutuse või laskmise läbiviijaga ning vajadusel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide meeskonnaga;

6.3.7.3. täidab harjutuse või laskmise läbiviija korraldusi vastavalt kinnitatud plaanile ja manöövriskeemile; 6.3.7.4. teavitab võimalusel harjutuse või laskmise läbiviijat koheselt tulemustest. 6.3.8. pärast harjutuse või laskmise lõppu: 6.3.8.1. liigub sihtmärgialale ainult harjutuse või laskmise läbiviija loal; 6.3.8.2. ühendab sihtmärgid vooluvõrgust lahti; 6.3.8.3. teostab esmase välise ülevaatuse; 6.3.8.4. ladustab sihtmärgid koostöös sihtmärkide meeskonnaga konteinerisse või selleks määratud

hoiustamiskohta; 6.3.8.5. viib läbi esmase hoolduse. 6.4. Sihtmärkide meeskonna kohustused: 6.4.1. allub statsionaarsete sihtmärkide puhul vahetult sihtmärkide meeskonna ülemale ning tõusvate ja

liikuvate sihtmärkide kasutamisel täiendavalt ka sihtmärkide operaatorile; 6.4.2. enne harjutuse või laskmise läbiviimist: 6.4.2.1. valmistab ette vastavalt sihtmärkide skeemile ettenähtud sihtmärgid; 6.4.2.2. loob sideühenduse sihtmärkide operaatori ning harjutuse või laskmise läbiviijaga; 6.4.2.3. valmistab ette vastavalt sihtmärkide skeemile koos operaatoriga tõusvatele ja liikuvatele 6.4.2.4. sihtmärkidele mõeldud kaitserajatised, harjutuse või laskmise läbiviija juuresolekul ettenähtud

kohtadesse; 6.4.2.5. paigaldab sihtmärgid vastavalt laskekäsule ja sihtmärkide skeemile laskmiste läbiviija poolt

määratud kohtadesse; 6.4.2.6. paigaldab statsionaarsed sihtmärgid vastavalt sihtmärkide skeemile, harjutuse või laskmiste

läbiviija juuresolekul ettenähtud kohtadesse; 6.4.2.7. paigaldab koos operaatoriga tõusvad ja liikuvad sihtmärgid vastavalt sihtmärkide skeemile, 6.4.2.8. harjutuse või laskmiste läbiviija juuresolekul ettenähtud kohtadesse; 6.4.2.9. kannab harjutuse või laskmise läbiviijale ette valmisolekust. 6.4.3. harjutuse või laskmise ajal asub ootepositsioonidel ja on vajadusel sideühenduses tõusvate ja

liikuvate sihtmärkide operaatoriga ning harjutuse või laskmise läbiviijaga; 6.4.4. pärast harjutuse või laskmise lõppu: 6.4.4.1. liigub sihtmärgialale ainult harjutuse või laskmise läbiviija loal; 6.4.4.2. eemaldab või vahetab välja statsionaarsed sihtmärgid; 6.4.4.3. eemaldab või vahetab välja koos sihtmärkide operaatoriga tõusvad ja liikuvad sihtmärgid; 6.4.4.4. ladustab tõusvad ja liikuvad sihtmärgid koos operaatoriga konteinerisse või selleks määratud

hoiustamiskohta; 6.4.4.5. viib läbi esmase hoolduse.

7. LASKEVAHENDITE OHUTUSTEHNILINE KÄSITSEMINE 7.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide ohutustehniline käsitsemine: 7.1.1. laskeharjutuste täitmisel kasutatakse ainult kaitseväes lubatud ja laskeõpet puudutavates

normdokumentides kehtestatud sihtmärke; 7.1.2. kasutatavate sihtmärkide materjal ei tohi tekitada keskkonnale kahju ega olla ohtlik osalejatele; 7.1.3. laskeharjutuse täitmisel peab sihtmärkide tabamine olema nähtav ja arusaadav osalejatele; 7.1.4. vastavalt sihtmärgi materjalile on lubatud tulistada: 7.1.4.1. papist sihtmärkide pihta - kõigist laskurrelvadest; 7.1.4.2. puidust, kummist ja metallist sihtmärkide pihta - kõigist lahingurelvadest vastavalt relvaliigile; 7.1.5. statsionaarsete puidust sihtmärkide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb kasutada selleks

otstarbeks mõeldud kindlaid lõike-, löögi- ja kinnitamiseks mõeldud vahendeid ning vastavaid töövõtteid;

7.1.6. statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb jälgida vastavaid vahendeid puudutavaid ohutusnõudeid.

7.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi ohutustehniline käsitsemine: 7.2.1. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke on keelatud kasutada, kui tuule kiirus on rohkem kui 15 m/s; 7.2.2. liikuvaid sihtmärke on keelatud kasutada tasapinnal, mis ületab 1° kaldenurga; 7.2.3. sihtmärgi paigaldamisel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismile tuleb veenduda, et

10/24

seadmel on toide välja lülitatud; 7.2.4. enne tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismi paigaldamist tuleb seadmest toide lahti

ühendada, et vältida elektrilööki või ootamatust tegevusest põhjustatud kehavigastusi; 7.2.5. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismile ja sihtmärgi hoidjatele peale astumine on

keelatud; 7.2.6. tõusvatele sihtmärkidele kaitseplaadi paigaldamisel tuleb vältida sõrmede vahel jäämist; 7.2.7. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismi ja raadiojaama sisselülitamine ilma antennita on

keelatud, sest see võib kahjustada raadiojaama; 7.2.8. kui tõusvate ja liikuvate sihtmärkide seadmetele on toide ühendatud, tuleb hoida liikuvatest osadest

eemale, et vältida kehavigastusi; 7.2.9. kui sihtmärk on tõstemehhanismi eemaldamisel üleval, siis tuleb sihtmärk alla lasta; 7.2.10. seadme niiskuse indikaatorpaberit tuleb käidelda kaitsekinnastega, sest see sisaldab

koobaltdikloriidi; 7.2.11. indikaatorpaber tuleb hävitada vastavalt ohtlike jäätmete käitlemiseeskirjale;seadme kontaktide või

siseosadega kokkupuutel tuleb pesta käsi, sest need sisaldavad kaadmiumi, mis sisse hingamisel või alla neelamisel on mürgised;

7.2.12. akude laadimisel tuleb kasutada kaitseprille ja happekindlaid kindaid; 7.2.13. akudest võib lekkida vedelikke, mis võivad põhjustada keemilisi põletusi; 7.2.14. pliiakust võib eralduda plahvatusohtlikku gaasi; 7.2.15. enne laadimise alustamist tuleb võimaliku lühiseohu ennetamiseks kontrollida akut, akulaadijat ja

juhtmeid kahjustuste suhtes; 7.2.16. enne akude ühendamist või lahti ühendamist tuleb laadijast toide alati välja lülitada; 7.2.17. laadimise ajal tuleb vältida otsest päikesekiirgust, vihma ja lund; 7.2.18. akulaadija toitejuhe tuleb alati ühendada kaitsemaandusega pessa; 7.2.19. akulaadijat tohib avada üksnes selleks volitatud isik; 7.2.20. akut on keelatud lasta lühisesse.

8. LASKEVAHENDITE HOIUSTAMINE 8.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide hoiustamine: 8.1.1. statsionaarseid puidust ja metallist sihtmärke ja nende aluseid hoiustatakse harjutusväljal selleks

määratud konteinerites ja hoiustamiskohtades; 8.1.2. statsionaarsete puidust sihtmärkide konteinerites ja vastavates hoiukohtades hoiustatakse ainult

korras sihtmärke; 8.1.3. mittekorras statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide ja nende aluste hoiustamine hoiukohas

on keelatud. 8.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi hoiustamine: 8.2.1. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanisme ja lisavahendeid hoiustatakse komplektselt

ainult selleks otstarbeks määratud kohtades; 8.2.2. keelatud on hoiustada püsivalt rohkem kui kolme tõusvat sihtmärki üksteise peal; 8.2.3. keelatud on hoiustada liikuvate sihtmärkide tõstemehhanisme üksteise peal; 8.2.4. keelatud on transportimisel panna kinnitamata tõusvate sihtmärkide tõstemehhanisme üksteise

peale; 8.2.5. transportimisel peavad seadmed olema korralikult kinnitatud ja püsivas asendis, et vältida liikumisel

põhjustatud erinevatest kaldenurkadest seadmete kahjustusi; 8.2.6. transportimise ajal peab tabamuste määramise seadme latt olema korralikult pakitud ja kinnitatud

ning keelatud on süsteemi osi lahtiselt transportida; 8.2.7. seadmeid ja lisavahendeid tohib hoiustada ainult kuivas kohas, mille temperatuur jääb vahemikku

-20°C kuni +50°C; 8.2.8. akude ja seadmete laadimiseks ning töökorras oleku tagamiseks peab hoiustamiskohas olema

tagatud hea ventilatsioon; 8.2.9. hoiustamiskohas peavad seadmetele olema tagatud püstises asendis hoidmiseks määratud

hoiukohad; 8.2.10. plii- ja leelisakude hoiustamiskohad peavad asuma eraldi ruumides; 8.2.11. laud, kuhu akud asetatakse, peab taluma vähemalt kümne aku raskust; 8.2.12. akude laadimiseks peab olema tagatud nende püstises asendis laadimine;

11/24

8.2.13. seadmete hoiustamiskohas ja selle vahetus läheduses peab olema pesemisvõimalus. 8.3. Laservahendite hoiustamine: 8.3.1. laservahendeid hoiustatakse harjutusväljal laskevahendite eest vastutava poolt ainult selleks

määratud hoiustamiskohas; 8.3.2. laservahendite väljastamisel peab vastuvõtja tagama nende eesmärgipärase ja sihtotstarbelise

hoiustamiskoha; 8.3.3. laservahendite hoiustamiskohas on tagatud ladustamistingimused, mis on vastavuses kehtestatud

nõuetega.

9. LASKEVAHENDITE HOOLDUS 9.1. Hooldust võivad teostada ainult selleks volitatud isikud. 9.2. Hooldustöid tohib teha ainult selleks kontrollitud ja määratud keskkonnas ning eritingimuste puhul

(näiteks vihm, liiv või lumi) erinevate katete eemaldamine hooldamiseks on keelatud. 9.3. Enne hooldustöid tuleb elektroonilistel laskevahendile toide lahti ühendada, et vältida elektrilööki

või ootamatust tegevusest põhjustatud kehavigastusi. 9.4. Elektroonilisi laskevahendeid on keelatud puhastada survepesuriga, sest vesi võib tungida

seadmesse ja kahjustada elektrisüsteeme. 9.5. Elektrooniliste laskevahendite puhastamisel on keelatud kasutada tugevatoimelisi pesuaineid või

lahusteid (näiteks nõudepesuvahendit või lakibensiini), sest need kahjustavad tihendeid ja pinnakatet ning põhjustavad lekkeid ja roostetamist.

9.6. Elektrooniliste laskevahendite puhastamisel tuleb lahtine tolm ja mustus eemaldada pehme harjaga.

9.7. Elektrooniliste laskevahendite puhastamisel tuleb kõik seadme osad puhastada niiske käsnaga. 9.8. Pärast hooldust tuleb kõik elektrooniliste seadmete osad kuivatada kuiva lapiga. 9.9. Akude laadimise ajal peab keskkonnatemperatuur jääma vahemikku -20°C kuni +40°C. 9.10. Kui akude laadimise ajal keskkonnatemperatuur jääb alla -23°C, tuleb vastavad seadmed viia

siseruumi. 9.11. Laadimise ajal peavad akud olema püstises asendis. 9.12. Iga kolme kuu tagant tuleb akud sihtmärkide küljest eemaldada, kui neid ei kasutata. 9.13. Laskevahendite hooldus jaguneb: 9.13.1. osaliseks hoolduseks (igapäevane ja kuine); 9.13.2. täielikuks hoolduseks. 9.14. Täielik hooldus toimub iga poole aasta tagant: 9.14.1. iga aasta keskel - laskevahendite eest vastutaja(te) ja operaatorite meeskonna poolt; 9.14.2. iga aasta lõpus - seadme(te) tootjate poolt. 9.15. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide igapäevasel hooldusel tuleb: 9.15.1. kontrollida seadmeid visuaalselt; 9.15.2. kontrollida laskmisest põhjustatud kahjustusi; 9.15.3. kontrollida seadmete kinnitusi; 9.15.4. kontrollida, et seadmed seoses ilmastikuoludega ei ole üle ujutatud ega muud moodi viga saanud; 9.15.5. seadmete üleujutuse ilmnedes, tuleb kindlaks teha vee juurepääsu koht(ad) ja viga saanud seadmed

siseruumidesse kuivama tuua; 9.15.6. kontrollida seadmete akude seisukorda ning kui see näitab alla 50% või 12,3V, siis tuleb need

laadima panna; 9.15.7. puhastada seadmed pinnasest ja mustusest. 9.16. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide igakuisel hooldusel tuleb: 9.16.1. kontrollida seadmeid visuaalselt; 9.16.2. kontrollida, et seadmete liikuvad osad liiguvad sujuvalt ja ettenähtud asendisse; 9.16.3. kontrollida, et seadmetel ei oleks roostet ega teisi vigastusi; 9.16.4. vigastatud pinnakattele kanda koheselt peale ette nähtud kruntvärvi ja viimistlusvärvi või

külmtsinki; 9.16.5. kontrollida seadmete akude seisukorda ning kui see näitab alla 50% või 12,3V, siis tuleb need

laadima panna; 9.16.6. puhastada seadmed pinnasest ja mustusest. 9.17. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide täielikul hooldusel tuleb:

12/24

9.17.1. kontrollida seadmeid visuaalselt; 9.17.2. kontrollida, et kaablid ja ühenduskontaktid ei oleks kahjustatud; 9.17.3. kontrollida, et lambi ja näidikute ekraan oleksid terved ja puhtad ning kui lamp vajab vahetamist,

siis tuleb välja vahetada ka kuivatusaine kotid; 9.17.4. kontrollida, et seadme alusraam, sihtmärgi hoidja ja tabamuste andur ei oleks deformeerunud ega

viga saanud; 9.17.5. tuvastatud roosteplekid kõrvaldada koheselt kruntvärvi, viimistlusvärvi või külmtsingiga; 9.17.6. kontrollida, et seadmel ei oleks laskmisest põhjustatud vigastusi; 9.17.7. kontrollida niiskuse indikaatorpaberit ning kui värvus on muutunud sinisest roosaks, võib see viidata

lekkele ja seade tuleb saata parandusse; 9.17.8. kontrollida, et seadistusnupud on töökorras, ega ole viga saanud; 9.17.9. kontrollida antenni korrasolekut; 9.17.10. kontrollida seadmete akude seisukorda ning kui see näitab alla 50% või 12,32 V, siis tuleb need

laadima panna; 9.17.11. puhastada seadmed pinnasest ja mustuses

13/24

LISA 10.1 Laskevahendite kasutuseeskirja juurde

Saateleht Kuupäev:

Kellelt: Kaitseväe keskpolügoon Kellele:

Jrk nr

Varustuse nimetus Kogus Ühik Seerianumber

tk

tk

tk

tk

tk

tk

tk

Operaatori komplekti kuulub: Tahvelarvuti, varuaku, akulaadija, vastuvõtja, vastuvõtja kott, 2x varuaku, 2x laadija,

antenn

Andis üle: Võttis vastu:

(Nimi) (Nimi)

(Allkiri) (Allkiri)

14/24

LISA 10.2 Laskevahendite kasutuseeskirja juurde

TÕUSVATE SIHTMÄRKIDE KONTEINERI TEHNILINE KIRJELDUS

Tõusvate sihtmärkide veoks on kohandatud standardne 6,058 m (20-jalane) merekonteiner, mis on kahest küljest avatav. Konteiner on mõeldud korduvkasutuseks ning on transporditav ainult vastavate transpordimasinate ja mehhanismide abil.

Konteineri tehnilised andmed Konteineri sisustus

Konteineri mõõtmed:

Jalaväesihtmärgi tõstemehhanism koos akuga 50 tk

a) välised mõõtmed:

Jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi varuaku 50 tk

- pikkus 6,058 m Jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi laadija 5 tk - laius 2,438 m Jalaväesihtmärgi kaitseplaat 50 tk - kõrgus 2,591 m Jalaväesihtmärgid 50 tk

b) sisemised mõõtmed:

Jalaväesihtmärgi tabamuste määramise süsteem 5 tk - pikkus 5,898 m Soomussihtmärgi tõstemehhanism koos akuga 4 tk - laius 2,352 m Soomussihtmärgi tõstemehhanismi varuaku 4 tk - kõrgus 2,385 m Soomussihtmärgi tõstemehhanismi laadija 1 tk

Konteineri mass:

Soomussihtmärgi tabamuste määramise süsteem 1 tk

tühimass 3060 kg Generaator, 5 kW 1 tk

täismass 10000 kg Kompressor 1 tk

Sidevahendid 2 tk

Kinnitusvahendid seadmete transpordiasendisse viimiseks

10 tk

Elektrivahendid 1 kmpl

Soojusvahendid (elektri- ja akutoitega) 2 tk

Tööriistad 1 kmpl

Tulekustuti 1 tk

Meditsiinikott 1 tk

15/24

Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Konteineri masinalt mahalaadimine toimub ainult tasasel ja kõvapinnasega maasikul. Konteineri transportimine toimub ainult mööda kõvapinnasega teed masinal, mille veovõimekus on vähemalt 10000 kg Konteineri peale laadimine masinale 15 min Konteineri mahalaadimine masinalt 10 min Konteineri tõstemehhanismide ja kaitseplaatidega ladustamine 2 h Konteinerist tõstemehhanismide ja kaitseplaatide eemaldamine 1,5 h

Konteiner

Konteineri läbilõige 1 - soomussihtmärgi tabamuste määramise süsteem; 2 - abivahendite riiul;

3 - jalaväesihtmärkide tõstemehhanismid; 4 - jalaväesihtmärgi tabamuste määramise süsteem; 5 - abivahendite riiul; 6 - kaitseplaadid; 7, 8 - soomussihtmärgi tõstemehhanismid, 9 - jalaväe

sihtmärgid ja abivahendid; 10 - generaator, kompressor; 11 - märgistusvahendid; 12 - varuakude riiulid; 13 - akulaadijate ja abivahendite riiulid

16/24

LISA 10.3 Laskevahendite kasutuseeskirja juurde

TÕUSVA JALAVÄESIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS

Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Tõusev jalaväesihtmärk paigaldatakse ainult ettenähtud kaitserajatisse, mis peab enne paigaldamist

17/24

valmis olema. Ühte jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi transpordib 1 inimene Ühte jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi kaitseplaati transpordib 1 inimene Ühe tõusva jalaväesihtmärgi töökorda panekuks koos kaeve, seadistamis- ja 20 min paigaldamistöödega kulub traktori abil

Jalaväe sihtmärgi tõstemehhanism 1 - sihtmärgi hoidja; 2 - tabamuste anduri kaabel; 3 - antenn; 4 - paneel; 5 - aku;

6 - tugiraam koos kaitseplaadi kinnitusega; 7 - seadistamise ekraan; 8 - lamp

18/24

LISA 10.4 Laskevahendite kasutuseeskirja juurde

TÕUSVA SOOMUSSIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS

19/24

Kasutatavad soomussihtmärgid ja nende mõõtmed

Soomuk eestvaates.

Lahingmasin külgvaates

Tank külgvaates

20/24

Tõusva soomussihtmärgi üldvaated paigaldamisel

Külgvaade jalgade paigaldamisest

Pealtvaade

21/24

Tõusev soomussihtmärk maapinna peal

Tõusev soomussihtmärk kaevikus

22/24

Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Tõusev soomussihtmärk paigaldatakse ainult ettenähtud kaitserajatisse, mis peab enne paigaldamist valmis olema. Soomussihtmärgi materjali paksus ei tohi tabamusandurist lähtuvalt ületada 10 mm Ühte soomussihtmärgi tõstemehhanismi transpordib 4 inimest Ühele soomussihtmärgile paigutatakse kaitseks jalaväe tõstemehhanismi 3 tk kaitseplaadid Ühte jalaväe sihtmärgi tõstemehhanismi kaitseplaati transpordib 1 inimene Ühe tõusva soomussihtmärgi töökorda panekuks koos kaeve, seadistamis- ja 1 h paigaldamistöödega kulub traktori abil

Soomussihtmärgi tõstemehhanism 1 - akukast; 2 - sihtmärgihoidiku pesa; 3 - märklauahoidiku tugiraam; 4 - paneel;

5 - akukaabel 6 - kaitseraam

23/24

LISA 10.5 Laskevahendite kasutuseeskirja juurde

LIIKUVA JALAVÄESIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS

24/24

Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Liikuv jalaväesihtmärk paigaldatakse ainult ettenähtud kaitserajatisse, mis peab enne paigaldamist valmis olema. Ühte jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi transpordib 2 inimest Liikumisrada valmistab ette vähemalt 2 inimest 15 m pikkuse liikumisraja kokkupanemine Ühe liikuva jalaväesihtmärgi töökorda panekuks koos kaeve, seadistamis- ja paigaldamistöödega kulub traktori abil

Liikuva jalaväesihtmärgi tõstemehhanism

1 - seadistamise ekraan; 2 - lamp; 3- tabamuste andur; 4 - sihtmärgi hoidja kinnitus; 5 - sihtmärgi hoidja; 6 - tabamuste anduri kaabel

15 m pikkune liikumisrada külgvaates

20 min 3 h

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 1

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

HARJUTUSVÄLJADE KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/19

SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ............................................................................................................................................ 3

2. MÕISTED ................................................................................................................................................ 3

3. HARJUTUSVÄLJADE PAIKNEMINE JA LUBATAVAD TEGEVSUED ............................................................ 4

4. HARJUTUSVÄLJADE KASUTAMISE JA PLANEERIMISE KORD .................................................................. 4

5. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVAOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ....... 5

6. HARJUTUSVÄLJADE TÄHISTAMISE KORD .............................................................................................. 6

7. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ...................................... 6

8. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ................................................................................. 7

9. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD ...................................................................... 8

10. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................ 9

11. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD ........................................................................................................ 10

12. LÕHKEMATA LÕHKEKEHADE TÄHISTAMINE JA DEMINEERIMISE KORD ............................................. 11

LISA 1.1 JÄÄTMETE SORTEERIMISJUHEND .................................................................................................. 12

LISA 1.2 TULEOHUTUSASTMED ................................................................................................................... 14

LISA 1.3 HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE REGISTREERIMISE LEHT/VORM ................................................... 15

LISA 1.4 ÕNNETUSJUHTUMIST TEAVITAMISE SKEEM ................................................................................. 16

LISA 1.5 TÕKESTATUD ALALE SISENEMISE REGISTREERIMISE LEHT ............................................................ 17

LISA 1.6 HV KASUTAMISEL TUVASTATUD PUUDUSTE REGISTREERIMISE RAAMAT .................................... 18

LISA 1.7 LÕHKEKEHA LEIDMISE ETTEKANNE ............................................................................................... 19

3/19

1. ÜLDSÄTTED 1.1. Harjutusväljade (edaspidi HV) piirkondlik jagunemine: 1.1.1. Põhja piirkond – Sirgala HV, KVKP (sh Rabasaare LVL), Soodla HV, Männiku HV, Klooga HV; 1.1.2. Lõuna piirkond – Nursipalu HV, Kikepera HV, Piirsalu taktikaala. 1.2. Harjutusväljade kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusväljade üldise kasutamise

korra. 1.3. Lisaks käesolevale eeskirjale tuleb tegevuste korraldamisel/läbiviimisel kohaldada konkreetset HV

kasutuseeskirja, väljaõppeehitis(t)e kasutuseeskirja, tehnilisi nõudeid, ohutuseeskirju ja materjali/seadme/relva kasutusjuhendeid.

1.4. Eeskirja haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). 1.5. HV-de ja Piirsalu taktikaala volitatud asutus on RKIK.

2. MÕISTED

2.1. Piirkonna juht – isik, kelle ülesanne on tema piirkonna HV-de ja väljaõppealade jätkusuutlik haldamine ja selle ohutu kasutamise korraldamine.

2.2. Ohutuse vanemspetsialist (RANGE CONTROL) – HV vastutav isik, kes on piirkonna juhi poolt määratud harjutusvälja ohutuse eest vastutaja ja väljaõppeürituste koordineerija. Ohutuse vanemspetsialisti puudumisel asendab teda harjutusvälja ohutusspetsialist. Ohutusega seotud isikud (vanemspetsialist, ohutusspetsialist, mehhaniseeritud UXO ala meeskond) kannavad punaseid eraldusmärke RANGE CONTROL, musta värvi kiivreid ja kuuliveste. Ohutusega seotud harjutusväljade töötajate tööriietus on reeglina pruuni värvi.

2.3. Väljaõppeehitis – kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse1, võistluste või muu tegevuse alaliseks või ajutiseks läbiviimiseks ehitatud ja nõuetele vastav ehitis koos seadmetega (nt lasketiir, laskeväli, käsigranaadi heitekoht jne), kus volitatud ja kvalifitseeritud personal viib läbi tegevusi vastavalt HV kasutuseeskirjale.

2.4. Väljaõppeüritus – selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga sündmus (nt harjutus, laskeharjutus, lõhkamine, õppus, õppekogunemine, spordiüritus, õppepäev, kursus, sh pilootkursus jne).

2.5. Väljaõppeürituse käsk (edaspidi käsk) – väljaõppejuhi kirjalik käsk, milles ta teeb alluvatele teatavaks ülesande ning selle täitmise korra. Käsk koostatakse ja vormistatakse vastavalt üritusele kas õppuste korraldamise eeskirja, STANAG 2199 (ATP-3.2.2) või KV asjaajamiskorra alusel.

2.6. Tagavall – kõrgub vahetult sihtmärkide taga ja moodustab valli või seina, mille eesmärgiks on kuulide reostuse piiramine, ohuala vähendamine või ärahoidmine.

2.7. Tegevuse läbiviija (edaspidi läbiviija) – isik, kes omab tegevuse läbiviimiseks vastavat õigust või luba ja vastutab ohutu tegevuse eest, mis on kooskõlas ohutuseeskirjade, HV-de kasutuseeskirjade ja juhenditega.

2.8. Ohuala – ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide heitmisharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab juurdepääs kõrvalistele isikutele olema piiratud märgistuse, tõkete või tõkestajatega, kuna seal viibimine on eluohtlik.

2.9. Plaaniline tegevus – tegevus, mille läbiviimine on planeeritud (hiljemalt) eelneva kuu 10. kuupäevaks ning mille kohta on esitatud kinnitamisele broneering HV-de broneerimissüsteemis.

2.10. Plaaniväline tegevus – tegevus, mille kohta ei ole esitatud kinnitamisele broneeringut eelneva kuu 10. kuupäevaks.

2.11. Kuulipüüdja – eesmärgiks on vähendada reostus- ja paiskemõju. 2.12. Sihtmärkide ala – ala, mille sees asuvad üksikud sihtmärgid või sihtmärkide grupid. 2.13. Lõhkemata laske-, lahingumoon/UXO (ingl unexploded ordnance) on moon, mis on jäänud

lõhkemata ja on seetõttu ohtlik isikutele, varustusele, tehnikale ja rajatistele. 2.14. Lõhkemata lahingumoona ala ehk UXO ala – ala, kuhu võib lasta lõhkevat moona ja mis on

tähistatud ohuala piiritähistega. 2.15. Brontos – riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu ehk harjutusväljade broneerimissüsteem

(brontos.mil.ee).

1 Sõjaväelise väljaõppe ohutuse eeskiri.

4/19

3. HARJUTUSVÄLJADE PAIKNEMINE JA LUBATAVAD TEGEVUSED

Harjutusväli Pindala km² LFX Taktika-

harjutused Kasutatavad

relvasüsteemid Kaud-

tulerelvad Tanki-

tõrjerelvad Õhk-maa laskmised

Pioneeri õppe- koht

Lubatud lõhkeaine kogus kg

KVKP 120 BN Brig Kuni 120 mm Kuni

155 mm JAH JAH JAH 500

Soodla 58 - BN - - - - - -

Sirgala 77,6 PLT BN Kuni 120 mm Kuni

120 mm JAH - JAH 250

Nursipalu 99 PLT BN Kuni 120 mm Kuni

120 mm JAH - JAH 10

Klooga 10 SEC COY Käsitulirelv - Harjutus-

moon - JAH 200 g

Männiku 12,5 SEC COY Käsitulirelv - - - JAH 76 g

Kikepera 8,5 SEC PLT Käsitulirelv - Harjutus-

moon - JAH 10

Piirsalu 1,4 - PLT - - - - - -

4. HARJUTUSVÄLJADE KASUTAMISE JA PLANEERIMISE KORD

4.1. HV-de kasutamisel tuleb lähtuda Kaitseministeeriumi valitsemisala väljaõpet reguleerivatest õigusaktidest, HV-de kasutuseeskirjadest ja HV-del asuvate väljaõppeehitiste kasutuseeskirjadest ning juhenditest.

4.2. HV-l võib läbi viia kasutatava HV kasutuseeskirjas nimetatud tegevusi arvestades, et: 4.2.1. Harjutuse käigus on keelatud läbi viia tegevusi, mida ei ole broneeringus taotletud, mis ei ole

kajastatud käsus ning mida ei ole kooskõlastatud HV-ga; 4.2.2. Kui keskkonnapiirangud ja ohutustehnilised nõuded võimaldavad, siis väljaõppelased tegevused on

lubatud kõikidel HV-del kogu ala ulatuses (nt kaevikute kaevamine, paiknemine/laager/majutus, taktikaline liikumine/manöövrid jms) eeldusel, et piirkonna juht on sellest teadlik.

4.2.3. Piirkonna juhi kirjalikul loal võib laskeharjutusi läbi viia relvadega, mis ei ole vastava piirkonna HV kasutuseeskirjas nimetatud;

4.2.4. Võttes arvesse tegevuse laadi, ilmastikuolusid ja võimalikke eriolukordi (nt eriti tugev põud, rahvaüritused või tavalisest rohkem üksusi väljaõppeehitiste vahetus läheduses jmt) võib piirkonna juht eeskirja karmistada;

5/19

4.2.5. Öisel ajal (22.00 – 06.00) ja riiklikel pühadel kõrge müratasemega väljaõppe läbiviimine tuleb kooskõlastada ohutuse vanemspetsialistiga;

4.2.6. Mitme väljaõppeehitise samaaegse kasutamise korral tulenevalt tegevusliikidest ja raskusastmetest võib HV ohutuse vanemspetsialist:

4.2.6.1. muuta ohuala tõkestamise korda, teavitades sellest enne tegevuse algust väljaõppe läbiviijat; 4.2.6.2. nõuda täiendavat ohutustehnilise side olemasolu väljaõppe läbiviijate vahel.

4.3. HV broneerimine: 4.3.1. HV-l plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab soovija Brontoses sisestama broneeringu ja edastama

selle kinnitamisele hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks. Juhul kui Brontosele puudub ligipääs, peab soovija täitma HV kasutamise taotluse https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/kontakt/ lehel.

4.3.2. HV-l plaanilise tegevuse läbiviimiseks, mille õhuohuala on kõrgem HV kasutuseeskirjas märgitud kõrgusest, peab soovija Brontoses sisestama broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt 40 päeva enne tegevuse toimumist ning teavitama HV ohutuse vanemspetsilisti telefoni ja e-posti teel.

4.3.3. HV-l plaanivälise tegevuse läbiviimiseks peab soovija Brontoses sisestama broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist. Plaanivälise broneeringu sisestamisel tuleb sellest teada anda ka HV ohutuse vanemspetsialistile telefoni ja e-posti teel. Plaanivälise tegevuse läbiviimine peab olema põhjendatud.

4.3.4. Kõik kooskõlastuse taotlused peavad olema esitatud kohalikule omavalitsusele ja koopia HV e-posti aadressile 2 kuud (v.a ette teatamata õppuste ja lisaõppekogunemiste puhul) enne harjutuse toimumist. Koopia kooskõlastusest tuleb saata HV e-posti aadressile.

4.3.5. Erakorralisi õppusi (nt lisaõppekogunemisi) puudutavad broneeringud ning nende lahendamise võimaldamised vaadatakse igal üksikul juhul eraldi üle vajadusel koostöös väeüksuste, KVPS-i ja RKIKiga.

4.3.6. Kui broneeringutes ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne HV sama ala kasutamise soov: 4.3.6.1. tehakse esmalt üksuste omavaheline koordinatsioon kasutamise osas; 4.3.6.2. kui üksused ei saavuta omavahelist kokkulepet, siis lahendab vastuolu kõrgem staap või erinevate

väeliikide puhul väeliikide staabid.

5. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD

5.1. HV-del kehtivatest piirangutest saab infot harjutusvälja piiril asuvatelt infotahvlitelt ja HV ohutuse

vanemspetsialistilt. 5.2. Liikumispiirangud: 5.2.1. HV-le on kehtestatud masinatega liikumisel liikumiskiirus 40 km/h kui liiklusmärkidega ei ole

määratud teisiti. 5.2.2. Väljaõppes osalevad isikud tohivad HV-l liikuda üksnes väljaõppe läbiviija käsul ja tema juhenduste

järgi. 5.2.3. Üldkasutatavaid teid ei tohi mootorsõidukitega blokeerida. 5.3. Tõkestamine: 5.3.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral, sulgedes kõik ohualale

viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. Kõrvaliste isikute avastamisel ohualal võib harjutuse läbiviija ise isiku alalt ära saata. Kui kõrvaline isik ei allu korraldustele, tuleb kutsuda politsei ja edastada info ohutuse vanemspetsialistile.

5.3.2. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (vt OE 1.1) korral pannakse välja tõkestaja(d). 5.3.3. Kõik isikud (v.a HV ohutuspersonal), grupi puhul saatja, kes läbivad mehitatud tõkestuspunkti,

peavad oma allkirjaga kinnitama, et on ohualadest teadlikud (vt lisa 1.5). Enne seda toimingut ei tohi kedagi tõkestatud maa-alale sisse lasta.

5.3.4. Tõkestajad peab välja panema nende tõkkepuude juurde, mida ei saa lukustada, kuna ohtliku tegevuse ajal on vaja tagada nendest kontrollitud läbipääs.

5.3.5. HV-de signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal lülitatakse põlema punased signaaltuled.

6/19

5.3.6. Juhul kui signaallippu ei ole heisatud ja tõkkepuu on avatud asendis, peab enne HV-le sisenemist veenduma, et HV-l ei toimu ohtlikku tegevust ja ohtlik tegevus ei alga aja jooksul, mil on planeeritud HV-l viibida. Juhul kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, on siseneda soovijad kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma HV ohutuse vanemspetsialistiga.

6. HARJUTUSVÄLJADE TÄHISTAMISE KORD 6.1. HV välispiirile on rajatud piirisiht ning piir on tähistatud valget värvi postidega, millel on kolm punast

triipu. Postid on varustatud noole tähisega, mille teravik osutab HV poole ning on paigaldatud selliselt, et piiritähise juurest on nähtav eelmine ja järgmine piiritähis.

6.2. Tõkkepuud on paigaldatud HV-le suunduvatele sissesõiduteedele ning nende asukohad on esitatud igas HV kasutuseeskirjas. Tõkkepuud on suletud tee laiused ning neid on võimalik lukustada nii lahtisesse kui kinnisesse asendisse.

6.3. Signaalmastid asuvad HV-le suunduvate suuremate teede vahetus läheduses HV piiril ning nende asukohad on esitatud igas HV kasutuseeskirjas. Ohtliku tegevuse korral heisatakse signaalmasti punane signaallipp, pimeda ajal põleb punane signaaltuli.

6.4. Infotahvlid on paigaldatud HV piirile ja lähematesse asulatesse. Nende täpsed asukohad on esitatud igas HV kasutuseeskirjas.

6.5. UXO-ala piir on tähistatud kollast värvi postidega, millel on kolm musta triipu ja täpsustavad sildid. Ala juurdepääsuteede ääres on UXO-ala infotahvel.

7. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 7.1. HV ohutuse vanemspetsialist: 7.1.1. kontrollib igapäevaselt Brontoses kinnitamisele esitatud broneeringuid, kinnitab need või lükkab

täiendamiseks tagasi; 7.1.2. kontrollib igapäevaselt Brontoses kooskõlastamiseks esitatud käske, kooskõlastab need või lükkab

täiendamiseks tagasi; 7.1.3. kontrollib, kas tegevuse planeerimise käigus on kinni peetud kõigist HV kasutamist reguleerivatest

õigusaktidest ning kas tegevus vastab broneeritud tegevustele ja ajakavale. Puuduste ilmnemisel juhib neile tähelepanu ning laseb need likvideerida. Kui puuduste likvideerimine ei ole võimalik, on tegevuse läbiviimine keelatud;

7.1.4. peab ühendust HV kasutajatega graafiku-, kasutustingimuste- ja kasutusvõimaluste osas; 7.1.5. veendub, et käsuga esitatakse kõik vajalikud kooskõlastused, nende puudumisel on tegevuse

läbiviimine keelatud; 7.1.6. korraldab väljaõppe alustamisel maa-ala üleandmise ja lõppemisel vastuvõtmise; 7.1.7. omab õigust kontrollida väljaõppeürituse läbiviimise ajal selle vastavust väljaõppeürituse käsule,

ohutuseeskirjadest kinni pidamist ja maa-ala seisukorda; 7.1.8. informeerib HV kasutajaid ohualadest ning kehtivatest piirangutest; 7.1.9. korraldab koostöös väljaõppe läbiviijaga ohuala tõkestamise (heiskab lipud, sulgeb vajadusel

tõkkepuud jne) ja selle kontrolli; 7.1.10. avab tõkestuse peale tegevuse lõppemist, välja arvatud kui HV kasutuseeskirjad ei sätesta teisiti; 7.1.11. peab arvestust lõhkemata jäänud lõhkekehade kohta ja teavitab UXO-ala üleandmisel vastuvõtjat

teadaolevast lõhkemata lahingumoonast; 7.1.12. kooskõlastab ja koordineerib ohutuse eesmärgil samaaegselt HV erinevaid maa-alasid kasutavate

üksuste (sh ehitus- ja hooldustööde jms) omavahelise tegevuse; 7.1.13. koordineerib ohutuse tagamisega seotud toimingute läbiviimist, maa-ala sulgemist ja vajadusel

päästeteenistuse liikumist HV-l; 7.1.14. kogub mitme üksuse samaaegsel HV kasutamisel ohutusalase tegevuse informatsiooni ja vajaduse

tekkimisel koordineerib häirekeskusega ohutu liikumise. 7.2. HV ohutuse vanemspetsialist on vastutav: 7.2.1. HV tulekustutusvahendite korrasoleku eest; 7.2.2. heakorra eest; 7.2.3. HV ohutu kasutamise eest; 7.2.4. ohuala tõkestamiseks ja tähistuseks vajalike vahendite olemasolu ja korrasoleku eest.

7/19

7.3. Juhul kui avastatakse HV kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumine ja/või tegevust takistav asjaolu, võib ohutuse vanemspetsialist või piirkonna juht ajutiselt peatada või keelata HV kasutamise, kehtestada piiranguid või nõuda täiendavate nõuete täitmist. Vajadusel annab väljaõppe läbiviijale juhised puuduste likvideerimiseks, registreerides puudused ja nende lahendamise (vt lisa 1.6).

8. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

8.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: 8.1.1. tutvuma HV-de kasutuseeskirjadega/juhenditega enne väljaõppetegevuse planeerimist ja

vajadusel täpsustama HV ohutuse vanemspetsialistiga käsu koostamise/vormistamise osas; 8.1.2. HV-del väljaõpet läbi viies lähtuma Kaitseväe ohutuseeskirjadest või kui kasutaja ohutuseeskirjad

on rangemad (ohualad, piirangud), peavad nad kasutama oma ohutuseeskirju; 8.1.3. järgima teisi kohustuslikke õigusakte (nt keskkonnakaitsenõudeid, välihügieeni eeskirja jms) ning

kontrollima nende täitmist väljaõppes osaleva isikkoosseisu poolt; 8.1.4. taotlema vajadusel (nt teatud piirangute ajutiseks lõdvendamiseks) täiendavad

kooskõlastused/load Keskkonnaametilt, kohalikult omavalitsuselt, Riigimetsa Majandamise Keskuselt või muudelt organisatsioonidelt ning esitama koopia kirjalikult väljaõppeürituse broneeringuga;

8.1.5. esitama toimuva tegevuse kooskõlastamiseks kinnitamata käsu 10 kalendripäeva enne väljaõppeürituse algust. Üksuse ülema poolt kinnitatud käsk tuleb Brontosesse esitada hiljemalt 2 tööpäeva enne tegevuse toimumist. Brontose tõrke korral tuleb käsu allkirjastamisest teavitada HV ohutuse vanemspetsialisti e-posti teel;

8.1.6. teavitama koheselt (kirjalikult) HV ohutuse vanemspetsialisti kooskõlastatud või kinnitatud harjutuste ära jäämisest;

8.1.7. korraldama HV-de kasutuseeskirjade, väljaõppeehitiste kasutuseeskirjade ja juhendite (mh lõhkemata lõhkekehade võimalikud asukohad) tutvustamise kõikidele harjutusel osalejatele lähtuvalt nende teadmisvajadusest;

8.1.8. hiljemalt 24h enne väljaõppe algust (eelneval tööpäeval) täpsustama HV-le saabumise kellaaja ja kinnitama, kas väljaõppe läheb plaaneritud ajakava järgi;

8.1.9. ohuala väljumisel HV piiridest (v.a ametlik laiendatud ohuala) organiseerima koostöös ohutuse vanemspetsialistiga vajalikud kooskõlastused ja esitama need kirjalikult koos käsuga;

8.1.10. enne väljaõppe algust ja pärast väljaõppe lõppemist võtma ühendust HV ohutuse vanemspetsialistiga ning täitma maa-ala üleandmise-vastuvõtmise akti;

8.1.11. korraldama tõkestuse HV kasutuseeskirjas esitatud tõkestuspunktides ning tagama tõkestuspunktide mehitamise kuni koristustööde lõpuni. Tõkestuspunktide täpsed asukohad tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga;

8.1.12. tõkestama ja kontrollima ohuala ning tagama, et tõkestajatel oleks ajakohane ohuala kaart; 8.1.13. veenduma infovahetuses HV ohutuse vanemspetsialistiga, kas on heisatud päevasel ajal punased

signaallipud ning pimedal ajal põlevad punased signaaltuled ja ohualasse viivad teed on suletud; 8.1.14. tagama HV (sh taristu ja varustuse) heaperemeheliku kasutamise ja heakorrast kinnipidamise; 8.1.15. teavitama HV ohutuse vanemspetsialisti ohtliku tegevuse alustamisest ja lõpetamisest; 8.1.16. juhinduma HVde kasutuseeskirjadest ja HV ohutuse vanemspetsialisti korraldus(t)est; 8.1.17. looma ja hoidma sideühendust HV ohutuse vanemspetsialistiga, tõkestajatega ning väljaõpet

korraldava personaliga; 8.1.18. informeerima viivitamatult HV ohutuse vanemspetsialisti kõigist HV-l toimunud

õnnetusjuhtumitest ja ohuallikatest ning tegema vastavasisulise sissekande HV kasutamise registreerimise akti ;

8.1.19. tegutsema õnnetusjuhtumi korral vastavalt lisa 1.4 skeemile; 8.1.20. organiseerima lõhkemata jäänud lõhkekehade kohese demineerimise väljaspool UXO alal. Juhul kui

lõhkemata lõhkekehasid ei ole võimalik demineerida, peab lõhkekehad tähistama ja asukoha teatama HV ohutuse vanemspetsialistile, lähtudes käesoleva eeskirja peatükist 11. Tekkinud lõhkemata lõhkekeha mitteleidmisel tuleb edastada HV ohutuse vanemspetsialistile selle võimalikud koordinaadid;

8/19

8.1.21. teavitama keskkonnaõnnetusest (nt kütus/õlireostus), -kahjust (nt kaevetööde ja sõidurööbaste kinni ajamine ja silumine), tulekahjust või avariist (nt metsloomaga) HV ohutuse vanemspetsialisti ja võtma kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida või lokaliseerida tekitatud kahju;

8.1.22. tegevuse lõppedes teavitama väljaõppeürituse lõpetamisest, kontrollima ja korraldama koristamise kasutusel olnud väljaõppeehitisel/aladel ning tagama, et tegevuseks kasutatud alale ei jääks esemeid, mis võiksid ohustada HV kasutajaid ja keskkonda ning andma ala üle ohutuse vanemspetsialistile;

8.1.23. kokku koguma tegevuse käigus tekkinud jäätmed ja sorteerima vastavalt kasutatava HV kasutuseeskirjas esitatud juhendile ning ladustama need selleks ettenähtud kohta;

8.1.24. andma HV ohutuse vanemspetsialistile HV-lt lahkumisel tõkestatud alale sisenemise registreerimise lehed (vt lisa 1.5);

8.1.25. HV ohutuse vanemspetsialisti nõudmisel koostama 24 h jooksul õnnetusjuhtumi, tuleõnnetuse, keskkonnakahjude või kasutuseeskirjas ja juhendis esitatud nõuete rikkumise kohta seletuskirja.

8.2. Väljaõppe läbiviijal on õigus: 8.2.1. saata HV territooriumilt ära kõrvaline isik, kes viibib seal eelneva kooskõlastuseta; 8.2.2. saada HV ohutuse vanemspetsialistilt infot muude HV-l samaaegselt toimuvate tegevuste kohta; 8.2.3. saada ohutuse vanemspetsialistilt ohuala tõkestamiseks ja väljaõppe läbiviimiseks olemasolevaid

vahendeid ning juhiseid; 8.2.4. saada eelnevalt Brontose kaudu tellitud erinevat laskeharjutuse inventari; 8.2.5. saada infot ja tagasisidet käsu kohta. 8.3. Väljaõppe läbiviija vastutab: 8.3.1. eeskirjades sätestatud korrast kinnipidamise ja koostatud käsu järgimise eest; 8.3.2. HV-l tema enda poolt korraldatava ohutu väljaõppeürituse läbiviimise eest; 8.3.3. oma allüksuse informeerimise eest piirangutest ja muudest tingimustest, mis on reguleeritud

käesolevas eeskirjas ja konkreetses HV kasutuseeskirjas; 8.3.4. väljaõppe läbiviimise ajal tuleohutusnõuete täitmise eest; 8.3.5. keskkonnakaitsenõuete täitmise eest. 8.4. Väljaõppe läbiviija käitumisreeglid UXO-alal: 8.4.1. UXO-alal sihtmärkide paigutamiseks ning koristamiseks on liikumine lubatud ainult visuaalselt

kontrollitud alal ja alale minevad isikud peavad olema minimaalselt lõhkekehaluure (EOR) demineerimiskategooriat omava isiku poolt instrueeritud;

8.4.2. UXO-alale minekut väljaõppeürituse ajal saab lubada vaid väljaõppe läbiviija, veendudes eelnevalt, et ala on kontrollinud vastava väljaõppe saanud spetsialist;

8.4.3. enne UXO-ala kasutamist tuleb kontrollida ala perimeetriteed ning UXO-alal olevad teed. Pärast harjutuse läbiviimist tuleb sama protsessi korrata ja veenduda teede ohutuses ning hinnata võimalikud teedele tekitatud kahjud;

8.4.4. UXO-alal liikumiseks tuleb eelistada selgelt nähtavaid teid ja -radu; 8.4.5. tulekahju korral on üksusel keelatud UXO-alale tuld kustutama minna.

9. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

9.1. Kohalikku elanikkonda teavitatakse HV-l toimuvast HV-le viivate teede ääres asuvate infotahvlite ja HV-de veebilehe vahendusel.

9.2. Info kohalikule elanikkonnale avaldatakse vähemalt 5 tööpäeva enne ohtliku tegevuse algust. 9.3. Plaanilisest tegevusest HV-l teavitab RKIK kirjalikult hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest

tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust HV-de kasutuseeskirjades määratud asutusi. 9.4. Kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral, sulgedes kõik ohualale viivad

teed alaliste- või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 9.5. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste korral pannakse määratud kohta tõkestajad. 9.6. Signaalmastidesse heisatakse enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse

lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal lülitatakse põlema punased signaaltuled.

9/19

10. KESKKONNAKAITSE

10.1. Kõik väljaõppes osalejad peavad täitma ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid ning jälgima, et kaasosalejad samuti neid nõudeid täidaksid.

10.2. HV-l tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning vastava HV kasutuseeskirjas esitatud piirangutest (nt liikumispiirang) ja nõuetest.

10.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab vajadusel HV kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist.

10.4. Mets ja looduskaitse: 10.4.1. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid,

linde ja putukaid ning nende elupaiku (sh pesi). 10.4.2. Uuringu- ja seirepuuraukude hävitamine või kahjustamine ei ole lubatud. Puurkaevude

sanitaarkaitsealal hoiduda mootorsõidukite parkimisest ning jäätmete ja muude materjalide, sh reostusohtlikke ainete hoiustamisest.

10.4.3. Kasvavate ja kuivanud puude, mille läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt on üle 8 cm, ilma loata raiumine on keelatud. Põhjendatud vajadusel on harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti loal lubatud raiuda alla 8 cm läbimõõduga puid. Igasugune raie on keelatud metsanoorendikes ja veekaitsevööndis (vt. punkt 10.5.). Üle 8 cm läbimõõduga puude raieks peab läbiviijal kooskõlastama oma tegevuse piirkonna juhiga.

10.4.4. Puudelt okste laasimisel peaks jälgima, et laasitava puu läbimõõt ei oleks suurem kui 15 cm ning laasitavate okste jämedus jääks alla 2,5 cm. Haiguste vältimiseks jätta oksa eemaldamiskohale 10 cm pikkune tüügas. Eelistada võra alumisi oksi. Võimalusel kasutada maskeerimiseks, lõkketegemiseks jmt raiejääke ja maast leitavat puitmaterjali.

10.4.5. Keelatud on sihilikult kahjustada puude juurestikku, tüve ja võra. Kaevata tuleb võimalusel puude võra ulatusest väljaspool, et mitte kahjustada puude põhijuuri. Puude juurte läbilõikamise põhjendatud vajadusel teha seda ühe sirge lõikega. Puude tüvedesse on keelatud naelte ja muude teravate esemete löömine. Tohu võtmisel eelistada kuivanud või langenud puid, mitte koorida elusalt puult koort selliselt, et vigastatud oleks kogu puu perimeeter. Enne vintsi ankurdamist puu külge tuleb puutüve kaitsta.

10.4.6. Keelatud on sõitmine metsanoorendikes ja keelumärkidega tähistatud aladel. 10.4.7. Kaevetööde vajadus peab olema kajastatud käsus. Kaevetööde tegemine looduslikult väärtuslikel

aladel (märgitud iga harjutusvälja kaardil) ei ole lubatud. Enne kaevamist eemaldada pealmine pinnasekiht mätastena ning augu täitmise järel asetada mättad esialgsele kohale tagasi. Juhul, kui kaevatakse mahukad kaevikuliinid, siis mätaste tagasipanekut tehakse nii palju, kui see on võimalik. Kaevetööde kohad ja rajatud kaevikud, masinatega tekitatud roopad ning muud pinnase ja teede kahjustused tuleb pärast harjutuse lõppemist täita ja tasandada. Kaevetöödel tuleb vältida puude juurte vigastamist.

10.4.8. Liikumis- ja tegevuspiirangutega alad on esitatud iga HV kasutuseeskirjas. Aladel võib olla väljaõpe keelatud või piiratud (ajalised või tegevuspiirangud), näiteks telkimisele, lõkke tegemisele ja mootorsõidukitega sõitmisele. Piirangualadel on lubatud piiratud tegevust läbi viia üksnes Keskkonnaameti poolt ette valmistatud ja tähistatud kohtades või muus asukohas Keskkonnaameti kirjalikul loal.

10.4.9. Naftasaadusi ja teisi vedelaid ohtlikke aineid hoiustada lekkekindlates ja suletavates mahutites. Avariijuhuks tagada varustuses asjakohased keskkonnareostuse piiramise ja likvideerimise vahendid (absorbent, labidad, mahutid).

10.4.10. Tekitatud keskkonnakahjustustest või -avariist teavitada koheselt HV ohutuse vanemspetsilisti ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad lokaliseerida ja likvideerida keskkonnale tekitatud kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (liiv, muld), tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke tuleb võimalikult kiiresti peatada ja lekkiv õli nt õlivanni või mõnda muusse anumasse või kõvakattega pinnasel absorbendiga kokku koguda. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada HV ohutuse vanemspetsialisti ja telefonile 1247.

10/19

10.4.11. HV-l kasutatavad sõidukid peavad olema tehniliselt korras. Keelatud on kasutada sõidukeid, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatud kütuse- või õlileke. Pikemal seismisel (üle 12 tunni) kasutada võimalusel ja vahendite olemasolul sõidukite all õlivanne.

10.5. Veekaitse: 10.5.1. Kõikidel HV-l ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m, kus on keelatud puu- ja

põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

10.5.2. Keelatud on mistahes viisil rikkuda allikate, ojade, jõgede, järvede jm veekogude kaldaid. 10.5.3. Veekaitsevööndis ja kaevude sanitaarkaitsealadel on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja

kasutada pestitsiide, naftasaadusi, hoiustada ja koguda jäätmeid, mootorsõidukiga liikuda, parkida, rajada ajutisi ehitisi/telke jms). Kehtivad veekaitsest tulenevad nõuded on esitatud iga HV kasutuseeskirjas.

10.5.4. Veekogude ranna või kalda piiranguvööndis (üldjuhul 100 m) on keelatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid. Maastikusõidukiga sõitmine on kalda piiranguvööndis keelatud. Sõitmise vajadusel kalda piiranguvööndis või veekaitsevööndis (10 m) tuleb väljaõppe planeerimisel Keskkonnaametilt saada selleks kirjalik luba.

10.5.5. Ilma Keskkonnaameti kirjaliku loata on keelatud sõidukitega sõita läbi looduslike veekogude (v.a spetsiaalsed väljaõppeehitised, mis on mõeldud vesitõkete ületuste harjutuseks). HV ohutuse vanemspetsialist võib lubada veekogu läbida selleks ettevalmistatud kohtades ning Keskkonnaameti heakskiidul, kui see on esitatud koos käsuga.

10.5.6. Veekogude ületamisel sõidukiga tuleb kasutada alla voolu paigaldatavaid õlitõkke poome. 10.5.7. välilaagri köögi- ja sööginõude pesuvett on keelatud juhtida liigniiskele (veest läbi imbunud

pinnasega) alale ja veekogusse (sh allikasse). 10.5.8. Veekogude kalda piiranguvööndis, kraavide ning märgalade läheduses (vähemalt 20 m) ohtlikke

aineid (kütused, kemikaalid, õlid jms) mitte hoiustada ja kasutada. Tankida selleks ettenähtud kohtades või kõvakattega pinnasel (asfalt, betoon), et vähendada keskkonnareostuse tekkimise riski. Tankimisel tagada keskkonnaohutus, kasutada vahendeid, mis välistaksid kütuse lekke ja selle sattumise pinnasesse.

10.6. Jäätmed ja lahingu- ning harjutusmoonast järelejäänud materjal: 10.6.1. Kõik väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida (vastavalt HV

kasutuseeskirjas esitatud jäätmete sorteerimise juhendile vt lisa 1.1 ning kogumiskohas olevatele konteineri liikidele). Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid, tünnid jms) tuleb HV-le tulles kaasa võtta. Jäätmed peab viima HV ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvatesse kogumisvahenditesse.

10.6.2. Moonast järelejäänud metallmaterjal (nt hülsid, killud jms) ja tõrkega või kasutamata laskemoon tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi, kasutades sobivaid kogumismahuteid ja –vahendeid. Metallmaterjali peab üle andma HV ohutuse vanemspetsialistile.

10.6.3. Moona kaste ja pakendeid käsitleda vastavalt nende materjalile tavajäätmetena, neilt tuleb eelnevalt eemaldada või loetamatuks muuta ohuklassile viitavad sildid.

10.6.4. Keelatud on jäätmeid (sh toidujäätmeid) ladestada, põletada ja matta. 10.6.5. Väljaõppel alles jäänud pakendatud toitu on võimalik HV-le üle anda või viia lähimasse linnakusse

toidukogumise punkti. 10.6.6. Ohtlikud jäätmed anda üle HV ohutuse vanemspetsialistile või lähimasse linnakusse ohtlike

jäätmete kogumine punkti. Ohtlikke jäätmeid (nt vanaõli, akud) tuleb hoiustada selliselt, et oleks välistatud ohtlike ainete lekkimine pinnasesse või vette.

10.7. Harjutuse lõppedes fikseerivad väljaõppe läbiviija ja HV ohutuse vanemspetsialist maa-ala vastuvõtmise aktis kõik avastatud puudused ja tekitatud kahjud, mis tuleb kahjutekitaja poolt korrastada ja hüvitada.

11. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

11.1. Tuleohutuspiirangud kehtestab HV ohutuse vanemspetsialist lähtudes tuleohutuse seadusest. 11.2. Harjutusvälja broneerimisel tuleb määrata eelnevalt HV ohutuse vanemspetsialisti poolt sisestatud

,,Päästeameti koordineerimispunkt“.

11/19

11.3. Esmased tulekustutusvahendid harjutuse käigus tekkinud põlengute kustutamiseks peavad igal harjutustele tuleval üksusel olema endal kaasas, vajadusel tagatakse tulekustutusluudade väljastamine ohutuse vanemspetsialisti poolt.

11.4. Tulejärelevalve tuleohtlikul perioodil väljaõppe käigus tähendab järgmist: 11.4.1. jälgitakse harjutava üksuse poolt lahtise tule teket, tingituna ükskõik missugusest põhjusest; 11.4.2. informeeritakse häirekeskust ja HV ohutuse vanemspetsialisti võimalikust tulekahjust

mobiiltelefoni või raadioside vahendusel; 11.4.3. asutakse koheselt oma jõududega tulekollet likvideerima, v.a UXO-alal. 11.5. Tulekahju puhkemise korral informeerib HV ohutuse vanemspetsialist häirekeskust hädaabinumbril

112 juhul kui harjutuse läbiviija pole seda teinud. 11.6. Kuival ajal metsatulekahju ohu korral tuleb pöörata tuletõrje valmisolekule kõrgendatud

tähelepanu, arvestades järgmist: 11.6.1. lõkke tegemiseks eelistada HV poolt ettevalmistatud lõkkeplatse; 11.6.2. lõke tuleb kustutada; 11.6.3. metsades ja muudel taimestikuga kaetud aladel võib tuleohtlikul ajal suitsetada vaid selleks

ettevalmistatud ja tähistatud kohtades; 11.6.4. HV-l võib vajadusel kehtestada täieliku tulekeelu. 11.7. Tulekahjut märgates on vajalik kaasata kogu harjutava üksuse isikkoosseis ja käepärased

tulekustutusvahendid tule likvideerimisele oma jõududega, v.a UXO-alal. 11.8. Jälgida tuleb, et juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje-

ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele oleksid vabad ja aastaringselt kasutamiskõlblikud. 11.9. Pärast kustutustööde lõppu korraldab HV ohutuse vanemspetsialist täiendava järelevalve

kustutatud tulekolde piirkonnas. 11.10. Lõkke tegemisel selleks ettevalmistamata kohas tuleb järgida järgmisi ohutusnõudeid: 11.10.1. lõkkekoha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja süttivatest vedelikest ning

vajadusel eelnevalt niisutatud; 11.10.2. lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi); 11.10.3. lõkke tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema

piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid (tulekustuti, kustutusluuad) või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid (nt veeanum, märjad oksad, liiv);

11.10.4. lõkke tegemisel tuleb tagada ohutu vahemaa hoonete ja metsani; 11.10.5. põlevat lõket ei tohi jätta järelevalveta ning on oluline jälgida, et lõkkest ei tekiks põleng; 11.10.6. pärast tule tegemist tuleb lõkkease ja põlemisjäägid hoolikalt kustutada. Keelatud on lahkuda

laagriplatsilt lõket kustutamata.

12. LÕHKEMATA LÕHKEKEHADE TÄHISTAMINE JA DEMINEERIMISE KORD 12.1. Tegevuse juures, mille käigus võivad HV-le jääda lõhkemata või defektiga lahingumoon, peab

lähtuma OE 2.1.

12/19

LISA 1.1 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Käesolev juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida

ning käidelda vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 10.7. „Jäätmed ja laskemoonast

järelejäänud materjal“.

1.1. Segaolmejäätmed:

1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber;

1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid;

1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast;

1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub;

1.1.5. klaasikillud;

1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid);

1.1.7. aerosoolpakendid;

1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid;

1.1.9. katkised esemed;

1.1.10. alles jäänud toit.

1.2. Papp ja paber:

1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud;

1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber;

1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid;

1.2.4. puhtad paberist ja papist märklehed.

1.3. Pandipakend:

1.3.1. Vee, karastusjoogi jms joogi plastmass-, klaas- ja metallpakend, millel on vastav märgend.

1.4. Pakend (kõik järgnev peab olema puhas):

1.4.1. jogurti- ja võitopsid;

1.4.2. õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

1.4.3. plastnõud ja karbid;

1.4.4. kilekotid ja pakkekile;

1.4.5. muud plastpakendid;

1.4.6. kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.

1.5. Puit:

1.5.1. puitkastid;

1.5.2. euroalused;

1.5.3. oksad.

1.6. Plastik:

1.6.1. plastikust alused;

1.6.2. sihtmärgid;

1.6.3. laskemoonast järelejäänud plastmaterjalid.

1.7. Metall:

1.7.1. metall, mis ei ole laskemoonast järelejäänud materjal (auto vrakk jne).

1.8. Radioaktiivsed jäätmed:

1.8.1. tankitõrjeraketi radioaktiivne osa.

1.9. Laskemoonast järelejäänud materjal:

1.9.1. vasest hülsid;

1.9.2. messingist hülsid;

1.9.3. muu metall;

1.9.4. mittemetall;

13/19

1.9.5. tankitõrje raketi metallosa.

2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud

jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike

ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida

HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust

omavale Kaitseväe struktuuriüksusele.

3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta.

4. Väljaõppe käigus tekkinud tavapärasest rohkema koguse segaolmejäätmete üleandmiseks tuleb

vähemalt 14 päeva enne õppuse algust teavitada HV ohutuse vanemspetsialisti.

5. Üksused on kohustatud kinni pidama käesoleva juhendiga kehtestatud korrast.

14/19

LISA 1.2 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Tuleohutusastmed

Tuleohutusastme värvid (HTML värvikoodid)

Tuleohutus- astmed

Tuleohutusastme nimed

Tuleohutusastmest tulenevad kohustused ja piirangud

I aste Tuleohtu ei ole 1. Täiendavaid piiranguid ei ole.

II aste Tuleoht on väike

1. Lahtise tule tegemine kooskõlastada HV vastutava isikuga.

2. Käepärast peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

III aste Keskmine tuleoht

1. Lahtise tule tegemine kooskõlastada HV vastutava isikuga.

2. Käepärast peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

3. HV vastutav isik võib keelata lahtise tule tegemise.

4. Trasseeriva moona kasutamine kooskõlastada HV vastutava isikuga.

IV aste Suur tuleoht

1. Tegevuse juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

2. Tegevuse juurde peab olema määratud tulekustutusmeeskond.

3. Keelatud on trasseerivate kuulide ja suitsugranaatide kasutamine, igasugune lahtise tule tegemine ja valgustusrakettide kasutamine.

4. Tuletõrjeauto kohalolek kohustuslik (ainult KVKP-l).

V aste

Äärmiselt suur tuleoht

1. Keelatud on imitatsioonivahendite ja trasseerivate kuulide kasutamine ning igasugune lahtise tule tegemine.

2. Tegevuse juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

3. Tegevuse juurde peab olema määratud tulekustutusmeeskond.

4. HV vastutav isik võib katkestada või keelata tegevuse.

5. Tuletõrjeauto kohalolek kohustuslik (ainult KVKP-l).

(3CC2FA)

(3CF964)

(FAFA54)

(FCCE02)

(FB2B02)

15/19

LISA 1.3 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE REGISTREERIMISE LEHT/VORM Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust Üksus: Kasutatav väljaõppeehitis Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid

Tehnika (droon; tank; soomuk; auto)

HV väljastatud (sihtmärgid; tulekustutus luud jne.)

Osalev koosseis:

Harjutuse algus: (kellaaeg)

Harjutuse lõpp: (kellaaeg)

Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel:

Vastutav isik: _____________________________________________________ __________________________ _________________________ _________________________ Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja harjutusvälja kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga.

Läbiviija /kasutaja: _____________________________________________________ __________________________ _________________________ _________________________ Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust Üleandja Vastuvõtja

Kasutatud laskemoona / lõhkeaine kogus

Vahejuhtumid, kaduma läinud asjad

Kasutatud laskemoona jäägid

Maa-ala ja vahendite vastuvõtmisel esinenud puudused:

HV väljastatud vahendite tagastamine

Läbiviija /kasutaja: ____________________________________________________________ __________________________ _____________________________ _____________________________ Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

Vastutav isik: ____________________________________________________________ __________________________ _____________________________ _____________________________ Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

16/19

LISA 1.4 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Õnnetusjuhtumist teavitamise skeem

17/19

LISA 1.5 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Tõkestatud alale sisenemise registreerimise leht Kuupäev ________________________ Tõkestaja nr __________________

Jrk Ees- ja perenimi Sõiduk, reg-nr

Saadetavate isikute arv

Sihtkoht Aeg Olen tutvunud tõkestaja poolt

esitatud piirangutega ja kohustun neid täitma

Sisenemine Väljumine

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

18/19

LISA 1.6 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

HV kasutamisel tuvastatud puuduste registreerimise raamat

Jrk nr Kuupäev Üksus Märkused/tuvastatud puudused (täidab HV vastutav)

Selgitus (täidab kasutaja)

Lahendus (täidab harjutusvälja vastutav)

Allkiri (Kasutaja)

Allkiri (HV vastutav)

19/19

LISA 1.7 Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Lõhkekeha leidmise ettekanne

Rida Kirjeldus Andmed

A Lõhkekeha leiu aeg: DTG

B Lõhkekeha leidja: üksus, auaste, nimi

C

Lõhkekeha tüüp või kirjeldus ja seisukord: info lõhkekeha kohta, kogus, markeeringud, seisukord

D Lõhkekeha asukoht: asukoha nimi, 8/10 kohalised koordinaadid, maastiku orientiirid

E

Kokkusaamiskoht: asukoha nimi, 8/10 kohalised koordinaadid, ohutu lähenemistee, maastiku orientiirid

F Kohapealne kontaktisik/side: nimi, telefoninumber, raadiosagedus, raadiokutsung

G Taktikaline olukord: ümbruse ja ohu lühikirjeldus

H Kaasnevad ohud: hooned, elektriliinid, varustus jms

I Julgestus meetmed: märgistus, ala julgestus/valve

J Prioriteetsus: 01-viivitamatu; 02-kiire; 03-rutiinne; 04-ohtu pole

Kirjeldamise abi: 1. Värvus (põhivärvus, lisavärvus). 2. Kirjed lõhkekehal (numbrid, kirjad, keel). 3. Pikkus, laius (kui võimalik, siis läbimõõt). 4. Eripärad (kuju, langevari, traadid, vedelik, pulber jne). 5. Seisukord (roostes, purunenud vms).

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 2

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/59

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 4

2. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM ................................................................................................................. 5

2.1. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM (PÕHI) ............................................................................................. 6

2.2. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM (LÕUNA) .......................................................................................... 6

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 7

4. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ....................................................... 8

5. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 8

6. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ..................................... 8

7. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ................................................................................. 8

8. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 8

9. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 9

10. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 9

LISA 2.1 Kaardilehe koopia 2. Kaitseväe keskpolügooni liikumispiiranguga alad .................................... 11

LISA 2.2 Kaitseväe soomusmanöövrilaskevälja (SMLV) kasutuseeskiri ................................................... 12

LISA 2.2.1 Kaardilehe koopia 4. SMLV ala skeem ..................................................................................... 14

LISA 2.3 Kaitseväe keskpolügooni RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri ................................. 15

LISA 2.3.1 Kaardilehe koopia 4. Kaitseväe keskpolügooni RB alade skeem ............................................. 17

LISA 2.3.2 Kaardilehe koopia 5. Kaitseväe keskpolügooni RB 300 m ohuala ........................................... 18

LISA 2.3.3 Kaardilehe koopia 6. Kaitseväe keskpolügooni RB 600 m ohuala ........................................... 19

LISA 2.4 Kaitseväe keskpolügooni STL1 300 m ja 1500 m lasketiirude kasutuseeskiri ............................ 20

LISA 2.5 Kaitseväe keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala kasutuseeskiri .................... 22

LISA 2.5.1 Skeem 3. Kaitseväe keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala skeem .............. 26

LISA 2.5.2 Joonis 1. TU1 laskemaja pealtvaade ........................................................................................ 27

LISA 2.5.3 Joonis 2. TU1 laskemaja vaade ................................................................................................ 28

LISA 2.5.4 Joonis 3. TU2 treeningrajatise korruse vaade ......................................................................... 29

LISA 2.5.5 Joonis 4. TU2 treeningrajatise külgvaade 1 ............................................................................. 30

LISA 2.5.6 Joonis 5. TU2 treeningrajatise külgvaade 2 ............................................................................. 31

LISA 2.5.7 Joonis 6. TU3 rajatise korruse plaan ja külgvaade ................................................................... 32

LISA 2.5.8 Joonis 7. TU4 granaadiheitja treening rajatise korruse ja külgvaate plaan ............................. 33

LISA 2.5.9 Kaardilehe koopia 5. Laskemaja ja treeningrajatiste asukoht ................................................. 34

LISA 2.6 Rabasaare linnavõitluslinnaku (LVL) kasutuseeskiri ................................................................... 35

LISA 2.6.1 Skeem 4. LVL üldplaan ............................................................................................................. 40

LISA 2.6.2 Skeem 5. LVL liikumispiirangud ............................................................................................... 41

LISA 2.6.3 Skeem 5. LVL hoone R01 korruste plaan ................................................................................. 42

LISA 2.6.4 Skeem 6. LVL hoone J01 korruste plaan .................................................................................. 43

LISA 2.6.5 Skeem 7. LVL hoone H01 korruste plaan ................................................................................. 44

LISA 2.6.6 Skeem 8. LVL hoone F01 korruste plaan ................................................................................. 45

LISA 2.6.7 LVL AH harjutusseinad ............................................................................................................. 46

3/59

LISA 2.6.8 Pilt 12. Teisaldatavad vaheseinad (paigaldatud kujul) ............................................................ 49

LISA 2.6.9 Katuse pollar ............................................................................................................................ 50

LISA 2.7 Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnaku kasutusjuhend ....................................................... 51

LISA 2.7.1 Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt ............................ 53

LISA 2.7.2 Taotlus üksuse sissepääsuks Kaitseväe keskpolügooni administratiivalale ............................ 54

LISA 2.7.3 Skeem 1. Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnaku skeem ................................................. 55

LISA 2.8 Kaitseväe keskpolügooni tankipesula kasutusjuhend ................................................................ 56

LISA 2.8.1 Pilt 1. Kaitseväe keskpolügooni tankipesula kasutamine ........................................................ 58

LISA 2.8.2 Skeem 2. Kaitseväe keskpolügooni tankipesula skeem ........................................................... 59

4/59

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks Kaitseväe keskpolügooni

üldise kasutamise korra.

1.2. Kaitseväe keskpolügooni (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Kuusalu vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 11 951 ha.

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001 korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni

asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“.

1.5. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 5326 4560

e-post: [email protected]

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-keskpolugoon.

5/59

2. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM

Kaardilehe koopia 1. Kaitseväe keskpolügooni üldplaan1 ja tähistus

1 Põhja alumiseks servaks on Northing 80, sinine joon. Lõuna kaardiosa ülemiseks servaks on 82.

KVKP

PÕHI

KVKP

LÕUNA

6/59

2.1. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM (PÕHI)

Kaardilehe koopia 2. Kaitseväe keskpolügooni üldplaan ja tähistus (PÕHI)

2.2. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM (LÕUNA)

Kaardilehe koopia 3. Kaitseväe keskpolügooni üldplaan ja tähistus (LÕUNA)

7/59

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus /tegevus

PÕHI (kuni Nording 80) LÕUNA (kuni Nording 82)

Lasketiirud / laskeväljad KG kohad

Taktikaalad Lasketiirud / laskeväljad Pioneeri õppekoht Taktikaalad

SMLV UXO ala 1

UXO ala 2

HH TJM PL1 PL2 EL1 KLV STL1 LVA KG6

(Eigu) KG5

(SMLV) KG4

(Suru) KTP1 KTP2 KTP3 PT1 PT2 ST1 LVA KL1 KL2 RB1 RB2 KG3 KG2 KG1 P1 P2 P3 P4 KTP4 RB3 RB4

K äs

it u

lir e

lv ad

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne)

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

Kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipilduja

x x x x x x x x x x Laskemaja x x x x

Kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja

x x x x x x x x x x Laskemaja x x x x

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva

x x x x x x x x x 1500m

tiir x x x

Sileraudsed käsitulirelvad

x x x x x x x x x x Laskemaja x x x x

Kuulipilduja kuni 12,7 mm

x x x x x x x x x 1500m

tiir RR/LR x

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm

HARM x HARM HARM HARM HARM HARM HARM HARM HARM HARM

TT

re lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja HARM x HARM x x x x HARM x ALAK HARM HARM ALAK ALAK

Tankitõrje raketiheitja HARM x kooskõlastus x x x x x

K au

d tu

le , õ

h u

tõ rj

e ja

t an

ki

p ea

re lv

ad

Õhutõrjekahur kuni 23 mm

v.a LÕLM

v.a LÕLM

v.a LÕLM v.a

LÕLM v.a

LÕLM AB AB AB

v.a LÕLM

AB AB

Tanki pearelv ja lahingumasina laskmine

HARM ka.

KETF x

HARM ka.

KETF

HARM ka.

KETF

HARM ka.

KETF

HARM ka.

KETF

HARM ka.

KETF va.

Tank

Miinipilduja 81 mm POS x x x POS POS POS POS POS POS POS POS POS POS POS POS

Miinipilduja 120 mm POS x x x POS POS POS POS POS POS POS POS POS POS POS POS

Suurtükk 155 mm POS x x POS POS POS POS POS POS POS POS POS

P io

n ee

ri v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised

2kg

100/ 500kg

100/ 500kg

100kg

Demineerimine x x

Veetõke läbimine ja ületamine

x x x

Kraavi ületamine x x x

KBRT kaitse ja vee puhastamine

x

Miiniväljade/ tõkete rajamine

x x

C-IED õpperada x

Käsigranaat x x x x x x

OA max

150m

OA max

100m x

x

Lahinglaskeharjutused x

kuni komp

kuni jagu

kuni komp rühm kuni

komp kuni jagu

Rühm rühm Jagu Jagu

Lääne poolne laiendatud ohuala (LLOA) - Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV välispiirist.

Ida poolne laiendatud ohuala (ILOA) - Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV välispiirist.

X Lubatud LL Lahinglaskmine AB Abirelv LÕLM Lõhkev laskemoon ALAK Alakaliiber KETF Vähendatud võimsusega moon HARM Harjutusmoon POS Tulepositsioon

8/59

4. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

4.1. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid vt punkt 3.

4.2. HV õhuohuala on 4400 m maapinnast. Kõrgema õhuohuala soovi korral tuleb esitada broneering 3

kuud enne soovitud aega ja teavitada HV ohutuse vanemspetsilisti telefoni ja e-posti teel.

4.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis, tuleb

kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. HV laiendatud ohuala kasutamisel tuleb esitada

kolm (3) kuud varem taotlus selle kasutamiseks aadressile [email protected]. Taotluses peab olema

järgmine info: soovitud kasutusvahemik, tegevus, õhuohuala kõrgus, ohuala, kontaktid.

4.4. Laiendatud ohuala on lubatud kasutada aastas kuni 90 päeva.

4.5. Laiendatud ohuala kasutamine on keelatud: 1.-8., 24.-31., 50.-52. nädalal.

5. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD

5.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tuleb tõkestatakse kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust

MHK 06.00 v.a. STL1 ja RB1 600 m, mis tuleb kooskõlastada ohutuse vanemspetsialistiga.

5.2. HV signaalmastidesse tuleb heisata vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm tundi

enne ohtliku tegevuse algust, punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled.

5.3. Laiendatud ohuala signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt laskmistele eelneval päeval

MHK kell 16:00 punased signaallipud ning langetatakse pärast laskmiste lõppu.

6. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

6.1. Ohutuse vanemspetsialist:

6.1.1. viib igal hommikul HV personalile läbi ohutusnõupidamise ning määrab väljaõppe toetamiseks

meeskonna;

6.1.2. õhk-maa laskmiste korral määrab ühe ohutusspetsialisti laskmiste läbiviimise meeskonda;

6.1.3. väljastab olemasolul väljaõppe läbiviijale raadiojaama.

7. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

7.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud:

7.1.1. teeninduslinnaku kasutamisel, mis on administratiivala, esitama 10 tööpäeva enne

väljaõppeürituse algust taotluse (vt lisa 2.7.2) isikute ja sõidukite territooriumile lubamiseks

vajaminevate andmetega;

7.1.2. välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt punkt 2 harjutusvälja üldskeem) laskmiste päeval

hiljemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm tundi enne laskmiste algust ning hoidma

need mehitatuna kuni kasutatud maa-alade koristustööde lõpuni. Tõkestuskohtade täpsed

asukohad tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga;

7.1.3. laiendatud ohualale välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt punkt 2 harjutusvälja

üldskeem) laskmistele eelneva päeva kella 18:00-ks kuni laskmiste lõpuni;

7.1.4. saama loa harjutuse ohtliku tegevuse alustamiseks ohutuse vanemspetsialistilt.

8. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

8.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest KVKP-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele

eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

8.1.1. Põhja päästekeskust;

8.1.2. Tapa vallavalitsust;

9/59

8.1.3. Kuusalu vallavalitsust;

8.1.4. Anija vallavalitsust;

8.1.5. Kadrina vallavalitsust;

8.1.6. Päästeameti demineerimiskeskust;

8.1.7. Põhja - Eesti pommigruppi;

8.1.8. Eesti Geoloogiateenistust;

8.1.9. Riigimetsa Majandamise Keskust.

9. KESKKONNAKAITSE

9.1. Keskkonnakaitselised piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 2.1.

9.2. Piirangud liikumisele:

9.2.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal tohib sõidukite ja maastikusõidukitega sõita vaid teedel.

Väljaspool teid võib riigikaitseks vajalikke tegevusi kavandada vaid Keskkonnaameti kirjalikul

nõusolekul.

9.2.2. HV-le ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Jussi sihtkaitsevöönd, kus on lubatud kuni 30

inimesega väljaõpe. Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul võib inimeste arvu väljaõppel

suurendada.

9.2.3. Alal asub 2 püsielupaika, mille sihtkaitsevööndis õppuste läbiviimine on keelatud.

9.2.4. Liikumispiiranguga aladel on igasugune liikumine keelatud, välja arvatud Keskkonnaameti kirjalikul

loal. Olemasolevatel kaardil märgitud teedel sõitmine on lubatud.

9.2.5. Ohepalu looduskaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid teedel. Sõidukiga sõitmine

väljaspool selleks ettenähtud teid ja igasugune maastikusõidukiga sõitmine on lubatud vaid

Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul.

9.2.6. Alale ulatub Ohepalu looduskaitseala Sakssaare piiranguvöönd, kus on lubatud ettevalmistatud ja

tähistatud kohas kuni 50 osalejaga õppuse korraldamine, suurema arvu inimeste korral või

ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb selleks taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek.

9.2.7. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Valgejõel, Läsna jõel, Soodla jõel, Pikkojal ja Pakasjärvel 100 m,

Pala ojal, Leppojal, Kõnnu ojal, Nõmmojal ja Väike-Pakasjärvel 50 m. Kalda piiranguvööndis on

keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine.

9.3. Piirangud tegevustele:

9.3.1. HV-d läbib Valgejõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine.

Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaametilt kirjalik nõusolek.

9.3.2. HV-l asuvad Pakasjärve, Väike-Pakasjärve ning Pikkoja alamjooksu hoiualad, nendes veekogudes (sh

kallastel) läbiviidavad tegevused ei tohi veekogu või selle seisundit muuta.

9.3.3. Harjutuse ajaks tuleb tankivanni kasutamisel (kuni 5 km/h) ja jõe ületamisel (kuni 10 km/h)

võimalike õlilekete esinemise riskide maandamiseks paigaldada harjutusest allavoolu ujuvpoom,

mille eest vastutab HV ohutuse vanemspetsialist.

10. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

10.1. Võimalusel tagab ohutuse vanemspetsialist tuleohtlikul ajal tuletõrjeauto ja tuletõrjemeeskonna

kohaloleku. Võimaluse puudumisel tuleb osapooltel kokku leppida tuletõrjevõimekuse tagamises.

10.2. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Tõkkepuu Koordinaadid

T1 35VMF 36520 89343

T3 35VMF 37224 84882

T5 35VMF 36868 80368

T6 35VMF 37961 71525

10/59

T7 35VMF 3497472930

T8 35VMF 30968 75109

T11 35VMF 28804 87337

T12 35VMF 31667 90756

T14 35VMF 34550 90068

11/59

LISA 2.1

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. Kaitseväe keskpolügooni liikumispiiranguga alad

12/59

LISA 2.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe soomusmanöövrilaskevälja (SMLV) kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kaitseväe keskpolügooni soomusmanöövrilaskevälja (edaspidi SMLV) kasutuseeskiri (edaspidi

eeskiri) määrab kindlaks SMLV üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.1. SMLV kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja keskpolügooni

kasutuseeskirjadest.

2. SMLV RAJATISED

2.1. Pardarelvade tulepositsioonid - 8 tk betoon rajatised (alus).

2.2. Pardarelvade sihtmärgi alad:

2.2.1. 42 statsionaarset (eelrajatud positsioon);

2.2.2. 2 liikuvat sihtmärgi süsteemi (300 ja 350m).

2.3. UXO ala 2:

2.3.1. Vajalik eellaskmine tule kontrolliks kuni 155mm peaks olema ära tehtud UXO1 alasse ja alles siis

kasutada sekundaarse sihtmärgialana SMLV tegevuste toetamiseks kaudtulerelvadest.

3. KASUTUS- ja OHUTUSNÕUDED

3.1. SMLV-l peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

3.1.1. SMLV-l on peamine manöövri sooritamise suund põhjast-lõunasse neli koridori.

3.1.2. Kui soovitakse kasutada manöövrit lõunast põhja tuleb jälgida, et vaatlustorn ei tohi jääda relvade

tulekoonusesse.

3.1.3. SMLV-l asub soojendusega vaatlustorn.

3.1.4. Liikuvate pardarelvade sihtmärkide süsteemide juures on liikumiskeeld, ala on piiratud

tõkkepuudega.

3.1.5. Sihtmärkide vallidel on liikumine keelatud.

3.1.6. SMLV-l on keelatud kasutada lõhkevat laskemoona väljaspool UXO ala.

13/59

4. RUUMIANDMED

4.1. Betoonist 360 tugiseinade (pardarelva sihtmärk, SAT)

Number

Tasapinnalised ristkoordinaadid MGRS Betoontugiseina

pealtkõrgus LASKEPOSITSIOONID

Sihtmärgi positsiooni tsenter

H LP0 LP1 LP2 LP3 LP4 LP5 LP6 LP7 LP8

S1 35V MF 35679 87282 83,49

EI KASUTATA

S2 35V MF 35586 87306 84,62

S3 35V MF 35517 87402 88,02

S4 35V MF 35334 87459 82,09

S5 35V MF 35128 87626 78,89

S6 35V MF 35416 87225 86,56

S7 35V MF 35209 87370 81,77

S8 35V MF 35037 87311 79,90

S9 35V MF 35495 86876 83,34

S10 35V MF 35292 87134 84,83

S11 35V MF 35090 87107 82,32

S12 35V MF 34891 87056 80,01

S13 35V MF 35326 86708 82,22

S14 35V MF 35199 86742 82,22

S15 35V MF 35106 86858 83,53

S16 35V MF 34697 86967 79,55

S17 35V MF 34965 86361 84,03

S18 35V MF 34833 86431 83,48

S19 35V MF 34698 86546 84,29

S20 35V MF 34565 86673 82,94

S21 35V MF 34768 85959 81,51

S22 35V MF 34366 86088 82,09

S23 35V MF 34220 86276 84,61

S24 35V MF 34158 86408 84,53

S25 35V MF 34382 85452 81,39

S26 35V MF 34329 85668 80,11

S27 35V MF 34110 85842 80,86

S28 35V MF 34033 86019 83,03

S29 35V MF 33712 86191 78,15

S30 35V MF 33850 85279 78,86

S31 35V MF 33768 85350 78,49

S32 35V MF 33650 85540 78,88

S33 35V MF 33577 85574 79,71

S34 35V MF 33356 85751 79,70

S35 35V MF 33399 85907 77,01

S36 35V MF 33989 86462 82,48

S37 35V MF 33638 85010 78,01

S38 35V MF 33237 85389 78,15

S39 35V MF 33141 85525 77,97

S40 35V MF 33301 84911 78,15

S41 35V MF 32938 85269 77,11

S42 35V MF 32678 84882 78,55

14/59

LISA 2.2.1

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 4. SMLV ala skeem

15/59

LISA 2.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe keskpolügooni RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED

1.2. Kaitseväe keskpolügooni 600 m distantsiga vähendatud ohualaga ning 300 meetri distantsiga

lasketiirude (edaspidi 300 m ja 600 m lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks

lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.3. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja keskpolügooni

kasutuseeskirjadest.

2. LASKETIIRUDE RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldenurgaga taustavall;

2.1.2. sihtmärkide joone taga on kuulipüüdja. Täitematerjaliks liiva ja saepuru segu, mahulises suhtes 2:1,

millele on lisatud 1–2% soola.

2.2. Tulejooned :

2.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud tulejooned asuvad järgmistel distantsidel:

5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m;

2.2.2. 600 m lasketiiru tähistatud tulejooned asuvad järgmistel distantsidel:

5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m, 500 mm ja 600 m;

2.2.3. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.4. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta;

2.2.5. laskekohad on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24.

3. KASUTUS- ja OHUTUSNÕUDED

3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja eeskirju;

3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi;

3.1.3. 600 m lasketiiru 0 - 300 m osas on lubatud liikuda ainult jalgsi, 300 - 600 m osas on lubatud liikuda

nii jalgsi kui ka masinatega;

3.1.4. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud.

3.2. Sihtmärkide paigutamine paigaltlaskmisel kui kasutatakse Brontoses välja toodud ohuala joonist

(lisa 2.3.2 ja 2.3.3):

3.2.1. kasutatakse ainul pehmeid sihtmärke;

3.2.2. sihtmärgid paigutatakse vahetult tagavalli ette;

3.2.3. on lubatud lasta statsionaarseid sihtmärke;

3.2.4. on lubatud lasta ainult laskekohale vastavat sihtmärki;

3.2.5. lasud tõstenurgaga üle 00 - 70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks

veaks.

3.3. HV ohutuse vanemspetsialisti loal on 300/600 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana

tingimusel, et igale laskeharjutusele joonestatakse vastav ohuala joonis. Laskesuund peab jääma

tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses.

3.4. Lasketiirudes on keelatud kasutada trasseerivat ja/või lõhkevat laskemoona, v.a trasseerivat

laskemoona talvel ja tuleohutase 1 või 2 korral ning TT alakaliibri puhul.

16/59

4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU

4.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi:

4.1.1. kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad;

4.1.2. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad;

4.1.3. siledaraudsed käsitulirelvad;

4.1.4. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületada 4500J.

5. RUUMIANDMED

5.1. 300 m lasketiiru ruumiandmed

Sihtmärkide joon Vasak Parem

35V MF 37228 73015 35V MF 37264 73047

Tulejooned Vasak Parem

5m tulejoon 35V MF 37231 73011 35V MF 37267 73043

10m tulejoon 35V MF 37234 73007 35V MF 37270 73039

15m tulejoon 35V MF 37238 73004 35V MF 37274 73036

20m tulejoon 35V MF 37241 73000 35V MF 37277 73032

25m tulejoon 35V MF 37244 72996 35V MF 37280 73028

30m tulejoon 35V MF 37248 72992 35V MF 37284 73024

35m tulejoon 35V MF 37251 72989 35V MF 37287 73021

50m tulejoon 35V MF 37261 72978 35V MF 37297 73009

100m tulejoon 35V MF 37294 72940 35V MF 37330 72972

200m tulejoon 35V MF 37361 72866 35V MF 37397 72898

300m tulejoon 35V MF 37427 72791 35V MF 37464 72823

5.2. 600 m lasketiiru ruumiandmed

Sihtmärkide joon Vasak Parem

35V MF 37317 73637 35V MF 37355 73666

Tulejooned Vasak Parem

5m tulejoon 35V MF 37320 73633 35V MF 37358 73662

10m tulejoon 35V MF 37323 73629 35V MF 37361 73658

15m tulejoon 35V MF 37326 73625 35V MF 37364 73654

20m tulejoon 35V MF 37329 73621 35V MF 37367 73650

25m tulejoon 35V MF 37332 73617 35V MF 37370 73646

30m tulejoon 35V MF 37335 73613 35V MF 37373 73642

35m tulejoon 35V MF 37338 73609 35V MF 37376 73638

50m tulejoon 35V MF 37347 73597 35V MF 37385 73626

100m tulejoon 35V MF 37377 73557 35V MF 37416 73586

200m tulejoon 35V MF 37438 73477 35V MF 37476 73507

300m tulejoon 35V MF 37498 73398 35V MF 37536 73427

400m tulejoon 35V MF 37559 73318 35V MF 37597 73347

500m tulejoon 35V MF 37619 73238 35V MF 37657 73268

600m tulejoon 35V MF 37679 73159 35V MF 37718 73188

17/59

LISA 2.3.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 4. Kaitseväe keskpolügooni RB alade skeem

18/59

LISA 2.3.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 5. Kaitseväe keskpolügooni RB 300 m ohuala

19/59

LISA 2.3.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 6. Kaitseväe keskpolügooni RB 600 m ohuala

20/59

LISA 2.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe keskpolügooni STL1 300 m ja 1500 m lasketiirude kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kaitseväe keskpolügooni 300 m ja 1500 m distantsiga täisohualaga lahtiste lasketiirude (edaspidi

300 m ja 1500 m) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise

korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja keskpolügooni

kasutuseeskirjadest.

2. LASKETIIRUDE RAJATISED

2.1. 300 m tiir:

2.1.1. Kaitserajatised:

2.1.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldega taustvall;

2.1.1.2. sihtmärkide taga on kuulipüüdjad. Täitematerjaliks liiva ja saepuru segu, mahulises suhtes 2:1,

millele on lisatud 1–2% soola.

2.1.2. Laskepositsioonid:

2.1.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad järgmistel distantsidel:

50 m, 100 m, 200 m ja 300 m ja on varustatud raudbetoonaluste ning pinnasest kaitsevalliga.

2.1.2.2. laskepositsioonid on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.1.2.3. 300 m tiirus on võimalik kasutada kuni 150 laskerada;

2.1.2.4. laskerajad on tähistamata.

2.1.3. Sihtmärgi positsioonid:

2.1.3.1. Lasketiirus on ettevalmistatud sihtmärkide asukohad kuhu on võimalik maha panna tõusvaid

sihtmärke.

2.2. 1500 m tiir:

2.2.1. Laskepositsioonid:

2.2.1.1. 1500 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad lasketiiru loodenurgas;

2.2.1.2. laskepositsioonid on varustatud tugivallidega;

2.2.1.3. laskepositsioonidel on 2 rada;

2.2.1.4. laskerajad on tähistamata.

2.2.2. Sihtmärgi positsioonid:

2.2.2.1. sihtmärgi positsioonid asuvad tulepositsioonist 100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, 900, 1000,

1100 ja 1500 meetri kaugusel ning on varustatud raudbetoonaluste ning pinnasest kaitsevalliga.

2.3. Hooned:

2.3.1. kaks laskemoona jagamise maja;

2.3.2. kaks vaatlustorni;

2.3.3. õppeklass;

2.3.4. sihtmärgiladu;

2.3.5. varjualune.

21/59

3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutusnõudeid:

3.1.1. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi;

3.1.2. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud;

3.1.3. 300 m tiirus on lubatud lasta statsionaarseid ja liikuvaid sihtmärke;

3.1.4. 1500 m tiirus on lubatud lasta ainult selleks ettevalmistatud tulepositsioonidelt.

3.2. HV ohutuse vanemspetsialisti loal on 300 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et

igal laskeharjutusel joonestatakse laskmistele vastav ohuala. Laskesuund peab jääma tiirus

paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses.

3.3. Lasketiirudes on keelatud kasutada lõhkevat laskemoona.

4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU

4.1. Lasketiirudes on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi:

4.1.1. 300 m tiirus kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad;

4.1.2. 300 m tiirus kuni 7,62 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad;

4.1.3. 300 m tiirus sileraudsed käsitulirelvad;

4.1.4. 300 m tiirus ei tohi relva maksimaalne suudmeenergia ületada 4500 J;

4.1.5. 1500 m tiirus kuni 12,7 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad.

22/59

LISA 2.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kaitseväe keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala (edaspidi LVA) kasutuseeskiri

(edaspidi eeskiri) määrab kindlaks laskemaja ja linnavõitlusala kasutamise korra ja sellega seotud

nõuded.

1.2. LVA kasutamisel, broneerimisel ja keskkonna alastes punktides juhindutakse harjutusväljade ja

KVKP kasutuseeskirjast.

1.3. Laskemaja broneerimise eest vastutavaks isikuks on ohutuse vanemspetsialist, kes vastutab

laskemaja kasutamise koordineerimise, laskemaja kasutamiseks vajaliku inventari soetamise ja

vajalike hoolduste tellimise eest.

1.4. LVA on sõduri, jao või rühma treenimiseks mõeldud hoonestatud alal.

1.5. Linnavõitluselementide ala koosneb 3 objektist:

1.5.1. laskemaja;

1.5.2. jao ja rühma treeningrajatis;

1.5.3. granaadiheitja treeningrajatis.

2. LASKEMAJA OHUALA

2.1. Laskemaja on ehitatud Brinell 500 tüüpi terasest ning seestpoolt kaetud ballistiliste

kummiplokkidega, mis püüavad kinni kuulid ning takistavad rikošeti teket.

2.2. Laskemaja siseseinte ülaservas on laskesektori piirjoon. Lasu sooritamine kõrgemale piirjoonest on

keelatud.

2.3. Sihtmärgid (edaspidi SM) paigutatakse ainult portatiivsele kuulipüüdjale või teisaldatavatele

kummiblokkidele ning mitte kaugemale kui 1 m seinast.

2.4. Laskemaja ohuala piirneb laskemaja välisseintega. Ohuala on tagatud maja konstruktsiooni,

laskeala märgistuse, sihtmärkide paigutuse ja eeskirjas olevate ohutusreeglite täitmisega.

3. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID

3.1. Väljaõppes osaleja (edaspidi osaleja) tohib laskemajas liikuda üksnes laskeharjutuse läbiviija

(edaspidi läbiviija) käsul ja tema juhiste järgi.

3.2. Laskemaja kasutatakse ühe kuni pooljao liikmelise üksuse treenimiseks. Iga 2-4 laskuri kohta peab

olema vähemalt üks tulekontrollija. Korraga võib laskemajas lasta üks üksus.

3.3. Laskemajas võib kasutada alljärgnevat laskemoona:

Kaliiber Laskemoona tüüp Märkused

4,6x30 mm Täismantel, FX laskemoon,

purunev, paukpadrun

Lubatud on kasutada airsoft

süsteeme

5,56x45 mm Täismantel, FX laskemoon,

purunev, paukpadrun

Lubatud on kasutada airsoft

süsteeme

7,62x51 mm Täismantel, FX laskemoon,

purunev, paukpadrun

Lubatud on kasutada airsoft

süsteeme

23/59

9x19 mm Täismantel, FX laskemoon,

purunev, paukpadrun

Lubatud on kasutada airsoft

süsteeme

12 kaliiber Haavlite maksimaalne läbimõõt

kuni 3 mm

Lubatud on kasutada airsoft

süsteeme

3.4 Laskemajas võib kasutada järgmisi vahendeid:

3.4.1 paberist või papist SM;

3.4.2 3-D kummist või plastikust SM;

3.4.3 rikošetti mitte tekitavast materjalist kõikuvaid SM;

3.4.4 portatiivseid kuulipüüdjaid.

3.5 Laskemajas on keelatud:

3.5.1 kasutada relva automaattule režiimil;

3.5.2 kasutada trasseerivat ja soomustläbistavat laskemoona;

3.5.3 kasutada samaaegselt lahingmoona, paukmoona ja FX-i;

3.5.4 kasutada paintball või teisi seinu tugevalt määrivaid relva-/imitatsioonisüsteeme;

3.5.5 kasutada rikošeteerumisvastase katteta metallist SM-e;

3.5.6 kasutada materjale, millest võib tekkida rikošeti oht;

3.5.7 sooritada lasku üle seinale märgitud horisontaalse punase piirjoone ja põranda suunas.

4. JAO JA RÜHMA TREENINGRAJATISED

4.1. Kasutatakse taktikaharjutusteks, lubatud kasutada harjutusmoona ja airsoft relvasid.

5. GRANAADIHEITJA TREENINGRAJATIS

5.1. Kasutatakse granaadiheitja laskmiste harjutamiseks.

5.2. Lubatud kasutada:

5.2.1. 40 mm harjutusmoona ( v.a 40 mm harjutusmoon, mille laskmisel võib jääda UXO);

5.2.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm;

5.2.3. harjutusmoon.

6. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED LASKEMAJA KASUTAMISEL

6.1. Laskemajas ja linnavõitluselementidel peab lisaks käesolevale eeskirjale täitma üldiseid

ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid.

6.2. Laskmiste läbiviija peab olema tutvunud käesoleva eeskirjaga enne laskeharjutuse läbiviimist ja

tutvustanud laskvale üksusele eeskirja enne laskmiste algust.

6.3. Laskeharjutuse allüksuse ja manöövrite ohutuse eest vastutab laskva allüksuse laskmiste läbiviija.

6.4. Lahingumoonaga laskeharjutusel osaleja peab olema läbinud kasutatava relva väljaõppe ning

sooritanud positiivsele tulemusele TEST 3-e.

6.5. Laskev üksus peab olema läbinud kuivtreeningu ja soorituse paukmoonaga enne harjutuse

sooritamist lahingmoonaga.

6.6. Laskemajas lahingumoonaga laskmiste läbiviimiseks või tulekontrollijana osalemiseks peab olema

vähemalt jao lahinglaskmiste läbiviimise kvalifikatsioon või läbitud erioperatsioonide väejuhatuse

(edaspidi EOVJ) laskemaja instruktori koolitus, vastavalt EOVJ ülema poolt kinnitatud õppekavale.

6.7. Laskeharjutuses osalejad sh tulekontrollijad peavad vältima katmata nahapinda.

6.8. Laskeharjutusel osalejal peab olema järgmine personaalne kaitsevarustus:

6.8.1. ballistiline kiiver;

24/59

6.8.2. ballistiline vest kaitseastmega vastavalt kasutatavale relvasüsteemile;

6.8.3. kuulmiskaitsmed;

6.8.4. ballistilised kaitseprillid;

6.8.5. kindad;

6.8.6. MK-1 esmaabikomplekt.

6.9. Laskeharjutust läbi viival personalil peab olema laskjatega samal tasemel ballistiline kaitse, esmaabi

varustus ja eraldusmärgid (vestid) ohutuse tagamiseks.

6.10. Laskemaja kasutamisel liitlasüksuste poolt peavad olema täidetud kõik käesolevas eeskirjas

kehtestatud nõuded ning lisaks vastava üksuse riiklikud nõuded.

6.11. Relva käsitlemine laskemajas:

6.11.1. enne ja pärast laskeharjutus peab relv olema tühjaks laetud;

6.11.2. relvad laetakse ja laetakse tühjaks peale läbiviija käsklust ning ettenäidatud kohas ja suunas;

6.11.3. keelatud on kasutada automaattule režiimi;

6.11.4. keelatud on lasta kõrgemale kui seinal märgitud horisontaalne punane joon;

6.11.5. keelatud on lasta põranda suunas, isegi kui on mõni sihtmärk maha kukkunud;

6.11.6. peab veenduma oma sihtmärgis ja selle esises ning taga olevas ohutuses;

6.11.7. lasku sooritades ei tohi nurk osaleja ja lastava sihtmärgi taga olevas seinas või kuulipüüdja vahel

minna väiksemaks kui 20 kraadi ning olla lähemal kui 1 meeter relvaraua suudmest.

6.12. Laskemajas toimuvatel lahinglaskmistel on kohustuslik vähemalt meditsiini tase 3. Meditsiinitoetust

ei saa pakkuda isik, kes osaleb lahingumoonaga laskeharjutusel.

6.13. Laskeharjutuse käsule tuleb lisada sihtmärkide paigutamise skeem.

6.14. Sihtmärk ja sihtmärgi alus/kuulipüüdjad peavad vastama vastava linnavõitluselemendi lubatud

sihtmärkidele.

6.15. Läbiviija peab enne laskeharjutusega alustamist kontrollima sihtmärkide korrasolekut ja veenduma

stsenaariumi ohutuses.

6.16. Sihtmärkide paigaldamise juures tuleb jälgida, et:

6.16.1. sihtmärgi ja sihtmärgi alus peavad olema mitte rikošeteeruvate kinnitustega ja jalgadega;

6.16.2. kuulid peavad tabama kuulipüüdjat:

6.16.3. Lastes laskemajas kõikidest tõenäolistest asukohtadest kuulid ei rikošeteeruks ega väljuks

laskemajast ning ei tabaks põrandat või katust;

6.16.4. keelatud on paigutada sihtmärke kõrgemale horisontaalselt märgitud punasest joonest;

6.16.5. sihtmärgid tuleb paigutada nii, et osaleja ja sihtmärgi taga oleva kuuli peatava seina/kuulipüüdja

vahel ei tekiks väiksemat nurka kui 20 kraadi;

6.16.6. laskemajas laskmistel mittekasutatavad sihtmärgid/kuulipüüdjad tuleb paigutada laskemajast

väljapoole.

6.17. Läbiviija peab kontrollima kõiki laskeharjutusel osalejate relvi, et tagada õigete relvade ja

laskemoona kasutamine harjutustel.

6.18. Osaleja peab olema enne lahingmoonaga laskeharjutust läbinud sarnase stsenaariumi, kas

kuivtreeninguna ja/või paukmoonaga/FX moonaga. Harjutus peab olema sooritatud laskemajas

nõutava varustusega.

6.19. Enne harjutuse algust juhendab läbiviija osalejat.

6.20. Enne sädemeid eraldavate imitatsioonivahendite või sisenemisevahendite kasutamist tuleb

veenduda kasutuskoha tuleohutuses. Vajadusel puhastada ja/või niisutada pinnad. Veenduda, et

tulekustutusvahendid on määratud kohtadel ja töökorras.

6.21. Laskemajas ei tohi kasutada termilist sisenemist ning muid meetodeid, mille puhul laskemaja või

selle osade süttimine on tõenäoline.

25/59

7. HOOLDUS

7.1. Laskemaja hooldamisel tuleb kasutada kindaid ja vajadusel muid enesekaitsevahendeid

(respiraator), kuna põrandalt üles kerkiv saastunud tolm, plii ja püssirohujäägid on tervisele

ohtlikud.

7.2. Enne harjutust peab kontrollima seinte ja maja välist korrasolekut ning vastavust nõuetele. Kõik

metallist ühendused peavad olema terved ning ei tohi olla tekkinud pragusid või muhke.

7.3. Enne harjutust peab kontrollima, et ballistilistes kummiseines ei oleks suuremaid auke kui 2,5cm ja

ballistilised paneelid ei ole tulnud seinaküljest lahti.

7.4. Valgustite korrasolekut, et need oleksid töökorras ja terved.

7.5. Laskeelementide korrasolekut tuleb kontrollida enne harjutuse sooritamist.

7.6. Laskemaja tuleb koristada pärast harjutuse lõppu.

26/59

LISA 2.5.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Skeem 3. Kaitseväe keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala skeem

27/59

LISA 2.5.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 1. TU1 laskemaja pealtvaade

28/59

LISA 2.5.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 2. TU1 laskemaja vaade

29/59

LISA 2.5.4 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 3. TU2 treeningrajatise korruse vaade

30/59

LISA 2.5.5 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 4. TU2 treeningrajatise külgvaade 1

31/59

LISA 2.5.6 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 5. TU2 treeningrajatise külgvaade 2

32/59

LISA 2.5.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 6. TU3 rajatise korruse plaan ja külgvaade

33/59

LISA 2.5.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Joonis 7. TU4 granaadiheitja treening rajatise korruse ja külgvaate plaan

34/59

LISA 2.5.9 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 5. Laskemaja ja treeningrajatiste asukoht

35/59

LISA 2.6

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Rabasaare linnavõitluslinnaku (LVL) kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Linnavõitluslinnaku (edaspidi LVL) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks LVL kasutamise

korra.

1.2. LVL kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse HV-de ja KVKP kasutuseeskirjast.

2. LUBATATUD TEGEVUSED JA VAHENDID

2.1. Väljaõppes osalevad isikud tohivad LVL-s liikuda väljaõppe läbiviija loal ja tema juhiste järgi.

2.2. LVL lubatud tegevused:

2.2.1. linnalahingu väljaõpe;

2.2.2. majutus;

2.2.3. kindlustustöödega seotud väljaõpe;

2.2.4. sõjalis-sportlikud ja vabaaja üritused;

2.2.5. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada.

2.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud.

2.4. LVL-s võib kasutada järgnevaid vahendeid:

2.4.1. harjutusmoona sh. müragranaat;

2.4.2. airsoft relvi koos vastava harjutusmoonaga;

2.4.3. köielaskumise vahendeid (sinine, punane ja roheline maja);

2.4.4. degaseerimisvahendeid (hoones F01);

2.4.5. siseustel kuni 100 g ja lõhkeavadel (hoone J01, F01) kuni 600 g lõhkelaengut (vaja eelnevat

kooskõlastust HV vastutavalt).

2.5. LVL-s on keelatud:

2.5.1. roomiksõidukiga sõitmine;

2.5.2. lõhkuda hoonete konstruktsiooni ja inventari;

2.5.3. kasutada süütepudeleid;

2.5.4. siseneda varisemisohtlikuks kuulutatud hoonetesse;

2.5.5. J01 majas on keelatud teisel korrusel kasutada suitsugranaate;

2.5.6. kasutada paintball relvi koos vastava harjutusmoonaga;

2.5.7. kasutada laskemoona;

2.5.8. kaevata auke või kaevikuid;

2.5.9. teha lõket;

2.5.10. majandustegevus veekaitsevööndis ja kaevude sanitaarkaitsealadel (nt hoiustada ja kasutada

pestitsiide, naftasaadusi, hoiustada ja koguda jäätmeid, liikuda mootorsõidukiga v.a teedel,

parkida, rajada ajutisi ehitisi/telke jms). Veekaitsest tulenevad nõuded on kirjas harjutusvälja

kasutuseeskirjas;

2.5.11. sõita mootorsõidukiga veekogu kalda piiranguvööndis (üldjuhul 100 m) väljaspool selleks määratud

teid. Sõitmisel kalda piirangu- või veekaitsevööndis (10 m) peab olema Keskkonnaameti kirjalik

nõusolek;

2.5.12. häirida nahkhiirte leiu- ja elukohti.

36/59

3. LVL JA HOONETE KIRJELDUS

3.1. LVL üldine kirjeldus (vt lisa 2.6.1).

LVL koosneb seitsmest uuemast hoonest (fassaad on puhasvuuk-laotisega betoonkivi), pargist,

teedevõrgustikust (varustatud tänavavalgustusega), sillast ja 19-st vanast hoonest. Hoonete

juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega.

Uuemate hoonete aknad ja ukseavad on varustatud suletavate puitmaterjalist luukidega, mille

eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud

suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 80x150 mm) mis imiteerivad laskeavasid.

Hoonetes on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks

ning erinevate olukordade läbimängimiseks vt lisa 2.6.8.

Lubatud sõidukiirus alal on max 20 km/h. Tähelepanelik peab olema teel ja teeservas seisvate või

liikuvate liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamisest. Vajalikud

liiklusmärgid asuvad ala sissepääsul, enne ja pärast silda.

Sild on raudbetoonist ühe-avaline, 10,6 m pikk ja 8 m lai (piiretevaheline kaugus) maksimaalse

kandevõimega 110 tonni.

Ala on varustatud joogivee võimekusega (pumbamaja) ja prügi ladustamise asukoht on määratud

ja märgistatud vt lisa 2.6.1.

Alal olevad hooned ei ole köetavad.

3.2. R01 hoone (vt lisa 2.6.3).

Hoone on (L-kujuline) kahekorruseline, kagu-loodesuunaline.

Hoone katuseks on käidav lamekatus (madal kalle). Kogu katuse perimeeter on varustatud

parapetiga (ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise harjutuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on

pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katuse katteks on bituumen. Katusele viib hoone sees olev

redel, mis on varustatud suletava (riivistatava) luugiga. Katuse eritasapinnad on varustatud

välisseinal oleva terasredeliga.

Põrandad ja trepid on betoonist.

Hoones on minimaalne valgustuslahendus.

Pilt 1. LVL hoone R01 eestvaade

37/59

Pilt 2. LVL hoone R01 idakülje vaade

3.3. J01 hoone (vt lisa 2.6.4).

Hoone on kahekorruseline, kaldkatusega ja ilma keldrita ehitis.

Hoone sissepääsud on loode- ja kagufassaadides.

Hoone lõunapoolses osas on osaliselt avatud sisehoov.

Põrandad ja trepid on betoonist.

Hoone idaküljes asuvad seina lõhkamise avad (2 tk).

Hoones on minimaalne valgustuslahendus.

Pilt 3. LVL hoone J01 eestvaade

3.4. H01 maja (lisa 2.6.5).

Hoone on kolmekorruseline, plaanilahenduselt äripindade põhimõtteid järgiv lahendus.

Hoone on lamekatusega ja ilma keldrita ehitis.

Hoone sissepääsud on ida- ja läänefassaadides.

Hoone lõunapoolses ja keskosas on osaliselt avatud sisehoov.

Hoones on minimaalne valgustuslahendus.

Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (Ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise harjutuste

ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katusekatteks on

bituumen. Katusele viib hoone see olev redel, mis on varustatud suletava (riivistava) luugiga.

Hoones on minimaalne valgustuslahendus.

38/59

Pilt 5. LVL hoone H01 eestvaade

3.5. F01 maja (lisa 2.6.6).

Hoone on kahekorruseline, plaanilahenduselt kortermaja põhimõtteid järgiv lahendus.

Hoone on käidava lamekatusega ja ilma keldrita ehitis.

Hoone sissepääsud on põhja- ja lõunafassaadides.

Hoone idapoolses nurgas on osaliselt avatud sisehoov.

Põrandad ja trepid on betoonist.

Hoones on minimaalne valgustuslahendus.

Hoone ruumis 103-3 on võimalik teostada gaseerimisvahendite õpet.

Kogu katuse perimeeter on varustatud parapetiga (Ca 1,2 m kõrgune) köielt laskumise õppuste

ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on pollarid laskumisköite kinnitamiseks. Katusele viib hoone

see olev redel, mis on varustatud suletava (riivistatava) luugiga. Hoone lääneküljes asub seina

lõhkamise ava.

Hoones on minimaalne valgustuslahendus.

Pilt 7. LVL hoone F01 eestvaade

3.6. AH1-AH3 harjutusseinad (vt lisa 2.6.7).

Rajatised on ühekorruselise, osaliselt avatud seintega, suhteliselt madalakaldelise

viilkatusega ehitisena, plaanilahenduselt on loodud erineva laiuse ja variatsiooniga

liigendatud ruume.

Ehitis on kaldkatusega ja ilma keldrita.

39/59

Ehitise fassaad on tsementkiudplaatidest, viiluotsad kaetud horisontaalse puitribistikuga.

Seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud.

4. LÄBIVIIJA KOHUSTUSED

4.1. Üleandmisel peab kogu LVL olema koristatud: olme- ja harjutusmoona sorteeritud jäätmed tuleb

kokku koguda ja viia selleks ette nähtud ning märgistatud asukohta või kaasa võtta. Hoonete

ruumid peavad olema puhtaks pühitud, teisaldatavad vaheseinad asetatud tagasi oma esialgsetele

kohtadele ja aknaavade luugid suletud.

40/59

LISA 2.6.1

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Skeem 4. LVL üldplaan

41/59

LISA 2.6.2

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Skeem 5. LVL liikumispiirangud

42/59

LISA 2.6.3

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Esimene korrus

Teine korrus

Katus:

Skeem 5. LVL hoone R01 korruste plaan

43/59

LISA 2.6.4

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Esimene korrus:

Teine korrus:

Skeem 6. LVL hoone J01 korruste plaan

44/59

LISA 2.6.5

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Esimene korrus:

Teine korrus:

Kolmas korrus:

Katus:

Skeem 7. LVL hoone H01 korruste plaan

45/59

LISA 2.6.6

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Esimene korrus

Teine korrus

Katus

Skeem 8. LVL hoone F01 korruste plaan

46/59

LISA 2.6.7

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Pilt 9. LVL AH1 harjutusseinad

Pilt 9. LVL AH2 harjutusseinad

47/59

Pilt 10. LVL AH1 ja AH2 harjutusseinte paiknemine

Pilt 11. LVL AH3 harjutusseinad

48/59

Skeem 9. LVL AH1-2 harjutusseinade plaan

Skeem 10. LVL AH 3 harjutusseinade plaan

49/59

LISA 2.6.8

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Teisaldatavad vaheseinad on metall- ja puitkarkassil OSB materjaliga kaetud plaadid, mis kinnitatakse lakke

ja millest on võimalik rajada ajutine ruumilahendus.

Seina mõõt 2,5x1,25 m.

Pilt 12. Teisaldatavad vaheseinad (paigaldatud kujul)

50/59

LISA 2.6.9

Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Pilt 13. Katuse pollar

Skeem 11. Katuse pollar

51/59

LISA 2.7 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnaku kasutusjuhend

1. Teeninduslinnak on rajatud HV-l harjutusi läbiviivatele üksustele majutus-, toitlustus- ja hügieenivõimaluste pakkumiseks harjutuse toimumise ajavahemikul.

2. Korraga saab teeninduslinnakus harjutusel oleva üksuse poolt kaasa võetud telkidesse majutuda kuni 1000 inimest. Lühiajaliselt võimaldab teeninduslinnak harjutust ettevalmistava isikkoosseisu majutust siseruumides, 12 kohta, eelneval registreerimisel.

3. Teeninduslinnaku territooriumile lubab ja sealset tegutsemist korraldab HV ohutuse vanemspetsialist (vt. lisa 2.7.2).

4. Teeninduslinnaku territooriumile sisenemine toimub kahest väravast: esimene staabihoone ja töökoja vaheline värav (sõiduauto, jalakäija), tagumine värav (rasketehnika)(vt lisa 2.8.3).

5. Väravate avamist ja sulgemist korraldab teeninduslinnaku valvemeeskond (v.a kui teeninduslinnakut kasutav üksus paneb välja oma pääsla meeskonna).

6. Teeninduslinnakus pakutavad võimalused on ära toodud teeninduslinnaku skeemil lisas 2.7.3: 6.1. staabihoone: sisaldab õppeklassi 40-le kuulajale, meditsiinilise teenindamise ruume harjutava

üksuse meditsiinipersonalile, majutusruum 12 magamiskohaga harjutust ettevalmistavale isikkoosseisule;

6.2. abihoone: sisaldab pesu-, duši- ja tualettruume; 6.2.1. riiete kuivatamise ruum (10 pesu- ja kuivatusmasinat); 6.2.2. välisöökla (võimalik kasutada väliklassina); 6.2.3. välisööklapoolses otsas on eraldi sissepääsudega ruumid käte ja katelokkide pesemiseks

(sisenemine ning väljumine toimub ringliikluse korras); 6.3. telkimisplats: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda 1000 inimest; 6.4. helikopteri maandumisplats asub teeninduslinnaku territooriumi loodeosas; 6.5. teeninduslinnaku vastutava kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle vajalikud

võtmed vastavalt taotluses esitatud mahule. 7. Harjutava üksuse ülem määrab teeninduslinnaku vastutava, kes teeninduslinnakusse saabudes

võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad teeninduslinnaku ruumid/alad fikseeritult üleandmise/vastuvõtmise lehel (vt. lisa 2.7.1).

8. Teeninduslinnaku vastutava isiku (allüksuse vastutav) ülesanded on: 8.1. tutvustada oma üksusele teeninduslinnaku kasutusjuhendit ja kontrollida juhendi järgimist; 8.2. korraldada toimkonna, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra ööpäevas ja

enne üksuse lahkumist, määramine. 9. Telkimisplatsil asuvaid jaotuskilpe kasutatakse ainult telkide valgustuseks, sidevahendite akude

laadimiseks ning sülearvutitele vajaliku elektrivoolu saamiseks. 10. Küttepuude saagimise ja lõhkumise koht ning telgiahjude küttejääkide ladustamise koht

määratakse ohutuse vanemspetsialist poolt. 11. Parkimine toimub telkimisplatsi ja töökoja vahelisel alal, kus on kolm parklat sõiduautodele ning

maasturitele. Teeninduslinnaku territooriumi lääneküljel on eraldi parkla rasketehnikale (vt. lisa 2.7.3).

12. Jäätmekäitlus toimub vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjas jäätmete liigiti kogumise juhendile (vt lisa 1.1).

13. Teeninduslinnakus on keelatud: 13.1. telkimisplatsil lüüa telgi (antenni) vaiasid sügavamale maasse kui 40 cm; 13.2. telkimisplatsil kaevamine ( sh. telgi ahjude alused, kaablite matmine); 13.3. transpordivahenditega telkimisplatsile sõitmine; 13.4. transpordivahenditega staabihoone, abihoone ja väliköögi ees olevale kiviparketiga kaetud alale

sõitmine; 13.5. teeninduslinnaku haljasalal liikumine transpordivahenditega; 13.6. telkimisplatsi ümbritsevatel teedel hoida transpordivahendeid, v.a ainult veose maha ja peale

laadimiseks. Muul ajal hoitakse transpordivahendeid vastavates parklates;

52/59

13.7. teeninduslinnaku territooriumil kaevetööde tegemine ning imitatsioonivahendite kasutamine; 13.8. teeninduslinnaku kanalisatsioonisüsteemi valada mistahes kemikaale, nende jääke, kütust, õli ning

toidujäätmeid; 13.9. puurkaevu sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide,

naftaprodukte; hoiustada ja koguda jäätmeid; mootorsõidukiga liikumine, parkimine; rajada ajutisi ehitisi/telke jms).

14. Teeninduslinnaku kasutaja on kohustatud: 14.1. käituma vastavalt teeninduslinnaku kasutusjuhendile; 14.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, HV personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi; 14.3. teeninduslinnakule kuuluva inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või

kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma HV ohutuse vanemspetsilistile; 14.4. kasutama vett ja elektrienergiat säästlikult; 14.5. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest; 14.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas; 14.7. kinni pidama, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse heaperemehelikult. 15. Teeninduslinnaku kasutaja vastutus: 15.1. harjutav üksus vastutab täielikult teeninduslinnaku objektide sihipärase kasutamise eest; 15.2. HV vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras. 16. Teeninduslinnakus tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida,

helistada hädaabinumbrile 112, informeerida HV ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega.

17. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 18. Tekitatud keskkonnakahjustusest või avariist tuleb koheselt teavitada HV ohutuse vanemspetsilisti

ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida keskkonnale tekitatud kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (liiv, muld), siis tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke tuleb võimalikult kiiresti peatada ja koguda kokku lekkiv õli nt õlivanni (õlivannide soetamise järgselt) või mõne muu anumaga või kõvakattega pinnasel vastava absorbendiga. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313.

53/59

LISA 2.7.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt

KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI TEENINDUSLINNAKU ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT

6. TEENINDUSLINNAKU üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirjadega.

Üksus Kasutatavad objektid/ ruumid Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid

Õppeklass Naiste wc ja pesuruum Tehnika KVKP vahendid

Meditsiin Kätepesuruum Buss Joatoru

Osalev koosseis Söögituba Välisöökla Traktor Pesula voolik

Magala 1 Kateloki pesuruum Maastur Väliköögi voolik

Magala 2 Pesu pesemise ruum Veoauto Pesumasinad

Harjutuse algus Magala 3 Sõidukite pesula Soomuk Pesukuivatid

Riiete kuivatus Sõidukite parkimisala Lahingumasin Pikendusjuhe

Harjutuse lõpp Telkimise ala Tank Võti

Pesuruum suur Helikopter Muu

Pesuruum väike ATV

Piirangud teeninduslinnaku ja vahendite üleandmisel:

Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

Võttis vastu: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

7. TEENINDUSLINNAKU vastuvõtmine pärast harjutust, õppust

Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Purunenud vahendid Teeninduslinnaku ja vahendite vastuvõtmisel

esinenud puudused: Väljastatud vahendite tagastamine

Joatoru Pesukuivatid

Pesula voolik Pikendusjuhe

Väliköögi voolik Võti

Pesumasinad

Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri

54/59

LISA 2.7.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Taotlus üksuse sissepääsuks Kaitseväe keskpolügooni administratiivalale

1. Struktuuriüksuse nimetus

2. Sissepääsu ajavahemik (saabumise ja lahkumise kuupäevad)

3. Õppuse kohapealne vastutav (nimi, kontaktandmed, telefon ja e-post)

4. Tegevväelaste arv

5. Ajateenijate arv

Sõidukid

Mark, mudel Kogus

1.

2.

3.

4.

5.

Tabel 3. Taotlus üksuse sissepääsuks Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnakusse

55/59

LISA 2.7.3 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Skeem 1. Kaitseväe keskpolügooni teeninduslinnaku skeem

56/59

LISA 2.8 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Kaitseväe keskpolügooni tankipesula kasutusjuhend

1. PESULA KASUTAMINE

1.1. Pesula on rajatud harjutusväljal harjutusi läbiviivatele üksustele tankide, soomukite ja veoautode

ning maasturite pesemiseks pärast harjutuse toimumist.

1.2. Pesulasse tulekut ning seal tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist ja operaatorid.

1.3. Pesulas on rattapesuvann ja pesemiskohad koos pesukappidega.

1.4. Pesulasse on võimalik siseneda rattapesuvanni poolselt teelt (lisa 2.8.2). Kaitseväe keskpolügooni

linnaku poolt saab pesula parklasse.

1.5. Tankide ja lahingumasinatega võib opereerida ainult betoonpinnal. Asfaldil liikumine on tankide ja

lahingumasinatega keelatud.

1.6. Harjutava üksuse ülem määrab kasutamise ajaks vastutava, kes pesulasse saabudes võtab vastu

ning enne üksuse lahkumist annab üle kasutatavad pesula objektid HV ohutuse vanemspetsialistile.

1.7. Ohutuse vanemspetsialisti kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle

kasutustaotluses esitatud vahendid.

1.8. Vastutava kasutaja ülesanne on korraldada toimkonna, kes koristab kasutatavad objektid enne

üksuse lahkumist, määramine.

1.9. Parkimine toimub pesulas selleks ette nähtud kohas (lisa 2.9.2). Tankid ja lahingumasinad kasutavad

selleks ainult betoonala. Asfaldil parkimine tankide ja lahingumasinatega on keelatud ka sõidukite

laadimise ajal.

1.10. Pesulas on keelatud:

1.10.1. haljasalal transpordivahenditega liikuda;

1.10.2. kaevetöid teha ning imitatsioonivahendeid kasutada;

1.10.3. tankide ja lahingumasinatega liikuda ja parkida asfaldil;

1.10.4. valada maha ja tiikidesse mistahes kemikaale, nende jääke, kütust ning õli;

1.10.5. sõita suure hooga läbi rattapesuvanni;

1.10.6. sõita sõidukitega pesuvee settevanni.

1.11. Pesula kasutaja on kohustatud:

1.11.1. inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest

viivitamatult ette kandma operaatorile või ohutuse vanemspetsialistile.

1.11.2. kasutama vett ja elektrienergiat säästlikult;

1.11.3. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h;

1.11.4. kinni pidama headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varasse heaperemehelikult.

1.12. Pesula kasutaja vastutab täielikult objektide ja vahendite sihipärase kasutamise eest;

1.13. Tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohutsoonist evakueerida, informeerida

harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti (teavitab tulevalvajate ülemat ja/või helistab

hädaabinumbrile 112) ja teeninduslinnaku valvemeeskonda ning alustada koheselt tulekolde

likvideerimist omade jõududega.

2. PESUPLATSIDE JA –KAPPIDE KASUTUSJUHEND

2.1. Pesukapid on mõeldud kasutamiseks soojal ajal, millal on temperatuur vähemalt +5 kraadi. Vooliku

ühendusi (lisa 2.8.1) ei tohi kukutada maha, kuna alumiiniumist „kõrvad“ võivad löögi tagajärjel

murduda.

57/59

2.2. Vett täis voolikuid ei tohi lohistada mööda maad. Kui voolikusse on tekkinud auk, tuleb selle

kasutamine lõpetada ja teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti.

2.3. Vastasel korral võib voolik lõhkeda.

2.4. Väike immitsus muhvühenduste vahel on normaalne, kuna tihendid võivad aja jooksul lõtvuda.

2.5. Tehnika pesemiseks on mõeldud pesuplatside juures asuvad pesukapid. Kapi lõhkumisest või

purunemisest tuleb viivitamatult teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti.

2.6. Pesemisprotsess (lisa 2.8.1):

2.6.1. võtta voolik ja ühendada see ühest otsast joatoruga ning teisest otsast hüdrandiga;

2.6.2. jälgida, et voolik oleks korralikult lahti rullitud ning et seal ei oleks volte ega keerde sees;

2.6.3. jälgida, et joatorul olev must hoob oleks kasutajast eemal (st suletud asendis). Soovitatav on joatoru

mõlemad reguleeritavad kettad võimalikult vasakule asendisse keerata;

2.6.4. avada ettevaatlikult hüdrandi kuulkraan. Selleks tuleb püstine punane kang alla tõmmata.

Soovitatav on alguses tõmmata kang 45 kraadi alla, kui voolik on täitunud, avada kraan täielikult.

Vastasel korral võib vee surve lüüa vooliku käest;

2.6.5. kui voolik on veega täitunud, võib avada ettevaatlikult joatoru. Selleks tuleb joatorul olevat musta

hooba tõmmata taha (kasutaja poole);

2.6.6. joatoru esimese kettaga saab reguleerida pesemisviisi (laiast joast kitsa tugeva joani). Kõige

vasakpoolsem asend teeb pika, tugeva joa, kõige parempoolsem asend laia ja tiheda veejoa.

Tagumine ketas reguleerib vee tugevust, 50 on kõige nõrgem, flush asend kõige tugevam.

Mehhanismide pesuks on soovitav kasutada 100 - flush asendeid;

2.6.7. pesu lõppedes, tuleb sulgeda joatoru hoob (lükates seda kasutajast eemale), tagumine ketas

keerata asendisse 50, seejärel sulgeda kuulkraan. Jälgida tuleb, et punane hoob oleks kindlalt

suletud, muidu jäävad pumbad tööle. Ühendada voolik lahti joatorust ja hüdrandist. Joatoru tuleb

panna pesukapi riiulile. Voolik tuleb tühjenda veest, keerata rulli ja samuti panna riiulile. Kõige

parem on voolik panna risti settekanaliga ning rullida see kinni suunaga settekanali poole. Kinni

rullimisel ei tohi toru mööda maad lohistada;

2.6.8. joatoru käest maha pannes, tuleb sellel olev must hoob panna suletud asendisse. See välistab selle,

et lahti jäänud otsaga voolik hakkab pumpade tööle rakendumisel pendeldama.

58/59

LISA 2.8.1 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Pilt 1. Kaitseväe keskpolügooni tankipesula kasutamine

59/59

LISA 2.8.2 Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskirja juurde

Skeem 2. Kaitseväe keskpolügooni tankipesula skeem

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 3

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/60

SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 4

2. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM ................................................................................................................. 5

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 6

4. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ................................................................................................. 7

5. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 8

6. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ..................................... 8

7. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ................................................................................. 8

8. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 8

9. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 9

10. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD ........................................................................................................ 10

LISA 3.1 Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitselised- ja liikumispiirangud ......................................... 11

LISA 3.2 Keretu 300 m lasketiirude (K300 P, K300 V) kasutuseeskiri ....................................................... 12

LISA 3.2.1 Kaardilehe koopia 5. Keretu lasketiirude ohualad .................................................................. 14

LISA 3.2.2 Skeem 11. Keretu lasketiirude väljaõppeehitise skeem .......................................................... 15

LISA 3.3 Vilbusuu 200 m lasketiiru (V200 ) kasutuseeskiri ....................................................................... 16

LISA 3.3.1 Kaardilehe koopia 6. Vilbusuu lasketiiru V200 ohuala ............................................................ 18

LISA 3.3.2 Skeem 11. Vilbusuu lasketiiru V200 väljaõppeehitise skeem.................................................. 19

LISA 3.4 Nursipalu 100 m lasketiiru ( N100 ) kasutuseeskiri .................................................................... 20

LISA 3.4.1 Kaardilehe koopia 7. Nursipalu lasketiiru N100 ohuala .......................................................... 22

LISA 3.4.2 Skeem 12. Nursipalu lasketiiru N100 väljaõppeehitise skeem ................................................ 23

LISA 3.5 Nursipalu 200 m lasketiiru ( N200 ) kasutuseeskiri .................................................................... 24

LISA 3.5.1 Kaardilehe koopia 8. Nursipalu lasketiiru N200 ohuala .......................................................... 26

LISA 3.5.2 Skeem 13. Nursipalu lasketiiru N200 väljaõppeehitise skeem ................................................ 27

LISA 3.6 Nursipalu 300 m lasketiiru ( N300 ) kasutuseeskiri .................................................................... 28

LISA 3.6.1 Kaardilehe koopia 9. Nursipalu lasketiiru N300 ohuala .......................................................... 30

LISA 3.6.2 Skeem 14. Nursipalu lasketiiru N300 väljaõppeehitise skeem ................................................ 31

LISA 3.7 Tsiatsungõlmaa 300 m lasketiiru kasutuseeskiri ........................................................................ 32

LISA 3.7.1 Skeem 1. Lasketiiru skeem ...................................................................................................... 35

LISA 3.7.2 Skeem 2. Lasketiiru ohuala ...................................................................................................... 36

LISA 3.7.3 Lasketiiru tulejooned ............................................................................................................... 37

LISA 3.8 Tsiatsungõlmaa 100 m laskepaiga ( T100 ) kasutuseeskiri ......................................................... 38

LISA 3.9 Linnavõitluse ala kasutuseeskiri ................................................................................................. 40

LISA 3.9.1 Skeem 4. LVA üldplaan ........................................................................................................... 43

LISA 3.9.2 LVA valge maja......................................................................................................................... 44

LISA 3.9.3 LVA hall maja ........................................................................................................................... 46

LISA 3.9.4 LVA kollane maja ..................................................................................................................... 48

LISA 3.9.5 LVA puumaja ............................................................................................................................ 50

LISA 3.9.6 LVA roheline maja.................................................................................................................... 52

3/60

LISA 3.9.7 LVA harjutusseinad .................................................................................................................. 53

LISA 3.9.8 Teisaldatavad vaheseinad ....................................................................................................... 54

LISA 3.10 HV teeninduslinnaku kasutuseeskiri......................................................................................... 55

LISA 3.10.1 Tabel 1. Taotlus üksuse sissepääsuks teeninduslinnakusse .................................................. 57

LISA 3.10.2 Skeem 1. HV TL-i asukoha skeem .......................................................................................... 58

LISA 3.10.3 Skeem 2. TL-i skeem .............................................................................................................. 59

LISA 3.10.4 Skeem 3. TL-i hoone skeem .................................................................................................. 60

4/60

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks Nursipalu harjutusvälja

(edaspidi HV) kasutamise korra.

1.2. HV kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga kehtestatud harjutusväljade

kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Rõuge, Võru ja Antsla valla territooriumil Võru maakonnas. HV pindala on 9906,14 ha. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ ning laiendatud Vabariigi Valitsuse Vabariigi

Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine

planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase

hindamise algatamine“.

1.5. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 507 2683;

e-post: [email protected] ; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-nursipalu.

5/60

2. HARJUTUSVÄLJA ÜLDSKEEM

Kaardilehe koopia 1. Nursipalu harjutusvälja üldplaan ja tähistus

6/60

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

TA KU TA LU N100 N200 N300 PLV PL NLV KLV K300V K300P V500 V200 LA KG TA NT LVA TA V TA L TA T TA7 TA8 TA9 MSR TA S TA O T100 T300 TA VA TA R1 TA R2 TA K1 TA K2 TA K3 TA K4

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne) X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

Kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipilduja X X X X X X X X X X X X X X

Kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja X X X X X X X X X X X X Va KP Va KP

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva X X X X X X X

Sileraudsed käsitulirelvad X X X X X X X X X X X X

Kuulipilduja kuni 12,7 mm RR/LR RR/LR RR/LR RR/LR X X RR/LR RR/LR

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG X

HARM

EI LAENG

POS

HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG

HARM

EI LAENG

TT

re lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja ALAK ALAK ALAK

HARM

ALAK

HARM X X ALAK ALAK

ALAK

HARM

Miinipilduja 81 mm POS POS X POS POS POS POS

Miinipilduja 120 mm POS POS X POS POS POS POS

Lõhkamised MAX

10kg

MAX

10kg

MAX

100g

MAX

100g

KBRT kaitse ja vee puhastamine X X X X

Miiniväljade/ tõkete rajamine X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

Käsigranaat LL LL LL X

L 1.2 L 2.1 L 2.1 X X X X X

Pi o

nn er

i

vä lja

õ pe

Lahinglaskeharjutused

Lasketiirud

Nursipalu IDA

Taktikaalad

Kä si

tu lir

el va

d M

P

Taktikaalad

Nursipalu KESKOSANursipalu LÄÄS

TaktikaaladRelvastus /tegevus Pioneeri õppekohtLasketiirud/ Laskeväljad

7/60

4. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

4.1. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt 3. punktis toodud tabelile „Lubatavad tegevused ja vahendid“.

4.2. HV broneerimisel ja kasutamisel tuleb lähtuda interaktiivsetest HV kaartidest Brontos keskkonnas.

4.3. HV õhuohuala on 2700 m maapinnast. Kõrgema õhuohuala soovi korral tuleb esitada broneering 3

kuud enne soovitud aega ja teavitada HV ohutuse vanemspetsilisti e-posti teel [email protected].

4.4. Kõik muud ohtlikud ja ohualaga tegevused, mis ei ole kajastatud punktis 3 toodud tabelis „Lubatavad tegevused ja vahendid“, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

4.5. HV-l on lubatud korraldada madala ja keskmise müraga harjutusi, kõikidel tööpäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 21.00 ja laupäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 18.00.

4.6. HV-l on lubatud korraldada kõrge müraga harjutusi kõikidel tööpäevadel (va punkt 4.8) ajavahemikus kell 08.00 kuni 19.00 ja laupäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 18.00 ning 01. jaanuar – 30. aprill tööpäevadel, ajavahemikul 08.00 – 21.00.

4.7. HV-l on lubatud korraldada väga kõrge müraga harjutusi kõikidel tööpäevadel (va punkt 4.8.3) ajavahemikus kell 08.00 kuni 19.00 ja laupäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 18.00.

4.8. Järgnevaid harjutusi võib nimetatud aegadel korraldada ainult erandkorras, kui selleks annab loa ohutuse vanemspetsialist kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse olemasolul:

4.8.1. Madala kuni väga kõrge müraga harjutused pühapäevadel, riiklikel pühadel ja öisel ajal ajavahemikul 21.00 – 08.00;

4.8.2. Kõrge müraga harjutused 01. september kuni 31. detsember ajavahemikul 19.00 -21.00; 4.8.3. Kõrge ja väga kõrge müraga harjutused 01. maist kuni 31. augustini. 4.9. Harjutusvälja kasutamise taotlused erandkordade kooskõlastamiseks (öine aeg, pühapäev, riiklikud

pühad ja suvine aeg) tuleb esitada harjutusvälja e-posti aadressile [email protected] 2 kuud enne soovitud tegevuse aega, va lisaõppekogunemiste puhul, kui taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel. Taotlused esitab kohalikku omavalitsusse kooskõlastamiseks harjutusväljade lõuna piirkonnajuht.

4.10. Lõhkematerjalide kasutamise keeld ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastamise nõue ei kehti erakorralistel demineerimistöödel, kui korraga lõhatava lõhkeaine laengu mass ei ületa 10 kg. Erakorralise demineerimise korral, kui lõhkeaine kogus ületab 10 kg, teavitatakse kohalikke omavalitsusi.

4.11. HV piiriga külgnevad teed ja Nursi-Sõmerpalu maantee on üldkasutatavad teed. 4.12. Väljaõppevajaduste eesmärgil, HV läbivas lõigus, Sõmerpalu-Mustahamba maantee sulgemiseks

peab väljaõppe läbiviija esitama broneeringu kinnitamisele e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 2 kuud enne planeeritavat tee sulgemise päeva.

4.13. Tabel lubatud tegevuste ja kooskõlastuse vajaduste kohta

Relvastus ja lahingumoon Müra Lubatud aeg Vajab kooskõlastust

-Majutus -Taktikaharjutus ilma imitatsioonivahenditeta -Suitsugranaat -Valgustusraketid ilma kaliibri piiranguta -Drooni lennutamine -Harjutuskäsigranaat -40mm granaadiheitja harjutusmoon, valgustusgranaat, suitsugranaat -FX, paintball, airsoft

Müra puudub

Igal ajal

-Püstol ja sileraudne püss ilma kaliibri piiranguta, harjutus ja lahingumoon -Vintraudsed relvad mittelõhkeva laskemoonaga, ilma kaliibri piiranguta -Tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline laskemoon -Lahingukäsigranaat -40mm granaadiheitja lõhkev lahingumoon (High Explosive) -Miinipildujate harjutusmiin, valgustusmiin, suitsumiin

Madal ja keskmine

E-R 0800-2100 E-R 2100-0800

L 0800 - 1800 L al. 1800 ja P, riigipühad

8/60

5. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD

5.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse

algust.

5.2. Signaalmastidesse heisatakse signaallipud HV personali poolt vähemalt üks tund enne ohtliku

tegevuse algust.

5.3. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 48 tundi või vähem, siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei

langetata.

6. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

6.1. Ohutuse vanemspetsialist:

6.1.1. viib HV personalile läbi ohutusnõupidamisi ning määrab väljaõppe toetamiseks meeskonna;

6.1.2. väljastab olemasolul väljaõppe läbiviijale raadiojaama.

7. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

7.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud:

7.1.1. korraldama ohualale ligipääsu tõkestamise tõkestajatega vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse

algust ning hoidma ligipääsu tõkestatuna kuni koristustööde lõpuni. Tõkestajate asukohad

kooskõlastatakse HV ohutuse vanemspetsialistiga;

7.1.2. teeninduslinnaku kasutamisel esitama koos tegevuskäsuga hiljemalt 5 tööpäeva enne

väljaõppeürituse algust taotluse üksuse sissepääsuks teeninduslinnakusse (vt lisa 3.10.1).

8. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

8.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele

eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

8.1.1. Lõuna päästekeskust;

8.1.2. Päästeameti demineerimiskeskust;

8.1.3. Lõuna-Eesti pommigruppi;

8.1.4. Rõuge Vallavalitsust;

8.1.5. Võru Vallavalitsust;

8.1.6. Antsla Vallavalitsust;

8.1.7. Eesti Geoloogiateenistust;

-Lõhkamised, sh demineerimine kuni 100g lõhkeainega, 1 laeng korraga

-Suurem, kui 25 mm relva lõhkev lahingumoon (High Explosive). -Tankitõrje granaadiheitja harjutus- ja lahingugranaat. -Miinipildujate kildmiin (High Explosive). -Lõhkamised, sh demineerimine kuni 10 kg lõhkeainega, 1 laeng korraga.

Kõrge

1.jan - 30.apr E-R 0800-2100

1.jan - 30.apr E-R 2100-0800

1.sept-31.dets E-R 0800-1900

1.sept-31.dets E-R 1900 -0800

L 0800 - 1800 L al. 1800 ja P, riigipühad

1.mai- 31.aug

-Tankitõrje rakett -Suurtükk.

Väga kõrge

1.sept - 30.apr E-R 0800-1900

1.sept-30.apr E-R 1900-0800

L 0800 -1800 L al. 1800 ja P, riigipühad

1.mai- 31.aug

9/60

8.1.8. Riigimetsa Majandamise Keskust.

9. KESKKONNAKAITSE

9.1. Keskkonnakaitselised piirangud on visuaalselt esitatud lisas 3.1.

9.2. Piirangud liikumisele:

9.2.1. Liikumispiiranguga aladel on väljaõppe (nt õppuse) korraldamine keelatud. Kuupäevatähisega

liikumispiiranguga aladel on igasugune liikumine keelatud vastaval ajavahemikul (nt 15. märts – 31.

august). Muul ajal on sõidukiga, sh maastikusõidukiga liikumine lubatud vaid olemasolevatel kaardil

märgitud teedel ja radadel.

9.2.2. HV-l asuvad Keretü ja Timmase looduskaitsealad, kus tohib sõidukitega, sh maastikusõidukiga

liikuda vaid kaardil märgitud teedel.

9.2.3. Keretü looduskaitsealal võib riigikaitselisi tegevusi planeerida järgmiselt:

9.2.3.1. Piiranguvööndis kuni 300 osalejaga õppuse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata

kohas HV valdaja loal.

9.2.3.2. Piiranguvööndis rohkem kui 300 osalejaga õppuse korraldamine selleks ettevalmistamata ja

tähistamata kohas HV valdaja ja Keskkonnaameti kirjalikul loal. Väljaõppe läbiviija peab esitama

taotluse 2 kuud enne väljaõppe algust harjutusväljade lõuna piirkonnajuhile

9.2.3.3. Sihtkaitsevööndis kuni 200 osalejaga õppuse korraldamine HV valdaja loal selleks ettevalmistatud

kohas, välja arvatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis vahemikus 1. veebruarist 31. juulini, Kanarbiku

sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ning Nursipalu sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31.

augustini. Arvestama peab, et telkimine ja lõkketegemine on lubatud kohas, mis on HV valdaja ja

Keskkonnaameti loal ette valmistatud. Väljaõppe läbiviija peab esitama taotluse 2 kuud enne

väljaõppe algust harjutusväljade lõuna piirkonnajuhile

9.2.3.4. Sihtkaitsevööndis rohkem kui 200 osalejaga õppuse korraldamine ettevalmistatud kohas HV valdaja

ja Keskkonnaameti allkirjastatud loal, välja arvatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis vahemikus 1.

veebruarist 31. juulini, Kanarbiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ning Nursipalu

sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini. Arvestama peab, et telkimine ja lõkketegemine on

lubatud kohas, mis on HV valdaja ja Keskkonnaameti loal ette valmistatud.

9.2.4. Timmase looduskaitsealal on lubatud sõitmine mööda kaardile märgitud teid, välja arvatud

Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kanarbiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist

31. augustini. Muid riigikaitselisi tegevusi Timmase looduskaitsealal läbi viia lubatud ei ole.

9.3. Piirangud tegevustele:

9.3.1. Keelatud on müra, valgusefekte ja suitsu tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid,

suitsugranaadid jms.) kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 m ning eluhoonetele

lähemal kui 500 m.

9.3.2. HV ja sellega piirnevatel aladel tuleb arvestada 100 m kalda piiranguvööndiga Rõuge jõel ja

Mustajõel ning 50 m piiranguvööndiga Lükkä, Matu, Maru, Tinu, Nilbõ, Ura, Vungi, ja Haki ojadel,

Varõsjärvel ja Kaarnajärvel. Kalda piiranguvööndis ei ole lubatud mootorsõidukitega sõitmine

väljaspool selleks määratud kaardile kantud teid, välja arvatud Keskkonnaameti kirjalikul loal.

9.3.3. Kõikidel HV-le jäävatel vooluveekogudel on:

9.3.3.1. 10 m veekaitsevöönd, kus ilma Keskkonnaameti kirjaliku loata ja HV valdaja nõusolekuta on

keelatud igasugune puude raie.

9.3.3.2. Keelatud rajada ja paigutada veevoolu takistavaid ehitisi.

9.3.4. Rõuge jões on keelatud läbi viia tegevusi, mis võivad kahjustada jõe kallast ja sängi, sh ei tohi jõge

läbida sõidukitega, jalgsi ega ujudes.

9.3.5. Maaparandussüsteemi eesvooludel Hänike, Kaagu ja Kerretü on kehtestatud lisaks

veekaitsevööndile ka eesvoolu kaitsevöönd 12 m, kus:

10/60

9.3.5.1. peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu, takistada selle nõuetekohast toimimist

või maaparandushoiutöö tegemist;

9.3.5.2. ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule.

9.3.6. Looduskaitsealadel on puude raie ja laasimine keelatud.

10. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

10.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad Nursipalu HV-l, Võru maakonnas:

Koordineerimispunkt FN 1

MGRS L-EST Kirjeldus

35V ME 9139 0837 26°51'18,33"E 57°49'2,292"N

HV põhisissesõit. Tähistatud tõkkepuu ja signaallipuga T1

Koordineerimispunkt FN 2

MGRS L-EST Kirjeldus

35V ME 8826 1056 26°48'8,289"E 57°50'12,703"N

Sõmerpalu raudteejaam

Koordineerimispunkt FN 3

MGRS L-EST Kirjeldus

35V ME 9208 0570 26°52'0,919"E 57°47'35,746"N

Tsirgupalu

Koordineerimispunkt FN 4

MGRS L-EST Kirjeldus

35 V ME 97252 07975 26°57′13.499″ E 57°48′49.554″ N

Ümbersõidutee ja Reedo linnaku ühendustee ristmik

11/60

LISA 3.1

Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitselised- ja liikumispiirangud

12/60

LISA 3.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Keretu 300 m lasketiirude (K300 P, K300 V) kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Nursipalu HV Keretu 300 m lasketiirude (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab

kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge 27° kaldenurgaga tagavall;

2.1.2. maapind on suures osas kaetud liivaga, külmumata kujul on tegemist pehme pinnaga;

2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1,

millele on lisatud 1-2% soola.

2.2. Tulepositsioonid:

2.2.1. tulejooned on tähistatud distantsidel: 10 m, 25 m, 50 m, 75, 100 m, 150 m, 200 m,

250 m, 300 m;

1.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

1.2.3. tulepositsioonide ala laius on 90 m;

2.2.4. tagavalli taga asub sihtmärkide hoiustamise konteiner.

3. OHUALA

3.1. Fikseeritud ohuala: 3.1.1. Kui Brontos pakub teatud laskeharjutustele kehtestatud fikseeritud ohuala, siis peab selle lisama

laskekäsu juurde. Muudel juhtudel peab ohuala eraldi joonestama. Fikseeritud ohuala puhul ei pea

laskekäsku juurde väljaõppeürituse skeemi (Lisa 3.2.2) koostama.

3.2. Ruumiandmed:

Keretu lasketiir

vasakpoolne (K300 V)

Keretu lasketiir

parempoolne (K300 P)

Sihtmärkide

joon

Vasak Parem Vasak Parem

35V ME 91030 07102 35V ME 91028 07191 35V ME 91024 07358 35V ME 91021 07448

Tulejooned

10m 35V ME 91040 07102 35V ME 91038 07192 35V ME 91034 07359 35V ME 91031 07448

25m 35V ME 91055 07102 35V ME 91053 07192 35V ME 91048 07359 35V ME 91046 07449

50m 35V ME 91080 07103 35V ME 91078 07193 35V ME 91074 07360 35V ME 91071 07450

75m 35V ME 91105 07104 35V ME 91103 07194 35V ME 91099 07361 35V ME 91096 07450

100m 35V ME 91130 07105 35V ME 91128 07195 35V ME 91124 07361 35V ME 91121 07451

150m 35V ME 91180 07107 35V ME 91178 07196 35V ME 91173 07363 35V ME 91171 07453

200m 35V ME 91230 07108 35V ME 91227 07198 35V ME 91224 07365 35V ME 91221 07455

250m 35V ME 91280 07110 35V ME 91278 07200 35V ME 91273 07366 35V ME 91271 07456

300m 35V ME 91330 07112 35V ME 91327 07201 35V ME 91324 07368 35V ME 91321 07458

300m KP 35V ME 91330 07112 35V ME 91328 07170 35V ME 91323 07400 35V ME 91321 07458

13/60

3.3. Paiskemõju:

3.3.1 Külmumata kuulipüüdjal on paiskemõju 5 m;

3.3.2 Külmunud kuulipüüdjal on paiskemõju vastavalt kehtestatud relvaliigile ja laskemoonale.

3.4. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga).

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente;

4.1.2. lasketiiru vallidel võib käia ja viibida, kuid sinna liikumiseks peab kasutama ainult vallide tagumisi,

laugeid nõlvu;

4.1.3. on lubatud lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke;

4.1.4. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest;

4.1.5. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala ulatuses, eelistatult vahetult tagavalli

ette;

4.1.6. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine;

4.1.7. kõik kaevatud augud ja transpordi kasutamisel tekkinud rööpad tuleb peale harjutust kinni ajada

ning pind tasandada;

4.1.8. kuulipildujast on 300 m distantsilt luba lasta ainult vähendatud tulejoone pikkuselt, vt lasketiiru

väljaõppeehitise skeem. Põhjuseks on naaberlasketiirus toimuva tegevuse ohustamine.

5. LUBATUD JA KEELATUD RELVADE, LAHINGU- JA HARJUTUSMOONA LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

5.1.1. vintraudsed relvad, mille kuuli algkiirus on maksimaalselt 1200 m/s ning rauasuudme energia ei

ületa 7000 J;

5.1.2. püstol kaliibri piiranguta;

5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta;

5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm, ka trasseeriv laskemoon;

5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm, ka trasseeriv laskemoon;

5.1.6. täpsuspüss kuni 8,6 mm;

5.1.7. 40 mm granaadiheitja, ainult mittelõhkev harjutusmoon;

5.1.8. miinipilduja – ainult tulepositsiooniks;

5.1.9 harjutuskäsigranaat.

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. lõhkevat laskemoona;

5.2.2. lõhkeainet;

5.2.3. lahingkäsigranaate.

14/60

LISA 3.2.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 5. Keretu lasketiirude ohualad

15/60

LISA 3.2.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 11. Keretu lasketiirude väljaõppeehitise skeem

16/60

LISA 3.3 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Vilbusuu 200 m lasketiiru ( V200 ) kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Vilbusuu 200 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks

lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub 3 m kõrge 27 ° kaldenurgaga tagavall;

2.1.3. maapind on suures osas kaetud multšiga, külmumata kujul on tegemist pehme pinnaga;

2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1,

millele on lisatud 1-2 % soola.

2.2. Tulepositsioonid:

2.2.1. tulejooned on tähistatud distantsidel: 10 m, 25 m, 50 m, 75 m, 100 m, 150 m, 200 m;

2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.3. tulepositsioonide ala laius on 78 m;

2.2.4. tagavalli taga asub sihtmärkide hoidla.

3. OHUALA

3.1. Fikseeritud ohuala:

3.1.1. Kui Brontos pakub teatud laskeharjutustele kehtestatud fikseeritud ohuala siis peab selle lisama

laskekäsu juurde. Muudel juhtudel peab ohuala eraldi joonestama. Fikseeritud ohuala puhul ei pea

laskekäsku juurde väljaõppeürituse skeemi (Lisa 3.3.2) koostama.

3.2. Ruumiandmed

Vasak Parem

Sihtmärkide joon 35V ME 87589 09696 35V ME 87579 09618

Tulejooned

10m 35V ME 87579 09697 35V ME 87569 09619

25m 35V ME 87564 09699 35V ME 87554 09621

50m 35V ME 87539 09702 35V ME 87530 09625

75m 35V ME 87514 09706 35V ME 87505 09628

100m 35V ME 87489 09709 35V ME 87480 09630

150m 35V ME 87439 09715 35V ME 87430 09637

200m 35V ME 87390 09721 35V ME 87380 09643

3.3. Paiskemõju:

3.3.1 Külmumata kuulipüüdjal on paiskemõju 5 m;

3.3.2 Külmunud kuulipüüdjal on paiskemõju vastavalt kehtestatud relvaliigile ja laskemoonale.

3.4. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga).

17/60

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskeväljaõppe

eeskirja jne);

4.1.2. lasketiiru vallidel ei või käia;

4.1.3. on lubatud lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke;

4.1.4. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest;

4.1.5. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala siseselt, eelistatult vahetult tagavalli

ette;

4.1.6. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine;

4.1.7. kõik kaevatud augud tuleb peale harjutust kinni ajada ning pind tasandada;

4.1.8. lasketiirus ei või sõita transpordivahenditega;

4.1.9. lasud tõstenurgaga üle 01–50 (8,43°) on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud

ohtlikuks veaks.

5. LUBATUD JA KEELATUD RELVADE, LAHINGU- NING HARJUTUSMOONA LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

5.1.1. vintraudsed relvad, mille kuuli algkiirus on maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia ei

ületa 4500 J;

5.1.2. püstol kaliibri piiranguta;

5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta;

5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm;

5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm.

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. trasseerivat laskemoona;

5.2.2. lõhkevat laskemoona;

5.2.3. lõhkeainet;

5.2.4. harjutus- ja lahingugranaate.

18/60

LISA 3.3.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 6. Vilbusuu lasketiiru V200 ohuala

19/60

LISA 3.3.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 11. Vilbusuu lasketiiru V200 väljaõppeehitise skeem

20/60

LISA 3.4 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Nursipalu 100 m lasketiiru ( N100 ) kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Nursipalu 100 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub ca 3 m kõrgune tagavall; 2.1.3. maapind on suures osas liivane/kivine, igal aastaajal on tegemist kõva pinnaga. 2.2. Tulepositsioonid: 2.2.1. tulejooned on tähistatud distantsidel: 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 50 m, 75 m, 100 m, 150 m, 160 m; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. tulepositsioonide ala laius on 26 m; 2.2.4. vasakus külgvallis asub sihtmärkide hoidla; 2.2.5 160 m tulejoonel asub 12 laskekohaga laskepaviljon.

3. OHUALA

3.1. Fikseeritud ohuala: 3.1.1. Kui Brontos pakub teatud laskeharjutustele kehtestatud fikseeritud ohuala, siis peab selle lisama

laskekäsu juurde. Muudel juhtudel peab ohuala eraldi joonestama. Fikseeritud ohuala puhul ei pea laskekäsku juurde väljaõppeürituse skeemi (Lisa 3.4.2) koostama.

3.2. Ruumiandmed

Tulejooned Parem serv Vasak serv

10 m 35V ME 90440 08554 35V ME 90454 08540

15 m 35V ME 90443 08557 35V ME 90457 08544

20 m 35V ME 90447 08561 35V ME 90461 08547

25 m 35V ME 90450 08564 35V ME 90464 08551

50 m 35V ME 90467 08583 35V ME 90481 08569

75 m 35V ME 90485 08601 35V ME 90499 08587

100 m 35V ME 90502 08619 35V ME 90516 08605

150 m 35V ME 90537 08655 35V ME 90551 08641

160 m Paviljon 35V ME 90544 08663 35V ME 90557 08650

Sihtmärkide joon Parem serv Vasak serv

35V ME 90433 08547 35V ME 90447 08533

3.3 Paiskemõju:

3.3.1 Paiskemõju arvestada kõva pinna järgi.

3.4. Lasketiiru õhuohuala kõrgus arvestada vastavalt kasutatavale relvaliigile ja laskemoonale.

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskeväljaõppe

eeskirja jne);

21/60

4.1.2. on lubatud lasta nii seisvaid kui ka liikuvaid sihtmärke;

4.1.3. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest seisvalt või liikuvalt tulepositsioonilt;

4.1.4. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala siseselt, eelistatult vahetult tagavalli

ette;

4.1.5. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine;

4.1.6. kõik kaevatud augud tuleb peale harjutust kinni ajada ning pind tasandada.

5. LUBATUD JA KEELATUD RELVADE NING VAHENDITE LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

5.1.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (va 8,6 mm);

5.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta;

5.1.4. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon;

5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm;

5.1.6. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat (ilma laenguta);

5.1.7. harjutusmoon.

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. lõhkevat laskemoona;

5.2.2. lahinggranaate.

22/60

LISA 3.4.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 7. Nursipalu lasketiiru N100 ohuala

23/60

LISA 3.4.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 12. Nursipalu lasketiiru N100 väljaõppeehitise skeem

24/60

LISA 3.5 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Nursipalu 200 m lasketiiru ( N200 ) kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Nursipalu 200 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks

lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub ca 3 m kõrgune tagavall;

2.1.3. maapind on suures osas liivane/kivine, igal aastaajal on tegemist kõva pinnaga;

2.2. Tulepositsioonid:

2.2.1. tulejooned on tähistatud distantsidel: 25 m, 50 m, 75 m, 100 m, 150 m, 200 m;

2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.3. tulepositsioonide ala laius on 30 m;

2.2.4. tagavalli paremas servas asub sihtmärkide hoidla;

2.2.5 200 m tulejoonel asub 20 laskekohaga laskepaviljon.

3. OHUALA

3.1. Fikseeritud ohuala:

3.1.1. Kui Brontos pakub teatud laskeharjutustele kehtestatud fikseeritud ohuala, siis peab selle lisama

laskekäsu juurde. Muudel juhtudel peab ohuala eraldi joonestama. Fikseeritud ohuala puhul ei pea

laskekäsku juurde väljaõppeürituse skeemi (Lisa 3.5.2) koostama.

3.2. Ruumiandmed

Tulejooned Parem serv Vasak serv

25 m 35 V ME 90631 08219 35 V ME 90659 08193

50 m 35 V ME 90649 08237 35 V ME 90676 08212

75 m 35 V ME 90666 08255 35 V ME 90693 08230

100 m 35 V ME 90683 08274 35 V ME 90710 08248

150 m 35 V ME 90717 08310 35 V ME 90744 08285

200 m 35 V ME 90752 08348 35 V ME 90778 08321

Sihtmärkide joon Parem serv Vasak serv

35 V ME 90617 08200 35 V ME 90641 08178

3.3 Paiskemõju:

3.3.1 Paiskemõju arvestada kõvalt pinnalt.

3.4. Lasketiiru õhuohuala kõrgus arvestada vastavalt kasutatavale relvaliigile ja laskemoonale.

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

25/60

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskeväljaõppe

eeskirja jne);

4.1.3. on lubatud lasta nii seisvaid, kui ka liikuvaid sihtmärke;

4.1.4. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest, seisvalt või liikuvalt tulepositsioonilt;

4.1.5. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala siseselt, eelistatult vahetult tagavalli

ette;

4.1.6. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine;

4.1.7. kõik kaevatud augud tuleb peale harjutust kinni ajada ning pind tasandada.

5. LUBATUD JA KEELATUD RELVADE NING VAHENDITE LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

5.1.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (v.a 8,6 mm);

5.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta;

5.1.4. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon;

5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm;

5.1.6. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat (ilma laenguta);

5.1.7. harjutusmoon.

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. lõhkevat laskemoona;

5.2.2. lahinggranaate.

26/60

LISA 3.5.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 8. Nursipalu lasketiiru N200 ohuala

27/60

LISA 3.5.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 13. Nursipalu lasketiiru N200 väljaõppeehitise skeem

28/60

LISA 3.6 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Nursipalu 300 m lasketiiru ( N300 ) kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Nursipalu 300 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks

lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub ca 3 m kõrgune tagavall;

2.1.3. maapind on suures osas liivane/kivine, igal aastaajal on tegemist kõva pinnaga.

2.2. Tulepositsioonid:

2.2.1. tulejooned on tähistatud distantsidel: 25 m, 50 m, 75 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m;

2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.3. tulepositsioonide ala laius on 33 m;

2.2.4. lasketiiru vasakus servas asub sihtmärkide hoidla.

3. OHUALA

3.1. Fikseeritud ohuala:

3.1.1. Kui Brontos pakub teatud laskeharjutustele kehtestatud fikseeritud ohuala, siis peab selle lisama

laskekäsu juurde. Muudel juhtudel peab ohuala eraldi joonestama. Fikseeritud ohuala puhul ei pea

laskekäsku juurde väljaõppeürituse skeemi (Lisa 3.6.2) koostama.

3.2. Ruumiandmed

Tulejooned Parem serv Vasak serv

25 m 35V ME 90501 08351 35V ME 90529 08327

50 m 35V ME 90518 08369 35V ME 90546 08345

75 m 35V ME 90535 08388 35V ME 90563 08364

100 m 35V ME 90552 08406 35V ME 90579 08382

150 m 35V ME 90586 08443 35V ME 90613 08419

200 m 35V ME 90619 08480 35V ME 90647 08456

250 m 35V ME 90653 08517 35V ME 90681 08493

300 m 35V ME 90687 08554 35V ME 90715 08529

Sihtmärkide joon Parem serv Vasak serv

35V ME 90484 08333 35V ME 90512 08308

3.3 Paiskemõju:

3.3.1 Paiskemõju arvestada kõvalt pinnalt järgi.

3.4. Lasketiiru õhuohuala kõrgus arvestada vastavalt kasutatavale relvaliigile ja laskemoonale.

29/60

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskeväljaõppe

eeskirja jne);

4.1.2. on lubatud lasta nii seisvaid kui ka liikuvaid sihtmärke;

4.1.3. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest seisvalt või liikuvalt tulepositsioonilt;

4.1.4. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala siseselt, eelistatult vahetult tagavalli

ette;

4.1.5. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine;

4.1.6. kõik kaevatud augud tuleb peale harjutust kinni ajada ning pind tasandada.

5. LUBATUD JA KEELATUD RELVADE NING VAHENDITE LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

5.1.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (v.a 8,6 mm);

5.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta;

5.1.4. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon;

5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm;

5.1.6. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat (ilma laenguta);

5.1.7. harjutusmoon.

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. lõhkevat laskemoona;

5.2.2. lahinggranaate.

30/60

LISA 3.6.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 9. Nursipalu lasketiiru N300 ohuala

31/60

LISA 3.6.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 14. Nursipalu lasketiiru N300 väljaõppeehitise skeem

32/60

LISA 3.7 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Tsiatsungõlmaa 300 m lasketiiru kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Nursipalu HV Tsiatsungõlmaa poolkinnise 300 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri

(edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitseehitised:

2.1.1. laskesuunas asub 7,5 m kõrge, murukattega 34° kaldenurgaga tagavall;

2.1.2. lasketiiru külgedel asuvad 3,8 m kõrgused, murukattega 34° kaldenurgaga külgvallid;

2.1.3. lasketiiru põrand on suures osas kaetud liivaga, et vähendada rikošeti tekkimise võimalust;

2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja täitematerjaliks hakkepuit;

2.1.5. laskesuunaga risti asuvad 7 ülemist ja 4 alumist raudbetoonist põrkeplaati, mille laskjate poolne

külg on tihedama tule koonuses kaetud terasplaatidega ning terves ulatuses puitlaudisega.

2.2. Tulejooned:

2.2.1. tulejooned asuvad järgmistel laskekaugustel: 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 50 m, 75 m, 100 m,

200 m ja 300 m (lisa 3.7.3);

2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähistega;

2.2.3. kõigil tulejoontel on 24 tulepositsiooni;

2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24;

2.2.5. 100m ja 200m laskekohad on 1:12 kaldega tahapoole ning kaetud peene graniitkillustikuga;

2.2.6. 25 m, 30 m, 50 m ja 75 m laskekohad on tasapinnalised ning kaetud peene graniitkillustikuga;

2.2.7. 10 m ja 15 m tulejoonel on liivapinnas;

2.2.8. 300 m tulejoon on tasapinnaline puitpõrand, mis asub kolmest küljest piirava seinaga ja

varikatusega laskepaviljonis;

2.2.9. üks tulepositsioon on 2,75 m pikk ja 2 m lai;

2.2.10. tulepositsioonide taga on 1 m lai käigutee, mis on laskekohale liikumiseks ning instruktorile

laskmiste läbiviimiseks.

2.3. Sihtmärkide jooned:

2.3.1. sihtmärkide joon jaguneb kaheks: alumine- ja ülemine sihtmärkide joon;

2.3.2. alumine sihtmärkide joon asub alumise kuulipüüdja ees. Alumisel sihtmärkide joonel saab kasutada

puitsihtmärke laskmiseks kuni 100 m laskekauguselt.

2.4. Valgustus:

2.4.1. valgustus on paigaldatud laskepaviljoni lakke ja põrkeplaatide tagakülgedele;

2.4.2. valgustus võimaldab laskeharjutusi läbi viia ka pimedal ajal.

2.5. Lasketiiru vasakus servas asub hooldustee.

2.6. Tagavalli vasakus servas asub sihtmärkide ladu.

3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

3.1. Lasketiirus peab täitma Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskirjasid ja teisi väljaõpet

reguleerivaid juhendeid ja –eeskirjasid.

33/60

3.2. Lasketiiru kasutamisel peab kinni pidama järgnevatest nõuetest:

3.2.1. hooldusteel on lubatud sõita ainult laskeharjutust teenindaval autol;

3.2.2. lasketiirus, väljaspool hooldusteed sõitmine on keelatud;

3.2.3. isikkoosseisu veoks mõeldud autod peab parkima lasketiiru parklasse;

3.2.4. liikumine tulejoonele on lubatud ainult hooldustee kaudu ( 200, 300m tulejooned);

3.2.5. 10–100 m tulejoontelt on lubatud liikuda sihtmärkide juurde kõige otsemat teed;

3.2.6. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud;

3.2.7. lasketiirus on keelatud teostada kaevamist, või valada välja kaasavõetud pinnast.

3.3. Sihtmärkide paigutamine:

3.3.1. lasketiirus on lubatud kasutada ainult pehmeid sihtmärke;

3.3.2. liikumiseks ülemise sihtmärkide joone juurde peab kasutama kaldteed lasketiiru servas;

3.3.3. pehmeid sihtmärke on lubatud paigutada sihtmärkide joonel olevatesse sihtmärgi pesadesse;

3.3.4. sihtmärgi keskpunkti kõrgus on määratud vastava tähisega, nimetatud tähisest on keelatud

sihtmärgi keskpunkti kõrgemale- või madalamale paigutada;

3.3.5. lubatud on lasta ainult ettenähtud tulejoontelt;

3.3.6. lubatud on ainult paigalt laskmine;

3.3.7. lubatud on lasta ainult seisvaid sihtmärke;

3.3.8. lubatud on lasta ainult tulepositsioonile määratud põhisuunas olevat sihtmärki, va test 3 puhul;

3.3.9. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 01–50 (8,43°) on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult

sooritatud ohtlikuks veaks;

3.3.10. lasketiir on käsitletav vähendatud ohualaga vaid siis, kui lubatud lasud jäävad 01–50 (8,43°) tõstenurga piiridesse;

3.3.11. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta ainult kuni 100 m kauguselt;

3.3.12. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud püstolist lasta ainult kuni 25 m

kauguselt;

3.3.13. ülemisel sihtmärkide joonel olevaid sihtmärke on lubatud lasta alates 50 m tulejoonelt ja

kaugemalt;

3.3.14. kui laskjaid on vähem kui tulepositsioone, siis peab laskjad paigutama keskmistele

tulepositsioonidele;

3.3.15. laskmise ajal on sihtmärkide laos viibimine keelatud.

4. LUBATAVATE RELVALIIKIDE JA HARJUTUSTE LOETELU

4.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

4.1.1. sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm;

4.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm;

4.1.3. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm – ainult üksiklaskudega;

4.1.4. püstol, kaliibri piiranguta;

4.1.5. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületa 4500 J.

4.2. Keelatud on kasutada:

4.2.1. automaattuld;

4.2.2. trasseerivat laskemoona;

4.2.3. soomust läbistavat laskemoona;

4.2.4. lõhkevat laskemoona.

5. LASKETIIRU TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD

5.1. Lasketiirus laskmisel peab arvestama ohualaga, mis on 100 m ulatuses tagavalli taga (kuhu võivad

lennata üksikud rikošeteerunud kuulid vt lisa 3.7.2).

34/60

5.2. Lasketiirus on kehtestatud õhuohuala kõrgus 229 m.

5.3. Lasketiirus võib viibida ainult laskemoona-, laskevarustust- ja relvastust transportiv sõiduk,

kusjuures ta ei tohi tõkestada liikumist hooldusteel.

5.4. Lasketiirus on mootorsõidukitega liiklemisele kehtestatud kiirusepiirang 20 km/h.

5.5. Lasketiirus on tule tegemine keelatud.

5.6. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja vastavalt märgistatud kohas.

35/60

LISA 3.7.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 1. Lasketiiru skeem

36/60

LISA 3.7.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 2. Lasketiiru ohuala

37/60

LISA 3.7.3 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

1. Lasketiiru tulejooned.

1.1. Alumine sihtmärkide joon, puitraamiga sihtmärgid: 1.1.1. sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 1.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm: 1.1.3. püstolkuulipilduja kuni 9 mm – ainult üksiklaskudega.

1.2 Alumine sihtmärkide joon – puitraamiga sihtmärgid (ainult eeskirja p 3.3.1 sätestatud): 1.2.1 püstol, kaliibri piiranguta.

1.3 Ülemine sihtmärkide joon – puitraamiga sihtmärgid (ainult eeskirja p 3.3.1 sätestatud) : 1.3.1 sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 1.3.2 vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm, v.a püstol; 1.3.3 püstolkuulipilduja 9 mm – ainult üksiklaskudega.

Tulejoon Laskeasend Märkus

25-100 m lamades, põlvelt, püsti

Lubatud on kasutada harjutusseinasid. Sihtmärk peab olema paigaldatud selliselt, et sihtmärgi keskpunkti kõrgus oleks põrandast 1,5 m. Testi 3 puhul võib ühe raja välimiste sihtmärkide keskpunktide vaheline kaugus olla max 9 m. 50, 75 m distantsi kasutamise puhul lähtuda kaugustähistest 100 m laskekauguse puhul kasutada tagumist tulejoont (LISA 3.1) 100 m AL

Tulejoon Laskeasend Märkus

10 m, 15 m Püsti Sihtmärk peab olema paigaldatud selliselt, et sihtmärgi keskpunkti kõrgus oleks põrandast 1,5 m.

20 m, 25 m Püsti Sihtmärk peab olema paigaldatud selliselt, et sihtmärgi keskpunkti kõrgus oleks põrandast 2 m.

Tulejoon Laskeasend Märkus

50 m Püsti Kasutada olemasolevat puitraamistikuga tulepositsioone

100 m lamades, põlvelt, püsti

100 m laskekauguse puhul kasutada eesmist tulejoont (LISA 7.3.1) 100 m ÜL

200 m lamades, põlvelt, püsti

300 m lamades, põlvelt, püsti

38/60

LISA 3.8 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjajuurde

Tsiatsungõlmaa 100 m laskepaiga ( T100 ) kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED

1.1. Nursipalu HV Tsiatsungõlmaa 100 m laskepaiga (edaspidi laskepaik) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri)

määrab kindlaks laskepaiga üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Laskepaiga kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LASKEPAIGA RAJATISED

2.1. Kaitseehitised:

2.1.1. Laskesuunas asub 3 m kõrge tagavall.

2.2. Tulejooned:

2.2.1. Tulejooned on tähistatud distantsidel: 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 50 m, 75 m, 100 m

2.2.2. Tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.3. Tulepositsioonide ala laius on 55 m.

2.3. Sihtmärkide joon:

2.3.1. Sihtmärkide joon asub vahetult tagavalli ees.

3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

3.1. Laskepaigas peab täitma Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskirjasid ja teisi väljaõpet

reguleerivaid juhendeid ja –eeskirjasid.

3.2. Laskepaiga kasutamisel peab kinni pidama järgnevatest nõuetest:

3.2.1. isikkoosseisu veoks mõeldud autod peab parkima lasketiiru parklasse;

3.2.2. liikumine tulejoonele on lubatud kõige otsemat teed;

3.2.3. tagavallil on liikumine keelatud;

3.2.4. laskepaigas on keelatud teostada kaevamist, või valada välja kaasavõetud pinnast.

3.3. Sihtmärkide paigutamine:

3.3.1. laskepaigas on lubatud kasutada ainult pehmeid sihtmärke;

3.3.2. sihtmärke on lubatud paigutada ainult sihtmärkide joonele;

3.3.3. sihtmärgi keskpunkti kõrgus on määratud vastava tähisega, nimetatud tähisest on keelatud

sihtmärgi keskpunkti kõrgemale paigutada;

3.3.4. lubatud on lasta ainult ettenähtud tulejoontelt;

3.3.5. lubatud on ainult paigalt laskmine;

3.3.6. lubatud on lasta ainult seisvaid sihtmärke;

3.3.7. lubatud on lasta ainult tulepositsioonile määratud, põhisuunas olevat sihtmärki, va test 3 puhul

ainult üks nö rada;

3.3.8. laskepaik on käsitletav vähendatud ohualaga vaid siis, kui tulekoonus saab kaetud terves ulatuses tagavalli poolt, tulekoonus ei puutu vastu lasketiiru põrandat ja laskesuund ei erine põhisuunast rohkem kui 10o. Kui tegevuse ohuala ei jää vähendatud ohuala sisse siis on see tegevus keelatud;

3.3.9. kui laskjaid on vähem kui tulepositsioone, siis peab laskjad paigutama keskmistele

tulepositsioonidele.

39/60

4. LUBATAVATE RELVALIIKIDE JA HARJUTUSTE LOETELU

4.1. Laskepaigas on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike:

4.1.1. sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm;

4.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm;

4.1.3. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm – ainult üksiklaskudega;

4.1.4. püstol, kaliibri piiranguta;

4.1.5. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületa 4500 J.

4.2. Keelatud on kasutada:

4.2.1. automaattuld;

4.2.2. trasseerivat laskemoona;

4.2.3. soomust läbistavat laskemoona;

4.2.4. lõhkevat laskemoona.

5. LASKEPAIGA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD

5.1. Laskepaigas laskmisel peab arvestama ohualaga, mis on 200 m väljaspool tagavalli (kuhu võivad

lennata üksikud rikošeteerunud kuulid).

5.2. Laskepaigas on kehtestatud õhuohuala kõrgus 229 m.

5.3. Laskepaigas on tule tegemine keelatud.

5.4. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja vastavalt märgistatud kohas.

40/60

LISA 3.9 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Linnavõitluse ala kasutuseeskiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Linnavõitluse ala (edaspidi LVA) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks LVA kasutamise

korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. LVA kasutamisel ja -broneerimisel juhindutakse HV-de ja Nursipalu HV kasutuseeskirjast.

2. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

2.1. Väljaõppes osalevad isikud tohivad LVA-s liikuda üksnes läbiviija käsul ja tema juhenduste järgi.

2.2. LVA-d võib kasutada järgmisteks tegevusteks:

2.2.1. linnalahingu väljaõppeks;

2.2.2. majutuseks;

2.2.3. kindlustamiseks;

2.2.4. sõjalis-sportlike ja vabaaja ürituste läbiviimiseks;

2.2.5. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada;

2.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud.

2.4. LVA-l võib kasutada järgnevaid vahendeid:

2.4.1. harjutusmoon;

2.4.2. paintball-i relvi koos vastava harjutusmoonaga;

2.4.3. airsoft relvi koos vastava harjutusmoonaga;

2.4.4. köielaskumise vahendeid;

2.4.5. harjutuseseintega alal on lõhkamisel maksimaalne korraga lõhatav laengu mass 100 g, vajalik

eelnev kooskõlastus HV vanemspetsialistiga.

2.5. LVA-l on keelatud:

2.5.1. lõhkuda maja konstruktsiooni ja inventari;

2.5.2. kasutada süütepudeleid;

2.5.3. kasutada laskemoona.

3. LVA JA HOONETE KIRJELDUS

3.1. LVA üldine kirjeldus (lisa 3.9.1).

LVA koosneb viiest hoonest, harjutusseintest, parklast, teede võrgustikust, maa-alustest tunnelitest

ja välisvalgustitest.

Sõiduteede katteks on kahekihiline asfaltbetoon, mida piiravad katte serva tugevduseks lapiti

paigaldatud äärekivid. Parkla ja sõidutee servas on 15-st valgustist koosnev välisvalgustus. Parklat

ümbritseb kivikorvidest piire, kõrgusega 1 m ja paksusega 0,8 m, kogupikkus 170 m. Parkla katteks

asfaldisegune killustikkate. Parkla lääneküljel on kolm treppi, mida mööda pääseb harjutusseinte

juurde. Hoonete ja harjutusseinte juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud

killustikkattega. Majade ja harjutusseinte vahele on rajatud terastorudest ja sisenemis-

/väljumiskaevudest ühendustunnelid, kogupikkusega 46 m. Tunnelite siseläbimõõt on 1,2 m,

tunneli põhjas on liikumise hõlbustamiseks käigutee. Tunnelitest on sisenemis-/väljumisavad

majades, harjutusseina nurgast ja kanalisatsiooni kaevudest teede tasapinnal.

41/60

3.2. Valge maja. B05 (vt lisa 3.9.2).

Kivist välis-, siseseintega ja raudbetoonist talade ning postidega kahekorruseline hoone. Katus

madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate

OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Hoone

ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. Samuti on hoone seintesse aja jooksul rajatud

avaused, mille katteid saab õppuse ajaks ka avada. Esimeselt korruselt pääseb tunnelisse, mis viib

halli majja. Kogu katuse perimeetril on terasest reelingud köielt laskumise õppuste ohutuks

läbiviimiseks. Katuse pinnal on neli eraldi kohta laskumisköite kinnitamiseks. Katuse katteks on

karestatud betoon. Katusele viib hoone välisseinal olev terasredel. Hoones on võimalik kasutada

teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade

läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurused ja pildid vt lisa 10.8.8.

I korrus: II korrus:

Kõrge sein 16 tk Kõrge sein 15 tk

Madal sein 12 tk Madal sein 19 tk

Kitsas kõrge sein 1 tk Kitsas kõrge sein 1 tk

Madal kitsas sein 2 tk Jalad 37 tk

Jalad 38 tk

3.3. Hall maja. B01 (vt lisa 3.9.3).

Hoone on keldrikorrusega ühekordne raudbetoonist seintega ehitis. Katusekonstruktsioon

teraselementidest, katusekatteks profiilplekk. Hoone aknad ja ukseava on varustatud suletavate

OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid

on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 200x100 mm), mis imiteerivad

laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. Keldrikorruselt pääseb

tunnelisse, mis viib valgesse majja.

I korrusel paikneb ruumi siseperimeetril vaatlusrõdu (ring-galerii) ja üks käigusild läbi hoone. Rõdu

laius 1,5 m. Rõdule pääseb hoone siseseintel olevate redelite abil ning hoone keskel paikneva trepi

kaudu. Rõdu eesmärk on pakkuda võimalust jälgida allpool olevat tegevust (juhendada, õpetada,

näitlikustada, kontrollida).

Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning

erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurused ja pildid vt

lisa 3.9.8.

3.4. Kollane maja. B02 (lisa 3.9.4).

Kivist välis-, siseseintega ja raudbetoonist taladega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega.

Põrandad ja trepid betoonist.

Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on

esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus.

Samuti on hoone seintesse aja jooksul rajatud avaused, mille katteid saab õppuse ajaks ka avada.

Esimeselt korruselt pääseb tunnelisse, mis viib harjutusseinte nurka.

3.5. Puumaja. B03 (lisa 3.9.5).

Hoone on pööninguga ühekordne puitkonstruktsioonis kandvate seintega ehitis. Hoonel on OSB

kattega sõrestikseinad, puittaladel vahelagi ja puitsarikatega ning OSB aluskattega katus. Vahelagi

Kõrge sein 7 tk

Madal sein 5 tk

Kitsas kõrge sein 6 tk

Jalad 23 tk

42/60

on kaetud ribilisest terasrestist kattega, mis tänu läbipaistvusele võimaldab jälgida esimesel

korrusel olevat tegevust (juhendada, õpetada, näitlikustada, kontrollida). Katusekatteks SBS

rullmaterjal. Hoone aknad ja ukseava on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille

eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud

suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 200x100 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone

ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus.

Pööningule pääseb redelite abil, siseruumis läbi vahelaes oleva luugi ja väljast pööningu välisseinas

oleva ukse kaudu.

3.6. Roheline maja. B04 (lisa 3.9.6).

Kivist välis-, siseseintega ja raudbetoonist taladega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega.

Põrandad ja trepid betoonist.

Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on

esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus.

3.7. Harjutusseinad (lisa 3.9.7).

Harjutusseinad kujutavad endast plaanilahenduselt U-kujulise konfiguratsiooniga raudbetoonist

paralleelseinu. Kahe seina vahele jääb 6-meetrine koridor. Sisemise seinaga liituvad mitmesuguse

kujuga kontraforsid. Seina kõrgus maapinnast on 3 m, seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned

läbipääsud. Harjutusseinte nurgast pääseb tunnelisse, mis viib kollasesse majja.

4. LÄBIVIIJA KOHUSTUSED

4.1. LVA-le saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande Nursipalu HV maa-ala

üleandmise-vastuvõtmise lehele ning HV ohutuse vanemspetsilistiga vajadusel täiendavalt

tegevuse üle täpsustama.

4.2. Üleandmisel peab kogu LVA olema koristatud: harjutusmoona jäätmed kokku kogutud ja

üleandmiseks sorteeritud, hoonete ruumid pühitud, teisaldatavad vaheseinad asetatud tagasi oma

esialgsetele kohtadele ja aknaavade luugid suletud.

4.3. Kõigist vahejuhtumitest (tulekahju, õnnetused jne) tuleb viivitamatult informeerida HV ohutuse

vanemspetsilisti. Vahejuhtumite ajaks tuleb kogu tegevus peatada.

43/60

LISA 3.9.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 4. LVA üldplaan

44/60

LISA 3.9.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Pilt 1. LVA valge maja eest vaade

Pilt 2. LVA valge maja tagant vaade

45/60

Skeem 5. LVA valge maja korruste plaan

46/60

LISA 3.9.3 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Pilt 3. LVA halli maja eest vaade

Pilt 4. LVA halli maja tagant vaade

47/60

Skeem 6. LVA halli maja korruste plaan

48/60

LISA 3.9.4 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Pilt 5. LVA kollase maja eest vaade

Pilt 6. LVA kollase maja tagant vaade

49/60

Skeem 7. LVA kollase maja korruste plaan

50/60

LISA 3.9.5 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Pilt 7. LVA puumaja eest vaade

Pilt 8. LVA puumaja külgvaade

51/60

Skeem 8. LVA puumaja korruste plaan

52/60

LISA 3.9.6 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Pilt 9. LVA rohelise maja eest vaade

Pilt 9. LVA rohelise maja eest vaade

Skeem 9. LVA rohelise maja korruste plaan

53/60

LISA 3.9.7 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Pilt 11. LVA harjutusseinad

Skeem 10. LVA harjutusseinad

54/60

LISA 3.9.8 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Teisaldatavad vaheseinad on metall- ja puitkarkassil OSB materjaliga kaetud plaadid. Spetsiaalsete jalgade abil on neist võimalik rajada ajutine ruumilahendus. Madalamad seinad on eesmärgiga kasutada neid näitlikustamise etapis, kus kogu tegevus oleks paremini vaadeldav. Kõrgemad seinad on erinevate olukordade läbimängimiseks/harjutamiseks. Seinte mõõtmed: suur sein 2,5x2,1 m madal sein 2,5x0,8 m kitsas kõrge sein 2,1x1,25 m kitsas madal sein 1,25x0,8 m

Pilt 12. Teisaldatavad vaheseinad (kõrge- ja madala sein paigaldatud kujul)

Pilt 13. Seina kinnitus jalale Pilt 14. Jalg

55/60

LISA 3.10 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV teeninduslinnaku kasutuseeskiri

1. Teeninduslinnak (edaspidi TL) on rajatud HV-l harjutusi läbiviivatele üksustele majutus-, toitlustus-

ja hügieenivõimaluste pakkumiseks, harjutuse toimumise ajavahemikul. Asukoht HV-l on toodud

lisas 3.10.2.

2. TL pakutavad võimalused on toodud teeninduslinnaku skeemil lisas 3.10.3:

2.1. haldushoone A01: HV teenindava personali ametiruumid;

2.2. majutushooned C01, C02: sisaldavad kahte koridoriga eraldatud võrdväärsest ruumi (a 112 m²), mida saab kasutada majutuseks, staabitööks (KMIN valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemiga, kasutades ainult valitsemisala poolt väljastatud IT vahendeid) , klassiks vms. Hoone C01 on varustatud klassilaudade ja -toolidega. Hoone C02 on varustatud naridega – kokku 50 voodikohta. Hoonetes on olemas duširuum (8 dušši), eesruum (6 kraanikaussi), WC (5 potti, 5 kraanikaussi) (vt. lisa 3.10.4);

2.3. telkimisplats CG1: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda ca 150 inimest;

2.4. autode pesuplats (CB2);

2.5. merekonteinerid AC3, AC4 üksuse tarbeks varustuse, laskemoona jms lühiajaliseks hoiustamiseks.

3. TL territooriumile lubab ja sealset tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist, kes on ka

julgeoleku eest vastutav isik. Pidevat ööpäevast kohal viibimist ei tagata.

4. Sissepääsuks TL tuleb esitada koos tegevuskäsuga hiljemalt 5 tööpäeva enne väljaõppeürituse

algust taotlus [email protected] (vt lisa 3.10.1).

5. TL territooriumile sisenemine toimub haldushoone A01 juures oleva värava või turnikee kaudu.

Erandkorras (evakuatsioon, tulekahju, eriolukord), kooskõlastatult, saab kasutada ka varuväravat.

6. Harjutava üksuse ülem määrab TL vastutava, kes TL-i saabudes võtab vastu ning enne üksuse

lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad TL ruumid/alad fikseeritult

üleandmise/vastuvõtmise lehel.

7. TL vastutava ülesanded on:

7.1. tutvustada oma üksusele TL kasutuseeskirja ja kontrollida eeskirja järgimist;

7.2. korraldada toimkonna määramine, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra

ööpäevas ja enne üksuse lahkumist.

8. Telkimisplatsi servas on tänavavalgustuse postide küljes jaotuskilbid. Sealt on üksustel oma

pikendusjuhtmeid kasutades võimalik elektrit tarbida (4x230V). 380V pistik asub majutushoonete

vahelisel jaotuskilbil ja autode pesuplatsi juures olevas jaotuskilbis.

9. Parkimiseks on ette nähtud killustikuga kaetud teeosad ja parkimisplatsid. Ringteed ei tohi

blokeerida.

10. Jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmete liigiti kogumise juhendile. Vt HV-de kasutuseeskiri lisa 1.1.

11. TL-s on keelatud:

11.1. sõita transpordivahenditega telkimisplatsile või haljasalale;

11.2. teha TL territooriumil kaevetöid ning kasutada harjutusmoona;

11.3. paigutada ümber inventari;

11.4. valada TL kanalisatsioonisüsteemi mistahes kemikaale, nende jääke, toidunõude pesuvett, kütust,

õli jms;

11.5. käidelda territooriumil olevaid materjale, esemeid või tööriistu ilma HV ohutuse vanemspetsialisti

loata;

11.6. pildistada ja filmida territooriumil ilma HV ohutuse vanemspetsialisti eelneva kooskõlastuseta;

56/60

11.7. avaldada teadmisvajadust mitteomavale isikule informatsiooni RKIK-i töökorralduse,

läbipääsurežiimi ja julgeolekumeetmete kohta (sh asutusesiseseks kasutamiseks

juurdepääsupiiranguga teave).

12. TL kasutaja on kohustatud:

12.1. käituma vastavalt TL kasutuseeskirjale;

12.2. täitma HV ohutuse vanemspetsialisti, HV personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi;

12.3. teavitama viivitamatult HV ohutuse vanemspetsialisti TL inventari, seadme ning vahendi

purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest;

12.4. kasutama vett- ja elektrienergiat säästlikult;

12.5. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest;

12.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas;

12.7. kinni pidama distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse

heaperemehelikult.

13. TL kasutaja vastutus:

13.1. harjutav üksus vastutab täielikult TL objektide sihipärase kasutamise eest;

13.2. HV vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras.

14. TL territooriumil tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida,

helistada hädaabinumbrile 112, informeerida HV ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt

tulekolde likvideerimist omade jõududega.

15. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

16. Julgeolekualased juhised külalistele:

16.1. Üldsätted:

16.1.1. külalised on isikud, kelle külastus TL-i on ühekordne või väga harv ja kellel puudub iseseisva

sissepääsu õigus ning kes lubatakse TL-i seoses teenistus- või tööülesannete täitmisega;

16.1.2. külalisel on lubatud teenistus- või tööülesannete täitmisega seoses viibida TL-is ja majutushoonetes

kogu väljaõppe perioodi jooksul;

16.1.3. külalisele väljastatakse iseseisva liikumise vajadusel, kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel

külalise läbipääsukaart;

16.1.4. külalisteenistujast läbipääsukaardi omanik võib territooriumile lubada ainult oma üksuse liikmeid

ja transpordivahendeid, sissepääsu ei tohi lukustada lahtisesse asendisse;

16.1.5. kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumisel isikut territooriumile ei lubata;

16.1.6. külaliste ja/või grupikülastuste korral (sh välisriigi kodanikud, teabepäev, seminar vms) tuleb grupi

vastutaval esitada kõigi üritusel osalevate isikute nimed, isikukoodid ja eraautode olemasolul auto

mark, reg number HV ohutuse vanemspetsialistile vähemalt seitse (7) tööpäeva enne ürituse

toimumist.

16.2. Külaline on kohustatud:

16.2.1. tutvuma TL kasutuseeskirjaga;

16.2.2. täitma HV ohutuse vanemspetsialisti, HV personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi;

16.2.4. kinni pidama territooriumil kehtestatud kiiruspiirangutest ning alal kehtivast liikluskorraldusest;

16.2.5. teavitama HV ohutuse vanemspetsilisti ja HV personali või külalist saatvat isikut kõikidest turvalisust

ohustavatest olukordadest või nende kahtlustest;

16.2.6. territooriumilt lahkumisel tagastama talle väljastatud läbipääsukaardi.

57/60

LISA 3.10.1 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Väljaõppe toimumise aeg ………………………………

Tabel 1. Taotlus üksuse sissepääsuks teeninduslinnakusse (TL)

Ees- ja perenimi Isikukood KV läbipääsukaardi nr

58/60

LISA 3.10.2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 1. HV TL-i asukoha skeem

59/60

LISA 3.10.3 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 2. TL-i skeem

60/60

LISA 3.10.4 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 3. TL-i hoone skeem

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 4

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

SIRGALA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/9

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM........................................................................................................................ 4

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 5

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 6

5. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ................................................................................................. 6

6. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ..................................... 6

7. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ................................................................................. 6

8. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 6

9. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 6

10. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 7

LISA 4.1 Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud ..................................... 8

LISA 4.2 Sirgala HV lõhketabel .................................................................................................................... 9

3/9

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sirgala harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise

kasutamise korra.

1.2. Sirgala harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna, Alutaguse valla ja Toila valla territooriumil.

Harjutusvälja pindala on 7758,7 ha.

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008 korraldusega nr 272 „Kaitseväe Sirgala

harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ ja laiendatud Vabariigi Valitsuse

21.detsembri 2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamine“.

1.5. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 5302 7449;

e-post: [email protected] ;

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-sirgala.

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan ja tähistus

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus /tegevus Lasketiirud / laskeväljad Pioneeri õppekoht Taktikaalad Majutus

KTL1 PLV LK3 SP1 SP2 SP3 SP4 SP5 SL5 P1 P5 KG1 TA1 TA2 TA3 TA4 TA5 VLVL MA3 TLS

K äs

it u

lir el

va d

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne) X X X X X X X X X X X X X X X X x X X

kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipilduja

X X X X X X X X X

kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja

X X X X X X X

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva X X kuni 12,7

mm X X X X

sileraudsed käsitulirelvad X X X X X X X X

Kuulipilduja kuni 12,7 mm RR/LR X RR/LR RR/LR RR/LR RR/LR RR/LR

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm HARM X X HARM

EI LAENG

HARM EI LAENG

X HARM

EI LAENG

TT r

e lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja HARM /

ALAK X X

HARM / ALAK

HARM / ALAK

HARM / ALAK

X HARM /

ALAK

Tankitõrje raketiheitja

JAV Block 0

K au

d tu

le , õ

h u

tõ rj

e ja

t an

ki p

ea re

lv ad

Õhutõrjekahur kuni 23 mm X

Tanki pearelv ja lahingumasina laskmine

Miinipilduja 81 mm X

Miinipilduja 120 mm X

Suurtükk 155 mm

P io

n ee

ri v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised kuni 125 g 30 kg 250 kg 70 g

Veetõke läbimine ja ületamine X X X X X X

Kraavi ületamine X X X X X X

KBRT kaitse ja vee puhastamine X

Miiniväljade/ tõkete rajamine va. lõhkev X X X X X X

C-IED õpperada

Käsigranaat X

Lahinglaskeharjutused jagu rühm

X Lubatud ALAK Ainult alakaliiber HARM Ainult harjutusmoon EI LAENG Ainult ilma lõhkeva laenguta

RR/LR Ainult vähendatud võimsusega laskemoon

POS Ainult tulepositsioon LL Ainult lahinglaskmise käigus Va KP Välja arvatud kuulipilduja

6/9

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD

4.1. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste korral tuleb panna tõkkepuude juurde tõkestaja(d). 4.2. Kui kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja

signaallippe ei langetata.

5. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

5.1. HV õhuohuala on 4500 m maapinnast.

5.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid tabelile p.3.

5.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis, tuleb kooskõlastada

HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5.4. HV-l on lubatud läbi viia laskeharjutusi käsitulirelvadest, käsigranaadi viskeharjutusi ja lõhketöid alla 1 kg laenguga (k.a demineerimistöid) ning kasutada imitatsioonivahendeid kogu aeg.

5.5. HV-l on lubatud läbi viia laskeharjutusi miinipildujatest ja tankitõrjerelvadest ning lõhketöid üle 1 kg laenguga (k.a demineerimistööd) ajavahemikus 06.00 kuni 22.00.

5.6. Öisel ajal (22.00 – 06.00) ja riiklikel pühadel kõrge müratasemega väljaõppe läbiviimine tuleb kooskõlastada ohutuse vanemspetsialistiga.

5.7. Laske- või tegevuskäsus peavad olema märgitud majutusalad. 5.8. Isiklikku sõiduvahendiga HV-le sõitmine on lubatud ainult ohutuse vanemspetsialisti loal ja

kooskõlastusega.

6. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

6.1. Ohutuse vanemspetsialist viib igal hommikul HV personalile läbi ohutusnõupidamise ning määrab vajadusel

väljaõppe toetamise.

7. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

7.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud:

7.1.1. organiseerima välikäimlad juhul kui majutus toimub väljaspool ettenähtud majutuskohti;

7.1.2. HV-le saabumisaeg lepitakse ohutuse vanemspetsilistiga vähemalt üks (1) tööpäev (k.a maastikuluurel

tulek) enne kokku;

7.1.3. lõhkeharjutuse läbiviija on kohustatud täitma lõhketabelit (vt. lisa 4.2);

8. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

8.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele eelneva kuu

20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

8.1.1. Narva - Jõesuu Linnavalitsust;

8.1.2. Ida päästekeskust;

8.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust;

8.1.4. Ida - Eesti pommigruppi;

8.1.5. Eesti Geoloogiateenistust;

8.1.6. Toila Vallavalitust.

9. KESKKONNAKAITSE

9.1. Keskkonnakaitse piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 4.1.

7/9

9.2. Keelatud on müra-, valgusefekte ja suitsu tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid,

suitsugranaadid jms.), kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 m ning eluhoonetele lähemal

500 m.

9.3. HV-l on kalda piiranguvöönd 100 meetrit vooluveekogudel Metsküla oja ja Mustajõgi ning 50 meetrit Narva

karjääri tiigil.

10. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

10.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Tõkkepuu Koordinaadid

TP2 35VNF 43346 74516

8/9

LISA 4.1

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud

9/9

LISA 4.2

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde Sirgala HV lõhketabel

JrK Asukoht (P1,P5, PLV)

Tegevus/harjutus Lõhkeaine kogus Kuupäev ja kellaeg

Läbiviija (nimi)………………………………………………. Allkiri ……………………………………………………………. Allüksus…………………………………………………………

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 5

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

KIKEPERA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/10

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM........................................................................................................................ 4

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 5

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 6

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD........................................................................... 6

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 6

7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 6

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 6

LISA 5.1 Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud .......................................... 7

LISA 5.2 Kaardilehe koopia 3 ja 4. LL1 snaiper- või täpsusrelva ala-ja ohualajoonis ja ala skeem ............ 8

LISA 5.3 600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) ........................................................................................... 9

3/10

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kikepera harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise

kasutamise korra.

1.2. Kikepera harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Kikepera külas Saarde vallas Pärnu maakonnas. Harjutusvälja pindala on 846 ha.

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008 korraldusega nr 271 „Kaitseväe Kikepera

harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“.

1.5. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 5303 2206;

e-post: [email protected] ;

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-kikepera

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan ja tähistus

5/10

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus /tegevus Lasketiirud / laskeväljad Pioneeri õppekoht Taktikaalad Majutusala

LL1 LT1 PL1 P1 P2 KG1 TA1 MA1

K äs

it u

lir el

va d

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne) X X X X X X X X

Püstolid ja püstolkuulipilduja X X X

Kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja X X X

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva X

Sileraudsed käsitulirelvad X X

Kuulipilduja kuni 12,7 mm RR/LR RR/LR

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm HARM

EI LAENG HARM

EI LAENG HARM

EI LAENG

TT

re lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja ALAK

HARM

ALAK HARM

P io

n n

er i v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised MAX

7 / 10kg MAX 70g

Kaevumine X X X

KBRT kaitse ja vee puhastamine X X X

Miiniväljade/ tõkete rajamine X X

Käsigranaat X

Lahinglaskeharjutused X X

X Lubatud ALAK Ainult alakaliiber HARM Ainult harjutusmoon EI LAENG Ainult ilma lõhkeva laenguta RR/LR Ainult vähendatud võimsusega laskemoon POS Ainult tulepositsioon LL Ainult lahinglaskmise käigus Va KP Välja arvatud kuulipilduja

6/10

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD

4.1. Heisatud signaalmärgistuse ja suletud tõkkepuu korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus kontakteeruda

HV ohutuse vanemspetsialistiga ja saada temalt vastav kooskõlastus. Kui kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata.

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

5.1. HV õhuohuala on 680 m maapinnast.

5.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid tabelile p.3.

5.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis tuleb kooskõlastada

HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5.4. HV-l on lubatud lõhketöid (v.a demineerimistööd) läbi viia ajavahemikus kell 06.00 kuni 22:00. 5.5. Lõhkamistööd (v.a demineerimistööd) on keelatud 15. märtsist kuni 30. Juuni. Maksimaalse laenguga (7-

10 kg) lõhkamistööd on keelatud 01. märtsist kuni 31. juulini. 5.6. 15. märtsist kuni 30. juunini on lubatud kasutada üksnes käsitulirelvi ajavahemikus kell 07.00 kuni 22.00. 5.7. HV piiriga külgnevad teed on üldkasutatavad teed. Keelatud on müra ja valgusefekte tekitavate vahendite

(paukpadrunid, lõhkepaketid), samuti suitsu tekitavate vahendite, kasutamine üldkasutatavatel teedel, kui selleks ei ole eraldi luba.

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

6.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele eelneva kuu

20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

6.1.1. Saarde Vallavalitsus;

6.1.2. Lääne päästekeskust;

6.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust;

6.1.4. Lääne-Eesti pommigruppi;

6.1.5. Eesti Geoloogiateenistust.

7. KESKKONNAKAITSE

7.1. Keskkonnakaitse piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 5.1.

7.1.1. Keelatud on müra-, valgusefekte ja suitsu tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid,

suitsugranaadid jms.), kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 m ning eluhoonetele lähemal

500 m.

7.1.2. Piirangud liikumisele:

7.1.2.1. õppuste korraldamise keelualal keelatud õppusi korraldada 01. veebruarist kuni 31. augustini (vt lisa 5.1) ja

seal viibimine sel ajavahemikul on keelatud. Muul ajal õppuste läbi viimisel on keelatud väljaspool teid

mootorsõidukitega sõitmine;

7.1.2.2. kaardil märgitud aladel on keelatud liikumine vahemikus 15. märtsist kuni 30. juunini;

7.1.2.3. kehtiv kalda piiranguvöönd Valdimurru ojal ja Mudaojal on 100 m ning Kabli ojal 50 m. Kalda

piiranguvööndis on keelatud sõitmine sõidukiga ja maastikusõidukiga.

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

8.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Tõkkepuu Koordinaadid

T1 35VLE 69328 64730

7/10

LISA 5.1

Kikepera harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud

8/10

LISA 5.2 Kikepera harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 3. LL1 snaiper- või täpsusrelva ohualajoonis.

Kaardilehe koopia 4. LL1 snaiper- või täpsusrelva ala skeem.

9/10

LISA 5.3 Kikepera harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1)

1. ÜLDSÄTTED

1.1. HV lahtise 600 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks

lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja käesoleva HV

kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Tulepositsioonid: 2.1.1. Tulejooned on tähistatud järgmistel kaugustel: 0- tulejoonel (30 laskekohaga laskepaviljon), 25 m,

50 m, 100 m, 200 m, 300 m; 2.1.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.1.3. 0-300 m asub 30 laskekohta; 2.1.4. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai. 2.2. Sihtmärkide jooned: 2.2.1. Sihtmärkide jooned on tähistatud järgmistel kaugustel: 25 m, 50 m,100 m, 200 m, 300 m, 400 m,

500 m, 600 m. Joontel 25-100 m on paigaldatud sihtmärkide siinid sihtmärkide kinnitamiseks. Ülejäänud kaugustel saab kasutada teisaldatavaid sihtmärgialuseid (olemas LT1-s);

2.2.2. sihtmärgid ei ole tähistatud sihtmärgi numbritega va. kui kasutatakse teisaldatavaid numbreid (asuvad LT1-s);

2.3. Valgustus: 2.3.1. Valgustus on paigaldatud laskepaviljoni lakke (oma generaatori vajadus). 2.4. Lasketiiru paremas servas asub hooldustee (lubatav kandevõime kuni 3,5 t).

3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. Laskekäsule pole tarvis eraldi väljaõppeehitse skeemi ja ohuala joonist vormistada, juhul kui

laskmine toimub ainult kehtestatud tulejoontelt, lastakse kehtestatud põhisuunas ja sihtmärgid asetsevad väljaõppeehitise piirides.

3.1.2. Kasutavad tulejooned ja sihtmärkide paigutus peab olema kirjeldatud laskekäsus. 3.1.3. Laskeharjutuse korral, mis ei vasta ohuala joonisele ja väljaõppeehitse skeemile on võimalik läbi

viia, kuid sel juhul peab läbiviija koostama laskekäsu juurde eraldi ohuala joonise ja väljaõppeehitise skeemi.

3.2. Lasketiiru õhuohuala on 610 m. 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõppedokumente (nt laskekäsk jne); 4.1.2. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 01-50 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult

sooritatud ohtlikuks veaks. 5. KEELATUD KASUTADA 5.1. Keelatud on kasutada: 5.1.1. soomust läbistavat laskemoona; 5.1.2. lõhkevat laskemoona;

10/10

5.1.3. lõhkeainet.

Kaardilehe koopia 5. LT1 väljaõppeehitise skeem

Kaardilehe koopia 6. LT1 ohuala joonis

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 6

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/12

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM........................................................................................................................ 4

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 5

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 6

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD........................................................................... 6

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 6

7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 6

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 7

LISA 6.1 Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud .......................................... 8

LISA 6.2 600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) ........................................................................................... 9

LISA 6.2.1 Kaardilehe koopia 3. 600 m LT ohualajoonis ……………………………………………………………………….12

3/12

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Männiku harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise

kasutamise korra.

1.2. Männiku harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Saku vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 1246,39 ha.

1.4. Männiku linnak (edaspidi linnak) asub Saku vallas Harju maakonnas. Linnaku pindala on

120,1 ha.

1.5. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 11. septembri 2008 korraldusega nr 394 „Kaitseväe Männiku

harjutusvälja asutamine“.

1.6. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 503 4102

e-post: [email protected]

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-manniku.

4/12

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan ja tähistus

5/12

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus /tegevus Lasketiirud / laskeväljad Taktikaalad

LP1 LV TA1 TA2 LA1 LA2 LA3 LA4 LA5

K äs

it u

lir el

va d

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne) X X X X X X X X X

kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipilduja X X

kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja va. KP va. trasseriv

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva kuni 7,6 mm

sileraudsed käsitulirelvad X

Kuulipilduja kuni 12,7 mm RR/LR (va. trasser)

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm

HARM EI LAENG

TT

re lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja ALAK

P io

n ee

ri v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised A- kat A- kat A- kat A- kat A- kat A- kat A- kat

Kaevumine X X X X X X X

Kraavi ületamine

KBRT kaitse ja vee puhastamine X

Miiniväljade/ tõkete rajamine X X X X X X X

C-IED õpperada

Maastikusõit X X

Käsigranaat

Lahinglaskeharjutused jagu

X Lubatud

ALAK Ainult alakaliiber

HARM Ainult harjutusmoon

EI LAENG Ainult ilma lõhkeva laenguta

RR/LR Ainult vähendatud võimsusega laskemoon

POS Ainult tulepositsioon

LL Ainult lahinglaskmise käigus

Va KP Välja arvatud kuulipilduja

6/12

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE

KORD

4.1. Heisatud signaalmärgistuse ja suletud tõkkepuu korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus

kontakteeruda HV ohutuse vanemspetsialistiga ja saada temalt vastav kooskõlastus. 4.2. Kui kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei

avata ja signaallippe ei langetata.

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

5.1. HV õhuohuala on 458 m maapinnast.

5.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid tabelile p. 3.

5.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis, tuleb

kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5.4. HV-l on lubatud läbi viia laskeharjutusi ja lõhketöid (k.a demineerimistöid) ning kasutada imitatsioonivahendeid ajavahemikus kell 06.00 kuni 22.00.

5.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõpet nädalavahetusel. 5.6. HV piiriga külgnevad teed on üldkasutatavad teed. Keelatud on müra ja valgusefekte tekitavate

vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid), samuti suitsu tekitavate vahendite, kasutamine üldkasutatavatel teedel, kui selleks ei ole eraldi luba.

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

6.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele

eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

6.1.1. Saku Vallavalitsust;

6.1.2. Kiili Vallavalitsust;

6.1.3. Põhja päästekeskust;

6.1.4. Päästeameti demineerimiskeskust;

6.1.5. Põhja-Eesti pommigruppi;

6.1.6. Eesti Geoloogiateenistust.

7. KESKKONNAKAITSE

7.1. Keskkonnakaitse piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 6.1.

7.2. Piirangud liikumisele:

7.2.1. Kaardil märgitud alas on aastaringne liikumis- ja tegevuskeeld.

7.2.2. Kaardil märgitud aladel on väljaspool teid mootorsõidukiga sõitmine ja jalgsi liikumine keelatud alla

0,5 m sügavustest lompidest läbi- ja läheduses maist juuli lõpuni.

7.2.3. Kaardil märgitud aladel on keelatud olemasolevate alla 0.5 m sügavuste veekogudega pinnase

täitmine.

7.2.4. Kaardil märgitud aladel on keelatud kaevikute kaevamine lagedatel aladel, taimestikuga aladel on

kaevikute kaevamine lubatud.

7.2.5. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Tammemäe, Männiku ja Raku järvedele 100 m ning Rätsepa

järvele 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine.

7.2.6. Märgaladel on keelatud sõita ATV-de jt sõidukitega. Liikumisel HV-lt taktikaalale tuleb kasutada

sooga külgnevaid alasid.

7/12

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

8.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Kirjeldus Koordinaadid

Silikaltsiidi 12 (LV ja LP1) 35 VLF 70736 83414

Kroonu tee (LA1-LA5) 35 VLF 69932 81983

Karjääri tee Männiku küla raudteeülesõit (TA1 ja TA2) 35 VLF 69144 79589

8/12

LISA 6.1 Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud

9/12

LISA 6.2 Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LP1)

1. ÜLDSÄTTED 1.1. HV lahtise 600 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks

lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade kasutuseeskirjast ja käesolevast kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 9,5 m kõrge 34° kaldenurgaga tagavall; 2.1.2. lasketiiru külgedel asuvad 3 m kõrgused 34° kaldenurgaga külgvallid; 2.1.3. lasketiiru põrand on suures osas kaetud liivaga, et vähendada rikošeti tekkimise võimalust. Samuti

paiknevad tulejoonte 500 m, 400 m, 300 m ja 200 m vahel 4 rikošetivalli, mille eesmärk on vähendada rikošeti kaugust.

2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja; 2.1.5. vahetult 500 m, 400 m, 300 m ja 200 m tulejoonte taga asuvad mõlemal küljel laskesuunaga risti

raudbetoonist kaitseseinad, mille laskesuuna poolne külg on kaetud terves ulatuses terasplaadiga ning see omakorda puitlaudisega.

2.2. Tulejooned: 2.2.1. Tulejooned asuvad järgmistel laskekaugustel: 10 m - 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m, 400 m,

500 m, 600 m; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta; 2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24; 2.2.5. 10 m kuni 100 m tulejoonel on tasapinnalised laskekohad, 10, 15, 20, 25, 30 m tulejooned on kaetud

graniitkillustikuga, 50, 75m tulejooned on liivpinnasel - laskekohtasid pole välja ehitatud; 2.2.6. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai; 2.2.7. laskekohtade taga on ühe (1) m laiune käigutee, mis on laskekohale liikumiseks ning instruktorile

laskmiste läbiviimiseks. 2.3. Sihtmärkide jooned: 2.3.1. sihtmärgid asuvad alumisel ja ülemisel sihtmärkide joonel; 2.4. Valgustus: 2.4.1. mõlemal külgvallil on kaks statsionaarset valgustit, mis valgustavad sihtmärgiala; 2.4.2. valgustus võimaldab laskeharjutusi läbi viia ka pimedal ajal. 2.5. Parklad ja hooldusteed: 2.5.1. lasketiiru paremas servas asub hooldustee; 2.5.2. lasketiiru 600 m tulejoone taga asub 10-kohaline parkla, 400 m ja 300 m tulejoonte vahel lasketiiru

paremas servas asub 5-kohaline parkla. 2.6. Sihtmärgi ladu: 2.6.1. Tagavalli paremas servas asub sihtmärkide ladu.

3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. lasketiiru põrand on ehitatud nii, et kehtestatud tulekoonuse piirides vintrelvast lastud kuulid

võivad rikošeteeruda ainult rikošeti vallidest ja kuulipüüdjast. Püstoli laskmisel võib tekkida rikošett (25 m püsti laskeasend) lasketiiru põrandast ja kuulipüüdjast, kuid rikošeteerunud kuulide

10/12

lennukaugus jääb vintrelva ohuala sisse. Maksimaalne lubatud tõstenurk on 00–70 (3.94°), mis lubab rakendada 1830 m pikkust vähendatud ohuala.

3.2. Õhuohuala: 3.2.1. Lasketiiru õhuohuala on 458 m maapinnast. 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskekäsk jne); 4.1.2. hooldusteel on lubatud sõita nii veo- kui väikeautoga; 4.1.3. lasketiirus väljaspool hooldusteed sõitmine on keelatud; 4.1.4. kõik sõidukid peavad olema pargitud parklasse, v.a vajadusel laskemoona või meditsiinisõiduk; 4.1.5. liikumine tulejoontele on lubatud ainult äärmiste laskekohtade kaudu; 4.1.6. 10 m kuni 100 m tulejoontelt on lubatud liikuda sihtmärkide juurde kõige otsemat teed; 4.1.7. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud; 4.1.8. lubatud on lasta ainult ettenähtud tulejoontelt va. 10-100 m; 4.1.9. lubatud on ainult paigalt laskmine; 4.1.10. lubatud on lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke; 4.1.11. lubatud on lasta ainult laskekohale määratud, põhisuunas olevat sihtmärki v.a 10-100 m (võib lasta

ainult kõrval asuvaid sihtmärki); 4.1.12. 8,6 mm täpsusrelvaga tuleb enne iga laskmist kontrollida relvad 400 m laskedistantsilt. Kui TK on

väiksem kui 00-02, siis võib minna kaugematel distantsidele. Kuni lasud jäävad lubatud piiridesse, võib laskur jätkata laskmist kaugematel distantsidel. Kui mõni lask kaob või hajub lubatud piiridest välja, siis tuleb kas lõpetada laskmine või peab minema tagasi lähemale distantsile relva kontrollima ja saavutama lubatud TK-se (00-02);

4.1.13. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 00–70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks;

4.1.14. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta ainult kuni 100 m kauguselt; 4.1.15. ülemisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta alates 100 m kauguselt; 4.1.16. laskmise ajal on sihtmärkide laos viibimine keelatud. 4.2. Sihtmärkide paigutamine: 4.2.1. lasketiirus on lubatud kasutada ainult pehmet sihtmärki; 4.2.2. liikumiseks ülemise sihtmärkide joone juurde peab kasutama puidust kaldteed lasketiiru servas; 4.2.3. sihtmärke on lubatud paigutada ainult sihtmärkide joonel olevatesse sihtmärgi pesadesse; 4.2.4. sihtmärgi keskpunkti kõrgus on määratud vastava tähisega, nimetatud tähisest on keelatud

sihtmärgi keskpunkti kõrgemale paigutada. 5. KEELATUD KASUTADA JA LUBATAVAD LASKEKOHAD NING LASKEASENDID 5.1. Keelatud kasutada: 5.1.1. Kuuli J lennukiirus ei tohi ületada maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia 7000 J; 5.2.1. soomust läbistavat laskemoona; 5.2.2. lõhkevat laskemoona; 5.2.3. lõhkeainet; 5.2.4. lahingugranaate; 5.2.5. lõhkepakette. 5.2. Lubatud laskmine ainult vastavatelt laskekohtadelt ning vastavatest laskeasenditest: 5.2.1. Laskekaugused ja laskeasendid ülemiste sihtmärkide laskmiseks: 5.2.1.1. 100 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.2.1.2. 150 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.2.1.3. 200 m – vintrelv, lamades, põlvelt; 5.2.1.4. 300 m – vintrelv, lamades, põlvelt; 5.2.1.5. 400 m – vintrelv, lamades; 5.2.1.6. 500 m – vintrelv, lamades; 5.2.1.7. 600 m – vintrelv, lamades.

11/12

5.2.2. Laskekaugused ja laskeasendid alumiste sihtmärke laskmiseks: 5.2.2.1. 10 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol põlvelt, püsti; 5.2.2.2. 15 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol põlvelt, püsti; 5.2.2.3. 20 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol põlvelt, püsti; 5.2.2.4. 25 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti / püstol püsti; 5.2.2.5. 30 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.2.2.6. 50 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.2.2.7. 100 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti. 6. LASKETIIRU PIIRANGUD 6.1. Mootorsõidukiga liiklemisel on kiirusepiirang 20 km/h; 6.2. Lasketiirus on tule tegemine keelatud.

12/12

LISA 6.2.1 Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 3. 600 m LT ohualajoonis

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 7

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

KLOOGA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/20

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM........................................................................................................................ 4

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 5

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 6

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD........................................................................... 6

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 6

7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 6

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 7

LISA 7.1 Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse alased liikumis- ja tegevuspiirangud ............................... 8

LISA 7.2 1000 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) ......................................................................................... 9

LISA 7.2.1 Kaardilehe koopia 3. LT 1 lasketiiru skeem ............................................................................. 11

LISA 7.2.2 Kaardilehe koopia 4. LT 1 lasketiiru automaadi ohuala joonis ................................................ 12

LISA 7.2.3 Kaardilehe koopia 5. LT 1 lasketiiru kuulipilduja ohuala joonis ............................................... 13

LISA 7.2.4 Kaardilehe koopia 6. LT 1 lasketiiru täpsusrelva ohuala joonis ............................................... 14

LISA 7.3 Linnavõitluslinnaku kasutusjuhend ............................................................................................ 15

LISA 7.3.1 Skeem 1. Linnaku territooriumi üldplaan ................................................................................ 17

LISA 7.3.2 Hall maja Fotod: RKIK .............................................................................................................. 18

LISA 7.3.3 Kollane maja Fotod: RKIK......................................................................................................... 19

LISA 7.3.4 Harjutusseinad Foto: RKIK ....................................................................................................... 20

3/20

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Klooga harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise

kasutamise korra.

1.2. Klooga harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Lääne-Harju vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 989,9 ha

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2008 korraldusega nr 334 „Kaitseväe Klooga

harjutusvälja asutamine“.

1.5. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 5332 6746

e-post: [email protected]

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-klooga.

4/20

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan ja tähistus

5/20

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus/tegevus

Lasketiirud/-väljad Pioneeri

õppekoht Taktikaala

LT1 (1000 m) LV2 (Põllküla) LT2 (100 m) Laskemaja P1 TA1 TA2 LA1 LVL1

(Linnavõitlus- linnak)

MSA1

K äs

it u

lir el

va d

Harjutusmoon (nt paukpadrun, suits jne) x x x x x x x x x x

püstolid ja püstolkuulipilduja x x x x

kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja

Trasseeriv laskemoon eelnevalt

kooskõlastada

v.a traseeriv laskemoon

v.a kuulipilduja

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva x

sileraudsed käsitulirelvad x x

Kuulipilduja kuni 12,7 mm

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm HARM

EI LAENG

TT

re lv

Tankitõrjegranaadiheitja ALAK / HARM

P io

n ee

ri v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised 200 g Hoonesse

sisenemine- breaching

Kaevumine x

KBRT kaitse ja vee puhastamine x x x

Miiniväljade/ tõkete rajamine x x x x x

Käsigranaat x

Lahinglaskeharjutused

X Lubatud ALAK Ainult alakaliiber HARM Ainult harjutusmoon EILAENG Ainult ilma lõhkeva laenguta RR/LR Ainult vähendatud võimsusega laskemoon POS Ainult tulepositsioon LL Ainult lahinglaskmise käigus

6/20

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE

KORD

4.1. Heisatud signaalmärgistuse ja suletud tõkkepuu korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus

kontakteeruda HV ohutuse vanemspetsialistiga ja saada temalt vastav kooskõlastus. Kui kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata.

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

5.1. HV õhuohuala on 620 m maapinnast. Mehitamata õhusõidukite puhul on maksimaalne lubatud

lennukõrgus 300 m.

5.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid tabelile p. 4.

5.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis tuleb

kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5.4. HV-l on lubatud läbi viia laskeharjutusi ja lõhketöid (k.a demineerimistöid) ning kasutada

imitatsioonivahendeid ajavahemikus kell 06.00 kuni 22.00.

5.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõpet nädalavahetusel. 5.6. HV piiriga külgnevad teed on üldkasutatavad teed. Keelatud on müra ja valgusefekte tekitavate

vahendite (paukpadrun, lõhkepakett), samuti suitsu tekitavate vahendite, kasutamine üldkasutatavatel teedel, kui selleks ei ole eraldi luba.

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

6.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele

eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

6.1.1. Lääne-Harju Vallavalitsus;

6.1.2. Põhja päästekeskust;

6.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust;

6.1.4. Põhja-Eesti pommigruppi;

6.1.5. Eesti Geoloogiateenistust.

7. KESKKONNAKAITSE

7.1. Keskkonnakaitse piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 7.1.

7.2. Piirangud liikumisele:

7.2.1. keelatud on liikuda piiranguga alade märgitud perioodil. Piiranguga aladel liikumiseks peab läbiviijal

olema Keskkonnaameti kirjalik luba ja see tuleb esitada koos väljaõppeürituse käsuga;

7.2.2. kehtivad kalda piiranguvööndid on Klooga järvel, Vasalemma jõel 100 m ning Klooga järve ojal 50

m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine.

7.2.3. märgaladel on keelatud sõita ATV-de jt sõidukitega. Liikumisel HV-lt taktikaalale tuleb kasutada

sooga külgnevaid alasid.

7.3. HV-l asub Vasalemma jõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme

muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaameti nõusolek.

7.4. Klooga rabas tuleb minimeerida inimmõju, s.t vältida tallamist, sõitmist, lõhkamist jms tegevust.

7/20

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

8.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Kirjeldus Koordinaadid

Infotahvel 1 (HV värav) 35 VLF 41546 78657

8/20

LISA 7.1 Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse alased liikumis- ja tegevuspiirangud

9/20

LISA 7.2 Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

1000 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1)

1. ÜLDSÄTTED

1.1. HV lahtise 1000 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri määrab kindlaks lasketiiru üldise

kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja Klooga HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 6 m kõrge 34 ° kaldenurgaga tagavall; 2.1.2. laskepositsioonide 0-300 m külgedel asuvad 3 m kõrgused 34° kaldenurgaga külgvallid; 2.1.3. maapind on suures osas kaetud liivaga vähendamaks rikošeti tekkimise võimalust; 2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele

on lisatud 1-2% soola. 2.2. Tulepositsioonid: 2.2.1. Tulejoon on tähistatud järgmistel laskekaugustel: 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m,

300 m, 400 m, 500 m, 600 m, 700 m, 800 m, 900 m ja 1000 m; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. 0-300 m asub 48 laskerada, 310 - 600 m asub 24 laskerada, 610 - 1000 m asub 4 laskerada; 2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärgi numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–48; 2.2.5. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai.

3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. 10-100 m distantsilt lastes (tulekoonus (TK) 00-30) lasketiirus ohuala ei teki (kehtib kuni 200 m

fragmenteerumisala), kuna tagavall püüab laskmistel tekkiva tulekoonuse kinni. Lastes 10-100 m distantsilt ja TK on 00-30 kuni 00-50 siis tuleb kasutada kasutuseeskirjas antud ohuala (vt. Lisa 7.2.1). Muudel distantsidel lastes pole vaja ohualasid joonestada vaid saab kasutada lasketiirule kehtestatud ohualasid (vt Lisa 7.2.2 ja 7.2.3). Jälgides, et lasud sooritatakse ainult kehtestatud laske põhisuunas (vt. Lisa 7.2.2 ja 7.2.3).

3.1.2. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga). 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõppedokumente (nt laskekäsk jne); 4.1.2. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud; 4.1.3. lubatud on lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke; 4.1.4. lubatud on lasta ainult omal laskerajal olevat sihtmärki v.a 0-100 m; 4.1.5. 10-100 m on lubatud lasta kõrval radadele ainult lasketest 3 raames (kokku kuni 3, test 3 rada)

jälgides laske põhisuunda (vt lisa 7.2.2); 4.1.6. KP laskmisel kuni 600 m on lubatud paigutada omal rajal lastes sihtmärke kogu distantsi ulatuses. Kui

soovitakse 600 m distantsilt lasta kõrval rajal olevat sihtmärki (keskmised 24 laskerada), siis võib seda teha ainult paigutades sihtmärgid distantsidel 0 m, 100 m, 200 m ja 300 m. Oluline on, et 600 m pealt kõrval rajal asuvat sihtmärki lastes jääks laskedistantsi ja sihtmärgi vahele vähemalt 300 m ( va talvisel ajal ei saa teha - külmunud pinnas);

4.1.7. laskedistantsidelt 610-1000 m on lubatud lasta ainult täpsusrelvaga (kuni 8,6 mm); 4.1.8. 8,6 mm täpsusrelvaga tuleb enne iga laskmist kontrollida relvad 400 m laskedistantsilt. Kui TK on

väiksem kui 00-02, siis võib minna kaugematel distantsidele. Kuni lasud jäävad lubatud piiridesse, võib laskur jätkata laskmist kaugematel distantsidel. Kui mõni lask kaob või hajub lubatud piiridest

10/20

välja, siis tuleb kas lõpetada laskmine või peab minema tagasi lähemale distantsile relva kontrollima ja saavutama lubatud TK-se (00-02);

4.1.9. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 00-70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks;

4.1.10. kui laskjaid on vähem kui laskeradu, peab laskjad paigutama keskmistele radadele. 5. KEELATUD KASUTADA 5.1. Keelatud on kasutada: 5.1.1. vintraudsed relvad kaliibriga 12,7 mm. Kuuli J lennukiirus ei tohi ületada maksimaalselt 1000 m/s

ning rauasuudme energia 7000 J; 5.1.2. soomust läbistavat laskemoona (kooskõlastada HV-ga); 5.1.3. trasseerivat laskemoona (kooskõlastada HV-ga); 5.1.4. lõhkevat laskemoona; 5.1.5. lõhkeainet; 5.1.6. harjutus- ja lahinggranaati; 5.1.7. lõhkepaketti.

11/20

LISA 7.2.1

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 3. LT 1 lasketiiru skeem

12/20

LISA 7.2.2

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 4. LT 1 lasketiiru automaadi ohuala joonis

13/20

LISA 7.2.3

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 5. LT 1 lasketiiru kuulipilduja ohuala joonis

14/20

LISA 7.2.4

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 6. LT 1 lasketiiru täpsusrelva ohuala joonis

15/20

LISA 7.3 Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Linnavõitluslinnaku kasutusjuhend 1. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 1.1. Kõikides tegevustes osalevad isikud tohivad linnakus liikuda üksnes väljaõppe läbiviija käsul või

juhendamisel. 1.2. Linnakut võib kasutada järgmisteks tegevusteks: 1.2.1. linnalahinguks; 1.2.2. allüksus(t)e majutuseks; 1.2.3. sõjalis-sportlike ürituste läbiviimiseks; 1.2.4. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada. 1.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud. 1.4. Linnakus võib kasutada järgnevaid vahendeid: 1.4.1. paukmoon ja muud imitatsioonivahendid (nt flashbang, gaasipadrun); 1.4.2. plastkuuli- ja värvikuulirelvi (ingl airsoft, paintball); 1.4.3. köielaskumise vahendeid. 1.5. Linnakus on keelatud: 1.5.1. lõhkuda väljaõppeehitise (nt majade, harjutusseinte) konstruktsiooni ja inventari; 1.5.2. kasutada süütepudeleid ja lahingumoona va lõhkeainega sisenemine. 2. LINNAKU JA HOONETE ÜLDINE KIRJELDUS 2.1. Linnaku üldine kirjeldus (vt lisa 7.3.1).

Linnavõitluslinnak koosneb kahest hoonest, harjutusseintest, teede võrgustikust ja haljasalast.

Linnakus on elektri väljavõtted. Sõiduteede katteks on freesitud asfalt. Hoonete ja harjutusseinte

juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega.

2.2. Hall maja (vt lisa 7.3.2). Raudbetoonist välis- ja siseseintega ja raudbetoonist talade ning postidega kahekorruseline hoone.

Katus madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad on varustatud OSB materjalist

suletavate luukidega. Hoone ei ole köetav. Hoonel on lukustatavad metallist välisuksed. Katuse pinnal

on üks eraldi koht laskumisköie kinnitamiseks. Katuse kate on bituumenist. Katusele viib hoone

välisseinal olev terasredel. Hoone seest saab katusele läbi katuseluugi. Hoones on võimalik kasutada

teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade

läbimängimiseks.

2.3. Kollane maja (vt lisa 7.3.3). Hoone on ühekordne raudbetoonist seintega ehitis. Katuse kate on bituumenist. Katusele viib hoone

välisseinal olev terasredel. Hoone aknad on varustatud OSB (puitlaastplaat) materjalist suletavate

luukidega. Hoonel on lukustatavad metallist välisuksed. Hoone ei ole köetav. Hoones on võimalik

kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade

läbimängimiseks.

2.4. Harjutusseinad (vt lisa 7.3.4). Harjutusseinad kujutavad endast plaanilahenduselt U-kujulise konfiguratsiooniga terasraamile kinnitatud tsementkiudplaatidest paralleelseinu. Kahe seina vahele jääb koridor. Seina kõrgus maapinnast on 2,5 m, seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud. Harjutusseinu on kaks kompleksi.

3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED 3.1. Linnakusse saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande Klooga harjutusvälja

kasutamise registreerimise raamatusse ning ohutuse vanemspetsialistiga vajadusel täiendavalt tegevuse üle täpsustama.

16/20

3.2. Väljaõppes kasutuses olnud maa-ala ja hooned tuleb üle kontrollida ja tegevuse järgselt koristada.

Paintballi ja airsofti relvade laskemoona jäätmed tuleb kokku koguda. Paintballi relvade kasutamisest tekkinud värvilaigud jms tuleb seintelt jms pindadelt maha pesta. Kui kasutajatel pesemisvõimekust ei ole, on paintballi relvade kasutamine keelatud.

3.3. Kõigist vahejuhtumitest (õnnetusjuhtumid) tuleb viivitamatult informeerida ohutuse

vanemspetsilisti vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast lisa 1.4-le ning teha vastavasisuline sissekanne „Klooga harjutusvälja kasutamise registreerimise raamatusse“. Vahejuhtumite ajal tuleb kogu tegevus linnakus peatada.

17/20

LISA 7.3.1

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 1. Linnaku territooriumi üldplaan

18/20

LISA 7.3.2 Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Hall maja Fotod: RKIK

19/20

LISA 7.3.3 Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kollane maja Fotod: RKIK

20/20

LISA 7.3.4 Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Harjutusseinad Foto: RKIK

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 8

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

SOODLA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/8

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM........................................................................................................................ 4

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 5

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 6

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD........................................................................... 6

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 6

7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 6

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 7

LISA 8.1 Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud………………………………………..8

3/8

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Soodla harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise

kasutamise korra.

1.2. Soodla harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Kuusalu ja Anija vallas Harju maakonnas. HV pindala on 5865 ha.

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282 „Soodla harjutusvälja

asutamine“.

1.5. HV-d haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 HV valdaja. HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon: +372 5326 4560

e-post: [email protected]

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-soodla.

4/8

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan ja tähistus

5/8

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus /tegevus Taktikaalad

PTA1 LTA2 KTA1

K äs

it u

lir el

va d

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne) x (kuni 12,7mm)

kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipilduja

kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipilduja

8,6 mm snaiper-või täpsusrelva

sileraudsed käsitulirelvad

Kuulipilduja kuni 12,7 mm

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm

TT

re lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja

Tankitõrje raketiheitja

K au

d tu

le , õ

h u

tõ rj

e ja

ta n

ki p

ea re

lv ad

Õhutõrjekahur kuni 23 mm

Tanki pearelv ja lahingumasina laskmine

Miinipilduja 81 mm

Miinipilduja 120 mm

Suurtükk 155 mm

P io

n n

er i v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised A - kat (süütel)

Veetõke läbimine ja ületamine

Kraavi ületamine

KBRT kaitse ja vee puhastamine

Miiniväljade/ tõkete rajamine

C-IED õpperada

Käsigranaat Harjutus

Lahinglaskeharjutused

X Lubatud

AB Abirelv

ALAK Alakaliiber

HARM Harjutusmoon

POS Tulepositsioon

LL Lahinglaskmine

LÕLM Lõhkev laskemoon

6/8

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE

KORD

4.1. Kohalikku elanikkonda teavitatakse HV-l toimuvatest tegevustest veebilehekülje

mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t- soodla kaudu.

5. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

5.1. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid tabelile p.4.

5.2. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis, tuleb

kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5.3. HV-d võivad kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuurüksused ning Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevad asutused. Muud asutused võivad taktikaala kasutada üksnes ohutuse vanemspetsilisti eelneval kirjalikul loal.

5.4. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõpet nädalavahetusel. 5.5. HV piiriga külgnevad teed on üldkasutatavad teed. Keelatud on müra ja valgusefekte tekitavate

vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid), samuti suitsu tekitavate vahendite, kasutamine üldkasutatavatel teedel, kui selleks ei ole eraldi luba.

5.6. HV-ja võib kasutada alljärgnevate tegevuste läbiviimiseks:

5.6.1. harjutus (s.h välilaager);

5.6.2. taktikaharjutus;

5.6.3. juhtimispunkti õppus (ingl Command Post Exercise - CPX);

5.6.4. sõjalis - sportik üritus;

5.6.5. telkimine;

5.6.6. vabaaja üritus.

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

6.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele

eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

6.1.1. Kuusalu Vallavalitsus;

6.1.2. Anija vallavalitsust

6.1.3. Põhja päästekeskust;

6.1.4. Päästeameti demineerimiskeskust;

6.1.5. Põhja-Eesti pommigruppi;

6.1.6. Eesti Geoloogiateenistust;

6.1.7. Riigimetsa Majandamise Keskust.

7. KESKKONNAKAITSE

7.1. Keskkonnakaitse piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 8.1.

7.2. Keelatud on müra-, valgusefekte ja suitsu tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid,

suitsugranaadid jms.), kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 m ning eluhoonetele

lähemal 500 m.

7.3. HV-le ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on lubatud teedel sõita sõidukite ja

maastikusõidukitega. Looduskaitsealal õppuste korraldamiseks ja väljaspool teid sõitmiseks tuleb

taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek.

7.4. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Soodla veehoidlal 100 meetrit, Soodla jõel 100 meetrit, Mähuste

järvel, Kotijärvel, Koitjärve raba laukal, Pikklaukal, Pedaslaukal, Kajakalaukal, Vahelaukal,

7/8

Mustlaukal, Kivijärvel, Linajärvel, Sigula ojal ja Raudojal 50 meetrit. Kalda piiranguvööndis on

keelatud ssõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine.

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

8.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Kirjeldus Koordinaadid

Infotahvel (lõuna laske- ja õppeväli) 35 VMF 16310 82512

Polügooni märk (põhja laske- ja õppeväli 35 V MF 14932 89042

8/8

LISA 8.1 Soodla harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. Keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

17.12.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/89

LISA 9

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

PIIRSALU TAKTIKAALA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2025

2/6

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3

2. TAKTIKALA SKEEM ................................................................................................................................. 3

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID ............................................................................................... 4

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE KORD ......... 4

5. TAKTIKAALA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD.................................................................................. 4

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD...................................................................... 5

7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD .......................................................................................................... 5

LISA 9.1 Kaardilehe koopia 2. Taktikaala keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud ......................... 6

3/6

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Piirsalu taktikala kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks taktikala üldise kasutamise korra.

1.2. Piirsalu taktikaala (edaspidi taktikalaala) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja

keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. Taktikaala asub Kõuemaru katastriüksustel Piirsalu külas Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas (KÜ

tunnus 68001:003:0278, riigikaitsemaa, 132,24 ha) ja Tuulemaru katastriüksustel (KÜ tunnus

68001:003:0274, riigikaitsemaa 1,16 ha).

1.4. Taktikaala haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), kes on vastavalt kaitseministri

28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“ § 2 punktile 6 taktikaala valdaja. Taktikaala kontaktisikuks on ohutuse

vanemspetsialist:

telefon: +372 5303 2206;

e-post: [email protected] ;

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#tpiirsalutaktikaala.

2. HARJUTUSVÄLJA SKEEM

Kaardilehe koopia 1. Taktikaala üldplaan

4/6

3. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID

Relvastus /tegevus Taktikaalad

Piirsalu TA

K äs

it u

lir el

va d

Harjutusmoon (paukpadrun, suits jne) x

Käsitulirelvad kuni 9 mm

Kuulipilduja kuni 12,7 mm

Granaadiheiterelvad kuni 40 mm

TT

re lv

ad

Tankitõrjegranaadiheitja

Tankitõrje raketiheitja

K au

d tu

le , õ

h u

tõ rj

e ja

ta

n ki

p ea

re lv

ad Õhutõrjekahur kuni 23 mm

Tanki pearelv ja lahingumasina laskmine

Miinipilduja 81 mm

Miinipilduja 120 mm

Suurtükk 155 mm

P io

n n

er i v

äl ja

õ p

e

Lõhkamised

Veetõke läbimine ja ületamine

Kraavi ületamine

KBRT kaitse ja vee puhastamine

Miiniväljade/ tõkete rajamine

C-IED õpperada

Käsigranaat

Lahinglaskeharjutused

X Lubatud AB Abirelv ALAK Alakaliiber HARM Harjutusmoon POS Tulepositsioon LL Lahinglaskmine LÕLM Lõhkev laskemoon

4. LIIKUMISPIIRANGUD JA KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMISE

KORD

4.1. Kohalikku elanikkonda teavitatakse taktikaalal toimuvatest tegevustest veebilehe

mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t- piirsalu-taktikaala vahendusel.

5. TAKTIKAALA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

5.1. Taktikaalal võib läbi viia tegevusi vastavalt lubatavad tegevused ja vahendid tabelile p.3.

5.2. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lubatavate tegevuste ja vahendite tabelis, tuleb

kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5/6

5.3. Taktikaala võivad kasutada Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevad asutused. Muud asutused võivad taktikaala kasutada üksnes ohutuse vanemspetsilisti eelneval kirjalikul loal.

5.4. Taktikaala piirneb Kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu 300 m lasketiiruga.

5.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõpet nädalavahetusel. 5.6. Müra tekitavate imitatsioonivahendite kasutamine on keelatud 15. märtsist kuni 15. maini.

5.7. Kooskõlastada taktikaalal imitatsioonivahendite kasutamine Kaitseliidu Piirsalu lasketiiru

vastutava isikuga, et vähendada müra kumuleerumist.

5.8. Taktikaala võib kasutada alljärgnevate tegevuste läbiviimiseks:

5.8.1. harjutus (s.h välilaager);

5.8.2. taktikaharjutus;

5.8.3. juhtimispunkti õppus (ingl Command Post Exercise - CPX);

5.8.4. sõjalis sportik üritus;

5.8.5. vabaaja üritus.

6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMISE KORD

6.1. Plaanilistest väljaõppe tegevustest HV-l ühes kalendrikuus teavitab RKIK hiljemalt tegevustele

eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälistest tegevustest 5 tööpäeva enne tegevust algust:

6.1.1. Lääne - Nigula vallavalitsust;

6.1.2. Kaitseliidu Lääne malevat;

6.1.3. Lääne päästekeskust.

7. KESKKONNAKAITSE

7.1. Keskkonnakaitse piirangud on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 9.1.

7.2. Keelatud on müra-, valgusefekte ja suitsu tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid,

suitsugranaadid jms.), kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 m ning eluhoonetele

lähemal 500 m.

7.3. Taktikaala piirneb püsielupaigaga. Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on lubatud sõidukitega

liiklemine, kuid maastikusõidukitega sõitmine on keelatud. Sihtkaitsevööndis on 1. veebruarist kuni

30. juunini igasugune liikumine keelatud.

7.4. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Piirsalu jõel 100 m ning Lepaste ojal 50 m. Kalda piiranguvööndis

on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine ja tegevuse kavandamisel

arvestada lindude pesitsusperioodiga (märts–mai).

7.5. Taktikaala läbib Piirsalu jõgi, kus on keelatud jõe loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme

muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaameti nõusolek.

7.6. Piirsalu jõe ja Lepaste oja kalda piiranguvööndites on keelatud telkimine, lõkketegemine ja

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

7.7. Taktikaalale ulatub Mustjärve raba hoiuala, kus Keskkonnaameti teatiseta ei tohi muuta looduslikku

veetaset ja kaldajoont ning raiuda puid. Keelatud on hoiuala looduslikku seisundit kahjustavad

tegevused (kaevikute rajamine, tallamine jms).

8. TULEOHUTUSE TAGAMISE KORD

8.1. Päästeteenistuse koordineerimispunkti asukohad:

Kirjeldus Koordinaadid

Infotahvel 35VLF 31767 50239

6/6

LISA 9.1 Piirsalu taktikaala kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. Taktikaala keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud

KÄSKKIRI

17.12.2025 nr 1-1/25/89

Harjutusväljade, taktikaala ja laskevahendite kasutuseeskirjade kehtestamine

Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 19 lõike 1 ning kaitseministri 08.08.2022 määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 2 ning § 12 lõike 1 punkti 7 ja lõike 2 alusel 1. Kehtestan harjutusväljade, taktikaala ja laskevahendite kasutuseeskirjad järgmiselt:

1.1. Lisa 1. Harjutusväljade kasutuseeskiri; 1.2. Lisa 2. Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskiri; 1.3. Lisa 3. Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.4. Lisa 4. Sirgala harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.5. Lisa 5. Kikepera harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.6. Lisa 6. Männiku harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.7. Lisa 7. Klooga harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.8. Lisa 8. Soodla harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.9. Lisa 9. Piirsalu taktikaala kasutuseeskiri; 1.10. Lisa 10. Laskevahendite kasutuseeskiri.

2. Tunnistan kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirja nr 9 „Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“. 3. Käskkiri teha teatavaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisule, Kaitseväele ja Kaitseliidule. (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raudsepp peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes