LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
1. Detailplaneeringu nimetus
Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneering
2. Planeeringu tellija
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus, kuna detailplaneering sisaldab kehtiva Vihula valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Planeeringust huvitatud isik
Neeme tee 5 ja Neeme tee 5b kinnistute omanikud Malle Välkmann, OÜ Mummi Maja ja Vee-randa OÜ, Neeme tee 24b kinnistu omanik OÜ Koidu Varahaldus ning Allika põik 2 omanikud Kelli Valk ja Ülle Repnau.
4. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid
4.1. Planeerimisseadus (PlanS);
4.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);
4.3. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19);
4.4. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24);
4.5. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2026-2029 (vastu võetud Haljala Vallavolikogu 19.08.2025 määrusega nr 84);
4.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30;
4.7. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;
4.8. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025;
4.9. Muud asjakohased õigusaktid.
5. Planeeringuala asukoht ja ulatus
Haljala vallas Käsmu külas asuvad maaüksused: Neeme tee 5 (katastritunnus 92201:014:0092, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 12211,0 m2), Neeme tee 5b (katastritunnus 92201:014:1140, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 1167,0 m2), Neeme tee 24b (katastritunnus 92201:014:0097, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 1954,0 m2) ja Allika põik 2 (katastritunnus 92201:014:0780, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 4029,0 m²). Samuti lisatakse planeeringuala sisse ca 355 m2 suurune osa eraomandis olevast Neeme tee 24a kinnistust (katastritunnus 92201:014:0096, sihtotstarve on 100% elamumaa, pindala 1954,0 m²) ja ca 1858 m2 suurune osa riigiomandis olevast 17177 Haljala-Käsmu tee kinnistust (katastritunnus 92201:014:1470, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 41322,0 m²). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit.
Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme teelt (Haljala-Käsmu tee, riigiomandis).
Ehitisregistri andmetel asub Neeme tee 5 kinnistul 2-korruseline suvila ehitisealuse pinnaga 212,0 m2 ja Neeme tee 5b kinnistul 2-korruseline suvila ehitisealuse pinnaga 106,0 m2. Allika põik 2 kinnistul asub ehitisregistri andmetel viis hoonet: 2-korruseline elamu ehitisealuse pinnaga 165,0 m2, 1-korruseline saun ehitisealuse pinnaga 28,0 m2, 1-korruseline kuur ehitisealuse pinnaga 22,0 m2, 1-korruseline garaaž ehitisealuse pinnaga 21,0 m2 ja 1-korruseline laut ehitisealuse pinnaga 16,0 m2. Ehitisregistri andmetel ei paikne Neeme tee 24b kinnistul ehitisi.
Neeme tee 24a kinnistul kehtib Haljala Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldusega nr 476 kehtestatud Käsmu küla Neeme tee 24a maaüksuse detailplaneering. Vastavalt PlanS § 140 lõikele 8 muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Antud juhul muutub juurdepääsutee osa.
Skeem 1. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala hinnanguline ulatus (märgitud punase piirjoonega, planeeringuala suurus ca 2,2 hektarit).
6. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
Käsmu küla asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil, kus ehitustegevust reguleerib Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025.
Kaitsekorralduskava lisa 8 kohaselt asub planeeringuala Käsmu küla väga väärtusliku külaosa ehitusalal, mille täpsemad ehitus- ja planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7. Hoonete ehitus- ja arhitektuursete tingimuste määramisel tuleb arvestada ühtset hoonestustraditsiooni. Uute kruntide moodustamine on lubatud, kui see on kooskõlas traditsioonilise asustusstruktuuriga. Uushoonestus ei pea kopeerima vana, võimalikud on moodsad lahendused, kuid arhitektuurne keel peab lähtuma Lahemaa pärandarhitektuurist.
Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks ca 2000 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. Hoonestustingimuste määramisel lähtutakse kaitsekorralduskavast, mis annab võimaluse hoida Lahemaa pärandkultuuri traditsioone ja säilitada Käsmu rannaküla miljööd. Kavandatavad elamukrundid sobituvad olemasoleva elamupiirkonna vahele.
Detailplaneeringu koostamise vajalikkust toetab PlanS, mille § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud, et vallavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel. Seetõttu on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks ja olemasolevate hoonete laiendamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav.
7. Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse järgmised ülesanded lähtuvalt PlanS § 126 lõikest 1:
7.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine;
7.2. Krundi hoonestusala määramine;
7.3. Krundi ehitusõiguse määramine;
7.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
7.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine;
7.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
7.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine;
7.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
7.9. Kuja määramine;
7.10. Vaatn Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
7.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
7.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
7.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse määramine;
7.14. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;
7.15. Muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeerimismenetluse käigus muutuda või täieneda.
8. Vastavus kehtivale üldplaneeringule
Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtete maa ning elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal, tiheasustusalal, miljööväärtuslikul hoonestusalal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
PlanS § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Planeerimisseaduse seletuskirjas täpsustatakse, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% määratud piirkonna maakasutuse juhtotstarbest (juhul kui valdava otstarbe ja kõrvalotstarbe osakaalu ei ole üldplaneeringuga määratud). Kuna planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt vähem kui 51% ulatuses elamumaa maakasutuse juhtotstarbega maa-alale, siis on Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste puhul
tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt nähtub, et Neeme tee 5 ja Neeme tee 5b kinnistutele kavandatakse väikeelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarvet. Kavandatavad elamukrundid sobituvad olemasoleva elamupiirkonna vahele.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.2.2 „Käsmu“ on märgitud, et uued hooned peavad haakuma Käsmu ehitustraditsioonide ning mastaapidega.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.
Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit: https://haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine#vihula-valla-yldplaneeringu-materjalid.
9. Vastavus kehtivale maakonnaplaneeringule
Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalise piirkonna alale ja Võsu-Käsmu maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8. „Rannikuala“ toodud välja Käsmu II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1. „Puhkekeskused“ on toodud II astme puhkekeskuse Käsmu ruumilise arengu suunad.
Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit: https://riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030.
10. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
Planeeringu koostamise menetlus algab planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisega. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest.
Lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks ning kokkulepped detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.
15.04.2024 leping nr 7-1/95-7
Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemine volikogus.
Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsus nr 125
KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine, dokumentide kohta asjakohastelt asutustelt seisukoha küsimine.
Detailplaneeringu KSH algatamise/algatamata jätmise otsuse tegemine volikogus.
Kuni kolm kuud
Detailplaneeringu eelnõu koostamine koos võimalike uuringute (nt geoaluse koostamine jms) läbiviimisega.
Kuni neli kuud
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek veebis, paberkandjal materjalid Haljalas ja Käsmus. Laekunud arvamustele vastuskirjade koostamine. Avaliku arutelu korraldamine.
Kaks kuud
Detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmine. Vajalike ja põhjendatud muudatuste sisseviimine planeeringulahendusse. Kooskõlastuste saamine planeeringu koostöö tegijatelt.
Kuni kolm kuud
Detailplaneeringu vastuvõtmine volikogus
Üks kuni kaks kuud
Detailplaneeringu avalik väljapanek veebis, paberkandjal materjalid Haljalas ja Käsmus. Laekunud arvamustele vastuskirjade koostamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
Kuni kaks kuud
Detailplaneeringu täiendamine lähtuvalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest
Üks kuu
Detailplaneeringu heakskiitmine Maa- ja Ruumiametis
Kuni kaks kuud
Detailplaneeringu kehtestamine volikogus
Üks kuni kaks kuud
Detailplaneeringu materjalide esitamine riiklikusse planeeringute andmekogusse PLANK
14 päeva
11. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud
11.1. Topo-geodeetiline uuring;
11.2. Kontaktvööndi analüüs (PlanS-i mõistes planeeringuala ja selle mõjuala analüüs);
11.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;
11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine;
11.5. Planeerimismenetluse käigus selgub täpsem uuringute vajadus.
12. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd (PlanS § 127 lõige 1)
12.1. Päästeamet;
12.2. Keskkonnaamet;
12.3. Transpordiamet.
13. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud ja asutused
(PlanS § 127 lõiked 2 ja 3)
13.1. Planeeringuala naaberkinnistute Neeme tee 5a (katastritunnus 92201:014:0750), Neeme tee 3c (katastritunnus 92201:014:0690), Lainela (katastritunnus 19101:001:0341), Neeme tee 7b (katastritunnus 19101:001:0342), Neeme tee 7 (katastritunnus 92201:014:1220), Neeme tee 7a (katastritunnus 92201:014:1450), Neeme tee 7c (katastritunnus 19101:001:0343), Neeme tee 9 (katastritunnus 92201:014:0050), Neeme tee 11 (katastritunnus 92201:014:0970), Neeme tee 22a (katastritunnus 92201:014:0960) Neeme tee 26 (katastritunnus 92201:014:1330), Allika tn 4 (katastritunnus 92201:014:0680), Allika põik 1 (katastritunnus 92201:014:0520), Neeme tee 22b (katastritunnus 92201:014:0540), Neeme tee 24 (katastritunnus 92201:014:0660), Neeme tee 22 (katastritunnus 92201:014:0040), Neeme tee 20b (katastritunnus 92201:014:0037), Neeme tee 20a (katastritunnus 92201:014:0036), Neeme tee 20 (katastritunnus 92201:014:0581), omanikud (sealhulgas isiklike kasutusõiguste ja hoonestusõiguste omanikud);
13.2. Elektrilevi OÜ, AS Connecto Eesti ja Aktsiaselts Haljala Soojus;
13.3. Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Käsmu külavanem;
13.4. Isikud, kes on ise avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud.
14. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
14.1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud, teed ja hooned minimaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul, kui see on vajalik planeeringulahenduse koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks.
14.2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui tehnovõrkude osas võrguvaldajatega.
14.3. Juurdepääsuteede või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu algatamisel kinnitatud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Haljala Vallavalitsusega. Servituutide seadmise tingimused ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.
14.4. Pöörata tähelepanu kvaliteetse avaliku ruumi loomisele Neeme tänava ääres. Kaaluda kallasrajale pääsuks jalgrada Allika põik 2 kinnistu lõunapiirilt ja/või nimetada kust mere äärde kallasrajale pääseb. Planeeringulahenduse välja töötamisel kasutada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhendmaterjali “Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast” https://planeerimine.ee/tooriistakast/.
14.5. Planeeritava ala ruumilahendus töötada välja lähtuvalt kaitsekorralduskava „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025“ lisas 7 antud tingimustele.
14.5.1. Pöörata tähelepanu abihoonetele. Käsmu küla kõrvalhoone on alati peahoonest väiksem, nii kõrguselt kui ehitisealuselt pinnal. Abihoonete ehitisealune pind kokku ei tohi olla suurem elamu ehitisealusest pinnast. St, et ka kuni 20 m2 suurusega abihooned peavad mahtuma hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse.
14.5.2. Hoonete ehitus- ja arhitektuursete tingimuste määramisel tuleb arvestada ühtset hoonestustraditsiooni: elamud verandaga peafassaadiga tee poole suunatud, samas kui kõrvaltänavaid palistasid abihoonete tagaküljed, mis loob maalilisi tänavaruume, mis hoidmist ja säilitamist väärivad.
Soovitav on kasutada elamute puhul eelkõige valgeid toone (erinevatest murtud toonidest helehallini), väiksemate elamute puhul sobivad ka ookritoonid (kollased) ja rootsi punane. Kõrvalhoone tüüpi elamute puhul võib kasutada ka männitõrva tumepruunides ja mustades toonides. Täiesti välistatud peaks olema erksad ja pastelsed rohelised (kaaluda võib mahedate oliivitoonide lubamist, eriti detailides), sinised ja roosad toonid, mis hooned kontekstist kohatult välja rebivad./.../ Hooned peavad lähtuma piirkonna eluhoonetele iseloomulikest arhitektuuri traditsioonidest; Hooned võivad olla vaid ühekorruselised, katusealune on lubatud välja ehitada; Klaaspinnad ei tohi moodustada rohkem kui 1/3 fassaadi pinnast; Viimistluses ei ole lubatud kasutada tehases toodetud ümarpalki.
14.5.3. Haljastuse ja piirete osas arvestada kaitsekorralduskavas antud lisatingimustega. Kinnistu piirdena on sobivaim lihtne lippaed, samast materjalist väravatega, vältida tuleb igasuguseid metall- ja võrkaedu, aga ka rõhtlattidest aedu. Traditsioonilised ja igati soositud on ka paksud sirelihekid.
14.6. Koostada kontaktvööndi analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs):
14.6.1. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis), mis täiendavad üksteist.
14.6.2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liiklusskeem, milles on määratud juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.
14.6.3. Detailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega), staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise otsuse nimetuse, numbri ja kuupäeva.
14.6.4. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid. Muu hulgas märkida abihoonete arv ja suurused.
14.6.5. Detailplaneeringus esitatakse õuealade moodustamise, haljastuse ja piirdeaedade rajamise põhimõtted.
14.6.6. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatakse kontaktvööndi (planeeringuala ja selle mõjuala) analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3).
14.7. Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.
14.7.1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/
14.7.2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.
14.7.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb eeldatavalt hinnata planeeringulahenduse mõju I klassi väärtusliku maastiku säilimisele, rohelise võrgustiku tugiala toimimisele ning miljööväärtusliku hoonestusala väärtuste säilimisele. Samuti on detailplaneeringu koostamisel
vajalik analüüsida võimaliku üleujutusohu mõju planeeringulahendusele (väike osa planeeringualast asub ranna veekaitsevööndis, 1x50 aasta jooksul toimuva üleujutuse esinemistõenäosuse kohaselt jääb väike krundi serv vee alla) ja planeeringulahenduses kliimamuutustega arvestamise võimalusi (näiteks sagenevate äärmuslike ilmastikuolude mõju. Sellest tulenevalt kavandada planeeringulahenduses meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks. Samuti seada täiendavad meetmed planeeringulahenduse elluviimiseks, kuna planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal. Kuna detailplaneeringu ala asub väärtuslikul maastikul, siis tuleb anda hinnang kavandatavate elamute ja abihoonete sobivuse kohta ümbritsevasse keskkonda.
14.7.4. Asjakohaste mõjude hindamise teemad võivad planeerimismenetluse käigus täieneda.
14.8. Planeerimisel arvestada kehtiva Vihula valla üldplaneeringu nõudeid ning asjakohasel juhul koostatava Haljala valla koostatava üldplaneeringu nõudeid (võivad ajas muutuda).
14.9. Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes kehtivatest normatiividest.
14.10. Detailplaneeringus näha ette müra leevendavad meetmed hoone projekteerimisel.
14.11. Planeeringulahendus peab tuginema erinevate liikumisviiside analüüsile, mis sisaldab liikluse tekke väljaselgitamist ja selle mõju olemasolevale tänavavõrgule.
14.12. Anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise või selle keelu kohta hoonele või krundile.
14.13. Juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt.
14.14. Määrata kohustuslik, säilitatav ja rajatav kõrghaljastus. Juurdepääsude planeerimisel niinimetatud tagumise rea kruntidele säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, sh kõrghaljastust Neeme tee 5b krundil.
14.15. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vajadusel esitada detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis.
14.16. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse elamualadele. Vajadusel määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.
14.17. Vajaduse ilmnemisel kannab võimalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud huvitatud isik.
14.18. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem/situatsiooniskeem, kontaktvööndit iseloomustav joonis, tugiplaan/olemasoleva olukorra joonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis, planeeringulahendust illustreeritavad 3D joonised (M 1:500) ning vajadusel kehtetuks1 muutuva planeeringu joonis. Lisada fotod olemasoleva olukorra ja väärtuste kirjeldamiseks.
14.19. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele.
14.20. Detailplaneering vormistatakse soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ ja Rahandusministeeriumi juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel.
14.21. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu digitaalsed kihid esitatakse detailplaneeringu koostaja poolt PLANK-is kontrollitult.