PK909_PP_VK-3-01_v01_Leetsaare

From: "Maarja Antson" <[email protected]> Sent: 12/4/2025 11:12:05 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Leetsaare kinnistu puurkaevu heitvee immutamise keeluala kooskõlastamine

Tere

Oleme projekteerimas Leetsaare, Ranniku küla, Pärnu linn, Pärnu maakond (82602:003:0022) kinnistule puurkaevu rajamist, mille 60 meetri kuja ulatub osaliselt Varbla metskond 233 (62401:001:0770) kinnistule ning sellega kaasneb heitvee ja saasteainete immutamise keeluala. Projekt on lisatud manusega.

Kas Riigimetsa Majandamise Keskus volitatud asutusena annab selleks nõusoleku?

Lugupidamisega

Maarja Antson dokumendihalduse spetsialist Puurkaevumeistrid OÜ +372 515 9269 [email protected]

* Käesolev e-kiri koos võimalike lisadega on konfidentsiaalne ning selle edastamine asjasse mittepuutuvatele osapooltele ei ole lubatud.

TÖÖ NIMETUS:

Puurkaevu ehitusprojekt Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare

Katastritunnus: 82602:003:0022

OBJEKTI VALDAJA:

Eve Kõiv

TÖÖ NR: PK-909 Põhiprojekt

Seletuskiri Versioon 1

KOOSTAS: Marge Pree Hüdrogeol. tööde tegevusloa nr KHY000032 vastutav isik - puurkaevude ja -aukude projekteerimine - soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine - hüdrogeoloogilised uuringud

/allkirjastatud digitaalselt/ 02.12.2025

Puurkaevumeistrid OÜ

Reg.nr: 12521431

MTR-i reg. nr: EEP003922, EEH007335

Hüdrogeol. tööde tegevusluba nr: KHY000032

Salme tee 2, Papsaare küla,

Pärnu linn, Pärnumaa

[email protected]

Puurkaevu ehitusprojekt Seletuskiri (versioon 1) Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Töö nr PK-909

Koostas: Marge Pree Kuupäev: 02.12.2025

2

SISUKORD 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................. 3

2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........... 3

3. VEE- JA KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED ........................................... 4

4. PUURKAEVU KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE .............................................. 6

5. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET .................................. 7

JOONISED 1. Puurkaevu asendiplaan 2. Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud 3. Kitsendused 4. Puurkaevu konstruktsioon ja läbilõige

Puurkaevu ehitusprojekt Seletuskiri (versioon 1) Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Töö nr PK-909

Koostas: Marge Pree Kuupäev: 02.12.2025

3

1. ÜLDANDMED Puurkaevumeistrid OÜ taotleb ehitusluba puurkaevu rajamiseks kinnistu omaniku volikirja alusel. Puurkaevu ehitusprojekti koostamisel on arvestatud järgmistes seadustes ja määrustes toodud nõudeid: − Keskkonnaministri 09.07.2015. aasta määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”

− Ehitusseadustik − Veeseadus − Sotsiaalministri 24.09.2019. aasta määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1” Puurkaevu asukoht Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Katastritunnus: 82602:003:0022 Koordinaadid: X = 6467274.91 ja Y = 497063.56 Maapinna abs kõrgus: 10 m Puurkaevu asukoht kooskõlastati Pärnu Linnavalitsuses 07.10.2025 kirjaga nr 9-11/10477-1. Puurkaevu asukoha valikul arvestati tellija soovi, puurkaevu paiknemist võimalike reostusallikate suhtes ning veetrassi rajamise võimalikkust puurkaevust tarbijani. Puurkaevu asukoht on näidatud joonisel 1. Puurkaevu rajamise eesmärk ja veevõtt puurkaevust Puurkaev rajatakse kinnistu olme-joogivee tarbeks. Kavandatav veevõtt puurkaevust on kuni 3 m3 ööpäevas, tarbijate arv ~3. Puurkaevu sügavus ja avatav veekiht Puurkaevu sügavuseks on kavandatud 60 m ning sellega ammutatakse vett Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksist (Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum).

2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Kvaternaari setete paksus jääb valdavalt vahemikku 40-50 meetrit. Lasundi moodustavad liivakad merelised setted (mQIV) ning saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted (gQIII), milles esinevad kruusakamad vahekihid. Kvaternaari setete all levivad aluspõhja lõhelised karbonaatkivimid, mis moodustavad Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi. Veekompleks koosneb valdavalt erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vahekihtidena esinevad vett vähejuhtivad merglid ja domeriidid. Karbonaatkivimite veeandvus sõltub eelkõige nende lõhelisusest, mis läbilõikes

Puurkaevu ehitusprojekt Seletuskiri (versioon 1) Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Töö nr PK-909

Koostas: Marge Pree Kuupäev: 02.12.2025

4

ja pindalaliselt on ebaühtlane. Veekompleksile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg- Ca-tüüpi vesi (mineraalsus 0,3 - 0,5 g/l), mis Lääne-Eestis ning veekompleksi sügavamates kihtides asendub HCO3-SO4-Mg-Ca-Na- ja HCO3-Cl-Na-tüüpi veega. Peamiseks vee kvaliteedi probleemiks on kõrgenenud raua, kohati ka mangaani sisaldused vees. Lääne- Eestis ja sügavamates kihtides suureneb oluliselt tõenäosus kõrgenenud fluoriidide, naatriumi ja kloriidide esinemiseks vees. Õhukese pinnakattega karbonaatkivimite avamusalal võib põhjavees esineda kõrgenenud nitraatide sisaldust. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila, Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, savid ja diktüoneemakilt. Nimetatud kihistud moodustavad veepideme Siluri-Ordoviitsiumi ja sügavamal leviva Ordoviitsiumi-Kambriumi veekomplekside vahel. Puurkaevu sügavuseks on planeeritud 60 m. Puurkaevuga avatakse Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Rootsiküla (S2rt) ja Jaagarahu (S2jg) lademete lubjakivid. Geoloogilise läbilõike üldine kirjeldus on toodud tabelis 1. Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude andmete alusel on staatiline veetase 4-6 m sügavusel maapinnast. Puurkaevude eritootlikkus jääb valdavalt vahemikku 0,1-1 l/s x m. Seega pumba tootlikkuse 1 l/s juures on oodatav veetaseme alandus puurkaevus kuni 10 m. Rajatava puurkaevu tegelikud hüdrogeoloogilised parameetrid määratakse pärast puurkaevu puurimist proovipumpamisega. Tabel 1. Geoloogiline läbilõige (puurkaevuga avatav veekiht märgitud sinise taustaga).

Geoloogiline indeks

Litoloogiline koostis Veekompleks/veekiht/ veepide

Põhjaveekogum

mQIV Liiv Kvaternaar -

gQIII Saviliivmoreen, kruusa vahekihid

S2rt-jg Lubjakivi, mergli vahekihid Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum

Põhjaveekihi kaitstus Maa- ja Ruumiameti Geoportaali põhjaveekaitstuse kaardi alusel on maapinnalt esimene põhjaveekiht suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Veevõtu mõju piirkonna puurkaevudele Rajatavale puurkaevule lähim Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi tarbepuurkaev jääb ~820 m kaugusele (joonis 2). Väikese veetarbimise tõttu planeeritav puurkaev ei avalda negatiivset mõju teistele piirkonnas olevatele puurkaevudele.

3. VEE- JA KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED Veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Puurkaevu ehitusprojekt Seletuskiri (versioon 1) Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Töö nr PK-909

Koostas: Marge Pree Kuupäev: 02.12.2025

5

Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1. väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2. karjatamine; 3. ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4. maaparandussüsteemide rajamine; 5. sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6. reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7. kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete

pinnasesse juhtimine; 8. kalmistu rajamine; 9. jäätmete käitlemine; 10. maavara kaevandamine. Puurkaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu valdaja. Nõuded reovee käitlemisele Reovee kogumismahuti Reovee kogumismahuti kasutamisel peab mahuti olema lekkekindel, asuma väljaspool puurkaevu hooldusala ning reovee kogumismahuti tühjendamine peab toimuma kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt. Heitvee immutamine - Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (Veeseadus § 127 lõige 1).

- Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 3).

- Kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada heitvett kuni 50 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist või kuni 5 m³ ööpäevas, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 1 p 1, 2).

- Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada heitvett kuni 10 m³ ööpäevas vaid pärast reovee bioloogilist puhastamist (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 1 p 4). Keelatud on immutada ainult mehaaniliselt puhastatud (septik) heitvett.

- Ilma veeloata võib heitvett juhtida pinnasesse kuni 5 m3 ööpäevas (Veeseadus § 188 lg 1 punkt 6).

Heitvee juhtimine eesvoolu - Ilma veeloata võib heitvett juhtida veekogusse kuni 1 m3 ööpäevas (Veeseadus § 188 lg 1

punkt 6) - Suublasse võib juhtida vaid bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett. - Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik kavandatav tegevus kooskõlastada

Maa- ja Ruumiametiga. Reostusohtlikud objektid ja kanalisatsioon Puurkaevu hooldusalas reostusohtlikke objekte ei ole. Puurkaevust 60 m raadiuses heitvee pinnasesse immutamist ei toimu. Puurkaevust 45 m kaugusel paikneb kinnine reovee kogumismahuti (joonis 1).

Puurkaevu ehitusprojekt Seletuskiri (versioon 1) Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Töö nr PK-909

Koostas: Marge Pree Kuupäev: 02.12.2025

6

Kitsendusi põhjustavad objektid Looduskaitselised ja tehnorajatistest tulenevad piirangud puurkaevu rajamiseks puuduvad (joonis 3).

4. PUURKAEVU KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE Puurkaevu konstruktsioon peab: - tagama põhjaveekihi kaitstuse reostuse eest; - tagama projektikohase tootlikkuse juures tahkete osakesteta vee; - välistama saastunud vee, sh ülemiste põhjaveekihtide vee sissevoolu puurkaevuga

avatavasse põhjaveekihti; - tagama manteltorude põhikolonni ulatuse vähemalt 30 cm üle maapinna või ehitise

põranda; - tagama manteltorude taguse ruumi isolatsiooniga sademevee ja maapinnalt arvates

esimese põhjaveekihi teineteisest eraldamise; - kindlustama, et isolatsiooni tagamiseks oleks eri veekihtide üksteisest eraldamisel

ettepuuritud puuraugu ja manteltorude diameetrite vahe vähemalt 50 mm; - tagama puurkaevu vettandva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud

veehulga läbilaskvuse; - tagama puurkaevu puhastuspumpamise ja veetaseme mõõtmise võimaluse. Puurkaev puuritakse topeltpuurpeaga puurmasinaga Bauer RB8R. Šlammi välja viimiseks kasutatakse suruõhku. Puurimise algdiameeter on valitud selliselt, et oleks tagatud ettepuuritud puuraugu ja manteltorude diameetrite vahe vähemalt 50 mm. Puurkaevu suletud osa sügavuseni 45 meetrit puuritakse Ø 178 mm puuriga, samaaegselt pudedad ja varisevad setted ning kivimid toestatakse ajutise konduktortoruga. Seejärel puuritakse edasi puurkaevu avatud osa Ø 115 mm puuriga sügavuseni 60 m. Puurkaevu projekteeritud sügavus on indikatiivne. Puurimine lõpetatakse, kui on saadud vajalik veehulk. Pärast puurimistööde lõpetamist paigaldatakse puurkaevu plastikust manteltorud Ø 125 mm sügavuseni 45 meetrit. Manteltorudega tagatakse pudedate ja varisevate setete ning kivimite kindlustatus ning need peavad välistama reostunud vee ja ülemiste põhjaveekihtide vee sattumise puurkaevuga avatavasse põhjaveekihti. Manteltoru ots jääb 50 cm võrra maapinnast kõrgemale. Manteltorude kolonni alumisele servale paigaldatakse tihend, et takistada tsemendi sattumist puurkaevu avatud ossa. Manteltorude tagune tsementeeritakse täitetoru abil kogu ulatuses suunaga alt üles, kuni tsement jõuab maapinnale. Seejärel eemaldatakse puurkaevust ajutine konduktortoru. Pärast puurkaevu valmimist kaetakse puurkaevu suue kaanega. Puurkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid, millel on vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk. Materjalide spetsifikatsioon: Torud: PVC Ø 125 mm, kogus 45,5 m Tsement: tsemendisegu, kogus min 0,57 m3 Puurkaevu eeldatav geoloogiline läbilõige ja konstruktsioon on toodud joonisel 4. Geoloogiline läbilõige täpsustatakse puurimistööde käigus ja vastavalt vajadusele korrigeeritakse puurkaevu konstruktsiooni. Rajatava puurkaevu konstruktsioon võib erineda ehitusprojektikohasest konstruktsioonist tegelike hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu, tagades sätestatud nõuete täitmise ning ehitusprojektikohase põhjaveekihi avamise. Puurimistööde

Puurkaevu ehitusprojekt Seletuskiri (versioon 1) Pärnu maakond, Pärnu linn. Ranniku küla, Leetsaare Töö nr PK-909

Koostas: Marge Pree Kuupäev: 02.12.2025

7

ajal tehtavaid puurkaevu konstruktsiooni muudatusi tuleb põhjendada ja vajadusel kooskõlastada enne muudatuste tegemist Keskkonnaametiga e-kirja teel.

5. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET Puurkaevu rajamise lõpetamisel tehakse puurkaevu puhastuspumpamine pumbatava vee selginemiseni. Puhastuspumpamine tehakse airlift-meetodil ja proovipumpamine süvaveepumbaga. Puurkaevu hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks tehakse proovipumpamine vähemalt 1,3 kordse projekteeritud tootlikkusega või maksimaalse tootlikkusega, kui projekteeritud tootlikkust ei saavutata. Proovipumpamist tehakse kuni dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. Enne proovipumpamise algust mõõdetakse staatiline veetase. Proovipumpamise käigus mõõdetakse tootlikkus (l/sek), dünaamiline veetase, määratakse veetaseme alandus ning arvutatakse erideebit. Puurkaevus, mis võetakse kasutusele rohkem, kui neli kuud pärast puurkaevu rajamist, tehakse enne kasutusele võtmist täiendav puhastuspumpamine. Proovipumpamise lõpus võetakse veeproovid vee kvaliteedi hindamiseks. Veeproovid peab võtma veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Keskkonnaministri 09.07.2015. a määruse nr 43 § 19 lg 1 punkti 2 kohaselt tuleb joogivee võtmiseks rajatud puurkaevu, mis ei ole ühisveevärgi osa, vees määrata nimetatud määruse lisa 4 punktides 5.1 - 5.3 nimetatud näitajad järgmiselt: 5.1 Organoleptilised näitajad: värvus, hägusus, lõhn; 5.2 Füüsikalis-keemilised näitajad: oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, ammoonium, fluoriid, kloriid, kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, raud, sulfaadid, vesinikkarbonaadid; 5.3 Mikrobioloogilised näitajad: Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv. Puurkaevuga avatava põhjaveekihi vesi vastab enamike näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61). Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude andmetel ületab osades piirkonna puurkaevudes piirsisalduse raua sisaldus. Rauaühendite vähendamiseks vees on soovitav kasutada rauaärastusseadmeid. Lisaks esineb piirsisalduse lähedast või kõrgemat fluoriidide sisaldust. Sügavuse suurenedes võib fluoriidide sisaldus üldjuhul suureneb. Nende eemaldamiseks veest soovitame kasutada pöördosmoosseadet. Juhul kui puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele, siis antakse täpsemad soovitused veepuhastusseadmete paigaldamiseks. Pärast puurimistööde lõpetamist esitatakse projekti, puurimispäeviku andmete ja veeanalüüsi tulemuste alusel puurkaevu andmed Eesti Looduse Infosüsteemi.