SAARTE JAHIMEESTE SELTS
Saare maakonna jahindusnõukogu
[email protected] 19.11.2025
Ettepanek punahirvede küttimismahu
kokkuleppeks 2025/2026 jahiaastal
Lp jahindusnõukogu liikmed!
Saarte Jahimeeste Selts pöördub oma liikmete nimel teie poole ettepanekuga jätta 2025/2026 jahiaasta hirvede küttimise mahuks varasemalt kokkulepitud 2656 isendit.
Põhjendused:
1. Keskkonnaagentuur on 2025 aasta seirearuandes kirjutanud „Kokkuvõtteks võib öelda, et punahirvede üldarvukuses viimase aasta jooksul suuri muutuseid ei ole toimunud. Sama kehtib ka eraldi Saare maakonna kohta, kus aga arvestades suurenenud küttimissurvet on see tõenäoliselt siiski pigem veidi langenud. 2023. aasta jahindusnõukogus seadsid Saare maakonna jahimeeste, põllupidajate ja metsaomanike esindajad pikemaajaliseks eesmärgiks hirve arvukust saarel 2023. aastaga võrreldes langetada 50% võrra. Selle saavutamiseks otsustati võimalusel suurendada küttimismahtu 10% jahiaastas võrreldes jahihooajaks kokkulepituga. Sellest printsiibist lähtudes, tuleks 2025. aasta jahihooajal Saaremaal hirvi küttida vähemalt ~2770 isendit.“
28.juulil toimunud jahiseltside nõupidamisel jagati jahipiirkondade vahel 2656 isendit, mille jahindusnõukogu ka esmase küttimismahuna kinnitas. Jagamata jäi 114 isendi küttimise kohustus.
Kuna Keskkonnaagentuur on seirearuandes soovitanud küttida ligilähedaselt 2770 hirve, siis leiame, et 4% erinevus võiks mahtuda soovitusliku mahu hulka.
Samuti palume arvestada, et tuginedes varasemate aastate kogemustele, ei peatu hirvejaht kui etteantud maht on täidetud vaid kütitakse nii palju kui võimalik.
2. Täiesti arusaamatuks jääb meile Keskkonnaameti 16. oktooberi 2025 korraldus nr 1-3/25/354 millega on antud luba Kihelkonna jahipiirkonnas ajujahi pidamiseks Harilaiu sihtkaitsevööndis metssigade küttimiseks aga ei lubata küttida hirvesid. Samas RMK on teinud ettepaneku Kihelkonna jahipiirkonnas küttimismahtu suurendada, et kahjustuste tekkimist ennetada.
Vilsandi Rahvuspargi kaitse-eeskirja punkt 6 alusel on kaitsealal lubatud jahipidamine arvestades järgmisi erisusi:
5) ajujaht Eeriksaare, Elda, Harilaiu, Kolga, Kuusnõmme, Laukabe, Loonalaiu ja Vilsandi sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-eesmärgi saavutamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ning uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks.
Leiame, et kui juba mõne eeltoodud põhjuse tõttu ajujahti lubatakse, siis ei ole põhjendatud kitsenduste tegemine ulukiliikide küttimiseks, eriti olukorras kus riik peab vajalikuks liigi arvukuse vähendamist. Selliseid kitsendusi ei ole käsitletud ka kaitse-eeskirjas.
Eeltoodust tulenevalt on meil raske survestada jahipiirkondasid endale suuremaid kohustusi võtma, kui riik oma tegevusega seda ei toeta.
3. Jahindusnõukogu jahimeeste esindajad on juba varasematel koosolekutel teinud ettepaneku, jätta 114 hirve jagamata ja anda jahipiirkondadele võimalus tegeleda rohkem metsseajahiga, et viia arvukus võimalikult madalale juhuks kui katk peaks saarele jõudma.
Kahjuks on katk kohal ja jahimehed üritavad teha kõik endist oleneva, et metssigade arvukus võimalikult alla viia ja takistada katku levikut koduseafarmidesse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalev Kuusk
Juhatuse esimees