Otsus

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-1/23/5532-8
Registreeritud	28.11.2023
Sünkroonitud	30.03.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Lüganuse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Lüganuse Vallavalitsus
Vastutaja	Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (130705 tm).

Failid

7.2-1235532-8 28.11.2023 Valjaminev kiri.asice

00_EP_VKG_Mägi_seletuskiri.pdf

02_EP_VKG_Mägi_seosed.pdf

04_EP_VKG_Mägi_põhijoonis.pdf

2023.10.24_VKG_tööstusjäätmete_prügila_EP_KSH_aruanne_kooskõlastamiseks.pdf

Viru Keemia Grupp AS kavandatava tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine.pdf

00_EP_VKG_Mägi_seletuskiri.pdf

TÖÖ NR 2021-298-3

Juhataja: Erki Kõnd

Projektijuht: Teele Nigola

Maastikuarhitekt-planeerija: Priit Paalo

Kontrollija: Kreete Lääne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

X= 6585150, Y= 675900

VIRU KEEMIA GRUPP AS TÖÖSTUSJÄÄTMETE

PRÜGILA KOHALIKU OMAVALITSUSE

ERIPLANEERING

DETAILNE LAHENDUS

Oktoober 2023

Tellija: Lüganuse Vallavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 26

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse

eriplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

TÖÖ EESMÄRK: Ehitusõiguse määramine tööstusjäätmete prügila rajamiseks, maakasutuse

sihtotstarbe muutmine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Planeeritava ala pindala on ca 147,75 ha.

TÖÖ LIIK: Eriplaneering

TÖÖ TELLIJA: Lüganuse Vallavalitsus

Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli

Kontaktisik: Kaie Metsaots

Tel +372 5361 8707

[email protected]

HUVITATUD ISIK: Viru Keemia Grupp AS

Registrikood 10490531

Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve

Kontaktisik: Bert Lõuke

Tel 334 2799

[email protected]

Tiit Lukas

Tel +372 5787 7787

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0312

[email protected]

Planeeringu koostajad: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija

[email protected]

Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija assistent

[email protected]

Konsultandid: Urmas Uri (KSH juhtekspert ja KMH litsents nr KMH0046)

Noeela Kulm – projektijuht/keskkonnaekspert

Maris Palo – keskkonnaekspert

Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija

Ene Kõnd – geoloog

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 26

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kontrollijad: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 26

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 26

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................... 7

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................................................ 7

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................................... 8

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 8

2.1. ÜLDINE INFO ..................................................................................................................................................................................... 8

2.1.1. MAASTIK ................................................................................................................................................................................... 9

2.1.2. PINNA- JA PÕHJAVESI .............................................................................................................................................................. 9

2.1.3. PINNAS ...................................................................................................................................................................................... 9

2.1.4. TAIMESTIK JA LOOMASTIK ...................................................................................................................................................... 10

2.1.5. TEHNILINE TARISTU ................................................................................................................................................................ 10

2.2. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................ 11

2.3. LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED .............................................................................................................................. 14

3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE ANALÜÜS ........................................................ 15

3.1. SOTSIAALSED MÕJUD ..................................................................................................................................................................... 15

3.2. MAJANDUSLIK MÕJU, SH TEGEVUSE TASUVUS ............................................................................................................................ 15

3.3. LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD .............................................................................................................................. 16

3.4. KULTUURILISED MÕJUD SH, MAASTIK JA MILJÖÖ ........................................................................................................................ 16

4. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 17

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON .................................................................................................................................................... 17

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .............................................................................. 17

4.3. KRUNDI EHITUSALA PIIRITLEMINE .................................................................................................................................................. 18

4.4. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ............................................................................................................................................... 18

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS............................................................................................................. 18

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................................................... 18

4.7. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 18

4.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ................................................................................................................................ 19

4.8.1. VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................................................... 19

4.8.2. REOVEEKANALISATSIOON ...................................................................................................................................................... 19

4.8.3. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................. 19

4.8.4. SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................................................................ 19

4.8.5. SOOJUSVARUSTUS .................................................................................................................................................................. 19

4.9. VERTIKAALPLANEERIMINE JA SADEMEVESI ................................................................................................................................... 19

4.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS .............................................................................. 21

4.11. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................................................................... 24

4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................................... 25

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 26

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................................... 25

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................................................................................................. 25

5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .............................................................................................. 25

6. JOONISED – DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA ................................................ 26

6.1. ASENDISKEEM ......................................................................................................................................................................................

6.2. FUNKTSIONAALSED SEOSED................................................................................................................................................................

6.3. OLEMASOLEV OLUKORD .....................................................................................................................................................................

6.4. PÕHIJOONIS .........................................................................................................................................................................................

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 26

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise koostamine algatati Lüganuse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 289 „Viru Keemia

Grupi tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“. Vastavalt PlanS § 95 lg 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise

mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on üldplaneeringut ja detailplaneeringut ühes menetluses ühendav

planeering.

Vastavalt planeerimisseadusele viidi varasemalt läbi asukoha eelvaliku etapp, mille eesmärk oli ehitisele

sobivaima asukoha leidmine. Lüganuse Vallavolikogu võttis 24.08.2023 otsusega nr 122 vastu Viru Keemia

Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruande. Vastuvõtmisega kinnitati sobivaim asukoht kavandatava

tööstusjäätmete prügila rajamiseks

Eriplaneeringu detailse lahenduse eesmärk on Lüganuse valla territooriumile, eelvaliku etapiga kinnitatud alale,

kavandada tööstusjäätmete prügila. Kavandatava prügila puhul on tegemist jäätmeseaduse (vastu võetud

28.01.2004) § 34 lg 4 tähenduses ohtlike jäätmete prügilaga. Lisaks ehitusõiguse määramisele muudetakse

planeeringuga maakasutuse sihtotstarvet. Määratakse tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad,

haljastuse põhimõtted ning ulatus. Seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning

määratakse seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kitsendused ja servituutide ulatus.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID

• Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud, täiendatud 08.02.2017

korraldusega nr 1-1/2017/25 ’’Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+’’;

• Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 kehtestatud ’’Lüganuse valla üldplaneering’’;

• Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87 vastu võetud ’’Lüganuse valla üldplaneering’’;

• Kohtla-Järve linnavolikogu 20.02.2008 otsusega nr 265 kehtestatud ’’Kohtla-Järve linna Järve linnaosa

üldplaneering“

• Lüganuse Vallavolikogu 24.08.2023 otsusega nr 122 vastu võetud ’’Viru Keemia Grupp AS

tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne“

• Koostatav Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering

(algatatud Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317).

• Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 114 vastu võetud ’’Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I

etapi aruanne“;

• Kobras OÜ töö nr 2021-298-4 „Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailse lahenduse keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 26

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Planeeringu alusplaaniks on Kobras OÜ poolt juunis 2023 mõõdistatud digitaalne geodeetiline alusplaan “VKG

AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu geodeetiline alusplaan’’ (töö nr 2023-170).

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Täiendav info pärineb Maa-ameti geoportaalist, varem koostatud dokumentidest ning kohapealsetest

vaatlustest.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINE INFO

Planeeringuala asub Lüganuse valla territooriumil Kohtla-Järve linna territooriumiga piirneval alal. Graafiliselt

on ala toodud skeemil 1 ning täpsemalt joonisel 1. Maa-ala pindala on ca 147,75 ha ning hõlmab riigiomandis

oleva Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) ja Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus

43701:003:0320).

Skeem 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet)

Planeeringualast idas on Keemia vkt 2e (kü tunnus 32215:001:0058) ja Keemia vkt 3 (kü tunnus 32215:001:0065)

katastriüksus, mis on 100% ulatuses jäätmehoidla maa. Alast lõunas ja kagus on Kohtla metskond 4 (kü tunnus

43701:003:0330) ja Kohtla metskond 79 (kü tunnus 43701:003:0130) katastriüksus, mis on 100% ulatuses

maatulundusmaa.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 26

2.1.1. Maastik

Maastikuliselt jääb planeeringuala valdavalt Viru lavamaale, mis hõlmab Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni

Alutaguse madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Piirkonnas on pinnamoodi, põhja-ja pinnavee liikumist

mõjutatud põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega. Planeeringuala lähipiirkond on ajalooliselt loodud

põlevkivitööstusega tegelemiseks..

Planeeringuala asub Kohtla-Järve linna ja olemasoleva tööstusala läheduses olemasoleva tööstusjäätmete

prügila ja selle juurde kuuluvate sademevee kogumisbasseinide kõrval, kuid piirneb põhja, lääne ja lõuna

suunas ka metsamaaga.

Planeeringualal on tegemist riigiomandis olevate katastriüksustega ning taristu võimaliku asukoha alal on VKG-

le või riigiomandisse kuuluvad katastriüksused. Riigiomandisse kuuluvate katastriüksuste valitseja on

Kliimaministeerium ning volitatud asutus Maa-amet (Keemia vkt 3t, kü tunnus 32215:001:0065; Keemia vkt 4t,

32215:001:0066; Vaheküla haljasala P1, kü tunnus 32215:001:0076) või RMK (Kohtla metskond 4, kü tunnus

43701:003:0330; Kohtla metskond 79, kü tunnus 43701:003:0130) (Riigi kinnisvararegister, 10.05.2023).

Alal on Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla (registrikaardi nr 16) 8. plokk, kus on aktiivse tarbevaruna

arvel 23 646 tuh m3 tsemendilubjakivi. Osaühingule VKG Tsement (registrikood 11436628, praegune VKG

Logistika OÜ) anti Keskkonnaameti 11.05.2018 korraldusega nr 1-3/18/1243 keskkonnaluba nr L.MK/3300551

maavara kaevandamiseks Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldisel.

2.1.2. Pinna- ja põhjavesi

Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on kavandatava tegevuse alal maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt

kaitstud

Planeeringualast itta jääb Kohtla-Järve tööstuskompleksi jääkreostusobjekt (JRA0000002), kus on tegemist

pinnase ja põhjavee reostusega. Alal on pinnas ja põhjavesi reostunud põlevkiviõli, fenoolide, tolueeni,

ksüleenide, stüreeni, naftaleeni, PAH-ide, indeenirea süsivesinike ja arseeniga (As) (EELIS, 10.05.2023). Tegemist

on varasemalt toimunud tööstusliku tegevuse ja toona kasutatud ladestusmetoodikatest tulenenud

reostusega. Määratletud jääkreostusobjekt ulatub planeeringuala idaservale ning hõlmab rekonstrueeritava

sademevee kogumisbasseini ja kavandatava transporditrassi võimalikku asukohta.

Planeeringualast põhja, lääne ja lõuna suunas on maaparandussüsteemide ala. Põhja ja lääne pool on

maaparandussüsteemi 1107070010010 reguleeriv võrk Tuhavälja 1/PU-54 Kohtla, kus maaparandussüsteemi

alla 10 km2 valgalaga eesvool TUHAVALJA 1 (002) jääb ca 0,5 km kaugusele kavandatavast ladestusalast. Lõuna

pool jääb maaparandussüsteemi 1107070010020 reguleeriv võrk Tuhavälja 2/PU-54 Kohtla planeeringuala

vahetusse lähedusse. Maaparandussüsteemi alla 10 km2 valgalaga eesvool Tuhavälja 2 (001) läbib väikeses

ulatuses planeeringuala edelanurka.

2.1.3. Pinnas

Planeeringualal on geoloogilise uuringu kohaselt Kvaternaari setete looduslik kogupaksus 3,7–7,2 m. Seteteks

on helehalli- kuni tumepruun saviliiv ja liivsavi (kohati ka savi ja saviliivmoreen) ning selle peal lasuv

turbasegune mulla kiht, mille paksus on vaid 0,3–0,7 m. Looduslikke Kvaternaari setteid katavad 0,7–1,6 m

(keskmiselt 1,2 m) paksuse kihina tehnogeensed setted (põlevkivi töötlemise aheraine).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 26

Planeeringualast itta jääb Kohtla-Järve tööstuskompleksi jääkreostusobjekt (JRA0000002), kus on tegemist

lisaks põhjaveele ka pinnase reostusega. Täpsemalt on olukorda selgitatud peatükis 2.1.2.

2.1.4. Taimestik ja loomastik

Planeeringuala läheduses ei asu kaitsealasid.

Lähim kaitsealuse loomaliigi leiukoht on kavandatavast ladestusalast ca 1,9 km kaugusel asuv II kategooria

kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht.

Lähimad kaitsealuste taimeliikide leiukohad on kavandatavast ladestusalast põhjas, läänes ja edelas asuvad II

ja III kategooria taimeliikide leiukohad. Neist lähim on ca 0,35 km kaugusel läänes asuv III kategooria liigi

laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) leiukoht.

Planeeringualast põhja ja lääne suunas asub mitmeid vääriselupaiku, millest lähim jääb kavandatavast

ladestusalast ca 0,8 km kaugusele põhja.

Kavandatava transporditrassi võimaliku asukoha alal ega selle läheduses looduskaitsealuseid objekte ei ole.

Andmebaasi eElurikkus andmetel (seisuga 11.05.2023) on piirkonnas kirjeid suhteliselt vähe. Kavandataval

ladestusalal on märgitud rõngusside hõimkonda kuuluva Aulophorus furcatus kirjanduspõhine kirje.

Alast lääne suunas on riikliku keskkonnaseire saarma seire alamprogrammi seireala NF08 (SJA6920000) ja

riikliku keskkonnaseire ulukite jäljeloenduse alamprogrammi seireala 307 (SJB2265000) (EELIS, 11.05.2023).

Ala jääb Kohtla-Nõmme jahipiirkonda (JAH1000331) (EELIS, 11.05.2023). Kohtla-Nõmme jahipiirkonna kohta

Kohtla-Nõmme Jahtkond MTÜ-lt saadud info põhjal on piirkonnas jahiulukite populatsioon heas seisundis.

Eelkõige on piirkonnas oluliseks planeeringualast läänes asuvad metsaalad ja kaugemal asuvad

põllumajandusmaastikud.

Eriplaneeringu KSH I etapi raames tehti kavandatava prügila alal taimestiku vaatlus, mille aruanne on esitatud

KSH I etapi aruande lisas 3. Taimekooslust ei ole õigupoolest välja kujunenud, hajusalt kasvab noori puid ja

põõsaid (pajud, haavad, paplid, männid) ning kohati ka rohttaimi. Veekogude ja maismaa piirialadel leidub

rohkesti roostikku. Floristiline ja koosluseline väärtus alal puudub, kaitsealuseid liike ei leitud.

2.1.5. Tehniline taristu

Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Tõrviku katastriüksusel (kü tunnus 43701:003:0103) asuv osaühingule

NITFER Investments kuuluv laiarööpmeline raudtee. Raudtee kaitsevööndi ulatus on 30 m.

Koostatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu (algatatud

Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317) materjalide kohaselt on kavas tootmiskompleksile tagada

raudteetranspordi juurdepääs, kasutades osaühingule NITFER Investments kuuluvat raudteed.

Planeeringualal paiknev olemasolev tee koos valliga on kavandatud likvideerida.

Planeeringuala piirneb põhjast elektriõhuliini 35–110kV (kõrgepingeliin) elektripaigaldise kaitsevööndiga.

Kavandatava transporditrassi võimalikus asukohas kitsendusi põhjustavaid võrke ja infrastruktuure ei ole.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 26

2.2. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb

VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala idas Kohtla-Järve linnalise asustuse alaga. Planeeringuala on

põhja, lääne ja lõuna suunast ümbritsetud rohelise võrgustikuga, kattudes väikeses ulatuses planeeringuala

servades. VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala jääb maakonnaplaneeringus ära märgitud

lubjakivimaardla alale.

Maakonnaplaneeringuga on seatud suunised üldplaneeringu koostamiseks, mida võetakse arvesse koostatavas

Lüganuse valla üldplaneeringus. Tööstusjäätmete prügila kavandamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringut

täpsustava koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega.

Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 17.03.1999). Planeeringualal on tegemist tööstuse ja ladude maa-

alaga (skeem 2).

Üldplaneeringu seletuskiri ei anna täpsemat selgitust tööstuse ja ladude maa-ala juhtotstarbega ala jaoks

sobiva maakasutuse kohta ning ei näe ka ette eraldi jäätmekäitlusega seotud juhtotstarvet. Seletuskirjast ei

nähtu samas selgelt vastuolu prügila rajamiseks tööstuse ja ladude maa-ala juhtotstarbega alale, kuid

üldplaneeringus ei ole tööstusjäätmete prügila rajamise vajaduse ja võimalusega arvestatud. Kavandatava

tööstusjäätmete prügila rajamine kuulub sisuliselt tööstustegevuse hulka, seega võib pidada prügila rajamist

üldiselt kavandatud maakasutusega sobivaks.

Skeem 2. Väljavõte Lüganuse üldplaneeringu joonisest „Piirangud ja ettepanekud asulate tsoneerimine“

Planeeringuala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 26

Lüganuse valla üldplaneering (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87). Tegemist ei

ole kehtiva strateegilise planeerimisdokumendiga, kuid arvestades, et varasemad planeeringud on kehtestatud

pikka aeg tagasi ja suures osas vananenud, on asjakohane arvestada ametkondade poolt kooskõlastatud ja

vastu võetud Lüganuse valla üldplaneeringu ajakohaseima lahendusega ja Lüganuse Vallavalitsuse poolt

saadava täiendava infoga.

Vastuvõetud üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et VKG kavandab rajada valla territooriumile

tööstusjäätmete prügilat, mille kavandamine toimub läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Seletuskirja

kohaselt arvestatakse üldplaneeringu koostamisel menetluses olevate VKG biotoodete tootmiskompleksi

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Mõlema eriplaneeringu puhul arvestab üldplaneering eriplaneeringute asukoha eelvaliku käigus selgunud

sobivaima asukohaga ja määrab maakasutuse juhtotstarbe vastavalt maa-ala kasutusotstarbele, mis kantakse

üldplaneeringu lahendusse esimesel võimalusel. Vastuvõtmise järgselt avalikustamise läbinud Lüganuse valla

üldplaneering on arvestanud tööstusjäätmete prügila eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus selgunud

sobivaima asukohaga ja määranud sellel alal maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa (skeem 3).

Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatakse rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi.

Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rohelisest võrgustikust on välja jäetud Kohtla-Järve lubjakivikarjääriga

kattuv rohelise võrgustiku osa. VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala on siiski põhja, lääne ja lõuna

suunast ümbritsetud rohelise võrgustikuga. Seisuga 28.06.2023 kattub planeeringuala lääneserv väikeses

ulatuses rohelise võrgustiku alaga, kuid tegemist on asukohaandmete digitaliseerimise ebatäpsusega, mis on

teadaolevalt lubatud korrigeerida novembrikuu (2023) jooksul (kavandatav prügila jääb läänes piirnema

rohevõrgustiku alaga).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 26

Skeem 3. Väljavõte vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringust (maakasutusplaan seisuga 28.06.2023).

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Kohtla-Järve linnavolikogu 20.02.2008 otsusega

nr 265) kohaselt on kavandatava transporditrassi võimalik asukoht osaliselt olemasoleval tootmise ja

jäätmekäitluse maa juhtotstarbega alal ning osaliselt planeeritaval tootmise maa juhtotstarbega alal (skeem 4).

Lähedusse ei ole kavandatud elamumaa ega muu tundliku juhtotstarbega alasid. Üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarve on seega sobiv transporditrassi kavandamiseks.

Planeeringuala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 26

Skeem 4. Väljavõte Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu joonisest „Maakasutus“

2.3. LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringuala asub olemasoleva tööstuspiirkonna lääne servas. Olemasolev tööstusjäätmete prügila paikneb

planeeringuala kõrval ida suunas. Olemasolevas prügilas on ehitusprojektile vastav maht ammendumas. Kuna

planeeringuala asub olemasoleva tööstusjäätmete prügila ja tööstuspiirkonna vahetus läheduses, on

tööstusliku ala laienemisel maastiku muutuse kontrastsust võimalikult pehmendatud. Kavandatava

tööstusjäätmete prügila täitmisel rakendatakse praegu olemasolevas tööstusjäätmete prügilas kasutatavat

ladestusmetoodikat. Põlevkivitööstuse tahke soojuskandja (edaspidi TSK) tuha ladestamisel kujuneb mägi

nõlvusega 1:3.

Jäätmete transpordiks tootmisterritooriumilt ladestusalani ja ala varustamiseks tehnovõrkudega on määratud

lintkonveieri, juurdepääsutee ja tehnovõrkude võimalik asukoht VKG tootmisterritooriumilt ladestusala

kagunurgani olemasoleva tööstusjäätmete prügila lõunaserva mööda. Võimaliku lintkonveieri ja

juurdepääsutee trass läbib planeeringualast välja jääval alal jäätmehoidla maa ja tootmismaa sihtotstarbega

katastriüksusi (Keemia vkt 3t (kü tunnus 32215:001:0065), Keemia vkt 2h (kü tunnus 32215:001:0036), Keemia

vkt 4t (kü tunnus 32215:001:0066)). OÜ Järve Biopuhastus reoveepuhasti asub Kohtla-Järve linnas,

planeeringualast linnulennult ligikaudu 3 km kaugusel kirde suunas. Vajadusel, st reostunud vee kogunemisel

basseinidesse, mida ei saa loodusesse juhtida, on kavandatud reovee pumpamine OÜ Järve Biopuhastus

regionaalsesse reoveepuhastisse (võimalik trass näidatud joonisel 2).

Ala lähiümbruses ida suunas tegutseb kaks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet - VNK AS (ca 650 m

kaugusel) ja VKG OIL AS (ca 1,3 km kaugusel). Alast kaugemal ida suunas paikneb veel lisaks kaks C-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtet - VKG Energia OÜ Põhja SEJ (ca 2,5 km kaugusel) ja Portlif Grupp OÜ (ca 3,1 km

kaugusel).

Planeeringuala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 26

Tööstusjäätmete prügila kavandamisel tuleb arvestada Ida-Viru maakonnaplaneeringu (2016) ja täpsustava

koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega. Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016)

määratletud rohelise võrgustiku alade paiknemist täpsustava Lüganuse valla üldplaneeringu lahenduse põhjal

(seisuga 28.06.2023) on planeeringuala põhja, lääne ja lõuna suunast ümbritsetud rohelise võrgustikuga. Viru

Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu (algatatud Lüganuse

Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317) I etapis valitud asukoht on VKG tööstusjäätmete prügila

planeeringuala läheduses, jäädes valdavalt ca 0,4 km kaugusele.

Planeeringuala ja lähipiirkonna funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.

3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE ANALÜÜS

3.1. SOTSIAALSED MÕJUD

Planeeringualal ega lähiümbruses inimesi ei ela. Lähimad elu- või ühiskondlikud hooned asuvad Roodu külas

alast vähemalt ca 1,1 km kaugusel lõunas ja edelas. Kagu suunas asuvad elu- või ühiskondlikud hooned alast

vähemalt ca 1,25 km kaugusel. Planeeringualast 1,5 km raadiusesse jääb 11 elu- või ühiskondlikku hoonet,

millest enamik on eramajad, ning 2 km raadiusesse jääb 115 elu- või ühiskondlikku hoonet (ETAK, 09.05.2023).

Kohtla-Uueküla küla lähimad elu- ja ühiskondlikud hooned jäävad kavandatava transporditrassi võimalikust

asukohast vähemalt ca 1,1 km kaugusele. Hooned on kavandatavast ladestusalast osaliselt eraldatud

metsamaaga ning kavandatav transporditrass on olemasoleva tööstusjäätmete prügila serval ja on elamutest

eraldatud olemasoleva tööstusalaga.

Olulise mõju avaldumine inimese tervisele ja heaolule on ebatõenäoline tänu ladestusala ning elu- ja

ühiskondlike hoonete vahelisele kaugusele ning transporditrassi paiknemisele olemasoleval tööstusalal.

Siiski võib ladestusalale lähimate elamute juures esineda teisi keskkonnahäiringuid (näiteks ebasoodne

visuaalne mõju, tolmu või müra levik jmt). Keskkonnahäiringute osas on asjakohane järgida planeeringuga

seatud tingimusi keskkonnamõjude leevendamiseks

Kavandatava tegevuse puhul asendub planeeringualal olemasolev maastiku iseloom tööstusliku maastikuga.

Tööstusjäätmete prügila suhteliseks kõrguseks kujuneb 25 kasutusaasta jooksul ca 160 m maapinnast, seega

on ladestusala täitumisel kahtlemata tegemist maastikus domineeriv objektiga. Prügila mõjutab seega laiemalt

maastiku üldpilti ja omab visuaalset mõju. Visuaalne mõju suureneb aja jooksul ladestu kõrguse kasvades.

Prügila sulgemise järel ladestu haljastatakse ning kujunev taimestik pehmendab mõnevõrra ladestu

tööstuslikku ilmet ja visuaalne mõju väheneb. Tegemist on pikaajalise mõjuga, mille iseloom mõnevõrra prügila

kasutamise ajal ja sulgemise järele muutub. Kavandatava lintkonveieri ja juurdepääsutee võimalik asukoht on

tööstusmaastiku serval, kus nende visuaalne mõju maastiku üldpildis on pigem vähene. Lintkonveieriga seotud

mõjud kaovad pärast prügila sulgemist, kui konveier likvideeritakse ja ala haljastatakse.

3.2. MAJANDUSLIK MÕJU, SH TEGEVUSE TASUVUS

Planeeringuala ei ole märkimisväärselt kitsendustega koormatud. Ala piirneb põhjast elektriõhuliini 35–110kV

(kõrgepingeliin) elektripaigaldise kaitsevööndiga. Planeeritud tööstusjäätmete prügila vahetusse lähedusse

jääb Tõrviku katastriüksusel (kü tunnus 43701:003:0103) asuv raudtee, mille kaitsevöönd ulatub

planeeringualale.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 26

Alal on Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla (registrikaardi nr 16) 8. plokk. Maa-amet on 29.07.2022

kirjaga nr 6-3/22/10625-3 kooskõlastanud eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruande. Prügila rajamine on seega maapõueseaduse (vastu võetud

27.10.2016) § 14 tingimustega kooskõlas.

Lisaks on Tuhavälja katastriüksusel varasemalt prügila rajamiseks ettevalmistatud põlevkivi killustikust alus, mis

moodustab tasase platoo, mida ümbritseb 1,6 kuni 3,5 m kõrgune ja 6 kuni 7 m laiune vall. Samuti pole vaja

eraldi settetiiki rajada, kuna ladestusalale sattuv sademevesi (valgvesi) on kavas kraavidega koguda Kohtla-

Järve linna territooriumile jäävasse Keemia vkt 2e katastriüksusel paiknevasse olemasolevasse settetiiki, millel

praegu kasutusotstarve puudub.

Kokkuvõttes kitsenduste ulatus ja iseloom ei sea maaüksusele selliseid piiranguid, mis takistaksid seal

ehitustegevuse läbiviimist. Lisaks paikneb alal olemasolev taristu, mis vähendab investeeringute suurust.

3.3. LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD

Piirkonna maastik on ajalooliselt olnud mõjutatud põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega seotud aladest

ja objektidest. Prügila täitumisel on tegemist silmatorkava objektiga, mis süvendab piirkonna maastiku

mõjutatust tööstusest. VKG tööstusjäätmete prügila valitud asukoht on olemasoleva tööstusjäätmete prügila

ja tööstuspiirkonna läheduses, mis maastiku muutuse kontrastsust vähendab, kuid kaasneb siiski tööstusliku

ala märkimisväärne laienemine. Kui läheduses rajatakse ka kavandatav Varja tuulepark ja VKG biotoodete

tootmiskompleks, on maastiku muutus piirkonnas veelgi ulatuslikum. Kavandatav ei ole vastuolus olemasoleva

maastiku iseloomuga ja üldiselt tuleks pidada uute tööstusobjektide rajamist juba varasemalt tööstusest

mõjutatud piirkonda mõistlikuks, et vältida mõju looduslikuma maastikuga aladele.

Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on VKG tööstusjäätmete prügila valitud asukohas nõrgalt kaitstud

maapinnalt lähtuva reostuse eest. Prügila kavandamisel tuleb seega arvestada ohuga põhjavee reostumiseks

keskkonda sattuva saastunud veega.

Nõrgvee teke ja oht selle sattumiseks põhjavette on minimaalne juba tulenevalt kasutatavast

ladestusmetoodikast ning võimalikku ohtu põhjavee kvaliteedile vähendab veelgi kavandatav prügila aluse ja

nõrgvee kogumissüsteemi lahendus. Ohtu saastunud vee sattumiseks põhjavette vähendab veelgi sademevee

kraavide ja kogumisbasseinide põhja sünteetilise membraani paigaldamine. Prügila planeeritud lahenduse

korral on oluline mõju põhjavee kvaliteedile välistatud ja negatiivse mõju avaldumine ebatõenäoline.

Tööstusjäätmete prügila rajamisega kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud ehitustegevusel ning prügila

kasutamisel tekkiva müra ja õhku paisatavate saasteainete, sh tolmuga. Prügila sulgemisel ja selle järgselt on

müra ja õhusaaste teke minimaalne.

3.4. KULTUURILISED MÕJUD SH, MAASTIK JA MILJÖÖ

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte. Tõenäosus

arheoloogiapärandi leidmiseks või sooleidudeks on varasemalt nõukogude ajal tehtud prügila rajamise

ettevalmistustööde tõttu väike. Kaevetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ja lähtuda muinsuskaitseseadusest (vastu võetud 20.02.2019)

tulenevatest nõuetest (§ 31 lg 1, § 60).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 26

Valdavalt on kavandatava tegevuse alal tegemist kunstlikult tekitatud alaga, pinnas on rikutud ja botaaniline

väärtus alal puudub. Alale kujunenud hõre taimestik ei ole tõenäoliselt loomade jaoks oluliseks elu- või

toitumispaigaks. VKG tööstusjäätmete prügila valitud asukoha ala põhjaserval on väikeses ulatuses ka

metsamaad, mis on taimestiku seisukohalt väärtuslikum. Samas on tegemist elektriliinide aluse ala ja prügila

rajamiseks varasemalt ettevalmistatud ala vahelise kitsa metsaribaga, mida läbib tööstusalaga seotud kruusatee

ja kraav, seega ei ole põhjust eeldada märkimisväärset mõju taimestiku ning loomade ja lindude elupaikade

kadumise tõttu.

Alal ega selle vahetusläheduses ei ole kaitsealasid, kaitsealuste looma- ja taimeliikide leiukohti, metsa

vääriselupaikasid ega vanemaid metsaeraldisi, seega on kavandatava prügila tõttu olulise negatiivse mõju

avaldumine looduskaitselistele väärtustele välistatud.

4. PLANEERIMISETTEPANEK

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

VKG on erakapitalil põhinev Eesti suurtööstusettevõte, mille peamised tegevusalad on põlevkivi kaevandamine,

põlevkiviõli, soojus- ja elektrienergia koostootmine ning peenkeemia toodete valmistamine ja turustamine.

Põlevkiviõli tootmisel tekkivaid jäätmed (poolkoks ja tuhk) ladestatakse tootmiskompleksi kõrval asuvasse

tööstusjäätmete prügilasse. VKG Oil AS keskkonnakompleksloa alusel on olemasolevas tööstusjäätmete

prügilas lubatud ladestada põlevkivijäätmeid 3 103 121 t/a ning lisaks muudest keskkonnaprojektidest

pärinevad jäätmed 150 000 t/a. Lähtuvalt täitumise monitooringust ja prognoosides olemasolevaid

tootmisvõimsusi, vajatakse uut prügilat alates 2026. aastast.

Uue tööstusjäätmete prügila rajamine on VKG Oil AS töö jätkamiseks vältimatult vajalik. Prügila rajamine on

lisaks seotud riikliku huviga erinevate jääkreostusobjektide likvideerimiseks, kuna tööstusjäätmete prügilas on

VKG Oil AS keskkonnakompleksloa kohaselt võimalik ka muudest keskkonnaprojektidest pärit jäätmete

ladestamine.

Kolmemõõtmelised illustratsioonid planeeringuga kavandatavast on esitatud planeeringu lisades.

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeringuga ei kavandata krundipiiride muutmist. Uus tööstusjäätmete prügila paiknemine kavandatakse

täielikult Tuhavälja katastriüksusele ning osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksusele.

Ehitusõigusega on antud võimalus planeeritud ehitusaladele rajada üks rajatis. Rajatise all mõistetakse

tööstusjäätmete prügilat koos kõikide seda teenindavate vajalike rajatistega (teed, lintkonveier, kraavid, tuha

jaotussõlm jms). Hooneid planeeringuga ei kavandata.

Planeeringualast välja, Kohtla-Järve linna territooriumile jäävad rajatised, pumplad, kraavid, kogumisbasseinid,

trassikoridorid jms on näidatud planeeringus võimalike põhimõtteliste asukohtadena. Nende lõplik paiknemine

ja tehnilised näitajad lahendatakse tulevikus projekteerimistingimustega.

Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse tabelis (joonis 4).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 26

4.3. KRUNDI EHITUSALA PIIRITLEMINE

Hoonestusala on planeeringus kujutatud veidi ulatuslikumana kui seda on suurim lubatud ehitisealune pind, et

võimalda paindlikumalt valida rajatiste lõplikku asukohta. Ehitusala määramisel on arvestatud olemasoleva

elektripaigaldise kaitsevööndiga, raudtee kaitsevööndiga ning ümber tõstetava kraavi ruumivajadusega.

Planeeringuala ulatuses tuleb kavandatav tööstusjäätmete prügila ja seda teenindavad rajatised rajada

ehitusala piiridesse. Ehitusalast välja on lubatud rajada ümber tõstetavad või rajatavad kraavid.

4.4. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Kitsendavaid arhitektuurinõudeid ehitistele ei määrata. Täpsed lahendused antakse edasisel projekteerimisel.

Vajadusel võib territooriumi ümbritseda läbipaistva piirdega (võrkaed vms).

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Planeeritud juurdepääs on esitatud joonisel 2 ja 4. Planeeringualale juurdepääs on kavandatud mööda

transporditeed, mis kulgeb olemasoleva tööstusjäätme prügila lõunaserva mööda tootmisterritooriumilt

planeeritud ladestusala kagunurgani. Transpordikoridor hõlmab endas ca 7 m laiust kahesuunalist

juurdepääsuteed, lintkonveierit ning tehnovõrkude koridori. Ladestusala ümber nähakse ette hooldustee.

Planeeritud teede täpne laius ja paiknemine lahendatakse edasisel projekteerimisel.

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila puhul on jäätmete transport tootmisterritooriumilt ladestule lahendatud

lintkonveieriga, varuvariandina on võimalik kasutada kallureid. Lintkonveier on materjali transportimiseks

eelistatud lahendus, kuid võimalike rikete tõttu peab varuvariandina olema võimalik materjali transportida ka

kalluritega. Lintkonveier tuleb rajada tootmisterritooriumilt ladestusala kagunurgani olemasoleva

tööstusjäätme prügila ida- ja lõunaserva mööda.

Projekteerimisel on lubatud teekoridori põhjendatud juhul muuta.

Alale parkimist ei kavandata.

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Väärtuslik haljastus planeeringualal puudub. Olemasoleva haljastus on lubatud vajalikus mahus likvideerida.

Arvestades planeeringuga kavandatavate ehitistemahtu, ei ole funktsionaalselt võimalik uushaljastuse

rajamiseks ruumi jätta. Kuna planeeritav territoorium on ümbritsetud metsakõlvikute ja tootmisaladega ning

üheski suunas ei paikne jäätmekäitlus tegevuse suhtes tundlikke alasid, siis ei ole ka sisulist vajadust

haljaspuhvri rajamiseks.

Vajadusel on lubatud turvalisuse tagamiseks ala piirata aiaga, et välistada kõrvaliste isikute sattumine

territooriumile. Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Tulevikus, prügila sulgemise käigus, tuleb suletud prügila osad haljastada.

4.7. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Planeeringuga kavandatakse tööstusjäätmete prügilat ning alale ei planeerita hooneid. Päästemeeskonna

liikumistee planeeringualal ning täpne tuletõrje veevarustus tuleb lahendada edasisel projekteerimisel.

Juurdepääs planeeringualani on näidatud joonisel 2. Kavandatav tuletõrje veevarustus peab vastama

siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 26

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Lähtuda tuleb EVS 812-

6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse kohaselt asuvad lähimad tuletõrjehüdrandid Kohtla-Järve linna

territooriumil. Planeeringualast linnulennult 2,5-3 km kaugusel ida ja kagu suunas. Vajadusel saab kustutusvett

võtta planeeringualast ida suunas (Keemia vkt 3t ja Keemia vkt 2e kruntidel) külgnevatest basseinidest.

4.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringuga on määratud tehnovõrkude/-süsteemide võimalik põhimõtteline kulgemine ja lahendus. Täpne

tehnovõrkude lahendus lahendatakse projekteerimisel.

4.8.1. Veevarustus

Alale planeeritud rajatised ei vaja joogiveevarustuse ühendust. Vajalik on tehnilise vee ühendus ladestatava

tuha niisutamiseks. Selleks kasutatakse transporditrassi kaudu tootmises tekkivat kvaliteedinõuetele vastavat

puhastatud tööstusvett, ladestusalalt kogutavat sademevett või varuvariandina Konsu järvest võetavat

pinnavett.

4.8.2. Reoveekanalisatsioon

Sademeterohkel perioodil tuha niisutamiseks vett ei võeta, mistõttu on planeeringuga kavandatud ka võimalus

liigse vee ärajuhtimiseks. Olenevalt vee kvaliteedist nähakse ette võimalus veejuhtimiseks suublasse või

käitlemiseks reoveepuhastisse. Planeeringuga on näidatud võimalik reoveetorustiku koridor ning pumpla, et

võimaldada vajadusel (kui settebasseinidesse koguneb reostunud vesi) reovee pumpamine OÜ Järve

Biopuhastus regionaalsesse reoveepuhastisse. Planeeringuga on näidatud võimalik pumpla asukoht

planeeringuala läheduses rekonstrueeritava sademevee kogumisbasseini kirdenurgas.

Kavandatav reoveesüsteem tuleb lahendada kooskõlas OÜ Järve Biopuhastus tehniliste tingimustega.

4.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Täiendavat liitumist võrguvaldajaga ei kavandata. Elektrivarustus lahendatakse huvitatud isiku kõrval asuva ala

olemasoleva liitumise ja võimsuse baasil. Vajalik kaabelliin planeeringualale jõudmiseks on kavandatud mööda

võimalikku transporditrassi.

Lubatud on planeeringualale kavandada välisvalgustus. Täpne elektrivõrgu, sh välisvalgustuse lahendus

antakse edasisel projekteerimisel.

4.8.4. Sidevarustus

Ala sidevarustus on kavandatud tänapäevaste juhtmevabade lahenduste abil. Täiendavaid kaabelliitumisi

sideteenuse pakkujatega ei ole planeeritud.

4.8.5. Soojusvarustus

Alale planeeritud rajatised ei vaja eeldatavalt soojavarustuse ühendust. Vajadusel lahendatakse soojavarustus

elektrikütte baasil.

4.9. VERTIKAALPLANEERIMINE JA SADEMEVESI

Planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasolevate kraavisüsteemide toimimine. Selleks tuleb osaliselt

olemasolevaid kraave ümber tõsta või rajada uusi kraave. Vastavad kraavid on märgitud põhijoonisel.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 26

Planeeritud tööstusjäätmete prügilale tuleb rajada alus. Prügila aluse projekteerimisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 29.04.2004 määrust nr 38 ’’nõudeid prügila aluse rajamiseks ning prügila nõrgvee

kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks’’. Lähtuda tuleb Kobras OÜ

poolt koostatud töös nr 2021-298-4 „Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ sätestatust.

Ladestu pinnale sattuv sademevesi seotakse osaliselt tuha tsementeerumisel. Üleliigne sademevesi (valgvesi)

on kavas juhtida kogumisbasseini. Planeeringuga on kavandatud ladestusala ümber kraav sademevee (valgvee)

kogumiseks, mis juhitakse Kohtla-Järve linna territooriumile jäävale Keemia vkt 2e katastriüksusel paiknevasse

olemasolevasse kogumisbasseini, mis tuleb rekonstrueerida. Olenevalt vee kvaliteedist nähakse ette võimalus

vee juhtimiseks suublasse (loodusesse) või käitlemiseks reoveepuhastisse. Kogumisbasseini täpne suurus ning

reostunud- ja puhta vee edasi liikumise lahendused antakse edasisel projekteerimisel. Valgvee põhimõtteline

liikumine on esitatud skeemil 5.

Skeem 5. Põhimõtteline valgvee liikumise skeem. Vee teekond kujutatud punasega.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 26

Prügila perimeetrile tuleb rajada nõrgvee kogumiseks drenaažitorustik ja -kaevud. Ladestusmetoodikast

tuleneval on nõrgvee teke minimaalne, kuid vajadusel on võimalik see drenaažikaevudest välja pumbata ja

suunata reoveepuhastisse puhastamiseks. Võimalik pumpla asukoht on planeeringualast kirde suunas

rekonstrueeritava sademevee kogumisbasseini juures (joonis 4). Reovesi suunatakse pumplast lähima

reoveepuhastusjaamani, mis asub Kohtla-Järve linnas, planeeringualalt ca 3 km kaugusel (joonisel 2 märgitud

võimalik reovee pumpamise trassi koridor).

Sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele pole lubatud. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse projekteerimise käigus.

4.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

• Prügila asukohavaliku alal on valdavalt pinnakattes saviliiv ja liivsavi, kuid kohati võib esineda ka savi,

lisaks on tehnogeensete setete all õhuke turbasegune mulla kiht. Alal võib seega kohati esineda

keerukamaid ehitustehnilisi tingimusi, millega tuleb projekteerimisel arvestada.

• Uue prügila aluse rajamise ehitustöödega alustamiseks tuleb esmalt alale kogunenud vesi ära juhtida.

Puudub teadmine, et alale kogunenud veest oleks võetud veeproove. Seega pole teada, kas vesi võib

olla läheduses asuva jääkreostusobjekti mõju tõttu reostunud. Tõenäosus selleks on madal, kuid

seegipoolest tuleb tööde kavandamisel võtta vee kvaliteedi välja selgitamiseks veeproovid.

• Kuna olemasolevad geoloogilised tingimused ei vasta keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 §

11 lõikes 3 sätestatule (prügila aluse pinnase filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m), tuleb

prügila aluskonstruktsiooni projekteerimisel ette näha täiendavad abinõud nagu tehisbarjääriga

tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse. Tehisbarjääri saab

rajada looduslikest või tehismaterjalidest või ka neid omavahel kombineerides. Kõige levinum looduslik

materjal isoleeriva kihi rajamiseks on sobivate omadustega savi, mille tihendamisel optimaalse niiskuse

juures saavutatakse vajalik filtratsioonimoodul. Prügila aluse rajamisel saab kasutada tehisbarjäärina ka

sünteetilist membraani. Paigaldatav tehisbarjäär peab tagama määruses kirjeldatud tehisbarjäärile

kohase kaitse.

• On äärmiselt oluline, et prügila aluskonstruktsiooni paigaldamine toimuks väga rangelt tootjapoolsete

juhiste järgi ning ehitustööde puhul rakendataks pidevat ja ranget järelevalvet. Lohakalt ja

mittenõuetekohaselt paigaldatud alusmaterjalid võivad põhjustada olulist keskkonnakahju (pinnase,

pinna- ja põhjavee reostamist), mille põhjuste ja tagajärgede likvideerimine võib hiljem osutuda väga

kulukaks. Kuna prügila aluskonstruktsiooni ehitamine võib toimuda ka etapiliselt, siis on äärmiselt

oluline, et kõik vajalikud ühendused rajatakse vastavalt projektile ja tootjapoolsetele juhistele.

• Nõrgvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks tuleb prügila põhja isoleerivale kihile (tehisbarjäärile)

paigaldada hästi vett juhtivast materjalist drenaažikiht, mis vastab prügilamääruse § 13 nõuetele ning

mille abil vähendatakse veesurvet tehisbarjäärile. Seda, kas ja kui palju nõrgvett tegelikult tekib, ei ole

võimalik täpselt prognoosida. Drenaažikihi rajamine on vajalik, kuna prügila tööperiood on pikk ning

kindlaid välistusi nõrgvee tekkimise osas teha ei saa;

• Kui võimalik, siis võiks ladestusala välja ehitada ja kasutusele võtta järkjärgult, mis võimaldab

vähendada käideldava vee koguseid;

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 22 / 26

• Tekkiv nõrgvesi tuleb kokku koguda ja suunata käitlemiseks reoveepuhastisse;

• Tootmises tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb lähtuda parimast teadaolevast teabest, jäätmete

ladestamiseks tuleb kasutada eksperdi/ekspertide poolt väljatöötatud metoodikaid, mis tagavad

nõrgvee tekke minimeerimise ning jäätmehoidla stabiilsuse. Käesoleva parima teadmise kohaselt tuleb

kavandatavas prügilas jäätmete ladestamisel kasutada järgmisi IPT Projektijuhtimine OÜ poolt

koostatud metoodikaid ja juhiseid:

- poolkoksi ladestamisel: töö nr. 13-11-1124/1 „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi

optimaalse koosladustamise tehnoloogia välja töötamine“, Aruanne, 2014.

- Petroter TSK tuha ladestamisel: töö nr 16-01-1261_1 „Viru Keemia Grupp AS Petroter tuha ladustamise

võimalustest Petroter tuha ladustamisest poolkoksi puudumisel“, 2016.;

- gaasipuhastusjäätmete ladestamisel: töö nr 16-11-1306 „VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaama

suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas“, 2017;

- muudest keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamisel: töö nr 19-04-1480 „AS Viru Keemia

Grupp Erra ja Purtse jõe reostunud setete ladustamise võimalustest“, 2019 ning töö nr 2823/17 „VKG

ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja uue sulgemislahenduse keskkonnamõju

hindamine“, 2018;

- Kukruse A-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud ja ladestuse keemiliste protsesside käigus tekkinud

materjalide (karbonaatne materjal, utmisjääk, peen-põlevkivi, jms) ümberladestamiseks väljatöötatud

metoodikat (OÜ Hendrikson & Ko, 2018).

Kui aja jooksul töötatakse välja metoodikad, mis on samaväärsed või paremad keskkonnakaitse ja

inimese tervise ja heaolu seisukohast lähtuvalt, siis tuleb neid võimaluse korral rakendada.

• TSK tuha ladestamisel kujundatakse mägi nõlvadega 1:3. TSK tuha ladestamisel kujundatakse mägi

nõlvadega 1:3. Selline nõlvus võimaldab nõlval liikuda tehnikaga, tagab mäe stabiilsuse ning võimaldab

sademevee kiire äravoolu.

• Kuna ladestu veepidavuse tagab juba nõuetekohaselt, vastavalt metoodikale paigaldatud Petroter

tuhk, ei ole prügila sulgemisel vajalik täiendavate meetmete rakendamine ladestule täiendava

vettpidava katte rajamiseks. Petroter TSK tuha tsementeerumisjärgne veejuhtivus võib aja jooksul

soodsates tingimustes väheneda ja olla isegi väiksem kui 10-9 m/s. Petroter TSK tuha kihiti ladestamisel

ja piisaval niisutamisel moodustub ühtlane mäemassiiv filtratsioonimooduliga <10-9 m/s.

• Pikema aja vältel võivad keskkonnatingimuste muutumisel TSK tuhast väliskihis osakestevahelised

sidemed (keemiliste reaktsioonide tagajärjel kujunev tsementeeritus) kas osaliselt väheneda või

kaduda. Kujuneva prügila kehandi pikaajalise stabiilsuse, väikese veejuhtivuse ja erosioonikindluse

tagamiseks tuleb ehitada nõlvale välisvall.

- Uuringute põhjal (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014, IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016) on tehniliselt ja

majanduslikult sobivaks lahenduseks Petroter tuha katmine lõpplasundis 10 m paksuse tihendatud

värske poolkoksi või selle puudumisel 4 m paksuse põlevkivi kaevandamise aherainekihiga. See

võimaldab ühtlasi tagada ladestu väikese veejuhtivuse ning vihmavee dreenimise ladestu pinnaskihis.

Petroter tuha ladestamisel ja vähemalt 4 m paksuse aherainekihiga kaetult on stabiilsus jäätmehoidla

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 23 / 26

lõppkontuuris tagatud, kui ladestu 1:3 nõlva kõrgus on kuni 50 m, kõrgema nõlva korral tuleb

projekteerida vaheterrassid.

- Lisaks uuris IPT Projektijuhtimine OÜ 2018 a. aheraine ja poolkoksi omavahelise kombineerimise

võimalusi ning leiti, et välisvalli rajamiseks on sobilikud järgmised lahendused:

a) välisvall rajatakse 10 m paksusest poolkoksi kihist;

b) poolkoksi puudumisel rajatakse 10 m paksusele poolkoksist välisvallile 4 m paksune

aherainest välisvall;

c) kui poolkoksi teke taastub, siis vahepeal tekitatud 4 m paksusele aherainest välisvallile

rajatakse 10 m paksune poolkoksist välisvall, kus tekitatakse aheraine välisvallilt üleminekuks

poolkoksist platoo.

Kui välisvall kujundatakse vaheldumisi 4 m paksuste aherainest ja 10 m poolkoksist ilma platoota

kihtidena vastavat tekkivatele tootmisjäätmetele, siis on vaja täiendavate tööstuslike katsete alusel välja

selgitada sellise kattelahenduse erosioonikindlus. Kui katsete tulemused näitavad selle variandi

erosioonikindlust, tuleb seda rakendada variandi asemel, kus kasutatakse aherainest välisvallilt

üleminekuks poolkoksist platoo rajamist. Selle variandi kasutamiseks ei ole vaja läbi viia täiendavat

keskkonnamõju hindamist (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2018).

- IPT Projektijuhtimine OÜ on oma 2019. a töös välja toonud Petroter TSK tuha väikese veejuhtivuse

pikaajalise tagamise meetmete seas, et prügila katmislahenduse alternatiiviks on ka kattekihi

moodustamine 5-6 m paksusena Petroter TSK tuhast. Tegemist on seega neljanda võimaliku

katmislahendusega. Sel juhul tuleb ette näha vihmavete ära juhtimine ladestu pinnalt kraavidega. See

katmislahenduse alternatiiv on kasutatav vaid hoidla selles osas, kus TSK tuhka ei ladustata koos teiste

jäätmetega (katla-või lendtuhk, muud ohtlikud jäätmed, poolkoks), või kui teised jäätmed jäävad hoidla

välispinnast kaugele (>50 m).

Eelkirjeldatud välisvalli lahendused võimaldavad vältida temperatuurimuutustest tulenevate pragude

teket ladestatud tuhas ning seega veepidavuse vähenemist.

• Keskkonnaprojektide läbiviijad peavad enne jäätmete ladestusalale transportimist kindlaks tegema

jäätmete ladestuskõlbulikkuse. Ladestatavas materjalis (muudest keskkonnaprojektidest pärinevas

materjalis) sisalduvate ohtlike ainete sisaldust tuleb süstemaatiliselt analüüsida, et kontrollida nende

vastavust keskkonnaministri määruse nr 38 „Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ §

22 lõigetes 1 kuni 4 toodud nõuetele (nõuded sõmerate jäätmete leostuvuse kohta), vajadusel tuleb

taotleda § 22 lõigetes 5 kuni 7 lubatud erandite rakendamist.

• Ladestusalalt kogutav valgvesi tuleb kokku koguda ja suunata kogumisbasseini, kuhu kogutud

sademevett saab kasutada ladestatava tuha niisutamiseks. Kogumisbasseini puhul tuleb arvestada, et

sademeterohkel perioodil tuha niisutamiseks vett ei võeta, mistõttu tuleb kavandada võimalus liigse

vee ärajuhtimiseks (reoveepuhastisse või suublasse). Kui vee kvaliteet on seiretulemuste põhjal

õigusaktidega ja keskkonnakompleksloaga kehtestatud nõuetele vastav, on see võimalik juhtida

suublasse. Kui vee kvaliteet ei vasta suublasse juhtimise nõuetele, tuleb vesi suunata käitlemiseks

reoveepuhastisse.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 24 / 26

• Kraavide lahenduse ümberkujundamisel tuleb arvestada, et tegemist on jääkreostusobjekti

piirkonnaga. Tööde tegemisel tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kavandada meetmed sette leviku

piiramiseks ja paigaldada tööalast allavoolu õlitõkkepoomid pinnavee reostumise ohu

minimeerimiseks. Kraavide põhi tuleb aluspinnasest kindlalt isoleerida, et välistada selles voolava vee

kokkupuudet sealse pinnasega.

• Ehitusperioodil esineb tavapärane ehitustegevusele iseloomulik õhusaaste, mille vähendamiseks tuleb

kasutada heas korras seadmeid ja rakendada töökorralduslike meetmeid tegevuste optimeerimiseks.

Lisaks on asjakohane rakendada vajadusel meetmeid tolmamise vähendamiseks (nagu teede ja

ehitusala kastmine) ning arvestada ilmaoludega vältides intensiivselt tolmu tekitavaid töid tugeva tuule

korral.

• Ajutises ladustamispaigas vahetult konveieri otsa juures, transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa

välistada väga kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse

tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestu teid vajadusel

niisutada. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus, vähemalt pinnakihis (tuhk seob

täiendava koguse vett).

• Rakendada tuleb kõiki meetmeid keskkonnahäiringu (tolmu ja müra) levik vähendamiseks niivõrd,

kuivõrd seda on mõistlik eeldada ning mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Näiteks vajadusel tuleb

rakendada meetmeid transpordiga seotud tolmu tekke ja leviku vältimiseks.

• Ehitustöödega seotud kasvuhoonegaaside heite minimeerimiseks tuleb vältida ebavajalikku tegevust

ja ressursikulu, seega peab prügila rajamise lahendus olema läbimõeldud ning tööde maht ja logistika

optimaalne.

• Ehitustööde alalt eemaldatud pinnas tuleb võimaluse korral taaskasutada.

• Erosiooni ohu vähendamiseks on vajalik kaetud nõlvad haljastada. See puudutab eelkõige alasid, kus

kattekihiks on poolkoks ja TSK tuhk, kuna aherainekihil on erosioonikindlus tegelikult olemas. Kattes

ladestu enne haljastamist tuha ja reoveesettekomposti seguga vahekorras 1:1, luuakse haljastamiseks

oluliselt paremad eeldused. Kuna prügila omanikul ja käitajal ei ole võimalik tagada

reoveesettekomposti olemasolu piisavalt, siis kirjeldatud lahendust ei saa nimetada ainuõigeks

lubatavaks peamiseks haljastamise viisiks. Roveesettekomposti puudumisel tuleb jätkata nõlvade

haljastamist hüdrokülviga või haljastada ladestu muul moel.

• Võimalike lekete ja kõrvalekallete õigeaegseks avastamiseks tuleb järjepidevalt läbi viia

sademeveebasseinidest välja juhitava vee, pinna- ja põhjavee seiret.

4.11. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeringuga tehakse juurdepääsu ja tehnovõrkude servituudi ettepanek katastriüksustel Keemia vkt 3t (kü

tunnus 32215:001:0065), Keemia vkt 2h (kü tunnus 32215:001:0036), Keemia vkt 4t (kü tunnus 32215:001:0066)

paikneva transpordikoridori ulatuses Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) ja Kohtla metskond

3 katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320) kinnistute kasuks, et võimaldada planeeringualale juurdepääs ning

tagada tehnovõrkudega varustatus. Võimalik koridori paiknemine on kujutatud joonisel 2.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 25 / 26

4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks võib vajadusel ala ümbritseda piirdega. Soovitatav on kasutada ala

valgustamist pimedal ajal. Lisaks sellele on soovitatav kasutada alal videovalvet, alarmsüsteeme ja teisi valve

võimalusi.

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Juhul, kui planeeringu elluviimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, hüvitatakse kahjud vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Planeeringut on lubatud ellu viia etapiliselt.

Planeeritud ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb välja ehitada ala infrastruktuur ning rajada nõuetekohane

prügila alus.

5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Kooskõlastused ja koostöö

Kuupäev

Asutuse või ettevõtte

nimetus / krundi

nimetus ja tunnus

Kooskõlastuse tingimused või seisukoht

(koopia asub planeeringu lisades) Nimi ja amet

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering

Töö nr 2021-298-3 ad

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 26 / 26

6. JOONISED – DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA

6.1. ASENDISKEEM

6.2. FUNKTSIONAALSED SEOSED

6.3. OLEMASOLEV OLUKORD

6.4. PÕHIJOONIS

02_EP_VKG_Mägi_seosed.pdf

Toila vald

R485.0000

485 m

360 m

VKG Energia OÜ Põhja SEJ

55 m

Portlif Grupp OÜ

447 m

Toila vald

Kohtla-Järve linn

Lüganuse vald

Toila vald

VKG OIL AS

VNK AS

Kohtla-Järve linn

Aa küla Järve linnaosa

Kohtla-Uueküla

Saka kü la

Jä rve

lin na

os a

Aa küla

Järve Biopuhastus OÜ reoveepuhasti

Korrastatud Põhja SEJ tuhaladestu II ladestusala

Suletud prügila ala 1

Suletud prügila ala 2

Ala 3

VKG poolkoksiprügila ladestusala II ladestusjärk

VKG poolkoksiprügila ladestusala I ladestusjärk

BTT sobivaim asukoht

1:16 000 A32021-298-3

TINGMÄRGID planeeringuala piir

olemasolev krundi piir

olemasolev asustusüksuse piir

rohelise võrgustiku tugiala**

raudtee kaitsevöönd

VKG AS TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

20.09.2023 2 4

Teele Nigola

Kreete Lääne

Priit Paalo FUNKTSIONAALSED SEOSED

elektri õhuliinide kaitsevöönd

VKG AS biotoodete tootmiskompleksi sobivaim asukoht***

olemasolev omavalitsuse piir

olemasolev maaparandussüsteem

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti geoportaali ortofotot. 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. 3. *Lüganuse Vallavolikogu võttis 24.08.2023 otsusega nr 122 vastu Viru Keemia Grupp AS

tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande, millega kinnitati sobivaim asukoht kavandatava tööstusjäätmete prügila rajamiseks (joonisel märgitud prügila eelvaliku ala).

4. **Rohelise võrgustiku tugiala on joonisele märgitud Lüganuse Vallavolikogu otsusega nr 87 vastu võetud "Lüganuse valla üldplaneeringu" planeerimisettepaneku kaardi põhjal (28.06.2023 seisuga).

5. ***Lüganuse Vallavolikogu võttis vastu 29.06.2023 otsusega nr 114 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande (joonisel märgitud BTT sobivaim asukoht)

võimalik toruühendus reovee- puhastiga

olemasolev tööstusjäätmete prügil (+ ladestusalade paiknemine)

ohtliku ettevõtte ohuala

lubjakivimaardla aktiivne tarbevaru

võimalik transporditrass (juurdepääs + lintkonveier + tehnovõrgud)

prügila eelvaliku ala*

gaasipaigaldise kaitsevöönd

0 320 800 1600 m160

olemasolev raudtee

04_EP_VKG_Mägi_põhijoonis.pdf

P võimalik toruühendus

reoveepuhastiga

48,3046,88 - 46,84 700 bet

13 0,01

lepp, kask, haab

20 0,21

mänd, kask

POS 1 122,56 ha 100% OO

POS 2 25,19 ha 70% MM 30% OO

A028.09.2023 4 4

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Teele Nigola

Kreete Lääne

Priit Paalo PÕHIJOONIS

TINGMÄRGID

olemasolev krundipiir

võimalik tööstusjäätmete prügila asukoht

võimalik sademeveekraavi asukoht

võimalik uue kraavi asukoht

olemasolev raudtee võimalik transporditrass (juurdepääs + lintkonveier + tehnovõrgud)

olemasolev raudtee kaitsevöönd

VKG AS TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING

1:2000 2021-298-3

võimalik hooldustee asukoht

rekonstrueeritav sademevee kogumisbassein

võimalik ühendustoru asukoht

planeeritud ehitusala

planeeringuala piir

ümbertõstetav / likvideeritav objekt

Märkused: 1. Joonise parema loetavuse huvides on planeeringuala piiri nihutatud 5 m väljapoole

selle tegelikust asukohast. 2. *Lüganuse Vallavolikogu võttis 24.08.2023 otsusega nr 122 vastu Viru Keemia

Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande, millega kinnitati sobivaim asukoht kavandatava tööstusjäätmete prügila rajamiseks (joonisel märgitud prügila eelvaliku ala).

3. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:2000 (töö nr 2023-170), mõõdistatud mai-juuni 2023. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

4. Geoaluse tingmärgid vastavad majandus- ja taristuministri määrusele ''Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded''.

5. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

0 4020 100 200 m

olemasoleva kraavi asukoht

P võimalik pumpla asukoht

EHITUSÕIGUS

elektri õhuliinide kaitsevöönd

prügila eelvaliku ala*

planeeritud võimalik veetoru

2023.10.24_VKG_tööstusjäätmete_prügila_EP_KSH_aruanne_kooskõlastamiseks.pdf

TÖÖ NR 2021-298-4

Juhataja: Erki Kõnd

Juhtekspert: Urmas Uri

(KMH litsents nr KMH0046)

KSH juhteksperdi abi: Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi: Maris Palo

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

X= 6585150, Y= 675900

VIRU KEEMIA GRUPP AS TÖÖSTUSJÄÄTMETE

PRÜGILA KOHALIKU OMAVALITSUSE

ERIPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILINE HINDAMINE

DETAILSE LAHENDUSE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANNE

Kooskõlastamiseks

Oktoober 2023

Tellija: Lüganuse Vallavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 104

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ STAADIUM: Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

TÖÖ EESMÄRK: Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha

määramiseks ja prügila rajamise detailse lahenduse väljatöötamiseks

koostatava eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

TÖÖ TELLIJA: Lüganuse Vallavalitsus

Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli

Kontaktisikud: Kaie Metsaots

Tel +372 5361 8707

[email protected]

HUVITATUD ISIK: Viru Keemia Grupp AS

Registrikood 10490531

Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve

Kontaktisik: Bert Lõuke

Tel 334 2799

[email protected]

Tiit Lukas

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid (töögrupp): Urmas Uri (KSH juhtekspert ja KMH litsents nr KMH0046)

[email protected]

Noeela Kulm – projektijuht/keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159)

[email protected]

Maris Palo – keskkonnaekspert

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kadri Hänni – keskkonnaekspert

Peeter Lillak – geoloog

Ene Kõnd – geoloog

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 104

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 104

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................... 6

1.1 PLANEERINGU VAJADUS JA EESMÄRK............................................................................................................................... 6

1.2 KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING JA SELLE MENETLUSPROTSESS .................................................................. 7

1.3 ERIPLANEERINGU KSH KORRALDAMINE, AVALIKKUSE KAASAMINE JA KOOSTÖÖ ....................................................... 10

1.4 SEADUSANDLUSEST TULENEVAD OHTLIKE JÄÄTMETE PRÜGILA RAJAMISE NÕUDED .................................................... 12

2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................................................ 13

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ............................................................................................................................... 13

2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................................................................................. 14

2.2.1. LADESTATAVATE JÄÄTMETE OMADUSED..................................................................................................................... 18

2.2.2. LADESTUSMETOODIKA KIRJELDUS ............................................................................................................................... 21

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................ 24

3.1 MAAKONNAPLANEERING .................................................................................................................................................. 24

3.2 ÜLDPLANEERING ................................................................................................................................................................ 26

3.3 KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGUD JA DETAILPLANEERINGUD .................................................................... 31

4. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................. 34

4.1 EELDATAV MÕJUALA .......................................................................................................................................................... 34

4.2 MAASTIK ............................................................................................................................................................................. 34

4.3 ASUSTUS ............................................................................................................................................................................. 34

4.4 MAAKASUTUS JA MAAVARAD ........................................................................................................................................... 35

4.5 GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................. 37

4.6 PINNAVESI .......................................................................................................................................................................... 43

4.7 TAIMESTIK JA LOOMASTIK ................................................................................................................................................. 47

4.8 ÕHUKVALITEET ................................................................................................................................................................... 51

4.9 TEHNILINE TARISTU ............................................................................................................................................................ 52

5. EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE .............................................. 53

5.1 MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ............................................................................................................. 53

5.2 KSH ULATUS ...................................................................................................................................................................... 54

5.3 MÕJU MAASTIKULE ............................................................................................................................................................ 55

5.4 MÕJU PÕHJAVEELE ............................................................................................................................................................ 55

5.5 MÕJU PINNAVEELE ............................................................................................................................................................ 70

5.6 MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE JA POPULATSIOONIDELE, TAIMEDELE NING LOOMADELE ........................ 74

5.6.1 MÕJU ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMISELE .............................................................................................................. 76

5.7 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE, SH MÕJU MÜRATASEMELE JA LÕHNA ESINEMINE ............................................................... 78

1.4.1 MÜRA............................................................................................................................................................................. 78

1.4.2 ÕHUSAASTE ................................................................................................................................................................... 80

5.8 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE .......................................................................................................................... 82

5.9 MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE JA KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ............................................................................. 83

6. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI

STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA ......................................................................................... 85

7. ETTEPANEKUD SEIRETEGEVUSTEKS ............................................................................................................................ 85

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 104

8. LEEVENDAVAD MEETMED ............................................................................................................................................. 88

9. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL................................................................................. 91

10. KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................................................... 92

11. KASUTATUD MATERJALID…………………………………………………………………………………………………………………..100

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 104

1. SISSEJUHATUS

Viru Keemia Grupp AS (edaspidi ka VKG) tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (edaspidi

ka KOV EP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH) koostamine algatati Lüganuse

Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 289 „Viru Keemia Grupi tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

KOV EP algatamise aluseks oli VKG poolt 18.08.2020 esitatud taotlus Lüganuse valla eriplaneeringu

algatamiseks. Taotlusega avaldati soovi kavandada Lüganuse valla territooriumile tööstusjäätmete prügila.

Kavandatava prügila puhul on tegemist jäätmeseaduse (vastu võetud 28.01.2004) § 34 lg 4 tähenduses ohtlike

jäätmete prügilaga.

1.1 PLANEERINGU VAJADUS JA EESMÄRK

VKG on erakapitalil põhinev Eesti suurtööstusettevõte, mille peamised tegevusalad on põlevkivi kaevandamine,

põlevkiviõli, soojus- ja elektrienergia koostootmine ning peenkeemia toodete valmistamine ja turustamine.

Põlevkiviõli tootmisel tekkivad jäätmed (poolkoks ja tuhk) ladestatakse tootmiskompleksi kõrval asuvasse

tööstusjäätmete prügilasse. VKG Oil AS keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-1983381 (kehtivus 31.12.2008–...)

alusel on olemasolevas tööstusjäätmete prügilas lubatud ladestada kuni 2 100 000 t põlevkivikoldetuhka (sh

põlevkivi soojuselektrijaama ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed) ja 1 003 121 t põlevkivi

poolkoksi, st summaarne ladestatavate põlevkivijäätmete kogus on 3 103 121 t/a ning lisaks muudest

keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t/a. Lähtuvalt täitumise monitooringust ja prognoosides

olemasolevaid tootmisvõimsusi vajatakse uut prügilat alates 2026. aastast. Uue tööstusjäätmete prügila

rajamine on VKG Oil AS töö jätkamiseks vältimatult vajalik. Prügila rajamine on lisaks seotud riikliku huviga

erinevate jääkreostusobjektide likvideerimiseks, kuna tööstusjäätmete prügilas on VKG Oil AS

keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 kohaselt võimalik ka muudest keskkonnaprojektidest pärit jäätmete

(eelkõige saastunud pinnas) ladestamine. Täpsemalt on vajadust prügila rajamiseks käsitletud KSH I etapi

aruande peatükis 1.2.2.

Vastavalt PlanS § 95 lg 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ loetakse olulise ruumilise

mõjuga ehitiseks ohtlike jäätmete ladestamise paik (p 7). Kavandatavas prügilas hakatakse ladestama

poolkoksi, põlevkivituhka, ohtlikke aineid sisaldavaid gaasipuhastusjäätmeid ning vajadusel ka erinevatest

keskkonnaprojektidest pärit jäätmeid (eelkõige saastunud pinnast). Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70

„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ § 3 lg 2 ja määruse lisa „Jäätmenimistu“ kohaselt on põlevkivituhk

1 Keskkonnaluba nr L.KKL.IV-198338 (KOTKAS):

https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?represented_id=&search=1&permit_nr=L.KKL.IV-

198338&owner_name=&issue_date_start=&issue_date_end=&valid_start_date_start=&valid_start_date_end=&permit_status=ISSUED&e

hak_ac_long_id=&db_ehak_label=&object_name=&permit_id=137940.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 104

tavajääde2 (koldetuhk koodiga 10 01 97, lendtuhk koodiga 10 01 98), poolkoks ohtlik jääde (kood 05 06 97*),

ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed ohtlik jääde (kood 10 01 18*) ja saastunud pinnas ohtlik jääde

(kood 17 05 03*, 17 05 05*, 17 05 07*). Ohtlike jäätmete ladestamisest tingituna on algatatud Lüganuse valla

eriplaneering VKG tööstusjäätmete ladestamise prügila rajamiseks eesmärgiga viia läbi parima võimaliku

asukoha valiku menetlus ja töötada välja prügila rajamise detailne lahendus.

1.2 KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING JA SELLE MENETLUSPROTSESS

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on üldplaneeringut ja detailplaneeringut ühes menetluses ühendav

planeering. KOV EP koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha eelvalikust ja sobivaimasse

asukohta detailse lahenduse koostamisest. Mõlemas etapis viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline

hindamine.

➢ Vastavalt planeerimisseadusele toimub asukoha eelvaliku etapis ehitise asukoha eelvaliku tegemine,

mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine.

VKG tööstusjäätmete prügila asukoha eelvaliku eesmärk oli leida prügilale asukoht, millega oleks võimalik

tagada VKG tootmistegevuse jätkamine nii, et looduskeskkonnale ja inimesele avalduv ebasoodne mõju

oleks võimalikult väike. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise raames koostati KSH I etapi aruanne.

Võimalike asukohaalternatiivide võrdlemise tulemuse põhjal tehti ettepanek olulise ruumilise mõjuga

objekti asukoha valikuks. Lüganuse Vallavolikogu võttis 24.08.2023 otsusega nr 122 vastu Viru Keemia

Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande. Vastuvõtmisega kinnitati sobivaim asukoht

kavandatava tööstusjäätmete prügila rajamiseks (alternatiiv nr 1, mille ala hõlmab peaaegu täielikult

riigiomandis oleva Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) ja osaliselt Kohtla metskond 3

katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320)).

➢ Detailse lahendusega määratakse asukoha eelvaliku etapis valitud alal rajatiste ehitusõigused ning

lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahendusega määratakse asukoha eelvaliku etapis valitud

alal rajatiste ehitusõigused ning lahendatakse muud planeerimisseadusest (§ 126 lg 1) tulenevad

asjakohaed ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb kavandatava tegevuse mõjusid detailse

lahenduse täpsusastmes.

Käesolev KSH aruanne on koostatud detailsele lahendusele, kus on käsitletud I etapis valitud alal kavandatavate

tegevuste mõju detailsemalt. KSH aruande koostamise aluseks on I etapi KSH aruanne.

17.03.2023 jõustus uus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise redaktsioon, mille § 307 kohaselt

kohaldatakse enne nimetatud paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

2 alates 01.01.2020 kehtima hakanud keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ kohaselt

on põlevkivikoldetuhk (10 01 97) ja põlevkivilendtuhk (10 01 98) liigitatud tavajäätmete hulka, enne seda olid need liigitatud ohtlikeks

jäätmeteks. Tuhkade tavajäätmeteks liigitamise aluseks on Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli

Geoloogia osakonna 2019.a valminud töö „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring“. Töös toodud järelduste kohaselt tuleks põlevkivi

põletamisel tekkivaid kolde- ja lendtuhkasid käsitleda sarnaselt söe põletamisel tekkivate kolde- ja lendtuhkadega, kuna Eesti

põlevkivituhad vastavad oma keemiliselt ja mineraalselt koostiselt ning omadustelt Euroopas energeetikas väga laialdaselt kasutatava söe

alaliigi ligniidi põletamisel tekkivatele klass C tuhkadele. Siinjuures on tähtis asjaolu, et EL-s on otsustatud, et söetuhad, kuigi need omavad

teatavaid ohtlikke omadusi jäätme raamdirektiivi ohtlikkuse hinnangu alusel, on käsitletavad kindlasti tavajäätmetena.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 104

menetlusele planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga (ehk siis

planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus 17.03.2023). 17.03.2023 jõustunud planeerimisseaduse

redaktsioon nägi kohaliku omavalitsuse EP ja KSH menetluses ette mitmeid muudatusi. Arvestades käesoleva

KSH ja selle objektiks oleva eriplaneeringu koostamise hetkeseisu on asjakohaseks esile toomist väärivaks

muudatuseks KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja selle tulemuste avaliku

arutelu etapi ärakaotamine enne detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu esitamist kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks seaduses ettenähtud asutustele ja isikutele.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse menetlusskeem on esitatud joonisel 1.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 104

Joonis 1. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsess (planeerimine.ee).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 104

Vastavalt PlanS § 95 lõikele 8 on KOV EP ehitusprojekti koostamise alus (v.a juhul, kui KOV EP on kehtestatud

asukoha eelvaliku otsuse alusel).

1.3 ERIPLANEERINGU KSH KORRALDAMINE, AVALIKKUSE KAASAMINE JA KOOSTÖÖ

VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse EP ja KSH koostamine algatati Lüganuse Vallavolikogu

29.10.2020 otsusega nr 289 „Viru Keemia Grupi tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, mis on esitatud EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK

lisas 1.

EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK

Kobras OÜ koostöös Lüganuse Vallavalitsusega koostas EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK eelnõu, mille avalik

väljapanek toimus 01.12.2021 kuni 31.01.2022. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 16 kirja. Oma arvamuse

dokumentide täiendamiseks või planeeringuprotsessis edaspidi arvestamiseks esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Terviseamet, Maa-amet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Kaitseministeerium,

Rahandusministeerium (praegune Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Riigimetsa Majandamise Keskus,

Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium

(praegune Kliimaministeerium), Elering AS, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Raudtee AS. Avaliku

väljapaneku raames laekunud kirjade koopiad ja ülevaatlik tabel seisukohtadega arvestamisest on esitatud EP

asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK lisas 2. Dokumenti täiendati avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjade

põhjal.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 23.02.2022 Maidla rahvamajas. Arutelul tutvustati

eriplaneeringu protsessi ja avalikustamisel olnud dokumendi sisu, avaliku väljapaneku käigus laekunud

arvamusi ning vastati kohalolijate küsimustele. Arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on esitatud EP asukoha

eelvaliku LS ja KSH VTK lisas 3.

Avaliku väljapaneku järel esitas Keskkonnaamet 16.02.2022 kirjas nr 6-5/21/24133-4 täiendava seisukoha

seoses vajadusega linnustiku inventuuri läbiviimiseks. Keskkonnaameti seisukohale vastati Lüganuse

Vallavalitsuse kirjas nr 6-2/2053-20, mis on esitatud EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK lisas 4.

Lüganuse Vallavalitsus esitas avaliku väljapaneku ja arutelu järel täiendatud EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK

ettepanekute küsimiseks. Ettepanekute küsimisel laekusid kirjad järgmistelt asutustelt: Eesti

Geoloogiateenistus, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium (praegune Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium), Terviseamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium (praegune

Kliimaministeerium), Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet, Päästeamet ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Ettepanekute esitamisel laekunud kirjade koopiad ja ülevaatlik tabel

ettepanekutega arvestamisest on esitatud EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK lisas 5.

EP asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne

Kobras OÜ koostas EP asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande, mille Lüganuse Vallavalitsus edastas 05.07.2022

kirjaga nr 6-2/2053-34 kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Kooskõlastuse või arvamuse saatsid

järgmised asutused: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Päästeamet,

Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maa-amet, Eesti Keskkonnaühenduste

Koda, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium (praegune Kliimaministeerium), Keskkonnaamet,

Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Muinsuskaitseamet. Laekunud kirjade

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 104

koopiad ja ülevaatlik tabel ettepanekutega arvestamisest on esitatud KSH I etapi aruande lisas 4. Dokumente

täiendati kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel laekunud kirjade põhjal.

Eriplaneeringu dokumentide nimetustega seotud segaduse tõttu nimetati kooskõlastamiseks saatmisel

asukoha eelvaliku aruannet asukoha eelvaliku otsuse eelnõuks. Avaliku väljapaneku etapis nimetati dokument

ümber asukoha eelvaliku otsuse aruandeks. Lüganuse vald edastas 09.03.2023 kirjaga nr 6-2/2053-55

asjaomastele asutustele Viru Keemia Grupp AS kavandatava tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu, mille lisadeks on varasemalt kooskõlastamiseks saadetud

materjalid. Kuna pärast kooskõlastusringi asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese

etapi aruandes sisulisi muudatusi teha ei olnud vaja, saadeti kiri teavitamise eesmärgil.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande ning asukoha eelvaliku otsuse eelnõu avalik väljapanek

toimus 10.04.–09.05.2023. Avaliku väljapaneku raames laekusid kirjad järgmistelt asutustelt ja isikutelt:

Maaeluministeerium, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium (praegune Kliimaministeerium),

Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lüganuse Vallavalitsus saatis 28.06.2023 kirjaga nr 62/2053-64 avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid,

küsimusi ja seisukohti edastanud asutustele ja isikutele (loetletud eespool) oma põhjendatud seisukoha

arvamuste kohta ning andis teada avalikustamise järgselt täiendatud materjalidega tutvumise asukoha.

Laekunud kirjade koopiad, ülevaatlik tabel ettepanekutega arvestamisest ning Lüganuse Vallavalitsuse

28.06.2023 kiri nr 6-2/2053-64, millega esitas kirja saatnutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta on

esitatud KSH I etapi aruande lisas 5.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 05.06.2023 kell 15.00 Kiviõli Linnaraamatukogus (Viru

tn 7, Kiviõli linn) ja kell 17.30 Lüganuse Rahvamajas (Lüganuse tee 25, Lüganuse alevik). Aruteludel tutvustati

avalikul väljapanekul olnud dokumentide sisu, kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel ning avaliku

väljapaneku käigus laekunud arvamusi, vastati kohalolijate küsimustele. Arutelude protokollid ja osalejate

nimekirjad on esitatud KSH I etapi aruande lisas 6.

Dokumente täiendati avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste põhjal.

Lüganuse Vallavalitsus teavitas Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila Lüganuse valla kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalikustamise

tulemustest Ametlikes Teadaannetes 19.06.2023, Postimehes 21.06.2023 ning juunikuu 2023 Lüganuse

Vallalehes (KSH I etapi aruande lisa 7). Tulenevalt asjaolust, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi

aruande ning asukoha eelvaliku otsuse eelnõu avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ei saadetud

vastuskirjasid (omavalitsuse põhjendatud seisukohti arvamuste kohta) planeerimisseaduse § 106 lg 8

ettenähtud aja jooksul (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist), otsustati Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi soovitusel korraldada dokumentide avaliku väljapaneku tulemuste täiendavad

arutelud. Lüganuse Vallavalitsus teavitas 13.07.2023 kirjaga nr 6-2/2053-65 asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi

täiendavate arutelude toimumisest. Täiendavad arutelud toimusid 01.08.2023 algusega kl 15.00 Kiviõli

Linnaraamatukogus (Viru tn 7, Kiviõli linn) ja kell 17.00 Lüganuse Rahvamajas (Lüganuse tee 25, Lüganuse

alevik). Aruteludel tutvustati avalikul väljapanekul olnud dokumentide sisu, kooskõlastamisel ja arvamuse

avaldamisel ning avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamusi, vastati kohalolijate küsimustele. Arutelude

protokollid ja osalejate nimekirjad on esitatud KSH I etapi aruande lisas 8. Täiendavate arutelude tulemusena

ei olnud vajalik dokumente sisulises osas täiendada.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 104

Täiendava arutelu tulemustest teavitati planeerimisseadusega ettenähtud korras (vastavalt PlanS § 108 lg 1)

Ametlikes Teadaannetes 15.08.2023. üleriigilises ajalehes Postimees 17.08.2023 ning maakonnalehes

Põhjarannik 17.08.2023.

Lüganuse Vallavolikogu 24.08.2023 otsusega nr 122 võeti vastu eriplaneeringu asukoha eelvalik ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

1.4 SEADUSANDLUSEST TULENEVAD OHTLIKE JÄÄTMETE PRÜGILA RAJAMISE NÕUDED

Prügila asukoha valikul tuleb järgida keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded" (edaspidi ka prügilamäärus) esitatud põhimõtteid. Määruse § 4 sõnastab

üldise põhimõtte keskkonnahäiringute vältimiseks:

(1) Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või

vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat

negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti

põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

(2) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra,

aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate

kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille

kulud ei ole selgelt ülemäärased.

Prügila rajamisel tuleb arvestada määruse § 6 esitatud põhimõttega, mille kohaselt kavandatakse prügila

võimalikult pika kasutuseaga ning kasutusiga on vähemalt 25 aastat. Eriplaneeringu I etapis prügila asukoha

eelvalikul arvestati, et ala pindala peab nõlvusega 1:3 ladestamise korral võimaldama 63 miljonit m3 mahuga

prügila rajamise, mis võimaldaks praegu tekkiva aastase koguse ladestamisel kasutusiga 25 aastat.

Määruse § 7 kohaselt kavandatakse prügila kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnaoht ja keskkonnahäiringud

on võimalikult väikesed. Määruses on välja toodud põhimõtted ja tingimused, millest selle eesmärgi

saavutamiseks juhinduda. Kavandatava tegevuse puhul on oluline välja tuua, et prügila asukoha valikul

juhindutakse muuhulgas maa-ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, sealhulgas põhjavee

reostustundlikkusest tuleneva ohu suurusest; ohust, mida tekitab prügila põllumajandusmaade ja veekogude

läheduses; prügila ja asustusalade, eriti tiheasustusalade vahemaast. Oluliseks on välja tuua, et määruse

kohaselt eeldatakse keskkonnaohu ja negatiivse keskkonnamõju ülemäärast suurust prügila rajamisel näiteks

kalda ehituskeeluvööndis; loodus-, maastiku- või muinsuskaitsealal ja kaitstavate looduse üksikobjektide ning

kultuurimälestiste vahetus läheduses; tiheasustusalal; puhke- ja virgestusalal; väikese kandevõimega vajumis-

või maalihkeohtlikul pinnasel. Lisaks tuleb arvestada määruse § 9 tingimusega, et prügila rajatakse prügilaga

mitteseotud ehitistest vähemalt 300 m kaugusele, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju nendele

ehitistele ja ehitiste kasutamisele oleks tühine. Tuleb ka arvestada määruse § 10 tingimusega, et rajatava prügila

maa-alale ei tohi jääda läbivaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid ning

ladestusalale õhuliine. Eeltoodud aspekte võeti arvesse eriplaneeringu I etapis asukohaalternatiivide

määramisel ja prügila asukoha valiku tegemisel.

Eeluuringute vajadus on sätestatud määruse paragrahvis 8, mille kohaselt rajatava prügila mõju piirkonnas teeb

arendaja kindlaks keskkonna seisundi nagu näiteks põhjavee kvaliteet, saasteainete sisaldus pinnases, välisõhu

kvaliteet, millega võrreldakse hilisemaid seireandmeid ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide olemasolu.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 104

Arendaja teeb kindlaks rajatava prügila mõjupiirkonnas asuvate pinnaveekaevude vee kvaliteedi ja välisõhu

saastetaseme väärtused, kasutades võimalusel riikliku seire andmeid.

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 11 põhjal peavad ohtlike jäätmete prügila alus ja küljed

koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis peab tagama vähemalt võrdse

kaitse pinnasega, millel on filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m. Kui geoloogiline barjäär ei vasta

eeltoodud tingimusetele, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga (vähemalt 0,5 m paksune)

tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse.

Määruse § 28 näeb ette nõrgvee tekke vähendamise põhimõte ja § 13 kohaselt kaetakse nõrgvee kogumiseks

ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks prügila põhi ja küljed vettpidavast

tehismaterjalist kihi ja dreenkihiga (vähemalt 0,5 m paksune). Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse nõuetele

vastavalt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse.

Määruse § 35 lg 1 kohaselt peab prügila käitaja katma ladestamise lõppemisel ohtlike jäätmete prügila

jäätmelademe isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m

paksuse kattepinnase kihiga. Määruse § 35 lg 3 sätestab, et kui Keskkonnaamet on keskkonnamõju hindamise

aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada

ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1 sätestatuga samaväärse tulemuse, võib

Keskkonnaamet lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Lüganuse Vallavolikogu 24.08.2023 otsusega nr 122 vastu võetud prügila asukoha eelvaliku ala asub Lüganuse

valla territooriumil Kohtla-Järve linna territooriumiga piirneval alal. Ala hõlmab riigiomandis oleva Tuhavälja

katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) ja osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus

43701:003:0320) kokku ca 129 ha suurusel alal (joonis 2). Planeeringuala hõlmab siiski kogu Kohtla metskond

3 katastriüksust, kuna kinnistu sihtotstarbe muutmiseks (osaliselt jäätmekäitluse maaks) tuleb käsitleda

kinnistut tervikuna. Planeeringuala pindala on 147,75 ha (joonis 2).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 104

Joonis 2. Planeeringuala ka VKG tööstusjäätmete prügila asukohavaliku ala asukoht (aluskaart: Maa-amet

29.09.2023).

2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Eriplaneeringu detailse lahendusega antakse 147,5 ha suurusel planeeringualal ehitusõigus ohtlike jäätmete

ladestusala (prügila) ning seda ümbritsevate teede, lintkonveieri, kraavide jms rajamiseks. Arvestades

ladestusala ümbritsevate teede ja kraavide rajamisega on alale võimalik rajada ca 111 ha suurune ladestusala

(joonis 3). Nõlvuse 1:3 korral on alal võimalik rajada ca 63 milj m3 mahutav prügila, mille eeldatav kasutusiga

oleks praeguse ladestatava jäätmete koguse korral 25 aastat (vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruses

nr 38 nõutule).

Olulise ruumilise mõjuga ehitiseks, mille kavandamiseks on vajalik eriplaneeringu koostamine, on Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ kohaselt ohtlike jäätmete

ladestamise paik. Eriplaneeringu detailse lahendusega antakse ehitusõigus ohtlike jäätmete prügila rajamiseks.

Ühtlasi kirjeldatakse ja näidatakse detailses lahenduses prügila toimimiseks vajalik muu taristu ja selle võimalik

paiknemine (tootmisjäätmete transpordiks konveierliini paiknemine tootmisterritooriumilt ladestusalale ning

arvestatakse ka veekasutuse ja -käitluse jaoks vajaliku taristu rajamise ning rekonstrueerimise vajadusega).

Tegevust toetav taristu ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis, seega ei ole vajalik taristu võimaliku asukoha ala

kaasamine planeeringualasse. Kavandatavat tegevust toetava taristu võimalik asukoht jääb osaliselt ka Kohtla-

Järve linna territooriumile, mis jääb väljapoole esialgset eriplaneeringu ala. Kohtla-Järve linna territooriumil on

taristu rajamine võimalik projekteerimistingimustega.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 104

Prügila aluse, sh nõrgvee kogumissüsteemi rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 29.04.2004 määruse

nr 38 nõudeid prügila aluse rajamiseks, prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse

võimalikuks vähendamiseks.

Kuna olemasolevad geoloogilised tingimused ei vasta prügilamääruse § 11 lõikes 3 sätestatule (prügila aluse

pinnase filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga

tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse. Prügila aluse rajamisel

kasutatakse tehisbarjäärina selleks sobivate alustega looduslikku savi või sünteetilist membraani. Õhukese

sünteetilise membraani alla rajatakse tasanduskiht, et koormuse lisandumisel vältida membraani purunemist

kivide, puujuurte jm tõttu.

Nõrgvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks tuleb prügila põhja isoleerivale kihile (tehisbarjäärile) paigaldada hästi

vett juhtivast materjalist drenaažikiht, mis vastab prügilamääruse § 13 nõuetele ning mille abil vähendatakse

veesurvet tehisbarjäärile. Prügila perimeetrile tuleb rajada nõrgvee kogumiseks kraavid, kuhu

drenaažitorustikuga kokku kogutav nõrgvesi on võimalik juhtida. Prügila põhjalt kogutud nõrgvesi suunatakse

kraavi, millest see pumbatakse koos kõrval oleva suletud prügila nõrgveega Kohtla-Järve reoveepuhastile.

Varasemad poolkoksi ja põlevkivituha uuringud on näidanud, et värske poolkoksi ja põlevkihituha ladestamisel

seotakse suurem osa sademeveest lasundis, mille käigus lasund tsementeerub ning vastavalt väljatöötatud

ladestusmetoodikale (jäätmete tihendamine, järelniisutamine, mäele sobiva nõlvuse andmine) on võimalik

saavutada maksimaalne sademevee äravool juba lasundi pinnalt. Kuigi seda, kas ja kui palju nõrgvett tegelikult

tekib, ei ole võimalik täpselt prognoosida, on drenaažikihi rajamine siiski vajalik, kuna prügila tööperiood on

pikk ja tegu on ikkagi ohtlike jäätmete prügilaga.

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila puhul on jäätmete transport tootmisterritooriumilt ladestule lahendatud

linttransportööriga (lintkonveieriga), varuvariandina on võimalik kasutada kallureid. Poolkoksi vedu toimus kuni

2018. a I kvartalini kalluritega (kogus kuni 1 003 121 t/a), praegu kasutatakse samuti linttransportööri (kallurid

varuvariandina). Lintkonveier on VKG hinnangul materjali transportimiseks eelistatud lahendus, kuid võimalike

rikete tõttu peab varuvariandina olema võimalik materjali transportida ka kalluritega. Eriplaneeringu asukoha

eelvaliku etapis arvestati, et võimalusel rajatakse kavandatava prügila jaoks lintkonveier olemasoleva konveieri

pikendusena. Detailse lahenduse koostamisel on selgunud, et optimaalseks lahenduseks on siiski rajada

lintkonveier tootmisterritooriumilt ladestusala kagunurgani olemasoleva tööstusjäätme prügila lõunaserva

mööda. Jäätmete transportimiseks kasutatavat konveierliini pikendatakse ja liigutatakse vastavalt vajadusele.

Konveierliiniga seotud ümberlaadimissõlme (olemuselt rajatis) asukohta muudetakse vastavalt konveierliini

asukoha muutmisega. Ladestusalale juurdepääsuks nähakse ette transporditee, mis kulgeb samuti olemasoleva

tööstusjäätme prügila lõunaserva mööda tootmisterritooriumilt kuni uue ladestusala kagunurgani. Ladestusala

ümber nähakse ette ka hooldustee.

Ladestu pinnale sattuv sademevesi seotakse osaliselt tuha tsementeerumisel. Üleliigne, tuhaga sidumata

sademevesi (valgvesi) on kavas juhtida kogumisbasseini. Detailses lahenduses on näidatud valgvee

põhimõtteline liikumine (seletuskirjas skeemil 5). Uue kogumisbasseini rajamist ette ei nähta, kuna on võimalik

kasutada Kohtla-Järve linna territooriumile jääval Keemia vkt 2e katastriüksusel (kü tunnus 32215:001:0058)

paiknevaid olemasolevaid kogumisbasseine. Detailse lahendusega nähakse ette olemasolevate

kogumisbasseinide rekonstrueerimine. Kogutavat sademevett saab kasutada tuha niisutamiseks konveieri otsa

juures ümberlaadimissõlmes, mille transportimiseks rajatakse sademeveetiikide juurde pumpla ja vee

tagastustorustik kuni ümberlaadimissõlmeni.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 104

Detailse lahenduse koostamisel on arvestatud, et sademeterohkel perioodil tuha niisutamiseks

kogumisbasseinist vett ei võeta, mistõttu on kavandatud ka võimalus liigse vee ärajuhtimiseks. Olenevalt vee

kvaliteedist nähakse ette võimalus veejuhtimiseks suublasse või käitlemiseks reoveepuhastisse. Detailses

lahenduse joonisel on näidatud pumpla võimalik asukoht sademevee reoveepuhastisse juhtimiseks.

Detailse lahenduse seletuskirjas on märgitud, et planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasolevate

kraavisüsteemide toimimine ning selleks tuleb osaliselt olemasolevaid kraave ümber tõsta või rajada uusi

kraave. Vastavad kraavid on märgitud detailse lahenduse põhijoonisel.

Kasutatavat ladestusmetoodikat on kirjeldatud KSH aruande peatükis 2.2.2. Arvestades kavandatava

ladestusala pindala ja ladestusmetoodikast tuleneva nõlvusega 1:3 kujuneb eeldatavalt prügila suhteliseks

kõrguseks ca 150-160 m. Detailses lahenduses on antud prügila maksimaalne lubatud suhteline kõrgus 160 m

ja absoluutne kõrgus 210 m. Ladestu lõppkuju ja lõppkõrgus selgub projekteerimise etapis, kuid see ei tohi

ületada detailses lahenduses lubatud maksimum kõrgust.

Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Prügila sulgemislahenduse kavandamisel arvestatakse

keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 nõudeid prügila sulgemiseks. Prügila sulgemisel on kavas

kasutada olemasoleva tööstusjäätmete prügila jaoks väljatöötatud lahendust (vt täpsemalt ptk 2.2.1). Kuna

nõuetekohaselt ladestatud tuhk on filtratsioonimooduliga < 1 x 10-9 m/s, vastab see prügilamääruse § 35 lg 1

p 1 nõutud vettpidava mineraalkihi omadustele ja täidab selleks ettenähtud ülesannet – takistab sademevee

imbumist jäätmelademesse. Pikaajalise stabiilsuse ja väikese veejuhtimise tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht

platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht), värske tihendatud poolkoks (10 m

kiht) või 5-6 m paksune Petroter TSK tuha kiht. Erosiooni kahjustuste vältimiseks prügila haljastatakse (see

puudutab eelkõige TSK ja poolkoksist kattekihti).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 104

Joonis 3. Eriplaneeringu detailse lahenduse põhijoonis (Kobras OÜ, 2023).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 104

2.2.1. Ladestatavate jäätmete omadused

Poolkoks

Põlevkiviõli tootmise tagajärjel tekkivat poolkoksi peetakse põlevkivitööstuses tekkivatest jäätmetest kõige

suurema võimaliku keskkonnakoormusega jäätmeks. Poolkoks koosneb nii mineraalsest kui ka orgaanilisest

osast. Mineraalne osa koosneb peamiselt kaltsiidist (CaCO3), dolomiidist, kvartsist, kaaliumpäevakivist ja savi

mineraalidest (põhiliselt illiit). Algsete mineraalide osalise lagunemise ning edasiste reaktsioonide tulemusel

tekivad ka muud faasid. Samuti esineb värskes poolkoksis CaS koos FeS jääkidega. Poolkoksi hoiustamisel

poolkoksi koostis muutub ning ebastabiilsed ühendid kaovad (nt CaS) ning tekib suuremal hulgal Ca-Alsulfaati

(ettringiiti), mille sadenemist ja stabiilsust kontrollivad lahustunud Ca2+, Al3+ ja SO42- ioonid. Üldiselt on

ladestatud poolkoks suhteliselt ühesuguse koostisega. Poolkoksi mägedes tekivad koostises erinevused

erinevate protsesside tagajärjel, samuti muutub pealmine kiht sademete tõttu ((Eesti Keskkonnauuringute

Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Mõtlep, Kirsimäe, Talviste, Puura, & Jürgenson, 2007)).

Poolkoksis on täheldatud suures sisalduses elemente nagu Ag, As, Ba, Ce, Co, Cu, La, Mn, Mo, Nd, Sr, Sc, Th, V,

Y ja Zn ning uuringute põhjal eeldatakse, et nende sisaldused ladestamise ajal muutuvad (Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Sørlie, et al., 2004)). Samuti on leitud, et erinevates

käitistes tekkiv värske poolkoks võib selles sisalduvate ühendite poolest olla erinev (Eesti Keskkonnauuringute

Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Yefimov, Rooks, & Rootalu, 1994)).

Kirjanduse andmetel on poolkoksi orgaanilise osa osakaal 7 – 24 massiprotsenti ning see sõltub põlevkivi

utmisprotsessi tingimustest ja kasutatavast põlevkivist. Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramise aruande

kohaselt koosneb poolkoksi orgaaniline osa umbes 1% madalmolekulaarsetest ühenditest (õli), umbes 46%

koksistunud orgaanilisest ainest ja umbes 53% bitumoididest. Uuringu raames tehtud analüüsid näitasid, et

madalmolekulaarseid orgaanilisi saasteaineid (fenoolid, PAH-id, õlisaadused jm) värskes poolkoksis olulistes

kontsentratsioonides ei esine, kuid on leitud, et PAH sisaldused poolkoksi vananedes suurenevad, BTEX

sisaldused vähenevad. Põhilised ohtlikud ained poolkoksi leostistes on fenoolid ja ka BTEX, kuid erinevate

uuringutega on järeldatud, et orgaanilisi saasteaineid nagu alküülfenoolid, BTEX ja PAH ei leostu poolkoksist

sellisel määral, mis oleksid veekeskkonnale ohtlikud ((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide

algallikale: Otsa & Tang, 2003)).

Hilisemates uuringutes on siiski leide täheldatud. Sørlie et al 2004 leidsid Kohtla-Järvel nii 4metüülfenooli, 2,4-

dimetüülfenooli, 2,3-dimetüülfenooli kui ka 3,4-dimetüülfenooli ning PAHidest suuremas koguses fluoranteeni,

püreeni, benso(a)antratseeni. Analüüside tulemused on näidanud, et mitmete PAH-ide sisaldused suurenevad

poolkoksi vananedes kuid, BTEX ühendite sisaldused jällegi vähenevad ((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ,

2017 (viide algallikale: Sørlie, et al., 2004; Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS, 2003)).

Uuringud on näidanud, et keskkonnamõju võivad avaldada veeslahustuvad soolad, millest kõige ohtlikumad

on sulfiidid. Sulfiidide sisaldus vanas poolkoksis on ca 0,3 g/kg, värskes poolkoksis kuni 1,1 g/kg.

Võib välja tuua, et poolkoksi koostis on suhteliselt sarnane põlevkivi koostisele kuna selles esineb suures

koguses Ca, Mg, Fe, Al, K ja Na, kuid keskkonnale võimalikku ohtlikku mõju tingida võivate raskmetallide

sisaldused on madalamad poolkoksis ((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Orupõld,

Habicht, & Tenno, 2008)).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 104

Põhiliseks võimaluseks, kuidas erinevad ühendid võivad poolkoksi ladestutest keskkonda sattuda, on kas

vihmavesi või lume sulamise vesi, mis leostab ühendeid poolkoksi mäest välja. Seetõttu sõltub ühendite välja

leostumise oht just nimelt sademete hulgast, ajast, proovi võtmise sügavusest ning ka poolkoksi vanusest.

((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Vallner, Gavrilova, & Vilu, 2015)).

Kuigi puuduvad põhjalikud uurimistööd selle kohta, kuidas ilmastikutingimused ja poolkoksi vanus ning nende

ladestamine mõjutavad ühendite leostumist, saab siiski välja tuua mõned üldisemad trendid. Kohtla-Järve

(VKG) värske poolkoksi leostistest on leitud suuremas koguses Ca, K ja Na, aga ka ühendeid nagu Al, Ba, Cl, Cu,

Fe, S, Si ning Zn. Põhiliseks ohtlikuks aineks leostistes on fenoolid, peamiselt p-kresool ja fenool, samuti on

leitud BTEX-e ((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Sørlie, et al., 2004)).

Uuritud on ka PAH-ide esinemist leostistes ning nende sisaldused sõltuvad samuti poolkoksi vanusest. (Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Jefimova, Irha, Reinik, Kirso, & Steinnes, 2014)).

Põlevkivitööstuse piirkonna põhjavees on leitud ka suures koguses BTEX-e ning fenoole ja sulfaate. Nende

sisaldustes on täheldatud ka põhjaveele ette nähtud normide ületamist. (Vallner, Gavrilova, & Vilu, 2015)

Erinevad uuringud viitavad sellele, et poolkoksi leostiste ökotoksilisus ei ole seotud vaid ohtlike orgaaniliste

ühenditega (fenoolid, PAH-id ja õlisaadused). Poolkoksi leostise uuringud on näidanud, et kõige liikuvamaks

ühendiks on molübdeen, mille liikumine sõltub leostise happelisusest ning poolkoksi toksilisust võib oluliselt

mõjutada pikaajaline molübdeeni eraldumine.

Poolkoksi leostistest on uuritud ka fenoolide sisaldust ning uurimised on näidanud, et need varieeruvad.

Rohkem on ühealuselisi fenoole, mille summaarsed sisaldused on jäänud vahemikku 2,6 kuni 195 mg/l. Kõige

levinumad fenoolid ja p-kresool on aga kiiresti keskkonnas lagunevad ((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ,

2017 (viide algallikale: Kahru & Põllumaa, 2006)).

Uuritud on ka poolkoksimägede pealmistest pinnase kihtidest leostuvaid metalle nii vanades kui ka uutes

poolkoksiladestutes. Tulemused näitasid, et nii vanades kui ka uutes ladestutes ladestatud poolkoksis oli

sarnane Cu kontsentratsioon. Vana ladestu leostistes oli vähem Co, Cr, Mo, Ni, Pb ja Zn. Uue ladestu värskemas

poolkoksis oli ühendite kontsentratsioon leostises kahanevas järjekorras järgmine: Mo > Ni > Zn > Cr > Cu >

V. Raskmetallidest oli olulise sisaldusega niklit, ning pliid ja kaadmiumi oli vähesel määral, kuid metallide

sisaldused jäid siiski alla lubatud piire (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Irha, et al.,

2013). Samale järeldusele on jõutud ka varasemates uurimistöödes ja on leitud, et poolkoksist leostuvaid

metalle ei eraldu ohtlikes kogustes ((Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (viide algallikale: Orupõld,

Habicht, & Tenno, 2008).

Poolkoksis esineb ka PAH-e, mis on ajas suhteliselt püsivad. Ei ole täheldatud, et nende sisaldus aja jooksul

poolkoksis muutuks. Ajavahemikul 2005 kuni 2009 uuriti poolkoksist leostuvaid PAH-e ning summaarsete PAH-

ide kontsentratsioon muutus uurimise käigus ja oli 19 – 315 μg/l vananenud poolkoksi korral ning 36 – 151

μg/l värske poolkoksi korral. Põhiliselt esinesid madalmolekulaarsed (molekulmassiga < 200) ühendid nagu

fenantreen, naftaleen, atsenaftüleen ja antratseen, sest need on vees paremini lahustuvad ja seega ka

keskkonnas liikuvamad. Ohtlikematest ühenditest olid kõige suuremad sisaldused benso(a)antratseeni ja

püreeni korral. Kuigi leostises võib esineda PAH-e madalates kontsentratsioonides, on eelkõige probleemiks

nende ajas akumuleerumine ühendite stabiilsuse tõttu. Samuti täheldati, et suuremate sademete korral olid

PAH-ide sisaldused leostises madalamad ning järeldati, et vihmavesi lahjendab leostisi. Tulemused näitasid ka

tugeva korrelatsiooni esinemist ühendite vahel, mis esinesid nii poolkoksis kui ka leostises. Seega saab hinnata

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 104

poolkoksi koostise järgi ühendeid, mis võivad potentsiaalselt keskkonda sattuda. PAH-ide leostumist

keskkonda mõjutab ka muude tahkete osakeste esinemine poolkoksimägedes. Näiteks võivad PAH-d

bituumeni osakestele adsorbeeruda, mistõttu on nende keskkonda leostumise tõenäosus väiksem (Jefimova,

Irha, Reinik, Kirso, & Steinnes, 2014) .

Poolkoksi ladestamisel tekkida võivad ohud (Otsa & Tang, Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramine.

Aruanne., 2003):

• Veeslahustuvad soolad, millest kõige ohtlikumad on sulfiidid. Sulfiidide sisaldus jäi vahemikku 0,3 g/kg

(kaks aastat vanas poolkoksi proovis) - 1,1 g/kg (värskes poolkoksi proovis).

• Üldorgaanilise süsiniku (TOC) sisalduseks poolkoksis on 12 – 14 massiprotsenti ja bitumoidide sisaldus

0,6 – 2,1 massiprotsenti.

• Värske poolkoksi vesileotise pH ca 12,5, mis on reeglina keskkonnale ja elusorganismidele normaalseks

elutegevuseks ebasobiv.

• Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramise aruande koostamise raames tehtud poolkoksi vesileotiste

toksikoloogilised testid näitasid, et värske poolkoksi leoveeproovid Viru Keemia Grupp AS ja Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ tehastest osutusid veekeskkonnas vee-elustikule toksilisteks. Kuid kümme aastat

vana poolkoks (Viru Keemia Grupp AS) enam toksiline veekeskkonnale ei olnud.

• Kantserogeensed polüaromaatsed ühendid, mille sisaldus poolkoksis oli 2,6 – 9,8 mg/kg.

Seega saab öelda, et poolkoksi omadused muutuvad ajas ning ohtlike jäätmete alla liigitub vaid värske

poolkoks, kuid vanemat – umbes kümme aastat seisnud – poolkoksi võib lugeda mitteohtlikuks ehk

tavajäätmeks. (Otsa & Vili, 2003) On oluline, et lisaks ladestustingimustele mängib poolkoksi leostiste

omaduste uurimisel suurt rolli kasutatav tehnoloogia, mille tulemusel on poolkoks tekkinud. Seega võivad ajas

muutuda ka poolkoksi leostise omadused. See käib nii leostise pH, elektrijuhtivuse kui ka anorgaaniliste

ühendite sisalduse kohta (Jefimova, Irha, Reinik, Kirso, & Steinnes, 2014).

Ladestatavate jäätmete omadused on ladestamise aastaaruannete põhjal mõnevõrra varieeruvad. Andmed

2014-2022 näitavad, et poolkoksi aastakeskmine õlisisaldus jääb vahemikku 0-1,3% , aastakeskmine orgaanilise

aine sisaldus on 5,23-7,03% ja aastakeskmine tuhasisaldus 76,75-83,08 %. Petroter seadmete tuha üldise

orgaanilise süsiniku aastakeskmine sisaldus on vahemikus 1,12-1,67 %, ning aastakeskmine niiskuse sisaldus

on 10,16-13,04%.

Tuha koostis ja omadused

Hüdratiseerumata tahke soojuskandja (TSK) tuha keemiline koostis on homogeenne ning selles domineerivad

SiO2 ja CaO, mis moodustavad keskmiselt vastavalt 18,58 ja 30,35% tuha keemilisest koostisest. MgO ja Al2O3

ning Fe2O3 keskmine sisaldus on vastavalt 6,73, 5,19 ja 3,21%. Väävli (SO3) sisaldus on keskmiselt 8,84%.

Orgaanilise süsiniku sisaldus on keskmiselt 1,86% (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014).

Petroter seadmete tuha võimalikku keskkonnamõju uuriti põhjalikult 2015. aastal. Võetud proovides oli

orgaanilise süsiniku kogusisaldus 1,4 %. Orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus määrati nii tahkes faasis

kui vesileostisest. Orgaanilistest ühenditest sisaldas tuhk benseeni ja tolueeni ning PAH-e. Metallidest sisaldas

tuhk As, Ba, Cr, Cu, Mo, Ni, Pb, Zn, V ja Co. Leostuskatsete põhjal leostus tuhast kõige suuremates kogustes

välja Mo ja Ba ning oluliselt väiksemates kogustes As, Crkokku, Cu, Ni, ja Zn. Tahke aine enda pH taseme juures

ei eraldunud tuhast Cd, Hg, Pb, Sb ja Se. Kõige liikuvamaks elemendiks osutus Mo (eraldunud koguse ja tahkes

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 104

aines määratud sisalduse suhe, %) neutraalse pH (7,8) taseme juures. Mo esineb veekeskkonnas

molübdaatioonidena (MoO2- 4). Mo toksilist toimemehhanismi veekeskkonnas ei ole lõplikult kindlaks tehtud.

Eesti Geoloogiakeskuse uuringud on näidanud, et põlevkivituhas esinevate raskmetallide sisaldused ja sellest

tulenevalt ka nende sisaldus tuhavälja piirdekanalite (kraavide) leeliselises vees ei ületa inertsetele jäätmetele

ja põhjaveele sätestatud piirväärtusi (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017 (algallikas: ÅF-Consulting AS,

2016)).

Uuritud on ka fenoolide leostumist põlevkiviõli tootmisel tekkivast tuhast ning leitud, et orgaanilistest

ühenditest eraldus tuhast leostuskatsete põhjal kõige rohkem fenoole. Reinik, et al., 2015 uuringus hinnati tuha

leostuvustesti eluaat veekeskkonnale ohtlikuks ning järeldati, et utmistuha ja poolkoksi akuutset toksilisust

veekeskkonnale võib tingida ka neist lähtuv fenoolsete ühendite eraldumine vette. Lisaks fenoolidele esines

ohtlikest ühenditest tuha eluaadis väga väheses koguses PAH-e.

Sorlie et al., 2004 põlevkiviõli tööstuste ladestutest lähtuva keskkonnariski hindamise raame määrati põlevkivi

TP tuhast m- ja p-ksüleen (0,054 mg/kg kuivaines) ning tolueeni (0,029 mg/kg kuivaines) (Sørlie, et al., 2004).

Reinik et al. 2015 uuringu raames määrati põlevkiviõli tootmise tuhast tolueeni ja benseeni sisaldused vastavalt

0,075 mg/kg kuivaines ja 2,65 mg/kg kuivaines (Reinik J. , et al., 2015). Maves AS, 2010 aruandes toodud

andmetel on TSK õlitootmisseadme Enefit-140 eelkäija UTT-3000 seadme tuha vesileostise (S/L 10) ekstraktist

on määratud fenoolide sisalduseks 7 mg/l (Maves AS, VKG Energia Põhja soojuselektrijaama tuhaväljaku

vastavuse viimise eelprojekt. Keskkonnamõju hindamise aruanne, 2010). Samuti on Eesti ja Balti SEJ tuhaväljade

settetiikide veest määratud fenoolide ja naftasaaduste sisaldusi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse tuhavälja uuringute

ja iga-aastaste vaatluste raames (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012).

Kokkuvõtvalt tuleb siiski meeles pidada, et tahketest jäätmetest lähtuvat keskkonnariski hinnatakse tihti

uuritavas objektis esinevate saasteainete kogusisalduse põhjal. Ökosüsteemiga seostatav keskkonnarisk ei ole

seotud vaid erinevate toksiliste ühendite ja elementide kogusisaldusega tahkes aines. See sõltub eelkõige

saasteaine käitumisest ja liikuvusest peale kokkupuutumist veega. Tahkes aines sisalduvate kontsentratsioonide

põhjal on peaaegu võimatu hinnata ühendite väljaleostumist kokkupuutel veega (Jefimova J. , 2015). Siiski on

jäätmetest tingitud keskkonnamõju hindamine oluline ja pikaajalisest keskkonnakaitse perspektiivist lähtudes

on leostuskatsete käigus saadav info saasteainete käitumise kohta üks võimalik viis hinnangute andmiseks.

Samas laboratoorsetele leostuskatsetele tuginedes võib keskkonnariske nii üle- kui alahinnata.

2.2.2. Ladestusmetoodika kirjeldus

Kavandatava tööstusjäätmete prügila täitmisel on planeeritud rakendada praegu olemasolevas

tööstusjäätmete prügilas kasutatavat ladestusmetoodikat.

Tuha ja poolkoksi ladestamine

Varasemalt põlevkivituha ladestamiseks kasutatud metoodika (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014) nägi ette, et

mäe sees moodustati poolkoksitammidega eraldatud nn „kärjed“, kuhu sisse ladestati tuhk, ning ladestu

välisperimeeter tehti vähemalt 10 m laiuselt tihendatud värskest poolkoksist eesmärgiga tagada ladestu

stabiilsus ning tagada piisavalt väikese filtratsioonimooduliga (<10-8 m/s) „välisvooder“/“kest“. Petroter tuha

ladestamise kontseptsioon nägi ette võimaluse väga nõrgalt tsementeerunud ladestu moodustamiseks just

tugeva välisvalli abil, milleks on sobilik 10 m paksune tihendatud värske poolkoksi kiht. Alternatiivina, poolkoksi

mahu vähenedes, nägi metoodika ette välisvallina kasutada ka tihendatud karjääri või kaevanduse aherainet

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 104

või aheraine vallide vahele kallatud vedelat TSK tuha massi, mis ca 30 päeva jooksul tsementeerub. Vedela TSK

tuha mass nähti ette valmistada veeküllastusele vastava vee ja tuha suhte juures (0,47 l vett 1 kg kuiva TSK tuha

kohta) ja paigaldada kuni 1 m paksuste kihtidena. Kuna prognoositav poolkoksi osatähtsus ladestatavate

jäätmete hulgas vähenes, töötati välja uus ladestamise tehnoloogiline lahendus. 2016. a jaanuaris tellis AS VKG

ENTEC EESTI OÜ-lt metoodika ning projekti Petroter tuha ladustamiseks uutes tingimustes, mida iseloomustab

eelkõige poolkoksi puudumine. ENTEC EESTI OÜ tellis IPT Projektijuhtimine OÜ-lt vastavasisulised uuringud ja

analüüsi uue metoodika tehniliste lahenduste välja töötamiseks ja sellele teadusliku põhjenduse andmiseks.

Koostatud töös (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016) toodud tulemuste ja juhiste alusel võeti 2016. aastal kasutusele

automaatne tuhaärastussüsteem Petroter tehnoloogiaga tootmises tekkiva tuha eemaldamiseks ja

torukonveierite abil tööstusjäätmete prügilasse transportimiseks. Süsteemi osaks on tuha täiendav niisutamine

konveieri otsa juures ümberlaadimissõlmes, tuha paigutamine ladestusalale ja selle tihendamine.

Ladestut täidetakse 0,5–0,7 m tihendatavate kihtidena nii, et alumine kiht moodustab ülemisele vettpidava

põhja ning pealmine alumisele vettpidava katte. Jäätmed tihendatakse mitte hiljem kui 5 tundi peale esimese

koorma paigaldamist buldooseri ja rulliga (4 korda). „Värske niisutatud tuha“ kuivmahukaal (skeleti tihedus)

peale tihendamist on 1,25...1,55 g/cm3. Mida kiiremini tuhk tihendatakse, seda suurem on saavutatav skeleti

tihedus. Kui TSK tuha (samuti ka poolkoksi) ladestamisel järgitakse eelpool kirjeldatud tööjuhist, moodustub

ühtlaselt tugev ja vettpidav mäemassiiv, mille filtratsioonimoodul on < 1 x 10-9 m/s, mistõttu on nõrgvee teke

minimaalne.

TSK tuha ladestamisel kujundatakse mägi nõlvadega 1:3. Selline nõlvus võimaldab nõlval liikuda tehnikaga,

tagab mäe stabiilsuse ning võimaldab sademevee kiire äravoolu. Pikema aja vältel võivad keskkonnatingimuste

muutumisel TSK tuhast väliskihis osakestevahelised sidemed (keemiliste reaktsioonide tagajärjel kujunev

tsementeeritus) kas osaliselt väheneda või kaduda. Kujuneva prügila kehandi pikaajalise stabiilsuse tagamiseks

tuleb ehitada nõlvale välisvall. Uuringute põhjal (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016) on tehniliselt ja majanduslikult

sobivaks lahenduseks varasemalt välja pakutud poolkoksi kasutamise kõrval ka ladestu välisnõlvade katmine

4 m paksuse aherainekillustiku kihiga (poolkoksi puudumisel ning alates nõlva kõrgusest 10 m (nõlvuse 1:3

korral)). Petroter tuha ladustamisel ja vähemalt 4 m paksuse aherainekihiga kaetult on lõppkontuuris tagatud,

kui ladestu 1:3 nõlva kõrgus on kuni 50 m, kõrgema nõlva korral tuleb projekteerida vaheterrassid. 1 ha pinnaga

nõlva rajamiseks kulub 40 000 m3 aherainet ja 100 000 m3 poolkoksi.

Täiendavate tööstuslike katsete alusel on vaja välja selgitada variandi erosioonikindlus, kui välisvall

kujundatakse vaheldumisi 4 m paksuste aherainest ja 10 m poolkoksist ilma platoota kihtidena vastavat

tekkivatele tootmisjäätmetele. Kui katsete tulemused näitavad selle variandi erosioonikindlust, tuleb seda

rakendada variandi asemel, kus kasutatakse aherainest välisvallilt üleminekuks poolkoksist platoo rajamist. Selle

variandi kasutamiseks ei ole vajalik täiendav keskkonnamõju hindamine (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2018).

Kuna ladestu veepidavuse tagab juba nõuetekohaselt paigaldatud Petroter tuhk, ei ole vajalik täiendavate

meetmete rakendamine ladestule veepidava katte rajamiseks. Petroter TSK tuha tsementeerumisjärgne

veejuhtivus võib aja jooksul soodsates tingimustes väheneda ja olla isegi väiksem kui 10-9 m/s. Seega puudub

vajadus ladestule täiendava vettpidava katte rajamiseks, sest seda tehakse juba ladestu täitmise ajal,

moodustades tihendatavate Petroter TSK tuhast kihtidega ühtlase mäemassiivi filtratsioonimooduliga

<10-9 m/s. Eelkirjeldatud välisvalli lahendused võimaldavad lisaks mäemassiivi pikaajalise stabiilsuse tagamisele

vältida temperatuurimuutustest tulenevate pragude teket ladestatud tuhas ning seega veepidevuse

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 104

vähenemist. Seega puudub vajadus muuta juba olemasoleva poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud

lahendust uue prügila jaoks.

Eelkirjeldatud lahendus on ette nähtud ka Entec OÜ poolt koostatud VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestusle

uue ohtlike jäätmete prügila ehitusprojekti koostamisel (Entec OÜ, 2016). Eelprojekti koostamisel viidi läbi

keskkonnamõju hindamine (Hendrikson&Ko OÜ, 2018), mis tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnameti Põhja

regiooni juhataja 18.01.2019 kirjaga nr 6-3/18/773-34.

Spetsiaalselt valatud Petroter TSK tuhast väliskesta rajamine on seotud tehniliste raskuste (märja tuha

kleepumine veokite kastidele, mobiilse segusõlme rajamine, õhukeste kihtidena valamine, vajalik kivistumisaeg,

saalungite vajadus jne) ületamiseks vajalike ebamõistlike kulutustega.

Poolkoksi on kavas edaspidi kasutada välisvalli moodustamiseks, samuti moodustatakse sellest ladestule

kärjed, millesse ladestatakse omakorda ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed või siis ladestatakse

ja tihendatakse samamoodi kihiti nagu TSK tuhka.

Gaasipuhastusjäätmete ladestamine toimub vastavalt IPT Projektijuhtimine OÜ poolt 2017. a väljatöötatud

metoodikale, milles on antud vajalikud juhised jäätmehoidla stabiilsuse hoidmiseks (VKG Energia OÜ Põhja

soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas.

Geotehnilised arvutused ja juhised. Töö nr 16-11-1306).

Ladestusalalt kogutav vesi suunatakse kraavide kaudu kogumisbasseini. Kui vee kvaliteet on seiretulemuste

põhjal nõuetele3 vastav, on võimalik juhtida vett suublasse, kuid vajadusel, kui veekvaliteet ei vasta suublasse

juhtimise nõuetele, tuleb vesi suunata käitlemiseks reoveepuhastisse.

Eelistatult toimub jäätmete transport lintkonveieri abil. Tuha transportimine konveierveoga aitab vähendada

tolmuheidet, müra ja võimaldab tuha paremat tsementeerumist vee lisamise abil. Tuha niisutamiseks

kasutatakse tootmises tekkivat kvaliteedinõuetele vastavat puhastatud tööstusvett, ladestusalalt kogutavat

sademevett või varuvariandina Konsu järvest võetavat pinnavett (veevõtt toimub OÜ-le VKG Energia

keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-2041184 alusel). Metoodika kohaselt lisatakse vett kõigepealt tehases (0,2 l

1 kg tuha kohta) ning seejärel ümberlaadimissõlmes konveieri otsa juures (lõpptulemusena ligikaudu 0,25 l kg

kuiva tuha kohta, mis vastab ca 50% tuha veeküllastusest, kuna oluliselt suurema veesisalduse korral kleepub

tuhk autokastide seintele). Tehases jahutamiseks lisatud vesi peab tagama esmase tolmamise maha surumise

ja materjali jahutamise ning konveieri otsa juures vee lisamise eesmärk on selle muutmine rulliga vajalikul

määral tihendatavaks ning samuti täiendava tolmamise vähendamine. Enne täiendavat niisutamist mõõdetakse

2 korda päevas tuha niiskust, et vajadusel korrigeerida lisatava vee kogust (kuna tegelik vee kogus sõltub

jahutist tulnud tuha niiskusesisaldusest ja vahepeal toimunud aurumisest). Niisutamiseks kasutatakse

3 Nõuded suublasse juhitava sademevee veekvaliteedile tulenevad keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61. 4 Keskkonnaluba nr L.KKL.IV-204118 (KOTKAS):

https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?represented_id=&search=1&permit_nr=L.KKL.IV-

204118&owner_name=&issue_date_start=&issue_date_end=&valid_start_date_start=&valid_start_date_end=&permit_status=ISSUED&e

hak_ac_long_id=&db_ehak_label=&object_name=&permit_id=114683https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?represented_id

=&search=1&permit_nr=L.KKL.IV-

204118&owner_name=&issue_date_start=&issue_date_end=&valid_start_date_start=&valid_start_date_end=&permit_status=ISSUED&e

hak_ac_long_id=&db_ehak_label=&object_name=&permit_id=114683.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 104

sademevee kogumisbasseinide vett, tootmises tekkivat kvaliteedinõuetele vastavat puhastatud tööstusvett või

järvevett. Pärast niisutamist transporditakse tuhk konveieri otsa juurest kalluritega ladestusalale.

Vahelattu seisma jäänud tuha ladestamistehnoloogia

2016. aastal töötati koos uue tuha ladestamise kuivtehnoloogiaga välja ka „vahelattu seisma jäänud tuha“

käitlemise tehnoloogia. Tuhk on käsitletav „värske niisutatud tuhana“ 6 tunni jooksul peale vee lisamist

konveieri otsa juures. Pikemal seismisel käsitleda tuhka „vahelaos seisnud tuhana“. Siis muutub tuhk tolmavaks

ja tihendamisega ei ühtlustata niiskuse jaotumist tuhas. Peale hilinenud tihendamist on tuhk väiksema

tihedusega, mis omakorda vähendab ladestu mahutavust (10-15% võrra). Sellise tuha teke on erandlik.

„Vahelaos seisnud tuhk“ veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse

tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. Peale planeerimist

tuhk rullitakse 4 rulli ülesõiduga (staatiliselt). Planeerimise ja rullimise aeg peale tuha paigaldamist ei ole oluline.

„Vahelaos seisnud tuha“ (aga ka pikemalt kui 6 tundi ladestuskohal enne planeerimist seisnud tuha) käitlemisel

tuleb arvestada tolmu emissiooniga. Tolmamise maha surumiseks tuleb kasutada töötsooni niisutamist.

Tihendamisel saavutatakse skeleti tihedus 1,13 g/cm3.

Muudest keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamine

Muudest keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamisel kasutatakse vastavalt jäätmete omadustele

sobivat metoodikat. Kasutatakse Kukruse A-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud ja ladestuse keemiliste

protsesside käigus tekkinud materjalide (karbonaatne materjal, utmisjääk, peen-põlevkivi, jms)

ümberladestamiseks väljatöötatud metoodikat (OÜ Hendrikson & Ko, 2018) või Erra ja Purtse jõe reostunud

setete ladestamise jaoks väljatöötatud metoodikat (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2019). Siinkohal arvestatakse, et

materjalid võivad olla põlevkiviõliga jm utteprotsessi saadustega reostunud ehk ohtlikud jäätmed. Mujalt, sh

Kukruse jäätmehoidlast toodud jäätmete kavandatav ladestamisviis ei sõltu jäätmete liigilisusest – kogu

materjali käsitletakse ohtlikuna ja arvestatakse, et nad ei moodusta ladestamise järgselt vettpidavat kihti.

Seetõttu tuleb neid käidelda lähtuvalt prügilamäärusest. Neid saab ladestada vettpidavale põhjale, ladestamine

toimub kärgtehnoloogiaga (vt täpsemalt ptk 5.4).

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK dokumendis on

kirjeldatud kavandatava tegevuse üldiseid seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega ning arvestades

kogu algatamisotsusele vastavat ala. KSH I etapi aruandes on seoste kirjeldamisel keskendutud võimalike

asukohaalternatiivide alale. Detailse lahenduse KSH aruandes keskendutakse seoste kirjeldamisel

planeeringualale, mis on määratletud eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise järel (vt joonis 2).

3.1 MAAKONNAPLANEERING

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Maakonnaplaneeringu eesmärk on

kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad

ruumilise arengu põhisuunad ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks; koordineerida vastavalt valla

ja linna üldplaneeringuid; anda signaal investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade

kohta.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 104

Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala idas Kohtla-Järve linnalise

asustuse alaga (joonis 4). Planeeringuala on põhja, lääne ja lõuna suunast ümbritsetud rohelise võrgustikuga,

kattudes rohevõrgustikuga väikeses ulatuses planeeringuala servades. Ida-Virumaa roheline võrgustik on

esmalt määratud maakonna teemaplaneeringuga „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130). Maakonnaplaneeringuga

on täpsustatud rohelise võrgustiku piire (joonis 4), lähtudes nii maakonna arengu kui rohelise võrgustiku

sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustikuga

seotud tingimused üldplaneeringute koostamiseks.

VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala jääb maakonnaplaneeringus ära märgitud lubjakivimaardla alale

(joonis 4).

Joonis 4. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) joonisest „Ruumilised väärtused”.

Maakonnaplaneeringu koostamisel vaadati üle varemkehtestatud infrastruktuuri objektidega seotud

teemaplaneeringud. Kui teemaplaneeringu lahendus oli endiselt kaasaegne ja uuendamist ei vajanud, viidi see

sisse maakonnaplaneeringusse. Planeeringualaga piirneval ala kulgeb varemkehtestatud planeeringutest

maakonnaplaneeringu lahendusse sisse kantud orienteeruv maantee trassikoridor (joonis 5).

Planeeringuala

VKG tööstusjäätmete prügila eelvaliku ala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 104

Joonis 5. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) joonisest „Tehnilised võrgustikud”.

Eriplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringus välja toodud objektide ja alade ning nende

kohta määratud tingimustega, arvestades planeeringu täpsusastet. Maakonnaplaneeringuga on seatud

suunised üldplaneeringu koostamiseks, mida võetakse arvesse koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus.

Tööstusjäätmete prügila kavandamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringut täpsustava koostatava

Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega.

3.2 ÜLDPLANEERING

Lüganuse vald moodustati Kiviõli linna, Lüganuse valla ja Sonda valla ühinemise teel Vabariigi Valitsuse

22.06.2017 määrusega nr 102. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (vastu võetud 22.02.1995) § 141 lg-st 44

tulenevalt kehtivad kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku

omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku

omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või

liitumist kehtestati.

VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala jääb haldusreformieelse Lüganuse valla territooriumile. Vald

moodustati Lüganuse Vallavalitsuse 12.04.2013 määruse nr 2 alusel Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna

ühinemisel. Lüganuse valla haldusterritooriumil kehtivad kuni uue Lüganuse valla üldplaneeringu

kehtestamiseni ühinenud haldusüksustel kehtinud üldplaneeringud. Endise Lüganuse valla alal kehtib seega

Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 17.03.1999). Planeeringualal on tegemist tööstuse ja ladude maa-

alaga (joonis 6). Üldplaneeringu seletuskiri ei anna täpsemat selgitust tööstuse ja ladude maa-ala

juhtotstarbega ala jaoks sobiva maakasutuse kohta ning ei näe ka ette eraldi jäätmekäitlusega seotud

juhtotstarvet. Seletuskirja järgi on Ida-Viru maakonna jäätmemajanduse kava kohaselt perspektiivselt

Planeeringuala

VKG tööstusjäätmete prügila eelvaliku ala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 104

maakonna lääneosa prügi ladestamine ette nähtud Uikala prügilasse ning ohtlike jäätmete kogumine

lahendatakse mobiilsete kogumispunktide baasil, mis töötavad sobiva liikumisgraafiku alusel. Seletuskirjast ei

nähtu samas selgelt vastuolu prügila rajamiseks tööstuse ja ladude maa-ala juhtotstarbega alale, kuid

üldplaneeringus ei ole tööstusjäätmete prügila rajamise vajaduse ja võimalusega arvestatud. Kavandatava

tööstusjäätmete prügila rajamine kuulub sisuliselt tööstustegevuse hulka, seega võib pidada prügila rajamist

üldiselt kavandatud maakasutusega sobivaks.

Joonis 6. Väljavõte Lüganuse üldplaneeringu joonisest „Piirangud ja ettepanekud asulate tsoneerimine“.

Haldusreformijärgse Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Lüganuse valla üldplaneering

on vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus

23.01.2023 kuni 26.02.2023 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid aprilli alguses.

Üldplaneeringu täiendav avalik väljapanek toimus 24.07. – 25.08.2023 ja pärast seda toimuvad avalikud

arutelud, et tutvustada üldplaneeringusse viidud täiendusi ja muudatusi. Olulisemad muudatused võrreldes

jaanuaris-veebruaris 2023 avalikustatud lahendusega on seotud tuuleparkide kavandamisega. Tegemist ei ole

kehtiva strateegilise planeerimisdokumendiga, kuid arvestades, et varasemad planeeringud on kehtestatud

pikka aeg tagasi ja suures osas vananenud, on asjakohane arvestada ametkondade poolt kooskõlastatud ja

vastu võetud Lüganuse valla üldplaneeringu ajakohaseima lahendusega ja Lüganuse Vallavalitsuse poolt

saadava täiendava infoga.

Vastuvõetud üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et VKG kavandab rajada valla territooriumile

tööstusjäätmete prügilat, mille kavandamine toimub läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Seletuskirja

kohaselt arvestatakse üldplaneeringu koostamisel menetluses olevate VKG biotoodete tootmiskompleksi

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 104

Mõlema eriplaneeringu puhul arvestab üldplaneering eriplaneeringute asukoha eelvaliku käigus selgunud

sobivaima asukohaga ja määrab maakasutuse juhtotstarbe vastavalt maa-ala kasutusotstarbele, mis kantakse

üldplaneeringu lahendusse esimesel võimalusel. Vastuvõtmise järgselt avalikustamise läbinud Lüganuse valla

üldplaneering on arvestanud tööstusjäätmete prügila eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus selgunud

sobivaima asukohaga ja määranud sellel alal maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa (joonis 7).

Joonis 7. Väljavõte vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringust (maakasutusplaan seisuga 28.06.2023).

VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tuhavälja

katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) maakasutuse juhtotstarbeks 100% ulatuses jäätmekäitluse maa-ala

ning määrata Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320) maakasutuse juhtotstarbeks 35%

ulatuses jäätmekäitluse maa-ala. Eriplaneeringuga tehtavat ettepanekut kehtiva üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe täpsustamiseks arvestatakse koostatavas üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbe määramisel.

Detailse lahenduse koostamisel nähakse VKG tööstusjäätmete prügila jaoks vajalikus ulatuses ja asukohas ette

jäätmehoidla maa sihtotstarve.

Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatakse rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi.

Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rohelisest võrgustikust on välja jäetud Kohtla-Järve lubjakivikarjääriga

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 104

kattuv rohelise võrgustiku osa. VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala on siiski põhja, lääne ja lõuna

suunast ümbritsetud rohelise võrgustikuga. Seisuga 28.06.2023 kattub planeeringuala lääneserv väikeses

ulatuses rohelise võrgustiku alaga, kuid tegemist on asukohaandmete digitaliseerimise ebatäpsusega, mis on

teadaolevalt lubatud korrigeerida novembrikuu (2023) jooksul (kavandatav prügila jääb läänes piirnema

rohevõrgustiku alaga). Mõju rohelise võrgustiku toimimisele on käsitletud KSH aruande peatükis 5.6.1.

Üldplaneeringu lisa 2 „Tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade kriteeriumide täpsustamine, alade

määramine ja tingimuste väljatöötamine“ põhjal on määratud põhimõtteliselt sobivad alad tööstuslike

tuulikutega tuuleparkide arendamiseks. Potentsiaalsed tuulepargi alad erinevad maakonnaplaneeringus

määratud aladest. VKG tööstusjäätmete prügila planeeringualale põhimõtteliselt sobivat tuulepargiala ei jää.

Lähim võimalik selline ala asub kavandatavast biotoodete tehasest läänes (vt joonis 7, ala nr 43).

Üldplaneeringus antakse tingimused tuuleparkide arendamiseks, kuid arendusvõimalused selguvad

detailplaneeringu, KSH ja uuringute käigus. Varja tuulikupargi planeeringuala nr 1, nr 2 ja nr 3

detailplaneeringute aladel selguvad tuulikute rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringute ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena. Tööstusjäätmete prügila alale on lubatud

tuuleenergeetikat arendada prügila täitumise järgselt koostöös ja kokkuleppel prügila omaniku/käitajaga.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks põhimaanteelt nr 1 Tallinn-Narva

lõuna suunas Kohtla-Nõmme alevini viiva kavandatud orienteeruva maantee trassikoridor/arendatava maantee

osas. Üldplaneering teeb ettepaneku antud maanteelõik Ida-Viru maakonnaplaneeringust eemaldada, kuna

Lüganuse valla ja Transpordiameti koostöös on välja selgitatud, et puudub huvi ja vajadus arendada maanteed

riigimaanteena.

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Kohtla-Järve linnavolikogu 20.02.2008 otsusega

nr 265) kohaselt on võimaliku juurdepääsutee ja konveieri (transporditrassi) võimalik asukoht osaliselt

olemasoleval tootmise ja jäätmekäitluse maa juhtotstarbega alal ning osaliselt planeeritaval tootmise maa

juhtotstarbega alal (joonis 8).

Üldplaneeringuga ei ole lähedusse kavandatud elamumaa ega muu tundliku juhtotstarbega alasid.

Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve on seega sobiv transporditrassi kavandamiseks. Prügilat

teenindavat infrastruktuuri ei lahendata detailse lahenduse käigus, seda tehakse eraldiseisvalt

projekteerimistingimuste väljastamise kaudu.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 104

Joonis 7. Väljavõte Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu joonisest „Maakasutus“.

VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala läheduses kehtib endise Kohtla valla territooriumil kuni uue Toila

valla üldplaneeringu vastuvõtmiseni Kohtla valla üldplaneering (kehtestatud Kohtla Vallavolikogu 28.09.2012

määrusega nr 32). Üldplaneeringu maakasutusplaani põhjal on läheduses metsamajandusmaa ja väheväärtuslik

põllumajandusmaa (joonis 9). Maakasutusplaanile on kantud roheline võrgustik, mis Kohtla vallast välja jääval

alal ulatub ka planeeringuala servale. Rohelise võrgustiku ulatus vastab maakonnaplaneeringu lahendusele

(vt joonis 4).

Joonis 8. Väljavõte endise Kohtla valla üldplaneeringu kaardist „Maakasutusplaan“.

Planeeringuala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 104

Haldusreformijärgse Toila valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine algatati Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37. Toila valla üldplaneering on vastu

võetud Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 16. Vastuvõetud Toila valla üldplaneeringu lahenduse

(seisuga 08.09.2022) kohaselt on VKG tööstusjäätmete prügila planeeringualale lähimad alad, kus on määratud

kasutus- ja ehitustingimused, vähemalt ca 1,6 km kaugusel edelas asuv roheala ja väikeelamu maa-ala

(joonis 10).

Joonis 9. Väljavõte 30.03.2022 vastuvõetud Toila valla üldplaneeringu põhijoonisest (seisuga 08.09.2022).

3.3 KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGUD JA DETAILPLANEERINGUD

Koostatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu (algatatud

Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317) eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise objekti

asukohavaliku menetluse läbiviimine ja biotoodete tootmiskompleksi rajamise detailse lahenduse

väljatöötamine. Soovitakse leida biotoodete tootmiskompleksile parim võimalik asukoht, misjärel on võimalik

lahendada ehituslikud küsimused. Eriplaneeringu planeeringualaks määrati esialgu kogu Lüganuse valla

territoorium. Eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Viru Keemia Grupp AS.

VKG biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu I etapis valitud asukoht5 on VKG tööstusjäätmete prügila

planeeringuala läheduses, jäädes ca 0,3 km kaugusele (joonis 11). Raudteetranspordi juurdepääs biotoodete

tootmiskompleksini põhineb olemasoleval Nitfer Investments OÜ raudteel, mis kulgeb VKG tööstusjäätmete

5 Lüganuse Vallavolikogu võttis vastu 29.06.2023 otsusega nr 114 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 104

prügila planeeringualast vahetult läänes. Biotoodete tootmiskompleksi valitud asukoha ala hõlmab ka ala, mis

on vajalik raudteetranspordi juurdepääsu rajamiseks olemasolevalt Nitfer Investments OÜ raudteelt biotoodete

tootmiskompleksini.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek toimus 05.04.–

04.05.2023 ning avalikud arutelud toimusid mai alguses. Lüganuse Vallavolikogu võttis vastu 29.06.2023

otsusega nr 114 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande.

Käesoleva KSH aruande koostamise hetkeks ei ole kavandatava VKG biotoodete tootmiskompleksi detailse

lahenduse ega KSH aruande eelnõu veel valminud, kuid arvestades kavandatava tootmiskompleksi

eriplaneeringu eelvaliku ala paiknemisega ei ole kavandatavad tegevused vastuolus. Tegemist on ühe ja sama

arendaja (VKG AS) poolsete arendustega, millede asukoha valikud tehti üksteist arvestavalt.

Joonis 10. VKG biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu eelvaliku ala.

Koostatav Lüganuse vallas Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering (menetluses) on algatatud

Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 321. Lüganuse Vallavolikogu 21.12.2021 otsusega nr 18

muudeti Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsuste nr 319, 320 ja 321 teksti. Detailplaneering on algatatud

Varja Windfarm OÜ esitatud taotluse alusel. Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi parima võimaliku asukoha

valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste

detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev

(PlanS § 142): muudetakse detailplaneeringu eesmärgile vajalikus ulatuses punktis 1.5 nimetatud

teemaplaneeringut ja sellega ka kehtivat Lüganuse valla üldplaneeringut. Lüganuse Vallavalitsus edastas

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 104

Kobras OÜ-le 21.08.2023 tuulikupargi lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu, mis on kavas suunata

avalikule väljapanekule. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 11-st tuulikust koosnev tuulepark. Ehitatavad

positsioonid valitakse vastavalt KSH tulemustele ja liitumisvõimsusele. KSH VTK lisas 6 esitatud eskiisjoonise

põhjal asub lähim võimalik tuulikupositsioon VKG tööstusjäätmete prügila planeeringualast ca 3 km kaugusel

(joonis 12). Tuulikute maksimaalseks kõrguseks kavandatakse kuni 300 m maapinnast ja elektriliseks

võimsuseks kavandatakse vähemalt 3 MW.

Joonis 12. Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 detailplaneeringu eskiis (seisuga 23.02.2022).

Tuulikute asukohad ja parameetrid võivad detailplaneeringu koostamise käigus muutuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja

päikeseenergia käsiraamat“ (SEI, 2021) selgitab takistuse mõju tuulikute tööle järgnevalt: „Kõik looduslikud ja

tehisobjektid takistavad tuule sujuvat voolamist, vähendades tuule kiirust ja tekitades õhukeeriseid ehk

turbulentse, mistõttu tuleb tuulik paigutada eemale nii puudest, majadest kui muudest tuult segavatest

objektidest. Rusikareegel on, et tuuliku kõrgus peaks olema takistusest 10x kõrguse kaugusel või kaks korda

kõrgem.“6 Sedavõrd kõrge prügilaga rajamisega kaasneb reljeefi muutus, mis mõjutab prügila ümber õhu

liikumist. Arvestades tuulikute võimalike asukohtade ja VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala vahelise

kauguse (lähim kaugus ca 3 km) ning tuulikute ja kavandatava prügila kõrguste erinevusega, ei ole

kavandatavad tegevused üksteist välistavad. Kui tuulikud kavandatakse joonisel 12 kavandatud asukohta, jääb

prügila piisavale kaugusele, et mitte mõjutada tuulikute tööefektiivsust. Tuulikute asukohtade täpsustamisel

on igal juhul vajalik arvestada kavandatava prügila paiknemisega.

6 Õige peaks olema: Rusikareegel on, et tuulik peaks olema takistusest 10x kõrguse kaugusel või kaks korda kõrgem.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 104

Menetluses on ka Varja tuulikupargi detailplaneeringud aladele nr 1 ja 2, kuid need jäävad kavandatavast

tööstusjäätmete prügilast juba kaugemale (ala nr 2 alast nr 3 ca 2 km lääne suunas ja ala nr 1 veelgi kaugemale).

4. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 EELDATAV MÕJUALA

Eeldatavalt oluliselt mõjutatav keskkond hõlmab eelkõige planeeringuala, kus toimub kavandatava tegevuse

elluviimisel ehitustegevus, keskkonna ümberkujundamine ja ala kasutusaktiivsuse muutus, ning selle

lähiümbrust. Mõjutatava ala ulatus sõltub mõju liigist ja vastuvõtjast ning leevendavate meetmete

rakendamisest ning mõju erineb ka tegevuse erinevate etappide lõikes. Ulatuslikum on näiteks visuaalne mõju,

kuna rajatakse kõrge objekt, mis on kaugele nähtav. Samas ka visuaalne mõju sõltub erinevatest asjaoludest

(objektidest vastuvõtja ja prügila vahel ja nende kaugusest vastuvõtjast).

Planeeringualal kavandatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivate tahkete jäätmete ladestusala koos seda

ümbritseva taristuga (sademevee (valgvee) kraav ja hooldusteed). Lisaks nähakse planeeringualast välja jääval

alal ette olemasoleva sademevee kogumisbasseini rekonstrueerimine ja võimalik transporditrassi asukoht

jäätmete transpordiks lintkonveieri ja kalluritega. Kirjeldatud taristu on vajalik ohtlike jäätmete ladestuspaiga

käitamiseks. Täiendava taristu kavandamise ja võimaliku asukohaga on arvestatud ka mõjutatava ala

kirjeldamisel.

4.2 MAASTIK

Maastikuliselt jääb planeeringuala valdavalt Viru lavamaale, mis hõlmab Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni

Alutaguse madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja

maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome lahe

klimaatiline mõju ning inimtegevus. Piirkonnas on pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist mõjutatud

põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega. Põlevkivitööstusest on mõjutatud ka asustus ja teedevõrk. Viru

lavamaa idaosa on omandanud tööstus-linliku olemuse, rajatised ning maastikusilueti (Arold I., 2005).

Planeeringuala asub Kohtla-Järve linna ja olemasoleva tööstusala läheduses olemasoleva tööstusjäätmete

prügila ja selle juurde kuuluvate sademevee kogumisbasseinide kõrval. Planeeringuala maastik on

inimtegevuse poolt ümber kujundatud – loodusliku pinnakatte pealmine kiht on eemaldatud ja asendatud

põlevkivi töötlemise aherainega (kihi paksus 0,7-1,6 m, keskmiselt 1,2 m).

Planeeringuala servades ja piirneval alal põhja, lääne ja lõuna suunas on metsamaad. Kavandatava

transporditrassi võimalik asukoht ja rekonstrueeritav sademevee kogumisbassein asub olemasoleval

tööstusalal.

4.3 ASUSTUS

Planeeringualal ega lähiümbruses inimesi ei ela. Lähimad elu- või ühiskondlikud hooned asuvad Roodu külas

alast vähemalt ca 1,1 km kaugusel lõunas ja edelas. Kagu suunas asuvad elu- või ühiskondlikud hooned alast

vähemalt ca 1,25 km kaugusel. Planeeringualast 1,5 km raadiusesse jääb 11 elu- või ühiskondlikku hoonet,

millest enamik on eramajad, ning 2 km raadiusesse jääb 115 elu- või ühiskondlikku hoonet (ETAK, 09.05.2023).

Hooned on kavandatavast ladestusalast osaliselt eraldatud metsamaaga. Tihedamalt hoonestatud ala Kohtla-

Nõmme alevis jäävad planeeringualast ca 1,7 km kaugusele kagu ja lõuna poole ning Kohtla-Järve linna

tihedamalt asustatud ala jääb vähemalt 2,5 km kaugusele ida poole.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 104

Eriplaneeringu detailse lahendusega kavandatakse lintkonveieri ja juurdepääsutee võimalik asukoht VKG

tootmisterritooriumilt Lüganuse ja Kohtla-Järve linna piirilt ladestusala kagunurgani. Kavandatava

transporditrassi võimalik asukoht on olemasoleva tööstusjäätmete prügila serval olles Kohtla-Järve linna

lähimatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest eraldatud olemasoleva tööstusalaga. Kohtla-Uueküla küla lähimad

elu- ja ühiskondlikud hooned jäävad kavandatava transporditrassi võimalikust asukohast vähemalt ca 1,1 km

kaugusele. Kohtla-Järve linna territooriumil lahendatakse juurdepääsutee ja konveierliini paiknemine

eraldiseisvalt, projekteerimistingimustega.

Joonis 11. Rahvaarv (ruudustik 1 x 1 km) seisuga 01.01.2021 (rahvaarv: Statistikaamet, 30.06.2022; hooned:

ETAK, 09.05.2023; aluskaart: Maa-amet, 25.06.2023)

4.4 MAAKASUTUS JA MAAVARAD

Planeeringuala hõlmab riigiomandis oleva Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127), mis on 100%

ulatuses sihtotstarbeta maa, ja Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320), mis on 100%

ulatuses maatulundusmaa.

Tuhavälja katastriüksusel on varasemalt prügila rajamiseks ettevalmistatud põlevkivi killustikust alus, mis

moodustab tasase platoo, mida ümbritseb 1,6 kuni 3,5 m kõrgune ja 6 kuni 7 m laiune vall. Praegu on ala

kasutuseta, ala on osaliselt võsastunud ja osaliselt on ala vett mitteläbilaskva killustiku peenfraktsiooni tõttu

kaetud veega.

Alal on Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla (registrikaardi nr 16) 8. plokk, kus on aktiivse tarbevaruna

arvel 23 646 tuh m3 tsemendilubjakivi (joonis 14). Osaühingule VKG Tsement (registrikood 11436628, praegune

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 104

VKG Logistika OÜ) anti Keskkonnaameti 11.05.2018 korraldusega nr 1-3/18/1243 keskkonnaluba nr

L.MK/3300557 maavara kaevandamiseks Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldisel.

Joonis 12. Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla 8. plokk (Maa-amet, 14.06.2022)

Planeeringualast idas on Keemia vkt 2e (kü tunnus 32215:001:0058) ja Keemia vkt 3 (kü tunnus 32215:001:0065)

katastriüksus, mis on 100% ulatuses jäätmehoidla maa. Alast lõunas ja kagus on Kohtla metskond 4 (kü tunnus

43701:003:0330) ja Kohtla metskond 79 (kü tunnus 43701:003:0130) katastriüksus, mis on 100% ulatuses

maatulundusmaa. Planeeringualast välja jääval jäätmehoidla maa sihtotstarbega alal kavandatakse

olemasoleva sademevee (valgvee) kogumisbasseinide rekonstrueerimine. Detailse lahendusega kavandatakse

jäätmete transpordiks tootmisterritooriumilt ladestusalani ka lintkonveieri ja juurdepääsutee võimalik asukoht,

mis läbib planeeringualast välja jääval alal jäätmehoidla maa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusi

(Keemia vkt 3t (kü tunnus 32215:001:0065), Keemia vkt 2h (kü tunnus 32215:001:0036), Keemia vkt 4t (kü tunnus

32215:001:0066)).

Planeeringualal on tegemist riigiomandis olevate katastriüksustega ning taristu võimaliku asukoha alal on

VKG-le või riigiomandisse kuuluvad katastriüksused (joonis 15). Riigiomandisse kuuluvate katastriüksuste

valitseja on riigi kinnisvararegistri andmeil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus

Maa-amet (Keemia vkt 3t, kü tunnus 32215:001:0065; Keemia vkt 4t, 32215:001:0066; Vaheküla haljasala P1, kü

7 Keskkonnaluba nr L.MK/330055 (KOTKAS):

https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?represented_id=&search=1&permit_nr=L.MK/330055&owner_name=&issue_date_start=&is

sue_date_end=&valid_start_date_start=&valid_start_date_end=&search_location=&permit_status=ISSUED&permit_id=109072.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 104

tunnus 32215:001:0076) või RMK (Kohtla metskond 4, kü tunnus 43701:003:0330; Kohtla metskond 79, kü

tunnus 43701:003:0130) (Riigi kinnisvararegister, 10.05.2023).

Joonis 13. Katastriüksuste omandivorm (katastriandmed: Maa-amet, 14.06.2023; aluskaart: Maa-amet,

25.06.2023).

4.5 GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Planeeringualal, täpsemalt Kohtla-Saka lubjakivimaardlaga hõlmatud Tuhamäe kinnistul, on Kvaternaari setete

looduslik kogupaksus 3,7 - 7,2 m. Setted on esindatud helehalli- kuni tumepruuni saviliiva ja liivsaviga (kohati

ka saviga ja allosas ka saviliivmoreeniga) ning selle peal lasuva turbaseguse mulla kihiga, mille paksus on vaid

0,3 - 0,7 meetrit. Tuhamäe kinnistu osas katavad looduslikke Kvaternaari setteid täiendavalt tehnogeensed

setted (põlevkivi töötlemise aheraine). Selle kihi paksus on 0,7 - 1,6 m (keskmiselt 1,2 m). Kvaternaarisetete all

levivad Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku (O2uh) lademe lubjakivid ning nende all omakorda Lasnamäe lademe (O2ls),

Aseri lademe (O2as) ja Kunda lademe (O2kn) lubjakivid (keskmine paksus 7,1 m) (OÜ Inseneribüroo Steiger,

2015).

Kavandatava transporditrassi võimaliku asukoha ala jääb olemasoleva tööstusjäätmete prügila servale, kus on

eeldatavalt samuti tegemist tehnogeensete setetega.

Kohtla-Järve II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2012) ajal jäid mõõdetud

põhjaveetasemed puuraukudes 1,0–2,4 m sügavusele maapinnast absoluutkõrguste 45,9–46,2 m vahemikku

(puuraugud asuvad täielikult planeeringualal). Kohtla-Järve IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, 2015) ajal jäid mõõdetud põhjaveetasemed uuringuruumi puuraukudes 1,2–4,0 m

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 104

sügavusele maapinnast absoluutkõrguste 45,9–46,8 m vahemikku. Mõõdetud veetasemed iseloomustavad

kõrgveehooaega.

Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjavee tase järgib üldjoontes reljeefi, kuid lokaalset liikumissuunda

prügila ümbruses mõjutab kraavide paiknemine. Suures plaanis liigub kvaternaarisetetes olev põhjavesi

edelasse Kohtla jõe poole, vee liikumist mõjutab ka prügila ümbruses olev ulatuslik kuivenduskraavide

võrgustik.

Planeeringualal levib aluspõhjas põhjavesi Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Siluri-Ordoviitsiumi

veekihtides. Joonisel 16 on kujutatud erinevate veekihtide isohüpsid, põhjavee liikumissuund on isohüpsidega

ristipidises suunas. Ordoviitsium-Kambriumi veekihis leviva põhjavee peamine liikumissuund on valdavalt lääne

ja loode/põhja suunas, Silur-Ordoviitsiumi veekihis oleva vee peamine liikumissuund on läände.

Joonis 16. Väljavõte Maa-ameti 1:50 000 geoloogilisest baaskaardist (hüdrogeoloogia teemakaardist).

Planeeringualal levib neli põhjaveekogumit (loetelus järjestus maapinnalt sügavuse suunas) (EELIS, 10.05.2023):

- Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum,

- Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas,

- Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum,

- Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum levib kvaternaarisetete all levivates lubjakivides, vesi

liigub idast läände. Planeeringuala idaosas on põhjavesi surveline (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023a).

Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlase paksusega ning kogumi põhjavesi on valdavalt kaitsmata või

nõrgalt kaitstud (joonis 18). Lamavaks veepidemeks on õhuke Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb

Türisalu kihistu argilliidist, Leetse kihistu glaukoniitliivakivist ja Toila kihistu savikate vahekihtidega

glaukoniitlubjakivist (Marandi, A., jt, 2019 (algallikas: Perens jt., 2012)). Veepideme vertikaalne

filtratsioonikoefitsent on ~10−6 m/ööpäevas (Marandi, A., jt, 2019 (algallikas: Perens & Vallner, 1997; Marandi

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 104

jt., 2013)). Põlevkivikaevanduste ja sellega seotud tööstus- ja jääkreostusobjektidega seostuvad

põhjaveekogumis esinev orgaaniline reostus.

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas levib liivakivides, mille paksus on 13-

14 m. Liivakivi kiht moodustab survelise Ordoviitsiumi-Kambriumi veekogumi, kus vesi liigub samuti prügila

piirkonnas idast läände. Selle kihi survetase jääb ülemise Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumi tasemest 5–6 m sügavamale – absoluutkõrgusele 46–41 m ümp. Liivakivide all algab

Kambriumi savidest koosnev Lontova veepide (joonis 17) (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023a).

Joonis 17. Olemasoleva tööstusjäätmete ala ja lähiümbruse (iseloomustab ka piirnevat planeeringuala)

skemaatiline ida-lääne-suunaline geoloogiline läbilõige (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023).

Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi hinnangu põhjal on sügavamad põhjaveekogumid heas keemilises ja

koguselises seisundis. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas keemilises ja

koguselises seisundis. Koguseline seisund on halb tulenevalt piirkonna kaevanduste tegevusest (veekõrvalduse

tõttu) ja seisund ei parane enne nende sulgemist (Marandi et al., 2020). Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumi halb keemiline seisund oli 2020. a põhjustatud ühealuseliste fenoolide ülemäärase sisalduse

ja kõrgenenud keemilise hapnikutarbe tõttu (Keskkonnaagentuur, 2023).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 104

Joonis 148. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi (Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi)

kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest ja puurkaevud planeeringualal ja läheduses (aluskaart ja põhjavee

kaitstus: Maa-amet, 25.06.2023; puurkaevud: EELIS, 14.06.2023)

Planeeringuala läheduses on Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

piirkonnad.

Kohtla-Nõmme ühisveevärgi vesi tuleb Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi puurkaevust (katastri nr

54199) ja Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi puurkaevust (katastri nr 4787), mis asuvad vähemalt

ca 2,5 km kaugusel planeeringualast. Puurkaev nr 4787 on alates 2018. aasta märtsist reservis. Kohtla-Nõmme

puurkaevude veekvaliteedinäitajad jäävad III kvaliteediklassi, seda kloriidide sisalduse alusel. Puurkaevu

nr 54199 vesi jääb III kvaliteediklassi ka mangaani sisalduse põhjal. (Ruum ja Keskkond OÜ, 2019)

Kohtla-Järve linna ühisveevärgi puurkaevud asuvad veelgi kaugemal. Lähimad on Järve linnaosas asuvad Lõuna

veehaarde kaevud. Puurkaevud avavad Kambrium-Vendi veekihti ja on põhiliselt reservis (AS Infragate Eesti,

2014).

Lähim Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) ja VEKA andmebaasi kantud puurkaev olmevee saamiseks

on planeeringualast ca 1,5 km kaugusel kagus asuv 1948. aastal rajatud puurkaev (katastri nr 2220), mille

sügavus on 250 m ja mis saab vee Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumist. Lisaks asub ca 1,8 km kaugusel

edelas 2021. aastal rajatud puurkaev (katastri nr 63354), mille sügavus on 35 m ja mis saab vee Ordoviitsiumi

Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist. Teised olmevee puurkaevud asuvad vähemalt ca 2 km kaugusel.

Piirkonnas on nii sügavaid Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumist kui ka madalaid Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogumist vett saavaid kaeve (EELIS, 10.05.2023; VEKA, 10.05.2023).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 104

Põhjavee kvaliteedi hindamisel saab lähtuda keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete

põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ esitatud piirväärtustest (künnisarv ja piirarv). Määruses on seatud ohtlike

ainete sisalduse künnisarv, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee

kvaliteet heaks ning piirarv, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi saastunuks ja tuleb rakendada

meetmeid saastatuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks, välja arvatud juhul, kui on tegemist

loodusliku saastatusega. Joogivee puhul on lisaks sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ esitatud

piirsisaldused.

Ei ole teada, et lähimatest olmevee kaevudest oleks võetud veeproove ohtlike ainete sisalduse määramiseks.

Planeeringualast ca 2,1 km kaugusel asuv olmevee puurkaev (katastri nr 19635) on EELIS andmebaasis

määratud seirejaamana SJB3422000. Kaevust võeti 2020. ja 2021. aastal veeproove LIFE IP CleanEST projekti

raames. Veeproovides ei tuvastatud naftasaaduste, fenoolide ega PAH komponentide esinemist. Vees tuvastati

raskmetallide (Ba, As, Zn, Cu, Ni) esinemist alla keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 piirarvu ja

sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 esitatud piirsisalduse. Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise

töödeaegse seire raames 2019. ja 2020. aastal samast puurkaevust võetud veeproovides ei tuvastatud

naftasaaduste, fenoolide ega BTEX komponentide esinemist. Veeproovides tuvastati arseen, mille sisaldus jäi

alla keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 piirarvu ja sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61

piirsisalduse. Ühes veeproovis tuvastati naftaleen, mille sisaldus jäi alla keskkonnaministri 04.09.2019 määruse

nr 39 piirväärtuse.

Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise töödeaegse seire raames võeti perioodil 2018–2022 üks kord poolaastas

veeproove Kiku talu kaevust (X=6585303, Y=681070), mis jääb planeeringualast ca 1,2 km kaugusele lõunasse.

Kaev ei ole VEKA andmebaasi kantud, kuid on EELIS andmebaasis määratud seirejaamana SJB3460000.

Valdavalt jäid ohtlike ainete sisaldused alla määramispiiri. Seireproovides ei tuvastatud kordagi fenoolide

esinemist. Ühes seireproovis tuvastati keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 esitatud piirarvu ületav

naftasaaduste sisaldus ja künnisarvu ületavaid BTEX komponentide sisaldusi ning kahes seireproovis tuvastati

naftaleen, mille sisaldus jäi alla keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 piirväärtuste.

Planeeringuala serval ja veidi kaugemal on olemasoleva tööstusjäätmete prügilast lähtuva mõju hindamiseks

mitmeid hüdrogeoloogilise uuringu puurkaeve, mis asuvad erinevates veekihtides (Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Lasnamäe-Kunda veekihis, Ordoviitsium-Kambriumi veekihis). Põhjaveeseiret

teostatakse VKG Oil AS poolkoksiprügila ja tuhaväljaku läheduses paiknevatest seirekaevudest 1 kord 5 aasta

jooksul. Viimane seire teostati 12.02.2020. Ka Kohtla jõe läheduses on hüdrogeoloogilise uuringu puurkaeve.

Neist enamik on kantud EELIS andmebaasi seirejaamadena (EELIS, 10.05.2023).

Planeeringualast itta jääb Kohtla-Järve tööstuskompleksi jääkreostusobjekt (JRA0000002), kus on tegemist

pinnase ja põhjavee reostusega. Ala hõlmab olemasolevat tööstusjäätmete prügilat ja tootmisterritooriumi

tervikuna. Alal on pinnas ja põhjavesi reostunud põlevkiviõli, fenoolide, tolueeni, ksüleenide, stüreeni,

naftaleeni, PAH-ide, indeenirea süsivesinike ja arseeniga (As) (EELIS, 10.05.2023). Tegemist on varasemalt

toimunud tööstusliku tegevuse ja toona kasutatud ladestusmetoodikatest tulenenud reostusega. Digimise

täpsust arvestades võib öelda, et määratletud jääkreostusobjekt piirneb planeeringualaga idas ning hõlmab

rekonstrueeritava sademevee kogumisbasseini ja kavandatava transporditrassi võimalikku asukohta. Tegemist

on varasemalt toimunud tööstusliku tegevuse ja toona kasutatud ladestusmetoodikatest tulenenud

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 104

reostusega. Jääkreostusobjekti ulatust ei ole korrigeeritud pärast fenoolisoo 1 ohutustamist8. Kavandatava

ladestusalaga kattuva lubjakivikarjääri geoloogilise uuringu (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2015) puursüdamikud

ei viidanud pinnasereostuse olemasolule. Mäeeraldise alal tehtud uuringute ja kaevandamise loa KMH raames

ei peetud vajalikuks täiendavate pinnasereostuse analüüside tegemist, kuna ei ole tõenäoline, et

tehnogeensete setete kiht sisaldaks saasteaineid üle tootmispiirkonna pinnastele lubatud normide, mis on

määratud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

Olemasolevatest prügila sademevee tiikidest ca 40 m läänes Kvaternaarisetetes levivast pinnaseveest 2023.

aasta veebruaris võetud veeproovide analüüsitulemused näitasid, et veeproovide vahel olulisi erinevusi pole,

mõlemad proovid on reostunud vaid vähesel määral ja pH on neutraalne (7,4) või kergelt aluseline (8,8).

Üksikute ühendite sisaldused ületavad veidi künnisarvu (mõned fenoolid, benseen, tolueen). Võrreldes

olemasoleva prügila nõrgvee (joonisel 19 proovivõtukoht „VT1“) ja kraaviveega (joonisel 19 proovivõtukoht

„kraav“) on pinnasevesi väga vähe reostunud. Pinnasevee osas on olukord sarnane 2010. a uuringute aegse

seisundiga. Sellest saab järeldada, et olemasolevast prügilast läände kvaternaarisetetesse prügila nõrgveest

lähtuv reostus ei levi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023a).

Joonis 19. 16.02.2023. a proovivõtukohtade paiknemine (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023a).

VKG teeb pidevalt seiret tööstusjäätmete prügila põhjavee seirekaevus nr 18399, kus on tuvastatud kõrgeid

BTEX, 1-aluseliste fenoolide ja 2-aluseliste fenoolide sisaldusi. Tegemist on 17,4 m sügavuse Ordoviitsiumi Ida-

Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi puukaevuga. BTEX summa on viimase 10 aasta jooksul olnud keskmiselt

ca 480 µg/l ja maksimaalselt 1062,5 µg/l. 1-aluseliste fenoolide sisaldus on olnud keskmiselt ca 11 100 µg/l ja

8 2018-2020 ohutustati 14 ha suurune fenoolisoo ala. Fenoolisoo puhastamiseks rajati kraavid, millega puhas vesi juhitakse fenoolisoost

mööda Varbe peakraavi ja edasi Kohtla jõkke. Rajatud on pumpla ja survetorustik, mille abil pumbatakse reostunud vesi fenoolisoost

poolkoksiprügila nõrgveekraavi ja sealt puhastusseadmetesse.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 104

maksimaalselt 18 640 µg/l. 2-aluseliste fenoolide sisaldus on olnud keskmiselt ca 4400 µg/l ja maksimaalselt

15 500 µg/l. Fenoolide summa on olnud keskmiselt ca 13 450 µg/l ja maksimaalselt 22 500 µg/l.

Seiretulemused iseloomustavad seega jääkreostuse olemasolu planeeringuala vahetus läheduses.

16.02.2023 võetud proovitulemuste alusel oli fenoolide kogusisaldus Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumit avavates seirekaevudes 18399 ja 19768 (vt asukohad joonisel 19) suurusjärgus 10 000 μg/l.

Benseeni sisaldus oli suurusjärgus 200–300 μg/l, mis on kordades suurem kui piirarv. Künnisarvu ületasid veel

tolueeni, etüülbenseeni, stüreeni, ksüleenide ja PAH-dest naftaleeni sisaldused. Ka naftasaaduste sisaldused

olid kõrged – 500 ja 1500 μg/l. Võrreldes 2010. aastaga ei ole reostus vähenenud: vastupidi, fenoolide ja

naftasaaduste sisaldused on isegi kõrgemad ja vesi on jätkuvalt väga tugevalt reostunud. Põhjuseid on mitmeid

(IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023a):

• Esiteks, prügila ala geoloogiline ehitus – põhja- ja idaosas on pinnakate väga õhuke ega kaitse

allapoole jäävat põhjavett. Vastupidi, selles piirkonnas on nõrgvesi ja Ordoviitsiumi lubjakivide

põhjavesi ühenduses ja saasteained liiguvad pidevalt otse allapoole põhjavette.

• Teiseks on varasematel aegadel aastakümnete jooksul toimunud kontrollimatu ladestamise käigus

niivõrd ulatuslik reostamine, mille tagajärjed ei kaogi mõnekümne aastaga.

• Lisaks on aja jooksul eksisteerinud lasundis kuumenemiskoldeid, kus toimub hapniku vaeguses

muundumata põlevkivi ja orgaanikarikka poolkoksi utmine, mille tulemusena tekkinud utmisproduktid

(naftasaadused, fenoolid, lenduvad süsivesinikud) imbuvad gravitatsiooni mõjul allapoole, täites

lubjakivide lõhed. See protsess toimuks ka ilma nõrgveeta.

Kuna põhjavesi liigub prügila all lubjakivides idast läände, on vesi vaatluskaevudes tugevalt reostunud. See

protsess jätkub eeldatavasti veel aastasadu või -tuhandeid.

4.6 PINNAVESI

Planeeringualast põhja, lääne ja lõuna suunas on maaparandussüsteemide ala (joonis 20). Põhja ja lääne pool

on maaparandussüsteemi 1107070010010 reguleeriv võrk TUHAVALJA 1/PU-54 KOHTLA, kus

maaparandussüsteemi alla 10 km2 valgalaga eesvool jääb ca 0,5 km kaugusele kavandatavast ladestusalast.

Lõuna pool jääb maaparandussüsteemi 1107070010020 reguleeriv võrk TUHAVALJA 2/PU-54 KOHTLA

planeeringuala vahetusse lähedusse. Maaparandussüsteemi alla 10 km2 valgalaga eesvool läbib väikeses

ulatuses planeeringuala edelanurka (Maa-amet, 15.06.2023).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

44 / 104

Joonis 20. Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused planeeringualal ja läheduses

(kitsendused ja aluskaart: Maa-amet, 15.06.2023).

Kohtla jõgi (VEE1070700) asub planeeringualast ca 1 km kaugusel lõunas ning Varbe peakraav (VEE1071100)

asub ca 1,3 km kaugusel põhjas (EELIS, 11.05.2023).

Varbe peakraav ei ole määratletud pinnaveekogumina. Tegemist on maaparandussüsteemi 1107110020000

riigi poolt korrashoitava ühiseesvooluga (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldusele nr 274).

Kohtla jõgi on määratletud pinnaveekogumina (1070700_1, Kohtla). Veekogumi koondseisund on 2021. aasta

seisuga hinnatud halvaks. Keemiline seisund on hinnatud halvaks. Seire põhjal on olnud halvad näitajad TBT

vees, fluoranteen ja pentaklorofenool vees, antratseen, benso(a)püreen, benso(k)fluoranteen ja plii settes.

Ökoloogiline potentsiaal on hinnatud halvaks. Seire põhjal on olnud mittehead elemendid

vesikonnaspetsiifilised saasteained (SPETS), suurselgrootud ja kalastik. Mittehea seisundi põhjusena on välja

toodud jääkreostus (põlevkivi keemiatööstus ja kaevandamine), Püssi pais (varem Sillaoru pais) ja jõesängi

muutmine (KeM, 2022). 2018. aastal Ida-Vrumaal alguse saanud Eesti suurima jääkreostuse likvideerimise

projekti käigus on Kohtla jõest eemaldatud 77 000 m3 reostunud pinnast ja setteid.

Kohtla-Järve tööstuskompleksi jääkreostusobjekt (JRA0000002) ulatub planeeringuala idaservale ning hõlmab

rekonstrueeritava sademevee kogumisbasseini ja kavandatava transporditrassi võimalikku asukohta (EELIS,

10.05.2023). Jääkreostusobjekti alal on pinnas ja põhjavesi reostunud varasemalt toimunud tööstusliku

tegevuse ja toona kasutatud ladestusmetoodika tõttu.

2015. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tehtud reostusuuringu kohaselt on tööstusprügila

piirdekraavist ning sellest põhja- ja läänepoolsetele märgaladele (joonis 21, „fenoolisoo 1“ ja „fenoolisoo 2“)

Kohtla jõgi

1107070010010

1107070010020

Planeeringuala

Kavandatava transporditrassi võimalik asukoht

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

45 / 104

valgunud pinnavesi äärmiselt saastunud ning põhjustab Kohtla jõe ülemjooksu saastumist. Eriti oluline on

suurveeperioodide saastekoormus. Nähti, et saastunud pinnavee suunamine tööstusprügila piirdekraavidest

suletava tööstusprügila pumpla kaudu regionaalsele puhastusseadmele on edasiste puhastustööde vältimatu

eeltingimus (EKUK OÜ, 2015).

Praeguseks on loodud võimalus tööstusprügila piirdekraavide saastunud pinnavee suunamiseks

reoveepuhastisse ning teostatud Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise tööd, mis

toimusid 2018. detsemberist kuni 2022. detsembrini. Puhastustöödega alustati Vahtsepa kraavist ja järk-järgult

liiguti mööda jõge allavoolu. Puhastustöid teostati kolmes osas - esimeses osas alustati fenoolisoo

ohutustamisega, teises osas puhastati Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi ning kolmandas osas Purtse jõe lõik, mis

asub Püssi ja Lohkuse paisu vahel. Puhastustööde projekt lõppes 2022. aasta detsembris. Tööde tulemusena

on oodata jõgede seisundi paranemist.

Joonis 21. Reostunud pinnaveega alade „fenoolisoo 1“ ja „fenoolisoo 2“ paiknemine (EKUK, 2015).

Planeeringualal on veeala, mis on alale kujunenud varasemalt nõukogude ajal prügila jaoks ettevalmistatud

aluse vett mitteläbilaskva killustiku peenfraktsiooni tõttu. Ettevalmistatud ala ümbritsevad vallid ja puudub

äravool, mis takistavad sademevee äravoolu ja mille tagajärjel ongi alale kujunenud veega kaetud ala.

Läheduses on ka olemasoleva tööstusjäätmete prügilaga ja muu VKG tööstuse territooriumiga seotud

kogumisbasseinid. Kavandatava transporditrassi võimalikus asukohas on ka olemasoleva tööstusjäätmete

prügilaga ja kogumisbasseinidega seotud kraavid.

Lähedusse jäävad EELIS andmebaasi kantud seirejaamad Kohtla-Järve tööstuspiirkonna põhjapoolne äravool

(VKG kraav) (SJB3345000) ja seirejaam VKG kraavi alamjooks (SJB3342000), kus on võetud pinnavee proove

seoses LIFE IP CleanEST projektiga (joonis 22) (EELIS, 11.05.2023). Seirepunktidest on võetud veeproove ka

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

46 / 104

Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise töödeaegse seire raames (vastavalt seirepunkt nr 6 ja 7).

VKG kraaviks nimetatakse maaparandussüsteemi TUHAVALJA 2/PU-54 KOHTLA (1107070010010) eesvoolu (vt

joonis 22).

Pinnavee kvaliteedi hindamisel saab lähtuda keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete

ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate

muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud

tegevused“ esitatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustest.

Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise töödeaegse seire raames jäid seirepunktis nr 6 ja 7 BTEX

komponentide ja naftasaaduste sisaldused valdavalt alla määramispiiri. Üksikutel seirekordadel tuvastati BTEX

komponentide ja naftasaaduste esinemist. BTEX komponentide sisaldus ei ületanud piirväärtusi. Ühel

seirekorral tuvastati mõlemas seirepunktis piirväärtust ületav naftasaaduste sisaldus. Seireperioodi vältel

tuvastati seirepunktis kohati erinevate PAH komponentide ja 1-aluseliste fenoolide esinemist. Suurimat lubatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtust ületavaid PAH komponentide sisaldus tuvastati vaid ühel seirekorral

seirepunktis nr 7. Mõlemas seirepunktis esines kogu seireperioodi vältel kohati aasta keskmist keskkonna

kvaliteedi piirväärtust ületavaid benso(a)püreeni ja fluoranteeni sisaldusi. 1-aluseliste fenoolide sisaldus ei

ületanud piirväärtusi ning seireperioodi lõpus jäi sisaldus valdavalt valla määramispiir. Kogu seireperioodi vältel

tuvastati piirväärtust (10 µg/l) ületavaid arseeni sisaldusi, mis küündisid kuni 27 µg/l.

VKG Oil AS keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-198338 on määratletud VKG Oil heitvee väljalask IV002

(X=6587871; Y=681711), mille asukoht on prügila sademevee kogumisbasseinide lähistel asuvas kraavis

(joonis 22). Kraav suubub VKG kraavi jääkreostuse ohutustamise töödeaegse seire proovivõtukohtadest

ülesvoolu. Kraavi (kuhu on heitvee väljalask) koondub tootmisterritooriumi sademevesi ja ümbritseva ala

sademevesi ning seirepunktis tehtav seire peegeldab seega mitte ainult sademeveebasseinide veekvaliteeti,

vaid iseloomustab tootmisterritooriumilt pärinevat veekvaliteeti laiemalt. Väljalaskme seire raames

analüüsitakse mitmeid veekvaliteedi näitajaid, sh ohtlike ainete (naftasaadused, ühealuselised fenoolid ja

kahealuselised fenoolid) sisaldust. Seireperioodi 2016–2022 tulemuste põhjal on naftasaaduste, 1- ja

2-aluseliste fenoolide, pentaklorofenooli, naftaleeni, antratseeni, fluoranteeni ja benso(a)püreeni sisaldus

väljalaskmes valdavalt olnud alla määramispiiri või selle lähedal. Kogu seireperioodi vältel on määratud

sisaldused olnud oluliselt madalamad kui keskkonnakompleksloas määratud suurim lubatud sisaldus.

Nonüülfenooli (4-nonüülfenool) esinemine ei ole loa kohaselt lubatud ja senises seires ei ole selle esinemist

tuvastatud. Seiratakse ka erinevate raskmetallide sisaldust. Periood 2016–2022 seire raames on tuvastatud vase

(Cu), arseeni (As) ja tsingi (Zn) suurimat lubatud sisaldust ületavaid tulemusi, kuid viimastel aastatel on neist

ületanud lubatud sisaldust vaid As.

Olemasolevat prügilat ümbritsevad kraavid ja nende suublaks olevad sademevee basseinid on kompleksloa

kohaselt isoleeritud keskkonnast 1,5 mm kilega. Loa kohaselt on sademevee kogumisbasseinide liigse täitumise

korral võimalik kogumisbasseinide vee juhtimine kraavi, kuid VKG edastatud info kohaselt ei ole seni olnud

vajadust kogumisbasseinide vee juhtimiseks suublasse.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

47 / 104

Joonis 22. VKG Oil heitvee väljalaskme IV002 ning Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise

töödeaegse seire proovivõtukohad (aluskaart: Maa-amet, 16.06.2023)

Vastavalt kompleksloale kasutatakse kogumisbasseinidesse kogunenud vett vajadusel Petroter tuha

niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme

(pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m). Teadaolevalt vee tagastustorustikku rajatud ja

pumpamist rakendatud ei ole. Varuvariandina kasutatakse tuha niisutamiseks ka Konsu järvest võetavat

pinnavett EELIS-sse kantud pinnaveehaarde (PIH0000024) (EELIS, 11.05.2023) kaud. OÜ-le VKG Energia on

väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-204118, mille kohaselt on Konsu veehaardest lubatud veevõtt

7 500 000 m3/a. Järv asub VKG tootmiskompleksist ca 25 km kaugusel kagus. Vee kasutamiseks on rajatud

taristu vee juhtimiseks tootmiskompleksi.

Konsu järv on 141,2 ha suurune järv, mille valgala on 27 km2. Järve keskmine sügavus on 5,8 m. Järve suubub

Konsu kanal (VEE1064100) ja Lähtepää jõgi (VEE1064203) (EELIS, 11.05.2023).

4.7 TAIMESTIK JA LOOMASTIK

Planeeringuala läheduses ei asu kaitsealasid (EELIS, 25.06.2023).

Lähim kaitsealuse loomaliigi leiukoht on kavandatavast ladestusalast ca 1,8 km kaugusel asuv II kategooria

kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9128084). Leiukoha viimane kinnitatud vaatlus toimus 2019. aastal

(EELIS, 25.06.2023).

Lähimad kaitsealuste taimeliikide leiukohad on kavandatavast ladestusalast põhjas, läänes ja edelas asuvad II

ja III kategooria taimeliikide leiukohad. Neist lähim on ca 0,35 km kaugusel läänes asuv III kategooria liigi

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

48 / 104

laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) leiukoht KLO9347223 (EELIS, 25.06.2023). Alast 3 km raadiusesse

jäävad järgmiste II kategooria liikide leiukohad: väike käopõll (Listera cordata) ja kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)). Alast 3 km raadiusesse jäävad järgmiste III kategooria liikide leiukohad: aas-karukell (Pulsatilla

pratensis), hall käpp (Orchis militaris), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), karukold (Lycopodium

clavatum), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata), vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii), roomav öövilge (Goodyera repens), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine) ja suur käopõll (Listera ovata). Valdavalt on tegemist 2022. aasta juulis tehtud

vaatlustel tuvastatud leiukohtadega.

Planeeringualast põhja ja lääne suunas asub mitmeid vääriselupaiku, millest lähim jääb kavandatavast

ladestusalast ca 0,65 km kaugusele põhja (EELIS, 25.06.2023).

Kavandatava transporditrassi võimaliku asukoha alal ega selle läheduses looduskaitsealuseid objekte ei ole

(EELIS, 25.06.2023).

Andmebaasi eElurikkus andmetel (seisuga 11.05.2023) on piirkonnas kirjeid suhteliselt vähe. Kavandataval

ladestusalal on märgitud rõngusside hõimkonda kuuluva Aulophorus furcatus kirjanduspõhine kirje. Alast

ca 0,6 km kaugusel läänes on andmebaasis 17.11.2020 registreeritud III kaitsekategooria liigi hallõgija (Lanius

excubitor) kirje. Alast ca 1 km kaugusel lõunas on 28.05.2021 registreeritud kirjed mitmete linnuliikide kohta,

sh III kategooria rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hoburästas (Turdus viscivorus) ja

väiketüll (Charadrius dubius). Alast ca 1 km kaugusel kagus on 27.05.2019 samuti registreeritud kirjed mitmete

linnuliikide kohta, sh III kategooria liigid punaselg-õgija (Lanius collurio), väänkael (Jynx torquilla) ja ristpart

(Tadorna tadorna). Lisaks on alast põhjas 2007. aastal registreeritud kirjed mitmete linnuliikide esinemise kohta.

Alast lääne suunas on riikliku keskkonnaseire saarma seire alamprogrammi seireala NF08 (SJA6920000) ja

riikliku keskkonnaseire ulukite jäljeloenduse alamprogrammi seireala 307 (SJB2265000) (EELIS, 11.05.2023).

Ulukite jäljeloendusalal tehti loendust 2021. aastal, mil tuvastati järgimised liigid: nurmkana (Perdix perdix, 8 tk),

laanepüü (Tetrastes bonasia, 1 tk), metsis (Tetrao urogallus, 2 tk), orav (Sciurus vulgaris, 2 tk), metsnugis

(Martes martes, 3 tk), kährik (Nyctereutes procyonoides, 5 tk), rebane (Vulpes vulpes, 11 tk), halljänes (Lepus

europaeus, 2 tk), valgejänes (Lepus timidus, 1 tk), ilves (Lynx lynx, 5 tk), metskits (Capreolus capreolus, 39 tk),

metssiga (Sus scrofa, 13 tk), põder (Alces alces, 9 tk) (KESE, 11.05.2023).

Ala jääb Kohtla-Nõmme jahipiirkonda (JAH1000331) (EELIS, 11.05.2023). Kohtla-Nõmme jahipiirkonna kohta

Kohtla-Nõmme Jahtkond MTÜ-lt saadud info põhjal on piirkonnas jahiulukite populatsioon heas seisundis ja

tegemist on olulise jahialaga. Eelkõige on piirkonnas oluliseks planeeringualast läänes asuvad metsaalad ja

kaugemal asuvad põllumajandusmaastikud.

Eriplaneeringu KSH I etapi raames tehti kavandatava prügila alal taimestiku vaatlus, mille aruanne on esitatud

KSH I etapi aruande lisas 3 (Pihu, 2022). Planeeringuala katab osaliselt kunstlikult tekkinud veeala (foto 1 ja 2).

Maismaa osas on tegemist rikutud pinnasega maaga (foto 3). Taimekooslust ei ole õigupoolest välja kujunenud,

hajusalt kasvab noori puid ja põõsaid (pajud, haavad, paplid, männid) ning kohati ka rohttaimi. Veekogude ja

maismaa piirialadel leidub rohkesti roostikku (foto 4). Floristiline ja koosluseline väärtus alal puudub,

kaitsealuseid liike ei leitud.

Varasemalt prügila rajamiseks ettevalmistatud aluse ümbruses on veidi rohkem puittaimestikku. Planeeringuala

põhjaservas Kohtla metskond 3 (kü tunnus 43701:003:0320) katastriüksusel on RMK hallatavad metsaeraldised,

kus kasvab valdavalt keskealine mets ja küps mets (Metsaportaal, 25.06.2023).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

49 / 104

Kavandatava transporditrassi võimalik asukoht kulgeb valdavalt olemasoleva tööstusjäätmete prügila serval,

kus taimestikku on vähe. Väikeses ulatuses on hõlmatud ka olemasoleva tööstusjäätmete prügilaga seotud

kraavide ja madala puittaimestikuga ala.

Foto 1. Taimestik ja kohati veega kaetud planeeringuala (Maa-ameti fotoladu; pildistamise aeg 30.05.2021).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

50 / 104

Foto 2. Taimestik ja kohati veega kaetud planeeringuala (Kobras OÜ; pildistamise aeg 07.06.2023).

Foto 3. Rikutud pinnasega maa ja hajusalt kasvav taimestik planeeringualal (Pihu S., 2022; pildistamise aeg

01.06.2022).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

51 / 104

Foto 4. Veeala ja maismaa piirialade roostik planeeringualal (Pihu S., 2022; pildistamise aeg 01.06.2022).

4.8 ÕHUKVALITEET

Kohtla-Järve õhuseirejaam, kus mõõdetakse pidevalt SO2, NO2, CO, O3, H2S, PM10 ja PM2,5 sisaldust, asub

planeeringualast ca 5 km kaugusel kirdes. VKG õhuseirejaam, kus mõõdetakse SO2 ja H2S sisaldust välisõhus,

asub alast ca 2 km kaugusel kirdes (Õhukvaliteedi portaal, www.õhuseire.ee, 15.06.2022).

2016. aastal valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus töö „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning

saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas". Tehti passiivsete samplerite

kampaaniaid, teostati Kohtla-Järve linna Järve linnaosa saastetaseme pidevmõõtmisi, võeti saaste- ja

lõhnaainete emissiooniproove olulisematest saasteallikatest ning hinnati kahe erineva meetodiga lõhnaainete

esinemist Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas.

Tulemustest järeldub, et ehkki lõhn on Kohtla-Järvel reeglina erinevate väävliühendite segu, siis domineerivaks

komponendiks on vesiniksulfiid. Mõõtmistulemustest nähtus, et viimase kümne aasta jooksul on vesiniksulfiidi

tasemed linnas oluliselt langenud. Olemasoleva tööstusjäätmete prügila osakaal välisõhu saastatusele on

seevastu suurenenud, mis on tingitud teiste saasteallikate heitkoguste vähenemisest. Olemasolevas

tööstusjäätmete prügilas on vana ladestusmetoodikaga ladestatud jäätmetes kuumenemiskoldeid, kust

immitseb välisõhku vesiniksulfiidi, mis on mägedesse maetud jääkorgaanika hapnikuvaese pürolüüsi tulemus.

2015.-2016. aasta emissioonimõõtmiste põhjal on tööstusjäätmete ladestu oluline redutseeritud väävliühendite

ning lõhnaainete allikas piirkonnas. Olemasolevast tööstusjäätmete prügilast lähtuv emissioon on paratamatu

ka tulevikus, st ka suletud prügilast vabanevad kuumenemiskolletest gaasid välisõhku.

Kohtla-Järve linna välisõhus on väävliühendite ja lõhnaainete foonilised tasemed kõrgemad kui mujal Eestis.

Töö tulemuste põhjal tõdeti, et välisõhu kvaliteedi parandamise nimel on tehtud palju muudatusi nii

seadusandluses kui ettevõtete poolt, ent lõhnaprobleem eksisteerib Järve linnaosas jätkuvalt. Lõhnaainete

esinemise hindamine näitas nii rastermeetodi kui psühhomeetrilise meetodi alusel, et ebameeldiv lõhn

piirkonnas on soovimatut lõhnataju ületav.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

52 / 104

4.9 TEHNILINE TARISTU

Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Tõrviku katastriüksusel (kü tunnus 43701:003:0103) asuv Nitfer

Investments OÜ-le kuuluv laiarööpmelise raudtee (ID 4291596) (Maa-amet, 25.06.2023). Raudtee kaitsevööndi

ulatus on 30 m (joonis 23).

Kohtla-Järve lubjakivikarjääri kaevandamise keskkonnaloa andmise korralduse põhjal kasutas toonane omanik

AS NITROFERT tavapärasel töörežiimil raudteed ohtlike veoste (ammoniaagi) transpordiks. Koostatava Viru

Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu (algatatud Lüganuse

Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317) materjalide kohaselt on kavas tootmiskompleksile tagada

raudteetranspordi juurdepääs, kasutades Nitfer Investments OÜ-le kuuluvat raudteed.

Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses

nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee

teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa

(erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee

kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku

vibratsiooniga. Ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015) § 73 lg 2 kohaselt on raudtee kaitsevööndis

keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

Planeeringuala põhjaosas on kaks elektriõhuliini 35–110kV (kõrgepingeliin) elektripaigaldise kaitsevööndiga

(Maa-amet, 25.06.2023).

Planeeringuala põhjapiiril on OÜ Järve Biopuhastuse maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndiga (Maa-amet, 25.06.2023).

Kavandatava transporditrassi võimalikus asukohas kitsendusi põhjustavaid võrke ja infrastruktuure ei ole.

Asukoha läheduses on tööstusalaga seotud raudteid, kuid nende kaitsevöönd ei ulatu kavandatava

transporditrassi võimaliku asukohani (Maa-amet, 25.06.2023).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

53 / 104

Joonis 23. Kitsendusi põhjustavad võrgud ja infrastruktuur planeeringualal ja läheduses (Maa-amet, 25.06.2023)

5. EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE

SELGITAMINE

5.1 MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

juhendmaterjalidest (eelkõige toonase Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning OÜ Hendrikson & Ko, Säästva

Eesti Instituudi ja Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamatust, 2017), varasemalt koostatud VKG tegevusega seotud mõju hindamistest ja uuringutest ning

heast tavast. Mõju hindamine põhineb põhjus-tagajärg-mõju seoste väljatoomisel ja analüüsimisel. Mõjude

prognoosimisel kasutatakse nii kvalitatiivset eksperdipoolset hinnangut kui ka kvantitatiivseid andmeid, mis

tuginevad eelkõige kättesaadavatele uuringutele ja seireandmetele.

Varasemalt koondati KSH I etapi aruande koostamisel mõjude hindamiseks asukohaalternatiivide ala puudutav

olemasolevate andmete, inventuuride ja uuringute info, tehti taimestiku vaatlus, koostati Autodesk Infraworks

programmi abil 3D mudel maastikus avalduva visuaalse mõju hindamiseks ning konsulteeriti Kohtla-Nõmme

Jahtkond MTÜ-ga, et selgitada välja asukohaalternatiivide ala olulisus ulukite jaoks. Detailse lahenduse KSH

aruande koostamisel on infot ajakohastatud ja täiendatud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses tehtud vaatlusi

(sh drooniga ülelend planeeringualast), küsitud informatsiooni asjassepuutuvate osapoolte (kohalik

omavalitsus, VKG, maaomanikud) ja ametiasutuste käest.

Planeeringuala

Kavandatava transporditrassi võimalik asukoht

VKG tööstusjäätmete prügila eelvaliku ala

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

54 / 104

5.2 KSH ULATUS

EP asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK-s anti hinnang tööstusjäätmete prügila asukoha eelvalikuga seotud

asjakohasele keskkonnamõjule (PlanS § 4 lg 2 p 5). KSH I etapi aruandes keskenduti eelkõige valdkondadele,

mille puhul võib asjakohase mõju hindamise põhjal esineda eeldatavalt oluline mõju (KeHJS § 40 lg 4 p 4) ning

käsitleti põhjalikumalt teemasid, mis olid määravaks asukoha eelvaliku tegemisel. Detailse lahenduse KSH

aruandes keskendutakse eeldatavalt olulisele keskkonnamõjule (KeHJS § 40 lg 4 p 4) ja teemadele, mis on

olulised konkreetses asukohas tegevuste kavandamisel, arvestades detailse lahenduse täpsusastmega. Detailse

lahenduse KSH aruandes ei käsitleta mõju valdkondi, mis on KSH I etapi aruandes esitatud hinnangu kohaselt

planeeringuala puhul ebaolulised või mille käsitlus KSH I etapi aruandes on piisav ja mille kohta ei ole detailse

lahenduse täpsusastmes lisandunud täiendavat teavet.

Järgnevalt on välja toodud mõju valdkonnad, mida detailse lahenduse KSH aruandes täpsemalt ei käsitleta:

• mõju maakasutusele, kuna valdavalt on tegemist varasemalt tööstusest mõjutatud alaga, millel kasutus

praegu puudub (varasemalt nõukogude ajal prügila rajamiseks ettevalmistatud ala, olemasolev

kogumisbasseini ala, olemasolev tööstusala). Lintkonveieri ja juurdepääsutee võimaliku asukoha alal

on tegemist jäätmehoidla maa ja tootmisemaa sihtotstarbega katastriüksustega. Mõju maakasutusele

on marginaalne;

• mõju maavaravarudele, mida on KSH I etapi aruandes põhjalikult käsitletud ja mille kohata ei ole

detailse lahenduse täpsusastmes lisandunud täiendavat teavet. Alal on Kohtla-Järve (Kolga-Saka)

lubjakivimaardla (registrikaardi nr 16) 8. plokk. Maa-amet on 29.07.2022 kirjaga nr 6-3/22/10625-3

kooskõlastanud eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande. Prügila rajamine on seega maapõueseaduse (vastu võetud

27.10.2016) § 14 tingimustega kooskõlas;

• mõju pinnasele, kuna looduslik mullakiht on kavandatava tegevuse alal valdavalt juba hävinud, on mõju

pinnasele väheoluline. Prügilas ei ladestata vedelaid jäätmeid, seega puudub oht pinnase saastumiseks

vedelate jäätmete sattumisel keskkonda. Lintkonveieri ja juurdepääsutee võimaliku asukoha alal on

samuti tegemist tööstusest mõjutatud alaga. Mõju pinnasele on marginaalne;

• pinnase sobivus ehitustegevuseks, kuna detailse lahenduse täpsusastmes ei lisandu teema kohta

täiendavat teavet. KSH I etapi aruandes on tõdetud, et alal võib kohati esineda keerukamaid

ehitustehnilisi tingimusi, millega tuleb projekteerimisel arvestada;

• mõju kultuuripärandile, kuna alal ja läheduses ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte ning

tõenäosus arheoloogiapärandi leidmiseks või sooleidudeks on varasemalt nõukogude ajal tehtud

prügila rajamise ettevalmistustööde tõttu väike. Kaevetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ja lähtuda muinsuskaitseseadusest

(vastu võetud 20.02.2019) tulenevatest nõuetest (§ 31 lg 1, § 60);

• kogu VKG tootmistegevuse ja põlevkivitööstuse üldist mõju kliimamuutustele, kuna eriplaneering ja

selle KSH ei käsitle kogu tootmistegevust, vaid ainult selle osa (jäätmete ladestamise) jaoks vajaliku

taristu ja sellega rajamisega kaasnevat mõju.

Olenevalt mõju valdkonnast võib kavandatava prügila korral avalduda kumulatiivne mõju olemasoleva

tööstusjäätmete prügilaga. Olemasolevas prügilas on ehitusprojektile vastav maht ammendumas.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

55 / 104

Tehnoloogiliselt saab olemasolevas prügilas ladestamise lõppjärgus täita vaid kindlaid osasid, mistõttu võib

samaaegselt olla vajadus ka uue ladestusala kasutamiseks. VKG hinnangul on vajadus uue ladestusala

kasutusele võtmiseks alatest 2026. aastast. Seega võivad samaaegselt toimuda uue prügila ehitustööd ja

ladestamine olemasolevas pürgilas, ladestamine mõlemal ladestusalal või ladestamine uues prügilas ja

olemasoleva prügila sulgemistööd. Vajadusel on mõju valdkonna hindamisel käsitletud ka kumulatiivset mõju.

Olenevalt mõju valdkonnast võib kavandatava prügila korral avalduda kumulatiivne mõju teiste piirkonnas

kavandatavate tegevustega (VKG biotoodete tootmiskompleksi ja Varja tuulepargi rajamine). Vajadusel on

mõju valdkonna hindamisel käsitletud ka kumulatiivset mõju.

5.3 MÕJU MAASTIKULE

Piirkonna maastik on ajalooliselt olnud mõjutatud põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega seotud aladest

ja objektidest. Kavandatava tegevuse puhul asendub valitud prügila asukohas olemasolev maastiku iseloom

tööstusliku maastikuga. Tegelikult on maastiku muutmisega alustatud juba nõukogude ajal, kui ala valmistati

ette prügila rajamiseks – alalt raadati mets, eemaldati loodusliku pinnakatte pealmine kiht ning ala kaeti

aherainekihiga. Tööde eelset maastikku prügila alal ilmestab hästi satelliitfoto aastast 1980 (joonis 24).

Joonis 24. 1980. a satelliitfoto (Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus).

Pärast kirjeldatud tööde elluviimist mets enam ei taastunud. Alal kasvab hajusalt noori puid ja põõsaid, kohati

ka rohttaimi ja pilliroogu (vt fotod 1-4).

Prügila täitumisel on tegemist mastaapse tehisobjektiga, mis süvendab piirkonna maastiku mõjutatust

tööstusest. Tööstusjäätmete prügila suhteliseks kõrguseks kujuneb 25 kasutusaasta jooksul ca 160 m

maapinnast, seega on ladestusala täitumisel kahtlemata tegemist maastikus silma paistva objektiga. Prügila

mõjutab seega laiemalt maastiku üldpilti ning seda koos olemasoleva läheduses oleva prügilaga, mille kõrgus

on ligikaudu 120 meetrit.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

56 / 104

Mõju avaldumine maastikule on tihedalt seotud visuaalse mõjuga, kuna maastikku tajutakse ja selles tekitatud

muutuseid tunnetatakse visuaalselt vaatlemise teel. Visuaalne mõju sõltub objekti kaugusest vaatlejast,

vahetust maastikukontekstist ja taustast ning sellest, kui hästi on objekt nähtav ning see sõltub omakorda

vaadete avatusest. Vaate avatust määrab vaatekoha ja prügila vahele jäävate varjestavate objektide olemasolu

(kõrghaljastus, hooned jm objektid), aga ka maastiku reljeef, mis mõjutavad otseselt prügila nähtavust.

Kohtadest, kus vaatekoha ja prügila vahelisel alal on peamiselt lage, on prügila hästi nähtav ning olenevalt

vaatekaugusest on tajutav selle suurus. Visuaalne mõju suureneb aja jooksul ladestu kõrguse kasvades, kuid

mõju suurust ja olulisust leevendab asjaolu, et objekti mõõtmed suurenevad ühtlaselt pikema aja jooksul (kõrge

objekt ei teki loodusesse lühikese aja jooksul). Mõju suurust ja olulisust leevendab ka taustsüsteem, milleks on

otsene kontakt olemasoleva prügilaga ja tööstusmaastikuga. Planeeringuala on olemasoleva tööstusjäätmete

prügila ja tööstuspiirkonna vahetus läheduses, mis maastiku muutuse kontrastsust tööstusliku ala laienemisel

vähendab. Lisaks, nagu eelnevalt toodud, on ala juba varasemalt ette valmistatud prügila rajamiseks -

pooltehisliku ilmega ala kasutuselevõtmine prügila rajamiseks pehmendab mõnevõrra mõju maastikule.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva maastiku iseloomuga ja üldiselt tuleks pidada uute

tööstusobjektide rajamist juba varasemalt tööstusest mõjutatud piirkonda mõistlikuks, et vältida mõju

loodusliku maastikuga aladele.

Tulevikus on plaanis rajada piirkonda ka Varja tuulepark ja VKG biotoodete tootmiskompleks, mis muudavad

maastikupilti veelgi rohkem tööstuslikumaks võrreldes kavandatava prügilaga. Kuna tegemist on samuti suurte

mõõtmetega ehitistega, on visuaalne mõju sellisel juhul märksa olulisem, kujundades ja mõjutades üsna suurel

alal maastikupilti.

Prügila sulgemise järel ladestu haljastatakse ning kujunev taimestik pehmendab (teisendab) ladestu

tööstuslikku ilmet ja visuaalne mõju väheneb, kuna haljastus aitab objektil paremini sulanduda kõrval oleva

loodusmaastikuga. Selle aja peale on haljastatud ka kõrval olev olemasolev, praegu kasutatav tööstusjäätmete

prügila.

Seega tegemist on pikaajalise mõjuga, mille iseloom prügila kasutamise ajal ja sulgemise järel muutub.

Kavandatava juurdepääsutee võimalik asukoht on olemasoleva tööstusjäätmete prügila jalamil, kus selle

visuaalne mõju maastiku üldpildis on pigem vähene, kuna seda ei ole kaugelt näha (ja läheduses, kus need

nähtavad on, puuduvad vaatlejad). Lintkonveier ei moodusta maastikupilti prügilaga võrreldes eraldi objekti,

vaid on suhteliselt madala objektina vahetult prügila peal.

Illustreerimaks uut tööstusjäätmete prügilat erinevatest vaatesuundadest ja erinevatelt kaugustelt viidi läbi

visuaalse mõju hindamine maastikule kasutades Autodesk Infraworks programmi abil koostatud 3D mudelit.

Mudeli loomisel on kasutatud Maa-ameti punktipilvi (2021. ja 2022. a), ortofotosid ja maamudelit9. KSH I etapi

aruandes koostatud 3D mudelit ajakohastati detailse lahenduse koostamisel täpsustatud aspektide osas.

Planeeringualal nähakse ette ca 111 ha suurune ladestusala. Nõlvusega 1:3 rajatava ca 63 milj m3 mahutava

prügila kõrguseks kujuneb maksimaalselt 160 m (detailse lahendusega antav ehitusõigus). 3D mudelisse kanti

prügila mahu täitumisel kujunev reljeef ning arvestatud on ka seejärgse ladestu haljastamisega. Vaadetel on

prügila tähistatud hallika värviga, et osaliselt anda edasi ka vaadet, mis avaneb prügila kasutusaegsel perioodil,

9 Maa-ameti avatud ruumiandmete litsents, 01.07.2018.

https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Avaandmed/ETAK_ruumiandmete_litsentsileping.pdf

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

57 / 104

kui mägi on saavutanud piisava kõrguse. Ladestusala ümbritsevat kraavi ja hooldusteed mudelisse ei kantud,

kuna vaadetel ei jää neid näha (asuvad maapinnal ja jäävad muu maastiku elementide (puud, põõsad,

pinnavormid) taha varju. Lintkonveieri asukoht muutub jooksvalt ja seda ei ole mäe taustal väga silma paista,

mistõttu konveierit samuti mudelisse ei pandud. 3D mudelisse kanti koostatava Varja tuulepargi ala nr 3

detailplaneeringuga kavandatavad tuulikud (arvestades maksimaalse kõrgusega 300 m) võttes aluseks

Lüganuse Vallavalitsuse poolt esitatud KSH VTK eelnõu lisas 6 eskiisjoonisel näidatud võimalikud tuulikute

asukohad (vt ka asukohti käesoleva KSH aruande joonisel 12). Kavandatava VKG biotoodete tootmiskompleksi

võimaliku hoonestuse asukoha ja mahu kohta käesoleva KSH aruande koostamise hetkel andmed puuduvad,

mistõttu ei ole võimalik sellega vaadete modelleerimisel arvestada.

Vaatepunktide asukohtade määramisel arvestati nii lähemal asuvate elamutega kui ka läheduses paiknevate

tihedamalt kasutatavate avalike teedega, millelt avanevad vaated kavandatava prügila suunas. Valitud

vaatekohad on märgitud joonisel 25.

Joonis 25. Vaatepunktide asukohad (aluskaart: Maa-amet, 15.09.2023).

Puittaimestiku mõjust vaadetele annab aimu maakatte kõrgusmudeli kõrguspunktide pilv. Punktipilvede

asukohas varjab haljastus rohkemal või vähemal määral kaugemale avanevaid vaateid, sh vaadet prügilale.

Vegetatsiooniperioodi välisel ajal on prügila ilmselt rohkem nähtav (kui on tegemist okaspuudega, siis on

nähtavus jällegi piiratud).

Kõige olulisem on visuaalne mõju lähemate elanike jaoks, kuna nemad on sellest alaliselt mõjutatud ning

kodukeskkonnas sellist laadi toimuvate muutuste suhtes enim vastuvõtlikud. Lähimad elukondlikud hooned

jäävad kavandatavast ladestusalast ca 1,1 km kaugusele, kus kumuleerub olemasoleva tööstusjäätmete prügila,

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

58 / 104

olemasoleva tööstuspiirkonna ja kavandatava tööstusjäätmete prügila mõju. Joonistel 26-31 on kujutatud

vaated lähemate elamute juurest (Toila vallas Kohtla-Uueküla külas Vabriku katastriüksuselt (kü tunnus

32003:001:0017), Toila vallas Roodu külas Tamme katastriüksuselt (kü tunnus 32003:001:0015), Toila vallas Saka

külas Kõrtsi katastriüksuse (kü tunnus 32001:001:0640) juurest, Tallinn-Narva maanteelt), Kohtla-Uueküla külas

Lubja tn 6 katastriüksuselt (kü tunnus 32301:010:0150) ja Kohtla-Nõmme alevi Kase tn 34 katastriüksuselt (kü

tunnus 32301:001:0021). Lähemate elamute ning kavandatava ladestusala vahele jääb küll ka metsaala, kuid

puittaimestik varjab tööstusobjekte vaid osaliselt ja on varasemalt toimunud raiete tõttu pigem hõre ja madal.

Samas näiteks Tamme, Kõrtsi, Vabriku ja Kase 34 katastriüksustelt varjab mets vaate prügilale.

Joonistel 33-37 on kujutatud vaateid lähedalasuvatelt olulisematelt teedelt: Kohtla-Järve linnas paiknevalt

Ehitajate tänavalt (kahest erinevast kohast) , Kohtla-Nõmme alevis paiknevalt Jaama tänavalt ning Tallinn-Narva

maanteelt.

Joonis 26. Vaade inimese vaatekõrguselt Vabriku katastriüksuselt.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

59 / 104

Joonis 28. Vaade inimese vaatekõrguselt Kõrtsi katastriüksuselt.

Joonis 29. Vaade inimese vaatekõrguselt Tamme katastriüksuselt.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

60 / 104

Joonis 30. Vaade inimese vaatekõrguselt Lubja tn 6 katastriüksuselt.

Joonis 31. Vaade inimese vaatekõrguselt Kase tn 34 katastriüksuselt.

Prügila visuaalset mõju pehmendab puittaimestiku puhver tööstusjäätmete prügila ja elamute vahel. Seda on

hästi näha Vabriku ja Kase tn 34 kinnistult avanevatelt vaadetelt. Tamme ja Kõrtsi kinnistutelt ei ole prügilat

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

61 / 104

kõrghaljastuse tõttu üldse näha. Mida lähemal on mets elamule, seda väiksem on prügila visuaalne mõju.

Esiplaanil olevad vertikaalsed objektid (nt kõrghaljastus või tuulegeneraatorid) muudavad oluliselt tagaplaanil

oleva prügila ja selle suuruse tajumist. Elamute ja prügilate vahelisel alal on valdavalt tegemist RMK hallatavate

metsamaadega, kus toimub metsamajanduslik tegevus eelkõige metsaeraldiste raieküpsuse põhjal ja VKG-l ei

ole võimalik mõjutada raiete toimumist. Raiete piiramine lähimate elamute juures avalduva visuaalse mõju

vähendamiseks on seega pigem ebatõenäoline. Samas, kui haljastus asub vahetult elamumaa läheduses (nt

kinnistu piiri prügila poolses ääres, tekitab see prügilale oluliselt varjestava efekti). Näide sellest on kujutatud

joonisel 32, kus punktipilve asemel on kujutatud võimalikku kõrghaljastust elamu läheduses.

Joonis 32. Vaade prügilale Kase tn 34 katastriüksuselt, kui puud ja põõsad asuvad elamu vahetus läheduses.

Kavandatavast prügilast kaugemal asuvas tihedamalt asustatud Kohtla-Nõmme piirkonnas (ca 1,7 km

kaugusel) on prügila nähtav, kuid nähtavus on samuti seotud puittaimestikuga ning hoonestusega – kui

vaatekoha ja prügila vahel säilib/kasvab piisavalt metsa/kõrghaljastust, siis vegetatsiooniperioodil pehmendab

see oluliselt visuaalset mõju. Prügilapoolne hoonestus avaldab samuti varjestavat mõju. Joonisel 33 olev

vaatekoht asub Jaama tänaval, eeldatavasti avaneb analoogne vaatepilt ka mõnevõrra prügilale lähematelt

raudtee äärsetelt elamumaadelt.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

62 / 104

Joonis 33. Vaade Kohtla-Nõmme alevist Jaama tänava vaatepunktist.

Olenevalt vaatesuunast jääb Kohtla-Järve linna elamute juures kavandatav tööstusjäätmete prügila osaliselt

olemasoleva prügila varju või asuvad olemasolev ja kavandatav tööstusjäätmete prügila väga lähestikku.

Kohtla-Järve linna Ehitajate teelt avanevates vaadetes laieneb küll tööstusest mõjutatud ala, kuid olemasoleva

tööstusjäätmete prügila tõttu on kontrast tagasihoidlik (joonis 34 ja 35).

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

63 / 104

Joonis 34. Vaade Kohtla-Järvelt Ehitajate teelt (vaatepunktist 1).

Joonis 35. Vaade Kohtla-Järvelt Ehitajate teelt (vaatepunktist 2).

Joonisel 36 on kujutatud vaadet Tallinn-Narva põhimaantee läheduses Metsavahi kinnistult. Vaates on

kavandatava prügila reljeef selgemini nähtav kui olemasolev tööstusjäätmete prügila, kuid suure vahemaa tõttu

on mõju tagasihoidlik. Tallinn-Narva põhimaanteelt avanevaid vaateid mõjutaks enam Varja tuulepargi

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

64 / 104

rajamine, kuna tuulikud jääksid VKG tööstusjäätmete prügila planeeringuala ja põhimaantee vahele ning on

märksa suuremad võrreldes kavandatava prügilaga. Tuulepargi taustal võib kavandatav prügila lausa

märkamatuks jääda (vt joonis 36). Kavandatava prügila visuaalset mõju võib leevendada ka VKG

tööstusjäätmete prügila planeeringuala ja põhimaantee vahelisele alale kavandatava VKG biotoodete

tootmiskompleksi rajamine, mis võib varjata vaate prügilale.

Joonis 36. Vaade Lüganuse vallas Voorepera külas Tallinn-Narva põhimaanteelt Metsavahi kinnistu (kü tunnus

43701:003:0610) sissesõidutee juurest (kaugus prügilast linnulennult ca 3,8 km).

Nagu eelnevatelt joonistelt nähtub, on tuulikute rajamise visuaalne mõju märksa suurem kui kavandatava

prügila visuaalne mõju ning vaadetel jäävad domineerima pigem tuulikud, kuna need on kõrgemad ja labade

liikumine püüab inimeste tähelepanu.

Kavandatava prügila mahu ammendumise järel on võimalik leevendava meetmena rakendada nõlvade

haljastamist, mis prügila tööstuslikku ilmet oluliselt vähendab. Vähendamaks erosiooniohtu, toimub nõlvade

haljastamine ilmselt projektkuju saanud nõlvade või osade kaupa (st mitte ühe korraga lõpus, pärast ladestu

projektikohast täitumist). Näide sellest on esitatud joonisel 37.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

65 / 104

Joonis 37. Vaade inimese vaatekõrguselt Kase tn 34 katastriüksuselt olemasoleva ja uue ladestusala

haljastamise järgselt.

Ladestu haljastamist prügila sulgemise järel on käsitletud KSH aruande peatükis 5.6.

5.4 MÕJU PÕHJAVEELE

Kvaternaarisetete all levivates karbonaatsetes kivimites leviv põhjaveekiht on planeeringualal nõrgalt kaitstud

maapinnalt lähtuva reostuse eest. Kuigi Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekiht, milles on moodustatud Ordoviitsiumi

Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, on põlevkivitööstusest tingitud mõjutuste tagajärjel juba

reostunud, tuleb prügila kavandamisel sellegipoolest võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed, vältimaks

täiendavat reostusohtu põhjaveele. Kuigi läbi viidud leostustestid on näidanud, et nii värske kui ka 90 päeva

tsementeerunud TSK tuha leostumisel jäävad jälgelementide (raskmetallide) ja orgaaniliste ühendite (s.h

fenoolid, naftaproduktid) sisaldused madalale ega halvenda nõrgvee koostist, on oluline tähelepanu juhtida,

et prügilasse ladestatakse ka poolkoksi ja võidakse ladestada ka muid keskkonnaprojektidest pärinevaid

jäätmeid, mis paratamatult võivad põhjavee kvaliteedile täiendavalt mõju avaldada, kui jäätmetega

kokkupuutunud sademevesi põhjavette jõuab. Ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamine põhjavee

kaitset silmas pidades on oluline kõikide prügila kasutamise etappidel (rajamisel, kasutamisel ja sulgemisel).

Võimalikku reostusohtu saab minimeerida vettpidava aluse ja läbi jäätmete imbuva nõrgvee tekke

minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise ajal), prügila kasutamise ajal jäätmetega kokku

puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase käitlemisega ning sulgemisjärgselt vettpidava kattekihi

rajamisega.

Prügila alus

Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 seab nõuded prügila aluse rajamiseks. Vastavalt määrusele nr 38

peavad prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

66 / 104

tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. Ohtlike jäätmete prügila korral peab kiht tagama vähemalt võrdse

kaitse pinnasega, mille filtratsioonimoodul on ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m. Kui geoloogiline barjäär ei vasta

eelpool nimetatud omadustele, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos

geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse. Tehisbarjääri paksus peab olema vähemalt 0,5

meetrit. Tehisbarjääri rajamisel lähtutakse geoloogilise aluspinna stabiilsusest, jäätmelademe eeldatavast kujust

ja massist ning rajatakse barjäär nii, et on välistatud geoloogilise aluspinna kahjustumine prügila vajumise tõttu.

Prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks tuleb

prügila põhi ja küljed katta vettpidavast tehismaterjalist kihiga ja dreenkihiga, mille paksus on vähemalt 0,5

meetrit.

IPT Projektijuhtimine OÜ poolt välja töötatud ja hetkel kasutatava ladestusmetoodika (IPT Projektijuhtimine

OÜ, 2014) korral moodustub ühtlaselt tugev ja vettpidav mäemassiiv, mille filtratsioonimoodul on <1,0×10-9

m/s. See tingimus on täidetud, kui aluskihiks kasutatavas materjalis on võimalik vältida pragude teket, mis on

otseselt seotud temperatuurimuutustega lasundis. Ideaalis teoreetiliselt võiks see võimalik olla, kui aluskihiks

paigaldatav ja vajaliku veejuhtivuse saavutanud tuhk kaetaks võimalikult kiiresti kogu ulatuses piisavalt paksu

materjaliga (tuha (või poolkoksiga)). Praktikas sellise väikese veejuhtivusega tsementeerunud aluskihi

stabiilsust koheselt ja pika aja jooksul saavutada võimalik ei ole, seega on vettpidava aluskihina vajalik siiski

eraldiseisva tehisbarjääri rajamine vastavalt prügilamääruses toodud nõuetele.

Detailses lahenduses ei määratleta prügila aluskonstruktsiooni täpset koosseisu ja parameetreid, seda tehakse

projekteerimise etapis. Detailses lahenduses esitatakse põhimõtteline lahendus, mis peab ette nägema

tehisbarjääri paigaldamise ning annab seega juhised projekti koostamiseks. Tehisbarjääri saab rajada

looduslikest või tehismaterjalidest või ka neid omavahel kombineerides. Kõige levinum looduslik materjal

isoleeriva kihi rajamiseks on sobivate omadustega savi, mille tihendamisel optimaalse niiskuse juures

saavutatakse vajalik filtratsioonimoodul. Saviekraani aluspind tasandatakse ja tihendatakse, vajadusel rajatakse

põhja alla spetsiaalne tasanduskiht, mille võib ehitada mistahes peeneteralisest inertsest ning stabiilsest

materjalist (paesõelmed vm). Saviekraani asemel võib kasutada ka sünteetilist membraani. Paigaldatav

sünteetiline membraan peab tagama määruses kirjeldatud tehisbarjäärile kohase kaitse. Sünteetilise barjääri

nõuetekohased omadused tagab tootja ja ühtlasi tuleb omaduste tagamiseks membraan paigaldada vastavalt

tootjapoolsetele juhistele. Õhukese geosünteetidest koosneva tehismembraani alla paigaldatakse

tasanduskiht, et koormuse lisandumisel vältida membraani purunemist kivide, puujuurte jm tõttu. Sünteetilise

membraani peale paigaldatakse dreenivate omadustega kaitsekiht. Tasanduskihi ja kaitsekihi paksus ning

omadused peavad vastama sünteetilise membraani toimimiseks vajalikele nõuetele. Prügila põhja vettpidav

lahendus projekteeritakse ehitusprojekti staadiumis koos nõrgvee kogumise tehnilise lahendusega. Kui vähegi

võimalik, siis ladestusala võiks välja ehitada ja kasutusele võtta rajada järkjärgult, mis võimaldab vähendada

käideldava vee koguseid.

Nõrgvee tekke minimeerimine

Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 seab nõuded prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja

koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks. Nõrgvee tekke minimeerimiseks on oluline vältida

sademevee imbumist jäätmelademesse ning juhtida see võimalikult kiiresti mööda jäätmelademe pealiskihti

prügila jalamile rajatavasse valgveekraavi.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

67 / 104

Kavandatava tööstusjäätmete prügila täitmisel on planeeritud rakendada olemasolevas tööstusjäätmete

prügilas kasutatavat ladestusmetoodikat, mida on kirjeldatud KSH aruande peatükis 2.2.22. Varasemalt

väljatöötatud ladestamise metoodikale vastavalt ladestatakse TSK tuhka tihendatavate kihtidena nii, et alumine

kiht moodustab ülemisele vettpidava põhja ning pealmine alumisele vettpidava katte. OÜ IPT Projektijuhtimine

töödes (2011, 2014, 2016, 2019) on hinnatud ja tehtud järeldused Petroter TSK tuha veejuhtivuse kohta. Esmalt

hinnati lõimisanalüüsi tulemuste järgi filtratsioonimooduliks 1,5...2 x 10-8 m/s (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2014;

OÜ IPT Projektijuhtimine, 2011). Laboratoorselt määrati erineva veesisaldusega segude filtratsioonimoodul (OÜ

IPT Projektijuhtimine, 2011):

- segu, milles on kaks kaaluosa tuhka ja üks kaaluosa vett, filtratsioonimoodul on pärast 80–100 päeva

õhu keskkonnas seismist 4,5...9,3 x 10-8 m/s;

- segu, milles on üks kaaluosa tuhka ja kaks kaaluosa vett, filtratsioonimoodul on pärast 80–100 päeva

vee keskkonnas seismist 0,28...0,53 x 10-9 m/s.

Petroter TSK tuha tsementeerumisjärgne veejuhtivus võib seega aja jooksul soodsates tingimustes väheneda

ja olla < 1,0 x 10-9 m/s. Katseväljakutelt seitse päeva pärast tihendamist võetud tsementeerunud tuha proovide

filtratsioonimooduliks määrati 0,67...4,15 x 10-9 m/s (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2016). Seega täidab

väljatöötatud metoodika järgi paigaldatud Petroter tuhk veejuhtivuse osas samad nõuded, kui poolkoks

(filtratsioonimoodul < 1,0 x 10-8 m/s) ning eeldatavalt väheneb veejuhtivus aja jooksul veelgi

(filtratsioonimoodul < 1,0 x 10-9 m/s).

Varasemate projektide (Entec OÜ, 2016) geotehnilistes arvutustes (AS Viru Keemia Grupp Petroter meetodil

tekkiva TSK tuha kuivladustamine korrastatud põlevkivituha hoidlale. Geotehnilised arvutused ja juhised IPT

Projektijuhtimine töö nr 16-01-1261_4) on kirjeldatud, et kui Petroter tuha lasundisse moodustuvad praod, siis

läbi nende pragude on veejuhtivus kuni ca 7 korda suurem (filtratsioonimoodul 7,3 x 10 -8m/s). See on

võrreldav veejuhtivusega, mis saadi 80...100 päeva õhu käes seisnud segule 2 kaaluosa tuhka ja 1 kaaluosa vett

(k = 4,5...9,3 x 10-8 m/s) (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2016). Vajaliku veejuhtivuse tagamiseks tuleb seega vältida

pragude teket lasundis. Pragude teke on peamiselt seotud temperatuurimuutustega lasundis, seega

pinnakihtidega. Vettpidavas kihis tuleb seega tagada ühtlane temperatuur, mida on võimalik saavutada paksu

kattekihi rajamisega. Väikese veejuhtivuse säilitamiseks tuleb TSK tuha ladestamise korral Petroter tuhk katta

lõpplasundis aherainega 4 m paksuselt (poolkoksist vall kaitset ei vaja). See tagab ühtlasi vihmavee dreenimise

ladestu pinnakihis. Alternatiiviks on kattekihi moodustamine 5-6 m paksusena Petroter TSK tuhast. Viimane

alternatiiv on kasutav vaid hoidla selles osas, kus TSK tuhka ei ladustata koos teiste jäätmetega (katla-või

lendtuhk, muud ohtlikud jäätmed, poolkoks), või kui teised jäätmed jäävad hoidla välispinnast kaugele (>50 m)

ning sel juhul tuleb ette näha vihmavee ärajuhtimine ladestu pinnalt kraavidega (OÜ IPT Projektijuhtimine,

2016; OÜ IPT Projektijuhtimine, 2019, IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023b). See alternatiiv on kasutav vaid hoidla

selles osas, kus TSK tuhka ei ladustata koos teiste jäätmetega (katla-või lendtuhk, muud ohtlikud jäätmed,

poolkoks), või kui teised jäätmed jäävad hoidla välispinnast kaugele (>50 m) (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2023b).

Kui poolkoksi on piisavalt, võib välisvalli moodustada ka 10 m laiuselt tihendatud poolkoksist. Eelkirjeldatud

väljatöötatud metoodika alusel ladestamisel moodustub ühtlaselt tugev ja vettpidav mäemassiiv, mille

filtratsioonimoodul on < 1,0 x 10-9 m/s. Nõrgvee teke prügilas on seega minimaalne.

Läbiviidud stabiilsusarvutused (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016) näitasid, et Petroter tuha ladustamisel ja

vähemalt 4 m paksuse aherainekihiga kaetult on lõppkontuuris hoidla stabiilsus tagatud, kui ladestu 1:3 nõlva

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

68 / 104

kõrgus on kuni 50 m, kõrgema nõlva korral tuleb projekteerida vaheterrassid. Aherainest kattekiht kaitseb

tsementeerunud tuhka temperatuurimuutuste ja erosiooni eest ning on ühtlasi vett dreenivaks kihiks.

Kuna väliskihiks kasutatavate materjalide saadavus on prognoosimatu, koostati uuring (IPT Projektijuhtimine

OÜ, 2018), milles analüüsiti materjalide kolme vöönditena kasutamise võimalust. Leiti, et välisvalli rajamiseks

on sobilikud järgmised lahendused:

• välisvall rajatakse 10 m paksusest poolkoksi kihist;

• poolkoksi puudumisel rajatakse 10 m paksusele poolkoksist välisvallile 4 m paksune aherainest

välisvall;

• kui poolkoksi teke taastub, siis vahepeal tekitatud 4 m paksusele aherainest välisvallile rajatakse 10 m

paksune poolkoksist välisvall, kus tekitatakse aheraine välisvallilt üleminekuks poolkoksist platoo.

Olgu juurde lisatud, et täiendavate tööstuslike katsete alusel on vaja välja selgitada variandi erosioonikindlus,

kui välisvall kujundatakse vaheldumisi 4 m paksuste aherainest ja 10 m poolkoksist ilma platoota kihtidena

vastavat tekkivatele tootmisjäätmetele. Kui katsete tulemused näitavad selle variandi erosioonikindlust, tuleb

seda rakendada variandi asemel, kus kasutatakse aherainest välisvallilt üleminekuks poolkoksist platoo rajamist.

Selle variandi kasutamiseks ei ole vajalik täiendav keskkonnamõju hindamine.

Eelkirjeldatud ladestusmetoodikat järgides puudub vajadus prügila sulgemisel eraldiseisva vettpidava

mineraalkihi paigaldamise järele – nõuetekohaselt ladestatud tuhk ja seda temperatuurimuutuste eest kaitsev

poolkoks ja/või aheraine ja/või piisava paksusega tuhk tagavad selle all ladestatud Petroter TSK tuha vajaliku

veepidavuse. Sama lahendus on ette nähtud eelprojektis „VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule uue ohtlike

jäätmete prügila ehitusprojekti koostamine“ (AS Entec töö nr 1065/16) ja VKG OIL AS keskkonnakompleksloa

L.KKL.IV-98338 muutmise taotluses (2016), millele viidi läbi keskkonnamõju hindamine (Hendrikson&Ko OÜ

töö nr 2823/17). VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine

riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine).

2014. a uuringute (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014, IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014a) alusel on Petroter tuhas

moodustuv tsementeeriv aine oma koostiselt välistingimuste muutuste suhtes oluliselt stabiilsem, kui poolkoksi

valdavalt ettringiitne tsementeeritus. Ettringiit hävineb pH langusel (vihmavesi) või temperatuuri tõustes või

puruneb teatud tingimustel ladestu omakoormuse suurenedes. Petroter tuha tsementeerumist põhjustavad

peamiselt sekundaarne kaltsiit ning sekundaarsed Ca-Al faasid (monosulfaat, hüdrokalumiit), mis on

välistingimuste muutustele vastupidavad. Seega ei ole karta, et juba moodustunud Petroter tuha väike

veejuhtivus võiks hakata ajas tsemendi degradeerumise tagajärjel suurenema (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014;

IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014a; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2019).

Muudest keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamisel kasutatakse vastavalt jäätmete omadustele

sobivat metoodikat, mille väljatöötamisel on arvestatud vajadusega tagada ladestu veepidavus. Kasutatakse

Kukruse A-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud ja ladestuse keemiliste protsesside käigus tekkinud

materjalide (karbonaatne materjal, utmisjääk, peen-põlevkivi, jms) ümberladestamiseks väljatöötatud

metoodikat (OÜ Hendrikson & Ko, 2018) või Erra ja Purtse jõe reostunud setete ladestamise jaoks väljatöötatud

metoodikat (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2019).

Muud jäätmed, sh Kukruse A- kategoorgia jäätmehoidlast ja muudest keskkonnaprojektidest pärinev

reostunud materjal, ladestatakse vähemalt 10 m paksuste tsementeerunud tuhast vallide vahele vaheldumisi

niiskest tuhast tihendatud kattekihtidega. See meetod tagab samuti sademevee minimaalse infiltreerumise

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

69 / 104

(niisutatud Petroter tuhk seob tsementeerumisel täiendava koguse vett) ja välistab saastunud jäämete koostises

olevate õlide jms saasteainete migreerumise ladestust välja. 10 m seinapaksusega kärgedel peab olema

keskmine filtratsioonimoodul ≤ 2,0 x 10-9 m/s (Hendrikson&Ko OÜ, 2018).

Erra ja Purtse jõe reostunud setete ladestamise jaoks väljatöötatud metoodikat kohaselt kasutatakse üldiselt

tuha kuivladestamisega analoogset kärgedesse ladestamise metoodikat ning tuleb järgida varem välja töötatud

tuha kuivladustamise tingimusi. Arvestades, et jõe reostunud setted võivad olla väga erineva konsistentsiga,

tuleb vajadusel katta setted kohe peale ladestamist, võib kasutada ka väiksemate mõõtmetega „kärgesid“ ning

jäätmelademe üldise stabiilsuse tagamiseks tuleb setete ladestamisel „kärgedesse“ tagada ladestamiskoha

kaugus vähemalt 30 m hoidla välisküljest. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks

katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksuse nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuha või poolkoksi kihiga

(joonis 38) (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2019).

Joonis 38. Jõesetete „kärgedesse“ ladestamise põhimõtteline skeem (OÜ IPT Projektijuhtimine, 2019).

Ladestatavas materjalis (muudest keskkonnaprojektidest pärinevas materjalis) sisalduvate ohtlike ainete

sisaldust tuleb süstemaatiliselt analüüsida, et kontrollida nende vastavust keskkonnaministri määruse nr 38

„Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 22 lõigetes 1 kuni 4 toodud nõuetele (nõuded sõmerate

jäätmete leostuvuse kohta) ning vajadusel tuleb taotleda § 22 lõigetes 5 kuni 7 lubatud erandite rakendamist.

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila sademevee kraavid ja kogumisbasseinid on pinnasest sünteetilise

membraaniga isoleeritud, selleks on kasutatud 1,5 mm paksust kilet. Kavandatava prügila puhul on kavas

analoogne lahendus. Ümber prügila perimeetri rajatavate kraavide abil suunatakse vesi sademevee (valgvee)

kogumisbasseini. Keemia vkt 2e katastriüksusel kogumisbasseinid rekonstrueeritakse vastavalt kavandatava

prügila vajadustele.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

70 / 104

Nõrgvee kogumine ja käitlemine

Ladestusmetoodikast tulenevalt on nõrgvee teke minimaalne, kuid seda, kas ja kui palju nõrgvett tegelikult

tekib, ei ole võimalik täpselt prognoosida. Seega on drenaažikihi rajamine jäätmete ja põhjakonstruktsiooni

vahele siiski vajalik, kuna prügila tööperiood on pikk ja jäätmete ladestamise ajal ei ole võimalik enam

varasemalt tehtud otsuseid tagasi pöörata. Drenaažisüsteemiga kogutud nõrgvesi suunatakse puhastamiseks

reoveepuhastile.

Kokkuvõttes: nõrgvee teke ja oht selle sattumiseks põhjavette on minimaalne juba tulenevalt kasutatavast

ladestusmetoodikast ning võimalikku ohtu põhjavee kvaliteedile vähendab veelgi nõuetekohase prügila aluse

ja nõrgvee kogumissüsteemi lahendus ning sademevee kraavide ja kogumisbasseinide põhja sünteetilise

membraani paigaldamine. Uue prügila rajamine ei suurenda pinnasevee ega Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogumi reostuskoormust. Planeeritud prügila lahenduse korral on oluline mõju

põhjavee kvaliteedile välistatud ja negatiivse mõju avaldumine ebatõenäoline. Kasutades sünteetilisi materjale,

on seejuures äärmiselt oluline jälgida tootjapoolseid juhiseid materjalide paigaldamisel.

Muud asjaolud

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila alal on tegemist varasemalt toimunud tööstusliku tegevuse ja toona

kasutatud ladestusmetoodikatest tulenenud reostusega. Reostus ei ole tekkinud olemasolevas tööstusjäätmete

prügilas praegu kasutatava ja kavandatavas prügilas kasutusele võetava ladestamismetoodika tagajärjel.

Aegade jooksul on olemasolevasse mäkke jäätmete ladestamisel kasutatud erinevaid tehnoloogiaid, seejuures

ei arvestatud tsementeerumisprotsesside jaoks vajalike kogustega, vaid vett kasutati liias. Tuha mäkke

transportimiseks kasutati hüdrotransporti. Vana prügila põhjaosa on katmata ning läbi selle pääseb sademevett

lasundisse ka edaspidi. Aastakümnete jooksul moodustunud nõrgvesi ei ole veel tänaseni jõudnud välja voolata

ning imbub jätkuvalt lasundit ümbritsevatesse kraavidesse ja imbub põhjavette. Kohtla-Järve tööstuskompleksi

jääkreostusobjektiga (JRA0000002) analoogse reostusobjekti kujunemine kavandatava prügila alale on

välistatud. Tasub meeles pidada, et reostus kavandatava prügila all olevas põhjavees (esimeses aluspõhjalises

põhjaveekihis) pärineb vana prügila alalt jääkreostusest.

Varasemate geoloogiliste uuringute (OÜ Inseneribüroo Steiger , 2012; OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015) põhjal

on põhjavee tase kavandatava mäe asukohas olnud 1,0–4,0 m kõrgusel maapinnast. Prügila rajamiseks on

vajalikud pinnasetööd, kuid ei ole vajadust põhjaveetaseme alandamiseks, mis võiks omakorda mõjutada

reostunud põhjavee liikumist ja jääkreostuse levikut. Kavandatava prügila territoorium on kaetud hetkel

osaliselt veega seetõttu, et ümber ala perimeetri on pinnasvall, mis takistab vee sattumist ümbritsevale alale.

Territooriumi lääneservas olevad truup/truubid ja kraavid, mille kaudu on varasemalt pinnavett eesvoolu

juhitud, ei toimi.

Planeeringualale jääb seirekaev nr 19769, mis on 15,8 m sügavune Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumi kaev, mis jääb kavandatava ladestusala servale. Kaevu kasutati varasemalt seire eesmärgil, aga

enam mitte. See kaev on kavas tamponeerida.

5.5 MÕJU PINNAVEELE

VKG tööstusjäätmete prügila puhul on võimalik mõju pinnaveele eelkõige seotud sademevee käitlusega, mis

on seotud potentsiaalse ohuga jäätmetega kokku puutunud saastunud vee sattumiseks keskkonda, ja

veekasutusega TSK tuha niisutamisel.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

71 / 104

Kavandatava tööstusjäätmete prügila täitmisel on planeeritud rakendada ka praegu olemasolevas

tööstusjäätmete prügilas kasutatavat ladestusmetoodikat, mida on kirjeldatud KSH aruande peatükis 2.2.22 ja

5.4. Metoodikale vastavalt ladestatakse TSK tuhka 0,5–0,7 m tihendatavate kihtidena nii, et alumine kiht

moodustab ülemisele vettpidava põhja ning pealmine alumisele vettpidava katte. Nii moodustub ühtlaselt

tugev ja vettpidav mäemassiiv, mille filtratsioonimoodul on <1,0 x 10-9 m/s. Ladestusalale langev sademevesi

imbub vaid vähesel määral pealmises kihis tuha sisse ja täidab viimased poorid. Kasutatava ladestusmetoodika

korral moodustab alumine kiht pealmisele vettpidava põhja, sademevee ladestusse imbumine ja nõrgvee teke

on seega minimaalne. Prügila kehandi stabiilsuse tagamiseks rajatakse nõlvale ka poolkoksist või

aherainekillustikust välisvall. Kattekiht kaitseb tsementeerunud tuhka temperatuurimuutuste ja erosiooni eest

ning on ühtlasi vett dreenivaks kihiks.

Liigne sademevesi koguneb nõlva mööda ladestusala perimeetrile rajatavasse sademevee (valgvee) kraavi.

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila sademevee kraavid ja kogumisbasseinid on pinnasest sünteetilise

membraaniga isoleeritud, selleks on kasutatud 1,5 mm paksust kilet. Kavandatava prügila puhul on kavas

analoogne lahendus. Ümber prügila perimeetri rajatavate kraavide abil suunatakse vesi sademevee (valgvee)

kogumisbasseini. Keemia vkt 2e katastriüksusel kogumisbasseinid rekonstrueeritakse vastavalt kavandatava

prügila vajadustele.

Muudest keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamisel kasutatakse vastavalt jäätmete omadustele

sobivat metoodikat, mille väljatöötamisel on arvestatud vajadusega tagada ladestu veepidavus (vt ptk 5.4)

Põlevkiviõli utmisel tekkivat tuhka niisutatakse tehases selle jahutamiseks ja tolmamise vältimiseks. Tuha

ladestusmetoodika osaks on selle täiendav niisutamine konveieri otsa juures ümberlaadimissõlmes. Tuha

niisutamiseks kasutatakse praegu tootmises tekkivat kvaliteedinõuetele vastavat puhastatud tööstusvett või

varuvariandina Konsu järvest võetavat pinnavett (veevõtt toimub OÜ-le VKG Energia keskkonnakompleksloa

nr L.KKL.IV-204118 alusel). VKG OIL AS kehtiva keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 kohaselt saab ka

sademevee (valgvee) kogumisbasseinidesse kogunenud vett kasutada vajaduse korral TSK tuha niisutamiseks

ning selleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla

võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).

Tuha niisutamiseks vajalik veekulu (arvestades nii tehases niisutamist kui ka konveieri otsa juures lisatavat

veekogust) on 0,25 liitri ja 0,48 liitri vahel 1 kg kuiva tuha kohta. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338

põhjal on aastane maksimaalne ladestatav põlevkivikoldetuha kogus 2 100 000 t/a, mille kohta on

hinnanguline veekulu kuni 1 008 000 m3/a. OÜ VKG Energia keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-204118

kohaselt on Konsu veehaardest aastane lubatud veevõtt kokku 7 500 000 m3/a. Kavandatava prügila puhul

kasutatakse tuha jahutamiseks ja niisutamiseks eelistatult tootmises tekkivat kvaliteedinõuetele vastavat

puhastatud tööstusvett ja sademevee kogumisbasseinidesse juhitavat valgvett ning veekulu jäätmete

ladestamisel on praegusele lähedane. Ei ole seega oodata pinnavee võtmise vajaduse suurenemist. Järvevett

on kavas kasutada jäätmete ladestamisel ainult erandkorras, kui tootmisprotsessist tulevast puhastatud

tööstusveest ja sademeveest tuha niisutamiseks ei piisa. Järvevee võtmine jätkuks OÜ VKG Energia poolt,

kasutades olemasolevat taristut. Olemasoleva tööstusjäätmete prügila jaoks on rajatud veetrass järvevee

juhtimiseks tootmisterritooriumilt konveieri otsa juurde ümberlaadimissõlme. Analoogselt nähakse

kavandatava prügila jaoks ette paralleelselt konveieriga kulgev veetrass tootmisterritooriumilt

ümberlaadimissõlme juurde.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

72 / 104

Tootmises tekkiva kvaliteedinõuetele vastava puhastatud tööstusvee kasutamine on ressursikasutuse

seisukohast mõistlikuks variandiks. Tootmises tekkiva vee kasutusele võtmine põhineb OÜ IPT Projektijuhtimine

(2014) uuringul, kus käsitleti õlitustatud ja defenoleeritud heitvee kasutusvõimalusi. TSK tuha veesidumise ja

geotehniliste omaduste kujunemise seisukohalt on tsementeerimiseks puhta vee ja heitvee kasutamine

samaväärne. Kuna uuringute põhjal on teada TSK tuha veesidumise võime, on võimalik niisutamiseks lisada

vajalikus koguses vett, tänu millele on heitvee sattumine sademevee (valgvee) hulka vähetõenäoline. Katsed

näitasid, et TSK tuha ja vee segu mineraloogiline ja keemiline koostis on heitvete kasutamisel sama kui puhta

veega tsementeerunud TSK tuhal: tsementeerumist põhjustavad peamiselt sekundaarne kaltsiit ning

sekundaarsed Ca-Al faasid (monosulfaat, hüdrokalumiit). Sarnaselt puhta veega tsementeerunud proovidele ei

saa ka heitvee puhul rääkida algse veeküllastusastme või säilitamistingimuste mõjust mineraloogilisele ja

keemilisele koostisele, sest erinevused katsekehade vahel olid väga väikesed. Heitvee kasutamisel seotakse

vees sisalduvad orgaanilised reostavad ühendid tuha tsementeerumisel ära kivistuvas tuhamassis, seega ei

kaasne vee kasutamisega täiendavat reostusohtu.

Uuringu põhjal eraldus TSK tuha ja defenoleeritud heitvee kokkupuutel intensiivselt ammoniaaki, mis

defenoleeritud heitvee kasutusvõimalusi piirab. Õlitustatud vee puhul ammoniaagi eraldumist ei täheldatud,

seega on praktikas seni võetud tuha niisutamiseks kasutusele just õlitustatud heitvesi. Defenoleeritud vees on

lämmastiku sisaldus küllaltki kõrge. Keskkonna happelisuse tõttu on lämmastik lahuses ammooniumioonidena

(NH4+). TSK tuhaga segades pH tõuseb ja tasakaal nihkub NH4+ ioonide asemel gaasilise ammoniaagi tekkimise

poole (NH3), mis eraldub segust õhku. Geokeemilisel modelleerimisel leiti, et potentsiaalselt lenduva

ammoniaagi kontsentratsioon defenoleeritud vee ja värske TSK tuha segamisel on ca 900 mg/l. Ammoniaagi

eraldumine piirab defenoleeritud vee kasutamisvõimalusi, kuid täiendavate uuringute abil on võimalik

ammoniaagi eraldumist täpsustada. Kui selgub tingimusi, mille korral on võimalik vältida või vähendada

ammoniaagi eraldumist, võib tulevikus olla võimalik ka defenoleeritud vee kasutamine tuha niisutamiseks.

2016. a uuringu kohaselt on tootmises tekkinud heitvee kasutamise eelduseks, et olemasoleva ladestu alla on

rajatud efektiivselt infiltratsiooni takistav üle 10 m paksune tihendatud poolkoksist kiht või paigaldatud

geomembraan ning prügila on ümbritsetud sademevee ja nõrgvee kogumise kraaviga. Kavandatava prügila

aluse lahenduse korral ette nähtud infiltratsiooni takistav teisbarjäär ning kavandatav sademevee kraav ja

nõrgvee kogumissüsteem tagab samuti samaväärse kaitse.

Sademevesi (valgvesi) kogutakse ladestusalalt kogumisbasseini, millest on vett võimalik juhtida

tagastustorustikuga konveieri otsa juurde ümberlaadimissõlmeni, et taaskasutada vett tuha niisutamiseks, et

minimeerida selle tolmamist ja tagada rulliga vajalik tihendatavus. Arvestades selle piirkonna aasta keskmise

sademete hulga ja aurumisega ja asjaoluga, et ladestusse imbub hinnanguliselt 5% sajuveest (kavandatava

ladestu puhul seondub ladestatava tuhaga), on aastane sademeveebasseini kogutav ja kasutamiseks vaba

valgvee kogus ca 266 788 m3 ([623 mm – 370 mm])x0,95x1110000 m2).

Arvestades aastakeskmise valgvee hulgaga ei ole vajadust kavandatavalt prügilalt kogutavat sademevett

reoveepuhastisse või loodusesse juhtida, kuna see kõik kulub ära tuha niisutamiseks. Puudujääv kogus

kompenseeritakse olemasolevalt prügilalt sademeveebasseini kogutava valgvee arvelt, mille aastane kogus on

ca 717 000 m3/a ([623-370mm] x 2 833 000 m2 = 716 749 m3). Kahe prügila peale kokku küündib aastane

summaarne valgvee kogus maksimaalse niisutamiseks vajamineva veekoguseni, kasutamata osa (mida

niisutamiseks vaja ei lähe) tuleb olenevalt selle puhtusastmest juhtida loodusesse või puhastamiseks

reoveepuhastisse:

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

73 / 104

• kui vee kvaliteet on nõuetele vastav, on võimalik juhtida vett suublasse. Sademevee juhtimine

suublasse on võimalik, kui vee kvaliteet vastab keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele;

• kui vee kvaliteet nõuetele ei vasta, tuleb vesi suunata käitlemiseks reoveepuhastisse.

Liigse vee ärajuhtimise vajadus osutub vajalikuks ka sademeterohkel perioodil, kui sademevett tuha

niisutamiseks ei kasutata või valingvihmade korral.

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila kogumisbasseinide veeseireks on määratud nõuded VKG Oil AS

keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-198338. VKG Oil heitvee väljalaskme IV002 (X=6587871; Y=681711) seire

raames analüüsitakse mitmeid veekvaliteedi näitajaid, sh ohtlike ainete (naftasaadused, ühealuselised fenoolid

ja kahealuselised fenoolid) sisaldust. Väljalaskme seirepunkt asub tootmisterritooriumilt lähtuval kraavil prügila

kogumisbasseinide väljavoolust allavoolu. Tegemist on VKG tootmisterritooriumi sademevee, tõenäoliselt

ümbritseva ala sademevee ja kogumisbasseinide sademevee ühise seirepunktiga ning seirepunktis tehtav seire

peegeldab seega mitte ainult sademeveebasseinide veekvaliteeti, vaid iseloomustab tootmisterritooriumilt

pärinevat veekvaliteeti laiemalt. VKG AS-lt saadud info kohaselt ei ole VKG-l seni olnud vajadust

kogumisbasseinidest sademevee ära juhtimiseks (loodusesse juhtimiseks), senised seiretulemused on

iseloomustanud tootmisterritooriumilt lähtuva kraavi vee kvaliteeti (vt ka ptk 4.6). Seega nende seiretulemuste

põhjal ei ole võimalik teha järeldust sademeveebasseinidest ära juhtimist vajava vee edasise käitlemise kohta

(kas võib juhtida loodusesse või peab juhtima reoveepuhastisse), see tuleb selgitada prügila käitamisaegse

seirega (vt täpsemalt ptk 7).

Ladestusmetoodikast tulenevalt on ladestatavate jäätmetega kokkupuutuva sademevee reostumise oht väike.

IPT Projektijuhtimine OÜ koostas 2014. a töö „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi

optimaalse koosladustamise tehnoloogia väljatöötamine“, mille üheks eesmärgiks oli hinnata TSK tuha ning

erinevate vetega tsementeerunud TSK tuha leostusomadusi. Leostuskatsed tehti värske hüdratiseerumata TSK

tuhaga ning 90 päeva vanuse puhta veega (veeküllastusaste 75%) tsementeerunud TSK tuhaga, mille algne

veeküllastusaste oli 75% ja mida oli hoitud kaetult. Leostusomadusi hinnati standardses 24 h leostumiskatses

tahke-vedelik suhtes 1:10. Leoveel määrati pH, BHT7, KHT, Nüld, peamised anioonid ja katioonid ning

mikroelemendid ja orgaanilised komponendid. Tulemused näitasid, et nii värske kui ka 90 päeva

tsementeerunud TSK tuha leostumisel jäävad jälgelementide (raskmetallide) ja orgaaniliste ühendite (s.h

fenoolid, naftaproduktid) sisaldused madalale ega halvenda jäätmetega kokku puutunud vee koostist. Leovee

pH on värske TSK tuha puhul väga leeliseline – pH väärtuseks määrati laboris 12,4. Puhta veega 90 päeva

tsementeerunud TSK tuha leovee pH seevastu on madalam – pH väärtuseks määrati 9. Praeguse prügila

sademeveebasseinide veeseire tulemused näitavad, et pH on jäänud valdavalt alla 9.

Keemia vkt 2e katastriüksusel asuvad sademevee kogumisbasseinid on omavahel ühendatud ning nende vee

juhtimiseks suublasse on ühine väljalask. Kuna olemasoleva ja kavandatava prügila ladestusmetoodika on

analoogne, võib eeldada, et sademevee (valgvee) kvaliteet on sarnane. Seega puudub vajadus

kogumisbasseinide vee suublasse juhtimiseks eraldi väljalaskmete rajamiseks. Kogumisbasseinide ühisele

väljalaskmele on kavas rajada pumpla. Pumplast on võimalik vee juhtimine ümberlaadimissõlme juurde, kus

saab vett kasutada tuha niisutamiseks. Pumpla juurde tuleb kavandada ka võimalus veeproovide võtmiseks.

Vee kvaliteedile tuginedes saab vajadusel vee juhtida suublasse või pumbata reoveepuhatisse.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

74 / 104

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila kogumisbasseinide väljalask on läheduses asuvasse kraavi, millest vesi

nn VKG kraavi kaudu Kohtla jõkke jõuab. Pärast uue prügila rajamist jätkub sademevee kogumisbasseinist

eesvoolu ärajuhtimine analoogselt, nagu see on ka praegu. VKG kraav on maaparandussüsteemi

1107070010010 eesvool TUHAVALJA 1 (001). Kuna uue prügila alalt jõuab ka praegu sademevesi

maaparandussüsteemi eesvoolu, siis pärast prügila rajamist eesvoolu jõudev vooluhulk ei muutu (valgala ei

suurene). Igal juhul tuleb maaparandussüsteemide toimimist mõjutavate tegevuste kavandamisel juhinduda

maaparandusseadusega (vastu võetud 16.05.2018) määratud tingimusest ning selgitada koostöös

Põllumajandus- ja Toiduametiga välja vajadus maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks ja selleks

vajalikud tegevused.

Kavandatava ladestusala asukohas on veeala, mis on kujunenud Tuhavälja katastriüksusele varasemalt

nõukogude ajal prügila rajamiseks ettevalmistatud põlevkivi killustikust aluse vett mitteläbilaskva killustiku

peenfraktsiooni tõttu. Uue prügila aluse rajamise ehitustöödeks tuleb esmalt alale kogunenud vesi ära juhtida.

Puudub teadmine, et alale kogunenud veest oleks võetud veeproove, seega pole teada, kas vesi võib olla

läheduses asuva jääkreostusobjekti mõju tõttu reostunud. Tõenäosus selleks on madal, kuid seegipoolest tuleb

tööde kavandamisel võtta vee kvaliteedi välja selgitamiseks veeproovid.

Kavandatava ladestusala servades ja transporditrassi võimaliku asukoha juures on olemasoleva

tööstusjäätmete prügilaga seotud kraavid. Detailses lahenduses nähakse ette olemasolevate kraavide

lahenduse ümberkujundamine, arvestades seejuures, et oleks tagatud vajalike olemasolevate ühenduste

toimimine. Kraavide ümberkujundamisel ei ole sel juhul olulist mõju piirkonna pinnaveesüsteemi toimimisele.

Ka kavandatava transporditrassi rajamisel võib olla vajadus kraavide rekonstrueerimiseks või uute kraavide

rajamiseks, mille käigus tuleb tagada olemasoleva tööstusjäätmete prügila ja tööstusala jaoks vajalike

pinnaveesüsteemide toimimine. Kraavide lahenduse ümberkujundamisel tuleb arvestada, et tegemist on

jääkreostusobjekti piirkonnaga. Tööde tegemisel tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kavandada meetmed

sette leviku piiramiseks ja paigaldada tööalast allavoolu õlitõkkepoomid pinnavee reostumise ohu

minimeerimiseks. Kraavide põhi tuleb aluspinnasest kindlalt isoleerida, et välistada selles voolava vee

kokkupuudet sealse pinnasega.

Planeeringuala lõunas asuv maaparandussüsteemi eesvool läbib väikeses ulatuses ka planeeringuala Tuhavälja

katastriüksuse edelanurgas. Detailse lahenduse koostamisel on arvestatud, et kavandatud ladestusala ning

seda ümbritsev hooldustee ja sademeveekraav jäävad maaparandussüsteemi kraavist põhjapoole.

Kavandatavaga ei kaasne seega vajadust lõuna suunas asuva maaparandussüsteemi eesvoolu

rekonstrueerimiseks ega mõju selle toimivusele.

5.6 MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE JA POPULATSIOONIDELE, TAIMEDELE

NING LOOMADELE

Alal ega selle vahetus läheduses ei ole kaitsealasid, kaitsealuste looma- ja taimeliikide leiukohti, metsa

vääriselupaikasid, vanemaid ega väärtuslikke metsaeraldisi, seega on kavandatava prügila tõttu olulise

negatiivse mõju avaldumine looduskaitselistele väärtustele välistatud.

Tööstusjäätmete prügila rajamisega kaasnev mõju taimestikule on otseselt seotud ehitustöödega. Ehitustööde

käigus hävineb prügila ja kaasneva taristu ehitusaladel olemasolev taimkate. Lisaks kahjustub ehitustööde

piirkonnas taimkate laiemal alal masinatest põhjustatud tallamise tõttu. Tööstusjäätmete prügila rajamisega

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

75 / 104

kaasnev negatiivne mõju lindudele ja loomadele võib eelkõige avalduda elupaikade hävimise kaudu, aga ka

toitumisalade kadumise ja loomade liikumise takistamise kaudu.

Valdavalt on kavandatava tegevuse alal tegemist kunstlikult tekitatud alaga, pinnas on rikutud ja botaaniline

väärtus alal puudub. Hõreda taimestikuga ja osaliselt veega kaetud ala ei ole loomade jaoks oluliseks elu- või

toitumispaigaks. Planeeringuala põhjaserval on väikeses ulatuses ka metsamaad, mis on taimestiku seisukohalt

väärtuslikum. Kavandatav ladestusala ja vajalik taristu ei hõlma kogu planeeringualale jäävat metsaala.

Puittaimestiku eemaldamine on vajalik elektriliinide aluse ala ja prügila rajamiseks varasemalt ettevalmistatud

alalt. Tegemist on kitsa metsaribaga, mida läbib tööstusalaga seotud kruusatee ja kraav, seega ei ole põhjust

eeldada märkimisväärset mõju taimestiku kasvukohtade ning loomade ja lindude elupaikade kadumise tõttu.

Transporditrassi võimalik asukoht hõlmab olemasoleva tööstusjäätmete prügila serva ning olemasoleva

tööstusjäätmete prügilaga seotud kraavide ja madala puittaimestikuga ala, mis ei ole kõrge loodusväärtusega.

Transporditrassidega hõivatav ala on ühtlasi väikese ulatusega, seega ei ole põhjust eeldada märkimisväärset

mõju taimestiku kasvukohtade ning loomade ja lindude elupaikade kadumise tõttu.

Kujunenud veeala on tõenäoliselt sobiv lindude rändepeatumispaigaks. Samas leidub piirkonnas tööstusest ja

asustusest kaugemal asuvaid looduslähedasi alasid lindude toitumis- ja peatumispaigaks ning ei ole põhjust

eeldada, et ala oleks rändlindudele oluliseks peatumispaigaks, mille kadumine avaldaks lindudele olulist mõju.

Ala läheduses (ca 2 km kaugusel asukoha eelvaliku alast) on teada II kategooria kanakulli leiukoht ja lind võib

ka planeeringuala kasutada toitumiseks. Kanakulli kaitse tegevuskava (2022) kohaselt sobivad liigi toitumisalaks

nii metsa- kui kultuurmaastikud, piirkonniti on olulised ka veekogud ja sood. Kõige olulisemaks toitumisalaks

peetakse metsa. Kanakulli toidu koostis on väga mitmekesine, sisaldades peamiselt linde ja imetajaid, mõnel

pool ka roomajaid ja teisi selgroogseid. Kanakulli sagedamateks saakliikideks on läbi aegade olnud keskmise

suurusega linnud, imetajatest on saakloomade seas olnud peamiselt oravad ja jänesed.

VKG tööstusjäätmete prügila valitud alal ei ole suuremat metsaala, mis võiks olla kanakulli jaoks oluliseks

toitumisalaks. Ala põhjaservas on kitsas metsaala ja ka varasemalt prügila rajamiseks ettevalmistatud ala võib

liigile siiski mingil määral toitumisvõimalusi pakkuda. Samas on üldiselt piirkonnas piisavalt linnule sobivat

toitumisala, sh liigile sobivamat metsamaastikku, seega ei ole põhjendatud eeldada olulist mõju kanakulli

toitumisvõimalustele. Transporditrassi võimalik asukoht hõlmab olemasoleva tööstusjäätmete prügila äärset

kitsast ala, mille hõivamise mõju kanakulli toitumisvõimalustele on marginaalne.

Kavandatava tööstusjäätmete prügila rajamisel kaob kanakulli leiukoha lähedusest ala, mis võib teataval määral

liigile toitumisvõimalusi pakkuda. Piirkonnas toimuvad muutused võivad liiki mõjutad - VKG biotoodete

tootmiskompleksi rajamisel leiukoha läheduses liigile sobivamaks toitumisalaks oleva metsamaa vähenemine

ning Varja tuulikupargi rajamisel on mõjutatud läheduses asuvate kultuurmaastike sobivus toitumiseks.

Arvestades liigi toitumisala eelistustega, on asjakohane hinnata mõju põhjalikumalt pigem VKG biotoodete

tootmiskompleksi ja Varja tuulepargi planeeringutega koostamisel. Tööstusjäätmete prügila rajamise mõju on

kavandatavatest tegevustest kõige tagasihoidlikum ja kumulatiivse mõju panus on märksa suurem teistest

kavandatavatest tegevustest lähtuvalt.

Prügila sulgemisel on mõnevõrra võimalik toetada looduslähedasema keskkonna kujunemist ja bioloogilise

mitmekesisuse arenemist ladestu nõlvade haljastamise abil. Olemasolevas prügilas on keskkonnakompleksloa

nr L.KKL.IV-198338 kohaselt prügila sulgemisel ette nähtud erosiooni kahjustuste vältimiseks hüdrokülvi

kasutamist. VKG-le teadaolevalt ei ole hüdrokülv sarnastel objektidel pikemajaliselt kuigi edukaks osutunud,

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

76 / 104

kuna puudub orgaanikarikas kasvupinnas, kasvupinnasel on kõrge pH ning probleemiks on ka sage veepuudus,

sest vesi voolab nõlvadelt kiiresti ära. Kuni käesoleva ajani on haljastatud olemasolevat ladestut peamiselt

hüdrokülviga, mis pole aga eelpool kirjeldatud põhjustel olnud kuigi edukas ning seda on pidanud jätkuvalt

uuendama. Alternatiivse lahenduse leidmiseks tehti 2021. aasta sügisest kuni 2022. aasta sügiseni katseid Järve

Biopuhastuse OÜ neutraliseeritud reoveesette komposti ja TSK tuha segu ning erinevate külvisegude

kasutamiseks. Katsete eesmärgiks oli selgitada välja sobilik reoveesette ja tuha vahekord, mis tagab segu

püsimise ladestu nõlvadel ning selle haljastumise. Samuti oli eesmärgiks koostada tehnoloogiline juhis

reoveesette ning tuha segamiseks ja nõlvadele paigaldamiseks. Katsete põhjal on Järve Biopuhastuse OÜ

neutraliseeritud komposti kasutamine efektiivne lahendus püsiva rohttaimestiku kujundamiseks. Esimesel

katseaastal oli domineerivaks komposti koostisest tulenevate taimede (eelkõige maltsa) kasvamine, kuid teisel

katseaastal kujunes kasutatud külvisegust tulenev rohttaimestki. Läbiviidud katsetuste tulemusena olid

soovitused järgnevad (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022):

• sobivaim retsept katmiseks on komposti ja tuha segu vahekorras 1:1;

• muruseemne külvamine võiks toimuda koheselt peale segu laotamist. Tsementeerumise tõttu jäävad

seemned kattesse ning neid ei uhuta pinnalt minema. Taimestiku intensiivsem areng algab peale 4-6

kuud, kui vihmavesi on pinnakihi neutraliseerinud.

Erosiooni ohu vähendamiseks on vajalik nõlvad haljastada. Kavandatava prügila sulgemisel on võimalik lähtuda

praeguseks tehtud katsetest, koostatud tööjuhisest (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) ja ka olemasoleva prügila

sulgemisel saadavast kogemusest, et võtta kasutusele ajakohaseima teabe põhjal parim lahendus nõlvade

haljastamiseks. Kattes ladestu enne haljastamist tuha ja reoveesettekomposti seguga vahekorras 1:1, luuakse

haljastamiseks oluliselt paremad eeldused võrreldes hüdrokülviga. Kuna prügila omanikul ja käitajal ei ole

võimalik tagada reoveesettekomposti olemasolu piisavalt, siis kirjeldatud lahendust ei saa nimetada ainuõigeks

lubatavaks peamiseks haljastamise viisiks. Roveesettekomposti puudumisel tuleb jätkata nõlvade haljastamist

hüdrokülviga või muul moel.

5.6.1 Mõju rohelise võrgustiku toimimisele

Bioloogilise mitmekesisuse säilimine on tagatud, kui elupaigad ja liikide levikukohad on omavahel seotud ning

toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna, mistõttu on oluline hinnata planeeringu mõju rohelise võrgustiku

sidususele.

Detailse lahenduse koostamisel on asjakohane arvestada Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016)

määratletud rohelise võrgustiku alade paiknemist täpsustava vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringu

(joonis 39) lahendusega. Planeeringuala on põhja, lääne ja lõuna suunast ümbritsetud rohelise võrgustikuga.

Vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku eesmärk Ida-Virumaale

iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimise tagamine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike

ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Roheline võrgustik

aitab säilitada elurikkust, reguleerida klimaatilisi muutusi, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda

kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed

jne) ja pakub elanikele puhkevõimalusi. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse

alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest.

Üldplaneeringu seletuskirja põhjal arvestab üldplaneering VKG tööstusjäätmete prügila eriplaneeringu

asukoha eelvaliku käigus selgunud sobivaima asukohaga, mis kantakse üldplaneeringu lahendusse esimesel

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

77 / 104

võimalusel. Vastuvõetud üldplaneeringus on täpsustatud rohelise võrgustiku paiknemist selliselt, et see jääb

väljaspoole tööstusjäätmete prügila ala.

Maastiku muutus ja suurenev kasutusaktiivsus mõjutab mõnevõrra ka ümbritseva rohelise võrgustiku ala

kvaliteeti. Planeeringuala on ümbritsetud rohelisest võrgustikust ja ümbruses avaldub paratamatult servaefekt,

mille tõttu ei pruugi kavandatava prügila vahetusse lähedusse jäävad rohelise võrgustiku alad olla loomade

elupaiga ja liikumisteena eelistatud. Alalt lähtub visuaalne häiring ja kaasneb mõningane müra teke, mis

servaefektile mõju avaldavad. Mõningane häiring on ehitustegevuse ja prügila käitamisel prügilaga vahetult

piirnevatel aladel paratamatu.

Tõenäoliselt mõjutab läheduses asuva rohelise võrgustiku ala toimimist kõige enam siiski biotoodete tehase

rajamine prügila vahetusse lähedusse, samuti mõnevõrra eemale Varja tuulikupargi rajamine. Arvestades

biotoodete tehase valitud asukohta muudab see prügilast lähtuva rohevõrgustiku servaefekti vähetähtsaks,

kuna lähedusse kavandatav tehas mõjutab nii ehk naa prügila ümbruses rohevõrgustiku toimimist.

Rohevõrgustikule avalduvat mõju hinnatakse täpsemalt biotoodete tehase KSH-s.

Joonis 39. Rohelise võrgustiku paiknemine VKG tööstusjäätmete prügilat ümbritseval alal ja lähiümbruses

kavandatavad arendustegevused.

VKG tööstusjäätmete prügila asukohavaliku ala ja VKG biotoodete tootmiskompleksi valitud asukoha vahel on

küll nii lääne kui põhja suunas metsamaad, kuid biotoodete tootmiskompleksi ligipääsuks on kavas pikendada

VKG tööstusjäätmete prügila planeeringualast läände jäävat olemasolevat raudteed (raudtee pikenduse ala on

kaasatud VKG biotoodete tootmiskompleksi asukohaalternatiivi alasse) ning prügilast põhja suunas on

planeeritav sõidutee ühendus (joonis 38). Raudtee ja sõidutee takistavad kavandatava prügila ja biotoodete

tootmiskompleksi vahelisel alal loomade liikumist füüsilise barjääri ja häiringute tõttu.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

78 / 104

Kavandatava Varja tuulepargi korral on eeldatav mõju rohelisele võrgustikule seotud tuulikute asukohas

metsamaa vähenemise ja sellest tuleneva elupaikade kadumisega ning tuulikute ümbruses avalduvate

häiringutega, mis rohelise võrgustiku kvaliteeti mõjutavad. Samas ei kaasne rohelise võrgustiku tugiala

lääneosas tuulikupargi rajamise korral rohelise võrgustiku täielikku läbilõikamist.

Teiste kavandatavate tegevuste ala hõlmab võrreldes kavandatava prügilaga suuremat osa rohelise võrgustiku

tugiala jaoks väärtuslikust metsaalast. Ka häiringutest tingitud servaefekt avaldub ulatuslikumal alal. Teadaoleva

põhjal võib eeldada, et piirkonnas kavandatavatel tegevustel on kumulatiivne mõju rohelise võrgustiku

toimimisele. Tööstusjäätmete prügila rajamise mõju on kavandatavatest tegevustest kõige tagasihoidlikum ja

kumulatiivse mõju olulisus oleneb rohkem teiste kavandatavate tegevustega kaasnevast mõjust. Arvestades

kavandatavate tegevuste asukohta ja kaasnevaid häiringuid, on asjakohane hinnata mõju põhjalikumalt

eelkõige VKG biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu koostamisel, arvestades seejuures, et biotoodete

tootmiskompleksist läände jääva rohelise võrgustiku ala toimivust võib mõjutada ka Varja tuulepargi rajamine.

5.7 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE, SH MÕJU MÜRATASEMELE JA LÕHNA ESINEMINE

5.7.1 Müra

Tööstusjäätmete prügila rajamisega kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud ehitustegevusel ning prügila

kasutamisel tekkiva müra ja õhku paisatavate saasteainete, sh tolmuga. Prügila sulgemisel on müra ja õhusaaste

teke minimaalne ja selle järgselt lakkab.

Müraolukorra hindamise aluseks on atmosfääri õhukaitse seadusest (vastu võetud 15.06.2016) ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ tulenevad nõuded ning liiklus- ja tööstusmüra normväärtused.

Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset. Müratundlikuks alaks loetakse üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala,

millele on kehtestatud müra normtasemed. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas

tööstuse ja ladude maa-ala juhtotstarbega ala ja riigimetsa maa (vt joonis 6). Koostatava Lüganuse valla

üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas mäetööstuse maa-ala ja metsa maa-ala (vt joonis 7). Kohtla-Järve Järve

linnaosa üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas tootmise ja jäätmekäitluse maa juhtotstarbega ala (vt joonis

8).

II mürakategooria aladeks on haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa alad,

maatulundusmaa õuealad ning rohealad. Valdavalt võib kõik piirkonna müratundlikud alad lugeda II

mürakategooria aladeks. Tootmise maa-alad kuuluvad V kategooriasse, mille osas ei ole müra normtasemeid

määratud.

Normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00).

Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on

tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Tabelis 1 on toodud

liiklus- ja tööstusmüra normväärtused erineva kategooria alade lõikes päeval ja öösel.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

79 / 104

Tabel 1. Liiklus- ja tööstusmüra piirväärtus (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel) II kategooria aladel

Liiklusmüra Tööstusmüra

Päev Öö Päev Öö

Müra piirväärtus 60/65* 55/60* 60 45

* müratundliku hoone teepoolsel küljel

Prügila rajamise ehitustöödega kaasneb tavapärane ehitusmüra, mis on eelkõige seotud masinate liikumise ja

pinnasetöödega. Ehitusperioodil võib kohati materjalide transpordiga seoses olla ala juurdepääsuteel küllaltki

tihe liiklus, mis võib ka märgatavalt müra tekitada.

Planeeringuala lähiümbruses inimesi ei ela. Lähimad elu- või ühiskondlikud hooned asuvad planeeringualast

vähemalt ca 1,1 km kaugusel. Kavandatav transporditrass on olemasoleva tööstusjäätmete prügila serval ja on

Kohtla-Järve linna lähimatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest eraldatud olemasoleva tööstusalaga. Kohtla-

Uueküla küla lähimad elu- ja ühiskondlikud hooned jäävad kavandatavast transporditrassist vähemalt ca 1,1 km

kaugusele.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt päevasel ajal ehitusmüra osas piirväärtust kehtestatud ei

ole, ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Ehitusmüra piirväärtuste ületamist on võimalik vältida, tehes töid päevasel ajal, kuid ka öisel ajal

kehtivate ehitusmüra piirväärtuste ületamine on asustuse kauguse tõttu ebatõenäoline. Asukoha valikuga on

juba välditud tihedalt asustatud piirkondi, kus võiks kavandatav tegevus tõenäolisemalt põhjustada inimesi

häirivat müra. Ehitustööde toimumise ajal on võimalik põhiliselt kasutada teid, mis Kohtla-Järve linna

tihedamalt asustatud piirkondi ei läbi ja vältida seega häiringuid elamualadel. Liiklusmüra piirväärtuste

ületamine on ebatõenäoline ning ühtlasi on tegemist ajutise mõjuga, mis lakkab ehitustööde lõppemisel.

Tööstusjäätmete prügila käitamisel tekitatakse müra analoogselt praegusel mäel toimuvaga järgmiste

tegevuste käigus:

• jäätmete transport mäele lintkonveieriga;

• jäätmete ja muu materjali transport mäele kalluritega;

• laadimistööd mäel (jäätmete paigutamine ladestusalale) kopplaadurite ja buldooseritega ning tuha

tihendamine rulliga.

Müra tekke seisukohast on jäätmete transpordiks ladestusalale eelistatud lintkonveieri kasutamine, kuid kohati

võib olla vajadus ka kallurite kasutamiseks. Kallurite kasutamine võib eelkõige olla vajalik muudest

keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamise ja lintkonveieri rikete korral. Nii lintkonveieri, kallurite

kui ka laadimistöödel kasutatavate masinate puhul on iseloomult tegemist tööstusmüraga.

VKG Oil AS tootmistegevuses on eelkõige oluliseks tehnoloogiliste seadmete tööga (Petroter tehased, Kiviter

tehased, õli destillatsiooniseade, elektroodkoksi seade jne) seotud mürateke, mille on välja toonud ka

Hendrikson&Ko OÜ 2018. a koostatud VKG ohtlike jäätmete prügila ühendamise riikliku prügilaga ja uue

sulgemislahenduse KMH-s. Tootmistegevuse ajal kumuleerub tootmises kasutatavate tehnoloogiliste

seadmete ja ka jäätmete transpordi ja ladestamise müra. Lisaks asuvad vahetus läheduses teised

tootmisettevõtted (sh VKG Energia Põhja SEJ (soojuselektrijaam)). Erinevate tegevuste koosmõjus tekkivate

müratasemete väljaselgitamiseks on korraldatud mõõtmisi.

29.07.2016 teostati mõõtmised kolmes VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähedal asuvas punktis. Mõõtmiste ajal

töötasid üheaegselt Petroter I, II, III ning teised põhilised tootmisüksused, sh toimusid tegevused ladestusalal.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

80 / 104

Müra ekvivalenttase tootmisterritooriumi idapiiril oli 58 dB(A), üksikute mürasündmuste maksimaalne tase

ulatus kuni 73,2 dB(A).

14.11.2016 teostati mõõtmised VKG Energia Põhja SEJ tootmisterritooriumi piiril (Elektriku tn 3 katastriüksusel

(kü tunnus 32215:001:0072)), kui töötasid Petroter I,II, III ning Põhja SEJ (kolm väävliärastusseadet ühiselt vanale

korstnale, lubjatehas). Mõõtmiste tulemuseks saadi, et müra ekvivalenttase on 48,4±1,3 dB(A).

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on III kategooria (keskuse maa-alad) ja IV kategooria

(ühiskondlike hoonete maa-alad) tööstusmüra piirväärtus päeval 65 dB. Nii VKG Oil AS tootmisterritooriumi

idapiiril kui ka VKG Energia Põhja SEJ tootmisterritooriumi piiril tehtud mõõtmised olid piirväärtusest

madalamad. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt ei tohi maksimaalne müratase ületada

tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA.

Seega ei ületanud ka VKG Oil AS tootmisterritooriumi idapiiril määratud üksikute mürasündmuste maksimaalne

tase lubatud mürataset.

Kavandatava prügila kasutusaegne mürateke on analoogne olemasoleva tööstusjäätmete prügilaga seotud

müratekkega. Ei lisandu täiendavaid mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub tegevuste

toimumise ala ja seega ka müra levikust mõjutatud ala. Võrreldes olemasoleva tööstusjäätmete prügilaga on

müraallikad rohkem lääne ja lõuna pool. Eelkõige võivad mürast mõjutatud olla läheduses elavad Roodu ja

Kohtla-Uueküla küla elanikud, kelle elamud ja elamumaad jäävad vähemalt 1 km kaugusele kavandatavast

ladestusalast ja transporditrassist.

Müra leviku osas lihtsustatud hinnangu andmiseks on võimalik kasutada mürakalkulaatoreid (näiteks

www.noisetools.net Sound propagation and acoustic barrier calculator). Veomasinate tekitatav müra oleneb

konkreetsetest masinatest, nende liikumise kiirusest ja ka reljeefist. Kasutades aeglaselt liikuva veoauto

tekitatava mürataseme näiteandmeid (Lloyd George Acoustics, 2021. Environmental Noise Assessment

Ashburton Project (töö nr 20115943-01)) on arvutuslik hetkeline müratase juba 0,4 km kaugusel ilma

vahepealse loodusliku maastiku müra summutavat mõju arvestamata (n-ö kõva pind) 42,1 dB, mis on madalam

öisest tööstusmüra piiväärtusest ja on loodusliku fooni lähedane mürataseme. Piirväärtusi võrreldakse müra

hinnatud tasemega, mis on madala liiklussageduse korral võrreldes hetkelise müratasemega madalam.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 § 6 sätestab nõuded maksimaalse müra osas, millest tulenevalt ei

tohi maksimaalne müratase ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud

normtaset rohkem kui 10 dBA. Praktikas kujunev müratase võib erinevate tegurite tõttu arvutustest erineda,

kuid eeltoodu põhjal on II kategooria maksimaalse lubatud tööstusmüra tasemeni (45+10 dB) ulatuva

mürataseme kujunemine välistatud.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 kehtestatud piirvääruste ületamine on prügila kasutamise

perioodil vastuvõtjate kauguse ja pigem tagasihoidliku müratekkega müraallikate tõttu välistatud.

5.7.2 Õhusaaste

Nii ehitus- kui ka kasutusperioodil kaasneb veo- ja ehitusmasinate kasutamisega heitgaaside väljutamine

välisõhku ning tolmu levik teedelt ja prügila alalt. Mõju avaldub eelkõige masinate ja liikumisteede ning

ehitusplatsi vahetus ümbruses ja väheneb kaugemale liikudes järk-järgult.

Ehitusperioodil esineb tavapärane ehitustegevusele iseloomulik õhusaaste, mille vähendamiseks tuleb

kasutada heas korras seadmeid ja rakendada töökorralduslike meetmeid tegevuste optimeerimiseks. Lisaks on

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

81 / 104

asjakohane rakendada vajadusel meetmeid tolmamise vähendamiseks (nagu teede ja ehitusala kastmine) ning

arvestada ilmaoludega, vältides intensiivselt tolmu tekitavaid töid tugeva tuule korral. Alates 2018. aastast

toimub ka poolkoksi transport mäkke konveieriga, mistõttu võrreldes varasema olukorraga on kallurautode

liikumine oluliselt väiksemas mahus, st sekundaarne tolmuteke jäätmete transpordil peaks olema oluliselt

väiksem.

Ehitustegevusega kaasnev mõju õhukvaliteedile on paratamatu, kuid tegemist on ajutise mõjuga. Asukoha

valikuga on juba välditud tihedalt asustatud piirkondi, kus võiks kavandatav tegevus tõenäolisemalt põhjustada

inimeste tervist ja heaolu mõjutavat õhukvaliteedi muutust. Ei ole põhjust eeldada, et ehitustegevuse või

transpordiga kaasneks olulist mõju heitgaaside leviku tõttu.

Jäätmeid transporditakse mäkke niisutatult, mis väldib tolmu teket. Tolmuteket vähendab ka põlevkiviõli

tootmisel tekkivate jäätmete transport mäkke konveieriga. Kuival ajal võib siiski esineda teedelt ja ladestusalalt

sellegipoolest tolmu levik ja põhjustada häiringuid, mistõttu tuleb rakendada meetmeid tolmamise

vähendamiseks (nagu kastmine).

Kliimaministri 06.07.2023 määrusega nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ on sätestatud lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslik meetodite loetelu, hindamisele esitatavad nõuded ja

lõhnaaine esinemise häiringutasemed ning nende kohaldamise kord. Lõhnaaine esinemise häiringutase on

aasta lõhnatundide osakaal kogu aasta tundidest, millest alates loetakse lõhnaaine esinemine oluliseks

keskkonnahäiringuks. Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine

kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Standardit EVS 886-1 või EVS-EN 16841-1 kasutades on lõhnaaine

esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest.

Kohtla-Järve välisõhus on väävliühendite ja lõhnaainete foonilised tasemed kõrgemad kui mujal Eestis. Lõhna

esinemine on ja jääb Kohtla-Järvel probleemteemaks. Olemasoleva tööstusjäätmete prügila sulgemise järel

lõhna teke väheneb, kuid prügila jääb jätkuvalt oluliseks lõhnaallikaks (EKUK, 2016). Väävelvesiniku lõhna ei

teki kivistunud katsekehade leostumisel, mis tähendab, et kogu väävel on oksüdeerunud sulfaatsesse vormi,

mida kinnitavad ka keemilised analüüsid (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2014). Olemasoleva tööstusjäätmete

prügila lõhna teke on eelkõige seotud kuumenemiskolletega, kust immitseb välisõhku vesiniksulfiidi, mis on

ladestusala maetud jääkorgaanika hapnikuvaese pürolüüsi tulemus. Kavandatava tööstusjäätmete prügila

puhul kasutatava ladestamistehnoloogia puhul on kuumenemiskollete teke välistatud. Ladestamisel seotakse

lõhna domineerivaks komponendiks olev vesiniksulfiid TSK tuha tsementeerumisel sulfaatsesse vormi ning

vesiniksulfiidi eraldumine on väga vähene. Jäätmete ladestamisel võib mõningane lõhna teke siiski esineda,

näiteks seoses teistelt jääkreostusobjektidelt toodavate jäätmete ladestamisega.

Seni on tuha niisutamiseks kasutatud tootmises tekkivat õlitustatud heitvett, kuid täiendava uurimise järel võib

olla võimalik ka defenoleeritud vee kasutamine. OÜ IPT Projektijuhtimine (2014) esialgse uuringu põhjal piirab

defenoleeritud heitvee kasutamist TSK tuha ja defenoleeritud heitvee kokkupuutel intensiivselt eralduv

ammoniaak. Õlitustatud vee puhul ammoniaagi eraldumist ei täheldatud, seega on praktikas seni võetud tuha

niisutamiseks kasutusele just õlitustatud heitvesi. Defenoleeritud vees on lämmastiku sisaldus küllaltki kõrge.

Keskkonna happelisuse tõttu on lämmastik lahuses ammooniumioonidena (NH4+). TSK tuhaga segades pH

tõuseb ja tasakaal nihkub NH4+ ioonide asemel gaasilise ammoniaagi tekkimise poole (NH3), mis eraldub segust

õhku. Geokeemilisel modelleerimisel leiti, et potentsiaalselt lenduva ammoniaagi kontsentratsioon

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

82 / 104

defenoleeritud vee ja värske TSK tuha segamisel on ca 900 mg/l. Ammoniaagi eraldumine piirab defenoleeritud

vee kasutamisvõimalusi, kuid täiendavate uuringute abil on võimalik ammoniaagi eraldumist täpsustada. Kui

selgub tingimusi, mille korral on võimalik vältida või vähendada ammoniaagi eraldumist, võib tulevikus olla

võimalik ka defenoleeritud vee kasutamine tuha niisutamiseks.

Tolmu ja lõhna levikut ladestusalalt mõjutab ala avatus tuultele. Eestis on valdavaks läänekaare tuuled, mille

korral mõjutab planeeringualalt tolmu ja lõhna levikut Kohtla-Järve linna suunas olemasoleva tööstusjäätmete

prügila reljeef.

Kavandatava prügila ning olemasoleva tööstusjäätmete ja tööstusala läheduse tõttu kumuleerub ümbruses

kogu tööstuspiirkonna mõju. Valdavate läänetuulte tõttu on õhusaaste esinemine tõenäolisem Kohtla-Järve

linna suunas. Kavandatava tööstusjäätmete prügila lõhna teke on võrreldes olemasoleva tööstusjäätmete

prügilaga tagasihoidlik, kuna see on seotud vaid võimalike jääkreostusobjektidelt toodavate jäätmete

ladestamisega. Võrreldes olemasoleva tööstusjäätmete prügilaga on lõhna ja tolmu levik linna suunas vähem

intensiivne, kuna distants on suurem ja olemasolev prügila mõjutab õhu liikumist.

Kavandatava prügila läheduses on ka Roodu küla majapidamised, mille juures olemasoleva ja kavandatava

prügila mõju õhukvaliteedile kumulatiivselt avaldub.

5.8 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE

Mõju inimese tervisele ja heaolule võib avalduda mürataseme muutumise, õhukvaliteedi halvenemise,

vibratsiooni esinemise ja joogivee kvaliteedi halvenemise ning visuaalse mõju kaudu.

Oluliseks on järgmiste õigusaktide sätestatud piirväärtused:

• sotsiaalministri 24.09.201 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“;

• sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”;

• keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (vastu võetud 16.02.2011) kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese

tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju

keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Igaüks peab rakendama

meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd

seda on mõistlik eeldada. Ka keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 4 kohaselt tuleb arvulise normi

piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke,

prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine,

vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt

ülemäärased.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

83 / 104

Lähimad elu- või ühiskondlikud hooned asuvad planeeringualast vähemalt ca 1,1 km kaugusel. Kavandatav

transporditrass on olemasoleva tööstusjäätmete prügila serval ja on elamutest eraldatud olemasoleva

tööstusalaga. Olulise mõju avaldumine inimese tervisele ja heaolule on ebatõenäoline tänu ladestusala ning

elu- ja ühiskondlike hoonete vahelisele kaugusele ning transporditrassi paiknemisele olemasoleval tööstusalal.

Siiski võib ladestusalale lähimate elamute juures esineda keskkonnahäiringuid (näiteks ebasoodne visuaalne

mõju, tolmu või müra levik jmt). Keskkonnahäiringute osas on asjakohane järgida eelpool kirjeldatud

põhimõtteid, et rakendada tuleb meetmeid keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on

mõistlik eeldada ning mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Eelnevates mõjuvaldkondade ülevaadetes on välja

toodud meetmed, mida on asjakohane rakendada kavandatava prügila rajamisega kaasneva müra ja õhusaaste

minimeerimiseks.

KMH aruande peatükis 5.3 kirjeldatud põhjal on kavandatava prügila korral oluline mõju põhjavee kvaliteedile

välistatud ning negatiivse mõju avaldumine ebatõenäoline. Arvestades elukondlike hoonete ja teadaolevate

olmevee kaevude kaugust ladestusalast on ka ebatõenäoline, et prügila rajamine või käitamine võiks avaldada

mõju piirkonnas kasutatava joogivee kvaliteedile.

5.9 MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE JA KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Kliimamuutuste all mõeldakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri

tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa

liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda

mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene sõltub ökosüsteemide poolt pakutavatest

teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

Kavandatava prügila mõju kliimamuutustele tuleneb eelkõige kasvuhoonegaaside heitest, mis on seotud

ehitustööde tegemisel kasutatavate seadmete ja transpordivahendite kütusekuluga ning prügila käitamisel

kasutatavate seadmete ja transpordivahendite kütusekuluga. Lisaks on mõju seotud puittaimestiku

eemaldamisega ladestusala ja vajaliku taristu ehitusalalt, mis mõjutab kasvuhoonegaaside sidumist puitmassi.

Kavandatava prügila rajamiseks tehtavatel ehitustöödel on vajalikud kaevetööd, materjalide transport jne, mille

korral on kasvuhoonegaaside heide paratamatu. Ehitustöödega seotud kasvuhoonegaaside heite

minimeerimiseks tuleb vältida ebavajalikku tegevust ja ressursikulu, seega peab prügila rajamise lahendus

olema läbimõeldud ning tööde maht ja logistika optimaalne. Kuna see on planeeringust huvitatud isiku jaoks

seotud ka rahaliste väljaminekuga, on põhjendatud eeldada, et töö optimaalsusega seotud aspektidele

pööratakse prügila kavandamisel ja rajamisel piisavalt tähelepanu.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis osutus valituks asukohaalternatiiv, mis on VKG tootmisterritooriumile

lähim. Transporditee tootmisterritooriumilt ladestusalani on ca 2,5 km pikkune. Sarnaselt praegusele on ka

kavandatava prügila puhul eelistatud jäätmete transport lintkonveieriga. Kallureid kasutatakse vastavalt

vajadusele, näiteks konveieri rikete tõttu. Jäätmete transpordiga seotud kütusekulu jääb lähedaseks praegusele

olukorrale. Kavandatavas prügilas on planeeritud kasutada praegu olemasolevas tööstusjäätmete prügilas

kasutatavat ladestusmetoodikat, seega ei kaasne ka jäätmete ladestamisega kütusekulu ja kasvuhoonegaaside

heite olulist muutust. Kuna ka prügila käitamisaegne kütusekulu on ettevõtte jaoks seotud rahaliste

kulutustega, võib eeldada, et optimaalsuse põhimõtet järgitakse ka prügila käitamisaegsel jäätmete transpordil

ja ladestamisel.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

84 / 104

Planeeringualal on osaliselt kunstlikult tekkinud veeala, mille ümbruses kasvab noori puid ja põõsaid (pajud,

haavad, paplid, männid), kohati ka rohttaimi ning veekogude ja maismaa piirialadel leidub rohkesti roostikku.

Varasemalt prügila rajamiseks ettevalmistatud aluse ümbruses (eelkõige põhja pool) on väikeses ulatuses ka

metsamaad. Lintkonveieri ja juurdepääsutee trass kulgeb osaliselt madala puittaimestikuga olemasoleva

tööstusjäätmete prügila äärsel alal. Prügila rajamisega kaasneks olemasoleva taimestiku eemaldamine.

Valdavalt on tegemist väheväärtusliku kidura puittaimestikuga. Vähesel määral peab ala põhjaosas metsa

raadama, kuid sellises ulatuses metsamaa vähenemine on kasvuhoonegaaside sidumise seisukohast

marginaalne. Eeldatavalt toimuks varasemalt prügila rajamiseks ettevalmistatud alal edaspidi jätkuvalt aeglane

taimestiku areng, kuid väärtuslikuma metsakoosluse välja kujunemine on ebatõenäoline. Kavandatava prügila

rajamisega ei hõivata seega suure tõenäosusega väärtuslikuks metsamaaks kujunevat ala, mis annaks panuse

kliimamuutuste vähendamisesse kasvuhoonegaaside sidumise kaudu.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt võib Eestis prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata

temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, merepinna tõusu ja tormide sagenemist.

Sademeterohked perioodid ja tugevad vihmad on olulised ka prügila kavandamisel. Intensiivsete

vihmasadudega võib kaasneda ladestatava materjali erosioon. Olemasoleva tööstusjäätmete prügilaga seoses

on tehtud uuringuid sobiva ladestustehnoloogia väljaselgitamiseks.

Uuringute põhjal võimaldab nõlvus 1:3 nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem

täiendavaid töid. Ladestu täidetakse kihiti, nii et enne uue kihi lisamist alumine tahkestub ning alumine kiht

moodustab ülemisele vettpidava põhja ja pealmine alumisele vettpidava katte. Prügilale rajatakse temperatuuri

muutuste eest kaitseks poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel aheraine kihist välisvall. Välisvall tagab

nõlvade ilmastikukindluse ja dreenib sademevee (valgvee) kraavidesse, mille kaudu suunatakse vesi

kogumisbasseini. Kavandatavas prügilas kasutatakse ladestusmetoodikat, mis varasemate uuringute ja senise

praktika kohaselt tagab nõlvade pikaajalise püsivuse.

Poolkoksist väliskihi erosiooniohu vähendamiseks on vajalik poolkoksist nõlvade haljastamine. Olemasolevas

prügilas on keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 kohaselt prügila sulgemisel ette nähtud hüdrokülvi

kasutamist. Olemasolevale prügilale OÜ Hendrikson & Ko poolt (2018) koostatud KMH kohaselt on

piirkondades, kus poolkoksi hüdrokülviga haljastamisest ei piisa ja prügila opereerimise käigus tuvastatakse

erosioonikahjustused, vajalik nõlvade täiendav kindlustamine. Selleks sobib hästi ca 0,5 m paksune aheraine

killustiku kiht, mis haljastatakse hüdrokülviga. KSH aruande peatükis 5.6 on käsitletud nõlvade haljastamiseks

Järve Biopuhastuse OÜ neutraliseeritud reoveesette komposti kasutamist, mis on katsete põhjal osutunud

efektiivseks püsiva rohttaimestiku kujundamiseks. Kavandatava prügila sulgemisel on võimalik lähtuda

praeguseks tehtud katsetest ja ka olemasoleva prügila sulgemisel saadavast kogemusest, et võtta kasutusele

ajakohaseima teabe põhjal parim lahendus nõlvade haljastamiseks. Samas tuleb lähtuda ka olemasolevatest

võimalustest. Reoveesette komposti puudumisel tuleb jätkata nõlvade haljastamist hüdrokülviga või haljastada

ladestu muul moel.

Kliimamuutustega seostatakse ka tugevate tuulte esinemist, mis võib põhjustada ka tolmu kaasakannet

ladestusalalt. Prügila käitamisel kasutatav ladestusmetoodika näeb ette tuha niisutamist tolmamise vältimiseks.

Vajadusel tuleb rakendada meetmeid transpordiga seotud tolmu tekke ja leviku vältimiseks. Prügila sulgemisel

nähakse ette nõlvade haljastamine, mis tugevast tuulest tingitud tolmu levikut takistab.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

85 / 104

6. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA TÕENÄOLINE

ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI

VIIDA

VKG tootmistegevuse jätkamiseks on täiendava tööstusjäätmete ladestuskoha leidmine vajalik. Kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida, ladestatakse jäätmeid olemasolevasse tööstusjäätmete prügilasse selle

ammendumiseni, kuid samaaegselt otsitakse siiski lahendusi edasise ladestusvõimaluse leidmiseks.

Tööstusjäätmete ladestamine piirkonnas jätkub, kuid sellega kaasnev mõju erineb mõnevõrra olenevalt prügila

asukohast ja lokaalsetest teguritest.

Planeeringualal on tegemist Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldisega. Maavara kaevandamisväärsust ja

kaevandamisega seotud keskkonnaaspekte käsitleti põhjalikult KSH I etapi aruandes. Kaevandamistegevuse

toimumine on praegu teadaoleva põhjal ebatõenäoline. Kaevandamistegevusega kaasnevaid mõjusid on

kirjeldatud kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise raames, kuid veekäitlusega kaasnev mõju

oleneb valitavast tehnoloogiast ning mõju tuleb kaevandamise kavandamisel täiendavalt hinnata.

Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis jääb planeeringuala tõenäoliselt jätkuvalt kasutuseta. Suuremaid

muutusi ala iseloomus ei ole ette näha, alal jäävad püsima seal kujunenud veealad ja jätkub taimestiku aeglane

areng. Ala looduslikkust jääb mõjutama kõrval asuv olemasolev tööstusjäätmete prügila. Vastuvõetud

Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamise järgselt on võimalik maa-ala kasutusele võtta üksnes

jäätmekäitlusega seotud eesmärkidel.

7. ETTEPANEKUD SEIRETEGEVUSTEKS

Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 määrab põhimõtted prügilaga seotud seireks. Määruse kohaselt

seab keskkonnaseirenõuded Keskkonnaamet prügila käitamiseks väljastatud keskkonnaloas või kompleksloas.

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 37 määrab seire kohustuslikkuse: lõige 1 kohaselt on käitaja

kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama

seiretulemuste arvestust, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle

tulemuste arvestust.

Keskkonnaseirenõuded määrab Keskkonnaamet prügila käitamiseks väljastatud prügilaloas või kompleksloas.

Meteoroloogilised andmed

Õigusaktist tulenev nõue:

Vastavalt prügilamääruse § 41 lõikele 1 kasutatakse vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kas

riiklikku ilmajaamade võrgustikku või tehakse kohapealseid vaatlusi.

Vastavalt määruse § 41 lõikele 2 kogutakse jäätmelademes nõrgvee tekke ja prügila võimaliku lekke

hindamiseks käitaja poolt prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid üks kord päevas:

1) ööpäevane sademete hulk;

2) õhutemperatuur kell 14.00;

3) tuule suund ja tugevus kell 14.00;

4) aurumine;

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

86 / 104

5) õhuniiskus kell 14.00.

Ettepanek seire läbiviimiseks: meteoroloogilist seiret tuleb läbi viia vastavalt prügilamääruses kirjeldatule.

Valgvee (sademevee basseinide) seire

Õigusaktist tulenev nõue: prügilamäärusest tulenevalt sademevee seire kohustus puudub, kuid seire

teostamine on vajalik selleks, et hinnata, kas vee võib juhtida loodusesse (eesvoolu) või tuleb suunata

reoveepuhastisse. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse tulenevad keskkonnaministri 08.11.2019

määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Ettepanek seire läbiviimiseks:

Otsustamaks, kas sademevee võib juhtida loodusesse või peab juhtima reoveepuhastisse täiendavaks

puhastamiseks, tuleb sademeveebasseinidest allavoolu olevas väljalasus läbi viia veeseiret.

Seiratavad näitajad: KHT, BHT, hõljuvaine, pH, sulfaadid, elektrijuhtivus, üldlämmastik, üldfosfor, 1- ja 2-

aluselised fenoolid, naftaproduktid.

Seiresagedus: Hetkel on keeruline öelda, kas ja millal ja kui pika aja jooksul on vajalik sademeveebasseinidest

vett ära juhtida, kuna vett on kavas kasutada ladestatava TSK tuha niisutamiseks. Ajal, mil liigvee ärajuhtimise

vajadus puudub, võib veekvaliteeti seirata harvemini võrreldes olukorraga, kui vesi on vajalik ära juhtida.

Perioodil, mil on vajalik vett ära juhtida, tuleb seiret teostada 1 kord nädalas ning kui vee ärajuhtimise vajadus

puudub, tuleb sademevee kvaliteeti seirata 1 kord kvartalis.

Pinnavee seire

Õigusaktist tulenev nõue:

Vastavalt prügilamääruse § 42 peavad pinnavee proovid võimalikult hästi iseloomustama prügila

mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist. Pinnavee omadused tuleb määrata

vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu. Pinnaveest võetakse

suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov. Pinnavee

omadused tehakse kindlaks prügila kasutusajal vähemalt kord kvartalis.

Ettepanek seire läbiviimiseks:

Veeproovid tuleb võtta Kohtla jõest, vahetult enne nn VKG kraavi suubumist Kohtla jõkke.

Proovivõtukoha ligikaudsed koordinaadid:

(enne VKG kraavi suubumist): X 6584835, Y 678384

(peale VKG kraavi suubumist): X 6584863, Y 678206

Seiratavad näitajad: ühe- ja kahealuselised fenoolid, BHT7, heljum, KHT, kloriidid, lahustunud hapnik,

ammoonium, pH, sulfaat, sulfiid, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused.

Seiresagedus: 1 kord kvartalis ning arvestusega, et suurveeperioodil võetakse kuuajalise vahega vähemalt kaks

ning madalveeperioodil vähemalt üks proov.

Seiratavad näitajad: Pb, Cu, Hg, Cd, Cr, Zn.

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

87 / 104

Seiresagedus: 1 kord aastas

Olgu öeldud, et VKG kraavi ja seega Kohtla jõkke suubub ka sademevesi, mis pärineb VKG AS

tootmisterritooriumilt. Paraku ei ole antud piirkonnas võimalik leida selliseid seirekohti, kus võetavad proovid

iseloomustaksid ainult prügilast lähtuvat mõju. Lisaks on oluline välja tuua, et kuna sademeveebasseinide

väljalask on olemasoleval prügilal ja uuel kavandataval prügilal ühine, siis ei ole võimalik eristada nendest

prügilatest lähtuvat mõju.

Põhjavee seire

Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 seab nõuded prügila põhjaveeseireks. Seire põhimõtteks on

võimalikult täpselt iseloomustada põhjavee kvaliteeti, mida prügila võib mõjutada. Põhjavee kvaliteedi- ja

seirenõuete määramisel lähtub Keskkonnaamet prügila asukoha hüdrogeoloogilistest iseärasustest ja eelseire

käigus määratud põhjavee kvaliteedist.

Põhjavee proovid võetakse vähemalt ühes punktis prügila suhtes pealevoolu ja vähemalt kahes punktis prügila

suhtes allavoolu.

Määruse kohaselt peab põhjavee kvaliteedi kindlakstegemine olema piisavalt sage, et põhjavee reostumise või

reostumise ohu korral oleks võimalik rakendada tõhusaid vett parendavaid abinõusid. Kvaliteedi kindlaks

tegemise sageduse määramisel juhindutakse põhjavee liikuvusest (näiteks liikumiskiirusest, -suunast, pinnase

filtratsioonivõimest).

Olemasoleva tööstusjäätmete prügila seirekaevud asuvad valdavalt olemasolevast prügilast ida ja põhja

suunas. Kavandatava prügila alal on looduslik põhjavee üldine liikumine lääne (ja põhja-loode) suunas.

Põhjavee seiret tuleks läbi viia ülemises aluspõhjalises veekihis (Siluri-Ordoviitsiumi) ning soovitatavalt ka selle

all olevas Ordoviitsium-Kambriumi veekihis. Samas on oluline tähelepanu juhtida, et Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogum on põlevkivitööstusest lähtuvate mõjutuste tõttu halvas keemilises seisundis

ning ükskõik millistest puurkaevudest läbi viidava seire kaudu ei saa tuvastada üksnes uuest prügilast lähtuvat

mõju, kui mingil põhjusel peaks jäätmetega kokku puutunud vesi sattuma põhjavette. Läbi viidav seire

peegeldab selle piirkonna tööstustegevuse mõjusid (sh olemasoleva ladestusala) kumulatiivselt.

Alumisest, Ordoviitsium-Kambriumi veekihist on ettepanek võtta põhjaveeproove järgmistest kaevudest:

• 19549 (pealevoolu)

- Määratavad näitajad: kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase.

- Seiresagedus: üks kord aastas.

Tegemist on olemasoleva prügila seirekaevuga ehk jätkata tuleb läbi viidatavat seiret.

• Rajada kaks puurkaevu Ordoviitsium-Kambriumi veekihti prügilast lääne suunas (üks võib olla ka loode

suunas), kuna uuest prügilast allavoolu ei ole ühtegi olemasolevat puurkaevu. Kaev 19559 asub küll

vahetult prügila külje all, kuid ei pruugi olla kindlalt prügila suhtes allavoolu.

- Määratavad näitajad: kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase.

- Seiresagedus: üks kord aastas.

Ülemisest, Silur-Ordoviitsiumi veekihti on ettepanek võtta põhjaveeproove järgmistest kaevudest:

• 19548 (pealevoolu)

• 19770 (allavoolu)

• 19558 (allavoolu)

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2021-298-4.

Detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu)

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald

Koostaja: Kobras OÜ

88 / 104

- Määratavad näitajad: kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase.

- Seiresagedus: üks kord aastas.

Nõrgvee seire

Nõrgvee teke on ladestusmetoodikast tulenevalt minimaalne, seega on vähetõenäoline, et nõrgvee kaevudest

oleks võimalik ja vajalik regulaarne proovivõtt. Vajadusel on võimalik võtta nõrgvee seireproov ladestusala

perimeetrile rajatava drenaažitorustiku kogumiskaevudest. Eeldatavalt ei ole regulaarse proovivõtu

kavandamine määruses ettenähtud sagedusega vajalik.

Jäätmelademe seire

Õigusaktist tulenev nõue: vastavalt prügilamääruse § 48.tuleb läbi viia jäätmelademe seiret

(1) Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal vähemalt kord aastas järgmisi andmeid:

1) jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul;

2) jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur jäätmelademe sees;

3) jäätmete ladestamise viisid;

4) ladestamiseks vaba maht.

Ettepanek seireks: vastavalt määrusele.

8. LEEVENDAVAD MEETMED