7-1282-1 11-12-2025 Väljaminev kiri

EELNÕU

TARTU VALLAVALITSUS

OTSUS

Kõrveküla (kuupäev ja aasta) nr ...

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala detailplaneeringu

algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Gren Tartu AS (reg. kood 10641763) esindaja Jaak Tuksam on esitanud Tartu vallale

taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Möllatsi külas asuva Möllatsi

turbatootmisala maaüksusele.

Planeeringu eesmärgiks on rajada Möllatsi külas asuvale Möllatsi turbatootmisala

maaüksusele (kü tunnus: 79403:002:0689, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa, pindala: ca

218 ha) päikeseenergia tootmispark võimsusega ligikaudu 72 MW. Samuti määrata

elektritootmiseks ning salvestamiseks vajalike rajatiste asukohad ning nende ehitamise ja

kasutamise tingimused. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Paigaldatavate päikesepaneelide

tüüp ning tehnoloogia täpsustakse planeeringu koostamise käigus. Planeeringuala pindala on

ligikaudu 172 ha ning planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus on aastakümneid olnud kasutusel ja on ka praegu

kasutusel turbatootmisalana. Gren Tartu AS soovib planeeritaval alal turba tootmise

lõpetada ning taastada mitmekümne aasta jooksul alal sookooslus, sh muutes ala

olemasolevat veerežiimi. Soo taastamise kõrvaltegevusena plaanitakse alale rajada

päikesepark. Tegemist on Eestis uudse lähenemisega, kus märgala koosluse taastamine ja

päikeseelektrijaama rajamine toimub samaaegselt. Tegemist on lähenemisega, mis toetab

riiklikult seatud kliimaeesmärke, vähendab kasvuhoonegaaside heidet ning võimaldab

taastada samm-sammult ala looduslikku väärtust.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus kuulub Eesti Vabariigile ning seda haldab Maa- ja

Ruumiamet. Planeeringust huvitatud isik on Gren Tartu AS.

Algatatav detailplaneering on Tartu valla üldplaneeringut muutev. Tartu valla

üldplaneeringu kohaselt asub Möllatsi turbatootmisala pea tervikuna rohevõrgustiku tugialal.

Tartu valla üldplaneeringu peatükis 6.7. on seatud rohevõrgustiku alale jäävate maa-alade

kasutus- ja ehitustingimused. Muu hulgas tuleb üldplaneeringu kohaselt igal juhul arvestada,

et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi üldplaneeringu

kohaselt looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus katastriüksusel

langeda alla 90%. Samuti on Tartu valla üldplaneeringu kohaselt peatükis 6.10.6., mis

käsitleb taastuvenergeetika lahenduste kavandamist, sätestatud et rohevõrgustiku alal tohib

päikeseparki rajada vaid olemasolevate hoonete päikeseenergia varustamiseks. Võrku

müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide püstitamine ei ole lubatud rohevõrgustiku alal.

Planeeringu koostamise käigus tuleb täpsustada ning välja tuua, kui suur peab olema

looduslike alade osatähtsus moodustatavatel katastriüksusel.

Möllatsi turbatootmisala asub Tartu valla üldplaneeringu kohaselt küll rohevõrgustiku alal,

kuid see ala ei täida praeguses seisundis rohevõrgustiku toimimise seisukohalt olulisi

funktsioone ega toimi rohevõrgustiku olulise elemendina. Looduslikud kooslused s.h

märgalad on hävinenud, avatud ning taimestikuta turbaväljad ei paku loodulikke elupaiku

ega toimi ka loomade liikumiskoridorina. Seetõttu on ka põhjendatud erandlik

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemine Möllatsi turbatootmisala osas.

OÜ Hendrikson & Ko on 2023. aastal koostanud eksperthinnangu „Möllatsi raba taastamine

ja päikesepargi rajamine“ (töö nr 23004797), kus on muu hulgas välja toodud, et Möllatsi

turbatootmisala on aastakümneid olnud kasutusel freesturba tootmise alana ning selle mõjud

keskkonnale ja ümbritsevatele aladele on mõneti võrreldavad hiljuti mahajäetud jääksoode

omadega. Ala ei täida praeguses seisundis olulisi rohevõrgustiku funktsioone. Samuti on

välja toodud, et Gren Tartu AS soov kombineerida märgala taastamist taastuvenergia

tootmisega on küll uudne lähenemine, kuid millega võivad kaasneda positiivsed mõjud. Soo

veerežiimi taastamisega taastub ka selle süsiniku sidumisvõime ja samal ajal panustatakse

puhta energia tootmisse. Märgala taastamise ja samal ajal päikeseenergia tootmise

kombinatsiooni võiks käsitleda ka märgalaviljeluse ühe haruna.

OÜ Hendrikson & Ko eksperthinnangus on välja toodud, et kõigi eelduste kohaselt suureneb

kavandatud tegevuse tagajärjel Möllatsi raba senine sisuliselt olematu ökoloogiline ja

looduskaitseline väärtus märgatavalt. Potentsiaalselt võib veerežiimi taastamisel olla

positiivne mõju ka vahetult maardla ääres kasvavatele kaitsealustele taimeliikide

kasvukohtadele. Samuti väheneb Möllatsi turbatootmisala taassoostamisel ala

kasvuhoonegaaside heide olulisel määral. Alale päikesepargi rajamisega panustatakse ka

kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajaliku taastuvenergia osakaalu suurendamisse.

Arvestades, et Möllatsi turbatootmisala näol on tegemist aja jooksul intensiivselt muudetud

maaga, mille looduslikud funktsioonid on aja jooksul suures osas hävinud ning ökoloogiline

väärtus on madal, võib looduskeskkonna aspektist käsitleda planeeritavat ala ka nö

“brownfield“ tüüpi alana. Ka Tartu valla üldplaneeringus on välja toodud, et päikeseparkide

püstitamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn

brownfield) kasutamist. Möllatsi turbatootmisala on praegu aktiivne turbamaardla, mis on

sisuliselt terves ulatuses ülitugeva inimmõjuga n-ö tehisala. Seega selles osas tuleks

eelistada päikesepargi rajamist pigem sellisele alale, nagu Möllatsi turbatootmisala, mis on

madala ökoloogilise väärtusega, kui toimivale rohevõrgustiku alale.

Keskkonnaamet on väljastanud Gren Tartu AS-ile keskkonnaloa TARM-053, mille kohaselt

on lubatud planeeritavalt alal turbakaevandamine kuni aastani 2055. Samas on kütteturba

vajadus ning nõudlus vähenenud, mistõttu soovib Gren Tartu AS turbatootmise planeeritaval

alal lõpetada ning võtta ala kasutusele päikeseenergia tootmispaigana ning alustada soo

taastamisega. Arvestades riiklike kliimaeesmärke ning potentsiaalseid seadusemuudatusi on

soositud taastuvenergeetika arendamine kaevandamislubadega alal. Riigikogus on

menetluses ka seaduseelnõu nr 698 „Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seadus“, mille üks eesmärke on luua võimalus anda kehtiva

kaevandamisloaga riigimaa, kus maavara on ammendunud või asub keskkonnatasude

seaduse § 91 mõistes energeetilisi maavarasid nagu põlevkivi ja hästilagunenud turvas,

kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaama rajamiseks ja

taastuvenergia tootmiseks. Eesmärgiks on soodustada tuule- ja päikeseparkide ehitamist

põlevkivi või turba endistele ja praegustele kaevandustele ehk aladele, millele on juba

väljastatud kaevandamisluba. Võrreldes uutele aladele taastuvenergia parkide ehitamisega

on kaevandatud alade taaskasutamisel loodusele väiksem mõju.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lg 2 p 4 kohaselt

tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust

ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse üldplaneeringus muudatusi ning kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Alkranel OÜ on koostanud Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu kava osas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnangu (vt. lisa 2). Koostatud KSH eelhinnangu tulemusena on kokkuvõtvalt leitud, et

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus jääb toimivale mäeeraldisele, kus looduslikult esinenud mulla ja

pinnase karakteristikuid on karjääris toimunud tegevus juba tugevalt muutnud.

Planeeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel hakkaks senisel kaevandusalal looduslike

alade osatähtsus suurenema, mis on pigem positiivse mõjuga. Päikesepargi rajamisel ja

haldamisel puuduvad ka negatiivsed mõjud põhjaveele. Samuti ei kaasne õhu ja kliima

kontekstis olulisi negatiivseid mõjusid. Päikeseenergia kasutamine on hea võimalus

ühendada vastavate rajatiste ehitus ammendunud turbarabas sootaimestiku taastamisega, mis

aitab vähendada kasvuhoonegaaside lendumist kuivendatud rabas.

Samuti on eelhinnangu tulemusena leitud, et puudub oluline mõju inimese tervisele ja

varale. Samas on oluline siinkohal märkida, et planeeringu koostamise käigus tuleb välja

selgitada Metsavahi (kü tunnus 79403:002:0012) ja Männi (kü tunnus 43201:001:0496)

maaüksuste veevarustuslahendused ning tagada nende tulevane mitte mõjutamine lähtuvalt

alal toimuvatest tegevustest.

Planeeringuga kavandatud tegevusega kaasnevad positiivsed mõjud: planeeritaval alal

hakkab suurenema järk-järgult looduslike alade osatähtsus. Rajades päikesepargi juba

olemasolevale tugevalt tehnogeensele alale, mis on kaotanud oma loodusliku funktsiooni,

aitab see vältida uute looduslike alade kasutuselevõttu taastuvenergia tootmiseks.

Päikeseenergia tootmine toetab üleminekut taastuvenergiale. Kavandatava tegevuse

elluviimise tulemusena saab tööstusalast järk-järgult taas loodusrikkam tsoon, mis panustab

rohevõrgustiku tugi- ehk tuumala eesmärkidesse senisest enam.

KSH eelhinnangus välja toodud soovitusi ning suuniseid tuleb planeeringu koostamise

käigus järgida. Siinkohal toome eraldi välja, et detailplaneeringu koostamise menetluse

käigus tuleb koostada Möllatsi turbatootmisala korrastamisprojekt, mis määrab päikesepargi

rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle kasutuse lõpu järgsed korrastussuunad.

Korrastamisprojekt on planeeringulahenduse koostamiseks vajalik sisenduuring.

Korrastamisprojekt peab kajastama ka meetmeid, mis toetaksid rohevõrgustiku tugiala

toimimist. Turbamaardla ala korrastusprojekti koostamise faasis tuleb koguda andmeid

rohevõrgustiku tuumalal liikuvate loomade kohta (nt minimaalselt kahel aastaajal), sh

määratlemaks reaalseid võimalikke konfliktitsoone päikesepargi rajamiseeldusega alal ja

selle piirialadel. Korrastusprojekti valmimise järgselt, lähtudes ka päikesepargi haldamise

aegsest veetasemest, tuleb analüüsida minimaalselt tarastatavatele aladele ning avatud

aladele kohalduvaid nõudeid, samuti haljasalade, toetamaks loomastiku elutingimusi,

hooldusnõudeid. Tegevusi peab läbi viima ulukite ehk loomade liikumisi kaardistav/hindav

erialaspetsialist.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et detailplaneeringule keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik kui järgitakse eelhinnangus toodud

tingimusi ja nõudeid. Keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse §-

s 126 lg 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. Eelhinnangu

tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik

algatada. Päikesepargi kavandamisel tuleb arvestada ka juba kehtivate nõuetega, mis on

seatud keskkonnaloale TARM-053.

Üldplaneeringu muutmise aspekt

Nagu eelpool välja toodud, siis algatatava detailplaneeringu eesmärk on kavandada Möllatsi

turbatootmisala maaüksusele päikesepark võimsusega ligikaudu 72 MW ning muuta

üldplaneeringut selles osas, mis keelab päikesepargi rajamise rohevõrgustikuga alal. Samuti

täpsustatakse looduslike alade osatähtust moodustatavatel maaüksustel. Kui

detailplaneering kehtestatakse, siis viiakse üldplaneeringusse sisse muudatus, mille kohaselt

on rohevõrgustiku alale jääval Möllatsi turbatootmisalal lubatud päikesepargi rajamine

eesmärgiga müüa toodetavat päikeseenergiat võrku. Erisus tehakse vaid Möllatsi

turbatootmisala osas ning valla haldusterritooriumil asuvatel teistel rohevõrgustiku aladel on

jätkuvalt keelatud võrku müümise eesmärgil päikseparkide püstitamine.

Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada üldplaneeringu teksti ning jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek. Kohalik omavalitsus teeb 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu

kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.

Eespool toodust tulenevalt leiab Tartu Vallavolikogu, et kuigi kehtiv üldplaneering ei luba

rohevõrgustikku päikesepaneele (elektrienergia võrku müümise eesmärgil) rajada, siis on

konkreetne juhtum piisavalt erandlik, et on põhjendatud üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamise menetluse algatamine.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavolikogu (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 142

lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2, § 33 lg

2 § 35 lg-te 3 ja 5, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla üldplaneeringu

alusel Tartu Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneering.

2. Kinnitada Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Planeeringu koostamisel

arvestada Alkranel OÜ poolt 27.10.2025 koostatud Möllatsi turbatootmisala maaüksuse

osaala detailplaneeringu kava KSH eelhinnanguga (lisa 2).

4. Otsusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning tööpäevadel

Tartu Vallavalitsuses, asukoht Haava tn 6, Kõrveküla alevik.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

ÕIEND

Õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus

Õigusakti vastuvõtmine on vajalik, et võimaldada Möllatsi turbatootmisala senisest

kasutamisest loobumist ja võimaldada alale päikesepargi rajamist. Detailplaneeringu

algatamine loob eeldused lahenduse koostamiseks, mis toetab riiklike kliimaeesmärkide

saavutamist, soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu, vähendab kasvuhoonegaaside heidet

ning võimaldab suurendada järk-järgult ala ökoloogilist väärtust. Õigusakti vastuvõtmine on

põhjendatud nii keskkonna- kui ka ruumilise arengu seisukohalt.

Õigusaktid, millega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel on omavalitsuseüksuse ülesanne

korraldada vallas ruumilist planeerimist. Planeeringu koostamist reguleerib

planeerimisseadus mis reguleerib planeeringu koostamise korda ning millest tulenevad

nõuded planeeringu koostamise menetluse korraldamiseks. Samuti reguleerib

keskkonnamõjude hindamisega seonduvat keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 .

Õigusaktid, mis on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel

Antud õigusakti vastuvõtmisel ei ole vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada teisi

õigusakte.

Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad

Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused on seotud planeeringu koostamise,

koostamiseks vajalike uuringute ning planeeringu menetluse protsessist avalikkuse

informeerimisega (ajaleheteateed).

Kulude suurusjärku on praeguses etapis keeruline prognoosida, kuid planeeringu

koostamisega seotud kulud katab kogu ulatuses planeeringust huvitatud isik. Planeeringust

huvitatud isikuga sõlmitakse sellekohane leping.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Gren Tartu AS

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2025

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2025.a

Korralduse nr xx juurde

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Gren Tartu AS (registrikood 10641763)

esindaja Jaak Tuksam.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud, veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste

projekteerimise kogemusega insener (minimaalselt tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on rajada Möllatsi külas asuvale Möllatsi turbatootmisala maaüksusele (kü

tunnus: 79403:002:0689, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa, pindala ca 218 ha) päikeseenergia

tootmispark võimsusega ligikaudu 72 MW. Samuti määrata elektritootmiseks ning salvestamiseks

vajalike rajatiste asukohad ning nende ehitamise ja kasutamise tingimused. Planeeringuga antakse

lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala

pindala on ca 172 ha (vt. joonis 1).

Möllatsi turbatootmisala maaüksus on praegu kasutusel turbatootmisalana, kus soovitakse

turbatootmine lõpetada ning taastada paarikümne aasta jooksul sookooslus. Soo taastamise

kõrvaltegevusena plaanitakse alale rajada päikesepark. Tegemist on uudse lähenemisega, kus märgala

koosluse taastamine ja PEJ rajamine toimub samaaegselt.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus kuulub Eesti Vabariigile ning seda haldab Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringualale jäävad mitmed kitsendusi põhjustavad objektid, muu hulgas: maaparandussüsteemi

eesvool koos kaitsevööndiga, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohad,

tehnorajatistest tulenevad piirangud ning veekaitselised piirangud.

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt jääb Möllatsi turbatootmisala hajaasustusega alale, turbatööstuse

maa-ala juhtfunktsiooniga maa-alale ning ühtlasi ka mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe all mõistetakse

kehtiva kaevandamiseloaga mäeeraldise ja selle teenindusmaad.

Möllatsi turbamaardla jääb tervikuna Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohevõrgu alale,

täpsemalt riigi tasandi tugialale. Ka Tartu valla üldplaneeringu järgi paikneb Möllatsi turbamaardla

pea tervikuna rohevõrgustiku tugialal. Tartu valla üldplaneeringu peatükk 6.7. seab rohevõrgustiku

alale jäävate maa-alade kasutus- ja ehitustingimused. Muu hulgas tuleb üldplaneeringu kohaselt igal

juhul arvestada roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike

alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%;

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tuleb päikeseparkide püstitamisel eelistada väheväärtuslike alade

ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on nende kavandamine

nt väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel, elektriliinide ja alajaamade

vahetus läheduses asuvatel lagedatel ja vähemetsastel aladel, kasutusest väljas tööstusaladel,

tootmishoonete katustel, parklates jms. Võrku müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide

püstitamine ei ole lubatud väärtuslikul maastikul, rohelises võrgustikus, väärtuslikul

põllumajandusmaal ja metsamaal. Väärtuslikul maastikul, rohelises võrgustikus, väärtuslikul

põllumajandusmaal ja metsamaal võib päikesepargi rajada olemasolevate hoonete päikeseenergiaga

varustamiseks.

3

Koostatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Koostatava detailplaneeringuga muudetakse

maa-alal kehtivaid ehitus- ja kasutustingimusi. Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

Joonis 2. Tartu valla üldplaneeringust väljavõte Möllatsi turbatootmisala maaüksuse ning lähiala osas

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

4

Tartu valla energia- ja kliimakava;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025)

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

PLANEERINGUGA ESITADA:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, õuealade kaugused ning võimalik visuaalne mõju neile

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed:

 planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

• planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

• planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada tootmismaa, tehnorajatiste maa ning

vajaduse korral transpordimaa sihtotstarbega krundid.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Kruntide ehitusõigus

Planeeringulahenduse välja töötamise käigus mitte ette näha hoonete püstitamist. Vajaduse korral

kavandada ehitusõigus päikesepargi teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks.

Planeeringulahenduses näidata ning kirjeldada päikesepaneelide rajamise ala. Planeeringus kirjeldada

paigaldatavate paneelide tüüpi ning tehnoloogiat.

5

 krundi kasutamise sihtotstarbed –tee ja tänava maa, tootmismaa, tehnorajatiste maa

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele.

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeringualale mitte kavandada hoonete rajamist v.a elektritootmise ja salvestamise tarvis. Lubatud

on elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid, alajaamad, akupangad, inverterid ja

muu vajaliku) püstitamine.

 Planeeringuga määrata lubatud ehitiste kasutamise otstarbed

 Määrata rajatiste (päikesepaneelide) suurim lubatud kõrgus ja muud vajalikud ehituslikud- ja

kujunduslikud tingimused.

5.7. Kruntide hoonestusala määramine

Hoonestusala ei määrata. Selle asemel määrata päikesepaneelide rajamise ala. Samuti kirjeldada

vajalikke tehnoloogilisi ühendusi, joonistel näidata vajaduse korral ka väljapoole planeeringuala

jäävad trasside kulgemised, kui need on planeeringu elluviimiseks vajalikud ning

planeeringulahendusega funktsionaalselt seotud.

5.8. Liikluskorralduse põhimõtted

 esitada liikluskorraldus ja juurdepääsud avalikult kasutatava teeni;

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

 liikluskorralduse põhimõtted;

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades sookoosluse taastamise eesmärke. Planeeringu koostamise käigus tuleb täpsustada ning

välja tuua, kui suur peab olema looduslike alade osatähtsus moodustatavatel katastriüksusel.

 piirete materjal, kõrgus, tüüp;

Esimese eelistusena kavandada piirded vaid eluohtlikele objektidele (nt trafod, alajaamad,

salvestid vms) eraldatakse taradega. Laiemate alade tarastamise vajadusel, ulatus ja

võimalused (sh vähemalt 100 m laiused ühenduskoridoride asetused) määratleda koostöös

ulukite ehk loomade liikumisi (vt eraldi meede) kaardistava erialaspetsialistiga. Piirdeaedade

ja maapinna vahele jätta min 20…30 cm ruum või jätta aedadesse ulukiavad (20x20 või

30x30 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib selleks sobivatesse kohtadesse

rajada loomade väljahüppekohti (tara siseküljele) ning istutada ka kohalikke (roni)taimi.

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine) põhimõtted.

Planeeringulahenduses tuua välja, kuidas säilitada-luua rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud

tingimused.

 Kirjeldada päikesepargi hoolduseks, remondiks ja likvideerimiseks vajalikud

meetmed/tingimused.

5.10. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

6

5.11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus;

 lubatud või keelatud lahendused rajatiste tehnovarustuse tagamisel.

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt.

Kirjeldada tingimused paneelide ning neid teenindavate ehitiste ja rajatiste paigaldamiseks

soomaastikus, märgalal.

5.12. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud.

5.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.17. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.18. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste

ettepanek.

6. Vajalikud uuringud

- Detailplaneeringu menetluse käigus tuleb koostada Möllatsi turbatootmisala

korrastamisprojekt, mis määrab päikesepargi rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle

kasutuse lõpu järgsed korrastustingimused. Korrastamisprojekt peab kajastama ka meetmeid,

mis toetaksid rohevõrgustiku tugiala toimimist.

- Turbamaardla ala korrastusprojekti koostamise faasis koguda andmeid rohevõrgustiku

tuumalal liikuvate loomade kohta (nt minimaalselt kahel aastaajal), sh määratlemaks reaalseid

võimalikke konfliktitsoone päikesepargi rajamiseeldusega alal ja selle piirialadel.

Korrastusprojekti valmimise järgselt, lähtudes ka päikesepargi haldamise aegsest veetasemest, tuleb

analüüsida minimaalselt tarastatavatele aladele ning avatud aladele kohalduvaid nõudeid, samuti

7

haljasalade, toetamaks loomastiku elutingimusi, hooldusnõudeid. Tegevusi peab läbi viima ulukite ehk

loomade liikumisi kaardistav/hindav erialaspetsialist.

7. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavolikogud on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

8. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:1000;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:1000;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad. Vajaduse korral võivad mõõtkavad ka nõutust erineda, kui see tagab jooniste selguse ja

arusaadavuse. Planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude joonise võib esitada ka ühel joonisel.

9. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud

ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

10. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

 Riigimetsa Majandamise Keskusega;

 Luunja Vallavalitsusega

 Transpordiametiga

 Maa- ja Ruumiametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

11. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf ja dgn ja/või dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf

failina) ja paberkandjal.

12. Detailplaneeringu kehtestamine

8

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks üks eksemplar

paberkandjal ning digitaalsel kujul vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

Eksperthinnang Tartu 2023

Anni Kurisman | Keskkonnaekspert

......................................................................................................................................

................................................................................................................... ..........................................................................................................................................

................................................................ .....................................................................................

.......................................................................... ..................................................................................................................................

........................................................ .........................................................................................................................

........................ ..........

......................................................................................................... ..................................................................................................................

...............................................................................................................

1

2

1

2

3

3

4

5

6

4 5 6

7

8

9

10 11

12

7

8 9

10 11 12

13

14

15

13 14 15

16

17

16 17

18

19

20

21

22

23 24 25

18 19

20

21

22 23 24

25

26

27

28

26 27 28

29

30

29 30

KSHEH lisa 2. Eesti ja Soome näited analoogsete alade kasutuselevõtust päikesepargi aladena.

Käesolevas lisas tuuakse lühidalt välja teave ühe Eesti ala ja ühe Soome ala osas.

Eesti objekt ̶ endisele turbaväljale kavandatakse päiseelektrijaama Põhja-Pärnumaa vallas.

2022. a koostas Alkranel OÜ dokumendi „Põhja-Pärnumaa vallas Metsaküla Vändra

metskonna 106 katastriüksuse (92901:001:0264) kasutusele võtmise kava päikeseelektrijaama

(PEJ) aladena - keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“. Tegemist oli toona alles

ideekavandiga (maa-ala (92901:001:0264) haldaja RMK poolt), st eelhinnatav tegevus ei olnud

veel nt projekteerimise faasi jõudnud. Koostatud dokumendi järeldus oli, et

projekteerimistegevus ei vaja paralleelset KMH protsessi. Samas elustiku liikuvuse häiringute

minimeerimiseks määrati eelhinnangus ühe meetmena tingimus – „PEJ puhul tarastada ainult

eluohtlikud objektid (nt trafod, alajaamad vms)“. Hetkel on Ehitisregistri

(https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1, 2025) kannete alusel objektid ehitamisel ehk püstitamisel.

Täpsemat infot (sh peale eelhinnangut koostatud projektdokumendid) saab Ehitisregistrist –

ehitiste kood 221423155.

Soome objekt ̶ Lapuas Heininevas endisele turbatoomis alale (ammendunud) rajatava

päiksepark (Tartu Vallavalitsuse ja Alkranel OÜ esindajad külastasid sept 2025. a), ca 40 a.

Ala (ca 120 ha), kus arendustööd veel toimuvad, haldab EPV Energy Ltd. Päikesepaneelide

(mh osad päikese suunas automaatselt orienteeritavad (Joonis L2.1)) konstruktsioonide

valikule eelnes mh piloteerimine. Täpsemalt - sooviti kasutada puurvaiadeta konstruktsioone,

kus paneele ja neid toetavaid raame hoiavad paigal maapinnal asetsevad betoontalad (Joonis

L2.1 ja L2.2). Pinnase käitumise kohta saadi teavet EPV teostatud kaherealisest

demoelektrijaamast ning järeldus, et selline lahendus osutus puurvaiadest selgelt

kulutõhusamaks (vt artikkel - EPV Solar Power’s record-breaking solar farm will be built

sustainably on a former peat bog). Pargis alustati juba valmis etappides tootmist sellel aastal,

märtsis/aprillis. Täielikult tööle peaks hakkama 2025 a. lõpus. Peale rajamistööde lõppu

plaanivad veetaset pargi aluses pinnases ka tõsta (mitte küll maapinnani). Päikesepargi

külastuse ajal (15.10.2025) toimus muu hulgas alalt metaani mõõtmine Soome Metroloogia

Teenistuse poolt. Lausalist tarastamist ei ole kavandatud, kuivõrd ala sisuliselt ümbritsetud ka

kraavide võrguga. Joonistelt on näha, et taimed juba taas asustavad ala.

Joonis L2.1. Päiksesuunas pööratavad paneelid (Alkranel OÜ 15.10.2025).

Joonis L2.2. Päisepaneelid ja betoontalad (Alkranel OÜ 15.10.2025).

Valik vastava pargi arendamist kirjeldavatest Interneti allikatest:

 Artikkel - EPV’s solar park is being built in Lapua -

https://www.epv.fi/en/2024/10/08/epvs-solar-park-is-being-built-in-lapua/ (2025).

 Artikkel - EPV Solar Power’s record-breaking solar farm will be built sustainably on

a former peat bog - https://www.sweco.fi/en/projects/epv-solar-powers-record-

breaking-solar-farm-will-be-built-sustainably-on-a-former-peat-bog/ (2025).

 Video (sh ehitusetapid ja erinevad päikesepaneelid) - EPV Heinineva 2025 Solar power

plant - https://www.youtube.com/watch?v=RLQTsWAt_Xk (2025; vt ka joonis L2.3).

 Video (rajatud pargist) - Powering one of Finland's largest solar parks -

https://www.youtube.com/watch?v=BIoOVg_o7s4 (2025).

Joonis L2.3. Teede ehitamine päiksepargi alale (EPV Heinineva 2025 Solar power plant, 2025).

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse

(79403:002:0689) osaala detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle

otsustamise protsessi korraldaja: Tartu Vallavalitsus

Arendaja: Gren Tartu AS

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 27.10.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 13

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 13

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 15

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 15

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 16

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 17

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 18

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 20

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 22

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 22

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 26

KSHEH lisad:

KSHEH lisa 1. Eksperthinnang - Möllatsi raba taastamine ja päikesepargi rajamine

(OÜ Hendrikson & Ko, 2023; hinnangus esitatud II kaitsekategooria liigiga seotud

asupaigaandmed on kinni kaetud Alkranel OÜ poolt (2025)).

KSHEH lisa 2. Eesti ja Soome näited analoogsete alade kasutuselevõtust päikesepargi

aladena.

4 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Tartu

maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi turbatootmisala (79403:002:0689) osaalale

päikesepargi rajamise detailplaneeringu (DP) kava (vt täpsemalt ptk. 1). Tegevuse arendaja on

Gren Tartu AS ja eelhinnangu koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamiseks on arendaja

edastanud asjakohased andmed kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes on vastavaid andmeid

jaganud ka Alkranel OÜ-ga.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Tartu maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi

turbatootmisala (79403:002:0689; vt joonis 1.1 (paremal)) osaalale (vt joonis 1.1 (vasakul))

päikesepargi rajamise detailplaneeringu (DP) kava. Möllatsi turbatootmisala (100%

turbatööstusmaa) kinnistu pindala kokku on ca 218 ha ning planeeritav ala sellest ca 172 ha,

millest ca 140 ha kavandatud päikesepaneelide ja nendega seotud otsese taristu alla. Gren Tartu

AS kasutab ala kehtiva keskkonnaloa (TARM-053; kehtivus 2003. – 2055. a) alusel (varu

ammendumisel korrastatakse metsamaaks/taastuvaks sooks). Samas on kütteturba

vajadus/nõudlus ajas vähenenud (mh EL range kliimapoliitika tõttu) ja Gren Tartu AS plaani

pidanud osa alast enne lõplikku korrastamist päikeseenergia tootmispaigana kasutusele võtta.

Vastava idee jaoks koostati 2023. a eksperthinnang (vt ka KSHEH lisa 1) ja esitati 2024.

a kohalikule omavalitsusele planeeringu algatamise taotlus. Taotluse põhjal on kohalik

omavalitsus koostanud omakorda detailplaneeringu lähteülesande eelnõu (2025;

üldplaneeringut muutev (rohevõrgustikus päikeseelektrijaam)). Eraldiseisvalt saab siinkohal

esile tuua, et analoogsete maakasutusviiside näiteid on käsitletud KSHEH lisas 2 ning riigi

poolt on ette valmistamisel õigusaktide muudatused (Riigikogus (2025) seaduseelnõu nr 698),

vastavate maakasutuslahenduste (nt turbaalade korrastamisel) laialdasemaks kasutuselevõtuks.

Joonis 1.1. DP kavaga seotud Möllatsi turbatootmisala – paremal kinnistu (79403:002:0689) asukoht

(oranži tähisega ala, võimalik päikesepark); vasakul päikesepargi arendusala esialgne visioonikuvand

(paneelid ja tehnorajatised). Alus: Gren Tartu AS (2024) ning Maa- ja Ruumiamet (2025).

DP kavaga seotud lähteülesande eelnõu koostamise järgselt on Gren Tartu AS andnud

täiendavaid selgitusi (sept, 2025) kavandatava tegevuse osas. Siinkohal saab selle baasilt esile

tuua alljärgnevat:

 Päikesepargi rajamise eelduseks ei ole turba lõplik ammendamine. Turbatööstusmaa

muutuks planeeringu järgselt tootmismaaks (energia tootmine), millele kandub edasi

kaevandusaladega seotud korrastamiskohustus. St kavandatakse ala korrastamist koos

päikesepargi rajamisega. Selleks toimub mh tootmistegevusest väljas olevate alade

stabiliseerimine, turvastehniliste nõlvade ja kaevandamisjärgsete alade korrastamine,

veerežiimi taastamine (sarnaseks kaevandamiseelse perioodiga) nii, et oleks tagatud

keskkonnaohutus, loodusväärtuste säilimine ja taastumine ning maastiku (sh arvestades

naabruskonna maaparandusobjekte) pikaajaline kasutus. Täpsem korrastamise kava

6 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

koostatakse detailplaneeringu protsessi käigus. Selleks taotletakse kaevandusala

korrastustingimusi Keskkonnaametilt ja koostatakse korrastusprojekt, mis sisaldab mh

korrastustegevuste defineerimist enne päikesepargi rajamist, pargi halduse ajal ning

pärast pargi likvideerimist. Päikesepargi kasutusaeg 30–35 aastat. Pargi eluea lõpus

rajatised demonteeritakse ning vastavad alad korrastatakse vastavalt detailplaneeringu

ja korrastamiskava tingimustele. Vajadusel saab ala sihtotstarbeid täpsustada vastavas

ajahetkes olemasolevate parimate teadmiste alusel.

 Päikesepargi planeeritav võimsus on kuni ca 72 MWp. Päikesepaneelid paigaldatakse

maapinnale metallkonstruktsioonidele, kõrgus maapinnast 2 … 4,5 m. Paneeliridade

vahed 4 … 9,5 m sõltuvalt orientatsioonist. Tootmismaale kavandatakse ka akusalvesti

(BESS; konteinerlahendus või madalad rajatised) paigutamist, mis integreeritakse ala

infrastruktuuri. Inverterid ja jahutussüsteemid paigutatakse alale nii, koos

mürasummutuslahendustega, et tootmismaa piiril ei ületata kehtivaid sihtväärtusi.

Ohutuse tagamiseks kavandatakse päikesepargi paneeligruppide aiaga piiramist. Eraldi

piiratakse vajadusel ka elektrijaotusega seotud seadmed ja akusalvesti

konteinerid/rajatised vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Rohevõrgustiku tugiala

toimimist toetavad meetmed (mh sidusus, rohevööndite jätmine, erisused

piirdeaedade lahendustes jms) töötatakse välja planeeringu protsessi käigus,

arvestades ka kaevandatud turbaala korrastamisprojektiga selgunud lahendeid.

Haljastusmeetmeid (nt puittaimede istutused servaaladele, loodusväärtuste

toetamiseks/ mitmekesistamiseks) lisatakse vajadusel (määratakse planeeringu

protsessis) ka visuaalse mõju vähendamiseks.

 Kavandatava päikesepargi liitumispunktide teave täpsustuks planeeringu käigus, kuid

hetkel teadaolevalt on võimalusi kaks. Esimene, Raadil asuv Ülejõe alajaam

(eelistatud), kuhumaani on vaja kavandada kaablitrass algusega paralleelselt ala

edelanurgast väljuva teega. Teine võimalus on Anne alajaam või mõni sellest lähtuv

110kV õhuliin.

 Juurdepääs alale kavandatakse olemasolevaid teid kasutades (sh Lennuraja tee (nr

4320111; Luunja vallas) kaudu), lahendused täpsustuvad planeeringu käigus.

Päikeseelektrijaam ei vaja igapäevast opereerimist (hooldusel järgitakse seadmete jms

tootjate juhendeid).

 Kohaliku kogukonna kaasamine on planeeringu protsessi osa ning selle raames ollakse

valmis selgitama kavandatava tegevuse eeliseid - kohalik taastuvenergia tootmine ja

panus kliimaeesmärkide täitmisse ning korrastamise ja haljastuse kaudu ala

keskkonnaseisundi paranemine võrreldes minimaalse kasutusega turbatootmisalaga.

7 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (10.10.2025.

a)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi

turbatootmisala (79403:002:0689) kinnistul. Tartu vallas on 13 716 elanikku seisuga

01.10.2025 (Tartu valla kodulehekülg, 2025). Tartu vallas on 1 alev, 6 alevikku, 70 küla. Tartu

valla pindala on 742 km2. Suurim asula on Raadi alev (mh tiheasustusala), Möllatsi küla on

aga väikese asustuskoormusega hajaasustuspiirkond (asudes samas tiheasustusala naabruses).

Senisest turbatootmisalast, mida DP kava ala hõlmab, lõunasse jääb Luunja vald (täpsemalt vt

ptk 2.1). Olemasoleva turbatootmisala, mida DP kava ala hõlmab, kontaktvööndis on

maatulundusmaad ja üks sihtotstarbeta maa. Turbatootmisalale lähimad (kuni ca 150 m

kaugusel) elamud/hoonestatud kinnistud:

 Põhja suunal (vt joonis 2.1) - Sooääre (79403:002:0004, elamumaal sh puurkaev

PRK0064527 (sügavus 72 m)), Metsavahi (79403:002:0012, maatulundusmaal sh

pärandkultuuriobjekt „Kirbu metsavahikoht“), Viljametsa (79403:002:0365,

maatulundusmaal sh puurkaev PRK0022833 (sügavus 70 m)).

 Lõuna suunal (vt joonis 2.2) - Männi (43201:001:0496, maatulundusmaa), Looduse

(43201:001:0588, maatulundusmaal sh puurkaev PRK0054372 (50 m)), Riki

(43201:001:0488, maatulundusmaal sh puurkaev PRK0053786 (sügavus 50 m)).

 Loode suunal (vt joonis 2.1) - Jääriku (79403:002:0018, maatulundusmaal sh puurkaev

PRK0065788 (sügavus 60 m)).

Joonis 2.1. DP kava alast (Möllatsi turbatootmisalal) elamud/hoonestatud kinnistud (kuni ca 150 m, vt

eelnev loend) ning muud maaüksused loode ja põhjasuunal (Tartu vald).

8 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.2. DP kava alast (Möllatsi turbatootmisalal) elamud/hoonestatud kinnistud (kuni ca 150 m, vt

eelnev loend) lõunasuunal (Luunja vald).

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

DP kava kujunemise idee aluseks on olnud mh dokumendid „Eesti kliimaambitsiooni

tõstmise võimaluste analüüs“ (SEI Tallinn, 2019), „Eesti 2035“ (2021, Eesti pikaajaline

strateegia), „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK, koostamisel) ja

„Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) ajakohastatavas

tööversioonis (seisuga 05.06.2025). Dokumendid „Tartu maakonna kliima- ja energiakava“

ning „Tartu valla energia- ja kliimakava“ (Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022)

annavad suunise, et turba kaevandamine ja kasutamine on olulisteks kliimagaaside heiteallikas

ning jääksoode korrastamisel eelistada eelkõige märgalade loomist, et peatada turba lagunemist

ja KHG emissioone. Samuti toetab kava juba ka ptk 1 puudutatud Riigikogu (2025)

seaduseelnõu nr 698 „Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seadus (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)“.

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019; muudetud 2021) määrab maakonna arengu

ruumilised üldpõhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti

2030+ (2012). Tartumaa maakonnaplaneering kohaselt ei ole seoseid väärtuslike maastike või

põllumajandusmaadega, kuid DP kava alal ja selle ümbruses asub rohevõrgustiku tugiala, mis

ulatub nii Tartu kui ka Luunja valdadesse (vt joonis 2.3). Rohevõrgustiku toimimiseks ja

sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, nende geograafiline

asukoht võib seejuures nihkuda.

9 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. DP kava alal ja selle ümbruses asuv rohevõrgustiku tugiala (maakonnaplaneeringu (2019/

2021) järgi) nii Tartu kui ka Luunja vallas. Alus: Maa- ja Ruumiamet, planeeringute andmekogu, 2025.

Tartu valla üldplaneeringu (ÜP; 2022) põhieesmärk on Tartu valla ruumilise arengu

põhimõtete kujundamine, lähtudes maakonnaplaneeringust. Tartu valla üldplaneering määrab

kogu valla territooriumi maakasutuse ja ehitustingimused kuni 15 a perspektiivis. Planeering

säilitab olemasoleva asustusstruktuuri ja keskuste võrgu ning soodustab nende arengut

mitmekesise maakasutuse kaudu. ÜP, mis vajadusel täpsustab maakonnaplaneeringut, järgne

rohevõrgustiku tugiala DP kava tsoonis (vt joonis 2.4; Luunja valla tsoonis kehtib hetkel

maakonnaplaneeringu järgne lahendus (vt joonis 2.3 ning ka edasist ptk-s esitatud teavet). DP

kava idee järgselt (kui kehtestataks üldplaneeringut muutev planeering) hakkaks senisel

kaevandusalal looduslike alade osatähtsus järk-järgult suurenema.

Joonisel rohevõrgustiku tugiala, samas

lisateave ÜP-st (päikeseparkide osas):

 eelistada mh inimkasutusest

väljalangenud alade kasutamist.

Otstarbekas neid kavandada mh

kasutusest väljas olevatele

tööstusaladele.

 võrku müümise eesmärgil

rajatavate päikeseparkide

püstitamine ei ole lubatud

rohelises võrgustikus.

Joonis 2.4. Rohelise võrgustiku tugiala paiknemine DP kava alal ja selle ümbruses (Tartu vallas). Alus:

väljavõte Tartu valla üldplaneeringu (2022) veebikaart (2025).

10 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Luunja valla üldplaneering (2008, täiendatud 2009, 2017) on koostatud varasemalt kui kehtiv

maakonnaplaneering, mistõttu rakendub rohevõrgustiku asetuse defineerimisele hiliseim

asjakohane dokument ehk siinkohal maakonnaplaneering. Luunja valla üldplaneering

(koostatav, seisuga 2023 - …) ei ole kavandanud ka maakonnaplaneeringus (vt joonis 2.3)

Tartu ja Luunja valla vahelise tugiala osas kardinaalseid muutusi, st tugiala jätkub Luunja vallas

(joonis 2.5).

Joonis 2.5. Rohelise võrgustiku tugiala paiknemine DP kava alast lõunas (Luunja vallas; Tartu vallas

paiknemist vt joonis 2.4). Alus: väljavõte Luunja valla koostatav üldplaneering (seisuga 2023 - …).

Valdade arengukavad (2025. a kehtivad redaktsioonid) järgivad kvaliteetse elukeskkonna

tagamise printsiipe. Luunja vallas soovitakse mh tagada elanikele võimalikult loodussäästlikult

elektrienergiat. Tartu valla puhul on toonitatud järgnevat:

 Tartu valla ettevõtted panustavad oluliselt Tartu valla kliimaeesmärkide saavutamisse,

vähendades kasvuhoonegaaside emissiooni ning tõhustades energia- ja muude

ressursside kasutust. Ettevõtted kasutavad taastuvenergialahendusi muid ressursse

kahjustamata. Tartu valla ettevõtted on tuntud ringmajanduse valdkonnas.

 Energiavarustus on arenenud hajutatuma, taastuvatest allikatest energiatootmise ja

kõrgema varustuskindluse tagamise suunas.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2 sissejuhatavas

osas ning ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

Ptk 1 nähtub, et tegemist on turbatootmisalaga, mis asub maardlal „Möllatsi“ (MRD0000202).

Kaevandatava hästilagunenud turbaga (aktiivne tarbevaru ̶1 plokk) seondub maardla plokis 17

ka järvelubi (passiivne reservvaru). Keskkonnaloas TARM-053 on seatud tingimus säilitada

vastav varu kaevandamisväärsena. Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on potentsiaalsel

11 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arendusalal tegemist enamasti keskmiselt kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alaga (1:400 000

kaardistuse alusel). DP kava alal ja selle lähiümbruses (ca 100 m) ei ole ohtlike käitiseid või

nende ohualasid. Samuti puuduvad vastavas tsoonis kultuurimälestised ja

pärandkultuuriobjektid.

DP kava alale lähimad põllumassiivid on põhja suunal ca 65 m kaugusel 66447901926 ja lõuna

suunal ca 70 m kaugusel 66447777226. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei

asu kavandatava tegevuse (päikesepaneelide paigaldustsoonid) alal maaparandussüsteeme.

Samas piirneb DP kava ala mitmete maaparandussüsteemide ja nendega seotud eesvooludega

(vt joonis 2.6), täpsemalt:

 Põhja ja ida suunal - 2104590020180 „Möllatsi (TP-632)“ maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk (ehitise kood 001; ehitise kasutuselevõtt 1986 a).

 Lõuna suunal - 2104590020000 „Kitseoja“ riigi poolt korras hoitavad ühiseesvool

(ehitise kood 001; riigieesvoolu osa 6,66 km), 2104590020130 „Möllatsi (TP-632)“

maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (ehitise kood 004; ehitise kasutuselevõtt 1986 a),

2104590020130 „Tilga II“ maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (ehitise kood 003;

ehitise kasutuselevõtt 1988 a) ja 2104590020170 „Tilga II“ maaparandussüsteemi

eesvool (ehitise kood 001; eesvoolu osa 1,98 km).

 Läänes ja edelas - 2104590020190 „Plaksi“ maaparandussüsteemi eesvool (ehitise

kood 001; eesvoolu osa 1,04 km) ja 2104590020190 „Plaksi“ maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk (ehitise kood 001; kasutuselevõtt 1930 a).

Joonis 2.6. Kavandatud tegevuse (vt ptk 1) ümbruse maaparandusehitised (pruuniga tähistatud),

eesvoolud (helesinine) ja riigi poolt korras hoitavad ühiseesvool (punakas). Alus: Maa- ja Ruumiamet

(2025).

Eelnevas loetelus mainitud Kitseoja (VEE1045900) on Keskkonnaportaali (2025) järgi on 16,7

km pikk ja valgla pindala on 42,7km². Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(2022) alusel on oja seisund hea, eesmärk on saavutatud (lisameetmeid ei ole seatud). Ida-

12 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (2022) ei anna täiendavaid ja siinkohal

esitatavaid lisaandmeid.

DP kava ala ega selle ümbrus ei asu Natura 2000 võrgustikus ega muudel looduskaitselistel

aladel. EELIS (10.10.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ning paikkonnast (100 m) välja

vääriselupaigad ning kaitsealused looma-, seene- ja samblikuliigid. Päikesepaneelide ja

nendega seotud taristu potentsiaaliga alal või selle 100 m tsoonis on järgnevad kaitsealuste

taimede liigid (vt ka KSHEH lisa 1):

 II kaitsekategooria - pehme koeratubakas (Crepis mollis; KLO9340823, KLO9319528,

KLO9350172, KLO9340822 ja KLO9336954 (100 m tsoonis)).

 III kaitsekategooria;

o Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; KLO9341279).

o Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum; KLO9341298, KLO9321239,

KLO9331119 ning KLO9321238, KLO9321248, KLO9321235 (100 m

tsoonis)).

Pehme koeratubakas (Crepis mollis) on Eestis väheneva arvukusega taim. Kasvab üksnes

Tartu linnas ja selle lähimates valdades. Peamised ohutegurid on kuivendamine, niitude

(lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel ning aru- ja soostunud niitude

kinnikasvamine majandamise lakkamise järel. Kuna kasvukohad asuvad tihedalt asustatud ja

kiiresti arenevas Tartu ümbruses (osalt ka linna piires), siis on mitmetele populatsioonidele

otseseks ohuks ehitus- ja arendustegevus. Liigi kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2022)

alusel leiukohtade kogupindalast 83% jääb kaitstavatele aladele, kus kasvab enam kui 90%

taimedest. Ebasobivad hooldamisvõtted on Inglismaal andnud tulemuseks, et taim kasvab

ebaregulaarselt või üldse mitte hooldatud kasvukohtades (Walker, 2011 ja 2015).

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on Eestis suureneva arvukusega taim. Levinud

peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid leiukohti on ka mujal Eestis. Liigi peamine ohutegur

on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine. Ohuteguriteks ka noppimine ja metsaraie.

Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) on Eestis stabiilse arvukusega taim. Enamik

leiukohti jäävad Tartu linna ja selle ümbruse luhtadele, seega asuvad nendel luhtadel

teadaolevalt kõige sobivamad biotoobid liigile. Peamine ohutegur - kasvukohtade hävimine.

13 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tartu maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi

turbatootmisala (79403:002:0689) kinnistul. DP kava ala ei ole väärtuslikul

põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul (vastavalt ptk 2.1 toodule). Samas

turbatootmisala on rohelisevõrgustiku tugialal. Rohevõrgustiku toimepüsivuse osas on senine

analüüs (vt KSHEH lisa 1 ja ptk 3.5.3) näidanud, et olulisi negatiivse mõju eeldusi ei esine, kui

vastav DP menetlus algatatakse ning leitakse optimaalne päikesepargi asetuse lahendus (kuni

35. a), seda enam, et hetkel on turbakaevandamist lubav keskkonnaluba kehtiv kuni 2055. a

(samas nõudlust vastavale varule ei ole, st tinglikult on tegemist kasutusest väljas oleva

14 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tööstusalaga). Ala päikeseenergia tootmiseks kasutuselevõtmisel on ptk 1 alusel kavandatud

teostada karjääriala korrastamisprojekt (hõlmab ka tulevaste maakasutuse tingimuste

seadmiseks vajalikke alusuuringuid), mis on sisendiks planeeringu protsessi ning määrab ka

päikesepargi rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle kasutuse lõpu järgsed

korrastustingimused. Seega asutaks ala taas looduslikumaks muutmisega tegelema juba

eelduslikult enne käesoleva kümnendi lõppu ning vastava piirkonna ajakohastatud maakasutus

looks suuremaid tulueeldusi ka kohalikule omavalitsusele (hetkel sisuliselt puuduvad, kuna

vastava maavara osas (kaevandamine tekitaks tulubaasi ka kohalikule omavalitsusele) nõudlus

puudub ja prognoositavas tulevikus ei ole olulise nõudluse taastumist asjakohane eeldada).

DP kava kujunemise idee aluseks on olnud mitmed kõrgemad strateegilised planeerimis-ja

arengudokumendid (vt ptk 2.1). Siinkohal tuleb rõhutada, et DP kava ei keskendu vaid energia

tootmisele vaid ka salvestamisele ning strateegilisest tasandist tasub esile tuua järgnevat:

 Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 (koostamisel) sätestatud

eesmärkide täitmiseks peab Eestis hinnanguliselt olema mh 1500 MW päikeseparke.

Aastaks 2035 on Eestis hinnanguliselt 1600 MW päikeseelektrijaamu (812 MW 2024).

 Turba kaevandamine ja kasutamine on olulisteks kliimagaaside heiteallikas ning

jääksoode korrastamisel eelistada eelkõige märgalade loomist, et peatada turba

lagunemist ja KHG emissioone (Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022).

Päikeseenergia kasutamine on hea võimalus ühendada vastavate rajatiste ehitus

ammendunud turbarabas sootaimestiku taastamisega, mis aitab vähendada

kasvuhoonegaaside lendumist kuivendatud rabas („Päikeseenergiajaamade mõjust

olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse

sobivad leevendusmeetmed“ (Tartu Ülikool, 2023)).

 Kohalike omavalitsuste arengukavad toetavad tegevuste ideetasandit. Tartu valla puhul

on toonitatud mh järgnevat - valla ettevõtted panustavad oluliselt Tartu valla

kliimaeesmärkide saavutamisse, vähendades kasvuhoonegaaside emissiooni ning

tõhustades energia- ja muude ressursside kasutust. Ettevõtted kasutavad

taastuvenergialahendusi muid ressursse kahjustamata. Energiavarustus on arenenud

hajutatuma, taastuvatest allikatest energiatootmise ja kõrgema varustuskindluse

tagamise suunas.

Laiemalt ehk mitte vaid ühe omavalitsuse tasandilt on vastavasse valdkonda sekkumas ka riik.

Analoogsete alade kasutuselevõtmist energiatootmisealadena soovitakse lihtsustada riigikogu

(2025) seaduseelnõu nr 698 „Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seadus (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)“ kaudu.

Lisaks, muude omavalitsuste näitel on eeldatud, et taastuvenergeetika areng soodustab

energiamahuka ettevõtluse arengut lähipiirkondades („Ettevõtluse arendamise võimaluste välja

selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas“, OÜ Hendrikson & Ko (2020)).

DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2) ei näita, et soovitava tegevuse elluviimise

tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu).

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid kavandatavate lahenduste

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks. DP (selle algatamisel ja korrektsel menetlemisel) loob aluse

funktsionaalselt vastavasse asupaika sobivale maakasutusele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

15 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringut muutva DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega ja eelhinnangu ptk 3.1 ning 3.5.3 nähtuvast). DP

menetlustasandi puhul puuduvad mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Samuti on võimaldatud arvestada KSH eelhinnangus esile

kerkinud suunistega, kui neid vastavas menetlusetapis ptk-s 3.5 tuvastatakse. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

16 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. Ptk-de sisustamisel on lähtutud nii

ptk 1 – 3.4 ning KSHEH lisades 1 ja 2 esitatud teabest, mida asjakohasel vajadusel on

alljärgnevalt täiendatud/täpsustatud.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Maastik on hetkel kujundatud vastavalt ala kasutamise sihtotstarbele ehk tegemist on

turbatootmisalaga. DP kava idee järgselt (kui kehtestataks üldplaneeringut muutev planeering)

hakkaks senisel kaevandusalal looduslike alade osatähtsus järk-järgult suurenema. Ala ei ole

osaks olulistest väärtmaastikest või nende vaatekoridoridest ning ala ümbritseb hajaasustus.

Tegevusega ei loodaks ka kõrgeid ning maastikust silma paistvaid rajatisi. St olulise negatiivse

mõju eeldused puuduvad.

DP kavaga kavandatav tegevuste ala jääb toimivale mäeeraldisele, kus looduslikult esinenud

mulla ja pinnase karakteristikuid on karjääris toimunud tegevus muutnud. Päikesepargi ja

sellega seotud tehnorajatiste kavandamine käib teadaolevalt käsikäes karjääriala

korrastamisega, mille raames täpsustatakse ka ala pinnaseomadusi, tulevaste rajatiste

pikaajalise eluea tagamise kontekstis. Pargi rajamine, käigus hoidmine ja hilisem ala lõplik

korrastamine (peale 35. a) ei ole täiendavate negatiivsete mõjueeldustega tegevusala ja selle

piirkonna mullastikule ja pinnasele. Maaparanduse ja maavarade ressurssidega seonduvat on

käsitletud vastavalt ka ptk 3.5.2 ja 3.5.3.

Päikesepargi rajamisel ja haldamisel puuduvad mh vastavas asupaigad negatiivsed mõju

eeldused põhjavee ja merekeskkonna valdkondade osas. Veestiku osas on kehtivas

keskkonnaloas ja sellega seotud dokumentides (12.04.2023. a (Keskkonnaamet) dokument

„Möllatsi turbamaardla Möllatsi turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa

TARM-053 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ (nr DM-

121222-10)) sedastatud, et olulise mõju eeldused puuduvad. Ala järk-järguline korrastamine ja

päikeseenergia tootmine seda järeldust ei muuda. Samas tuleb ka edasiste tegevuste puhul

järgida tingimusi, mis lähtuvad ka praegusest tegevusest (esitatud käesoleva ptk lõpus).

Käesoleva töö raames koondatud andmed (sh ptk 1 – 2, eelhinnangu lisad 1 ja 2) annavad

indikatsiooni, et õhu ja kliima kontekstis (lokaalselt ja globaalselt) olulisi negatiivseid mõjusid

kavandatav tegevus (ptk 1) kaasa ei too. Seega saab vastava valdkonna kokku võtta Tartu

Ülikooli 2023. a järelduse järgselt - päikeseenergia kasutamine on hea võimalus ühendada

vastavate rajatiste ehitus ammendunud turbarabas sootaimestiku taastamisega, mis aitab

vähendada kasvuhoonegaaside lendumist kuivendatud rabas („Päikeseenergiajaamade mõjust

olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse

sobivad leevendusmeetmed“ (Tartu Ülikool, 2023)). Kasvuhoonegaaside emissiooni

vähenemine / tasakaalustumine saab toimuma hiljemalt siis kui päikesepaneelid on alale

paigaldatud (toimub koos vastava etapiga ettenähtud korrastamistegevustega (sh veetaseme

tõstmine), täpsed tingimused tulenevad hiljemalt DP menetluses (sellel algatamisel)

sisenduuringuks olevast korrastamisprojektist) ja tööle rakendatud.

17 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Päikesepargi arendusse kanda üle käesoleva turbakaevandamise keskkonnaloaga

TARM-053 seotud tingimused (kui DP menetlus algatatakse), järgnevas sõnastuses -

kasutada vaid korrasolevat tehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema alal

töötajatel teada kindel tegevusplaan (mh kohaliku omavalitsuse, Päästeameti ja

Keskkonnaameti teavitamiseks) ja tagatud töövahendid, reostuse likvideerimiseks.

 Päikesepargi arendusse kanda üle käesoleva turbakaevandamise keskkonnaloaga

TARM-053 seotud tingimused (kui DP menetlus algatatakse) väljavooludele suublasse

(sh saasteainete piirtasemed). Väljavoolud suublasse, seirata - pH, heljum, BHT7,

naftasaadused, Püld ja Nüld. Seire välp – ehitustööde/veetasemete reguleerimise ajal

on soovitatav jälgida muutusi minimaalselt kord kuus ja/või avariiolukorra tekkimisel.

Muudel perioodidel vähemalt üks kord aastas.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Möllatsi küla on väikese asustuskoormusega hajaasustuspiirkond (asudes samas tiheasustusala

naabruses). Ptk 2 sissejuhatava osa järgselt on tegevuspaiga lähialas (ca 150 m) seitse

hoonestatud kinnistut, milledest viiel on olemas ka puurkaevud. DP kava päikesepaneelide

paigaldamise ala ümbritsevad ka maaparandussüsteemid (ptk 2.2, joonis 2.6), mis on rajatud

enne turbakaevandusega (keskkonnaloa TARM-053 alusel) seotud tegevusi (DP protsessis

toimub ka koostöö Maa- ja Ruumiametiga, vastutusala mh maaparandus). Hiljemalt ptk 1

nimetatud korrastusprojekti koostamisel, mis on sisenduuringuks DP menetluses, välja

selgitada Metsavahi (79403:002:0012) ja Männi (43201:001:0496) maaüksuste

veevarustuslahendused ja tagada nende tulevane mitte mõjutamine, lähtuvalt alal toimuvatest

korrastustegevustest.

Kaevandustegevuse mõjude eelduseid analüüsiti viimati Keskkonnaameti poolt (12.04.2023.

a) dokumendis (nr DM-121222-10) „Möllatsi turbamaardla Möllatsi turbatootmisala maavara

kaevandamise keskkonnaloa TARM-053 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“. Vastavas analüüsis sedastati, et olulise mõju eeldused puuduvad. Ala järk-

järguline korrastamine ja päikeseenergia tootmine (ptk 1 esitatud põhimõtete alusel) seda

järeldust ei muuda. Seega kavandatud päikesepaneelid rajamine ei too esile olulisi negatiivseid

mõju eelduseid, mis omakorda saaksid seada ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus,

lõhna ja kiirguse läbi) inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid, ei tuvastatud ka nüüd.

Samas tuleb ka edasiste tegevuste puhul järgida tingimusi, mis lähtuvad ka praegusest

tegevusest (esitatud käesoleva ptk lõpus), minimeerimaks võimalikke lühiajalisi häiringuid.

Lisaks nähtub juba ptk 1, et mh kõige suuremaid häiringueelduseid põhjustava aspektiga

(müra) on juba arvestatud – „Inverterid ja jahutussüsteemid paigutatakse alale nii, koos

mürasummutuslahendustega, et tootmismaa piiril ei ületata kehtivaid sihtväärtusi“. Eesti

Vabariigis on müra sihtväärtused defineeritud keskkonnaministeeriumi 16.12.2016. a määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 – „Müra normtasemed“ ning edasises protsessis ka ptk 1 alusel seda

järgitakse (st eraldiseisvat meedet seega seada ei ole vaja).

18 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 DP protsessi (selle algatamisel) - hiljemalt ptk 1 nimetatud korrastusprojekti

koostamisel, mis on sisenduuringuks DP menetluses, välja selgitada Metsavahi

(79403:002:0012) ja Männi (43201:001:0496) maaüksuste veevarustuslahendused ja

tagada nende tulevane mitte mõjutamine, lähtuvalt alal toimuvatest

korrastustegevustest.

 Päikesepargi arendusse kanda üle käesoleva turbakaevandamise keskkonnaloaga

TARM-053 seotud tingimus (kui DP menetlus algatatakse), järgnevas sõnastuses -

tolmuheitmete vähendamiseks piirata päikesepargi ehitusaegset autotranspordi

liikumiskiirust DP alal kuni 30 km/h ning ehitustööde toimumisel sademetevaesel

perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ (kevad-suvi-sügis)

kasta DP alal asuvaid teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Käesoleva dokumendi koostamisel on ilmnenud, et ala on hetkel hajaasustuses ja intensiivse

maakasutusega (turbatootmisala; varude väljamine on nõudluse puudumisel peatunud

ettenägematuks ajaks), mis on kehtiva õiguskorra alusel korrastamata, kuivõrd keskkonnaluba

TARM-053 kehtib 2055. a-ni. Ala päikeseenergia tootmiseks kasutuselevõtmisel on ptk 1

alusel kavandatud teostada karjääriala korrastamisprojekt (hõlmab ka tulevaste maakasutuse

tingimuste seadmiseks vajalikke alusuuringuid), mis on sisendiks planeeringu protsessi ning

määrab ka päikesepargi rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle kasutuse lõpu järgsed

korrastustingimused. Seega asutaks ala taas looduslikumaks muutmisega tegelema juba

eelduslikult enne käesoleva kümnendi lõppu. Seeläbi saab tööstusalast järk-järguliselt taas

loodusrikkam tsoon, mis panustab rohevõrgustiku tugi- ehk tuumala (vt ka ptk 2.1)

eesmärkidesse senisest enam (vt ka käesoleva ptk ülejärgmist lõiku). Tegevuspaiga

lähiümbruses ei asu kultuuripärandit, millede osas oleks tegevuskava osas asjakohane eeldada

negatiivseid mõjusid. Alaga või selle ümbruskonna looduskaitselisi väärtusi on avatud ptk

3.5.4.

Alale, kus on aktiivsed turbavarud, paneelide paigutamiseks ja ala turbavarude kaevandamata

jätmiseks, tuleb markseidermõõditsuse alusel esitada Maa- ja Ruumiametile varude

mahakandmise / passiivseks varuks nimetamise taotlus (varude muudatustega seotud otsuse

jõustamine hiljemalt DP kehtestamise järgselt), vahetult peale DP menetluse algatamist.

Vastava tegevusetapiga võimaldatakse täpsustada mh DP sisenduuringuna teostatava

korrastusprojekti alusandmeid. Seni kogutud andmestik ei näita, et vastava maavaravaru

kaevandamata jätmine või nö maha kandmine põhjustaks olulisi mõju eeldusi vastava

maavaravaru varustuskindluse tagamise eeldustele (mh prognoositavas poliitilises

situatsioonis) või muudele maavaravarudele, mis vastavas maardlas esinevad (vt ka ptk 2.2).

Päikesepargi paneelide kandekonstruktsioonide valikul, vastaval turbapinnasel, on soovitatav

läbi viia DP menetluses (selle algatamisel) pilootkatsed (sarnaselt Soomes välja ehitatud

arendusele (vt ka KSHEH lisa 2)) võimaldamaks hilisemalt (planeeringu kehtestamise eelduste

realiseerumisel) kasutusele võtta parimad võimalikud tehnilised lahendused.

Üle eelmisest lõigust nähtub, et Möllatsi turbatootmisala on rohelisevõrgustiku tugialaks.

Seega tuleneb ala väärtuslikkus vastavast aspektist tulenevalt peamiselt rohevõrgustikust. Tugi-

19 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ehk tuumala on kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi

ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad või vastava potentsiaaliga alad. DP kava ideed soovitakse

ellu viia maa-alal, mille senine maakasutusviis on vallas pigem erandlik ehk mitte valdav. Ptk

3.1 põhjal on selline turbamaardla korrastamise etapilisus ka soositud strateegiliste

arendusdokumentide ja uuringute alusel. Seega DP kava visiooni järgselt (kui kehtestataks

üldplaneeringut muutev planeering) hakkaks senisel kaevandusalal looduslike alade osatähtsus

järk-järgult suurenema. Selleks, et vastav suurenemine oleks ka tugi- ehk tuumala funktsioone

maksimaalset toetav, antakse ptk lõpus suunised edasisteks tegevusteks (DP menetluses).

Praeguse DP kava osas saab juba järeldada, et võimaliku päikesepargi ümbruses on tuumala

erinevate osade vahel liikumine võimalik, vaid põhjaosas (vt joonis 3.1) võib olla asjakohane

kaaluda ca 80 m liikumisala suurendamist ≥ 100 m peale, kuigi ka ca 80 m takistusteta tsooni

loetakse üldjuhul piisavaks. Kokkuvõtvalt – kuigi kehtiv ÜP ei luba rohevõrgustikku

päikesepaneele (elektrienergia võrku müümise eesmärgil), siis on konkreetne juhtum piisavalt

erandlik (sh kõrgemate strateegiliste eesmärkide järgselt, vt ptk 2.1 ja 3.1), et on põhjendatud

üldplaneeringut muutva DP menetluse kaalumine.

Joonis 3.1. Kavandatav tegevus (helesinisega paneelid) ja rohevõrgustik (rohelisega) MP järgi ning

konfliktala eeldusega tsoon (takistamata ala laius ca 80 m). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Hiljemalt peale DP menetluse algatamist - alale, kus on aktiivsed turbavarud, paneelide

paigutamiseks ja ala turbavarude kaevandamata jätmiseks, tuleb markseidermõõditsuse

alusel esitada Maa- ja Ruumiametile varude mahakandmise / passiivseks varuks

nimetamise taotlus (varude muudatustega seotud otsuse jõustamine hiljemalt DP

kehtestamise järgselt).

20 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) - päikesepargi paneelide

kandekonstruktsioonide valikul, vastaval turbapinnasel, on soovitatav läbi viia DP

menetluses (selle algatamisel) pilootkatsed (sarnaselt Soomes välja ehitatud arendusele

(vt ka KSHEH lisa 2)) võimaldamaks hilisemalt (planeeringu kehtestamise eelduste

realiseerumisel) kasutusele võtta parimad võimalikud tehnilised lahendused.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – esimese eelistusena on tarastamist kavandada

vaid viisil, et ainult eluohtlikud objektid (nt trafod, alajaamad, salvestid vms)

eraldatakse taradega. Laiemate alade tarastamise vajadusel, ulatus ja võimalused (sh

vähemalt 100 m laiused ühenduskoridoride asetused) määratleda koostöös ulukite ehk

loomade liikumisi (vt eraldi meede) kaardistava erialaspetsialistiga. Piirdeaedade ja

maapinna vahele jätta min 20…30 cm ruum või jätta aedadesse ulukiavad (20x20 või

30x30 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib selleks sobivatesse

kohtadesse rajada loomade väljahüppekohti (tara siseküljele) ning istutada ka kohalikke

(roni)taimi.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – esimese eelistusena on paneelide ridade

vahekaugus 6 – 12 m. Kitsamate paneeliridade vajadusel nende asetused ja võimalused

määratleda koostöös ornitoloogi või loomade liikumisi (vt eraldi meede) kaardistava

erialaspetsialistiga.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – turbamaardla ala korrastusprojekti

koostamise faasis koguda andmeid rohevõrgustiku tuumalal liikuvate loomade kohta

(nt minimaalselt kahel aastaajal), sh määratlemaks reaalseid võimalikke konfliktitsoone

päikesepargi rajamiseeldusega alal ja selle piirialadel. Korrastusprojekti valmimise

järgselt, lähtudes ka päikesepargi haldamise aegsest veetasemest, analüüsida

minimaalselt tarastatavatele aladele ning avatud aladele kohalduvaid nõudeid, samuti

haljasalade, toetamaks loomastiku elutingimusi, hooldusnõudeid. Tegevusi peaks läbi

viima ulukite ehk loomade liikumisi kaardistav/hindav erialaspetsialist.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Töö käigus (ptk 1 - 2) ei tuvastatud DP alal ega selle vahetus ümbruses Natura 2000 võrgustiku

alasid ega ka kaitsealasid. EELIS (10.10.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ning paikkonnast

(100 m) välja vääriselupaigad ning kaitsealused looma-, seene- ja samblikuliigid.

Päikesepaneelide ja nendega seotud taristu potentsiaaliga alal või selle 100 m tsoonis on

kaitsealuste taimede liigid: pehme koeratubakas, rohekas käokeel ja ahtalehine ängelhein. DP

kava esialgne visioon (vt ka jooniseid 3.2 ja 3.3) näitab võimalikke konfliktkohti (ei hõlmata

leiupaikasid olulisel määral), seoses liigiga ahtalehine ängelhein. Kaitsealuste liikide

leiukohtade alasid tuleb vältida ja siinkohal eeldatakse, et kui visioonijoonise koostaja oleks

arvesse võtnud kaitsealuste liikide leiukohtade andmeid, siis seda ka oleks tehtud. Sellele

vaatamata antakse ptk-i lõppu meede, tagamaks eelnevalt eeldatud eelduse paikapidavust.

Lisaks sellele eeldusele toimuks planeeringu kooskõlastamine ka Keskkonnaametiga, kelle

pädevuses on mh liigikaitsega seonduvate aspektide jälgimine.

21 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 3.2. Kavandatav tegevus (paneelid punasega ääristatud ja eraldiseisev teenindusrajatise ala

violetne riskülik) ning edela nurgas asuv ahtalehise ängelheina (KLO9321239 (sinisega tähistatud)

leiukoht. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Joonis 3.3. Kavandatav tegevus (punasega ääristatult paneelid) ja kagu nurgas asuv ahtalehise

ängelheina (KLO9331119 viimast katab osaliselt kavandatud päikse paneelid; sinisega) leiukoht. Alus:

Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus /

suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – kasutada vastava ajamomendi kohaselt

aktuaalseid kaitsealuste (I - III) liikide andmeid (sisendiks EELIS register).

Päiksepaneelide ja rajatise paigutamisel arvestada, et välditaks liikide leiualade

hõlmamist, tagades samaaegselt ka rohevõrgustiku toimimise. Erijuhtude (kaitsealuste

liikide leiukohtade kontekstis) kaalumise vajaduse tekkimisel konsulteerida

Keskkonnaametiga, sh liikide ümberistutamise (eelkõige III kaitsekategooria) vajaduse

ja võimalikkuse (võib sisaldada ka lisauuringute vajadust) osas.

22 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 - 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatav tegevus ei mõjuta ümbruskonna märgalasid negatiivselt ja tegevus ise

ei takista pikaajalist mäeeraldise korrastussuunda (vt ka ptk 1). Ebasoodsate mõjude eeldus

puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad,

et seosed jõesuudmetega ja/või kallaste/rannaga puuduvad. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud

alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

23 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

seotud veestikule ja keskkonnale ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 3.1. ja 3.5.1. Siiski järgida

ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud

meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust), mis

seondub ka pinnasega.

Maavarade kasutus – ptk 3.5.3 alusel olulisi ehk ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Siiski järgida

ptk 3.5.3 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust), mis seondub maavaravaru kasutatavuse ümberhindamise protsessiga.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on juba

arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on piisavalt kajastatud

juba nt ptk 1, 2.1, 2.2, 3.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.3 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Järgida ka ptk 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.1-3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

24 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas kaasatava asjaomase ametkonna või osapoolena,

kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses (arvestades

vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tartu Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tartu maakonnas,

Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi turbatootmisala (79403:002:0689) osaalale päikesepargi

rajamise detailplaneeringu (DP) kava (vt täpsemalt ptk. 1).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.5.1-3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas kaasatava asjaomase ametkonna või osapoolena,

kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses (arvestades

vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tartu Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Crepis mollis (Jacq.) Asch. Northern Hawk’s-beard. Species Account. Botanical

Society of Britain and Ireland. Walker K.J., 2015.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 10.10.2025.

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017).

 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs SEI Tallinn, 2019.

 Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (ajakohastatavas tööversioonis

(seisuga 05.06.2025)).

 Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 (koostamisel; eelnõu 2024).

 EPV’s solar park is being built in Lapua. (https://www.epv.fi/en/2024/10/08/epvs-

solar-park-is-being-built-in-lapua/) viimati alla laetud 14.10.2025.

 Ettevõtluse arendamise võimaluste välja selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas.

OÜ Hendrikson & Ko, 2020.

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025.

 Keskkonnaportaal, Keskkonnaagentuur (https://register.keskkonnaportaal.ee/register)

viimati alla laetud 09.10.2025.

 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. M. Rehema; K. Nõges; K.

Kirsimaa ja K. Suik (www.sei.org/tallinn) Tallinn, 2020.

 Luunja valla arengukava 2035. DD StrantLab, jt, 2023.

 Luunja valla üldplaneering. Kobras OÜ (koostatav, seisuga 13.06.2023).

 Luunja valla üldplaneering. OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus, 2008 (täiendatud 2009,

2017).

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025.

 Pehme koeratubaka (Crepis mollis) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2022.

 Strateegia „Eesti 2035“ 2021.

 Tartu maakonna kliima- ja energiakava. Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022.

 Tartu valla arengukava 2022-2030, 2025.

 Tartu valla energia- ja kliimakava. Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022.

 Tartu valla kodulehekülg, https://tartuvald.ee/ viimati alla laetud 06.10.2025.

 Tartu valla üldplaneering. Hendrikson&Ko OÜ, 2022.

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus ja Rahandusministeeriumi

regionaalhalduse osakonna Tartu talitus 2019, 2021.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

 Yorkshire’s threatened plants: Northern Hawk’s-beard Crepis mollis. The Naturalist

136: 90-99. Walker K.J, Robinson L., 2011.

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Meie: 11.12.2025 nr 7-1/282-1

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala detailplaneeringu algatamise, ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Gren Tartu AS (reg. kood 10641763) on esitanud Tartu vallale taotluse detailplaneeringu koostamise

algatamiseks Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksusele. Planeeringu eesmärgiks on

rajada Möllatsi külas asuvale Möllatsi turbatootmisala maaüksusele (kü tunnus: 79403:002:0689)

päikeseenergia tootmispark võimsusega ligikaudu 72 MW. Samuti määrata elektritootmiseks ning

salvestamiseks vajalike rajatiste asukohad ning nende ehitamise ja kasutamise tingimused. Lisaks antakse

planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Paigaldatavate päikesepaneelide tüüp ning tehnoloogia täpsustakse planeeringu koostamise käigus.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 172 ha ning planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Algatatav detailplaneering on Tartu valla üldplaneeringut muutev.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus kuulub Eesti Vabariigile ning seda haldab Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringust huvitatud isik on Gren Tartu AS. Möllatsi turbatootmisala maaüksus on aastakümneid olnud

kasutusel ja on ka praegu kasutusel turbatootmisalana. Gren Tartu AS soovib planeeritaval alal turba

tootmise lõpetada ning taastada mitmekümne aasta jooksul alal sookooslus, sh muutes ala olemasolevat

veerežiimi. Soo taastamise kõrvaltegevusena plaanitakse alale rajada päikesepark.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 6

alusel seisukoha andmiseks Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks

koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu.

Palume väljastada Teil oma seisukoht detailplaneeringu algatamise ning KSH algatamata jätmise otsuse

eelnõu osas Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 02.01.2026. Kui vajate seisukoha kujundamiseks rohkem aega, siis palun andke teada mis

ajaks saate oma seisukoha edastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisa: 1. EELNÕU Möllatsi turbatootmisala DP algatamine ja KSH algatamata jätmine

2. Lisa 1. Möllatsi turbatootmisala DP lähteülesanne_EELNÕU

3. Lisa 2. Möllatsi turbatootmisala DP KSH eelhinnang_27.10.2025_alkranel

5309 9192

[email protected]

EELNÕU

TARTU VALLAVALITSUS

OTSUS

Kõrveküla (kuupäev ja aasta) nr ...

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala detailplaneeringu

algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Gren Tartu AS (reg. kood 10641763) esindaja Jaak Tuksam on esitanud Tartu vallale

taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Möllatsi külas asuva Möllatsi

turbatootmisala maaüksusele.

Planeeringu eesmärgiks on rajada Möllatsi külas asuvale Möllatsi turbatootmisala

maaüksusele (kü tunnus: 79403:002:0689, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa, pindala: ca

218 ha) päikeseenergia tootmispark võimsusega ligikaudu 72 MW. Samuti määrata

elektritootmiseks ning salvestamiseks vajalike rajatiste asukohad ning nende ehitamise ja

kasutamise tingimused. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Paigaldatavate päikesepaneelide

tüüp ning tehnoloogia täpsustakse planeeringu koostamise käigus. Planeeringuala pindala on

ligikaudu 172 ha ning planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus on aastakümneid olnud kasutusel ja on ka praegu

kasutusel turbatootmisalana. Gren Tartu AS soovib planeeritaval alal turba tootmise

lõpetada ning taastada mitmekümne aasta jooksul alal sookooslus, sh muutes ala

olemasolevat veerežiimi. Soo taastamise kõrvaltegevusena plaanitakse alale rajada

päikesepark. Tegemist on Eestis uudse lähenemisega, kus märgala koosluse taastamine ja

päikeseelektrijaama rajamine toimub samaaegselt. Tegemist on lähenemisega, mis toetab

riiklikult seatud kliimaeesmärke, vähendab kasvuhoonegaaside heidet ning võimaldab

taastada samm-sammult ala looduslikku väärtust.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus kuulub Eesti Vabariigile ning seda haldab Maa- ja

Ruumiamet. Planeeringust huvitatud isik on Gren Tartu AS.

Algatatav detailplaneering on Tartu valla üldplaneeringut muutev. Tartu valla

üldplaneeringu kohaselt asub Möllatsi turbatootmisala pea tervikuna rohevõrgustiku tugialal.

Tartu valla üldplaneeringu peatükis 6.7. on seatud rohevõrgustiku alale jäävate maa-alade

kasutus- ja ehitustingimused. Muu hulgas tuleb üldplaneeringu kohaselt igal juhul arvestada,

et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi üldplaneeringu

kohaselt looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus katastriüksusel

langeda alla 90%. Samuti on Tartu valla üldplaneeringu kohaselt peatükis 6.10.6., mis

käsitleb taastuvenergeetika lahenduste kavandamist, sätestatud et rohevõrgustiku alal tohib

päikeseparki rajada vaid olemasolevate hoonete päikeseenergia varustamiseks. Võrku

müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide püstitamine ei ole lubatud rohevõrgustiku alal.

Planeeringu koostamise käigus tuleb täpsustada ning välja tuua, kui suur peab olema

looduslike alade osatähtsus moodustatavatel katastriüksusel.

Möllatsi turbatootmisala asub Tartu valla üldplaneeringu kohaselt küll rohevõrgustiku alal,

kuid see ala ei täida praeguses seisundis rohevõrgustiku toimimise seisukohalt olulisi

funktsioone ega toimi rohevõrgustiku olulise elemendina. Looduslikud kooslused s.h

märgalad on hävinenud, avatud ning taimestikuta turbaväljad ei paku loodulikke elupaiku

ega toimi ka loomade liikumiskoridorina. Seetõttu on ka põhjendatud erandlik

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemine Möllatsi turbatootmisala osas.

OÜ Hendrikson & Ko on 2023. aastal koostanud eksperthinnangu „Möllatsi raba taastamine

ja päikesepargi rajamine“ (töö nr 23004797), kus on muu hulgas välja toodud, et Möllatsi

turbatootmisala on aastakümneid olnud kasutusel freesturba tootmise alana ning selle mõjud

keskkonnale ja ümbritsevatele aladele on mõneti võrreldavad hiljuti mahajäetud jääksoode

omadega. Ala ei täida praeguses seisundis olulisi rohevõrgustiku funktsioone. Samuti on

välja toodud, et Gren Tartu AS soov kombineerida märgala taastamist taastuvenergia

tootmisega on küll uudne lähenemine, kuid millega võivad kaasneda positiivsed mõjud. Soo

veerežiimi taastamisega taastub ka selle süsiniku sidumisvõime ja samal ajal panustatakse

puhta energia tootmisse. Märgala taastamise ja samal ajal päikeseenergia tootmise

kombinatsiooni võiks käsitleda ka märgalaviljeluse ühe haruna.

OÜ Hendrikson & Ko eksperthinnangus on välja toodud, et kõigi eelduste kohaselt suureneb

kavandatud tegevuse tagajärjel Möllatsi raba senine sisuliselt olematu ökoloogiline ja

looduskaitseline väärtus märgatavalt. Potentsiaalselt võib veerežiimi taastamisel olla

positiivne mõju ka vahetult maardla ääres kasvavatele kaitsealustele taimeliikide

kasvukohtadele. Samuti väheneb Möllatsi turbatootmisala taassoostamisel ala

kasvuhoonegaaside heide olulisel määral. Alale päikesepargi rajamisega panustatakse ka

kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajaliku taastuvenergia osakaalu suurendamisse.

Arvestades, et Möllatsi turbatootmisala näol on tegemist aja jooksul intensiivselt muudetud

maaga, mille looduslikud funktsioonid on aja jooksul suures osas hävinud ning ökoloogiline

väärtus on madal, võib looduskeskkonna aspektist käsitleda planeeritavat ala ka nö

“brownfield“ tüüpi alana. Ka Tartu valla üldplaneeringus on välja toodud, et päikeseparkide

püstitamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn

brownfield) kasutamist. Möllatsi turbatootmisala on praegu aktiivne turbamaardla, mis on

sisuliselt terves ulatuses ülitugeva inimmõjuga n-ö tehisala. Seega selles osas tuleks

eelistada päikesepargi rajamist pigem sellisele alale, nagu Möllatsi turbatootmisala, mis on

madala ökoloogilise väärtusega, kui toimivale rohevõrgustiku alale.

Keskkonnaamet on väljastanud Gren Tartu AS-ile keskkonnaloa TARM-053, mille kohaselt

on lubatud planeeritavalt alal turbakaevandamine kuni aastani 2055. Samas on kütteturba

vajadus ning nõudlus vähenenud, mistõttu soovib Gren Tartu AS turbatootmise planeeritaval

alal lõpetada ning võtta ala kasutusele päikeseenergia tootmispaigana ning alustada soo

taastamisega. Arvestades riiklike kliimaeesmärke ning potentsiaalseid seadusemuudatusi on

soositud taastuvenergeetika arendamine kaevandamislubadega alal. Riigikogus on

menetluses ka seaduseelnõu nr 698 „Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seadus“, mille üks eesmärke on luua võimalus anda kehtiva

kaevandamisloaga riigimaa, kus maavara on ammendunud või asub keskkonnatasude

seaduse § 91 mõistes energeetilisi maavarasid nagu põlevkivi ja hästilagunenud turvas,

kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaama rajamiseks ja

taastuvenergia tootmiseks. Eesmärgiks on soodustada tuule- ja päikeseparkide ehitamist

põlevkivi või turba endistele ja praegustele kaevandustele ehk aladele, millele on juba

väljastatud kaevandamisluba. Võrreldes uutele aladele taastuvenergia parkide ehitamisega

on kaevandatud alade taaskasutamisel loodusele väiksem mõju.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lg 2 p 4 kohaselt

tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust

ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse üldplaneeringus muudatusi ning kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Alkranel OÜ on koostanud Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu kava osas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnangu (vt. lisa 2). Koostatud KSH eelhinnangu tulemusena on kokkuvõtvalt leitud, et

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus jääb toimivale mäeeraldisele, kus looduslikult esinenud mulla ja

pinnase karakteristikuid on karjääris toimunud tegevus juba tugevalt muutnud.

Planeeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel hakkaks senisel kaevandusalal looduslike

alade osatähtsus suurenema, mis on pigem positiivse mõjuga. Päikesepargi rajamisel ja

haldamisel puuduvad ka negatiivsed mõjud põhjaveele. Samuti ei kaasne õhu ja kliima

kontekstis olulisi negatiivseid mõjusid. Päikeseenergia kasutamine on hea võimalus

ühendada vastavate rajatiste ehitus ammendunud turbarabas sootaimestiku taastamisega, mis

aitab vähendada kasvuhoonegaaside lendumist kuivendatud rabas.

Samuti on eelhinnangu tulemusena leitud, et puudub oluline mõju inimese tervisele ja

varale. Samas on oluline siinkohal märkida, et planeeringu koostamise käigus tuleb välja

selgitada Metsavahi (kü tunnus 79403:002:0012) ja Männi (kü tunnus 43201:001:0496)

maaüksuste veevarustuslahendused ning tagada nende tulevane mitte mõjutamine lähtuvalt

alal toimuvatest tegevustest.

Planeeringuga kavandatud tegevusega kaasnevad positiivsed mõjud: planeeritaval alal

hakkab suurenema järk-järgult looduslike alade osatähtsus. Rajades päikesepargi juba

olemasolevale tugevalt tehnogeensele alale, mis on kaotanud oma loodusliku funktsiooni,

aitab see vältida uute looduslike alade kasutuselevõttu taastuvenergia tootmiseks.

Päikeseenergia tootmine toetab üleminekut taastuvenergiale. Kavandatava tegevuse

elluviimise tulemusena saab tööstusalast järk-järgult taas loodusrikkam tsoon, mis panustab

rohevõrgustiku tugi- ehk tuumala eesmärkidesse senisest enam.

KSH eelhinnangus välja toodud soovitusi ning suuniseid tuleb planeeringu koostamise

käigus järgida. Siinkohal toome eraldi välja, et detailplaneeringu koostamise menetluse

käigus tuleb koostada Möllatsi turbatootmisala korrastamisprojekt, mis määrab päikesepargi

rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle kasutuse lõpu järgsed korrastussuunad.

Korrastamisprojekt on planeeringulahenduse koostamiseks vajalik sisenduuring.

Korrastamisprojekt peab kajastama ka meetmeid, mis toetaksid rohevõrgustiku tugiala

toimimist. Turbamaardla ala korrastusprojekti koostamise faasis tuleb koguda andmeid

rohevõrgustiku tuumalal liikuvate loomade kohta (nt minimaalselt kahel aastaajal), sh

määratlemaks reaalseid võimalikke konfliktitsoone päikesepargi rajamiseeldusega alal ja

selle piirialadel. Korrastusprojekti valmimise järgselt, lähtudes ka päikesepargi haldamise

aegsest veetasemest, tuleb analüüsida minimaalselt tarastatavatele aladele ning avatud

aladele kohalduvaid nõudeid, samuti haljasalade, toetamaks loomastiku elutingimusi,

hooldusnõudeid. Tegevusi peab läbi viima ulukite ehk loomade liikumisi kaardistav/hindav

erialaspetsialist.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et detailplaneeringule keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik kui järgitakse eelhinnangus toodud

tingimusi ja nõudeid. Keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse §-

s 126 lg 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. Eelhinnangu

tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik

algatada. Päikesepargi kavandamisel tuleb arvestada ka juba kehtivate nõuetega, mis on

seatud keskkonnaloale TARM-053.

Üldplaneeringu muutmise aspekt

Nagu eelpool välja toodud, siis algatatava detailplaneeringu eesmärk on kavandada Möllatsi

turbatootmisala maaüksusele päikesepark võimsusega ligikaudu 72 MW ning muuta

üldplaneeringut selles osas, mis keelab päikesepargi rajamise rohevõrgustikuga alal. Samuti

täpsustatakse looduslike alade osatähtust moodustatavatel maaüksustel. Kui

detailplaneering kehtestatakse, siis viiakse üldplaneeringusse sisse muudatus, mille kohaselt

on rohevõrgustiku alale jääval Möllatsi turbatootmisalal lubatud päikesepargi rajamine

eesmärgiga müüa toodetavat päikeseenergiat võrku. Erisus tehakse vaid Möllatsi

turbatootmisala osas ning valla haldusterritooriumil asuvatel teistel rohevõrgustiku aladel on

jätkuvalt keelatud võrku müümise eesmärgil päikseparkide püstitamine.

Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada üldplaneeringu teksti ning jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek. Kohalik omavalitsus teeb 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu

kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.

Eespool toodust tulenevalt leiab Tartu Vallavolikogu, et kuigi kehtiv üldplaneering ei luba

rohevõrgustikku päikesepaneele (elektrienergia võrku müümise eesmärgil) rajada, siis on

konkreetne juhtum piisavalt erandlik, et on põhjendatud üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamise menetluse algatamine.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavolikogu (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 142

lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2, § 33 lg

2 § 35 lg-te 3 ja 5, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla üldplaneeringu

alusel Tartu Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneering.

2. Kinnitada Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Planeeringu koostamisel

arvestada Alkranel OÜ poolt 27.10.2025 koostatud Möllatsi turbatootmisala maaüksuse

osaala detailplaneeringu kava KSH eelhinnanguga (lisa 2).

4. Otsusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning tööpäevadel

Tartu Vallavalitsuses, asukoht Haava tn 6, Kõrveküla alevik.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

ÕIEND

Õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus

Õigusakti vastuvõtmine on vajalik, et võimaldada Möllatsi turbatootmisala senisest

kasutamisest loobumist ja võimaldada alale päikesepargi rajamist. Detailplaneeringu

algatamine loob eeldused lahenduse koostamiseks, mis toetab riiklike kliimaeesmärkide

saavutamist, soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu, vähendab kasvuhoonegaaside heidet

ning võimaldab suurendada järk-järgult ala ökoloogilist väärtust. Õigusakti vastuvõtmine on

põhjendatud nii keskkonna- kui ka ruumilise arengu seisukohalt.

Õigusaktid, millega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel on omavalitsuseüksuse ülesanne

korraldada vallas ruumilist planeerimist. Planeeringu koostamist reguleerib

planeerimisseadus mis reguleerib planeeringu koostamise korda ning millest tulenevad

nõuded planeeringu koostamise menetluse korraldamiseks. Samuti reguleerib

keskkonnamõjude hindamisega seonduvat keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 .

Õigusaktid, mis on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel

Antud õigusakti vastuvõtmisel ei ole vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada teisi

õigusakte.

Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad

Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused on seotud planeeringu koostamise,

koostamiseks vajalike uuringute ning planeeringu menetluse protsessist avalikkuse

informeerimisega (ajaleheteateed).

Kulude suurusjärku on praeguses etapis keeruline prognoosida, kuid planeeringu

koostamisega seotud kulud katab kogu ulatuses planeeringust huvitatud isik. Planeeringust

huvitatud isikuga sõlmitakse sellekohane leping.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Gren Tartu AS

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2025

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2025.a

Korralduse nr xx juurde

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Gren Tartu AS (registrikood 10641763)

esindaja Jaak Tuksam.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud, veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste

projekteerimise kogemusega insener (minimaalselt tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on rajada Möllatsi külas asuvale Möllatsi turbatootmisala maaüksusele (kü

tunnus: 79403:002:0689, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa, pindala ca 218 ha) päikeseenergia

tootmispark võimsusega ligikaudu 72 MW. Samuti määrata elektritootmiseks ning salvestamiseks

vajalike rajatiste asukohad ning nende ehitamise ja kasutamise tingimused. Planeeringuga antakse

lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala

pindala on ca 172 ha (vt. joonis 1).

Möllatsi turbatootmisala maaüksus on praegu kasutusel turbatootmisalana, kus soovitakse

turbatootmine lõpetada ning taastada paarikümne aasta jooksul sookooslus. Soo taastamise

kõrvaltegevusena plaanitakse alale rajada päikesepark. Tegemist on uudse lähenemisega, kus märgala

koosluse taastamine ja PEJ rajamine toimub samaaegselt.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus kuulub Eesti Vabariigile ning seda haldab Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringualale jäävad mitmed kitsendusi põhjustavad objektid, muu hulgas: maaparandussüsteemi

eesvool koos kaitsevööndiga, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohad,

tehnorajatistest tulenevad piirangud ning veekaitselised piirangud.

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt jääb Möllatsi turbatootmisala hajaasustusega alale, turbatööstuse

maa-ala juhtfunktsiooniga maa-alale ning ühtlasi ka mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe all mõistetakse

kehtiva kaevandamiseloaga mäeeraldise ja selle teenindusmaad.

Möllatsi turbamaardla jääb tervikuna Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohevõrgu alale,

täpsemalt riigi tasandi tugialale. Ka Tartu valla üldplaneeringu järgi paikneb Möllatsi turbamaardla

pea tervikuna rohevõrgustiku tugialal. Tartu valla üldplaneeringu peatükk 6.7. seab rohevõrgustiku

alale jäävate maa-alade kasutus- ja ehitustingimused. Muu hulgas tuleb üldplaneeringu kohaselt igal

juhul arvestada roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike

alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%;

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tuleb päikeseparkide püstitamisel eelistada väheväärtuslike alade

ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on nende kavandamine

nt väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel, elektriliinide ja alajaamade

vahetus läheduses asuvatel lagedatel ja vähemetsastel aladel, kasutusest väljas tööstusaladel,

tootmishoonete katustel, parklates jms. Võrku müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide

püstitamine ei ole lubatud väärtuslikul maastikul, rohelises võrgustikus, väärtuslikul

põllumajandusmaal ja metsamaal. Väärtuslikul maastikul, rohelises võrgustikus, väärtuslikul

põllumajandusmaal ja metsamaal võib päikesepargi rajada olemasolevate hoonete päikeseenergiaga

varustamiseks.

3

Koostatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Koostatava detailplaneeringuga muudetakse

maa-alal kehtivaid ehitus- ja kasutustingimusi. Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

Joonis 2. Tartu valla üldplaneeringust väljavõte Möllatsi turbatootmisala maaüksuse ning lähiala osas

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

4

Tartu valla energia- ja kliimakava;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025)

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

PLANEERINGUGA ESITADA:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, õuealade kaugused ning võimalik visuaalne mõju neile

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed:

 planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

• planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

• planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada tootmismaa, tehnorajatiste maa ning

vajaduse korral transpordimaa sihtotstarbega krundid.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Kruntide ehitusõigus

Planeeringulahenduse välja töötamise käigus mitte ette näha hoonete püstitamist. Vajaduse korral

kavandada ehitusõigus päikesepargi teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks.

Planeeringulahenduses näidata ning kirjeldada päikesepaneelide rajamise ala. Planeeringus kirjeldada

paigaldatavate paneelide tüüpi ning tehnoloogiat.

5

 krundi kasutamise sihtotstarbed –tee ja tänava maa, tootmismaa, tehnorajatiste maa

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele.

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeringualale mitte kavandada hoonete rajamist v.a elektritootmise ja salvestamise tarvis. Lubatud

on elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid, alajaamad, akupangad, inverterid ja

muu vajaliku) püstitamine.

 Planeeringuga määrata lubatud ehitiste kasutamise otstarbed

 Määrata rajatiste (päikesepaneelide) suurim lubatud kõrgus ja muud vajalikud ehituslikud- ja

kujunduslikud tingimused.

5.7. Kruntide hoonestusala määramine

Hoonestusala ei määrata. Selle asemel määrata päikesepaneelide rajamise ala. Samuti kirjeldada

vajalikke tehnoloogilisi ühendusi, joonistel näidata vajaduse korral ka väljapoole planeeringuala

jäävad trasside kulgemised, kui need on planeeringu elluviimiseks vajalikud ning

planeeringulahendusega funktsionaalselt seotud.

5.8. Liikluskorralduse põhimõtted

 esitada liikluskorraldus ja juurdepääsud avalikult kasutatava teeni;

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

 liikluskorralduse põhimõtted;

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades sookoosluse taastamise eesmärke. Planeeringu koostamise käigus tuleb täpsustada ning

välja tuua, kui suur peab olema looduslike alade osatähtsus moodustatavatel katastriüksusel.

 piirete materjal, kõrgus, tüüp;

Esimese eelistusena kavandada piirded vaid eluohtlikele objektidele (nt trafod, alajaamad,

salvestid vms) eraldatakse taradega. Laiemate alade tarastamise vajadusel, ulatus ja

võimalused (sh vähemalt 100 m laiused ühenduskoridoride asetused) määratleda koostöös

ulukite ehk loomade liikumisi (vt eraldi meede) kaardistava erialaspetsialistiga. Piirdeaedade

ja maapinna vahele jätta min 20…30 cm ruum või jätta aedadesse ulukiavad (20x20 või

30x30 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib selleks sobivatesse kohtadesse

rajada loomade väljahüppekohti (tara siseküljele) ning istutada ka kohalikke (roni)taimi.

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine) põhimõtted.

Planeeringulahenduses tuua välja, kuidas säilitada-luua rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud

tingimused.

 Kirjeldada päikesepargi hoolduseks, remondiks ja likvideerimiseks vajalikud

meetmed/tingimused.

5.10. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

6

5.11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus;

 lubatud või keelatud lahendused rajatiste tehnovarustuse tagamisel.

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt.

Kirjeldada tingimused paneelide ning neid teenindavate ehitiste ja rajatiste paigaldamiseks

soomaastikus, märgalal.

5.12. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud.

5.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.17. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.18. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste

ettepanek.

6. Vajalikud uuringud

- Detailplaneeringu menetluse käigus tuleb koostada Möllatsi turbatootmisala

korrastamisprojekt, mis määrab päikesepargi rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle

kasutuse lõpu järgsed korrastustingimused. Korrastamisprojekt peab kajastama ka meetmeid,

mis toetaksid rohevõrgustiku tugiala toimimist.

- Turbamaardla ala korrastusprojekti koostamise faasis koguda andmeid rohevõrgustiku

tuumalal liikuvate loomade kohta (nt minimaalselt kahel aastaajal), sh määratlemaks reaalseid

võimalikke konfliktitsoone päikesepargi rajamiseeldusega alal ja selle piirialadel.

Korrastusprojekti valmimise järgselt, lähtudes ka päikesepargi haldamise aegsest veetasemest, tuleb

analüüsida minimaalselt tarastatavatele aladele ning avatud aladele kohalduvaid nõudeid, samuti

7

haljasalade, toetamaks loomastiku elutingimusi, hooldusnõudeid. Tegevusi peab läbi viima ulukite ehk

loomade liikumisi kaardistav/hindav erialaspetsialist.

7. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavolikogud on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

8. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:1000;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:1000;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad. Vajaduse korral võivad mõõtkavad ka nõutust erineda, kui see tagab jooniste selguse ja

arusaadavuse. Planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude joonise võib esitada ka ühel joonisel.

9. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud

ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

10. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

 Riigimetsa Majandamise Keskusega;

 Luunja Vallavalitsusega

 Transpordiametiga

 Maa- ja Ruumiametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

11. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf ja dgn ja/või dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf

failina) ja paberkandjal.

12. Detailplaneeringu kehtestamine

8

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks üks eksemplar

paberkandjal ning digitaalsel kujul vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

Eksperthinnang Tartu 2023

Anni Kurisman | Keskkonnaekspert

......................................................................................................................................

................................................................................................................... ..........................................................................................................................................

................................................................ .....................................................................................

.......................................................................... ..................................................................................................................................

........................................................ .........................................................................................................................

........................ ..........

......................................................................................................... ..................................................................................................................

...............................................................................................................

1

2

1

2

3

3

4

5

6

4 5 6

7

8

9

10 11

12

7

8 9

10 11 12

13

14

15

13 14 15

16

17

16 17

18

19

20

21

22

23 24 25

18 19

20

21

22 23 24

25

26

27

28

26 27 28

29

30

29 30

KSHEH lisa 2. Eesti ja Soome näited analoogsete alade kasutuselevõtust päikesepargi aladena.

Käesolevas lisas tuuakse lühidalt välja teave ühe Eesti ala ja ühe Soome ala osas.

Eesti objekt ̶ endisele turbaväljale kavandatakse päiseelektrijaama Põhja-Pärnumaa vallas.

2022. a koostas Alkranel OÜ dokumendi „Põhja-Pärnumaa vallas Metsaküla Vändra

metskonna 106 katastriüksuse (92901:001:0264) kasutusele võtmise kava päikeseelektrijaama

(PEJ) aladena - keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“. Tegemist oli toona alles

ideekavandiga (maa-ala (92901:001:0264) haldaja RMK poolt), st eelhinnatav tegevus ei olnud

veel nt projekteerimise faasi jõudnud. Koostatud dokumendi järeldus oli, et

projekteerimistegevus ei vaja paralleelset KMH protsessi. Samas elustiku liikuvuse häiringute

minimeerimiseks määrati eelhinnangus ühe meetmena tingimus – „PEJ puhul tarastada ainult

eluohtlikud objektid (nt trafod, alajaamad vms)“. Hetkel on Ehitisregistri

(https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1, 2025) kannete alusel objektid ehitamisel ehk püstitamisel.

Täpsemat infot (sh peale eelhinnangut koostatud projektdokumendid) saab Ehitisregistrist –

ehitiste kood 221423155.

Soome objekt ̶ Lapuas Heininevas endisele turbatoomis alale (ammendunud) rajatava

päiksepark (Tartu Vallavalitsuse ja Alkranel OÜ esindajad külastasid sept 2025. a), ca 40 a.

Ala (ca 120 ha), kus arendustööd veel toimuvad, haldab EPV Energy Ltd. Päikesepaneelide

(mh osad päikese suunas automaatselt orienteeritavad (Joonis L2.1)) konstruktsioonide

valikule eelnes mh piloteerimine. Täpsemalt - sooviti kasutada puurvaiadeta konstruktsioone,

kus paneele ja neid toetavaid raame hoiavad paigal maapinnal asetsevad betoontalad (Joonis

L2.1 ja L2.2). Pinnase käitumise kohta saadi teavet EPV teostatud kaherealisest

demoelektrijaamast ning järeldus, et selline lahendus osutus puurvaiadest selgelt

kulutõhusamaks (vt artikkel - EPV Solar Power’s record-breaking solar farm will be built

sustainably on a former peat bog). Pargis alustati juba valmis etappides tootmist sellel aastal,

märtsis/aprillis. Täielikult tööle peaks hakkama 2025 a. lõpus. Peale rajamistööde lõppu

plaanivad veetaset pargi aluses pinnases ka tõsta (mitte küll maapinnani). Päikesepargi

külastuse ajal (15.10.2025) toimus muu hulgas alalt metaani mõõtmine Soome Metroloogia

Teenistuse poolt. Lausalist tarastamist ei ole kavandatud, kuivõrd ala sisuliselt ümbritsetud ka

kraavide võrguga. Joonistelt on näha, et taimed juba taas asustavad ala.

Joonis L2.1. Päiksesuunas pööratavad paneelid (Alkranel OÜ 15.10.2025).

Joonis L2.2. Päisepaneelid ja betoontalad (Alkranel OÜ 15.10.2025).

Valik vastava pargi arendamist kirjeldavatest Interneti allikatest:

 Artikkel - EPV’s solar park is being built in Lapua -

https://www.epv.fi/en/2024/10/08/epvs-solar-park-is-being-built-in-lapua/ (2025).

 Artikkel - EPV Solar Power’s record-breaking solar farm will be built sustainably on

a former peat bog - https://www.sweco.fi/en/projects/epv-solar-powers-record-

breaking-solar-farm-will-be-built-sustainably-on-a-former-peat-bog/ (2025).

 Video (sh ehitusetapid ja erinevad päikesepaneelid) - EPV Heinineva 2025 Solar power

plant - https://www.youtube.com/watch?v=RLQTsWAt_Xk (2025; vt ka joonis L2.3).

 Video (rajatud pargist) - Powering one of Finland's largest solar parks -

https://www.youtube.com/watch?v=BIoOVg_o7s4 (2025).

Joonis L2.3. Teede ehitamine päiksepargi alale (EPV Heinineva 2025 Solar power plant, 2025).

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse

(79403:002:0689) osaala detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle

otsustamise protsessi korraldaja: Tartu Vallavalitsus

Arendaja: Gren Tartu AS

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 27.10.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 13

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 13

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 15

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 15

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 16

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 17

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 18

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 20

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 22

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 22

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 26

KSHEH lisad:

KSHEH lisa 1. Eksperthinnang - Möllatsi raba taastamine ja päikesepargi rajamine

(OÜ Hendrikson & Ko, 2023; hinnangus esitatud II kaitsekategooria liigiga seotud

asupaigaandmed on kinni kaetud Alkranel OÜ poolt (2025)).

KSHEH lisa 2. Eesti ja Soome näited analoogsete alade kasutuselevõtust päikesepargi

aladena.

4 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Tartu

maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi turbatootmisala (79403:002:0689) osaalale

päikesepargi rajamise detailplaneeringu (DP) kava (vt täpsemalt ptk. 1). Tegevuse arendaja on

Gren Tartu AS ja eelhinnangu koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamiseks on arendaja

edastanud asjakohased andmed kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes on vastavaid andmeid

jaganud ka Alkranel OÜ-ga.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Tartu maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi

turbatootmisala (79403:002:0689; vt joonis 1.1 (paremal)) osaalale (vt joonis 1.1 (vasakul))

päikesepargi rajamise detailplaneeringu (DP) kava. Möllatsi turbatootmisala (100%

turbatööstusmaa) kinnistu pindala kokku on ca 218 ha ning planeeritav ala sellest ca 172 ha,

millest ca 140 ha kavandatud päikesepaneelide ja nendega seotud otsese taristu alla. Gren Tartu

AS kasutab ala kehtiva keskkonnaloa (TARM-053; kehtivus 2003. – 2055. a) alusel (varu

ammendumisel korrastatakse metsamaaks/taastuvaks sooks). Samas on kütteturba

vajadus/nõudlus ajas vähenenud (mh EL range kliimapoliitika tõttu) ja Gren Tartu AS plaani

pidanud osa alast enne lõplikku korrastamist päikeseenergia tootmispaigana kasutusele võtta.

Vastava idee jaoks koostati 2023. a eksperthinnang (vt ka KSHEH lisa 1) ja esitati 2024.

a kohalikule omavalitsusele planeeringu algatamise taotlus. Taotluse põhjal on kohalik

omavalitsus koostanud omakorda detailplaneeringu lähteülesande eelnõu (2025;

üldplaneeringut muutev (rohevõrgustikus päikeseelektrijaam)). Eraldiseisvalt saab siinkohal

esile tuua, et analoogsete maakasutusviiside näiteid on käsitletud KSHEH lisas 2 ning riigi

poolt on ette valmistamisel õigusaktide muudatused (Riigikogus (2025) seaduseelnõu nr 698),

vastavate maakasutuslahenduste (nt turbaalade korrastamisel) laialdasemaks kasutuselevõtuks.

Joonis 1.1. DP kavaga seotud Möllatsi turbatootmisala – paremal kinnistu (79403:002:0689) asukoht

(oranži tähisega ala, võimalik päikesepark); vasakul päikesepargi arendusala esialgne visioonikuvand

(paneelid ja tehnorajatised). Alus: Gren Tartu AS (2024) ning Maa- ja Ruumiamet (2025).

DP kavaga seotud lähteülesande eelnõu koostamise järgselt on Gren Tartu AS andnud

täiendavaid selgitusi (sept, 2025) kavandatava tegevuse osas. Siinkohal saab selle baasilt esile

tuua alljärgnevat:

 Päikesepargi rajamise eelduseks ei ole turba lõplik ammendamine. Turbatööstusmaa

muutuks planeeringu järgselt tootmismaaks (energia tootmine), millele kandub edasi

kaevandusaladega seotud korrastamiskohustus. St kavandatakse ala korrastamist koos

päikesepargi rajamisega. Selleks toimub mh tootmistegevusest väljas olevate alade

stabiliseerimine, turvastehniliste nõlvade ja kaevandamisjärgsete alade korrastamine,

veerežiimi taastamine (sarnaseks kaevandamiseelse perioodiga) nii, et oleks tagatud

keskkonnaohutus, loodusväärtuste säilimine ja taastumine ning maastiku (sh arvestades

naabruskonna maaparandusobjekte) pikaajaline kasutus. Täpsem korrastamise kava

6 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

koostatakse detailplaneeringu protsessi käigus. Selleks taotletakse kaevandusala

korrastustingimusi Keskkonnaametilt ja koostatakse korrastusprojekt, mis sisaldab mh

korrastustegevuste defineerimist enne päikesepargi rajamist, pargi halduse ajal ning

pärast pargi likvideerimist. Päikesepargi kasutusaeg 30–35 aastat. Pargi eluea lõpus

rajatised demonteeritakse ning vastavad alad korrastatakse vastavalt detailplaneeringu

ja korrastamiskava tingimustele. Vajadusel saab ala sihtotstarbeid täpsustada vastavas

ajahetkes olemasolevate parimate teadmiste alusel.

 Päikesepargi planeeritav võimsus on kuni ca 72 MWp. Päikesepaneelid paigaldatakse

maapinnale metallkonstruktsioonidele, kõrgus maapinnast 2 … 4,5 m. Paneeliridade

vahed 4 … 9,5 m sõltuvalt orientatsioonist. Tootmismaale kavandatakse ka akusalvesti

(BESS; konteinerlahendus või madalad rajatised) paigutamist, mis integreeritakse ala

infrastruktuuri. Inverterid ja jahutussüsteemid paigutatakse alale nii, koos

mürasummutuslahendustega, et tootmismaa piiril ei ületata kehtivaid sihtväärtusi.

Ohutuse tagamiseks kavandatakse päikesepargi paneeligruppide aiaga piiramist. Eraldi

piiratakse vajadusel ka elektrijaotusega seotud seadmed ja akusalvesti

konteinerid/rajatised vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Rohevõrgustiku tugiala

toimimist toetavad meetmed (mh sidusus, rohevööndite jätmine, erisused

piirdeaedade lahendustes jms) töötatakse välja planeeringu protsessi käigus,

arvestades ka kaevandatud turbaala korrastamisprojektiga selgunud lahendeid.

Haljastusmeetmeid (nt puittaimede istutused servaaladele, loodusväärtuste

toetamiseks/ mitmekesistamiseks) lisatakse vajadusel (määratakse planeeringu

protsessis) ka visuaalse mõju vähendamiseks.

 Kavandatava päikesepargi liitumispunktide teave täpsustuks planeeringu käigus, kuid

hetkel teadaolevalt on võimalusi kaks. Esimene, Raadil asuv Ülejõe alajaam

(eelistatud), kuhumaani on vaja kavandada kaablitrass algusega paralleelselt ala

edelanurgast väljuva teega. Teine võimalus on Anne alajaam või mõni sellest lähtuv

110kV õhuliin.

 Juurdepääs alale kavandatakse olemasolevaid teid kasutades (sh Lennuraja tee (nr

4320111; Luunja vallas) kaudu), lahendused täpsustuvad planeeringu käigus.

Päikeseelektrijaam ei vaja igapäevast opereerimist (hooldusel järgitakse seadmete jms

tootjate juhendeid).

 Kohaliku kogukonna kaasamine on planeeringu protsessi osa ning selle raames ollakse

valmis selgitama kavandatava tegevuse eeliseid - kohalik taastuvenergia tootmine ja

panus kliimaeesmärkide täitmisse ning korrastamise ja haljastuse kaudu ala

keskkonnaseisundi paranemine võrreldes minimaalse kasutusega turbatootmisalaga.

7 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (10.10.2025.

a)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi

turbatootmisala (79403:002:0689) kinnistul. Tartu vallas on 13 716 elanikku seisuga

01.10.2025 (Tartu valla kodulehekülg, 2025). Tartu vallas on 1 alev, 6 alevikku, 70 küla. Tartu

valla pindala on 742 km2. Suurim asula on Raadi alev (mh tiheasustusala), Möllatsi küla on

aga väikese asustuskoormusega hajaasustuspiirkond (asudes samas tiheasustusala naabruses).

Senisest turbatootmisalast, mida DP kava ala hõlmab, lõunasse jääb Luunja vald (täpsemalt vt

ptk 2.1). Olemasoleva turbatootmisala, mida DP kava ala hõlmab, kontaktvööndis on

maatulundusmaad ja üks sihtotstarbeta maa. Turbatootmisalale lähimad (kuni ca 150 m

kaugusel) elamud/hoonestatud kinnistud:

 Põhja suunal (vt joonis 2.1) - Sooääre (79403:002:0004, elamumaal sh puurkaev

PRK0064527 (sügavus 72 m)), Metsavahi (79403:002:0012, maatulundusmaal sh

pärandkultuuriobjekt „Kirbu metsavahikoht“), Viljametsa (79403:002:0365,

maatulundusmaal sh puurkaev PRK0022833 (sügavus 70 m)).

 Lõuna suunal (vt joonis 2.2) - Männi (43201:001:0496, maatulundusmaa), Looduse

(43201:001:0588, maatulundusmaal sh puurkaev PRK0054372 (50 m)), Riki

(43201:001:0488, maatulundusmaal sh puurkaev PRK0053786 (sügavus 50 m)).

 Loode suunal (vt joonis 2.1) - Jääriku (79403:002:0018, maatulundusmaal sh puurkaev

PRK0065788 (sügavus 60 m)).

Joonis 2.1. DP kava alast (Möllatsi turbatootmisalal) elamud/hoonestatud kinnistud (kuni ca 150 m, vt

eelnev loend) ning muud maaüksused loode ja põhjasuunal (Tartu vald).

8 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.2. DP kava alast (Möllatsi turbatootmisalal) elamud/hoonestatud kinnistud (kuni ca 150 m, vt

eelnev loend) lõunasuunal (Luunja vald).

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

DP kava kujunemise idee aluseks on olnud mh dokumendid „Eesti kliimaambitsiooni

tõstmise võimaluste analüüs“ (SEI Tallinn, 2019), „Eesti 2035“ (2021, Eesti pikaajaline

strateegia), „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK, koostamisel) ja

„Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) ajakohastatavas

tööversioonis (seisuga 05.06.2025). Dokumendid „Tartu maakonna kliima- ja energiakava“

ning „Tartu valla energia- ja kliimakava“ (Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022)

annavad suunise, et turba kaevandamine ja kasutamine on olulisteks kliimagaaside heiteallikas

ning jääksoode korrastamisel eelistada eelkõige märgalade loomist, et peatada turba lagunemist

ja KHG emissioone. Samuti toetab kava juba ka ptk 1 puudutatud Riigikogu (2025)

seaduseelnõu nr 698 „Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seadus (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)“.

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019; muudetud 2021) määrab maakonna arengu

ruumilised üldpõhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti

2030+ (2012). Tartumaa maakonnaplaneering kohaselt ei ole seoseid väärtuslike maastike või

põllumajandusmaadega, kuid DP kava alal ja selle ümbruses asub rohevõrgustiku tugiala, mis

ulatub nii Tartu kui ka Luunja valdadesse (vt joonis 2.3). Rohevõrgustiku toimimiseks ja

sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, nende geograafiline

asukoht võib seejuures nihkuda.

9 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. DP kava alal ja selle ümbruses asuv rohevõrgustiku tugiala (maakonnaplaneeringu (2019/

2021) järgi) nii Tartu kui ka Luunja vallas. Alus: Maa- ja Ruumiamet, planeeringute andmekogu, 2025.

Tartu valla üldplaneeringu (ÜP; 2022) põhieesmärk on Tartu valla ruumilise arengu

põhimõtete kujundamine, lähtudes maakonnaplaneeringust. Tartu valla üldplaneering määrab

kogu valla territooriumi maakasutuse ja ehitustingimused kuni 15 a perspektiivis. Planeering

säilitab olemasoleva asustusstruktuuri ja keskuste võrgu ning soodustab nende arengut

mitmekesise maakasutuse kaudu. ÜP, mis vajadusel täpsustab maakonnaplaneeringut, järgne

rohevõrgustiku tugiala DP kava tsoonis (vt joonis 2.4; Luunja valla tsoonis kehtib hetkel

maakonnaplaneeringu järgne lahendus (vt joonis 2.3 ning ka edasist ptk-s esitatud teavet). DP

kava idee järgselt (kui kehtestataks üldplaneeringut muutev planeering) hakkaks senisel

kaevandusalal looduslike alade osatähtsus järk-järgult suurenema.

Joonisel rohevõrgustiku tugiala, samas

lisateave ÜP-st (päikeseparkide osas):

 eelistada mh inimkasutusest

väljalangenud alade kasutamist.

Otstarbekas neid kavandada mh

kasutusest väljas olevatele

tööstusaladele.

 võrku müümise eesmärgil

rajatavate päikeseparkide

püstitamine ei ole lubatud

rohelises võrgustikus.

Joonis 2.4. Rohelise võrgustiku tugiala paiknemine DP kava alal ja selle ümbruses (Tartu vallas). Alus:

väljavõte Tartu valla üldplaneeringu (2022) veebikaart (2025).

10 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Luunja valla üldplaneering (2008, täiendatud 2009, 2017) on koostatud varasemalt kui kehtiv

maakonnaplaneering, mistõttu rakendub rohevõrgustiku asetuse defineerimisele hiliseim

asjakohane dokument ehk siinkohal maakonnaplaneering. Luunja valla üldplaneering

(koostatav, seisuga 2023 - …) ei ole kavandanud ka maakonnaplaneeringus (vt joonis 2.3)

Tartu ja Luunja valla vahelise tugiala osas kardinaalseid muutusi, st tugiala jätkub Luunja vallas

(joonis 2.5).

Joonis 2.5. Rohelise võrgustiku tugiala paiknemine DP kava alast lõunas (Luunja vallas; Tartu vallas

paiknemist vt joonis 2.4). Alus: väljavõte Luunja valla koostatav üldplaneering (seisuga 2023 - …).

Valdade arengukavad (2025. a kehtivad redaktsioonid) järgivad kvaliteetse elukeskkonna

tagamise printsiipe. Luunja vallas soovitakse mh tagada elanikele võimalikult loodussäästlikult

elektrienergiat. Tartu valla puhul on toonitatud järgnevat:

 Tartu valla ettevõtted panustavad oluliselt Tartu valla kliimaeesmärkide saavutamisse,

vähendades kasvuhoonegaaside emissiooni ning tõhustades energia- ja muude

ressursside kasutust. Ettevõtted kasutavad taastuvenergialahendusi muid ressursse

kahjustamata. Tartu valla ettevõtted on tuntud ringmajanduse valdkonnas.

 Energiavarustus on arenenud hajutatuma, taastuvatest allikatest energiatootmise ja

kõrgema varustuskindluse tagamise suunas.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2 sissejuhatavas

osas ning ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

Ptk 1 nähtub, et tegemist on turbatootmisalaga, mis asub maardlal „Möllatsi“ (MRD0000202).

Kaevandatava hästilagunenud turbaga (aktiivne tarbevaru ̶1 plokk) seondub maardla plokis 17

ka järvelubi (passiivne reservvaru). Keskkonnaloas TARM-053 on seatud tingimus säilitada

vastav varu kaevandamisväärsena. Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on potentsiaalsel

11 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arendusalal tegemist enamasti keskmiselt kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alaga (1:400 000

kaardistuse alusel). DP kava alal ja selle lähiümbruses (ca 100 m) ei ole ohtlike käitiseid või

nende ohualasid. Samuti puuduvad vastavas tsoonis kultuurimälestised ja

pärandkultuuriobjektid.

DP kava alale lähimad põllumassiivid on põhja suunal ca 65 m kaugusel 66447901926 ja lõuna

suunal ca 70 m kaugusel 66447777226. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei

asu kavandatava tegevuse (päikesepaneelide paigaldustsoonid) alal maaparandussüsteeme.

Samas piirneb DP kava ala mitmete maaparandussüsteemide ja nendega seotud eesvooludega

(vt joonis 2.6), täpsemalt:

 Põhja ja ida suunal - 2104590020180 „Möllatsi (TP-632)“ maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk (ehitise kood 001; ehitise kasutuselevõtt 1986 a).

 Lõuna suunal - 2104590020000 „Kitseoja“ riigi poolt korras hoitavad ühiseesvool

(ehitise kood 001; riigieesvoolu osa 6,66 km), 2104590020130 „Möllatsi (TP-632)“

maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (ehitise kood 004; ehitise kasutuselevõtt 1986 a),

2104590020130 „Tilga II“ maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (ehitise kood 003;

ehitise kasutuselevõtt 1988 a) ja 2104590020170 „Tilga II“ maaparandussüsteemi

eesvool (ehitise kood 001; eesvoolu osa 1,98 km).

 Läänes ja edelas - 2104590020190 „Plaksi“ maaparandussüsteemi eesvool (ehitise

kood 001; eesvoolu osa 1,04 km) ja 2104590020190 „Plaksi“ maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk (ehitise kood 001; kasutuselevõtt 1930 a).

Joonis 2.6. Kavandatud tegevuse (vt ptk 1) ümbruse maaparandusehitised (pruuniga tähistatud),

eesvoolud (helesinine) ja riigi poolt korras hoitavad ühiseesvool (punakas). Alus: Maa- ja Ruumiamet

(2025).

Eelnevas loetelus mainitud Kitseoja (VEE1045900) on Keskkonnaportaali (2025) järgi on 16,7

km pikk ja valgla pindala on 42,7km². Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(2022) alusel on oja seisund hea, eesmärk on saavutatud (lisameetmeid ei ole seatud). Ida-

12 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (2022) ei anna täiendavaid ja siinkohal

esitatavaid lisaandmeid.

DP kava ala ega selle ümbrus ei asu Natura 2000 võrgustikus ega muudel looduskaitselistel

aladel. EELIS (10.10.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ning paikkonnast (100 m) välja

vääriselupaigad ning kaitsealused looma-, seene- ja samblikuliigid. Päikesepaneelide ja

nendega seotud taristu potentsiaaliga alal või selle 100 m tsoonis on järgnevad kaitsealuste

taimede liigid (vt ka KSHEH lisa 1):

 II kaitsekategooria - pehme koeratubakas (Crepis mollis; KLO9340823, KLO9319528,

KLO9350172, KLO9340822 ja KLO9336954 (100 m tsoonis)).

 III kaitsekategooria;

o Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; KLO9341279).

o Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum; KLO9341298, KLO9321239,

KLO9331119 ning KLO9321238, KLO9321248, KLO9321235 (100 m

tsoonis)).

Pehme koeratubakas (Crepis mollis) on Eestis väheneva arvukusega taim. Kasvab üksnes

Tartu linnas ja selle lähimates valdades. Peamised ohutegurid on kuivendamine, niitude

(lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel ning aru- ja soostunud niitude

kinnikasvamine majandamise lakkamise järel. Kuna kasvukohad asuvad tihedalt asustatud ja

kiiresti arenevas Tartu ümbruses (osalt ka linna piires), siis on mitmetele populatsioonidele

otseseks ohuks ehitus- ja arendustegevus. Liigi kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2022)

alusel leiukohtade kogupindalast 83% jääb kaitstavatele aladele, kus kasvab enam kui 90%

taimedest. Ebasobivad hooldamisvõtted on Inglismaal andnud tulemuseks, et taim kasvab

ebaregulaarselt või üldse mitte hooldatud kasvukohtades (Walker, 2011 ja 2015).

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on Eestis suureneva arvukusega taim. Levinud

peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid leiukohti on ka mujal Eestis. Liigi peamine ohutegur

on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine. Ohuteguriteks ka noppimine ja metsaraie.

Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) on Eestis stabiilse arvukusega taim. Enamik

leiukohti jäävad Tartu linna ja selle ümbruse luhtadele, seega asuvad nendel luhtadel

teadaolevalt kõige sobivamad biotoobid liigile. Peamine ohutegur - kasvukohtade hävimine.

13 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tartu maakonnas, Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi

turbatootmisala (79403:002:0689) kinnistul. DP kava ala ei ole väärtuslikul

põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul (vastavalt ptk 2.1 toodule). Samas

turbatootmisala on rohelisevõrgustiku tugialal. Rohevõrgustiku toimepüsivuse osas on senine

analüüs (vt KSHEH lisa 1 ja ptk 3.5.3) näidanud, et olulisi negatiivse mõju eeldusi ei esine, kui

vastav DP menetlus algatatakse ning leitakse optimaalne päikesepargi asetuse lahendus (kuni

35. a), seda enam, et hetkel on turbakaevandamist lubav keskkonnaluba kehtiv kuni 2055. a

(samas nõudlust vastavale varule ei ole, st tinglikult on tegemist kasutusest väljas oleva

14 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tööstusalaga). Ala päikeseenergia tootmiseks kasutuselevõtmisel on ptk 1 alusel kavandatud

teostada karjääriala korrastamisprojekt (hõlmab ka tulevaste maakasutuse tingimuste

seadmiseks vajalikke alusuuringuid), mis on sisendiks planeeringu protsessi ning määrab ka

päikesepargi rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle kasutuse lõpu järgsed

korrastustingimused. Seega asutaks ala taas looduslikumaks muutmisega tegelema juba

eelduslikult enne käesoleva kümnendi lõppu ning vastava piirkonna ajakohastatud maakasutus

looks suuremaid tulueeldusi ka kohalikule omavalitsusele (hetkel sisuliselt puuduvad, kuna

vastava maavara osas (kaevandamine tekitaks tulubaasi ka kohalikule omavalitsusele) nõudlus

puudub ja prognoositavas tulevikus ei ole olulise nõudluse taastumist asjakohane eeldada).

DP kava kujunemise idee aluseks on olnud mitmed kõrgemad strateegilised planeerimis-ja

arengudokumendid (vt ptk 2.1). Siinkohal tuleb rõhutada, et DP kava ei keskendu vaid energia

tootmisele vaid ka salvestamisele ning strateegilisest tasandist tasub esile tuua järgnevat:

 Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 (koostamisel) sätestatud

eesmärkide täitmiseks peab Eestis hinnanguliselt olema mh 1500 MW päikeseparke.

Aastaks 2035 on Eestis hinnanguliselt 1600 MW päikeseelektrijaamu (812 MW 2024).

 Turba kaevandamine ja kasutamine on olulisteks kliimagaaside heiteallikas ning

jääksoode korrastamisel eelistada eelkõige märgalade loomist, et peatada turba

lagunemist ja KHG emissioone (Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022).

Päikeseenergia kasutamine on hea võimalus ühendada vastavate rajatiste ehitus

ammendunud turbarabas sootaimestiku taastamisega, mis aitab vähendada

kasvuhoonegaaside lendumist kuivendatud rabas („Päikeseenergiajaamade mõjust

olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse

sobivad leevendusmeetmed“ (Tartu Ülikool, 2023)).

 Kohalike omavalitsuste arengukavad toetavad tegevuste ideetasandit. Tartu valla puhul

on toonitatud mh järgnevat - valla ettevõtted panustavad oluliselt Tartu valla

kliimaeesmärkide saavutamisse, vähendades kasvuhoonegaaside emissiooni ning

tõhustades energia- ja muude ressursside kasutust. Ettevõtted kasutavad

taastuvenergialahendusi muid ressursse kahjustamata. Energiavarustus on arenenud

hajutatuma, taastuvatest allikatest energiatootmise ja kõrgema varustuskindluse

tagamise suunas.

Laiemalt ehk mitte vaid ühe omavalitsuse tasandilt on vastavasse valdkonda sekkumas ka riik.

Analoogsete alade kasutuselevõtmist energiatootmisealadena soovitakse lihtsustada riigikogu

(2025) seaduseelnõu nr 698 „Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seadus (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)“ kaudu.

Lisaks, muude omavalitsuste näitel on eeldatud, et taastuvenergeetika areng soodustab

energiamahuka ettevõtluse arengut lähipiirkondades („Ettevõtluse arendamise võimaluste välja

selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas“, OÜ Hendrikson & Ko (2020)).

DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2) ei näita, et soovitava tegevuse elluviimise

tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu).

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid kavandatavate lahenduste

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks. DP (selle algatamisel ja korrektsel menetlemisel) loob aluse

funktsionaalselt vastavasse asupaika sobivale maakasutusele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

15 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringut muutva DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega ja eelhinnangu ptk 3.1 ning 3.5.3 nähtuvast). DP

menetlustasandi puhul puuduvad mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Samuti on võimaldatud arvestada KSH eelhinnangus esile

kerkinud suunistega, kui neid vastavas menetlusetapis ptk-s 3.5 tuvastatakse. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

16 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. Ptk-de sisustamisel on lähtutud nii

ptk 1 – 3.4 ning KSHEH lisades 1 ja 2 esitatud teabest, mida asjakohasel vajadusel on

alljärgnevalt täiendatud/täpsustatud.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Maastik on hetkel kujundatud vastavalt ala kasutamise sihtotstarbele ehk tegemist on

turbatootmisalaga. DP kava idee järgselt (kui kehtestataks üldplaneeringut muutev planeering)

hakkaks senisel kaevandusalal looduslike alade osatähtsus järk-järgult suurenema. Ala ei ole

osaks olulistest väärtmaastikest või nende vaatekoridoridest ning ala ümbritseb hajaasustus.

Tegevusega ei loodaks ka kõrgeid ning maastikust silma paistvaid rajatisi. St olulise negatiivse

mõju eeldused puuduvad.

DP kavaga kavandatav tegevuste ala jääb toimivale mäeeraldisele, kus looduslikult esinenud

mulla ja pinnase karakteristikuid on karjääris toimunud tegevus muutnud. Päikesepargi ja

sellega seotud tehnorajatiste kavandamine käib teadaolevalt käsikäes karjääriala

korrastamisega, mille raames täpsustatakse ka ala pinnaseomadusi, tulevaste rajatiste

pikaajalise eluea tagamise kontekstis. Pargi rajamine, käigus hoidmine ja hilisem ala lõplik

korrastamine (peale 35. a) ei ole täiendavate negatiivsete mõjueeldustega tegevusala ja selle

piirkonna mullastikule ja pinnasele. Maaparanduse ja maavarade ressurssidega seonduvat on

käsitletud vastavalt ka ptk 3.5.2 ja 3.5.3.

Päikesepargi rajamisel ja haldamisel puuduvad mh vastavas asupaigad negatiivsed mõju

eeldused põhjavee ja merekeskkonna valdkondade osas. Veestiku osas on kehtivas

keskkonnaloas ja sellega seotud dokumentides (12.04.2023. a (Keskkonnaamet) dokument

„Möllatsi turbamaardla Möllatsi turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa

TARM-053 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ (nr DM-

121222-10)) sedastatud, et olulise mõju eeldused puuduvad. Ala järk-järguline korrastamine ja

päikeseenergia tootmine seda järeldust ei muuda. Samas tuleb ka edasiste tegevuste puhul

järgida tingimusi, mis lähtuvad ka praegusest tegevusest (esitatud käesoleva ptk lõpus).

Käesoleva töö raames koondatud andmed (sh ptk 1 – 2, eelhinnangu lisad 1 ja 2) annavad

indikatsiooni, et õhu ja kliima kontekstis (lokaalselt ja globaalselt) olulisi negatiivseid mõjusid

kavandatav tegevus (ptk 1) kaasa ei too. Seega saab vastava valdkonna kokku võtta Tartu

Ülikooli 2023. a järelduse järgselt - päikeseenergia kasutamine on hea võimalus ühendada

vastavate rajatiste ehitus ammendunud turbarabas sootaimestiku taastamisega, mis aitab

vähendada kasvuhoonegaaside lendumist kuivendatud rabas („Päikeseenergiajaamade mõjust

olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse

sobivad leevendusmeetmed“ (Tartu Ülikool, 2023)). Kasvuhoonegaaside emissiooni

vähenemine / tasakaalustumine saab toimuma hiljemalt siis kui päikesepaneelid on alale

paigaldatud (toimub koos vastava etapiga ettenähtud korrastamistegevustega (sh veetaseme

tõstmine), täpsed tingimused tulenevad hiljemalt DP menetluses (sellel algatamisel)

sisenduuringuks olevast korrastamisprojektist) ja tööle rakendatud.

17 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Päikesepargi arendusse kanda üle käesoleva turbakaevandamise keskkonnaloaga

TARM-053 seotud tingimused (kui DP menetlus algatatakse), järgnevas sõnastuses -

kasutada vaid korrasolevat tehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema alal

töötajatel teada kindel tegevusplaan (mh kohaliku omavalitsuse, Päästeameti ja

Keskkonnaameti teavitamiseks) ja tagatud töövahendid, reostuse likvideerimiseks.

 Päikesepargi arendusse kanda üle käesoleva turbakaevandamise keskkonnaloaga

TARM-053 seotud tingimused (kui DP menetlus algatatakse) väljavooludele suublasse

(sh saasteainete piirtasemed). Väljavoolud suublasse, seirata - pH, heljum, BHT7,

naftasaadused, Püld ja Nüld. Seire välp – ehitustööde/veetasemete reguleerimise ajal

on soovitatav jälgida muutusi minimaalselt kord kuus ja/või avariiolukorra tekkimisel.

Muudel perioodidel vähemalt üks kord aastas.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Möllatsi küla on väikese asustuskoormusega hajaasustuspiirkond (asudes samas tiheasustusala

naabruses). Ptk 2 sissejuhatava osa järgselt on tegevuspaiga lähialas (ca 150 m) seitse

hoonestatud kinnistut, milledest viiel on olemas ka puurkaevud. DP kava päikesepaneelide

paigaldamise ala ümbritsevad ka maaparandussüsteemid (ptk 2.2, joonis 2.6), mis on rajatud

enne turbakaevandusega (keskkonnaloa TARM-053 alusel) seotud tegevusi (DP protsessis

toimub ka koostöö Maa- ja Ruumiametiga, vastutusala mh maaparandus). Hiljemalt ptk 1

nimetatud korrastusprojekti koostamisel, mis on sisenduuringuks DP menetluses, välja

selgitada Metsavahi (79403:002:0012) ja Männi (43201:001:0496) maaüksuste

veevarustuslahendused ja tagada nende tulevane mitte mõjutamine, lähtuvalt alal toimuvatest

korrastustegevustest.

Kaevandustegevuse mõjude eelduseid analüüsiti viimati Keskkonnaameti poolt (12.04.2023.

a) dokumendis (nr DM-121222-10) „Möllatsi turbamaardla Möllatsi turbatootmisala maavara

kaevandamise keskkonnaloa TARM-053 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“. Vastavas analüüsis sedastati, et olulise mõju eeldused puuduvad. Ala järk-

järguline korrastamine ja päikeseenergia tootmine (ptk 1 esitatud põhimõtete alusel) seda

järeldust ei muuda. Seega kavandatud päikesepaneelid rajamine ei too esile olulisi negatiivseid

mõju eelduseid, mis omakorda saaksid seada ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus,

lõhna ja kiirguse läbi) inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid, ei tuvastatud ka nüüd.

Samas tuleb ka edasiste tegevuste puhul järgida tingimusi, mis lähtuvad ka praegusest

tegevusest (esitatud käesoleva ptk lõpus), minimeerimaks võimalikke lühiajalisi häiringuid.

Lisaks nähtub juba ptk 1, et mh kõige suuremaid häiringueelduseid põhjustava aspektiga

(müra) on juba arvestatud – „Inverterid ja jahutussüsteemid paigutatakse alale nii, koos

mürasummutuslahendustega, et tootmismaa piiril ei ületata kehtivaid sihtväärtusi“. Eesti

Vabariigis on müra sihtväärtused defineeritud keskkonnaministeeriumi 16.12.2016. a määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 – „Müra normtasemed“ ning edasises protsessis ka ptk 1 alusel seda

järgitakse (st eraldiseisvat meedet seega seada ei ole vaja).

18 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 DP protsessi (selle algatamisel) - hiljemalt ptk 1 nimetatud korrastusprojekti

koostamisel, mis on sisenduuringuks DP menetluses, välja selgitada Metsavahi

(79403:002:0012) ja Männi (43201:001:0496) maaüksuste veevarustuslahendused ja

tagada nende tulevane mitte mõjutamine, lähtuvalt alal toimuvatest

korrastustegevustest.

 Päikesepargi arendusse kanda üle käesoleva turbakaevandamise keskkonnaloaga

TARM-053 seotud tingimus (kui DP menetlus algatatakse), järgnevas sõnastuses -

tolmuheitmete vähendamiseks piirata päikesepargi ehitusaegset autotranspordi

liikumiskiirust DP alal kuni 30 km/h ning ehitustööde toimumisel sademetevaesel

perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ (kevad-suvi-sügis)

kasta DP alal asuvaid teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Käesoleva dokumendi koostamisel on ilmnenud, et ala on hetkel hajaasustuses ja intensiivse

maakasutusega (turbatootmisala; varude väljamine on nõudluse puudumisel peatunud

ettenägematuks ajaks), mis on kehtiva õiguskorra alusel korrastamata, kuivõrd keskkonnaluba

TARM-053 kehtib 2055. a-ni. Ala päikeseenergia tootmiseks kasutuselevõtmisel on ptk 1

alusel kavandatud teostada karjääriala korrastamisprojekt (hõlmab ka tulevaste maakasutuse

tingimuste seadmiseks vajalikke alusuuringuid), mis on sisendiks planeeringu protsessi ning

määrab ka päikesepargi rajamisele eelnevad, opereerimise aegsed ja selle kasutuse lõpu järgsed

korrastustingimused. Seega asutaks ala taas looduslikumaks muutmisega tegelema juba

eelduslikult enne käesoleva kümnendi lõppu. Seeläbi saab tööstusalast järk-järguliselt taas

loodusrikkam tsoon, mis panustab rohevõrgustiku tugi- ehk tuumala (vt ka ptk 2.1)

eesmärkidesse senisest enam (vt ka käesoleva ptk ülejärgmist lõiku). Tegevuspaiga

lähiümbruses ei asu kultuuripärandit, millede osas oleks tegevuskava osas asjakohane eeldada

negatiivseid mõjusid. Alaga või selle ümbruskonna looduskaitselisi väärtusi on avatud ptk

3.5.4.

Alale, kus on aktiivsed turbavarud, paneelide paigutamiseks ja ala turbavarude kaevandamata

jätmiseks, tuleb markseidermõõditsuse alusel esitada Maa- ja Ruumiametile varude

mahakandmise / passiivseks varuks nimetamise taotlus (varude muudatustega seotud otsuse

jõustamine hiljemalt DP kehtestamise järgselt), vahetult peale DP menetluse algatamist.

Vastava tegevusetapiga võimaldatakse täpsustada mh DP sisenduuringuna teostatava

korrastusprojekti alusandmeid. Seni kogutud andmestik ei näita, et vastava maavaravaru

kaevandamata jätmine või nö maha kandmine põhjustaks olulisi mõju eeldusi vastava

maavaravaru varustuskindluse tagamise eeldustele (mh prognoositavas poliitilises

situatsioonis) või muudele maavaravarudele, mis vastavas maardlas esinevad (vt ka ptk 2.2).

Päikesepargi paneelide kandekonstruktsioonide valikul, vastaval turbapinnasel, on soovitatav

läbi viia DP menetluses (selle algatamisel) pilootkatsed (sarnaselt Soomes välja ehitatud

arendusele (vt ka KSHEH lisa 2)) võimaldamaks hilisemalt (planeeringu kehtestamise eelduste

realiseerumisel) kasutusele võtta parimad võimalikud tehnilised lahendused.

Üle eelmisest lõigust nähtub, et Möllatsi turbatootmisala on rohelisevõrgustiku tugialaks.

Seega tuleneb ala väärtuslikkus vastavast aspektist tulenevalt peamiselt rohevõrgustikust. Tugi-

19 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ehk tuumala on kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi

ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad või vastava potentsiaaliga alad. DP kava ideed soovitakse

ellu viia maa-alal, mille senine maakasutusviis on vallas pigem erandlik ehk mitte valdav. Ptk

3.1 põhjal on selline turbamaardla korrastamise etapilisus ka soositud strateegiliste

arendusdokumentide ja uuringute alusel. Seega DP kava visiooni järgselt (kui kehtestataks

üldplaneeringut muutev planeering) hakkaks senisel kaevandusalal looduslike alade osatähtsus

järk-järgult suurenema. Selleks, et vastav suurenemine oleks ka tugi- ehk tuumala funktsioone

maksimaalset toetav, antakse ptk lõpus suunised edasisteks tegevusteks (DP menetluses).

Praeguse DP kava osas saab juba järeldada, et võimaliku päikesepargi ümbruses on tuumala

erinevate osade vahel liikumine võimalik, vaid põhjaosas (vt joonis 3.1) võib olla asjakohane

kaaluda ca 80 m liikumisala suurendamist ≥ 100 m peale, kuigi ka ca 80 m takistusteta tsooni

loetakse üldjuhul piisavaks. Kokkuvõtvalt – kuigi kehtiv ÜP ei luba rohevõrgustikku

päikesepaneele (elektrienergia võrku müümise eesmärgil), siis on konkreetne juhtum piisavalt

erandlik (sh kõrgemate strateegiliste eesmärkide järgselt, vt ptk 2.1 ja 3.1), et on põhjendatud

üldplaneeringut muutva DP menetluse kaalumine.

Joonis 3.1. Kavandatav tegevus (helesinisega paneelid) ja rohevõrgustik (rohelisega) MP järgi ning

konfliktala eeldusega tsoon (takistamata ala laius ca 80 m). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Hiljemalt peale DP menetluse algatamist - alale, kus on aktiivsed turbavarud, paneelide

paigutamiseks ja ala turbavarude kaevandamata jätmiseks, tuleb markseidermõõditsuse

alusel esitada Maa- ja Ruumiametile varude mahakandmise / passiivseks varuks

nimetamise taotlus (varude muudatustega seotud otsuse jõustamine hiljemalt DP

kehtestamise järgselt).

20 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) - päikesepargi paneelide

kandekonstruktsioonide valikul, vastaval turbapinnasel, on soovitatav läbi viia DP

menetluses (selle algatamisel) pilootkatsed (sarnaselt Soomes välja ehitatud arendusele

(vt ka KSHEH lisa 2)) võimaldamaks hilisemalt (planeeringu kehtestamise eelduste

realiseerumisel) kasutusele võtta parimad võimalikud tehnilised lahendused.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – esimese eelistusena on tarastamist kavandada

vaid viisil, et ainult eluohtlikud objektid (nt trafod, alajaamad, salvestid vms)

eraldatakse taradega. Laiemate alade tarastamise vajadusel, ulatus ja võimalused (sh

vähemalt 100 m laiused ühenduskoridoride asetused) määratleda koostöös ulukite ehk

loomade liikumisi (vt eraldi meede) kaardistava erialaspetsialistiga. Piirdeaedade ja

maapinna vahele jätta min 20…30 cm ruum või jätta aedadesse ulukiavad (20x20 või

30x30 cm (ca 10 m ulatuses), iga 50 m tagant). Aia äärde võib selleks sobivatesse

kohtadesse rajada loomade väljahüppekohti (tara siseküljele) ning istutada ka kohalikke

(roni)taimi.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – esimese eelistusena on paneelide ridade

vahekaugus 6 – 12 m. Kitsamate paneeliridade vajadusel nende asetused ja võimalused

määratleda koostöös ornitoloogi või loomade liikumisi (vt eraldi meede) kaardistava

erialaspetsialistiga.

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – turbamaardla ala korrastusprojekti

koostamise faasis koguda andmeid rohevõrgustiku tuumalal liikuvate loomade kohta

(nt minimaalselt kahel aastaajal), sh määratlemaks reaalseid võimalikke konfliktitsoone

päikesepargi rajamiseeldusega alal ja selle piirialadel. Korrastusprojekti valmimise

järgselt, lähtudes ka päikesepargi haldamise aegsest veetasemest, analüüsida

minimaalselt tarastatavatele aladele ning avatud aladele kohalduvaid nõudeid, samuti

haljasalade, toetamaks loomastiku elutingimusi, hooldusnõudeid. Tegevusi peaks läbi

viima ulukite ehk loomade liikumisi kaardistav/hindav erialaspetsialist.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Töö käigus (ptk 1 - 2) ei tuvastatud DP alal ega selle vahetus ümbruses Natura 2000 võrgustiku

alasid ega ka kaitsealasid. EELIS (10.10.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ning paikkonnast

(100 m) välja vääriselupaigad ning kaitsealused looma-, seene- ja samblikuliigid.

Päikesepaneelide ja nendega seotud taristu potentsiaaliga alal või selle 100 m tsoonis on

kaitsealuste taimede liigid: pehme koeratubakas, rohekas käokeel ja ahtalehine ängelhein. DP

kava esialgne visioon (vt ka jooniseid 3.2 ja 3.3) näitab võimalikke konfliktkohti (ei hõlmata

leiupaikasid olulisel määral), seoses liigiga ahtalehine ängelhein. Kaitsealuste liikide

leiukohtade alasid tuleb vältida ja siinkohal eeldatakse, et kui visioonijoonise koostaja oleks

arvesse võtnud kaitsealuste liikide leiukohtade andmeid, siis seda ka oleks tehtud. Sellele

vaatamata antakse ptk-i lõppu meede, tagamaks eelnevalt eeldatud eelduse paikapidavust.

Lisaks sellele eeldusele toimuks planeeringu kooskõlastamine ka Keskkonnaametiga, kelle

pädevuses on mh liigikaitsega seonduvate aspektide jälgimine.

21 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 3.2. Kavandatav tegevus (paneelid punasega ääristatud ja eraldiseisev teenindusrajatise ala

violetne riskülik) ning edela nurgas asuv ahtalehise ängelheina (KLO9321239 (sinisega tähistatud)

leiukoht. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Joonis 3.3. Kavandatav tegevus (punasega ääristatult paneelid) ja kagu nurgas asuv ahtalehise

ängelheina (KLO9331119 viimast katab osaliselt kavandatud päikse paneelid; sinisega) leiukoht. Alus:

Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus /

suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 DP menetluses (menetluse algatamisel) – kasutada vastava ajamomendi kohaselt

aktuaalseid kaitsealuste (I - III) liikide andmeid (sisendiks EELIS register).

Päiksepaneelide ja rajatise paigutamisel arvestada, et välditaks liikide leiualade

hõlmamist, tagades samaaegselt ka rohevõrgustiku toimimise. Erijuhtude (kaitsealuste

liikide leiukohtade kontekstis) kaalumise vajaduse tekkimisel konsulteerida

Keskkonnaametiga, sh liikide ümberistutamise (eelkõige III kaitsekategooria) vajaduse

ja võimalikkuse (võib sisaldada ka lisauuringute vajadust) osas.

22 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 - 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatav tegevus ei mõjuta ümbruskonna märgalasid negatiivselt ja tegevus ise

ei takista pikaajalist mäeeraldise korrastussuunda (vt ka ptk 1). Ebasoodsate mõjude eeldus

puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad,

et seosed jõesuudmetega ja/või kallaste/rannaga puuduvad. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud

alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

23 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

seotud veestikule ja keskkonnale ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 3.1. ja 3.5.1. Siiski järgida

ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud

meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust), mis

seondub ka pinnasega.

Maavarade kasutus – ptk 3.5.3 alusel olulisi ehk ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Siiski järgida

ptk 3.5.3 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust), mis seondub maavaravaru kasutatavuse ümberhindamise protsessiga.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on juba

arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on piisavalt kajastatud

juba nt ptk 1, 2.1, 2.2, 3.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.3 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Järgida ka ptk 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.1-3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

24 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas kaasatava asjaomase ametkonna või osapoolena,

kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses (arvestades

vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tartu Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tartu maakonnas,

Tartu vallas, Möllatsi külas, Möllatsi turbatootmisala (79403:002:0689) osaalale päikesepargi

rajamise detailplaneeringu (DP) kava (vt täpsemalt ptk. 1).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.5.1-3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas kaasatava asjaomase ametkonna või osapoolena,

kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses (arvestades

vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tartu Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tartu Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse (79403:002:0689) osaala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Crepis mollis (Jacq.) Asch. Northern Hawk’s-beard. Species Account. Botanical

Society of Britain and Ireland. Walker K.J., 2015.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 10.10.2025.

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017).

 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs SEI Tallinn, 2019.

 Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (ajakohastatavas tööversioonis

(seisuga 05.06.2025)).

 Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 (koostamisel; eelnõu 2024).

 EPV’s solar park is being built in Lapua. (https://www.epv.fi/en/2024/10/08/epvs-

solar-park-is-being-built-in-lapua/) viimati alla laetud 14.10.2025.

 Ettevõtluse arendamise võimaluste välja selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas.

OÜ Hendrikson & Ko, 2020.

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025.

 Keskkonnaportaal, Keskkonnaagentuur (https://register.keskkonnaportaal.ee/register)

viimati alla laetud 09.10.2025.

 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. M. Rehema; K. Nõges; K.

Kirsimaa ja K. Suik (www.sei.org/tallinn) Tallinn, 2020.

 Luunja valla arengukava 2035. DD StrantLab, jt, 2023.

 Luunja valla üldplaneering. Kobras OÜ (koostatav, seisuga 13.06.2023).

 Luunja valla üldplaneering. OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus, 2008 (täiendatud 2009,

2017).

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025.

 Pehme koeratubaka (Crepis mollis) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2022.

 Strateegia „Eesti 2035“ 2021.

 Tartu maakonna kliima- ja energiakava. Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022.

 Tartu valla arengukava 2022-2030, 2025.

 Tartu valla energia- ja kliimakava. Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ, 2022.

 Tartu valla kodulehekülg, https://tartuvald.ee/ viimati alla laetud 06.10.2025.

 Tartu valla üldplaneering. Hendrikson&Ko OÜ, 2022.

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus ja Rahandusministeeriumi

regionaalhalduse osakonna Tartu talitus 2019, 2021.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

 Yorkshire’s threatened plants: Northern Hawk’s-beard Crepis mollis. The Naturalist

136: 90-99. Walker K.J, Robinson L., 2011.

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Meie: 11.12.2025 nr 7-1/282-1

Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala detailplaneeringu algatamise, ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Gren Tartu AS (reg. kood 10641763) on esitanud Tartu vallale taotluse detailplaneeringu koostamise

algatamiseks Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksusele. Planeeringu eesmärgiks on

rajada Möllatsi külas asuvale Möllatsi turbatootmisala maaüksusele (kü tunnus: 79403:002:0689)

päikeseenergia tootmispark võimsusega ligikaudu 72 MW. Samuti määrata elektritootmiseks ning

salvestamiseks vajalike rajatiste asukohad ning nende ehitamise ja kasutamise tingimused. Lisaks antakse

planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Paigaldatavate päikesepaneelide tüüp ning tehnoloogia täpsustakse planeeringu koostamise käigus.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 172 ha ning planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

Algatatav detailplaneering on Tartu valla üldplaneeringut muutev.

Möllatsi turbatootmisala maaüksus kuulub Eesti Vabariigile ning seda haldab Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringust huvitatud isik on Gren Tartu AS. Möllatsi turbatootmisala maaüksus on aastakümneid olnud

kasutusel ja on ka praegu kasutusel turbatootmisalana. Gren Tartu AS soovib planeeritaval alal turba

tootmise lõpetada ning taastada mitmekümne aasta jooksul alal sookooslus, sh muutes ala olemasolevat

veerežiimi. Soo taastamise kõrvaltegevusena plaanitakse alale rajada päikesepark.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 6

alusel seisukoha andmiseks Möllatsi külas asuva Möllatsi turbatootmisala maaüksuse osaala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks

koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu.

Palume väljastada Teil oma seisukoht detailplaneeringu algatamise ning KSH algatamata jätmise otsuse

eelnõu osas Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 02.01.2026. Kui vajate seisukoha kujundamiseks rohkem aega, siis palun andke teada mis

ajaks saate oma seisukoha edastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisa: 1. EELNÕU Möllatsi turbatootmisala DP algatamine ja KSH algatamata jätmine

2. Lisa 1. Möllatsi turbatootmisala DP lähteülesanne_EELNÕU

3. Lisa 2. Möllatsi turbatootmisala DP KSH eelhinnang_27.10.2025_alkranel

5309 9192

[email protected]