KeA tingimused Läägi truubi rekonstrueerimisele

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6334

Keskkonnaametilt arvamuse küsimine Oju jõel kalade rändetee parendamise kavatsusest

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Oju jõel (VEE1168600) Saare

maakonnas, Saaremaa vallas, Virita külas kohaliku omavalitsuse maaüksustel Virita-Läägi külatee

(30101:003:0471).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas „Oju jõe kalade rändetee parendamise

kavatsus“.

RMK soovib Oju jõel paikneva truubi rekonstrueerimise kavandamise kohta Keskkonnaameti

arvamust ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – kontakttelefon 53 824 350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Oju jõe kalade rändetee parendamise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Oju jõe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Oju jõel (VEE1168600) asuva Läägi truubi rekonstrueerimise eesmärk on parandada kalade

rändetingimusi Läänesaarte alamvesikonnas. Oju jõgi suubub Pitkanina (VEE3243020) lahte

ning moodustab olulise siirdekalade koelmualade süsteemi koos estuaariga ning sellel paikneva

Pautsaare lahe (VEE2070410) ja kolme kevadeti üle ujutatava suhteliselt sügavaveelise

hooajalise järve ehk soovikualaga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud

uuringus selgus, et kalade ränne Pitkanina lahest Oju jõkke ning sealt edasi Pautsaare lahte pole

takistatud ka väga madala merevee seisu korral. Oju jõe sissevool Pautsaare lahte on küll

taimestikurikas, aga kitsaste ning sügavate voolusängide tõttu kaladele hõlpsasti läbitav.

Olulisimaks rändetõkkeks Oju jõe süsteemis on Virita-Läägi külateel paiknev binokkeltruup

(Läägi truup), mis on ülesvoolu rändel enamikule vee-elustikust ületamatuks takistuseks.

Sellest truubist ülesvoolu paiknevad kevadeti üle-ujutatavad soovikualad on seal valitsevate

tingimuste tõttu väga heaks koelmualaks haugile.1 Piirkonna kivine jõeline elupaik võiks

vähemalt osaliselt sobida veel ka näiteks forelli, lutsu ja jõesilmu koelmualaks.2 Haugi puhul

saab soovikualadel asuvaid koelmualadeks sobivaid piirkondasid hinnata tõenäoliselt mitmetes

hektarites. Seega kavatseb RMK parendada kalade rändeteed Oju jõel Virita-Läägi külateel

truubi rekonstrueerimisega.

Tegevuste kirjeldus:

Amortiseerunud ja kalade rännet takistav Läägi truup asendatakse samaväärse truubiga selliselt,

et tagatud on kogu vee-elustiku ränne iga veetaseme juures. Enne sissevoolu truupi voolab Oju

jõgi ca 20 m pikkkusel lõigul vahetult vastu teemullet. Projekteerimistööde käigus selgub

maakividest kaldakindlustuse vajalikkus ja pikkus.

Asukoht:

Oju jõel paiknev Läägi truup asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Virita külas kohaliku

omavalitsuse maaüksustel Virita-Läägi külatee (30101:003:0471). Oju jõgi paikneb truubist

allavoolu RMK maaüksusel Kihelkonna metskond 595 (katastritunnus: 30101:003:0504) ning

ülesvoolu Maa-ameti maaüksusel Soosilma (katastritunnus: 30101:003:0446).

1 Eeluuring Lääne- Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

2 Järvekülg, R., Kesler, M., Pihu, R. & Lauringson, G. Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine

2011. Töövõtuleping Nr 4-1.1/207. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. (Tartu

2012).

Joonis 1. Rannikujärvede-Oju jõe süsteemi ja Läägi truubi asendiplaan.

Joonis 2. Oju jõel paikneva Läägi truubi asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Oju jõe Läägi truup ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul. Truubi asukohast alla voolu ca

150 m jääb maaparandussüsteemide reguleeriv võrgu ala Läägi (võrgu ID 7116860010010001)

ning sealt edasi on Oju jõgi maaparandussüsteemi eesvool Läägi (eesvoolu osa ID

71168600100100011).

Objekt asub Virita tr - Läägi küla teel (ETAK ID 4768139).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (19.09.24) pildid (autor Anett Reilent kui pole

märgitud teisiti);

Väljavool truubist on astmega, vesi voolab truubis kiirelt ja õhukese kihina ning truup on

oluliseks kalade rändetakistuseks.

Joonis 3. Oju jõel asuva Läägi truubi väljavool.

Joonis 4. Läägi truubi esine betoonastang.

Joonis 5. Läägi truubi sissevool.

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsadele puudub.

Mõju eramaadele: mõju eramaadele puudub.

Mõju infrastruktuurile: Objekt asub Virita tr - Läägi küla teel (ETAK ID 4768139), mistõttu

kooskõlastatakse planeeritavad tööd kohaliku omavalitsusega.

Mõju kaitseväärtustele: Truubi sild on pärandkultuuri objekt, mille kaardistamisega tegeles

RMK ning projekti koostamisel võetakse seda arvesse.

Oju jõgi on jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kui direktiivi liigi elupaik ja kavandatav tegevus

mõjub positiivselt jõesilmu rändele. Planeeritavad tegevused kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 18.10.2024 nr 3-6.1/2024/6334

Meie 18.11.2024 nr 7-9/24/21521-2

Arvamuse küsimine Oju jõel kalade rändetee

parendamise kavatsuse kohta

Austatud Anett Reilent

Saare maakonnas olev Oju jõgi (VEE1168600) on avalikult kasutatav veekogu.

Tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul või avalikul

veekogul on vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering1.

Truubi asendamine tuleb teha madalveeperioodil, vältida tuleb setete allavoolu liikumist

rakendades selleks sobivaid meetmeid. Pärast truubi asendamist peab Oju jõgi jääma

võimalikult looduslikuks. See tähendab, et jões tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim.

Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Rekonstrueeritav truup ei tohi tekitada

paisutust ning rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Kuna tänapäevased plasttruubid on

libedad ning elustikul on seal liikumine raskendatud, siis on soovitatav kavandada truubi

asendamisel selle põhja elustikule sobiliku substraadi lisamine. Tööpiirkond tuleb pärast tööde

lõppu korrastada.

Kui on vajalik raie veekogu veekaitsevööndis, siis on vajalik saada nõusolek raieks

Keskkonnaametist2

Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub veekogu

ristlõike pindala. Samuti veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ja

veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites. Veekogusse tahke aine

paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa materjalist, mis paigutatakse allapoole tavapärast

veepiiri veekogusse.

Täpsemad tingimused truubi rekonstrueerimiseks annab Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringuga.

Juhul kui truubi rekonstrueerimiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont, siis selline tegevus

vajab keskkonnaluba3.

1 VeeS § 196 lg 2, p 4 2 VeeS § 121 lg 1 ja 2 3 VeeS § 187 p 17

2 (2)

Juhime tähelepanu, et süvendamisel mahus üle 100 kuupmeetri on vajalik loa andjal koostada

eelhinnang4 ning eelhinnangu sujuvamaks menetlemiseks peaks projekt sisaldama võimalikult

täpset informatsiooni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

Looduskaitse korraldamise osakond

Märt Kesküla 523 4410

[email protected]

4 KeHJS § 6 lg 2, lg 4