LÄHTEÜLESANNE
1. KOOSTADA
Rapla maakonnas Hagudi rabas veerežiimi taastamistööde projekt.
Rahastus: Rail Baltic Estonia
Paiknemine: Taastamisala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku külas, Hagudi külas ja Alu-Metskülas paiknevas Hagudi rabas.
Objekt paikneb kokku kuuel maaüksusel, mis kõik on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad (vt Lisa 1. Asukohaskeemid).
RMK halduses olevad riigimaad: Turbaraba tee (66801:001:0026), Vahastu metskond 269 (66901:001:0186), Vahastu metskond 268 (66901:001:0187), Vahastu metskond 207 (66903:003:0352), Vahastu metskond 88 (66904:001:0050), Vahastu metskond 206 (66904:001:0319).
Objekt piirneb kokku kaheksa maaüksusega, millest seitse on eramaa maaüksused ja ühe omandi ulatus on selgitamisel.
Objekti pindala kokku: 224,8 ha
Objekti kraavivõrgu pikkus kokku: vektorpõhikaardil ligikaudu 11,4 km, lisaks ligikaudu 75,0 km turba kaevandamise eesmärgil rajatud nn eelkuivenduskraave
Alaga seotud maaparandussüsteemid:
Objektil ei asu ühtegi maaparandussüsteemi ehitist.
Objekt piirneb kahe maaparandussüsteemiga: Seli-Kernu1 4109740020020/001, Kubja-Tiidu1 5111080030020/001.
Objekt piirneb ühe maaparandussüsteemi eesvooluga: Sootaguse peakraav 4109740020000/001.
2. EESMÄRK
2.1. Kompenseerida Rail Baltica (RB) riigi eriplaneeringuga (REP) kavandatud tegevuste negatiivseid mõjusid rabaökosüsteemidele Rapla maakonnas Hagudi rabas ning läbi alalt lähtuva süsiniku emissiooni vähendamise leevendada Rail Baltica kliimamõju laiemalt.
2.2. Luua eeldused sookoosluste ning soostuvate- ja soometsade loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumiseks ning aidata kaasa sihtkooslustele iseloomuliku taimestiku liigilise koosseisu ja struktuuri säilimisele ja kujunemisele arvestades seejuures kaitsealuste liikide elupaiga eelistustega ning neist tulenevate kitsendustega.
3. UURIDA
3.1. Kaardistada kraavid ja kraavivallid. Tellija võib nõuda täiendavate olulist mõju omavate kraavide täppismõõdistust. Mõõdistatavad kraavid fikseeritakse uurimistööde etapis.
3.2. Kaardistada kraavilõikude seisund lähtuvalt nende võimest mõjutada ümbritseva koosluse veetaset, võttes aluseks järgnevad kraavide seisukorra hindamisklassid:
a) Funktsioneeriv kraav: kraav on vähemalt 0,5 m sügav, säng on voolutakistustest hoolimata lahti ning juhib vett soost välja. Lähitulevikus (10 aastat) pole ette näha kraavi kuivendava funktsiooni olulist vähenemist.
b) Amortiseerunud kraav: kraavis esineb voolutakistusi sellisel hulgal, et vee äravool kraavi kaudu on episoodiline. Kraavi toimimiseks piisab voolutakistuste eemaldamisest. Siia alla käivad ka muidu lahtised, kuid koprapaisutusega hetkel suletud kraavid. Ümbritseval alal on näha tugev kuivenduse mõju ning taas-soostumine pole uuesti alanud.
c) Kinnikasvanud kraav: kraav on vähemalt 80-90% ulatuses lausaliselt täis kasvanud (näiteks turbasammalt), kohati on maastikul raske tuvastada. Kuivendav mõju praegusel ajahetkel väga väike. Tüüpiliselt toimub taas-soostumine juba kraavi vahetus naabruses.
3.3. Hinnata ja kirjeldada 6690027 Turbaraba tee taastamisalaga kattuvas osas likvideerimise tehnilist teostatavust ja mõju. Tee säilimisel kirjeldada meetmed selle poolt veerežiimile avalduva mõju leevendamiseks
3.4. Hinnata ja kirjeldada planeeritud tegevuste võimalikku mõju taristule ja infrastruktuurile (sh Rail Baltica Hagudi raba läbivale trassilõigule) ning projektialast väljapoole jäävatele maadele.
3.5. Hinnata ja kirjeldada planeeritavate tegevuste võimalikku mõju projektalast kagusse jäävale Kodila jõele (VEE1110800). Hinnata leevendusmeetmete vajadust, et vähendada kaevetööde tulemusel vallanduvate setete jõudmist Kodila jõkke.
3.6. Uurida ja anda hinnang tööde teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolule ja seisukorrale.
4. PROJEKTEERIDA
4.1. Projekteerida koostöös Tellijaga kraavide sulgemine erinevatel viisidel, et need ei toimiks edaspidi veejuhtmetena.
4.2. Projekteerida koostöös Tellijaga 6690027 Turbaraba tee likvideerimine ja säilivate teelõikude täiendamine nende teenindamiseks ja kasutamiseks vajalike rajatistega taastamisobjekti piiril (nt ümberkeeramiskohad jmt). Tee säilimisel projekteerida meetmed tee mõju leevendamiseks.
4.3. Projekteerida koostöös Tellijaga kraavide sulgemistööde teostamiseks vajalikud leevendusmeetmed, et minimeerida setete sattumist Kodila jõkke.
4.4. Projekteerida meetmed välistamaks negatiivset mõju projektialast väljapoole jäävale kuivendusvõrgule, taristule ja muule varale. Vajadusel tuleb selleks taotleda nõutavad tingimused ja kooskõlastused.
4.5. Projekteerida töö teostamiseks vajalikud infrastruktuuri tööd.
4.6. Kavandada koostöös tellijaga likvideeritavate teede asukohtades metsauuenduse tööd.
5. ERITINGIMUSED
5.1. Projekteerija peab arvestama Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti jm asjakohaste materjalidega ning tegema selles osas tellija ja Rail Baltic Estonia töövõtjaga igakülgset koostööd.
5.2. Projekteerija peab korraldama (sh protokollima) vähemalt 3 töökoosolekut projekteerimise ajal. Esimene koosolek tuleb korraldada enne uurimustööde algust, teine uurimustööde tulemuste tutvustamiseks ja lahenduse arutamiseks, kolmas projekteeritud lahenduse arutamiseks. Vajadusel peab olema valmis korraldama täiendavaid töökoosolekuid tellija nõudmisel.
5.3. Projekteerija peab korraldama projekti avalikustamise koosoleku, sh tagama kutsete avaldamise kohaliku omavalitsuse ajalehes jm meedias vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist ning tagama koosoleku protokollimise. Vajadusel võib tellija nõuda ühe täiendava avaliku arutelu korraldamist.
5.4. Tööde projekteerimisel peab tagama mõju puudumise taastamisalale jäävatele ja taastamisalaga piirnevatele eramaadele juhul, kui eramaa omanikud kavandatavaid tegevusi lihtkirjalikult ei kooskõlasta.
6. TINGIMUSED TÖÖDE PROJEKTILE
6.1. Projekt peab vastama RMK „Märgalade taastamise näidiskoosseisule“.
6.2. RMK annab projekteerijale omapoolse sisendi (projekteerija ei pea neid osasid ise kirjutama) järgmistele RMK „Märgalade taastamise näidiskoosseisu“ peatükkidele:
a) Ptk. 2.2 Taastamistööde eesmärk;
b) Ptk. 4.5. Kujundusraied;
c) Ptk. 4.6. Muud tegevused – Metsauuendus likvideeritud teetrassidel
d) Ptk. 6.1. Mõju looduskaitselistele väärtustele.
Sisend esitatakse projekteerijale RMK poolt hiljemalt 45 päeva pärast uurimistööde üleandmist-vastuvõtmist.
6.3. Lisaks p. 6.1. nimetatud näidiskoosseisu nõutud digitaalsetele ruumiandmetele tuleb täiendavalt esitada:
6.3.1. uuritud kraavivõrk koos seotud andmetabeliga vastavalt näidiskoosseisu Tabelile 1;
6.3.2. pinnasega (kraavivallidest või maapinnast pärinev materjal) täidetavad kraavid koos andmetabeliga (andmetabelis peab olemas kajastatud kraavi ID).
6.4. Lisaks p. 6.1 nimetatud näidiskoosseisu nõuetele tuleb projekti koosseisus esitada projekti kokkuvõte eesti ja inglise keeles.
6.5. Projekt peab olema kooskõlas Looduskaitseseaduse ning Maaparandusseadusega ja neist tulenevate õigusaktide ja normdokumentidega.
6.6. Koostatud projekt peab lisaks p. 6.1. nimetatud näidiskoosseisu komponentidele sisaldama vähemalt järgmiseid tööalaga seotud aspekte:
• Turbaraba tee taastamisalaga kattuvas osas likvideerimiseks valitud lahenduse selgitused või tee säilimisel kavandatavate leevendusmeetmete selgitused;
• kavandatud raiete selgitused (esitatakse projekteerijale RMK poolt vähemalt 45 päeva enne projekti üleandmise kuupäeva);
• Turbaraba tee likvideerimisel trassidele kavandatud metsauuendus (esitatakse projekteerijale RMK poolt vähemalt 45 päeva enne projekti üleandmise kuupäeva)
• tööde võimalikku negatiivset mõju leevendavad meetmed ja nende kirjeldus;
• töödega seotud ajaliste ja ruumiliste piirangute kirjeldused koos kaardimaterjaliga;
• tööga seotud joonised ja kaardid peavad muuhulgas sisaldama uurimistööde eelsel koosolekul kokkulepitud mahus suletavate kraavide pikiprofiile;
• tööga seotud joonised peavad olema mõõtkavas 1:5000 ja looduses ei ole vajalik pikettide paigaldamine.
6.7. Projekteerimisel tuleb arvestada Keskkonnaameti, Maa- ja Ruumiameti ja Rail Baltic Estonia poolt esitatud tingimustega, vältimaks tööde tulemusena tekkida võivat negatiivset mõju inimeste varale ja looduskaitselistele väärtustele ning taristule. Kõik ametiasutuste esitatavad tingimused tuleb siduda projekti seletuskirja asjakohaste peatükkidega.
6.8. Tööde projekt tuleb koostada kahes etapis:
I etapis teostatakse kraavide kaardistamine ja antakse hinnang nende seisundile. Hinnatakse kraavide sulgemise võimalikkust lähtuvalt mõjutatavatest metsaelupaikadest ja teistest looduskaitselistest väärtustest ning Rail Baltica kavandatud trassist. Koostatakse uurimistööde aruanne. Uurimistööde aruandega koos tuleb esitada uurimistööde käigus projektalal liikumise kohta gps-seadmega salvestatud liikumisjälg.
II etapis koostatakse taastamistööde projekt. Projekteerimistööd tehakse tööprojekti detailsusega. Konkreetsed lahendused otsustatakse koostöös RMK-ga.
6.9. Projekteerimistööde uurimistööde aruanded esitatakse kooskõlastamiseks RMK looduskaitsespetsialistile.
6.10. Enne ametlike kooskõlastuste taotlemist Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Rail Baltic Estonialt ja Rapla Vallavalitsuselt seisukoha küsimist, tuleb esitada tööde projektid RMK looduskaitsespetsialistile ülevaatamiseks.
6.11. Tööde projektide kooskõlastamise asjasse puutuvate asutuste ja maaomanikega korraldab projekteerija, sh ka projektalale viivate ligipääsude osas.
6.12. Projektide ekspertiisi korraldab vajadusel RMK.
7. LÄHTEÜLESANDE LISAD
Lisa 1. Asendiplaan
Lisa 2. Keskkonnaameti tingimused
Lisa 3. Maa- ja Ruumiameti seisukoht
Lisa 4. Objekti välispiiri kaardikiht
8. TÖÖDE PROJEKT ÜLE ANDA
RMK looduskaitseosakonna looduskaitsetööde juhile kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt, sh projekt tervikuna pdf formaadis ja projekti joonised georefereeritud pdf formaadis, kavandatud tegevused kihilise pdf formaadis, lisaks töömahtude ja -materjalide tabelid MS Excel formaadis ja projekti kaardifailid Esri shape formaadis, vastavalt lepingus toodud tähtaegadele.
9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS
RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Triin Leetmaa.
10. KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastused taotleda Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Rail Baltic Estonialt ja projektialale jäävate või tegevusest mõjutatud piirnevate kinnistute omanikelt ning võimalike taristute valdajatelt. Teavitada kavandatavast tegevusest mõjutamata külgnevate kinnistute omanikke. Seisukoht küsida kohalikult Rapla Vallavalitsuselt.
17.03.2025 Triin Leetmaa
(kuupäev) RMK looduskaitsespetsialist