Rendileping Lavassaare pritsikuuri rendile andmiseks

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

2649 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kaheteistkümnendal novembril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (12.11.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 11.11.2025 kell 09:50 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes

on tõestajale tuntud isik,

Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, ja

HUMUS INVEST OÜ, registrikood 11174660, asukoht ja postiaadress Lossi tn 2-5, Viljandi

linn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana

tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige ja ainuosanik Taivo Toomsoo, isikukood

36409102714, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal

ning kellel on õigus äriühingut kõigis õigustoimingutes üksinda esindada (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 11.11.2025 kell 10:02 tehtud päringute alusel), Taivo Toomsoo osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Viljandi linn, kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 23836550 on

sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnusega

2

62401:001:2529, maa sihtotstarbega tootmismaa (100%), asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Lavassaare alev, Mäe tn 10a, pindalaga 153,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 62401:001:2529

suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

1.3.1. Maardla

• ulatus: 123,04 m²; nähtus: Maardla (Lavassaare); seisund: kehtiv.

1.3.2. Püsielupaiga piiranguvöönd

• ulatus: 152,64 m²; nähtus: Püsielupaik (Lavassaare kõre püsielupaiga piiranguvöönd); seisund: kehtiv.

1.3.3. Uuringu ala

• ulatus: 152,73 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa

maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv.

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega

62401:001:2529 kõlvikuline koosseis on 100% rohumaa.

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.6. Lavassaare kõre püsielupaik kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus: püsielupaik, Lavassaare kõre püsielupaik;

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määrus nr 51 Kõre ja

kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri.

1.7. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi

järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.7.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana;

1.7.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana.

1.8. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 62401:001:2529 kohta

katastripidaja märked puuduvad.

1.9. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise otsing

katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega 62401:001:2529 on seotud:

1.9.1. hoone Lavassaare pritsikuur, ehitisregistri koodiga 191671339, esmane kasutus

1938.a, korruste arv määramata, ehitisealune pind 37,8 m², ehitise staatus olemas ja

kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist

kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba).

1.9.2. rajatis sideliin, ehitisregistri koodiga 291660452, esmane kasutus 2023.a, ehitisealune

pind 28,4 m² ja ehitise staatus olemas.

1.10. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV113147;

• valitseja: Kliimaministeerium;

3

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata

kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Lepingu eseme suhtes on sõlmitud tähtajatu rendileping. Rendileping on kehtiv

Ostjale esitatud tingimustel ja Müüja ei ole sõlminud kokkuleppeid rendilepingu

tingimuste muutmiseks võrreldes Ostjale esitatuga. Rentnik on Müüjale tasunud

renditasu ja Müüja teeb rentnikuga tasaarvestuse hiljemalt ühe kuu jooksul selle

lepingu sõlmimisest ning kannab enamtasutud summa tagasi.

2.1.3. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud selles

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte kinnistusraamatusse

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi-

või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole

keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.4. Lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb kinnistu oluliseks osaks olev, selle lepingu punktis 1.9.1 nimetatud ehitis, mis on pärandkultuuri objekt: Lavassaare küla pritsikuur (395:PRT:001). Hoone vajab renoveerimist.

2.1.5. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest

Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse

teostamisel. Müüja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. Puuduvad

eritunnused või puudused, mille fikseerimist selles lepingus Müüja peaks vajalikuks.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim

viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on.

• Kui Müüja lepingus puudusi välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

2.1.6. Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele

kuuluvad selles lepingus nimetamata mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised

(nii maapõues asuvad kui maapealsed), välja arvatud lepingu eseme teenindamiseks

vajalikud tehnovõrgud ja rajatised.

2.1.7. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.8. Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus piirneb Mäe teega. Müüjal puudub info

mahasõidu rajamise võimalikkuse kohta.

2.1.9. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt

4

ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust

puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud

keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.10. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.

2.1.11. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille tasumise

tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Müüjal tasumisele kuuluvaid

mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.12. Piir on katastriüksuse moodustamise käigus looduses tähistamata. Müüja ei ole

kohustatud tagama piiride leitavust looduses.

2.1.13. Müüja on enampakkumise dokumentides kohustanud Ostjat küsima teavet

detailplaneeringu koostamise algatamise ja kehtestamise ning

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise võimaluste kohta kohalikult

omavalitsuselt. Müüja ei saa tagada lepingu eseme senise sihtotstarbe säilimist,

detailplaneeringu kehtestamist ega projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmist.

Detailplaneeringu koostamise, algatamise ja kehtestamise ning

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustab kohalik omavalitsus.

2.1.14. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.1.15. Müüja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks Kliimaministeeriumi

20.05.2024.a kooskõlastuse nr 5-9/24/2074-3, Riigimetsa Majandamise Keskuse

juhatuse 30.06.2025.a otsuse nr 1-32/104 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse

juhatuse 28.10.2025.a otsuse nr 1-32/141 alusel. Nimetatud kooskõlastus ja otsused

on jõus, muutmata ning neid ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või

kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 28.10.2025.a otsust nr 1-32/141 on 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest õigus vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selles kokkuleppe tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.

2.1.16. Müüja esindaja volitus Müüja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi

võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud

volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.17. Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks

selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks

osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel

teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ja on eelnimetatud

alusel teadlik ehitise ehituslikust ja tehnilisest seisundist. 2.2.3. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud

seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.4. Ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames

ning ostab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Müüja selles lepingus

esitatud andmetele.

5

2.2.5. Ostja peab Müüja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks

ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.6. Ostja on teadlik lepingu punktis 2.1.2. nimetatud rendilepingust, on nõus üle võtma

kõik sellest tulenevad ja selle lepingu esemega seonduvad õigused ja kohustused ning

soovib omandada lepingu eseme, mis on koormatud nimetatud rendilepingust

tulenevate õiguste ja kohustustega. 2.2.7. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.2.8. Ostjat ei ole sundlõpetatud, Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole

esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole

algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste

menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Ostja

võlausaldajate huve ega Ostja majanduslikku seisundit.

2.2.9. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed

nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.10. Tema esindusõigus Ostja juhatuse liikmena on kehtiv, seda ei ole piiratud ega

tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud

või on tema esindusõigust ja ametiaega nõuetekohaselt pikendatud, tema suhtes ei

kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.11. Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks

selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks

osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise

aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist

notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Müüja esindaja volitused volikirja alusel.

3. Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumine

3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 3 100 eurot (edaspidi nimetatud

müügihind), mis on Müüjale täielikult tasutud enne selle lepingu sõlmimist ja mille

saamist Müüja poolt kinnitab Müüja esindaja oma allkirjaga sellel lepingul. Müüja

esindaja avaldab ja kinnitab, et müügihind sisaldab käibemaksu (24%). 4. Lepingu eseme valduse üleandmine ja muud kokkulepped

4.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme kaudne valdus loetakse Müüja poolt

Ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. 4.2. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et:

4.2.1. Ostja ostab lepingu eseme sellises seisundis nagu see on selle lepingu sõlmimise

hetkel ning Müüja ei vastuta lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest,

kui Ostja lepingu sõlmimisel lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust teadis

või pidi teadma või kui ilmnevad lepingu eseme suhtes kehtivad muinsuskaitselised,

6

looduskaitselised või muud seadusest tulenevad kitsendused või muud varjatud

puudused, mis ei ole kantud kitsenduste kaardile ja millest Müüja ei ole selle lepingu

sõlmimise ajal teadlik;

4.2.2. kitsenduste kaardil, enampakkumise teates ning selles lepingus kajastamata

tehnovõrkude või muude objektide ilmsikstulekul pärast selle lepingu sõlmimist ei ole

Müüja kohustatud kandma nende ümbertõstmise ja/või likvideerimisega seonduvaid

kulusid ega mis tahes muud kahju;

4.2.3. Ostja kohustub teatama puudustest Müüjale hiljemalt 3 kuu jooksul arvates selle

lepingu sõlmimisest ning Ostja nõuded aeguvad 3 kuu jooksul arvates selle lepingu

sõlmimisest.

5. Asjaõigusleping 5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja

lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 23836550 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda HUMUS INVEST OÜ, registrikood 11174660.

6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning

Ostjale on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.

6.5. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel.

6.6. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6.7. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

6.8. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti.

6.9. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

7

6.10. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

6.11. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6.12. Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest.

6.13. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

6.14. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

6.15. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

6.16. Müüjal on võimalik ennast lepingu eseme võimalike puudustega kaasneva vastutuse eest kaitsta seeläbi, et ta avaldab ostjale kõik lepingu eseme puudused ning need kirjeldatakse müügilepingus. Sellisel juhul ei ole nende puuduste näol tegemist lepingurikkumisega VÕS-i §-i 217 tähenduses ning ostja ei saa neist tulenevalt müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada.

6.17. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 219 lg 1 kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

6.18. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

6.19. VÕS § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

6.20. VÕS § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.

6.21. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena

8

asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1).

6.22. VÕS § 162 kohaselt võib kohus ebamõistlikult suure leppetrahvi korral tasumisele kuuluva leppetrahvi suurust vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud osapoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.

6.23. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui maa on kaasomandis, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Selles lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes.

6.24. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

6.25. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

6.26. EhS § 35 kohaselt teavitatakse ehitusteatisega pädevat asutust (kohalik omavalitsus) ehitamisest enne ehitustegevuse alustamist, see annab õiguse ehitada ehitusteatises

9

kirjeldatud ehitist. Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega pärast 10 päeva möödumist. Ehitised, mille puhul on ehitusteatise esitamine nõutav, on loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Lisaks ehitusteatisele tuleb mõnedel juhtudel esitada pädevale asutusele ka ehitusprojekt. Ehitusteatise alusel on ehitamise aeg piiratud kahele aastale (Ehs § 37).

6.27. Ehitusluba on EhS § 38 kohaselt kinnitus ehitusloa andjalt (kelleks võib olla nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus), et ehitamist võib alustada. Ehitusloast tuleneb õigus ehitada ehitusloas ette nähtud piirides. Ehitusluba on nõutav EhS lisas 1 kirjeldatud juhtudel. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Kui ehitusloa kehtivus lõpeb, siis tuleb taotleda uus ehitusluba.

6.28. EhS § 138 kohaselt karistatakse ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.29. EhS § 47 kohaselt tuleb pädevat asutust (kohalik omavalitsus) teavitada ehitise kasutamisest, see annab õiguse kasutada kasutusteatises kirjeldatud ehitist või muuta selle kasutamise otstarvet. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda ehitist või selle osa kasutama ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Ehitised, mille kasutamiseks on vajalik esitada kasutusteatis, on loetletud EhS lisas 2. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita 10 päeva jooksul märkust täiendavate nõuete esitamise kohta, võib asuda ehitist kasutama. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 49).

6.30. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste või nende kasutamise otstarbe muutmise korral (EhS § 50). Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Kasutusloa võib anda ehitise osale (osakasutusluba), kui seda osa on võimalik iseseisvalt kasutada. Hiljem ei pea ülejäänud ehitise osa hindamisel enam varem kontrollitud osa uuesti hindama. Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti (§ 56).

6.31. EhS § 139 kohaselt karistatakse kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.1. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid ja kivistised; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

6.2. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; • anda projekteerimistingimusi;

10

• anda ehitusluba; • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui 5m², kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; • jahiulukeid lisasööta; • anda ehitusseadustiku § 1131 lõikes 12 nimetatud hoonestusluba.

Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

6.3. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:

• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;

• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.

• riikliku seire või kaitstava loodusobjekti valitseja tellitud uuringu või inventuuri tegijal, kes esitab valdaja nõudel tellitud töö lepingu või töötõendi.

6.4. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

6.5. Kui rendileandja võõrandab kinnisasja pärast rentniku valdusesse andmist, lähevad vastavalt VÕS § 291 ja 341 rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale.

6.6. VÕS § 291 lg 4 ja 341 kohaselt juhul, kui uus rendileandja rikub rendilepingust tulenevad kohustust, vastutab eelmine rendileandja kolme aasta jooksul, alates rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega rentnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt VÕS § 145 vastutavad käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks.

6.7. Rendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele rendileandjale rendile antud asja võõrandamise tõttu võib uus rendileandja rendilepingu kolme kuu jooksul

11

ülesütlemise teate esitamisest arvates üles ütelda, kui lepingut ei või varem lõpetada ning seda vaid juhul, kui selline ülesütlemine ei ole välistatud rendilepingu kohta kinnistusraamatusse tehtud märkega. Elu- või äriruumi rendilepingu võib omandaja sel põhjusel üles ütelda üksnes juhul, kui ta vajab rendile antud ruumi tungivalt ise.

6.8. Vastavalt notari tasu seaduse § 4 on tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot.

7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav

notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis

kasutamiseks.

7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud

originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõivu) tasub Ostja.

8.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu

maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või

kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama

notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

8.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu

seaduse § 2 lg 2¹).

Notari tasu müügitehingu tõestamisel on 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari

tasu seaduse § 3, 4, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 69,80 eurot.

Käibemaks 16,75 eurot.

Koos käibemaksuga 86,55 eurot.

Riigilõiv omaniku kandmisel kinnistusraamatusse on 7,00 eurot (tehinguväärtus 3 100,00

eurot: RLS § 76 lg 1, § 347).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning §

31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 24%):

A4 formaat A3 formaat

12

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,24 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,81 eurot + 0,24 eurot/lk 15,81 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal

ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide

ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne

ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Toomsoo /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/

RENDILEPING NR 9-28/2023/4

Hiliseima digitaalallkirja kuupäev Riigimetsa Majandamise Keskus, keda esindab RMK juhatuse esimehe 14. aprilli 2023.a. käskkirja nr 9-49/8 alusel RMK kinnisvaraosakonna Lääne piirkonna haldusjuht Aavo Urbel, edaspidi Rendileandja, ühelt poolt, ja Pärnumaa Jahimeeste Liit MTÜ, keda esindab juhatuse liige Uno Kask, edaspidi Rentnik,

keda nimetatakse edaspidi Pool või ühiselt Pooled ning tulenevalt Poolte vahelisest 24.aprilli 2023 läbirääkimiste protokollist nr 9-33/1 sõlmisid Pooled käesoleva lepingu, edaspidi Leping,

alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Rendile antakse Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Lavassaare alevis, Mäe tn 10 kinnistul (katastritunnus 16001:001:0175) asuv Lavassaare pritsikuur (riigi kinnisvararegistri kood KV65470H1), registripind 32,6 m² (edaspidi nimetatud rendipind). 1.2. Rendileping sõlmitakse alates 01.05.2023.a. tähtajatult. 1.3. Rendipinna üleandmisel Rentniku otsesesse valdusse vormistatakse kirjalik rendipinna üleandmise akt, mis on Lepingu lisaks nr.1. 2. Rent ja kõrvalkulud 2.1. Rentnik kohustub maksma renti 24 (kakskümmend neli) eurot aastas, mis sisaldab kõiki seadustest tulenevaid makse. 2.2. Rendi tasumiseks esitab Rendileandja Rentnikule arve üks kord aastas. 2023.aasta rendi eest esitatakse arve 10 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Alates 2024 aastast esitatakse arve kalendriaasta esimese töönädala jooksul. 2.3. Renti hakatakse arvestama ja rentnikul tekib rendi tasumise kohustus alates rendipinna otsese valduse üleandmisest ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Rendi ja muude Lepingujärgsete maksete tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, kas rentnik faktiliselt ja kui suures ulatuses rendipinda kasutab. 3. Ettemaks lepingu tagatisena

3.1. Rentnik kohustub maksma Rendileandjale tagatisraha 24 (kakskümmend neli) eurot 10 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest (edaspidi nimetatud tagatisraha), tagamaks Lepingu kehtivuse ajal kõigi lepingust tulenevate nõuete täitmist. Tagatisraha kantakse Rendileandja arveldusarvele EE881010002021370008 SEB pangas. 3.2. Kui Rendileandjal ei ole tekkinud rentnikule Lepingu kehtivusaja jooksul lepingust tulenevaid Rentniku poolt tasumata nõudeid, arvestab Rendileandja tagatisraha lepingujärgseteks rendimakseteks. 3.3. Tagatisrahalt ei maksta rentnikule intressi. 4. Rendileandja õigused ja kohustused 4.1. Rendileandja kohustub andma Rentnikule rendipinna ja kõik selle päraldised üle hiljemalt 01.05.2023.a. 4.2. Rendileandja ei vastuta rendipinna puuduste ja rendipinnal oleva rentniku vara juhusliku hävimise või kadumise eest. 4.3. Rendileandjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest rentnikule ette vähemalt 3 kuud.

5. Rentniku õigused ja kohustused

5.1. Rentnikul on õigus leping igal ajal üles öelda teatades sellest Rendileandjale ette vähemalt 3 kuud. 5.2. Rentnikul on õigus kasutada rendipinda laoruumina. 5.3. Rentnik on rendipinna vastuvõtmisel teadlik rendipinna seisukorrast, kõigist rendipinna puudustest ning ta on enne Lepingu sõlmimist rendipinnaga ja seal kehtivate piirangutega ja kohustustega piisavalt ja igakülgselt tutvunud ning soovib rendipinda just selliste piirangutega ja kohustustega kasutusele võtta. 5.4. Rentnik on teadlik asjaolust, et oma vara hävimise riski vastu on tal võimalik vara kindlustada. 5.5. Rentnik on teadlik, et tal puudub õigus oma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle anda ning anda rendipinda täielikult või osaliselt allrendile või kasutusse teistele isikutele ilma Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 5.6. Rentnik on teadlik, et tal tuleb teatada viivitamatult Rendileandjale, kui Rentniku vastu on esitatud kohtusse avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks või võetakse vastu otsus Rentniku likvideerimiseks või esineb muid Rentniku tegevust piiravaid asjaolusid. 5.7. Rentnikul on kohustus tagada rendipinna säilimine, ohutus, korrashoid ja heaperemehelik kasutamine. 5.8. Rentnikul on kohustus rendipinna kasutamisel täitma kõiki heakorra-, ohutustehnika-, tuleohutus-, ja keskkonnanõudeid, vältima oma tegevusega kõiki kahjulikke mõjusid inimeste tervisele, Rendileandja varale ja looduskeskkonnale ning likvideerida ja hüvitada koheselt tekkinud kahju. 5.9. Rentnikul on kohustus teavitada koheselt Rendileandja esindajat kõigist rendipinnal toimuvatest avariidest ja õnnetus – ja kahjutekkimise juhtumitest. 5.10. Rentnikul on kohustus kooskõlastada enne rendipinnale rajatiste paigaldamist või rajamist eelnevalt kirjalikult Rendileandja esindajaga. 5.11. Rentnikul on kohustus. kooskõlastada kõik rendipinnale tehtavad parendused ja muudatused eelnevalt kirjalikult Rendileandja esindajaga. 5.12. Rentnikul on kohustus võimaldada Rendileandja esindajatel takistamatult kontrollida Lepingu tingimuste täitmist. 5.13. Rentnikul on kohustus tagastada rendipind ja kõik selle päraldised lepingu lõppedes seisundis, mis vastab rendipinna lepingukohasele kasutamisele, kirjaliku vara üleandmise akti alusel. Rentnik peab enne tagastamist Rendipinna heakorrastama ning vabastama talle ja teistele isikutele kuuluvast varast. 6. Lepingu muutmine 6.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmine on tingitud õigusaktidest. 6.2. Ühe Poole esitatud kirjaliku taotluse Lepingu tingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi kümne (10) kalendripäeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele Poolele koos vastavasisulise põhjendusega viie (5) kalendripäeva jooksul. 6.3. Lepingu muutmine ja täiendamine vormistatakse Lepingu lisana. 7. Lepingu lõppemine 7.1. Leping võib lõppeda Lepingu punktides 4.3. ja 5.1. toodud tingimustel. 7.2. Rendileandja võib Lepingu koheselt üles öelda kui ilmneb, et Rentnik ei ole kinni pidanud rendipinna sihtotstarbest või ei täida oma lepingulisi kohustusi piisava hoolsusega.

8. Poolte vastutus

8.1. Kui Pool ei tasu Lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma teisele Poolele viivist pool protsenti (0,5 %) õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Vastava nõude esitab viivist nõudev Pool kirjalikult. 8.2. Juhul, kui Rendileandja viivitab rendipinna Rentnikule üleandmisega üle Lepingus ettenähtud tähtaja, kohustub ta tasuma leppetrahvi summas 3 (kolm) eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui poole kuu rendi summa. 8.3. Rendipinna vabastamisega viivitamisel Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud tasuma lisaks Rendile ja kõrval kuludele leppetrahvi pool (0,5) % ühe kuu Rendi summast iga vabastamisega viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui Rentnik rikub Lepingus ettenähtud (hoolsus-, keskkonnakaitse- vms) kohustusi, on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi tasumist kuni 3 (kolme) kuu rendi summa ulatuses. Lisaks on Rentnikul kohustus hüvitada kõik kahjud, mille ta on rendipinnal tekitanud. 8.5. Juhul, kui Rendipind ei ole Lepingu punktis 7.2. fikseeritud seisundis, on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi tasumist 1 (ühe) kuu Rendi summa ulatuses ja tekitatud kahju täielikku hüvitamist. 8.6. Poolel on õigus esitada Lepingus nimetatud juhtudel teisele Poolele leppetrahvi nõue 3 (kolme) kuu jooksul arvates päevast, mil tal leppetrahvi nõude õigus tekkis. 9. Teadete edastamine

9.1. Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated lähtuvalt teise Poole Lepingus märgitud kontaktandmetest. Vastavate kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingu poolt. 9.2. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti teel, va juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti teel tähitud kirjaga või e- posti teel digitaalselt allkirjastatult. Kirjalik teade loetakse teisele Poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 (kolm) kalendripäeva. 9.3. Poole iga nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 9.4 Rendileandja esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on kinnisvaraosakonna Lääne piirkonna haldusjuht Aavo Urbel (telefon 5050158, e-mail [email protected]). 9.5 Rentniku esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Ken Kärg (telefon 53462262 , e-mail [email protected]).

10. Vaidluste lahendamine Vaidlused ja lahkarvamused, mis tekivad Lepingu täitmisel, lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste käigus kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlused õigusaktidega ettenähtud korras. Kohtuvaidlused lahendatakse Harju maakohtus. 11. Lõppsätted 11.1. Lepingu muudatused, täiendused ja parandused kehtivad ainult siis, kui nad on tehtud kirjalikus vormis ja allakirjutatud selleks volitatud isikute poolt. 11.2. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni mõlema Poole poolt. 11.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad:

Rendileandja Rentnik Riigimetsa Majandamise Keskus Pärnumaa Jahimeeste Liit MTÜ Registrikood 70004459 Registrikood 80073875 Mõisa/3, Sagadi küla Haljala vald Lääne-Viru maakond 45403

Lauka tn 6 Pärnu linn Pärnu maakond 80047

Telefon : 5050158 Telefon: +372 4430199 [email protected] [email protected]