KeA tingimused Lehmalahe rändetee parendamise osas

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6346

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Lehmalahe kalade

rändetee parendamise kavatsusele

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projekti

raames parendatakse kalade rändetingimusi rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadele.

RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Lehmalahe (VEE2070400)

väljavoolul Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Kurevere külas eramaaüksusel Kõrtsi

(katastritunnus: 30101:002:0136).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas „Lehmalahe kalade rändetee parendamise

kavatsus“.

RMK soovib Keskkonnaametilt Lehmalahe väljavoolule kavandatava rändetee parendamise kohta

arvamust, projekteerimistingimusi ning soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – [email protected], 53 824 350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Lehmalahe kalade rändetee parendamise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Lehmalahe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Lehmalahe (VEE2070400) väljavooluks on nimetu oja, mis suubub Kihelkonna lahte

(VEE3243000). Lehmalahte mere ja Oju jõega ühendaval voolusängil puudub kaladele täies

pikkuses regulaarselt läbitav voolusäng, sest vahetult enne Lehmalahte paikneval soovikul

hajub vesi lehvikuna mätaste vahele laiali. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi katsepüükidel

registreeriti Lehmalahes haug, linask, ogalik ja ahven. Lisaks selgus otoliidi mikrokeemia abil,

et Lehmalahte tõuseb ebaregulaarselt ka siirdehaug. Lehmalaht on üheks vähestest olulistest

rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest kogu Kihelkonna lahe rannikuveega seotud

piirkonnas. 1

Seega kavatseb RMK parendada kalade kuderändeteed voolutee puhastamisega läbi lahe

kinnikasvanud kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimisega insenertehnilise lahendusega.

Tegevuste kirjeldus:

Olukorra parandamiseks on kavandatud voolutee puhastamine kuni Lehmalahe vabaveelise

osani ja lahe veetaseme fikseerimine insenertehnilise lahendusega. Voolusängi lahepoolne osa

kujundatakse laienevana. Tööd teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne.

Projekteerimise ja edasiste kooskõlastuste käigus täpsustatakse kuidas käideldakse

väljakaevatavat materjali. Peale voolutee puhastamist teostatakse kaldaala korrastamine ning

ala jäetakse looduslikule taimestumisele. Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav

tehnika ning ligipääsu vajadus. Projekt kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud

osapoolte ja maaomanikega.

Asukoht:

Lehmalahe väljavool asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Kurevere külas eramaaüksusel

Kõrtsi (katastritunnus: 30101:002:0136). Lehmalaht paikneb RMK maaüksusel Kihelkonna

metskond 440 (30101:001:0692) ja eramaaüksusel Kõrtsi (katastritunnus: 30101:002:0136).

1 Eeluuring Lääne- Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

Joonis 1. Lehmalahe asendiplaan.

Joonis 2. Lehmalahe väljavoolu puhastatava sängi ala.

Joonis 3. Lehmalahe järveala ja väljavool ajaloolisel kaardil (Maa-amet NL topo 1:25000).

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Lehmalahe väljavool ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses ühegi

maaparandussüsteemiga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid.

Lehmalahe väljavool on taimestunud vana järvepiiri osas (joonis 3), mistõttu vähese suurveega

kevadel siirdekalad merest Lehmalahte ei pääse. Nimetu oja alamjooks on kaladele läbitav.

Joonis 4. Vaade Lehmalahele puhastatava sängi alguses 11.05.2022 (Autor: Imre Taal).

Joonis 5. Lehmalahe taimestunud väljavool 19.09.24 (Autor: Anett Reilent).

Joonis 6. Droonivõte kaladele läbitavast Lehmalahest välja voolavast konkreetsest voolusängi

osast 22.03.23 (Autor: Rein Nellis).

Joonis 7. Lehmalahe väljavool Lehmalahe poolt vaadatuna 24.03.2022. Lehmalahest lähtuv

nimetu oja omandab konkreetse voolusängi kitsa okaspuude riba piirkonnas. Foto ülemises osas

on vaadeldav Oju jõe alamjooks ning paremal servas Allika laht (Kihelkonna lahe osa) (Autor:

Rein Nellis).

Joonis 8. Droonivõte 22.03.23 vahetult enne Lehmalahte paikneval soovikul lehvikuna hajuvast

veest, mistõttu puudub Lehmalahte mere ja Oju jõega ühendaval nimetul voolusängil kaladele

täies pikkuses regulaarselt läbitav voolusäng (Autor: Rein Nellis).

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Nii Lehmalahe alumine osa kui Lehmalahe väljavool asub eramaaüksusel

Kõrtsi (katastritunnus: 30101:002:0136). Ligipääs Lehmalahe väljavooluni on saavutatav Viki-

Kurevere teelt (ETAK ID 4983498) üle eramaaüksuse Kõrtsi (30101:002:0136). Puid

eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit kogutakse kokku ja

paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku soovidele. Juhul kui

kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde lõppemisel need

taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks vastavad

kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele: Lehmalaht on elupaigaks ja toitumisalaks mitmele kaitsealusele

liigile: II kaitsekategooria loomaliikidest apteegikaan (Hirudo medicinalis), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), III kaitsekategooria loomaliikidest rabakonn (Rana arvalis), harilik

kärnkonn (Bufo bufo). Lehmalaht asub Vilsandi rahvuspargis Kuusnõmme piiranguvööndis

(KLO1102029). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 18.10.2024 nr 3-6.1/2024/6346

Meie 19.11.2024 nr 7-9/24/21538-2

Keskkonnaameti seisukoht Lehmalahe kalade

rändetee parendamise kavatsusele

Austatud Anett Reilent

RMK kavandab kalade rändetingimuste parandamist Lehmalahe väljavoolul. Tegevuskoht asub

Saaremaa vallas Kurevere külas Kõrtsi kinnistul (katastritunnus 30101:002:0136).

Kalade rändetee parendamiseks kavandatakse Lehmalahe väljavoolu puhastamist (voolusängi

tekitamist) u 70 m pikkusel lõigul kuni Eesti põhikaardile kantud ojani (ETAK id 2492940) ja

Lehmalahe veetaseme fikseerimist insenertehnilise lahendusega.

Lahenduse aluseks on Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 22059 „EELUURING LÄÄNE-

SAAREMAA RANNAJÄRVEDE KUDEALADE TAASTAMISEKS. Topo-geodeetilised ja

geoloogilised uuringud ning tehnilised eskiisid. LAIBU LAHE VÄLJAVOOL, LEHMALAHE

VÄLJAVOOL, NIGU LAHE VÄLJAVOOL, LÄÄGI TRUUP, TÜRDU TRUUP“.

Vilsandi rahvuspark

Tööala asub Vilsandi rahvuspargi Kuusnõmme piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib

looduskaitseseadus (LKS) ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri1, mille § 1 lg 1 kohaselt on

Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk kaitsta Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere

loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude

pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas

rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise. Kaitse-eeskirja § 17 kohaselt on Kuusnõmme

piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme, kultuuripärandi,

sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastike, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri säilitamine ning

ranniku-, niidu- ja metsakoosluste kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Piirkond kuulub Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ja loodusalana2.

1 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“

2 (4)

LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 alusel ei või rahvuspargis ilma kaitseala valitseja (Keskkonnaameti3)

nõusolekuta väljastada ehitusluba. Kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis kaitseala

valitseja nõusolekul lubatud:

1. ehitise püstitamine, kusjuures hoone püstitamine on lubatud piirkonnale omases

ehitusstiilis vastavalt välja kujunenud asustusstruktuurile, kuid välja kujunenud

asustusstruktuuri nõue ei kehti ühiskondliku ja kaitseala tarbeks vajaliku hoone

püstitamisel;

2. ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ehituskeeluvööndisse, kus ei laiene ehitisele ranna

ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld4.

Kaitse-eeskirja § 7 p 7 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud rajada uut veekogu,

mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba

ega esitada ehitusteatist.

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja seletuskirjas5 on muuhulgas välja toodud, et ehitise

püstitamisena käsitletakse ka üksikkraavide rajamist.

Lehmalahele rajatav väljavool jääb alale, mis on inventeeritud loodusdirektiivi6 I lisa

elupaigatüübina liigirikkad madalsood (7230). Lehmalaht ise on inventeeritud elupaigatüübina

rannikulõukad (1150). Tööala läheduses või võimalikus mõjualas on ka elupaigatüüpide

rannaniidud (1630*) ja lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) levikualad. Kõikide

nimetatud elupaigatüüpide kaitse on Vilsandi rahvuspargi eesmärgiks. Tööde käigus on

keelatud kaitstavate elupaigatüüpide soodsa seisundi kahjustamine.

Lehmalaht on II kaitsekategooria liikide apteegikaani (Hirudo medicinalis) ja tiigilendlase

(Myotis dasycneme) elupaigaks. Lehmalahe kaldad on II kaitsekategooria taimeliigi soohiilaka

(Liparis loeselii) kasvukohaks ning väga mitmete III kaitsekategooria taimeliikide

kasvukohaks. Kaitstavate taimeliikide kasvukohad jäävad eelpool nimetatud elupaigatüüpidele.

Soohiilaka kaitse on seatud ka Vilsandi rahvuspargi eesmärgiks.

Kavandatavad tööd ei tohi halvendada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit.

Rannikulõukad on rände- ja pesitsusajal sobilikud paigad nii veelindudele kui ka kurvitsalistele.

Ehituskeeluvöönd

Ehitusala jääb Lehmalahe veekaitsevööndisse (10 m) ja ehituskeeluvööndisse (50 m) ning ranna

ehituskeeluvööndisse (200 m), kus on üldjuhul keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine7.

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ehituskeeluvööndisse, kus ei laiene ehitisele ranna

ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld8. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja seletuskiri

selgitab, et nimetatud sätte eesmärk on lihtsustada ehituskeeluvööndis kaitseala tarbeks vajalike

ehitiste püstitamist ning kaitseala tarbeks vajalike ehitiste alla kuuluvad eelkõige laudad,

varjualused ja muud kaitseala poollooduslikel kooslustel karjatatavate kariloomade tarbeks

vajalikud ehitised, hooldustehnika liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid),

3 LKS § 21 lg 1 4 Kaitse-eeskiri § 18 lg 2 p 1 ja 2 5 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?path=%2FKaitsealad 6 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT

L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 7 LKS § 38 lg 3 8 Kaitse-eeskiri § 18 lg 2 p 1 ja 2

3 (4)

koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised (sh veetõkked kraavides) ning

loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised ja väikehooned (sh laudteed, vaatlustornid,

kuivkäimlad, varjeonnid).

TÜ Mereinstituudi 2023. a KIK projekt nr 18518 aruande "Loodusdirektiivi elupaigatüübi

rannikulõukad (1150*) looduskaitseline seisund"9 koostajate hinnangul on rannikulõugaste

taastamine võimatu, kuna peamiseks takistusteks on maakerge ning sellest tulenev

kinnikasvamine ja mudastumine. Looduslikel põhjustel hääbuvate lõugaste taastamine ei ole

otstarbekas.

Lehmalaht oli Eesti põhikaardi kohaselt viimati ühendatud Oju jõega vooluveekogu kaudu veel

2013. a põhikaardil. Looduslikel põhjustel hääbuvate lõugaste taastamine nende süvendamisega

põhjendatud ei ole. Lõukad kasvavad kinni ja seal kujuneb sookooslus. Viidatud TÜ

Mereinstituudi aruandes on toodud, et lõukaliste veekogude pindala ja struktuur on pikemas

perspektiivis ajas muutuv. Lõugastest võib ajapikku kujuneda järv->soo->mets/põld/rohumaa.

Enam on maakerkest mõjutatud väiksemad ja madalamad lõukad. Samas aga tekib nii maakerke

kui ka kuhjunud settebarjääride tõttu uusi lõukaid juurde. Üldiselt on lõuka eluiga Eestis 50-

500 aastat, kuid väikesed lõukad võivad kaduda paarikümne aasta jooksul. Arvestades Eesti

ranniku geomorfoloogilisi protsesse, ei mõjuta lõugaste pikaajaline muutumine ajas oluliselt

elupaigatüübi üle-eestilist levikut ja pindala.

Siiski aitab rannikulõugaste elustiku säilimisele ja liigirikkusele kaasa veekogu veevahetus.

Käesolevaga ei kavandata töid Lehmalahes, vaid ainult selle väljavoolu taastamist varasema

ühenduse asukohas. Kunagise vooluveekogu osaline taastamine lõukale negatiivset mõju

eeldatavalt ei avalda.

Arvestades, et antud Lehmalahel puudub püsiv väljavool, selles asukohas ei ole EELISesse ega

Eesti põhikaardile kantud vooluveekogu, voolusäng ei ole tuvastatav ka reljeefikaardilt, on

antud juhul tegemist uue kraavi kaevamisega, mis ei ole ranna ja kalda ehituskeeluvööndis

lubatud. Kuna aga rajatava kraavi näol on tegemist kaitseala tarbeks vajaliku ehitisega (see aitab

kaasa Lehmalahe kui rannikulõuka ja sealse elustiku säilimisele), siis kohaldub sellele kaitse-

eeskirja § 18 lg 2 p 2 ehk tööd on ehituskeeluvööndis lubatud.

Tingimused

Tulenevalt Vilsandi rahvuspargist ning seal esinevatest kaitseväärtustest tuleb tööde

kavandamisel ja projekti koostamisel arvestada järgmiste tingimustega:

1. kaitstavate elupaigatüüpide kahjustamine ei ole lubatud, st et tegevuse käigus ei tohi

tekitada pinnasekahjustusi ning kasutada tuleb töödeks sobivaid väikese erisurvega

masinaid;

2. soohiilaka elupaiga kahjustamine, sh seal masinatega sõitmine ja sinna

ehitusmaterjalide või pinnase ladustamine ei ole lubatud;

3. pinnase ja materjalide ladustamine tuleb kavandada väljapoole kaitstavate

elupaigatüüpide ja liikide levikuala;

4. kui töödega kaasneb raievajadus, siis tuleb arvestada, et Vilsandi rahvuspargi kaitse-

eeskirja § 18 lg 4 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi piiranguvööndites raiete tegemine

lubatud 1. augustist 14. märtsini;

5. Lehmalaht peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. Veekogu veerežiimi

ei ole lubatud muuta. Rajatis ei tohi vee väljavoolu lahest aeglustada ega kiirendada.

6. tööd peab planeerima suvisele madalveeperioodile 15.06-30.09

9 https://mereinstituut.ut.ee/sites/default/files/2023-06/Rannikul%C3%B5ugaste%20seisund%20aruanne.pdf

4 (4)

7. Lahenduse aluseks peab olema Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 22059

„EELUURING LÄÄNE-SAAREMAA RANNAJÄRVEDE KUDEALADE

TAASTAMISEKS. Topo-geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning tehnilised

eskiisid. LAIBU LAHE VÄLJAVOOL, LEHMALAHE VÄLJAVOOL, NIGU LAHE

VÄLJAVOOL, LÄÄGI TRUUP, TÜRDU TRUUP“ ja seal toodud tingimused:

7.1.Lehmalahe veetaseme fikseerimine toimub ümarpalkidest ülevooluga;

7.2. sängi põhja laiuseks on 2,0 m ja nõlvusteks 1:4…1:5; sängi põhja kõrgusarv on 0,30

m abs.

7.3. väljakaevatav materjal (ca 180 m3) tuleb kohe, st ilma kaldale või kaitstavale

elupaigatüübile paigutamata laadida veokile ning ära vedada;

7.4. tööde tegemisel tuleb kasutada väikese erisurvega tehnikat (eelistatud on

roomiktehnika), mis võimalikult vähe lõhuks pinnakatet;

7.5. tööala korrastamisel tuleb ala jätta looduslikule taastumisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

Looduskaitse korraldamise osakond

Märt Kesküla 523 4410

[email protected]

Meeli Kesküla 534 54246

[email protected]

Gunnar Raun 568 87157

[email protected]