| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 0.1-3.15/25/89 |
| Registreeritud | 16.12.2025 |
| Sünkroonitud | 27.12.2025 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursuse kursusekava“ juurde
TTRAkR ülema käsu test
RÜHMAÜLEMA LAHINGUKÄSU HINDMISLEHT
A B C D TEGEVUS MAKSIMUM TULEMUS
A0 KÄSU ÜLESEHITUS JA PRODUKTID 1
B1 5p formaat 0,5
B2 Käsu lisad (lisa A - TASKORG, lisa B - vastase ORBAT + TeVa-d, lisa C - rühma manöövriskeem)
0,5
A1 OLUKORD 8
B1 Keskkond
C1 Maastik, ilmastik - mida need meie jaoks tähendavad?
1
B2 Juurde antud ja ära võetud üksused. 1
B3 Vastase jõud
C1 VA jõud MehJVP alas - VA üldine manöövri seletus.
1
C2 VA jõud TTRakR alas - tõenäoline ja ohtlik VA TeVa (seletatakse ja visualiseeritakse arusaadavalt).
1
C3 VA mõjud TTRakR operatsiooni- ja huvialas - mida see meie jaoks tähendab? NO-GO
1
C4 Graafiline analüüs on teostatud oma vastutusala eesmisest servast alates.
1
SISSEJUHATUS
Väljaõppekursus: …………………………………………………..
Teema: TTRakR ülema käsu andmine ja lahing dokumentatsiooni koostamine
Hinnatav: ……………………………………………………
Kuupäev: ……………………………………………………
Ülesanne: 1) Koosta MehJVP lahingukäsu põhjal TTRakR ülema lahingukäsk. 2) Anna maastikul rühmale rühmaülema lahingukäsk. 3) Koosta kõik vajalikud lahing dokumentatsiooni osised.
Tingimused: 1) Testi esimene osa sooritatakse allüksuse õppeklassis (130 min). 2) Testi teine osa sooritatakse maastikul (45 min). 3) Testi kolmas osa sooritatakse maastikul taktikalise olukorra
käigus (90 min).
Hindamine: Testi hindamine on mitteeristav. Maksimaalne punktisumma on 49 punkti. Saades 0 punkti NO-GO märgistusega lahtrist, tähendab eksamist läbikukkumist. „Arvestatud“ - minimaalselt 25 punkti või rohkem. „Mittearvestatud“ - 24 punkti ja vähem.
2/4
B4 Omad jõud
C1 MehJVP ülesanne ja manöövriskeem - seletatakse ja visualiseeritakse arusaadavalt.
1
C2 Naabrid ja nende ülesanded - seletatakse ja visualiseeritakse arusaadavalt.
1
A2 PÕHIÜLESANNE (kes, kus, mida, miks, millal) NO-GO
1
A3 TEOSTUS 7
B1 Jagunemine etappideks ja manöövriskeem (ei lähe kästud ülesande ja ülema käsuga vastuollu) NO-GO.
1
B2 Igale allüksusele konkreetne ülesanne vastavalt kompanii manöövriskeemile.
1
B3 Kaudtule ja pioneeride rakendamine. 1
B3 Maastiku analüüsil selgunud olulisemaid järeldusi võeti arvesse tegevusvariandi koostamisel.
1
B4 Ilmastiku analüüsil selgunud olulisemaid järeldusi võeti arvesse enda tegevusvariandi koostamisel.
1
B5 VA tegevusvarianti ja mõjusid operatsiooni- ja huvialas arvestati enda tegevusvariandi koostamisel.
1
B6 Kooskõlastavad juhised (ettekanded, tule avamine, raadioside juhised, lahinguvalmidus).
1
A4 LAHINGUTEENINDUS 3
B1 Lahinguteenindustoetus kontseptsioon selgelt välja toodud ja kästud kõigis etappides.
1
B2 Meditsiinilise abi andmine ning evakuatsiooni plaan on kästud kõigis etappides.
1
B3 Tehnika remont ja kogumine on kästud kõigis etappides.
1
A5 JUHTIMINE JA SIDE 5
B1 Sideskeem on välja toodud ja kästud 1
B2 Ülema asendus 1
B3 TTRakR ülema asukoht 1
B4 Kokkusaamiste ajad ja kohad 1
B5 Äratundmismärguanded ja koodsõnad 1
A6 KÄSULISAD 2
B1 Käsu lisad on korrektselt vormistatud 1
B2 Käsu lisad on arusaadavad/loetavad 1
A7 MUUD TÄHELEPANEKUD 4
B1 Põhirõhk jõudude ja tule koondamisel 1
B2 Sügavus - kogu lahinguala tõhus kasutamine
1
B3 Initsiatiiv . VA tegevuse ennetamine (MÕS) 1
B4 Määratud reserv 1
3/4
Kommentaarid: MAKSIMUM TULEMUS
32
RÜHMAÜLEMA LAHINGUKÄSU ANDMISE HINDAMISLEHT
A B C D TEGEVUS MAKSIMUM TULEMUS
A0 ETTEVALMISUSED 1,5
B1 Maastikumudel/joonis 1
B2 Ülemate paigutus 0,5
A1 SISSEJUHATUS 2,5
B1 Kohaloleku kontroll 0,5
B2 Tegevus rünnaku korral 0,5
B3 Küsimuste esitamise kord 0,5
B4 Kellade kontroll 0,5
B5 Põhjasuund 0,5
A2 KÄSUANDMINE 2
B1 Hääle kasutamine 0,5
B2 Arusaadavus, selgus 0,5
B3 Olulisema kordamine 0,5
B4 Kaardi/mudeli kasutamine 0,5
A3 Käsust arusaamise kontroll 1
A4 Küsimustele selged ja arusaadavad vastused.
1
A5 Lahinguplaani läbimängimine 1
Kommentaarid: MAKSIMUM TULEMUS
9
RÜHMAÜLEMA LAHING DOKUMENTATSIOONI HINDAMISLEHT
A B C D TEGEVUS MAKSIMUM TULEMUS
A0 GRAAFILINE LAHINGUPLAAN 3
B1 Tulega kaetavate alade määratlemine ja nimetamine.
0,5
B2 Allüksuste positsioonide asukohad. 0,5
B3 Kaudtulesihtmärgid 0,5
B4 Pimedad alad ja nende tulega katmise kava. 0,5
B5 Tõkked koos planeeritud efektidega 0,5
B6 Tulepiirangud 0,5
A1 TULEMAATRIKS 3
B1 Positsioonide nimetused 0,5
B2 Relvasüsteemide jaotus tulealade vahel. 0,5
B3 Relvasüsteemide/positsioonide koordinaadid.
0,5
B4 Sihtmärkide kirjeldus 0,5
4/4
B5 Ülesanne, mida tulega täitma peab. 0,5
B6 Varupositsioonide kasutuselevõtmise tingimused.
0,5
A2 KOOSTAMINE 2
B1 Dokumentatsioon on korrektselt vormistatud.
0,5
B2 Dokumentatsioon on arusaadav/loetav. 0,5
Kommentaarid: MAKSIMUM TULEMUS
8
HINDAJA:
TULEMUS KOKKU: 49 A /MA
Lisa 1 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
Javelini kontrolltest nr 01
SISSEJUHATUS
Väljaõppekursus: …………………………
Teema: Javelin laskeseade, indikaatorid ja nende tähendused, lask, ohutustehnika ja struktuur.
Hinnatav: .................................................................................................................. (auaste, ees- ja perekonnanimi)
Hindamise aeg: .................................................................................................................. (päev, kuu, aasta)
Ülesanne: 1) Vastavalt küsimustele kirjuta vastustelahtrisse õige vastus.
Tingimused: 1) Test sooritatakse allüksusega õppeklassis. 2) Testi sooritamiseks on ettenähtud 40 min. 3) Valesti vastamise korral tuleb valele vastusele üks diagonaalkriips
peale tõmmata. 4) Arusaamatu vastuse ja sodimise korral loetakse vastus automaatselt
valeks.
Hindamiskord: 1) Iga õige vastus annab 1 punkti. 2) Maksimaalne punktisumma - 60 punkti. 3) Arvestuse saab kui on vähemalt 31 punkti. 4) Hinded:
- hinne „1“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 31–36 punkti; - hinne „2“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 37–42 punkti; - hinne „3“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 43–48 punkti; - hinne „4“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 49–54 punkti; - hinne „5“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 55–60 punkti.
PÕHIOSA
Jrk nr Küsimus Vastused Punktid
Laskeseade (CLU)
1. Kui palju kaalub laskeseade (CLU) koos akuga?
2. Mitmekordne on päevasihiku (Day FOV) optiline suurendus?
3. Mitmekordne on öösihiku (NFOV) kitsas vaateväli?
4. Mitmekordne on öösihiku (WFOV) lai vaateväli?
5. Kui pikk on laskeseadme (CLU) patarei tööaeg?
6. Kui pikk on laskeseadme (CLU) patarei tööaeg ekstreemsetes tingimustes?
7.
Mida mingi värv CLU aku/patarei indikaatoril näitab? 1) Roheline? 2) Kollane? 3) Punane (vilgub)?
1) 2) 3)
2/4
8. Kirjuta õige number vastava tähe järgi
1. Öösihik 2. Põhikorpus 3. Päevasihik 4. Niiskuseindikaator/kork 5. Video väljund 6. Kaitsmed 7. Lasuühenduspesa 8. Okulaar 9. Patarei pesa 10. Käepidemed 11. Test ühenduspesa 12. Vastuvõtja jahutusseade
A. – B. – C. – D. – E. – F. – G. – H. – I. – J. – K. – L. –
Mida tähendavad laskeseadme indikaatoril alljärgnevad märgid?
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
3/4
8.
9.
10.
11.
1) Ründemeetod – otse tabamine; 2) Lai vaateväli; 3) Soojad objektid heledamalt, külmad
objektid tumedamalt; 4) Rakett ei ole valmis; 5) Laskeseade (CLU) on SM lukusti
sihikupildis; 6) Rakett ühendatud; 7) Soojad objektid tumedamalt ja külmad
objektid heledamalt; 8) Päevane sihikupilt; 9) Kitsas vaateväli; 10) Laskeseadme sisse ehitatud kontrolltest
(CLU BIT) ebaõnnestus; 11) Ründemeetod – pealt tabamine.
Lask (LTA w/missile BCU peale panduna)
1. Kui palju kaalub lask?
2. Mitmekordne on SM lukusti suurendus?
3. Mis on maksimum efektiivne laskekaugus?
4. Mis on miinimum efektiivne laskekaugus? 1) Pealt tabamisega? 2) Otse tabamisega?
1) 2)
5. Kui pikk on patarei jahutusseadme (BCU) kestvus?
4/4
6. Kirjuta õige number vastava tähe järgi
1. Aku/patareijuhtimisseade 2. Õlarihm 3. Eesmine kate 4. Õlatugi 5. Tagumine kate 6. Kandekäepide 7. Laskeseadme ühenduspesa 8. Starditoru
A. - B. - C. - D. - E. - F. - G. - H. -
Ohutustehnika
1. Nimeta ohutusnurk ja ohutuskaugused.
1)
2) 3) 4)
TTRakK Javelin rühma struktuur
1. Mitu jagu on TTRakK Javelin rühmas?
2. Mitu meeskonda on igas jaos?
3. Mitu Javelin relva süsteemi on rühmas?
4. Nimeta kõik jao liikmed.
LÕPPOSA
Auaste, ees-ja perekonnanimi Allkiri Kuupäev
Testi kontrollis:
Lisa 2 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
TTRakK Javelini töökorda seadmise test
2/2
Lisa 3 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga
nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
Vastase tehnika test EESMÄRK: kontrollida Javelini erialakursuse kursuslaste masinate eristamist ning tundmisoskust. TINGIMUSED:
1) Test sooritatakse klassiruumis. 2) Vajalik on projektor, et näidata slaididel vastase tehnikat. 3) Test sooritatakse iseseisvalt. 4) Testil on 30 tehnikaühikut, mille vaatamiseks on 10 s; kirjutamiseks järgneb 10 s.
HINDAMISKORD:
1) Masinatüüp ning relvastus annab pool punkti, masina nimi annab pool punkti, kokku üks punkt tehnika kohta.
2) Maksimaalne punktisumma on 30. 3) Test on mitteeristava hindamisega. Tulemus on „Arvestatud“ (A), kui on vähemalt 20 punkti
saavutatud. 4) Tulemus on „Mittearvestatud“ (MA), kui on 19 või vähem punkti saavutatud. Samuti on
tulemus MA, kui tuvastatakse NATO masin vastasena ja vastupidi.
Jrk nr
Tüüp Mudel Relvastus NATO või VF?
Punktid
1. Tank T72B3 125 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
2. Tank T80BV 125 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
3. Lahingumasin BMP1 73 mm, 7.62 mm, JTTRaK VF
4. SoTra MT-LBM 6MB 30 mm, 7.62 mm VF
5. SoTra BTR82A 30 mm, 7.62 mm VF
6. Luure TIGR AGS17/AGS30/12.7 mm/7.62 mm
VF
7. SoTra Pasi XA-188 12.7 mm NATO
8. Luure PRP4 7.62 mm VF
9. Tankitõrje STURM-S JTTRaK VF
10. Kaudtuli BM21 GRAD 40x122 mm rakett VF
11. Lahingumasin FV510 Warrior 30 mm/7.62 mm NATO
12. SoTra Stryker M1126 12.7 mm NATO
13. SoTra BTR60 14.5 mm, 7.62 mm VF
14. Tankitõrje SPRUT-SD 125 mm, 7.62 mm VF
15. Pioneer MTU72 Puudub, võimalik 12.7 mm VF
16. Kaudtuli 2S19 152 mm, võimalik 12.7 mm VF
17. Pioneer IMR2 Puudub, võimalik 12.7 mm VF
18. SoTra BTR70 14.5 mm, 7.62 mm VF
19. Tank(Ujuvtank) PT76 76 mm, 7.62 mm VF
20. Luure BRM3K 30 mm, 7.62 mm VF
21. Tank T55 100 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
22. Luure BRDM2 14.5 mm, 7.62 mm VF
23. Pioneer UR77 Puudub (2x Demineerimisseadeldist)
VF
24. Tank M1A2 Abrams 120 mm/12.7 mm/7.62 mm NATO
25. SoTra MTLB 7.62 mm VF
26. Tank T90 125 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
27. Tank Leopard 2 120 mm/2x 7.62 mm NATO
2/3
28. Lahingumasin BMP3 100 mm, 30 mm, 7.62 mm VF
29. Lahingumasin CV9035(CV90) 35 mm/7.62 mm NATO
30. Lahingumasin BMP2 30 mm, 7.62 mm, JTTRaK VF
Nimi: Kuupäev:
Hindaja: Punktid: A/MA:
3/3
Vastase tehnika test EESMÄRK: kontrollida Javelini erialakursuse kursuslaste masinate eristamis ning tundmisoskust. TINGIMUSED:
1) Test sooritatakse klassiruumis. 2) Vajalik on projektor, et näidata slaididel vastase tehnikat. 3) Test sooritatakse iseseisvalt. 4) Testil on 30 tehnikaühikut, mille vaatamiseks on 10; kirjutamiseks järgneb 10 s.
HINDAMISKORD:
1) Masinatüüp ning relvastus annab pool punkti, ning masina nimi annab pool punkti, kokku üks punkt tehnika kohta.
2) Maksimaalne punktisumma on 30. 3) Test on mitteeristava hindamisega. Tulemus on „Arvestatud“ (A), kui on vähemalt 20
punkti saavutatud. 4) Tulemus on „Mittearvestatud“ (MA), kui on 19 või vähem punkti saavutatud. Samuti on
tulemus MA, kui tuvastatakse NATO masin vastasena ja vastupidi.
Jrk nr
Tüüp Mudel Relvastus NATO või VF?
Punktid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
Nimi: Kuupäev:
Hindaja: Punktid: A/MA:
Lisa 4 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
Sihturi test
2/2
Lisa Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursuse kursusekava“ juurde
TTRAkR ülema käsu test
RÜHMAÜLEMA LAHINGUKÄSU HINDMISLEHT
A B C D TEGEVUS MAKSIMUM TULEMUS
A0 KÄSU ÜLESEHITUS JA PRODUKTID 1
B1 5p formaat 0,5
B2 Käsu lisad (lisa A - TASKORG, lisa B - vastase ORBAT + TeVa-d, lisa C - rühma manöövriskeem)
0,5
A1 OLUKORD 8
B1 Keskkond
C1 Maastik, ilmastik - mida need meie jaoks tähendavad?
1
B2 Juurde antud ja ära võetud üksused. 1
B3 Vastase jõud
C1 VA jõud MehJVP alas - VA üldine manöövri seletus.
1
C2 VA jõud TTRakR alas - tõenäoline ja ohtlik VA TeVa (seletatakse ja visualiseeritakse arusaadavalt).
1
C3 VA mõjud TTRakR operatsiooni- ja huvialas - mida see meie jaoks tähendab? NO-GO
1
C4 Graafiline analüüs on teostatud oma vastutusala eesmisest servast alates.
1
SISSEJUHATUS
Väljaõppekursus: …………………………………………………..
Teema: TTRakR ülema käsu andmine ja lahing dokumentatsiooni koostamine
Hinnatav: ……………………………………………………
Kuupäev: ……………………………………………………
Ülesanne: 1) Koosta MehJVP lahingukäsu põhjal TTRakR ülema lahingukäsk. 2) Anna maastikul rühmale rühmaülema lahingukäsk. 3) Koosta kõik vajalikud lahing dokumentatsiooni osised.
Tingimused: 1) Testi esimene osa sooritatakse allüksuse õppeklassis (130 min). 2) Testi teine osa sooritatakse maastikul (45 min). 3) Testi kolmas osa sooritatakse maastikul taktikalise olukorra
käigus (90 min).
Hindamine: Testi hindamine on mitteeristav. Maksimaalne punktisumma on 49 punkti. Saades 0 punkti NO-GO märgistusega lahtrist, tähendab eksamist läbikukkumist. „Arvestatud“ - minimaalselt 25 punkti või rohkem. „Mittearvestatud“ - 24 punkti ja vähem.
2/4
B4 Omad jõud
C1 MehJVP ülesanne ja manöövriskeem - seletatakse ja visualiseeritakse arusaadavalt.
1
C2 Naabrid ja nende ülesanded - seletatakse ja visualiseeritakse arusaadavalt.
1
A2 PÕHIÜLESANNE (kes, kus, mida, miks, millal) NO-GO
1
A3 TEOSTUS 7
B1 Jagunemine etappideks ja manöövriskeem (ei lähe kästud ülesande ja ülema käsuga vastuollu) NO-GO.
1
B2 Igale allüksusele konkreetne ülesanne vastavalt kompanii manöövriskeemile.
1
B3 Kaudtule ja pioneeride rakendamine. 1
B3 Maastiku analüüsil selgunud olulisemaid järeldusi võeti arvesse tegevusvariandi koostamisel.
1
B4 Ilmastiku analüüsil selgunud olulisemaid järeldusi võeti arvesse enda tegevusvariandi koostamisel.
1
B5 VA tegevusvarianti ja mõjusid operatsiooni- ja huvialas arvestati enda tegevusvariandi koostamisel.
1
B6 Kooskõlastavad juhised (ettekanded, tule avamine, raadioside juhised, lahinguvalmidus).
1
A4 LAHINGUTEENINDUS 3
B1 Lahinguteenindustoetus kontseptsioon selgelt välja toodud ja kästud kõigis etappides.
1
B2 Meditsiinilise abi andmine ning evakuatsiooni plaan on kästud kõigis etappides.
1
B3 Tehnika remont ja kogumine on kästud kõigis etappides.
1
A5 JUHTIMINE JA SIDE 5
B1 Sideskeem on välja toodud ja kästud 1
B2 Ülema asendus 1
B3 TTRakR ülema asukoht 1
B4 Kokkusaamiste ajad ja kohad 1
B5 Äratundmismärguanded ja koodsõnad 1
A6 KÄSULISAD 2
B1 Käsu lisad on korrektselt vormistatud 1
B2 Käsu lisad on arusaadavad/loetavad 1
A7 MUUD TÄHELEPANEKUD 4
B1 Põhirõhk jõudude ja tule koondamisel 1
B2 Sügavus - kogu lahinguala tõhus kasutamine
1
B3 Initsiatiiv . VA tegevuse ennetamine (MÕS) 1
B4 Määratud reserv 1
3/4
Kommentaarid: MAKSIMUM TULEMUS
32
RÜHMAÜLEMA LAHINGUKÄSU ANDMISE HINDAMISLEHT
A B C D TEGEVUS MAKSIMUM TULEMUS
A0 ETTEVALMISUSED 1,5
B1 Maastikumudel/joonis 1
B2 Ülemate paigutus 0,5
A1 SISSEJUHATUS 2,5
B1 Kohaloleku kontroll 0,5
B2 Tegevus rünnaku korral 0,5
B3 Küsimuste esitamise kord 0,5
B4 Kellade kontroll 0,5
B5 Põhjasuund 0,5
A2 KÄSUANDMINE 2
B1 Hääle kasutamine 0,5
B2 Arusaadavus, selgus 0,5
B3 Olulisema kordamine 0,5
B4 Kaardi/mudeli kasutamine 0,5
A3 Käsust arusaamise kontroll 1
A4 Küsimustele selged ja arusaadavad vastused.
1
A5 Lahinguplaani läbimängimine 1
Kommentaarid: MAKSIMUM TULEMUS
9
RÜHMAÜLEMA LAHING DOKUMENTATSIOONI HINDAMISLEHT
A B C D TEGEVUS MAKSIMUM TULEMUS
A0 GRAAFILINE LAHINGUPLAAN 3
B1 Tulega kaetavate alade määratlemine ja nimetamine.
0,5
B2 Allüksuste positsioonide asukohad. 0,5
B3 Kaudtulesihtmärgid 0,5
B4 Pimedad alad ja nende tulega katmise kava. 0,5
B5 Tõkked koos planeeritud efektidega 0,5
B6 Tulepiirangud 0,5
A1 TULEMAATRIKS 3
B1 Positsioonide nimetused 0,5
B2 Relvasüsteemide jaotus tulealade vahel. 0,5
B3 Relvasüsteemide/positsioonide koordinaadid.
0,5
B4 Sihtmärkide kirjeldus 0,5
4/4
B5 Ülesanne, mida tulega täitma peab. 0,5
B6 Varupositsioonide kasutuselevõtmise tingimused.
0,5
A2 KOOSTAMINE 2
B1 Dokumentatsioon on korrektselt vormistatud.
0,5
B2 Dokumentatsioon on arusaadav/loetav. 0,5
Kommentaarid: MAKSIMUM TULEMUS
8
HINDAJA:
TULEMUS KOKKU: 49 A /MA
Lisa 1 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
Javelini kontrolltest nr 01
SISSEJUHATUS
Väljaõppekursus: …………………………
Teema: Javelin laskeseade, indikaatorid ja nende tähendused, lask, ohutustehnika ja struktuur.
Hinnatav: .................................................................................................................. (auaste, ees- ja perekonnanimi)
Hindamise aeg: .................................................................................................................. (päev, kuu, aasta)
Ülesanne: 1) Vastavalt küsimustele kirjuta vastustelahtrisse õige vastus.
Tingimused: 1) Test sooritatakse allüksusega õppeklassis. 2) Testi sooritamiseks on ettenähtud 40 min. 3) Valesti vastamise korral tuleb valele vastusele üks diagonaalkriips
peale tõmmata. 4) Arusaamatu vastuse ja sodimise korral loetakse vastus automaatselt
valeks.
Hindamiskord: 1) Iga õige vastus annab 1 punkti. 2) Maksimaalne punktisumma - 60 punkti. 3) Arvestuse saab kui on vähemalt 31 punkti. 4) Hinded:
- hinne „1“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 31–36 punkti; - hinne „2“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 37–42 punkti; - hinne „3“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 43–48 punkti; - hinne „4“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 49–54 punkti; - hinne „5“ - kui saadud tulemus jääb vahemikku 55–60 punkti.
PÕHIOSA
Jrk nr Küsimus Vastused Punktid
Laskeseade (CLU)
1. Kui palju kaalub laskeseade (CLU) koos akuga?
2. Mitmekordne on päevasihiku (Day FOV) optiline suurendus?
3. Mitmekordne on öösihiku (NFOV) kitsas vaateväli?
4. Mitmekordne on öösihiku (WFOV) lai vaateväli?
5. Kui pikk on laskeseadme (CLU) patarei tööaeg?
6. Kui pikk on laskeseadme (CLU) patarei tööaeg ekstreemsetes tingimustes?
7.
Mida mingi värv CLU aku/patarei indikaatoril näitab? 1) Roheline? 2) Kollane? 3) Punane (vilgub)?
1) 2) 3)
2/4
8. Kirjuta õige number vastava tähe järgi
1. Öösihik 2. Põhikorpus 3. Päevasihik 4. Niiskuseindikaator/kork 5. Video väljund 6. Kaitsmed 7. Lasuühenduspesa 8. Okulaar 9. Patarei pesa 10. Käepidemed 11. Test ühenduspesa 12. Vastuvõtja jahutusseade
A. – B. – C. – D. – E. – F. – G. – H. – I. – J. – K. – L. –
Mida tähendavad laskeseadme indikaatoril alljärgnevad märgid?
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
3/4
8.
9.
10.
11.
1) Ründemeetod – otse tabamine; 2) Lai vaateväli; 3) Soojad objektid heledamalt, külmad
objektid tumedamalt; 4) Rakett ei ole valmis; 5) Laskeseade (CLU) on SM lukusti
sihikupildis; 6) Rakett ühendatud; 7) Soojad objektid tumedamalt ja külmad
objektid heledamalt; 8) Päevane sihikupilt; 9) Kitsas vaateväli; 10) Laskeseadme sisse ehitatud kontrolltest
(CLU BIT) ebaõnnestus; 11) Ründemeetod – pealt tabamine.
Lask (LTA w/missile BCU peale panduna)
1. Kui palju kaalub lask?
2. Mitmekordne on SM lukusti suurendus?
3. Mis on maksimum efektiivne laskekaugus?
4. Mis on miinimum efektiivne laskekaugus? 1) Pealt tabamisega? 2) Otse tabamisega?
1) 2)
5. Kui pikk on patarei jahutusseadme (BCU) kestvus?
4/4
6. Kirjuta õige number vastava tähe järgi
1. Aku/patareijuhtimisseade 2. Õlarihm 3. Eesmine kate 4. Õlatugi 5. Tagumine kate 6. Kandekäepide 7. Laskeseadme ühenduspesa 8. Starditoru
A. - B. - C. - D. - E. - F. - G. - H. -
Ohutustehnika
1. Nimeta ohutusnurk ja ohutuskaugused.
1)
2) 3) 4)
TTRakK Javelin rühma struktuur
1. Mitu jagu on TTRakK Javelin rühmas?
2. Mitu meeskonda on igas jaos?
3. Mitu Javelin relva süsteemi on rühmas?
4. Nimeta kõik jao liikmed.
LÕPPOSA
Auaste, ees-ja perekonnanimi Allkiri Kuupäev
Testi kontrollis:
Lisa 2 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
TTRakK Javelini töökorda seadmise test
2/2
Lisa 3 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga
nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
Vastase tehnika test EESMÄRK: kontrollida Javelini erialakursuse kursuslaste masinate eristamist ning tundmisoskust. TINGIMUSED:
1) Test sooritatakse klassiruumis. 2) Vajalik on projektor, et näidata slaididel vastase tehnikat. 3) Test sooritatakse iseseisvalt. 4) Testil on 30 tehnikaühikut, mille vaatamiseks on 10 s; kirjutamiseks järgneb 10 s.
HINDAMISKORD:
1) Masinatüüp ning relvastus annab pool punkti, masina nimi annab pool punkti, kokku üks punkt tehnika kohta.
2) Maksimaalne punktisumma on 30. 3) Test on mitteeristava hindamisega. Tulemus on „Arvestatud“ (A), kui on vähemalt 20 punkti
saavutatud. 4) Tulemus on „Mittearvestatud“ (MA), kui on 19 või vähem punkti saavutatud. Samuti on
tulemus MA, kui tuvastatakse NATO masin vastasena ja vastupidi.
Jrk nr
Tüüp Mudel Relvastus NATO või VF?
Punktid
1. Tank T72B3 125 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
2. Tank T80BV 125 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
3. Lahingumasin BMP1 73 mm, 7.62 mm, JTTRaK VF
4. SoTra MT-LBM 6MB 30 mm, 7.62 mm VF
5. SoTra BTR82A 30 mm, 7.62 mm VF
6. Luure TIGR AGS17/AGS30/12.7 mm/7.62 mm
VF
7. SoTra Pasi XA-188 12.7 mm NATO
8. Luure PRP4 7.62 mm VF
9. Tankitõrje STURM-S JTTRaK VF
10. Kaudtuli BM21 GRAD 40x122 mm rakett VF
11. Lahingumasin FV510 Warrior 30 mm/7.62 mm NATO
12. SoTra Stryker M1126 12.7 mm NATO
13. SoTra BTR60 14.5 mm, 7.62 mm VF
14. Tankitõrje SPRUT-SD 125 mm, 7.62 mm VF
15. Pioneer MTU72 Puudub, võimalik 12.7 mm VF
16. Kaudtuli 2S19 152 mm, võimalik 12.7 mm VF
17. Pioneer IMR2 Puudub, võimalik 12.7 mm VF
18. SoTra BTR70 14.5 mm, 7.62 mm VF
19. Tank(Ujuvtank) PT76 76 mm, 7.62 mm VF
20. Luure BRM3K 30 mm, 7.62 mm VF
21. Tank T55 100 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
22. Luure BRDM2 14.5 mm, 7.62 mm VF
23. Pioneer UR77 Puudub (2x Demineerimisseadeldist)
VF
24. Tank M1A2 Abrams 120 mm/12.7 mm/7.62 mm NATO
25. SoTra MTLB 7.62 mm VF
26. Tank T90 125 mm, 12.7 mm, 7.62 mm VF
27. Tank Leopard 2 120 mm/2x 7.62 mm NATO
2/3
28. Lahingumasin BMP3 100 mm, 30 mm, 7.62 mm VF
29. Lahingumasin CV9035(CV90) 35 mm/7.62 mm NATO
30. Lahingumasin BMP2 30 mm, 7.62 mm, JTTRaK VF
Nimi: Kuupäev:
Hindaja: Punktid: A/MA:
3/3
Vastase tehnika test EESMÄRK: kontrollida Javelini erialakursuse kursuslaste masinate eristamis ning tundmisoskust. TINGIMUSED:
1) Test sooritatakse klassiruumis. 2) Vajalik on projektor, et näidata slaididel vastase tehnikat. 3) Test sooritatakse iseseisvalt. 4) Testil on 30 tehnikaühikut, mille vaatamiseks on 10; kirjutamiseks järgneb 10 s.
HINDAMISKORD:
1) Masinatüüp ning relvastus annab pool punkti, ning masina nimi annab pool punkti, kokku üks punkt tehnika kohta.
2) Maksimaalne punktisumma on 30. 3) Test on mitteeristava hindamisega. Tulemus on „Arvestatud“ (A), kui on vähemalt 20
punkti saavutatud. 4) Tulemus on „Mittearvestatud“ (MA), kui on 19 või vähem punkti saavutatud. Samuti on
tulemus MA, kui tuvastatakse NATO masin vastasena ja vastupidi.
Jrk nr
Tüüp Mudel Relvastus NATO või VF?
Punktid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
Nimi: Kuupäev:
Hindaja: Punktid: A/MA:
Lisa 4 Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89 kinnitatud „Tankitõrjekompleksi Javelin erialakursuse kursusekava“ juurde
Sihturi test
2/2
KÄSKKIRI KÄSKKIRI Tartu 16.12.2025 nr 0.1-3.15/25/89 Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursuse kursusekava ja tankitõrjekompleksi Javelini erialakursuse kursusekava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimääruse“ § 5 lg 1, § 24 lg 2 p 5,
Kaitseväe juhataja 21.08.2025 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Diviisi põhimäärus“ 14 lg 3 ning
Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirja nr 1379 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja“ punkti 20 alusel
1. Kinnitan „Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursuse
kursusekava“ (lisatud).
2. Kinnitan „Tankitõrjekompleksi Javelini erialakursuse kursusekava“ (lisatud).
3. Kursusekavad kehtivad kuni 31.10.2026. a.
4. Käskkiri teha teatavaks diviisi staabi väljaõppe- ja analüüsijaoskonnale, diviisi 2.
jalaväebrigaadi 1. Kuperjanovi jalaväepataljoni isikkoosseisule, Kaitseväe peastaabi
väljaõppejaoskonnale ning tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Antti Viljaste kolonel diviisi 2. jalaväebrigaadi ülem
KINNITATUD
Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89
Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursuse kursusekava
Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus
25-EK0053 Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursus (ROTTEK) pilootkursus.
Kursusekava koostaja: diviisi 2JVBr 1. Kuperjanovi JVP LTKo.
Kinnitaja: DIV 2JVBr ülem.
Nõuded kursuse alustamiseks
Kursuse alustamiseks peab olema läbitud reservohvitseri põhikursus (ROPK).
Kursuse ajaline kulg
1. Kursuse pikkus 76 akadeemilist tundi (AkT); 1.1. kursuse kestvus on 2 nädalat; 1.2. nädalas on 38 AkT.
2. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks on arvestatud 65 AkT. 3. Muude tegevuste aega on arvestatud 11 AkT, see hõlmab:
a. administreerivaid tegevusi 2 AkT; b. reservaega 7 AkT; c. üldfüüsilist ettevalmistust 2 AkT.
Kursuslasele tuleb anda piisavalt iseseisva õppimise aega läbitavate teemade omandamiseks ja asjakohase õppevara läbitöötamiseks. Väljaõpe peab olema korraldatud põhimõttel, et alguses loeng ja siis harjutus, mille käigus saab kursuslane oma teadmisi meenutada ja kinnitada.
Kursuse eesmärk
1. Ülesanne: 1.1. MehJVP tankitõrjerühma ülem juhib rühma taktikalistes tegevustest jalaväepataljoni koosseisus.
2. Tingimused.
2.1. Vahendid: 2.1.1. tankitõrjerühma koosseisu- ja varustusetabeli (KVT) järgne varustus; 2.1.2. jagu/Rühm püsitoimingud; 2.1.3. PÜ-lt või KoÜ-lt saadud operatsioonikäsk, ülesanne; 2.1.4. MehJVP TTR ÜTE; 2.1.5. MehJVP ÜTE.
2.2. Piirangud: NIL.
2/5
2.3. Keskkond: 2.3.1. kinnine ja poolkinnine maastik või hoonestatud alal; 2.3.2. muutuvad valgustingimused; 2.3.3. muutuvad ilmastikutingimused.
3. Standardid:
3.1. kasutab ametikohale KVT-s ettenähtud sidevahendeid, varustust ja relvastust taktikalise ülesande täitmiseks; 3.2. mõistab planeerida MehJVR pioneerivahendeid, et neutraliseerida vastase liikumisvabadus; 3.3. teab välikindlustamise planeerimise võimalusi ja vahendeid; 3.4. mõistab kasutada mehitamata õhusõidukeid, et leida ja mõjutada vastase üksuseid; 3.5. teab MehJVP, MehJVKo struktuuri, võimekust; 3.6. rakendab taktikalise ülesande planeerimisel üksuse juhtimise põhimõtteid (ingl Troop Leading Procedures); 3.7. käsib rühma taktikalise ülesande täitmise käsugrupile arusaadavalt, 5-punkti formaadi alusel, 30 minutilise
ettevalmistusajaga ja mitte kauem kui 20 minutit; 3.8. teab MehJVP tankitõrjerühma struktuuri ja võimekust; 3.9. teab vastase tankitõrje vastaseid tegevusi; 3.10. juhib tankitõrjerühma tegevust hävitusalas vastavalt tulemaatriksile; 3.11. juhib tankitõrjerühma rännakul ja paiknemisel.
3/5
Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine
1.1. Ülesanne: tankitõrje rühmaülem planeerib TTRakR vastavalt kõrgemale käsule, kas koondatult või hajutatult VA soomus tehnika hävitamiseks JVP lahinguplaani elluviimise toetamiseks.
1.2. Tingimused: 1.2.1. Abivahendid:
1.2.1.1. pataljoni käsk; 1.2.1.2. MehJVP ühtlustatud tegevuse
eeskiri; 1.2.1.3. operatsiooniala kaart (1:50 000
Kaitseväe kaart); 1.2.1.4. taktikalise ohu materjalid; 1.2.1.5. rühmaülema käsiraamat; 1.2.1.6. jagu/rühm püsitoimingud; 1.2.1.7. tankitõrjerühma ühtlustatud
tegevuse eeskiri (ÜTE). 1.2.2. Piirangud:
1.2.2.1. vajab pataljoni raamistikus tegutsedes juhendamist.
1.2.3. Keskkond: 1.2.3.1. kinnine/poolkinnine maastik; 1.2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhuga
valge aja tegevustel. 1.3. Standardid: 1.3.1. tunneb taktikalise ohu (vastase)
relvajõudude taktikat ja soomukite võimekust;
1.3.2. rakendab taktikalisi teadmisi TTRakR kasutamisel erinevates lahinguliikides;
1.3.3. valdab TTRakR lahingkäsu koostamise protseduure ning annab enesekindlalt lahingukäsu;
Kirjeldab TTRakK JAVELIN rühma struktuuri ja ülesandeid.
Mõistab ja rakendab maskeerimise ja petmise põhimõtteid.
Valib maastikul nõuetekohased TTRakK Javelin tulepositsioonid.
Mõistab tankitõrje osised (TTRakK-le soodsa maastiku valik, TT sügavus, TT relvade koondatud kasutamine, aktiivsus.
Koostöö teiste üksustega, julgestus, kaitstus ja varjatus, mobiilse TT reservi olemasolu.
Jälgib TTRakK kasutamise põhireegleid ja piiranguid ning tulekontrolli meetmeid.
Koostab TTRakK ülema tulekaardi.
Mõistab vastase roodu ja roodule antavate tugevduste kasutamise põhimõtteid põhilahinguliikides.
Planeerib TTRakK rännaku, paiknemise ja julgestuse lähtuvalt püsitoimingutest ja ülesandest.
Mõistab TTRakK taktikat rünnakul, kaitses, hoonestatud alal, rännakus, julgestuses ja paiknemisel.
Rühmitab TTRakK kaitsesse vastavalt püsitoimingule.
Koostab ja annab nõuetekohase TTRakK ülema lahingukäsu.
Hindamine on mitteeristav ja kujundav.
Õppur koostab saadud pataljoni käsu põhjal rühmaülema käsu ning annab käsu rühmale.
4/5
1.3.4. juhib TTRakR lahingutegevuses; 1.3.5. planeerib kuni 300 km motoriseeritud
rännaku 24 h jooksul kõigis ilmastiku tingimustes;
1.3.6. säilitab allüksuse võitlusvõime kõikides ilmastikuoludes rakendades õigeid rutiine;
1.3.7. planeerib mehitamata õhuvahenditega luure tegevuse kuni 5 km raadiuses ning edastab sihtmärke pataljonile;
1.3.8. planeerib koondatult TTRakR mõjutama samaaegselt vähemalt 6 sihtmärki korraga ja 32 sihtmärki ööpäeva jooksul.
1.3.9. planeerib hajutatult TTRakR mõjutama vähemalt 2 sihtmärki samaaegselt 4 eraldiseisval tegevusalal.
Kursuse jagunemine
Tankitõrje taktikaõpe Arvestus/Eksam 6
E-õpe 0 Harjutus 46
Iseseisev õpe 0 Loeng 14
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad MehJVP tankitõrjerühma võimekirjeldus (1x loeng). Tankitõrjeraketirühma ülema ülesanded (1x loeng). Vastase tankitõrjevastane tegevus (1x loeng). Tankitõrje osised (TTRakR-le soodsa maastiku valik, TT sügavus, TT relvade koondatud kasutamine, aktiivsus, koostöö teiste üksustega, julgestus, kaitstus ja varjatus, mobiilse TT reservi olemasolu) (2x loeng). Tankitõrjeraketirühma kasutamise põhireeglid ja piirangud ning tulekontrolli meetmed (1x loeng). Tankitõrjeraketirühm rännakul ja paiknemisel (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühm pealetungilahingus (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühm kaitselahingus (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühm lahingutegevuses hoonestatud alal (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühma tulemaatriksi ettevalmistamine ja tulekaardi koostamine (1x loeng, 5x harjutus). Taktikalised otsustusmängud (6x harjutus). Tankitõrjeraketirühma lahingkäsu koostamine ja käsu andmine (1x loeng, 15x harjutus). Tankitõrjeraketirühma lahingkäsu koostamine (6x arvestus). Tankitõrjeraketirühma lahingutegevuse juhtimine (2x loeng, 12x harjutus).
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 1: tankitõrje rühmaülem planeerib TTRakR vastavalt kõrgemale käsule, kas koondatult või hajutatult VA soomus tehnika hävitamiseks JVP lahinguplaani elluviimise toetamiseks.
5/5
Juhised läbiviimiseks Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt kahte õppetöö vormi: loeng ja sellele järgnev harjutus. Rühmaülema väljaõpe toimub paralleelselt AÜK väljaõppega, rühmaülem saab üksusele anda käske ja osaleda praktilistel sooritustel juhtivas rollis, kogemuse saamiseks. Relvameeskonna õppega kattuvad ained ühildada. Käskude koostamine peaks toimuma eraldi päevadel.
Hindamine Hindamine on mitteeristav
sh kokkuvõtva hinde kujunemine
Õppur koostab saadud pataljoni käsu põhjal tankitõrjeraketirühma lahingukäsu ning annab käsu rühmale. Käsk peab vastama 5- punkti käsu ülesehitusele.
sh hindekriteeriumid Teema on positiivselt sooritatud, kui TTRakR ülema käsu test (vt lisa) on sooritatud tulemusele „arvestatud“. Tulemus sooritatakse, kui on saavutatud 25 punkti 49-st. Samuti ei tohi olla NO-GO elemendiga märgistatut lahtri tulemus 0 punkti.
Õppemeetodid Loeng, harjutus, seminar, praktika, iseseisevõpe
Hindamismeetodid Mitteeristav hindamine
Lõimitud teemad Tankitõrjeraketikompleksi Javelin erialakursus
Mehhaniseeritud jalaväepataljoni tankitõrjerühma allüksusekursus
Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine
Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemine
Kursuse läbimiseks on vajalik koostada kirjalik test. Testi sooritamise lävend on välja toodud TTRakR ülema käsu testis (vt lisa).
sh lävend Tankitõrjeraketirühma ülema lahingkäsk on koostatud positiivsele tulemusele (vt lisa). Õppur mõistab tankitõrjeraketirühma taktikalisi tegevusi ning kuidas neid läbi viia.
Õppematerjalid
1. Relvade ja erivahendite kasutusjuhendid. 2. „Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat“ (2012), KVÜÕA. 3. „Rühmaülema käsiraamat“ (2015), KVÜÕA. 4. Jalaväerühma lahingutegevus (2018), KVA. 5. „Tankitõrje õpik“. Urmas Aal (2000), Eesti Kaitsejõud. 6. Jalaväepataljoni tankitõrjerühm 2031 (ATR-2KM-PLT) võimekirjeldus. 7. Jagu/rühm püsitoimingud (2018), KVA. 8. „Taktikaline vastane „Punane”. Käsiraamat maaväele“ (2020), Luurekeskus. 9. „Taktikaline vastane „Punane“. Taktika käsiraamat“ (2020), Luurekeskus.
KINNITATUD Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89
Tankitõrjeraketikompleksi meeskonna erialakursuse kursusekava
Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus
25-EK0055 Tankitõrjeraketikompleksi meeskonna erialakursus pilootkursus.
Kursuse koostaja: diviisi 2JVBr 1. Kuperjanovi JVP LTKo.
Kinnitaja: DIV 2JVBr ülem.
Nõuded kursuse alustamiseks Kursuse alustamiseks peab olema läbitud sõduri baaskursus.
Kursuse ajaline kulg
1. Kursuse pikkus 114 akadeemilist tundi (AkT); 1.1. kursuse kestvus on 3 nädalat; 1.2. nädalas on 38 AkT.
2. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks on arvestatud 80 AkT. 3. Muude tegevuste aega on arvestatud 34 AkT, see hõlmab:
a. administreerivaid tegevusi 3 AkT; b. aeg varasemate teemade kordamiseks 12AkT; c. reservaega 7 AkT; d. üldfüüsilist ettevalmistust 6 AkT; e. Automaadi jätkulaskeväljaõpe 6AkT.
Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks tuleb korraldada 1 kolme päevane välilaager, mille fookus on taktikaliste tegevuste harjutamine ja tegevused piiratud nähtavusega tingimustes.
Kursuse eesmärk
1. Ülesanne: 1.1. Õppur hävitab vastase soomustehnikat kuni keskmaa distantsini (2 km).
2. Tingimused
2.1. Vahendid: 2.1.1. TTRakMsk isikoosseisu individuaalvarustus ja relvastus; 2.1.2. TTRakMsk varustus (üksusevarustus ja sidevahendid).
2.2. Piirangud: 2.2.1. osaline järelevalve.
2.3. Keskkond: 2.3.1. avatud ja poolkinnine maastik; 2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhuga valge aja tegevustel; 2.3.3. klassiruum.
2/7
3. Standardid:
3.1. teab TTRakK Javelin jao struktuuri ning meeskonnaliikmete ülesandeid; 3.2. rakendab teadmisi, et valida ja ette valmistada nõuetekohast tulepositsiooni ning valdab Javelini relvasüsteemi
efektiivselt; 3.3. teab taktikalise ohu relvajõudude soomustehnika võimeid kuni rühma tasemeni; 3.4. teab TTRakK Javelini laskeseadet, indikaatoreid ja nende tähendusi, lasku ning tunneb ohutustehnikat; 3.5. valdab oskusi seada TTRakK Javelini lahing- ja rännakasendisse, kontrollida töökorrasolekut ning hooldab
relvasüsteemi; 3.6. valdab oskusi sihtmärki tuvastada, lukustada ja hävitada ning tegutseb tõrgete korral.
Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine
1.1. Ülesanne: Õppur käsitseb tankitõrje raketikompleksi (TTRakK).
1.2. Tingimused: 1.2.1. Abivahendid:
1.2.1.1. TTRakK; 1.2.1.2. lastud TTRakK lahingmoona kest.
1.2.2. Piirangud: 1.2.2.1. NIL.
1.2.3. Keskkond: 1.2.3.1. sõltumata aastaajast ja valgustingimustest.
1.3. Standardid: 1.3.1. käsitseb TTRakK vastavalt ohutusnõuetele lahingus; 1.3.2. teab TTRakK Taktikalisi tehnilisi andmeid, eri rakette
ning nende märgistusi, relva osi ja nende funktsiooni;
1.3.3. teab, kuidas kõrvaldada relvasüsteemi tõrkeid vastavalt ohutusnõuetes sätestatud kriteeriumitele;
1.3.4. oskab seada TTRakK Javelini lahing- ja rännakasendisse, kontrollida töö-korrasolekut ning hooldada.
1.3.5. sooritab tabava sihitud lasud kasutades TTRakK-i simulaatoriharjutust vastavalt harjutuse kriteeriumitele.
Õppur oskab käsitleda TTRakK vastavalt ohutusnõuetele.
õppur teab TTRakK taktikalisi-tehnilisi andmeid, rakette, märgistusi, relva osi ning funktsioone; õppur oskab sooritada tabava sihitud lasu simulatsiooniseadmes BST.
Hindamine on mitte eristav.
Hindamine on sooritatud kahe osana.
Esimene osa on teooriatest, milles kontrollitakse TTRakR struktuuri tundmist, TTRakK tundmist ning ohutuseeskirjade tundmist. Test sooritatakse klassiruumis kirjalikult (vt lisa 1).
Teine osa on TTRakK Javelini töökorda seadmise test, mille ajal kontrollitakse kaitseväelaste teadmisi ja oskusi TTRakK Javelini seadmisel lahingu- ja rännakasendisse õiges järjekorras (vt lisa 2).
3/7
2.1. Ülesanne: õppur tuvastab vastase tehnika ning selle tüüpi ja relvastust (TASE 1).
2.2. Tingimused: 2.2.1. Abivahendid:
2.2.1.1. taktikaline vastane punane taktika käsiraamat; 2.2.1.2. taktikaline vastane punane maaväe
käsiraamat; 2.2.1.3. luurekeskuse vastase tehnika materjalid.
2.2.2. Piirangud: 2.2.2.1. NIL.
2.2.3. Keskkond: 2.2.3.1. klass.
2.3. Standardid: 2.3.1. õppur eristab erinevaid vastase masinaid ning
masinatüüpe 30 sekundi jooksul; 2.3.2. teab vastase tehnika relvastust vastavalt kaliibrile ja
relvatüübile; 2.3.3. eristab NATO masinaid vastase tehnikast 30
sekundi jooksul; 2.3.4. teab vastase taktikat kuni rühma tasandini.
Õppur oskab eristada erinevaid vastase masinaid ning masinatüüpe; õppur teab vastase tehnika relvastust.
Oskab eristada NATO masinaid Vene Föderatsiooni masinatest.
Hindamine on mitteeristav.
Hindamine on korraldatud praktilise testina, mis sooritatakse klassis. Õppuritele näidatakse 30 slaidi, millel on soomusmasinad. Õppurid peavad ettenähtud aja jooksul ära tuvastama masina mudeli, tüübi ning relvastuse. Arvestatud saamiseks on vaja saada 20 punkti 30-st ning ei tohi tuvastada NATO masinaid vastase masinana (vt lisa 3).
3.1. Ülesanne: kursuslane teab meeskonnaliikmete (sihturi/laaduri) ülesandeid meeskonna koosseisus.
3.2. Tingimused: 3.2.1. Abivahendid:
3.2.1.1. TTRakKMsk isikkooseisu individuaalvarustus ja relvastus;
3.2.1.2. TTRakKMsk varustus (üksusevarustus ja sidevahendid).
3.2.2. Piirangud: 3.2.2.1. osaline järelvalve.
3.2.3. Keskkond: 3.2.3.1. avatud ja poolkinnine maastik; 3.2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhuga valge aja
tegevused.
Õppur teab tankitõrjeüksuse struktuuri.
õppur teab enda rolli meeskonnas ning täidab vastavaid ülesandeid.
õppur teab TTRakMsk tulepositsiooni hõivamise drilli ning oskab selle alusel hõivata positsiooni ja täita enda ametikohale ettenähtud ülesandeid.
Hindamine on mitteeristav.
Hindamine on sooritatud kahe osana.
Praktiliste soorituste ajal teostatakse kujundavat hindamist. Instruktor annab tagasisidet tegevusest kogu meeskonnale, eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks sihturi või laadurina.
Teine osa on sihturi test, mille ajal kontrollitakse TTRakK ohutut ja korrektset käsitlemist, BIT-i sooritamist, ning BST-s harjutuse sooritamist. Test sooritatakse siseruumis lahingvarustuses (vt lisa 4).
4/7
3.3. Standardid: 3.3.1. teab TTRakR struktuuri ja vahendeid; 3.3.2. teab meeskonnaliikmete ülesandeid; 3.3.3. hõivab meeskonnaga positsiooni, püstitab ning
maskeerib selle 20 minuti jooksul alates varjealale jõudmisest;
3.3.4. valib nõuetekohase tulepositsiooni; 3.3.5. koostab tulekaardi 5 minuti jooksul; 3.3.6. teab erinevaid pioneeritõkkeid; 3.3.7. rajab vajadusel TTRakK pettepositsiooni; 3.3.8. reageerib vastase UAS ja FPV ohule.
Kursuse jagunemine
Relvaõpe Arvestus/Eksam 4
E-Õpe 0 Harjutus 9
Iseseisev õpe 6 Loeng 12
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad TTRakK üldkirjeldus ja Taktikalised-tehnilised andmed (2x loeng). TTRakK ohutuseeskirjad ja piirangud (1x loeng). TTRakK relvaosade nimetused ja funktsioonid, raketid ja nende märgistused (1x loeng). Aku kinnitamine ning laadimine (1x harjutus). TTRakK lülitite funktsioonid ja töökorrasoleku kontroll (1x loeng; 1x harjutus). TTRakK funktsioonid ja sihtmärgistamine (1x loeng; 1x harjutus). TTRakK viimine rännaku- ja lahingasendisse, laskeasendid (1x harjutus). Lasu sooritamise põhimõtted (1x loeng). Raketi režiimid, süsteemi tekst teated (1x loeng). TTRakK simulatsiooniseadme tutvustus (1x loeng; 1x harjutus). Harjutused simulaatoril (6x iseseisev õpe). TTRakK kandevarustusega tutvumine, sättimine ja harjutamine (1x harjutus). TTRakK hooldus (1x harjutus). Tõrked ja ohutus (1x loeng). Teooriatest (1x arvestus). TTRakK Javelin töökorda seadmise test (3x arvestus). Ühekordne tankitõrjelask C-90 Instalaza (1x loeng; 1x harjutus). Erivahendite õpe (Käsi GPS Garmin, laserkaugusmöödik PLRF-25C) (1x loeng; 1x harjutus).
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 1: käsitseb TTRakK (TASE 2).
5/7
Juhised läbiviimiseks Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt kahte õppetöö vormi: loeng ja sellele järgnev harjutus. Kursuse alaeesmärgi saavutamist kontrollitakse kahe testiga. Kui teema on läbitud peavad harjutused simulaatoril jätkuma läbi terve kursuse varasema õpitu kordamise ajal, eesmärgiga kinnitada ning hoida alal oskusi TTRakK käsitlemisel ning valmistada õppurit ette kursuse lõpus toimuvaks sihturi testiks.
Hindamine Eristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde kujunemine
Teema kokkuvõttev hinne kujuneb läbi kahe testi. Testide kriteeriumid ja tingimused on leitavad lisast 1 ja lisast 2. Teooriatest sooritatakse esimese kursusenädala lõpus. Kui teoreetiline test on sooritatud negatiivselt, siis on võimalik testi uuesti sooritada kokkuleppel instruktorkoosseisuga, kuid mitte varem kui päev hiljem. TTRakK Javelin töökorda seadmise test sooritatakse teise kursusenädala alguses. Kui TTRakK Javelin töökorda seadmise test on sooritatud negatiivselt, siis saab sooritada vähemalt ühe korra testi veel selle järgselt, kasutades testiks ettenähtud aega tunniplaanis maksimaalselt ära, et saada kordussooritusi. Kui testimise ajal ei saavutata tulemust „arvestatud“ või ei ole võimalik sooritada, siis sooritatakse test kokkuleppel instruktorkoosseisuga muul ajal kursuse jooksul. Teema läbimiseks peavad olema mõlemad testid sooritatud positiivselt.
sh hindekriteeriumid Teema on positiivselt sooritatud, kui mõlemad testid on sooritatud positiivselt. TTRakK Javelin töökorda seadmise testi positiivseks sooritamiseks on vajalik saavutada 14 punkti 17-st. Teoreetilise testi positiivseks sooritamiseks on vaja saavutada 31 punkti 60- st.
Taktikaline vastane punane õpe Arvestus/Eksam 1
E-Õpe 0 Harjutus 0
Iseseisev õpe 0 Loeng 4
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad Tõenäolise vastase iseloomustus (1x loeng). Tõenäolise vastase soomustehnika (2x loeng). NATO soomustehnika (1x loeng). Vastase tehnika test (1x arvestus). Juhised läbiviimiseks Vastase tehnika õppimiseks tuleb ära kasutada varasema õpitu kordamise aega, tehes iseseisvat õppimist simulatsiooniharjutustega samaaegselt ringtreeningu põhimõttel, kuna terve kursuse koosseis ei mahu harjutusi korraga teostama. Vastase tehnika õppimisel on põhifookuses vastaste masinate eristamine mudeli, tüübi ja relvastuse täpsusega. Tuleb rõhuda, et TTRak üksused pole tähtsad ainult tehnika hävitamisel, vaid ka luureelemendina. Vastase taktikat õpitakse kuni rühma tasemeni.
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 2: tuvastab vastase tehnika ning selle tüübi ja relvastuse (TASE 1).
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde kujunemine Hinne kujuneb vastase testi põhjal. Testi kriteeriumid on leitavad lisa 3-st. Vastase tehnika test sooritatakse 3. kursusenädala algul. Kui test on sooritatud negatiivselt, siis on võimalik järgi teha kursuse jooksul kokkuleppel instruktorkoosseisuga, kuid mitte varem kui 2 päeva möödumisel.
6/7
sh hindekriteeriumid Teema on positiivselt läbitud, kui praktiline test sooritatakse tulemusele „arvestatud“. Tulemus saavutatakse, kui on saadud vähemalt 20 punkti 30-st.
Tankitõrjeraketi üksuseõpe Arvestus/Eksam 6
E-Õpe 0 Harjutus 28
Iseseisev õpe 0 Loeng 8
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad Tankitõrje alused (1x loeng). TTRakK Javelin rühma struktuur ja ülesanded (1x loeng). Relva tulepositsioon ja sellele esitatavad nõuded (2x harjutus).. Tulepositsiooni valik ja ohutustehnika tulepositsioonil (1x loeng) Tulepositsiooni hõivamine meeskonna kooseisus (1x loeng; 4x harjutus). TTRakK Javelini meeskonna tegevus lahingus (16x harjutus). Tulejuhtimine (1x loeng; 1x harjutus). TTRakK tulekaardi koostamine (1x loeng; 1x harjutus). Tankivastased pioneeritõkked ja pettepositsiooni rajamine (2x loeng). Rännak meeskonna varustuses 5–10 km (4x harjutus). Sihturi test (6x arvestus). Juhised läbiviimiseks Teema eeldus on, et TTRakK Javelin töökorda seadmise test on läbitud. Põhiline fookus on meeskonna- ning jao drillide omandamine, kuid harjutatakse ka tulekaardi koostamist ja pettepositsiooni rajamist. Harjutuste ajal tuleb võimalusel kasutada vastase soomusgruppi või seda imiteerivaid sõidukeid. Lisaks eelnevale tuleb teemadesse põimida ka varasemalt õpitud individuaalseid oskuseid. Näiteks tuletellimine ja masinate tuvastamine. Välilaagrite puhul on fookuses meeskonna ja jao tulepositsiooni hõivamine, kus päevasel ajal harjutatakse tulepositsioonide hõivamist ning rajamist. Välilaagri õhtust ja öist aega kasutatakse sihtmärgi tabamise, tulepositsiooni vahetamise ja julgestusrutiini harjutamiseks piiratud nähtavusega tingimustes.
Kuna praktiliste soorituste jaoks puudub küllaldane instruktorkoosseis, et kõik meeskonnad mehitada, siis puudub soorituste ajal mingitel meeskondadel pidev järelevalve ning sõdurid teostavad harjutusi iseseisvalt. Seega on tähtis roteerida, mis jagude juures instruktorid on, et kõik meeskonnad saaksid parimat tagasisidet.
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 3: kursuslane teab meeskonnaliikme (sihturi/laaduri) ülesannet, tema rolli meeskonnas ning oskab saadud teadmisi lahingus rakendada.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde kujunemine Teema põhiline hindamisvorm on kujundav. Tagasisidestamisele tuleb kaasata kogu jagu, et anda mitmekülgsemat tagasisidet, ning teiste tagasisidest õppimiseks olukorras, kus igal kordusel ei ole instruktorit. Kokkuvõtva hindamisena sooritatakse teema lõpus sihturi testi, millega kontrollitakse individuaalseid oskusi. Test sooritatakse 3. kursusenädalal.
7/7
Kui test on sooritatud negatiivselt, siis on võimalik testi uuesti sooritada kokkuleppel kursuse instruktorkoosseisuga, kuid mitte varem, kui päev hiljem.
sh hindekriteeriumid Teema on arvestatud, kui sihturi test on sooritatud tulemusele „arvestatud“. Tulemus sooritatakse, kui pole eksitud NO- GO-elementidega ning on läbitud viis vajalikku miinimumharjutust, mis on ettenähtud testi positiivseks soorituseks.
Õppemeetodid Drill, harjutus, iseseisev õpe, loeng, simulatsioon.
Hindamismeetodid Hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamismeetodit.
Lõimitud teemad Jalaväepataljoni tankitõrjerühma allüksusekursus.
Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine
Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemine
Kursuslane peab sooritama kaks teoreetilist (Javelini teooriatest ja vastase tehnika test) ning kaks praktilist testi (TTRakK töökorda seadmise test ja Javelini sihturi test). Hindamiskriteeriumid on välja toodud lisades.
sh lävend Kõik testid on sooritatud positiivsele tulemusele.
Õppematerjalid
1. Relvade ja erivahendite kasutusjuhendid. 2. „Tankitõrje õpik“. Urmas Aal (2000), Eesti kaitsejõud. 3. Jagu/rühm püsitoimingud (2018), KVA. 4. ATP 3-21.8 Infantry Platoon and Squad (2016), US Department of Army. 5. „Taktikaline vastane „Punane”. Käsiraamat maaväele“ (2020), Luurekeskus. 6. „Taktikaline vastane „Punane“. Taktika käsiraamat“ (2020), Luurekeskus. 7. Relvade ja erivahendite kasutusjuhendid vastavalt ettenähtud vahendile. 8. Simulaatori BST juhend. 9. Tankitõrjerelva laskmiste ohutuseeskiri OE 2.2.
KINNITATUD
Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89
Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursuse kursusekava
Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus
25-EK0053 Mehhaniseeritud jalaväepataljoni reservohvitseri tankitõrje erialakursus (ROTTEK) pilootkursus.
Kursusekava koostaja: diviisi 2JVBr 1. Kuperjanovi JVP LTKo.
Kinnitaja: DIV 2JVBr ülem.
Nõuded kursuse alustamiseks
Kursuse alustamiseks peab olema läbitud reservohvitseri põhikursus (ROPK).
Kursuse ajaline kulg
1. Kursuse pikkus 76 akadeemilist tundi (AkT); 1.1. kursuse kestvus on 2 nädalat; 1.2. nädalas on 38 AkT.
2. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks on arvestatud 65 AkT. 3. Muude tegevuste aega on arvestatud 11 AkT, see hõlmab:
a. administreerivaid tegevusi 2 AkT; b. reservaega 7 AkT; c. üldfüüsilist ettevalmistust 2 AkT.
Kursuslasele tuleb anda piisavalt iseseisva õppimise aega läbitavate teemade omandamiseks ja asjakohase õppevara läbitöötamiseks. Väljaõpe peab olema korraldatud põhimõttel, et alguses loeng ja siis harjutus, mille käigus saab kursuslane oma teadmisi meenutada ja kinnitada.
Kursuse eesmärk
1. Ülesanne: 1.1. MehJVP tankitõrjerühma ülem juhib rühma taktikalistes tegevustest jalaväepataljoni koosseisus.
2. Tingimused.
2.1. Vahendid: 2.1.1. tankitõrjerühma koosseisu- ja varustusetabeli (KVT) järgne varustus; 2.1.2. jagu/Rühm püsitoimingud; 2.1.3. PÜ-lt või KoÜ-lt saadud operatsioonikäsk, ülesanne; 2.1.4. MehJVP TTR ÜTE; 2.1.5. MehJVP ÜTE.
2.2. Piirangud: NIL.
2/5
2.3. Keskkond: 2.3.1. kinnine ja poolkinnine maastik või hoonestatud alal; 2.3.2. muutuvad valgustingimused; 2.3.3. muutuvad ilmastikutingimused.
3. Standardid:
3.1. kasutab ametikohale KVT-s ettenähtud sidevahendeid, varustust ja relvastust taktikalise ülesande täitmiseks; 3.2. mõistab planeerida MehJVR pioneerivahendeid, et neutraliseerida vastase liikumisvabadus; 3.3. teab välikindlustamise planeerimise võimalusi ja vahendeid; 3.4. mõistab kasutada mehitamata õhusõidukeid, et leida ja mõjutada vastase üksuseid; 3.5. teab MehJVP, MehJVKo struktuuri, võimekust; 3.6. rakendab taktikalise ülesande planeerimisel üksuse juhtimise põhimõtteid (ingl Troop Leading Procedures); 3.7. käsib rühma taktikalise ülesande täitmise käsugrupile arusaadavalt, 5-punkti formaadi alusel, 30 minutilise
ettevalmistusajaga ja mitte kauem kui 20 minutit; 3.8. teab MehJVP tankitõrjerühma struktuuri ja võimekust; 3.9. teab vastase tankitõrje vastaseid tegevusi; 3.10. juhib tankitõrjerühma tegevust hävitusalas vastavalt tulemaatriksile; 3.11. juhib tankitõrjerühma rännakul ja paiknemisel.
3/5
Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine
1.1. Ülesanne: tankitõrje rühmaülem planeerib TTRakR vastavalt kõrgemale käsule, kas koondatult või hajutatult VA soomus tehnika hävitamiseks JVP lahinguplaani elluviimise toetamiseks.
1.2. Tingimused: 1.2.1. Abivahendid:
1.2.1.1. pataljoni käsk; 1.2.1.2. MehJVP ühtlustatud tegevuse
eeskiri; 1.2.1.3. operatsiooniala kaart (1:50 000
Kaitseväe kaart); 1.2.1.4. taktikalise ohu materjalid; 1.2.1.5. rühmaülema käsiraamat; 1.2.1.6. jagu/rühm püsitoimingud; 1.2.1.7. tankitõrjerühma ühtlustatud
tegevuse eeskiri (ÜTE). 1.2.2. Piirangud:
1.2.2.1. vajab pataljoni raamistikus tegutsedes juhendamist.
1.2.3. Keskkond: 1.2.3.1. kinnine/poolkinnine maastik; 1.2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhuga
valge aja tegevustel. 1.3. Standardid: 1.3.1. tunneb taktikalise ohu (vastase)
relvajõudude taktikat ja soomukite võimekust;
1.3.2. rakendab taktikalisi teadmisi TTRakR kasutamisel erinevates lahinguliikides;
1.3.3. valdab TTRakR lahingkäsu koostamise protseduure ning annab enesekindlalt lahingukäsu;
Kirjeldab TTRakK JAVELIN rühma struktuuri ja ülesandeid.
Mõistab ja rakendab maskeerimise ja petmise põhimõtteid.
Valib maastikul nõuetekohased TTRakK Javelin tulepositsioonid.
Mõistab tankitõrje osised (TTRakK-le soodsa maastiku valik, TT sügavus, TT relvade koondatud kasutamine, aktiivsus.
Koostöö teiste üksustega, julgestus, kaitstus ja varjatus, mobiilse TT reservi olemasolu.
Jälgib TTRakK kasutamise põhireegleid ja piiranguid ning tulekontrolli meetmeid.
Koostab TTRakK ülema tulekaardi.
Mõistab vastase roodu ja roodule antavate tugevduste kasutamise põhimõtteid põhilahinguliikides.
Planeerib TTRakK rännaku, paiknemise ja julgestuse lähtuvalt püsitoimingutest ja ülesandest.
Mõistab TTRakK taktikat rünnakul, kaitses, hoonestatud alal, rännakus, julgestuses ja paiknemisel.
Rühmitab TTRakK kaitsesse vastavalt püsitoimingule.
Koostab ja annab nõuetekohase TTRakK ülema lahingukäsu.
Hindamine on mitteeristav ja kujundav.
Õppur koostab saadud pataljoni käsu põhjal rühmaülema käsu ning annab käsu rühmale.
4/5
1.3.4. juhib TTRakR lahingutegevuses; 1.3.5. planeerib kuni 300 km motoriseeritud
rännaku 24 h jooksul kõigis ilmastiku tingimustes;
1.3.6. säilitab allüksuse võitlusvõime kõikides ilmastikuoludes rakendades õigeid rutiine;
1.3.7. planeerib mehitamata õhuvahenditega luure tegevuse kuni 5 km raadiuses ning edastab sihtmärke pataljonile;
1.3.8. planeerib koondatult TTRakR mõjutama samaaegselt vähemalt 6 sihtmärki korraga ja 32 sihtmärki ööpäeva jooksul.
1.3.9. planeerib hajutatult TTRakR mõjutama vähemalt 2 sihtmärki samaaegselt 4 eraldiseisval tegevusalal.
Kursuse jagunemine
Tankitõrje taktikaõpe Arvestus/Eksam 6
E-õpe 0 Harjutus 46
Iseseisev õpe 0 Loeng 14
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad MehJVP tankitõrjerühma võimekirjeldus (1x loeng). Tankitõrjeraketirühma ülema ülesanded (1x loeng). Vastase tankitõrjevastane tegevus (1x loeng). Tankitõrje osised (TTRakR-le soodsa maastiku valik, TT sügavus, TT relvade koondatud kasutamine, aktiivsus, koostöö teiste üksustega, julgestus, kaitstus ja varjatus, mobiilse TT reservi olemasolu) (2x loeng). Tankitõrjeraketirühma kasutamise põhireeglid ja piirangud ning tulekontrolli meetmed (1x loeng). Tankitõrjeraketirühm rännakul ja paiknemisel (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühm pealetungilahingus (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühm kaitselahingus (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühm lahingutegevuses hoonestatud alal (1x loeng, 2x harjutus). Tankitõrjeraketirühma tulemaatriksi ettevalmistamine ja tulekaardi koostamine (1x loeng, 5x harjutus). Taktikalised otsustusmängud (6x harjutus). Tankitõrjeraketirühma lahingkäsu koostamine ja käsu andmine (1x loeng, 15x harjutus). Tankitõrjeraketirühma lahingkäsu koostamine (6x arvestus). Tankitõrjeraketirühma lahingutegevuse juhtimine (2x loeng, 12x harjutus).
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 1: tankitõrje rühmaülem planeerib TTRakR vastavalt kõrgemale käsule, kas koondatult või hajutatult VA soomus tehnika hävitamiseks JVP lahinguplaani elluviimise toetamiseks.
5/5
Juhised läbiviimiseks Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt kahte õppetöö vormi: loeng ja sellele järgnev harjutus. Rühmaülema väljaõpe toimub paralleelselt AÜK väljaõppega, rühmaülem saab üksusele anda käske ja osaleda praktilistel sooritustel juhtivas rollis, kogemuse saamiseks. Relvameeskonna õppega kattuvad ained ühildada. Käskude koostamine peaks toimuma eraldi päevadel.
Hindamine Hindamine on mitteeristav
sh kokkuvõtva hinde kujunemine
Õppur koostab saadud pataljoni käsu põhjal tankitõrjeraketirühma lahingukäsu ning annab käsu rühmale. Käsk peab vastama 5- punkti käsu ülesehitusele.
sh hindekriteeriumid Teema on positiivselt sooritatud, kui TTRakR ülema käsu test (vt lisa) on sooritatud tulemusele „arvestatud“. Tulemus sooritatakse, kui on saavutatud 25 punkti 49-st. Samuti ei tohi olla NO-GO elemendiga märgistatut lahtri tulemus 0 punkti.
Õppemeetodid Loeng, harjutus, seminar, praktika, iseseisevõpe
Hindamismeetodid Mitteeristav hindamine
Lõimitud teemad Tankitõrjeraketikompleksi Javelin erialakursus
Mehhaniseeritud jalaväepataljoni tankitõrjerühma allüksusekursus
Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine
Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemine
Kursuse läbimiseks on vajalik koostada kirjalik test. Testi sooritamise lävend on välja toodud TTRakR ülema käsu testis (vt lisa).
sh lävend Tankitõrjeraketirühma ülema lahingkäsk on koostatud positiivsele tulemusele (vt lisa). Õppur mõistab tankitõrjeraketirühma taktikalisi tegevusi ning kuidas neid läbi viia.
Õppematerjalid
1. Relvade ja erivahendite kasutusjuhendid. 2. „Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat“ (2012), KVÜÕA. 3. „Rühmaülema käsiraamat“ (2015), KVÜÕA. 4. Jalaväerühma lahingutegevus (2018), KVA. 5. „Tankitõrje õpik“. Urmas Aal (2000), Eesti Kaitsejõud. 6. Jalaväepataljoni tankitõrjerühm 2031 (ATR-2KM-PLT) võimekirjeldus. 7. Jagu/rühm püsitoimingud (2018), KVA. 8. „Taktikaline vastane „Punane”. Käsiraamat maaväele“ (2020), Luurekeskus. 9. „Taktikaline vastane „Punane“. Taktika käsiraamat“ (2020), Luurekeskus.
KINNITATUD Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema 16.12.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.15/25/89
Tankitõrjeraketikompleksi meeskonna erialakursuse kursusekava
Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus
25-EK0055 Tankitõrjeraketikompleksi meeskonna erialakursus pilootkursus.
Kursuse koostaja: diviisi 2JVBr 1. Kuperjanovi JVP LTKo.
Kinnitaja: DIV 2JVBr ülem.
Nõuded kursuse alustamiseks Kursuse alustamiseks peab olema läbitud sõduri baaskursus.
Kursuse ajaline kulg
1. Kursuse pikkus 114 akadeemilist tundi (AkT); 1.1. kursuse kestvus on 3 nädalat; 1.2. nädalas on 38 AkT.
2. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks on arvestatud 80 AkT. 3. Muude tegevuste aega on arvestatud 34 AkT, see hõlmab:
a. administreerivaid tegevusi 3 AkT; b. aeg varasemate teemade kordamiseks 12AkT; c. reservaega 7 AkT; d. üldfüüsilist ettevalmistust 6 AkT; e. Automaadi jätkulaskeväljaõpe 6AkT.
Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks tuleb korraldada 1 kolme päevane välilaager, mille fookus on taktikaliste tegevuste harjutamine ja tegevused piiratud nähtavusega tingimustes.
Kursuse eesmärk
1. Ülesanne: 1.1. Õppur hävitab vastase soomustehnikat kuni keskmaa distantsini (2 km).
2. Tingimused
2.1. Vahendid: 2.1.1. TTRakMsk isikoosseisu individuaalvarustus ja relvastus; 2.1.2. TTRakMsk varustus (üksusevarustus ja sidevahendid).
2.2. Piirangud: 2.2.1. osaline järelevalve.
2.3. Keskkond: 2.3.1. avatud ja poolkinnine maastik; 2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhuga valge aja tegevustel; 2.3.3. klassiruum.
2/7
3. Standardid:
3.1. teab TTRakK Javelin jao struktuuri ning meeskonnaliikmete ülesandeid; 3.2. rakendab teadmisi, et valida ja ette valmistada nõuetekohast tulepositsiooni ning valdab Javelini relvasüsteemi
efektiivselt; 3.3. teab taktikalise ohu relvajõudude soomustehnika võimeid kuni rühma tasemeni; 3.4. teab TTRakK Javelini laskeseadet, indikaatoreid ja nende tähendusi, lasku ning tunneb ohutustehnikat; 3.5. valdab oskusi seada TTRakK Javelini lahing- ja rännakasendisse, kontrollida töökorrasolekut ning hooldab
relvasüsteemi; 3.6. valdab oskusi sihtmärki tuvastada, lukustada ja hävitada ning tegutseb tõrgete korral.
Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine
1.1. Ülesanne: Õppur käsitseb tankitõrje raketikompleksi (TTRakK).
1.2. Tingimused: 1.2.1. Abivahendid:
1.2.1.1. TTRakK; 1.2.1.2. lastud TTRakK lahingmoona kest.
1.2.2. Piirangud: 1.2.2.1. NIL.
1.2.3. Keskkond: 1.2.3.1. sõltumata aastaajast ja valgustingimustest.
1.3. Standardid: 1.3.1. käsitseb TTRakK vastavalt ohutusnõuetele lahingus; 1.3.2. teab TTRakK Taktikalisi tehnilisi andmeid, eri rakette
ning nende märgistusi, relva osi ja nende funktsiooni;
1.3.3. teab, kuidas kõrvaldada relvasüsteemi tõrkeid vastavalt ohutusnõuetes sätestatud kriteeriumitele;
1.3.4. oskab seada TTRakK Javelini lahing- ja rännakasendisse, kontrollida töö-korrasolekut ning hooldada.
1.3.5. sooritab tabava sihitud lasud kasutades TTRakK-i simulaatoriharjutust vastavalt harjutuse kriteeriumitele.
Õppur oskab käsitleda TTRakK vastavalt ohutusnõuetele.
õppur teab TTRakK taktikalisi-tehnilisi andmeid, rakette, märgistusi, relva osi ning funktsioone; õppur oskab sooritada tabava sihitud lasu simulatsiooniseadmes BST.
Hindamine on mitte eristav.
Hindamine on sooritatud kahe osana.
Esimene osa on teooriatest, milles kontrollitakse TTRakR struktuuri tundmist, TTRakK tundmist ning ohutuseeskirjade tundmist. Test sooritatakse klassiruumis kirjalikult (vt lisa 1).
Teine osa on TTRakK Javelini töökorda seadmise test, mille ajal kontrollitakse kaitseväelaste teadmisi ja oskusi TTRakK Javelini seadmisel lahingu- ja rännakasendisse õiges järjekorras (vt lisa 2).
3/7
2.1. Ülesanne: õppur tuvastab vastase tehnika ning selle tüüpi ja relvastust (TASE 1).
2.2. Tingimused: 2.2.1. Abivahendid:
2.2.1.1. taktikaline vastane punane taktika käsiraamat; 2.2.1.2. taktikaline vastane punane maaväe
käsiraamat; 2.2.1.3. luurekeskuse vastase tehnika materjalid.
2.2.2. Piirangud: 2.2.2.1. NIL.
2.2.3. Keskkond: 2.2.3.1. klass.
2.3. Standardid: 2.3.1. õppur eristab erinevaid vastase masinaid ning
masinatüüpe 30 sekundi jooksul; 2.3.2. teab vastase tehnika relvastust vastavalt kaliibrile ja
relvatüübile; 2.3.3. eristab NATO masinaid vastase tehnikast 30
sekundi jooksul; 2.3.4. teab vastase taktikat kuni rühma tasandini.
Õppur oskab eristada erinevaid vastase masinaid ning masinatüüpe; õppur teab vastase tehnika relvastust.
Oskab eristada NATO masinaid Vene Föderatsiooni masinatest.
Hindamine on mitteeristav.
Hindamine on korraldatud praktilise testina, mis sooritatakse klassis. Õppuritele näidatakse 30 slaidi, millel on soomusmasinad. Õppurid peavad ettenähtud aja jooksul ära tuvastama masina mudeli, tüübi ning relvastuse. Arvestatud saamiseks on vaja saada 20 punkti 30-st ning ei tohi tuvastada NATO masinaid vastase masinana (vt lisa 3).
3.1. Ülesanne: kursuslane teab meeskonnaliikmete (sihturi/laaduri) ülesandeid meeskonna koosseisus.
3.2. Tingimused: 3.2.1. Abivahendid:
3.2.1.1. TTRakKMsk isikkooseisu individuaalvarustus ja relvastus;
3.2.1.2. TTRakKMsk varustus (üksusevarustus ja sidevahendid).
3.2.2. Piirangud: 3.2.2.1. osaline järelvalve.
3.2.3. Keskkond: 3.2.3.1. avatud ja poolkinnine maastik; 3.2.3.2. kõik valgustingimused, põhirõhuga valge aja
tegevused.
Õppur teab tankitõrjeüksuse struktuuri.
õppur teab enda rolli meeskonnas ning täidab vastavaid ülesandeid.
õppur teab TTRakMsk tulepositsiooni hõivamise drilli ning oskab selle alusel hõivata positsiooni ja täita enda ametikohale ettenähtud ülesandeid.
Hindamine on mitteeristav.
Hindamine on sooritatud kahe osana.
Praktiliste soorituste ajal teostatakse kujundavat hindamist. Instruktor annab tagasisidet tegevusest kogu meeskonnale, eesmärgiga arendada õppurit tulevaseks teenistuseks sihturi või laadurina.
Teine osa on sihturi test, mille ajal kontrollitakse TTRakK ohutut ja korrektset käsitlemist, BIT-i sooritamist, ning BST-s harjutuse sooritamist. Test sooritatakse siseruumis lahingvarustuses (vt lisa 4).
4/7
3.3. Standardid: 3.3.1. teab TTRakR struktuuri ja vahendeid; 3.3.2. teab meeskonnaliikmete ülesandeid; 3.3.3. hõivab meeskonnaga positsiooni, püstitab ning
maskeerib selle 20 minuti jooksul alates varjealale jõudmisest;
3.3.4. valib nõuetekohase tulepositsiooni; 3.3.5. koostab tulekaardi 5 minuti jooksul; 3.3.6. teab erinevaid pioneeritõkkeid; 3.3.7. rajab vajadusel TTRakK pettepositsiooni; 3.3.8. reageerib vastase UAS ja FPV ohule.
Kursuse jagunemine
Relvaõpe Arvestus/Eksam 4
E-Õpe 0 Harjutus 9
Iseseisev õpe 6 Loeng 12
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad TTRakK üldkirjeldus ja Taktikalised-tehnilised andmed (2x loeng). TTRakK ohutuseeskirjad ja piirangud (1x loeng). TTRakK relvaosade nimetused ja funktsioonid, raketid ja nende märgistused (1x loeng). Aku kinnitamine ning laadimine (1x harjutus). TTRakK lülitite funktsioonid ja töökorrasoleku kontroll (1x loeng; 1x harjutus). TTRakK funktsioonid ja sihtmärgistamine (1x loeng; 1x harjutus). TTRakK viimine rännaku- ja lahingasendisse, laskeasendid (1x harjutus). Lasu sooritamise põhimõtted (1x loeng). Raketi režiimid, süsteemi tekst teated (1x loeng). TTRakK simulatsiooniseadme tutvustus (1x loeng; 1x harjutus). Harjutused simulaatoril (6x iseseisev õpe). TTRakK kandevarustusega tutvumine, sättimine ja harjutamine (1x harjutus). TTRakK hooldus (1x harjutus). Tõrked ja ohutus (1x loeng). Teooriatest (1x arvestus). TTRakK Javelin töökorda seadmise test (3x arvestus). Ühekordne tankitõrjelask C-90 Instalaza (1x loeng; 1x harjutus). Erivahendite õpe (Käsi GPS Garmin, laserkaugusmöödik PLRF-25C) (1x loeng; 1x harjutus).
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 1: käsitseb TTRakK (TASE 2).
5/7
Juhised läbiviimiseks Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt kahte õppetöö vormi: loeng ja sellele järgnev harjutus. Kursuse alaeesmärgi saavutamist kontrollitakse kahe testiga. Kui teema on läbitud peavad harjutused simulaatoril jätkuma läbi terve kursuse varasema õpitu kordamise ajal, eesmärgiga kinnitada ning hoida alal oskusi TTRakK käsitlemisel ning valmistada õppurit ette kursuse lõpus toimuvaks sihturi testiks.
Hindamine Eristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde kujunemine
Teema kokkuvõttev hinne kujuneb läbi kahe testi. Testide kriteeriumid ja tingimused on leitavad lisast 1 ja lisast 2. Teooriatest sooritatakse esimese kursusenädala lõpus. Kui teoreetiline test on sooritatud negatiivselt, siis on võimalik testi uuesti sooritada kokkuleppel instruktorkoosseisuga, kuid mitte varem kui päev hiljem. TTRakK Javelin töökorda seadmise test sooritatakse teise kursusenädala alguses. Kui TTRakK Javelin töökorda seadmise test on sooritatud negatiivselt, siis saab sooritada vähemalt ühe korra testi veel selle järgselt, kasutades testiks ettenähtud aega tunniplaanis maksimaalselt ära, et saada kordussooritusi. Kui testimise ajal ei saavutata tulemust „arvestatud“ või ei ole võimalik sooritada, siis sooritatakse test kokkuleppel instruktorkoosseisuga muul ajal kursuse jooksul. Teema läbimiseks peavad olema mõlemad testid sooritatud positiivselt.
sh hindekriteeriumid Teema on positiivselt sooritatud, kui mõlemad testid on sooritatud positiivselt. TTRakK Javelin töökorda seadmise testi positiivseks sooritamiseks on vajalik saavutada 14 punkti 17-st. Teoreetilise testi positiivseks sooritamiseks on vaja saavutada 31 punkti 60- st.
Taktikaline vastane punane õpe Arvestus/Eksam 1
E-Õpe 0 Harjutus 0
Iseseisev õpe 0 Loeng 4
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad Tõenäolise vastase iseloomustus (1x loeng). Tõenäolise vastase soomustehnika (2x loeng). NATO soomustehnika (1x loeng). Vastase tehnika test (1x arvestus). Juhised läbiviimiseks Vastase tehnika õppimiseks tuleb ära kasutada varasema õpitu kordamise aega, tehes iseseisvat õppimist simulatsiooniharjutustega samaaegselt ringtreeningu põhimõttel, kuna terve kursuse koosseis ei mahu harjutusi korraga teostama. Vastase tehnika õppimisel on põhifookuses vastaste masinate eristamine mudeli, tüübi ja relvastuse täpsusega. Tuleb rõhuda, et TTRak üksused pole tähtsad ainult tehnika hävitamisel, vaid ka luureelemendina. Vastase taktikat õpitakse kuni rühma tasemeni.
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 2: tuvastab vastase tehnika ning selle tüübi ja relvastuse (TASE 1).
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde kujunemine Hinne kujuneb vastase testi põhjal. Testi kriteeriumid on leitavad lisa 3-st. Vastase tehnika test sooritatakse 3. kursusenädala algul. Kui test on sooritatud negatiivselt, siis on võimalik järgi teha kursuse jooksul kokkuleppel instruktorkoosseisuga, kuid mitte varem kui 2 päeva möödumisel.
6/7
sh hindekriteeriumid Teema on positiivselt läbitud, kui praktiline test sooritatakse tulemusele „arvestatud“. Tulemus saavutatakse, kui on saadud vähemalt 20 punkti 30-st.
Tankitõrjeraketi üksuseõpe Arvestus/Eksam 6
E-Õpe 0 Harjutus 28
Iseseisev õpe 0 Loeng 8
Praktika 0 Seminar 0
Tagasiside 0 Õppus 0
Alateemad Tankitõrje alused (1x loeng). TTRakK Javelin rühma struktuur ja ülesanded (1x loeng). Relva tulepositsioon ja sellele esitatavad nõuded (2x harjutus).. Tulepositsiooni valik ja ohutustehnika tulepositsioonil (1x loeng) Tulepositsiooni hõivamine meeskonna kooseisus (1x loeng; 4x harjutus). TTRakK Javelini meeskonna tegevus lahingus (16x harjutus). Tulejuhtimine (1x loeng; 1x harjutus). TTRakK tulekaardi koostamine (1x loeng; 1x harjutus). Tankivastased pioneeritõkked ja pettepositsiooni rajamine (2x loeng). Rännak meeskonna varustuses 5–10 km (4x harjutus). Sihturi test (6x arvestus). Juhised läbiviimiseks Teema eeldus on, et TTRakK Javelin töökorda seadmise test on läbitud. Põhiline fookus on meeskonna- ning jao drillide omandamine, kuid harjutatakse ka tulekaardi koostamist ja pettepositsiooni rajamist. Harjutuste ajal tuleb võimalusel kasutada vastase soomusgruppi või seda imiteerivaid sõidukeid. Lisaks eelnevale tuleb teemadesse põimida ka varasemalt õpitud individuaalseid oskuseid. Näiteks tuletellimine ja masinate tuvastamine. Välilaagrite puhul on fookuses meeskonna ja jao tulepositsiooni hõivamine, kus päevasel ajal harjutatakse tulepositsioonide hõivamist ning rajamist. Välilaagri õhtust ja öist aega kasutatakse sihtmärgi tabamise, tulepositsiooni vahetamise ja julgestusrutiini harjutamiseks piiratud nähtavusega tingimustes.
Kuna praktiliste soorituste jaoks puudub küllaldane instruktorkoosseis, et kõik meeskonnad mehitada, siis puudub soorituste ajal mingitel meeskondadel pidev järelevalve ning sõdurid teostavad harjutusi iseseisvalt. Seega on tähtis roteerida, mis jagude juures instruktorid on, et kõik meeskonnad saaksid parimat tagasisidet.
Seos alaeesmärgiga Alaeesmärk 3: kursuslane teab meeskonnaliikme (sihturi/laaduri) ülesannet, tema rolli meeskonnas ning oskab saadud teadmisi lahingus rakendada.
Hindamine Mitteeristav hindamine
sh kokkuvõtva hinde kujunemine Teema põhiline hindamisvorm on kujundav. Tagasisidestamisele tuleb kaasata kogu jagu, et anda mitmekülgsemat tagasisidet, ning teiste tagasisidest õppimiseks olukorras, kus igal kordusel ei ole instruktorit. Kokkuvõtva hindamisena sooritatakse teema lõpus sihturi testi, millega kontrollitakse individuaalseid oskusi. Test sooritatakse 3. kursusenädalal.
7/7
Kui test on sooritatud negatiivselt, siis on võimalik testi uuesti sooritada kokkuleppel kursuse instruktorkoosseisuga, kuid mitte varem, kui päev hiljem.
sh hindekriteeriumid Teema on arvestatud, kui sihturi test on sooritatud tulemusele „arvestatud“. Tulemus sooritatakse, kui pole eksitud NO- GO-elementidega ning on läbitud viis vajalikku miinimumharjutust, mis on ettenähtud testi positiivseks soorituseks.
Õppemeetodid Drill, harjutus, iseseisev õpe, loeng, simulatsioon.
Hindamismeetodid Hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamismeetodit.
Lõimitud teemad Jalaväepataljoni tankitõrjerühma allüksusekursus.
Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine
Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemine
Kursuslane peab sooritama kaks teoreetilist (Javelini teooriatest ja vastase tehnika test) ning kaks praktilist testi (TTRakK töökorda seadmise test ja Javelini sihturi test). Hindamiskriteeriumid on välja toodud lisades.
sh lävend Kõik testid on sooritatud positiivsele tulemusele.
Õppematerjalid
1. Relvade ja erivahendite kasutusjuhendid. 2. „Tankitõrje õpik“. Urmas Aal (2000), Eesti kaitsejõud. 3. Jagu/rühm püsitoimingud (2018), KVA. 4. ATP 3-21.8 Infantry Platoon and Squad (2016), US Department of Army. 5. „Taktikaline vastane „Punane”. Käsiraamat maaväele“ (2020), Luurekeskus. 6. „Taktikaline vastane „Punane“. Taktika käsiraamat“ (2020), Luurekeskus. 7. Relvade ja erivahendite kasutusjuhendid vastavalt ettenähtud vahendile. 8. Simulaatori BST juhend. 9. Tankitõrjerelva laskmiste ohutuseeskiri OE 2.2.