Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 12.12.2025 nr 7-1/124-9

Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Haljala Vallavalitsus teatab lähtuvalt planeerimisseaduse § 127 lõigetest 1 ja 2, et Haljala

Vallavalitsuse 27.11.2025 korraldusega nr 230 algatati Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu

detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine

üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja - rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile nelja

hoonet (ühte elamut ja kuni kolme abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad

ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 10-

12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul

muutuda või täieneda.

Planeeringuala, suurusega ca 1,73 hektarit, asub Haljala vallas Mustoja külas. Juurdepääs

planeeringualale on võimalik erakinnistutelt ja riigimaalt kulgevalt teelt. Täpne lahendus

selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal, I klassi

väärtusliku maastiku alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ja detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal. Detailplaneering koostatakse vastavalt Vihula valla üldplaneeringule

arvestades Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud on topo-geodeetiline uuring,

kontaktvööndi analüüs, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnang.

Detailplaneeringu algatamise dokumentidega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu

alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025. Detailplaneeringu algatamise korraldus on

lisatud ka käesolevale kirjale. Täiendavad küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse

e-posti aadressil [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Saata: Keskkonnaamet, Päästeamet, Elektrilevi OÜ ja planeeringuala naaberkinnistute

omanikud.

Lisa: Haljala Vallavalitsuse 27.11.2025 korraldus nr 230 „ Mustoja külas Käsprimetsa

kinnistu detailplaneeringu algatamine“

+372 5330 7327

[email protected]

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 27. november 2025 nr 230

Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Haljala vallas Mustoja külas asuva Käsprimetsa (katastritunnus 88701:001:0909, katastriüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala on 17312,0 m2) kinnistu omanik esitas Haljala

Vallavalitsusele 29.07.2025 taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks, mis on

registreeritud Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-1/124-2.

Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse ja

hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude

ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile

nelja hoonet (ühte elamut ja kuni kolme abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel

lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides

1-9, 10-12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse

jooksul muutuda või täieneda.

Planeeringuala suurus on ca 1,73 hektarit. Juurdepääs planeeringualale on võimalik

erakinnistutelt ja riigimaalt kulgevalt teelt. Täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringu

koostamise käigus. Ehitisregistri andmetel Käsprimetsa kinnistul ehitised puuduvad.

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Natura

2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Planeeringuala lõunaossa ulatub elektri

maakaabelliin. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt

asub planeeringuala hoonestatav osa osaliselt ehitusala väärtuslikus külaosas. Keskkonnaamet

on 10.10.2025 kirjas nr 6-2/25/17433-2 juhtinud tähelepanu, et kaitsekord keelab hoonete

ehitamise metsamaal. Elamu koos abihoonetega peab moodustama kompaktse õueala. Õueala

(maaüksuse lõunaosas ca 0,3 hektari suurusele rohumaa kõlvikule) tuleb planeerida piisava

vahega metsamaast; hooneid ei tohi kavandada metsamaa otsesesse mõjualasse. Juurdepääsutee

kavandamisel põhjast ajaloolise külatee kaudu, tuleb tee jätta pinnasteeks ning kavandada see

olemasolevalt teelt looduslikult sobivaimasse kohta, vältides puude raiet.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal, I klassi väärtusliku maastiku

alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Samuti

on kehtivas üldplaneeringus toodud, et vallavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu

koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel. Seega on Käsprimetsa kinnistule

ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav.

Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise

ettepanekut.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale ja maalise piirkonna alale. Samuti on

maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Mustoja III tasandi

asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud

III astme puhkekeskuse (väike puhkekeskus) Mustoja ruumilise arengu suunad.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS §

126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude

hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik on vallale esitatud detailplaneeringu algatamise

taotlustes kinnitanud valmisolekut finantseerida detailplaneeringu koostamisega tekkivaid

kulusid.

Tulenevalt eeltoodust, huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest ning kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõikest 1, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõikest 2,

§ 128 lõigetest 1 ja 4 ning Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 11 „Ehitusseadustikus,

planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses

sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõikest 1 ning arvestades kehtivat Vihula valla

üldplaneeringut:

1. Algatada Mustoja külas Käsprimetsa (katastritunnus 88701:001:0909) kinnistul

detailplaneeringu koostamine määramaks ehitusõiguse ja hoonestustingimused üksikelamu ja

abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine

krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt

detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile nelja hoonet (ühte elamut ja kuni

kolme abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lõike 1

punktides 1-9, 10-12, 17 ja 21-22 toodud ülesandeid, mille loetelu võib uute asjaolude

ilmnemisel täieneda või muutuda.

2. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,73 hektarit. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas toodud skeemil 1.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale.

4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkust.

5. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

6. Haljala Vallavalitsuse poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja

kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta

jooksul planeeringu algatamisest. PlanS § 139 lõike 2 alusel tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

7. Haljala Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isikud

keelduvad detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu

sõlmimisest; kinnisasjade omanikud esitavad taotluse detailplaneeringu koostamise

lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; ning

planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,

koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isikud selliseid kulusid ei kanna.

8. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes

Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla

veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

detailplaneeringu algatamisest.

9. Detailplaneeringu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik,

Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär

1

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 27.11.2025

korralduse nr 230 juurde

LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

1. Detailplaneeringu nimetus

Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu detailplaneering

2. Planeeringu tellija

Käsprimetsa kinnistu omanik Kaido-Oliver Jürgenson

3. Planeeringust huvitatud isik

Käsprimetsa kinnistu omanik Kaido-Oliver Jürgenson

4. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

4.1. Planeerimisseadus (PlanS);

4.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);

4.3. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega

nr 19);

4.4. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017

otsusega nr 24);

4.5. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2026-2029 (vastu võetud Haljala

Vallavolikogu 19.08.2025 määrusega nr 84);

4.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30;

4.7. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;

4.8. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025;

4.9. Muud asjakohased õigusaktid.

5. Planeeringuala asukoht ja ulatus

Haljala vallas Mustoja külas asuva Käsprimetsa (katastritunnus 88701:001:0909)

katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala on 17312,0 m2. Planeeringuala

suurus on ca 1,73 hektarit. Juurdepääs planeeringualale on võimalik erakinnistutelt ja riigimaalt

kulgevalt teelt. Täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus.

Ehitisregistri andmetel Käsprimetsa kinnistul ehitised puuduvad. Planeeringualal ei ole

kehtivaid detailplaneeringuid.

2

Skeem 1. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala

hinnanguline ulatus (märgitud punase piirjoonega, planeeringuala suurus ca 1,73 hektarit).

6. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine

ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse alus.

Mustoja külas Käsprimetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse ja

hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude

ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile

nelja hoonet (ühte elamut ja kuni kolme abihoonet).

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala elamumaa reserv maakasutse juhtotstarbega alal, I klassi väärtusliku maastiku

alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Samuti

on kehtivas üldplaneeringus toodud, et vallavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu

koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel. Seega on ehitusloakohustuslike hoonete

3

püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Detailplaneeringu koostamise algatamise

taotlus ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Mustoja küla asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil, kus ehitustegevust reguleerivad

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025

(kaitsekorralduskava).

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt asub

planeeringuala hoonestatav osa osaliselt ehitusala väärtuslikus külaosas. Keskkonnaamet on

oma 10.10.2025 kirjas nr 6-2/25/17433-2 juhtinud tähelepanu, et kaitsekord keelab hoonete

ehitamise metsamaal. Elamu koos abihoonetega peab moodustama kompaktse õueala. Õueala

(maaüksuse lõunaosas ca 0,3 hektari suurusele rohumaa kõlvikule) tuleb planeerida piisava

vahega metsamaast; hooneid ei tohi kavandada metsamaa otsesesse mõjualasse. Juurdepääsutee

kavandamisel põhjast ajaloolise külatee kaudu, tuleb tee jätta pinnasteeks ning kavandada see

olemasolevalt teelt looduslikult sobivaimasse kohta, vältides puude raiet.

7. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse järgmised ülesanded lähtuvalt

PlanS § 126 lõikest 1:

7.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine;

7.2. Krundi hoonestusala määramine;

7.3. Krundi ehitusõiguse määramine;

7.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,

sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku

asukoha määramine;

7.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine;

7.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

7.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine;

7.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

7.9. Kuja määramine;

7.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;

7.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

7.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

7.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse määramine;

7.14. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole

detailplaneeringu koostamine nõutav;

7.15. Muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeerimismenetluse käigus muutuda või

täieneda.

8. Vastavus kehtivale üldplaneeringule

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala elamumaa reserv maakasutse juhtotstarbega alal, I klassi

4

väärtusliku maastiku alal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ja detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.5 „Mustoja“ on muuhulgas kirjeldatud Mustoja

küla nii: „Mustoja on hajaküla. Omanäoliseks muudab Mustoja küla loodusmaastik, mis on

olnud ka küla asustusstruktuuri kujunemise aluseks. Ala on paiguti kaetud tihedate

okaspuumetsatukkadega, mille vahele lagendikele on rajatud talud. Maastik on vahelduva

reljeefi ja mitmete ojadega liigendatud. Hooneid paikneb hajusalt merekaldal, heinamaade

keskel ja metsatukkade vahel iseloomulikke jooni.“

Käsprimetsa kinnistule soovitakse rajada majapidamine ühe üksikelamu ja kuni kolme

abihoonega, moodustades kompaktse õueala maaüksuse lõunapoolsesse rohumaa kõlvikuga

ossa. Planeeringuga kavandatav haakub üldplaneeringu põhimõtetega.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et

ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued

ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja

katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja

hoonestuslaadi.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatüki 10.2.2 „Mustoja“ kohaselt on Mustoja küla vanema

hoonestusega alad miljööväärtuslikud, mistõttu seal on oluline säilitada väljakujunenud

külastruktuuri. Külastruktuur on hajus ja avatud. Minimaalseks lubatavaks elamukrundi

suuruseks Mustoja ajaloolises osas, mis moodustab hajusalt paiknevatest hoonegruppidest,

kehtestatakse käesoleva üldplaneeringuga 0,4 ha, mis on praegune valdav elamukrundi suurus.

Kui asustusstruktuuri tihendatakse, siis olemasolev väärtus kaob. Samuti tuleks järgida

olemasolevat ehitustraditsiooni.

Säilitada tuleb Mustoja küla loodusmaastikku. Uue hoonestuse rajamisel tuleb arvestada

olemasolevate metsa-aladega ja mitte rajada uut hoonestust metsastele aladele.

Sellest tulenevalt on Käsprimetsa kinnistu puhul tegemist piirkonda sobiva ja üldplaneeringu

kohase detailplaneeringuga.

Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit:

https://haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine#vihula-valla-yldplaneeringu-materjalid.

9. Vastavus kehtivale maakonnaplaneeringule

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale ja maalise piirkonna alale. Samuti on

maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Mustoja III tasandi

asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud

III astme puhkekeskuse (väike puhkekeskus) Mustoja ruumilise arengu suunad.

Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit:

https://riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030.

5

10. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Planeeringu koostamise menetlus algab planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisega.

Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha kolme aasta jooksul

detailplaneeringu algatamisest.

11. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud

11.1. Topo-geodeetiline uuring;

11.2. Kontaktvööndi analüüs (PlanS-i mõistes planeeringuala ja selle mõjuala analüüs);

11.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;

11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine;

11.5. Planeerimismenetluse käigus selgub täpsem uuringute vajadus.

12. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd (PlanS § 127 lõige 1)

12.1. Päästeamet;

12.2. Keskkonnaamet.

13. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud ja asutused

(PlanS § 127 lõiked 2 ja 3)

13.1. Planeeringuala naaberkinnistute Novaru (katastritunnus 88703:002:0136), Vainu

(katastritunnus 88703:002:0630), Sagadi metskond 44 (katastritunnus 88703:002:1710),

Kuusiku (katastritunnus 88703:002:2090), Nurga (katastritunnus 88703:002:1030), Tooma

(katastritunnus 88703:002:2225), Metsatuka (katastritunnus 88703:002:0051), Käsprimaa

(katastritunnus 88701:001:0911), Saare (katastritunnus 88703:002:1931), Vana-Käspri

(katastritunnus 88701:001:0694), Uustalu (katastritunnus 88703:002:2060) omanikud

(sealhulgas isiklike kasutusõiguste ja hoonestusõiguste omanikud).

13.2. Elektrilevi OÜ, sideteenust pakkuv ettevõte;

13.3. Isikud, kes on ise avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud.

14. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks

14.1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil

täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud,

teed ja hooned minimaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab

sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number

ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava

geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul, kui see on vajalik planeeringulahenduse

koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks.

14.2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel

tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest

ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema

ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui

tehnovõrkude osas võrguvaldajatega.

6

14.3. Juurdepääsuteede või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool

detailplaneeringu algatamisel kinnitatud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse

korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Haljala

Vallavalitsusega. Servituutide seadmise tingimused ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede

paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.

14.4. Planeeringulahenduse välja töötamisel kasutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi juhendmaterjali “Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise

tööriistakast” https://planeerimine.ee/tooriistakast/.

14.5. Planeeritava ala ruumilahendus töötada välja lähtuvalt Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisas 7 antud tingimustele. Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava avab külade kaupa Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärgid

ja määratleb kaitse-eesmärkidega kooskõlas olevad planeerimis- ja ehitussoovitused (vt lk 177,

187). Kaitsekorralduskava lisas 7 toodud ehitussoovitustest lähtuvalt võib olenemata eluhoone

tüübist selle kavandada ehitisealuse pinnaga kuni 135 m².

Kaitsekorralduskava on leitav Kaitsekorralduskava | Kaitsealad.

14.5.1. Hoonete paigutamisel tuleb järgida külas väljakujunenud elamu ja abihoonete rütmi,

elamud ja sellega seotud abihooned on lubatud vaid õuealal. Vältida tuleb huvitavate vaadete

kinniehitamist või ebasobivate vaadete tekkimist. Krundile võib ehitada ühe elamu, mis vastab

majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”

lisas toodud koodile 11101 – üksikelamu. Abihoonetest üks võib olla kasutusotstarbe koodiga

11103 – suvila, aiamaja tingimusel, et hoone moodustab elamuga ühtse terviku. Abihoonete

ehitamisel võib püstitada suuremat või väiksemat tüüpi abihooneid, kusjuures suuremat vaid

ühe.

14.5.2. Abihooned peavad lähtuma piirkonna abihoonetele iseloomulikest arhitektuursetest

traditsioonidest. Abihooned võivad olla ühekorruselised. Abihoonete arvu ja ehitisealuse pinna

sisse kuuluvad ka kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihooned. Detailplaneeringu

põhijoonisel esitada ehitusõiguse tabel ja arhitektuurinõuded.

14.5.3. Haljastuse ja piirete osas arvestada külas väljakujunenud traditsioone ja leida lahendus

vastavalt kontaktvööndi analüüsile. Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis

8.5 „Mustoja“ on kirjas, et piirdeaedadest on kasutatud puidust lippaedu, palju leidub ka

roigasaedu. Metsastematel aladel paiknevatel elamukruntidel sageli piirdeaiad puuduvad,

elamu sissesõiduteed märgistab vaid puitvärav.

14.5.4. Säilitada olemasolev pinnareljeef.

14.6. Koostada kontaktvööndi analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs):

14.6.1. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja

eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis), mis täiendavad üksteist.

14.6.2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liiklusskeem, milles on määratud

juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.

14.6.3. Detailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud

detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega),

staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise otsuse

nimetuse, numbri ja kuupäeva.

14.6.4. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse

tüübid ja mahud (ka abihooned) ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat

situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid.

7

14.6.5. Detailplaneeringus esitatakse õuealade moodustamise, haljastuse ja piirdeaedade

rajamise põhimõtted.

14.6.6. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatakse kontaktvööndi (planeeringuala ja selle

mõjuala) analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks

valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3).

Skeem 2. Kontaktvööndi analüüsitav ala. Kuvatõmmis Maa- ja Ruumiameti Geoportaali

kaardirakendusest.

14.7. Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus

tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii

majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka

planeeringu koostamise käigus.

14.7.1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille

peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat

https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/.

14.7.2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel

täiendavaid uuringuid ja analüüse.

8

14.7.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb eeldatavalt hinnata planeeringulahenduse mõju

I klassi väärtusliku maastiku säilimisele, rohelise võrgustiku tugiala toimimisele ning

miljööväärtusliku hoonestusala väärtuste säilimisele. Samuti on detailplaneeringu koostamisel

vajalik analüüsida planeeringulahenduses kliimamuutustega arvestamise võimalusi (näiteks

sagenevate äärmuslike ilmastikuolude mõju. Sellest tulenevalt kavandada

planeeringulahenduses meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks.

Samuti seada täiendavad meetmed planeeringulahenduse elluviimiseks, kuna planeeringuala

asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal. Kuna detailplaneeringu ala asub väärtuslikul

maastikul, siis tuleb anda hinnang kavandatava elamu ja abihoonete sobivuse kohta

ümbritsevasse keskkonda (koostada maastikuanalüüs).

14.7.4. Asjakohaste mõjude hindamise teemad võivad planeerimismenetluse käigus täieneda.

14.8. Planeerimisel arvestada kehtiva Vihula valla üldplaneeringu nõudeid ning asjakohasel

juhul koostatava Haljala valla koostatava üldplaneeringu nõudeid (võivad ajas muutuda).

14.9. Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes kehtivatest normatiividest.

14.10. Detailplaneeringus näha ette müra leevendavad meetmed hoone projekteerimisel.

14.11. Anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise või selle keelu kohta hoonele või krundile.

14.12. Planeeringulahendus peab tuginema erinevate liikumisviiside analüüsile, mis sisaldab

liikluse tekke väljaselgitamist ja selle mõju olemasolevale tänavavõrgule.

14.13. Juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt.

14.14. Määrata kohustuslik, säilitatav ja rajatav kõrghaljastus.

14.15. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes

vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vajadusel esitada

detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis.

14.16. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse elamualadele.

Vajadusel määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.

14.17. Vajaduse ilmnemisel kannab võimalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud huvitatud isik.

14.18. Detailplaneering on valmis vastuvõtmiseks, kui selle sisu vastab PlanS § 126 lõikes 1

toodud ülesannetele, käesolevatele lähteseisukohtadele ja planeeringule laekunud

kooskõlastustele.

14.19. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem/situatsiooniskeem,

kontaktvööndit iseloomustav joonis, tugiplaan/olemasoleva olukorra joonis, põhijoonis,

tehnovõrkude joonis, planeeringulahendust illustreeritavad 3D joonised (M 1:500). Lisada

fotod olemasoleva olukorra ja väärtuste kirjeldamiseks.

14.20. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning

kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema

L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha

koordinaatidele.

14.21. Detailplaneering vormistatakse soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud

juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ ja Rahandusministeeriumi

juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel.

14.22. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu digitaalsed kihid

esitatakse detailplaneeringu koostaja poolt PLANK-is kontrollitult.