MARU tehnilised tingimused Laanemõisa, Loo, Kullaaru, Purtsi kolemualadele

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Lääne-Viru maakond Haljala vald Sagadi küla 45403 Teie: 18.11.2024 nr 3-6.1/2024/6940 [email protected] Meie: 29.11.2024 nr 6.2-2/46507

Tehniliste tingimuste andmine Laanemõisa oja, Kullaaru kraavi, Purtsi jõe ja Loo jõe kudealade parandamise projektidele

Austatud proua Anett Reilent

Olete palunud Põllumajandus- ja Toiduametilt (edaspidi PTA) koelmualade parandamise kavandamise kohta tehnilisis tingimusi, millega arvestada projektide tellimisel ja koostamisel.

Laanemõisa oja on Allikmaa 1 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 1107460040050/001) maaparandussüsteemi eesvool. Kullaaru kraav on Nõgu 1 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 1107460030080/001) maaparandussüsteemi eesvool. Purtsi jõgi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 3101310020000/001) on taotluses esitatud lõikudes 3 ja 4 riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Taotluses esitatud Purtsi jõe lõik 1 ei asu riigi poolt korras hoitaval lõigul ja selles osas PTA tingimusi ei väljasta. Loo jõgi on (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108210020000/001) riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioonid asuvad PTA arhiivides ja nendega on soovi korral võimalik tutvuda.

Projektide koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

1. Purtsi ja Loo jõe kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 15 m kaugusele ning Laanemõisa oja ja Kullaaru kraavi kaitsevöönd vastavalt 12 m kaugusele (Maaeluministri 11.12.2018 määrus nr 64, jõustunud 01.01.2019, "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" § 2 lg 1).

Projektlahend peab võimaldama teha maaparandushoiutöid. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 48 lg 2)

2. Projektlahendusega tuleb tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste toimimisvõime. (MaaParS § 47 lg 1 ja § 50 lg 6)

3. Projekti asendiplaanile tuleb kanda olemasolevad maaparandussüsteemid koos nime ning maaparandussüsteemi koodi ja ehitise koodiga.

Kirja nr 6.2-2/46507 Leht 2 ( 3 )

4. Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel (teostusjoonised küsida PTA esindustest: [email protected], [email protected], [email protected]) teha uurimistööd drenaažisuudmete asukoha täpseks määramiseks ning kirjeldada need seletuskirjas ja asendiplaanil. Samuti uurida olemasolevat seisukorda ja anda hinnang (nõlvade püsivus, sete, lang, vooluhulk jne) kas on võimalik rajada kudepadjandeid ilma eesvoolu kahjustamata. (MaaParS § 48 lg 2)

5. Projekti uurimistöös tuleb kindlaks teha rajatavate kudealade kudepadjandite paisutuse mõju ulatus ülesvoolu ja uurida pinnast paisutuse mõjuala piires.

6. Projektlahend ei tohi tekitada paisutust Laanemõisa oja, Kullaaru kraavi, Purtsi jõe ja Loo jõega piirnevates maaparandussüsteemides ja projekt tuleb koostada nii, et drenaažisuudmed ei jääks alaliselt vee alla. (MaaParS § 47 lg 3)

7. Mitte projekteerida kudepadjandite paiknemist drenaažikollektorite ja kraavide suubumiskohtadesse.

8. Kui planeeritud töödega võivad saada kahjustatud maaparandussüsteemi elemendid (drenaažisuudmed, dreenid, kraavid, truubid), näha ette nende taastamine või ümberehitamine.

9. Seletuskirja tuleb lisada nõue, et kõik drenaaži taastamise tööd tuleb kanda kaetud tööde akti, teha fotod ning esitada need Põllumajandus- ja Toiduametile.

10. Kuna tegevus toimub maaparandussüsteemil siis konstruktiivse projektlahendi saamiseks soovitame kaasata MATER (maaparandusalal tegutsevate ettevõtete registri) spetsialisti (MATER, http:// mater.agri.ee/).

11. Ehitusprojekt esitada PTA-le kooskõlastamiseks. (MaaParS § 50 lg 1)

12. Projekt kooskõlastada eramaaüksuste omanikega. Seejuures on oluline, et projektis kajastuks info tekkivate piirangute osas (millised on edaspidi maaparandussüsteemil hoiutööde tegemise piirangud ja mahud).

Loo jõe osas tuleb lisaks arvestada järgnevaga:

Enne kui planeerida kudealade lõigu ulatuses Loo jõe parendustöid, peame esmalt keskenduma planeeritavast jõelõigust allavoolu jääva lõigu pk 11,96 – 13,78 (asukoht lisas) setetest puhastamisele. See on vajalik, kuna dreenisüsteemide suudmed on praegu sette all, mis mõjutab oluliselt maaparandussüsteemide toimimist. Arvestades piirkonna kuivendussüsteemide seisundit oleme sette eemaldamist pikalt planeerinud kuid tegevus on jäänud rahalistel põhjustel realiseerimata.

Oleme teadlikud, et suveperioodil on Loo jõe vooluhulk väga väike, mistõttu võib see olla lõhelistele ebasobiv. Sellest tulenevalt palume Teilt infot, millised on lõhelistele sobivad minimaalsed vooluhulgad ning milline on Loo jõe suvine vooluhulk. See teave aitaks hinnata, kuidas kavandatavad parendustööd mõjutavad kalade sigimis- ja kasvutingimusi.

Planeeritav kudealade lõik paikneb suure languga alal, mis tähendab, et see võib tulevikus maaparandussüsteemide toimimist mõjutada vaid juhul, kui voolutakistusi nagu lamapuitu, ei likvideerita jõest. Jõelõigu hooldustööde planeerimisel tuleb pöörata tähelepanu nendele aspektidele, et tagada nii loodusväärtuste säilimine kui ka maaparandussüsteemide jätkusuutlikkus.

Kirja nr 6.2-2/46507 Leht 3 ( 3 )

Palume teavitada, kui olete kindlaks määranud lõheliste jaoks sobivad vooluhulgad ning kas Loo jõe suveperioodi vooluhulk vastab nendele nõuetele. Samuti ootame teie poolset hinnangut planeeritavate tööde mõjule kuivendussüsteemidele ja jõelõigu ühisele toimimise funktsionaalsusele.

Juhul kui uuringutega leitakse, et lõheliste liikumiseks oleks vaja eelnevalt korrastada Loo jõe planeeritavast jõelõigust allavoolu jääv lõik, siis oleme nõuga abiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) TIINA TUBLI Peaspetsialist

Eliisabet Preismann (Lääne-Virumaa) peaspetsialist +372 5668 3558 [email protected] Meelis Rauert (Tartumaa) juhtivspetsialist +372 517 8796 [email protected] Sulev Taul (Harjumaa) juhtivspetsialist +372 513 6884 [email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6940

Tehniliste tingimuste taotlus Põllumajandus- ja Toiduametilt (Laanemõisa oja, Kullaaru

kraav, Loo jõgi, Purtsi jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.

RMK alustab siirdekalade kudetingimuste parandamise kavandamist:

1) Laanemõisa ojas (VEE1074608) Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas, Karivärava külas

Läänemõisa maaüksusel (katastritunnus: 66201:001:0355).

2) Kullaaru kraavis (VEE1075000) Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas, Paatna külas

maaüksustel Nõgu (66201:001:0069), Rebasemäe (66201:001:0780), Soo-otsa

(66201:001:0330), Ojakalda tee 2 (66101:001:0718), Ojakalda tee 4 (66101:001:0717) ja

Allika (66201:001:0628).

3) Loo jões (VEE1082100) Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Ilmastalu külas maaüksustel

Tammeoru (35203:004:0091), Metsa (35203:004:0610), Kraavi (35203:004:0089), Kolga

metskond 100 (35203:004:0093) ja Kolga metskond 45 (35203:004:0125).

4) Purtsi jões (VEE1074600) Tartu maakonnas, Elva vallas, Aakre külas maaüksustel

Viinavabriku juurdelõige (60801:002:0043), Metsniku (60801:002:0992), Pellu

(60801:002:1120), Kasumetsa tee 3 (60801:002:0018) ning Pedaste külas maaüksustel

Põhusoo (60801:002:0046), Rebase (60801:002:0265), Kivivarre (60801:002:0632),

Solako (60801:002:0272), Rebasevee (17101:001:1157), Solakovee (17101:001:0900).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisades:

„Tööde kavatsus Laanemõisa oja koelmud“

„Tööde kavatsus Kullaaru kraavi koelmud“

„Tööde kavatsus Loo jõe koelmud“

„Tööde kavatsus Purtsi jõe koelmud“

RMK palub Põllumajandus- ja Toiduametilt Laanemõisa ojas, Kullaaru kraavis, Loo ja Purtsi jões

koelmualade parandamise kavandamise kohta tehnilisi tingimusi, millega arvestada projekti

tellimisel ja koostamisel.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kevadisel perioodil võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna

parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad

kõikide seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende

olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - [email protected] või kontakttelefonil

53 824 350).

2 ${text.ak}

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Tööde kavatsus Laanemõisa oja koelmud.pdf

Tööde kavatsus Kullaaru kraavi koelmud.pdf

Tööde kavatsus Loo jõe koelmud.pdf

Tööde kavatsus Purtsi jõe koelmud.pdf

[email protected]

53824350

Kullaaru kraavi kudealade parandamise

kavatsus

a) Kullaaru kraavi kudealade parandamise eesmärk

Kullaaru kraav (VEE1075000) on üks Selja jõe lisajõgede forelli sigimis- ja noorjärkude

kasvualadest. Kullaaru kraav voolab kogu pikkuses õgvendatud ja süvendatud sängis. Forellile

on valdavalt külmaveeline ning hapnikurikas Kullaaru kraav hästi sobiv eelkõige sigimiseks

ning noorjärkudele elupaigaks. Vanematele isenditele on madal, monotoonse põhja iseloomuga

ning elupaigavaene kraav väheatraktiivne. Kraavi taastootmispotentsiaali võib hinnata ca 100

laskujale aastas.1

2022. aastal läbiviidud kalanduslikud eeluuringud toovad välja, et kavandatavad tegevused

parandaks forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala kvaliteeti märgatavalt, kusjuures kraavi

järseima kaldega lõik muutuks tervikuna heakvaliteediliseks. Hinnanguliselt suureneks allpool

Paatna tee truupi heakvaliteedilise ala pindala 120 m2 -lt 1200 m2 -le ning ülalpool truupi

asenduks ca 300 m2 rahuldava või kesise kvaliteediga ala heakvaliteedilisega.1

Tegevuste kirjeldus:

Kullaaru kraav on tehisliku ilmega vooluveekogu, kus veerise ja kivide lisamisega saab kraavi

hüdromorfoloogilist kvaliteeti teatud piirini parandada. Kavandatavad tegevused forelli

sigimis- ja noorjärkude elutingimuste parandamiseks on planeeritud kahele lõigule kivide,

kruusa ja veerise lisamisega (Tabel 1 ja 2). Eelkõige on tegevused fokusseeritud suurima

kaldega kraaviosale Paatna tee truubist allavoolu.

Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi

rajamiseks lisatakse jõesängi väikese läbimõõduga veerist, fraktsiooniga 2-5 cm.

Elupaiga ja hüdromorfoloogiliste omaduste mitmekesistamiseks ning varjepaikade tekkimiseks

lisatakse voolusängi ka kive: väiksemad läbimõõduga 20-35 cm ning suuremad 35-50 cm

(Tabel 1 ja 2).

2022. aasta kalanduslikud eeluuringud leidsid, et Paatna tee truup võib oma suure kalde tõttu

olla osaliseks rändetakistuseks, kuna suurema vooluhulga korral tekib truubis liiga suur

voolukiirus. Seetõttu tuleb kavandatavate tööde käigus hinnata, milline oleks truubi ette

jõesängi paigutatud kruusa ja maakivide mõju voolukiirusele ja truubi läbilaskevõimele.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide

toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku

1 Consultare OÜ & Vesiaed OÜ. Eeluuring kudemisalade rajamiseks ja elupaikade parandamiseks Kullaaru

Kraavis. Töö nr 22122001. Tartu 2022.

eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel

tasandada ja korrastada.

Kullaaru kraavis elutsevale forellile on keskseks negatiivseks mõjuteguriks kopra kõrge

arvukus. Paiguti võib esineda lõikudel kopra paise, mis võivad Kullaaru kraavi

hüdromorfoloogilisi ja seal juures parandatavate koelmualade omadusi mõjutada. RMK

teavitab kohalikke jahisektsioone.

Tabel 1. Kullaaru kraavi parandatavate lõikude ülevaade

Kullaaru kraavi

lõik

katastritunnused koordinaadid (algus)

koordinaadid (lõpp)

lõigu pikkus

(m)

Kudepad- jand (tk)

veerise 2- 5 cm

hulk

(m3/tk)

kivid lõigule

d=20-35

cm (tk)

kivid lõigule

d=35-50

cm (tk)

lõik 1 66201:001:0069 66201:001:0780

X=6584027.29 Y=631688.01

X=6583382.63 Y=631543.90

700 8 2 180 90

lõik 2 66201:001:0330

66101:001:0718 66101:001:0717

66201:001:0628

X= 6583362.94

Y=631548.19

X=6583152.70

Y=631647.11

240 3 1,5-2 60 25

Tabel 2. Kullaaru kraavi loodavate koelmute asukohad ja materjalide hulk

Kullaaru kraav koordinaadid lõigu pikkus

(m)

veerise 2-5 cm

hulk (m3)

kivid

koelmulõigule

d=20-35 cm (tk)

kivid

koelmulõigule

d=35-50 cm (tk)

lõik 1

Kudepadjand 1 X=6583989.74

Y=631676.67

700 2 15 5

Kudepadjand 2 X=6583920.83

Y=631653.77

2 15 10

Kudepadjand 3 X=6583842.64

Y=631631.19

2 15 10

Kudepadjand 4 X=6583776.99

Y=631612.91

2 15 5

Kudepadjand 5 X=6583730.05

Y=631598.73

2 30 10

Kudepadjand 6 X=6583659.41

Y=631615.39

2 30 10

Kudepadjand 7 X=6583537.82

Y=631591.14

2 30 20

Kudepadjand 8 X=6583418.55

Y=631544.69

2 30 20

lõik 2

Kudepadjand 9 X=6583308.25

Y=631578.52

240 1,5 20 5

Kudepadjand 10 X=6583253.62

Y=631610.44

1,5 20 10

Kudepadjand 11 X=6583152.70

Y=631647.11

2 20 10

Asukoht: Kullaaru kraavi parandatavad lõigud asuvad Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas,

Paatna külas.

1) Parandatav Kullaaru kraavi lõik 1 kattub eramaaüksustega Nõgu (katastritunnus:

66201:001:0069) ja Rebasemäe (66201:001:0780).

2) Parandatav Kullaaru kraavi lõik 2 kattub eramaaüksustega Soo-otsa (katastritunnus:

66201:001:0330), Ojakalda tee 2 (66101:001:0718), Ojakalda tee 4 (66101:001:0717)

ja Allika (66201:001:0628).

Joonis 1. Parandatav Kullaaru kraavi lõigu 1 asendiplaan.

Joonis 2. Parandatav Kullaaru kraavi lõigu 2 asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja

muust infrastruktuurist

Kullaaru kraavi lõik 1

• Lõik kuulub maaparandussüsteemide eesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi

kood 1107460030080).

• Ühtlasi paikneb lõik maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alas

(maaparandussüsteemi kood 1107460030080, 1107460030080)

Kullaaru kraavi lõik 2

• Lõik kuulub maaparandussüsteemide eesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi

kood 1107460030080).

• Parandatava jõe lõigu paremkaldal jookseb elektrimaakaabelliin (272380472).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Kullaaru kraav on Selja jõe ülemjooksu parempoolne lisaoja, mis voolab kogu ulatuses Rakvere

vallas, Lääne-Virumaal. Kullaaru kraav on tüüpiline, stabiilse veerežiimiga allikatoiteline

vooluveekogu. Kullaaru kraav kuulub külmaveeliste vooluveekogude hulka. Eeluuringute

põhjal järeldati et eeldatavalt ei kahane vooluhulk kraavis ka äärmusliku põua korral alla 15

l/s.1

Tehnika ligipääs kraavile on hea, allpool Paatna teed nii vasakult kui paremalt kaldalt ning teest

ülesvoolu paremalt kaldalt.

• Lõik 1

Valdavas pikkuses 45o nõlva kaldega magistraalkraav, mis suurima languga lõik kogu

eeluuritud kraaviosal. Ülekaalukalt domineerib kõva põhi ning lõik on forellile näidustatud

kogu pikkuses. Liigile sobiva ala suuruseks hinnati ligi 0,18 ha. Lõigul on kraavi laius valdavalt

2,5-2,7 m ning kvaliteet enamasti rahuldav. Kruusaste alade olemasolul küündib kvaliteet

paiguti heani. Paatna tee truubi läheduses muutub säng laiemaks (ca 3 m), vesi voolab õhema

kihina ning domineerivaks on kesine kvaliteediklass forelli koelmuna.1 Kogu lõigu pikkuses on

jõe veepind enamasti varjutatud kallastel olevast noorest puistust ning veetaimestikku esineb

vähe. Puittaimestiku puutumata jätmine kalda veekaitsevööndis mitmekesistaks nii kalda kui

vee elupaika kui ka selle omadusi. Suuremaid kive on lõigul paigutiselt.

Joonis 3. Kullaaru kraavi parandatava lõigu 1 ilme. Noor kaldataimestik kujunenud mõlemale

kaldale. Suuremaid kive esineb kogu lõigu pikkuses paiguti. Suurima languga lõik (Autor Anett

Reilent 9.09.24).

Joonis 4. Kullaaru kraavi parandatava lõigu 1 ilme (autor Anett Reilent 9.09.24).

• Lõik 2

Mõõduka, suhteliselt ühtlaselt jaotunud languga magistraalkraav, kuid veepeegel on keskmiselt

0,3-0,4 m kitsam. Domineerib kõva, kivi-liivasegune põhi, mõnes kohas esineb ka kiirema

vooluga kruusaseid kohti. Forellile sobiva ala suuruseks on hinnatud pisut alla 0,11 ha.

Ülekaalus on kesine kvaliteet, kuid arvestatavas ulatuses esineb veel rahuldavat ala.1

Kõrgtaimestik kasvab mõlemal kaldal, ent vasakkaldal tegemist vanema ja paremkaldal noore

puistuga.

Joonis 5. Kullaaru kraavi parandatava lõigu 2 ilme. Domineerib kõva, kivi-liivasegune põhi

(autor Anett Reilent 9.09.24).

Joonis 6. Kullaaru kraavi parandatava lõigu 2 ilme (autor Anett Reilent 9.09.24).

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa,

eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Kullaaru kraavi jõesängi füüsilise kvaliteedi parandamine mõjutab eelkõige

kinnistuid, mille kaudu hakkab toimuma ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt

küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Kullaaru kraavi parandatav lõik 1 kuulub maaparandussüsteemide

loetellu ning paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas. Põllumajandus- ja

Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks

ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi

toimivusele.

Lõigu 2 paremkaldalt jookseb elektrimaakaabelliin. Kallast kasutatakse vaid juurdepääsuks

sängile, ent võimalik mõju uuritakse Elektrilevilt.

Mõju kaitseväärtustele: Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad kalade sigimis- ja

kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab kudemiseks sobivate alade hulka jões ning maakivide

lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri

mitmekesisust.

Lisaks soovitatakse 2022. aastal tehtud eeluuringus pärast forelli sigimis- ja kasvualade

parandamist kaaluda Kullaaru kraavi lülitamist lõheliste elu- ja sigimispaigana kaitstavate

veekogude nimekirja, kus kehtivad Looduskaitseseaduse §51 nõuded, mis sätestavad

tingimused koelmuala kaitseks.1

Mõju ettevõtetele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Laanemõisa oja kudealade parandamise

kavatsus

a) Laanemõisa oja kudealade parandamise eesmärk

Laanemõisa oja (VEE1074608) on üks Selja jõe lisajõgede forelli sigimis- ja noorjärkude

kasvualadest. 2022. aasta eeluuringutest järeldub, et Laanemõisa ojal läbi viidud

hüdromorfoloogilise hindamise põhjal on forellile sobiva ala pindala vähenenud võrreldes

varasemate uuringu tulemustega. Veerise ja kivide lisamisega saab oja hüdromorfoloogilist

kvaliteeti teatud piirini parandada. Forellile on valdavalt külmaveeline ning hapnikurikas

Laanemõisa oja hästi sobiv eelkõige sigimiseks ning noorjärkudele elupaigaks. Vanematele

isenditele on madal, monotoonse põhja iseloomuga ning elupaigavaene kraav väheatraktiivne.

Kavandatavad tegevused parandaks forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala kvaliteeti. Ojal

tekiks kaks heakvaliteedilist ala: alamjooksul, tehiskoelmute piirkonnas ca 130 m pikkune ning

keskjooksul ca 30 m pikkune lõik.1

Tegevuste kirjeldus:

Laanemõisa oja on tehisliku ilmega vooluveekogu, kus veerise ja kivide lisamisega saab kraavi

hüdromorfoloogilist kvaliteeti teatud piirini parandada. Kavandatavad tegevused forelli

sigimis- ja noorjärkude elutingimuste parandamiseks on planeeritud oja suudmepoolsele 600 m

pikkusele lõigule (joonis 1). Lõigu parandamiseks on planeeritud kivide, kruusa ja veerise

lisamine sängi (Tabel 1 ja 2).

Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi

rajamiseks lisatakse jõesängi väikese läbimõõduga veerist, fraktsiooniga 2-5 cm.

Elupaiga ja hüdromorfoloogiliste omaduste mitmekesistamiseks ning varjepaikade tekkimiseks

lisatakse voolusängi ka kive: väiksemad läbimõõduga 20-35 cm ning suuremad 35-50 cm

(Tabel 1 ja 2).

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide

toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku

eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel

tasandada ja korrastada.

Laanemõisa oja forellile on ohuteguriks kopra kõrge arvukus Selja jõe ülemjooksu valgalal.

Koprapaisud takistavad liigi sigimisrännet ning halvendavad oja vee- ja gaasirežiimi. Paiguti

võib esineda lõikudel kopra paise, mis võivad Laanemõisa hüdromorfoloogilisi ja seal juures

parandatavate koelmualade omadusi mõjutada. RMK teavitab kohalikke jahisektsioone.

1 Consultare OÜ ja Vesiaed OÜ. Eeluuring kudemisalade rajamiseks ja elupaikade parandamiseks Laanemõisa

ojas. Töö nr 22122002. Tartu 2022.

Tabel 1. Laanemõisa oja parandatava lõigu ülevaade

Laane-

mõisa oja lõik

katastritunnused koordinaadid

(algus)

koordinaadid

(lõpp)

lõigu

pikkus (m)

kudepadjand

(tk)

veerise

hulk (m3/tk)

kivid

lõigule d=20-35

cm (tk)

kivid

lõigule d=35-50

cm (tk)

lõik 66201:001:0355 X= 6583308.84

Y= 627957.81

X= 6582764.9

Y= 627888.3

600 3 1.5 95 40

Tabel 2. Laanemõisa oja loodavate koelmute asukohad ja materjalide hulk

Laanemõisa oja koordinaadid lõigu pikkus

(m)

veerise 2-5 cm

hulk (m3)

kivid lõigule d=20-

35 cm (tk)

kivid lõigule d=35-

50 cm (tk)

Kudepadjand 1 X=6583224.97

Y=627949.56

190 1,5 15 10

Kudepadjand 2 X=6583131.60

Y=627935.31

1,5 65 20

Kudepadjand 3 X=6582767.68

Y=627885.88

30 1,5 15 10

Asukoht: Laanemõisa oja parandatav lõik asub Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas,

Karivärava külas.

Parandatav Laanemõisa oja lõik kattub eramaaüksustega Läänemõisa (katastritunnus:

66201:001:0355).

Joonis 1. Parandatav Laanemõisa oja lõigu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja

muust infrastruktuurist

Parandatav lõik kuulub maaparandussüsteemide eesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi

kood 1107460040050). Ühtlasi paikneb lõik maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alas

(maaparandussüsteemi kood 1107460040050).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Laanemõisa oja voolab kogu pikkuses õgvendatud sängis. Laanemõisa oja on tüüpiline stabiilse

veerežiimiga allikatoiteline külmaveeline vooluveekogu. Eeldatavalt ei kahane vooluhulk ojas

ka pikema põua korral alla 10 l/s. Huvialune jõe lõik on ühtlaselt jaotunud languga lõik. Oja on

valdavalt lausliivase põhjaga, millele on osaliselt ladestunud mudasetet ning kaldavööndis

esineb kohati tarnheina vaip, mis pakub noorjärkudele varjepaika. Kõvemat põhja esineb

hajusalt suudmepoolsel 250 meetril, samuti vahetult allpool Samma ja Silmaallika kraavide

ühinemist. Tüüpiline on klibupõhja eksponeerumine peavoolus kitsa ribana. Suuremaid kive

leidub sängis vähe. Oja klibupõhjalised osad on näidustatud forellile sigimiseks, ent ülekaalus

on koelmualade kesine kvaliteet.1 Kogu lõigu pikkuses on jõe veepind enamasti varjutatud

kallastel olevast puistust, mis mitmekesistab nii kalda kui vee elupaika.

Tehnika ligipääs objektile võiks eelistatult toimuda kokkuleppel maaomanikega ojast vasakul

asuvate rohumaade kaudu.

Joonis 2. Laanemõisa oja lõigu alamjooksu ilme. Suuremaid kive on sängis vähe (autor Anett Reilent 9.09.24).

Joonis 3. Laanemõisa oja huvialusel lõigul esineb kohati kivisemaid alasid (autor Anett Reilent 9.09.24).

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa,

eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Laanemõisa oja jõesängi füüsilise kvaliteedi parandamine mõjutab

eelkõige kinnistuid, mille kaudu hakkab toimuma ligipääs parandatavatele jõelõikudele.

Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Laanemõisa oja parandatav lõik kuulub maaparandussüsteemide

loetellu ning paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas. Põllumajandus- ja

Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks

ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi

toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele: Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad kalade sigimis- ja

kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab kudemiseks sobivate alade hulka jões ning maakivide

lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri

mitmekesisust.

Lisaks soovitatakse 2022. aastal tehtud eeluuringus pärast forelli sigimis- ja kasvualade

parandamist kaaluda Laanemõisa oja lülitamist lõheliste elu- ja sigimispaigana kaitstavate

veekogude nimekirja, kus kehtivad Looduskaitseseaduse §51 nõuded, mis sätestavad

tingimused koelmuala kaitseks.1

Mõju ettevõtetele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Loo jõe kudealade parandamise kavatsus

a) Loo jõe kudealade parandamise eesmärk

Loo jõe (VEE1082100) säng on Kursi oja suudmest ülesvoolu süvendatud ja õgvendatud. See

on vähendanud jõe elupaigalist kvaliteeti. Jõe kesk- ja ülemjooksul on otstarbekas parandada

forelli sigimis- ja kasvualade kvaliteeti Santmäe truubist allavoolu jääval jõelõigul. Jõelõigul

on puudu peamiselt kiviklibustest põikmadalikest, mis sobiksid forelli kudekohtadeks ning

suurematest kividest, mis pakuksid forelli noorjärkudele varjet ning looksid mitmekesisema

voolumustri.1

Tegevuste kirjeldus:

Voolusängi kui elupaiga parandamiseks on kavandatud kivide, kruusa ja veerise lisamine

jõesängi ühele lõigule (Tabel 1 ja 2).

Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi

rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

• ca 50±10% diameetriga 2...5 cm

• ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Elupaiga ja hüdromorfoloogiliste omaduste mitmekesistamiseks ning varjepaikade tekkimiseks

lisatakse voolusängi ka suuremaid kive (Tabel 1 ja 2).

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide

toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku

eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel

tasandada ja korrastada.

1 Ökokonsult OÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks Osa 2-1. Loo

jõe ja Kursi oja ihtüoloogilised uuringud. 2023.

Tabel 1. Loo jõe parandava lõigu ülevaade

Loo

jõe

lõik

katastritunnused koordinaadid

(algus)

koordinaadid

(lõpp)

lõigu

pikkus

kudepadjand

(tk)

veerise

hulk

(m3/tk)

kivid

lõigule

d=30…50

cm (tk)

lõik 35203:004:0091

35203:004:0610

35203:004:0089

35203:004:0093

35203:004:0125

X=6589698

Y=583550

X=6589553

Y=583520

150 4 3 200

Tabel 2. Loo jõele loodavate koelmute asukohad ja materjalide hulk

Loo jõgi koordinaadid veerise 2-8 cm hulk

(m3)

kivid koelmulõigule

d=30…50 cm (tk)

Kudepadjand 1 X=6589681

Y=583550

3 50

Kudepadjand 2 X=6589666

Y=583550

3 50

Kudepadjand 3 X=6589574

Y=583526

3 50

Kudepadjand 4 X=6589553

Y=583520

3 50

Asukoht: Parandatav Loo jõe lõik asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Ilmastalu külas ning

kattub eramaaüksusega Tammeoru (katastritunnus: 35203:004:0091), Metsa (35203:004:0610),

Kraavi (35203:004:0089) ning RMK maaüksusega Kolga metskond 100 (35203:004:0093) ja

Kolga metskond 45 (35203:004:0125).

Joonis 1. Loo jõe parandatava lõigu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja

muust infrastruktuurist

Lõik kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood

4108210020000).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parendada Loo jõe kudealasid ühes

150 meetrises lõigus. Loo jõgi on parandataval lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, mille

sängi on kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud. Jõepõhi lõigus on

liivakas-klibune ning leidub ka mõningal määral kive. Jõe laius varieerub 1,5…3 meetrini.2

Praeguseks on jõelõik saavutanud loodusliku ilme. Jõe veepind on enamasti varjatud kallastel

olevatest puudest ning veetaimestikku esineb vähe. Sängi mitmekesistavad jõkke langenud

puud ja oksad. On taastunud ka mõningane lookelisus.

Huvialusele lõigul on võimalik juurde pääseda mööda Kuusalu-Aru tee T1.

Joonis 2. Loo jõe parandatava lõigu looduslik ilme (autor Anett Reilent 9.09.24).

2 Inseneribüroo Urmas Nugin. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks Loo jõel kavandatavate tööde

tehnilised kirjeldused. Uuring. Tartu 2023.

Joonis 3. Loo jõe parandatava lõigu looduslik ilme (autor Anett Reilent 9.09.24).

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa,

eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Loo jõe sängi füüsilise kvaliteedi parandamine mõjutab eelkõige

kinnistuid, mille kaudu hakkab toimuma ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt

küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Loo jões parandatavate kudealade lõik kuulub

maaparandussüsteemide loetellu. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne

projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate

tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele: Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad kalade sigimis- ja

kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab kudemiseks sobivate alade hulka jões ning maakivide

lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri

mitmekesisust.

Loo jõgi (KLO3002527) kuulub Loo paisust kuni suudmeni keskkonnaministri määruse nr 73

„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja. 2023. aastal

uuringu aruandes soovitatakse lõheliste elupaigana kaitstavat jõe osa Loo jões ülesvoolu

pikendada 11,43 km võrra, kuni Santmäe truubini.

Mõju ettevõtetele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Purtsi jõe kudealade parandamise kavatsus

a) Purtsi jõe kudealade parandamise eesmärk

Purtsi jõgi (VEE1074600) voolab jõeforelli elualaks olevates piirkondades, ent lähtest kuni

Aakre külani (ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas) on jõe säng valdavalt sirgendatud ja

süvendatud, mistõttu forelli elu- ja sigimistingimused on muutunud ebasoodsateks. Purtsi jõel

on olemas eeldused jõe elupaigalise kvaliteedi parandamiseks nii kanaliseeritud lõikudes kui

mõnede sildade ja vanade paisuvarede juures ning üksikutes hästi ligipääsetavates loodusliku

sängiga jõelõikudes.

Purtsi jõel viidi 2022. aastal läbi eeluuringud jõgede elupaikade parandamiseks, mille käigus

selgitati koostöös ihtüoloogidega välja parandamist vajavad veekogu lõigud1. Käesolevas

kavatsuses on välja toodud lõigud 1, 3 ja 4 kus eeluuringutes tehti ettepanekud koelmualasid

parandada.

Tegevuste kirjeldus:

Voolusängi kui elupaiga parandamiseks on kavandatud kivide, kruusa ja veerise lisamine

jõesängi kolmele lõigule (Tabel 1 ja 2).

Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi

rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

• ca 50±10% diameetriga 2...5 cm

• ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Elupaiga ja hüdromorfoloogiliste omaduste mitmekesistamiseks ning varjepaikade tekkimiseks

lisatakse voolusängi ka suuremaid kive (Tabel 1 ja 2).

Võimalikeks mitmekesistamise lisatöödeks kaalutakse jõe lõiku Purtsi jõe lõigust 3 ülesvoolu

kuni Punga paisuni (PAIS018540) (joonis 4) ning täpsemad tööd kirjeldatakse tööde tehnilises

kirjelduses.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide

toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku

eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel

tasandada ja korrastada.

1 Ineseneribüroo Urmas Nugin. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks Purtsi jõel kavandatavate tööde

tehnilised kirjeldused. Uuring. Tartu 2023.

Tabel 1. Purtsi jõe parandatavate lõikude ülevaade

Purtsi

jõe

lõik

katastritunnused koordinaadid

(algus)

koordinaadid

(lõpp)

lõigu

pikkus

kudepadjand

(tk)

veerise

2-8 cm

hulk

(m3/tk)

kivid

lõigule

d=30…50

cm (tk)

kivid

lõigule

d=50…70

cm (tk)

lõik 1 60801:001:1440

60801:001:0010

X=6440260

Y=622892

X=6440249

Y=622898

10

1 6 20

10

lõik 3 60801:002:0992

60801:002:0043

60801:002:1120

60801:002:0018

X=6441169

Y=629635

X=6441193

Y=629652

30 1 6 30 -

lõik 4 60801:002:0046

17101:001:1157

60801:002:0265

17101:001:0900

60801:002:0272

60801:002:0632

X=6439611

Y=630993

X=6439633

Y=631210

230 3 2 60 -

Tabel 2. Purtsi jõe loodavate koelmute asukohad ja materjalide hulk

Purtsi jõgi koordinaadid lõigu pikkus

(m)

veerise 2-8 cm

hulk (m3)

kivid lõigule d=30-

50 cm (tk)

kivid lõigule d=50-

70 cm (tk)

Lõik 1

Kudepadjand 1 X=6440253

Y=622898

10 6 20 10

Lõik 3

Kudepadjand 2 X=6441183

Y=629640

30 6 30

Lõik 4

Kudepadjand 3 X=6439604

Y=631012

230 2 20

Kudepadjand 4 X=6439594

Y=631048

2 20

Kudepadjand 5 X=6439619

Y=631185

2 20

Asukoht:

1) Parandatav Purtsi jõe lõik 1 asub Tartu maakonnas, Elva vallas, Purtsi külas ning kattub

RMK katastriüksusega Aakre metskond 120 (katastritunnus: 60801:001:0010) ja

eramaaüksusega Mäe (60801:001:1440).

2) Parandatav Purtsi jõe lõik 3 asub Tartu maakonnas, Elva vallas, Aakre külas ning kattub

eramaaüksustega Viinavabriku juurdelõige (katastritunnus: 60801:002:0043), Metsniku

(60801:002:0992), Pellu (60801:002:1120) ja Kasumetsa tee 3 (60801:002:0018).

3) Parandatav Purtsi jõe lõik 4 Tartu maakonnas, Elva vallas, Pedaste külas eramaaüksustel

Põhusoo (katastritunnus: 60801:002:0046), Rebase (60801:002:0265), Kivivarre

(60801:002:0632), Solako (60801:002:0272). Omandi ulatus selgitamisel: Rebasevee

(17101:001:1157), Solakovee (17101:001:0900).

Joonis 1. Purtsi jõe lõik 1 asendiplaan.

Joonis 2. Purtsi jõe lõik 3 asendiplaan.

Joonis 3. Purtsi jõe lõik 4 asendiplaan.

Joonis 4. Purtsi jõe lõigu 4 laiendatud tööala asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja

muust infrastruktuurist

Purtsi jõe lõik 1

• Kavandatav koelmu jääb Viljandi-Rõngu tee (tee nr 52) avalikult kasutatava tee

kaitsevööndisse. Tee asub parandatavast jõe lõigust allavoolu.

Purtsi jõe lõik 3

• Parandatava jõe lõigu kohalt jookseb elektriõhuliin (nähtuse id 342).

• Lõik kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja

(maaparandussüsteemi kood 3101310020000).

Purtsi jõe lõik 4

• Lõik kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja

(maaparandussüsteemi kood 3101310020000).

• Ühtlasi paikneb tööala maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alas

(maaparandussüsteemi kood 3101310020080, 3101310020090, 3101310020110).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Purtsi jõgi on Väikese Emajõe alamjooksu suurim lisajõgi, mille pikkus on keskkonnaregistri

järgi 36,7 km ja valgala 104,8 km². Jõe keskmine lang on 3,3 m/km ning eeluuringutest järeldub,

et forellile minimaalselt vajalik vooluhulk on olemas kogu uuringuala ulatuses.2

Koostöös ihtüoloogidega tehti eeluuringute käigus ettepanek parendada Purtsi jõe koelmuid

kolmes lõigus. Kõikidel parandatavatel lõikudel on jõesängi varasemalt muudetud (süvendatud

ja/või sirgestatud).

• Lõik 1

Purtsi jõgi on lõigus 1 valdavalt liivase põhjaga, laigutise peenikese kruusaga. Jõe laius ca 8 m.

Servas paiknevad üksikud suuremad kivid. Jõe veepind on enamasti varjatud kallastel olevatest

lehtpuudest ning veetaimestikku esineb vähe. Eeluuringute põhjal jääb voolukiirus lõigus

vahemikku 0,1…0,3 m/s.2 Lõigule 1 on võimalik juurde pääseda mööda 52 Viljandi-Rõngu

teed.

2 Ökokonsult OÜ, Ineseneribüroo Urmas Nugin. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 5-1. Purtsi

jõe ihtüoloogilised uuringud. 2023.

Joonis 5. Purtsi jõe lõigu 1 ilme ülesvoolu pildistatuna: valdavalt liivase põhjaga, laigutise

peenikese kruusaga (autor Anett Reilent 1.08.24).

• Lõik 3

Jõe lõigus 3 Aakre sillast ülesvoolu voolab jõgi sirgendatud ja süvendatud sängis. Sängi laius

on ca 4 m ja vool mõõdukas kuni kiire (≤0,6 m/s). Veekogu sängis esines erisuuruses kive ja

kruusa. See ca 40 m pikkune lõik pindalaga ca 130 m2 on käsitletava jõeosa ainus ritraalne

piirkond ning ihtüoloogid hindasid selle forellile kesise kvaliteediga sigimis- ja noorjärkude

kasvualaks, mida võiks veerise ja suuremate kivide lisamisega parendada. 2 Lõigus 3 on jõe

veepind enamasti varjatud kallastel olevatest lehtpuudest ning veetaimestikku esineb vähe.

Lõigule 3 pääseb ligi mööda 23150 Aakre-Pühaste teed.

Joonis 6. Purtsi jõe lõigu 3 ilme (autor Anett Reilent 1.08.24).

• Lõik 4

Lõik 4 asub Purtsi jõe sirgeks kaevatud osas, kuid osaline lookelisus on taas tekkinud. Jõe

veepeegli laius on ühtlaselt 3 m ringis. Väikese langu tõttu on vool kas tajumatu või väga

aeglane (≤0,1 m/s).2 Jõelõiku ümbritsevad põllumajandusmaad. Jõe kaldad on valdavalt avatud

ning jõesängis vohab veetaimestik. Lõigule 4 pääseb ligi mööda 23144 Ametmäe-Punga-

Rebaste teed.

Joonis 7. Purtsi jõe lõigu 4 ilme (autor Tuuli Teppo 13.11.24).

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa,

eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Purtsi jõesängi füüsilise kvaliteedi parandamine mõjutab eelkõige

kinnistuid, mille kaudu hakkab toimuma ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt

küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Purtsi jões parandatavate kudealade lõigud (3 ja 4) kuuluvad

maaparandussüsteemide loetellu ning paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

mõjualas. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised

tingimused tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid

eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Lõigus 1 kavandatav koelmu jääb Viljandi-Rõngu tee (tee nr 52) avalikult kasutatava tee

kaitsevööndisse. Koelmu asub teetruubist ülesvoolu ja eeldatav mõju truubile puudub.

Hüdrotehnikainsenerid hindavad koelmupadja võimalikku mõju teetruubile.

Mõju kaitseväärtustele: Purtsi jõgi on Pästrä oja suudmest suubumiseni Väikesesse Emajõkke

(VEE1013100) ehk parandatavate lõikude osas kaitsealune kudemis- ja elupaik

(KLO3002564). Purtsi jõgi kuulub keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja. Jõe füüsilise kvaliteedi

tõstmisel paranevad kalade sigimis- ja kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab kudemiseks

sobivate alade hulka jões ning maakivide lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema

elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri mitmekesisust. Purtsi lõik 1 kattub III

kaitsekategooria loomaliigi võldase (Cottus gobio) ja II kaitsekategooria loomaliigi

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaigaga. Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga

Mõju ettevõtetele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.