KeA tingimused Türdu truubi rekonstrueerimisele

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6331

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Türdu jõel

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Türdu jõel (VEE1700017) Saare

maakonnas, Saaremaa vallas, Neeme külas kohaliku omavalitsuse maaüksustel Undva-Neeme tee

(30101:001:0593) ja Kalmu-Kuralase-Neeme tee (30101:001:0597).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas „Türdu jõe kalade rändetee parendamise

kavatsus“.

RMK soovib Keskkonnaametilt Türdu jõel paikneva truubi rekonstrueerimiseks Keskkonnaameti

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – kontakttelefon 53 824 350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Türdu jõe kalade rändetee parendamise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Türdu jõe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Türdu jõel (VEE1700017) asuva truubi rekonstrueerimise eesmärk on parandada kalade

rändetingimusi Läänesaarte alamvesikonnas. Türdu jõgi ühendab Tõula järve (VEE2066200)

merega, täpsemalt Uudepanga lahes (VEE3239000) paikneva Türdu lõukaga. Tartu Ülikooli

Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud eeluuringus aasal 2023 selgus, et Tõula järve ning Türdu

jõe üle ujutatud kaldavöönd on suurepäraseks koelmualaks haugile. Katsepüügid ja otoliidi

mikrokeemia näitas olulist siirdekalade esinemist süsteemis. Türdu jõe suue on avatud ning

kalade ränne Tõula järve saab toimuda, ent kitsaskohaks kalade rändel on amortiseerunud ja

lagunev Kalmu-Kuralase-Neeme tee truup1. Seega kavatseb RMK parendada kalade rändeteed

Türdu jõel Kalmu-Kuralase-Neeme tee truubi rekonstrueerimisega.

Tegevuste kirjeldus:

Kalmu-Kuralase-Neeme tee amortiseerunud binokkeltruup asendatakse uue samaväärse

truubiga selliselt, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne.

Asukoht:

Türdu jõel paiknev truup asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Neeme külas eramaaüksusel

Hereti (katastritunnused: 30101:001:0316, 30101:001:0317) ja kohaliku omavalitsuse

maaüksustel Undva-Neeme tee (30101:001:0593), Kalmu-Kuralase-Neeme tee

(30101:001:0597).

1 Eeluuring Lääne- Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

Joonis 1. Türdu jõel asuva truubi asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Türdu jõe truup ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses ühegi

maaparandussüsteemiga.

Objekt asub Undva – Neeme teel (ETAK ID 4739228).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (19.09.24) pildid (autor Anett Reilent kui pole

märgitud teisiti);

Joonis 2. Türdu jõel paiknev amortiseerunud binokkeltruubi väljavool ehk vaadatuna Tõula

järve suunas.

Joonis 3. Türdu jõel paikneva truubi ära nihkunud betoonosa.

Joonis 4. Türdu jõel paikneva binokkeltruubi sissevool ehk vaadatuna mere suunas.

Joonis 5. Türdu truubi ja jõe troonivaade kevadel 22.03.22 (Autor: Rein Nellis).

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsadele puudub.

Mõju eramaadele: Truup asub kohaliku omavalitsuse maaüksustel Undva-Neeme tee

(30101:001:0593) ja Kalmu-Kuralase-Neeme tee (30101:001:0597) ning tööde mõjualasse jääb

eramaaüksus Hereti (katastritunnused: 30101:001:0316, 30101:001:0317). Kõikidelt

osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Objekt asub Undva – Neeme teel (ETAK ID 4739228), mistõttu

kooskõlastatakse planeeritavad tööd kohaliku omavalitsusega.

Mõju kaitseväärtustele: Rekonstrueeritav truup asub Tagamõisa hoiualal (KLO2000332).

Türdu oja paikneb truubist ülesvoolu Tagamõisa hoiualal mis ühtlasi on elupaigaks II

kategooria taimeliigile soohiilakas (Liparis loeselii). Allavoolu truubist asub Türdu oja Vilsandi

rahvuspargi (KLO1000250) territooriumil. Planeeritavad tegevused kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 18.10.2024 nr 3-6.1/2024/6331

Meie 18.11.2024 nr 7-9/24/21510-2

Keskkonnaameti seisukoht Türdu truubi

vahetamisel

Austatud Anett Reilent

RMK kavandab kalade rändetingimuste parandamist Türdu jõel. Tegevuskoht asub Saaremaa

vallas Neeme külas Undva-Neeme tee (katastritunnus 30101:001:0593) ja Kalmu-Kuralase-

Neeme tee (katastritunnus 30101:001:0597) kinnistutel.

Kalade rändetee parendamiseks rekonstrueeritakse Türdu jõel asuv Kalmu-Kuralase-Neeme tee

truup, asendades amortiseerunud binokkeltruup uue samaväärse truubiga selliselt, et tagatud on

kõikide kalaliikide ränne.

Tagamõisa hoiuala

Rekonstrueeritav truup jääb Tagamõisa hoiualale1, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi2 I

lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas märgitud liikide elupaikade kaitse, samuti

linnudirektiivi3 I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade

kaitse. Tagamõisa hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Tagamõisa loodusala ja

Tagamõisa linnualana.

Hoiualade kaitse korraldamisel lähtutakse looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud

põhimõtetest. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi4.

Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti5) nõusolekuta lubada

ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist ning anda ehitusluba6.

Lisaks peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise kui

1 kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruse 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare

maakonnas“ 08.06.2007 jõustunud redaktsiooniga 2 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT

L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010,

lk 7–25) 4 LKS § 32 lg 2 5 LKS § 21 lg 1 6 LKS § 14 lg 1 p-d 6 ja 8

2 (4)

kavandatakse tee rajamist, loodusliku kivimi või pinnase teisaldamist ning

maaparandussüsteemi rajamist ja rekonstrueerimist7.

Eeltoodust tulenevalt on hoiualal ehitusteatise ja ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamiseks

vajalik ehitusteatise või ehitusloa taotluse esitamine ning Keskkonnaameti nõusolek. Avalikult

kasutatava tee osa asendamine samaväärsega ei ole ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ehitusteatise

ega ehitusloa kohustuslik tegevus, kuid ka sellise ehitustegevuse käigus ei tohi tekkida vastuolu

LKS § 32 lõikega 2. Ka nn vaba ehitustegevuse käigus on keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate

liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate

liikide soodsa seisundi.

Tagamõisa hoiualal läbiviidud inventuuri andmetel on Undva-Neeme teega8 piirneval alal

tuvastatud loodusdirektiivi elupaigatüüp lood (6280*), mille kaitse on seatud ka Tagamõisa

hoiuala ja Tagamõisa loodusala eesmärgiks. Arvestades nimetatud elupaigatüübi ohustatust ja

looduskaitselist väärtust, ei ole selle kahjustamine tööde käigus lubatud.

Rekonstrueeritava truubiga piirnevale alale Tagamõisa hoiualal jääb ka II kaitsekategooria

taimeliigi soohiilaka (Liparis loeselii) Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud elupaik.

Soohiilaka kaitse on seatud Tagamõisa hoiuala ja Tagamõisa loodusala eesmärgiks. II

kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud9. Keskkonnaameti loodushoiutööde spetsialist on teostanud 04.11.2024 kohapealse

paikvaatluse, mille käigus selgus, et kõnealune soohiilaka elupaik (KLO9310961) hõlmab ka

liigi jaoks ebasobivat kooslust Türdu jõe truubi ümbruses. Sellest tulenevalt korrigeerib

Keskkonnaamet soohiilaka elupaiga piiri ning Türdu truubi ümbruses ei ole vajalik soohiilaka

kaitseks täiendavaid tingimusi seada.

Vilsandi rahvuspark

Rekonstrueeritav truup piirneb ning sellest allavoolu jääb Türdu jõe osa asub Vilsandi

rahvuspargi Kõruse piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib LKS ja Vilsandi rahvuspargi

kaitse-eeskiri10, mille § 1 lg 1 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk kaitsta Lääne-Eesti

saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke

kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja

rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke,

taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja

tutvustamise. Kaitse-eeskirja § 17 kohaselt on Kõruse piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks

looduse mitmekesisuse ja maastikuilme, kultuuripärandi, sealhulgas rahvakultuuri,

pärandmaastike, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri säilitamine ning ranniku-, niidu- ja

metsakoosluste kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Ka Vilsandi rahvuspargi territooriumile jääva ala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tagamõisa

linnu- ja loodusalana.

Truubist u 50 m kaugusele lõunasse ja 95 m kaugusele edelasse jäävad Vilsandi rahvuspargi

kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide lood (6280*) ja rannaniidud (1630*) levikualad.

Truubist allavoolu, u 85-120 m kaugusele jäävad II kaitsekategooria taimeliikide harilik

muguljuur (Herminium monorchis) ja soohiilakas (Liparis loeselii) elupaigad ning III

7 LKS § 33 lg 1 p-d 1, 2 ja 7 8 Teeregistri nr 3010043 9 Looduskaitseseadus § 55 lg 7 10 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri)

3 (4)

kaitsekategooria taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) elupaigad. Eelnimetatud II

kaitsekategooria taimeliikide kaitse on seatud ka Vilsandi rahvuspargi eesmärgiks. Tööde

käigus on keelatud kaitsealuste taimeliikide elupaikade mõjutamine.

Ehituskeeluvöönd

Ehitusala jääb 200 m laiusesse ranna ehituskeeluvööndisse, kus on keelatud uute hoonete ja

rajatiste ehitamine11. Käesolevaga uusi ehitisi ei rajata, vaid rekonstrueeritakse olemasolevat,

seega ei ole tegevus vastuolus LKS § 38 lg-ga 3.

Tingimused

Tulenevalt Tagamõisa hoiualast ja Vilsandi rahvuspargist ning seal esinevatest kaitseväärtustest

tuleb tööde kavandamisel ja projekti koostamisel arvestada järgmiste tingimustega:

1. Undva-Neeme teega piirneva kaitstava elupaigatüübi lood (6280*) kahjustamine, sh

pinnasekahjustuste tekitamine või seal ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine ei ole

lubatud.

2. pinnase ja materjalide ajutine ladustamine tuleb kavandada väljapoole kaitstavate

elupaigatüüpide ja liikide levikuala, st tee Vilsandi rahvuspargi poolsele küljele;

3. kuna tööala piirneb vahetult kaitstava poolloodusliku kooslusega ja kaitsealuse

taimeliigi elupaiga lähedusse, on töömaa korrastamisel ja teemulde haljastamisel

lubatud kasutada ainult kohalikku kasvupinnast, mis on samast asukohast tööde käigus

eelnevalt eemaldatud, et vältida alale mitteomaste liikide levikut. Keelatud on

kasvupinnase mujalt juurdetoomine ja muruseemnete külvamine. Teemulle ja veekogu

nõlvad tuleb jätta looduslikule taastumisele;

4. kui töödega kaasneb raievajadus, siis tuleb arvestada nii lindude üldise

pesitsusperioodiga 15. märtsist kuni 31. juulini kui ka Vilsandi rahvuspargi kaitse-

eeskirja § 18 lg-ga 4, mille kohaselt on Vilsandi rahvuspargi piiranguvööndites raiete

tegemine lubatud 1. augustist 14. märtsini;

5. Türdu jõgi peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. Veekogu veerežiimi

ei ole lubatud muuta. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Kuna

tänapäevased plasttruubid on libedad ning elustikul on seal liikumine raskendatud, siis

on soovitatav kavandada truubi asendamisel selle põhja elustikule sobiliku substraadi

lisamine.

6. Töö teha veeta või madalvee perioodil ja vajadusel kavandada meetmed setete

kinnipüüdmiseks töö tegemise ajal, et vältida nende kandumist allavoolu jäävate

kaitstavate liikide elupaikadesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

Looduskaitse korraldamise osakond

11 LKS § 38 lg 3

4 (4)

Märt Kesküla 523 4410

[email protected]