| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.60.1/5 |
| Registreeritud | 01.12.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.60.1 |
| Sari | Tartu valla tervikkava ja sellega setoud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIMETSA TERVIKKAVA
TARTU VALLAS (kavand)
S isukord
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3
1. Tartu valla metsade üldiseloomustus ........................................................................ 4
1.1 Tartu valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................ 4
1.2 Tartu valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5
1.3 Tartu valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6
2. Ülevaade Tartu valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................ 8
3. RMK looduskaitsetööd .............................................................................................. 9
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine ........................................... 14
3.2 Veekogude tööd ............................................................................................................. 15
3.3 Pärandkooslused ........................................................................................................... 15
3.4 Liigikaitsetööd ............................................................................................................... 16
3.5 Üksikobjektide, parkide ja maastike hooldus ................................................................... 16
4. RMK külastuskorraldus ........................................................................................... 17
4.1 RMK külastuskorraldus Tartu vallas ................................................................................ 18
5. RMK taristu ............................................................................................................. 20
6. RMK maakasutus .................................................................................................... 21
7. Tartu valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ................................. 22
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel .................................................. 23
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ........................................................... 23
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas .................................................................... 23
9. Tartu vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ..................................... 24
S issejuhatus
Käesolev kava on kokkulepe Tartu valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Tartu valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa
osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid RMK riigimetsas teeb,
millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning milline on
riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument ülevaate ka
sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Tartu vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaala – see on ala, mida inimesed igapäevaselt
kasutavad. Tartu valla üldplaneeringus on see tähistatud kõrgendatud avaliku huviga alana.
Kui RMK kogukonnaalal töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt kohaliku
kogukonnaga läbi ja koostab seejärel alade tööde plaani. Siinse kava osaks lisana on
kogukonnaala metsatööde plaan 10-ks aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Tartu valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Tartu vallaga
1. Tartu valla metsade üldiseloomustus 1.1 Tartu valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes
Tartu valla pindala 31.01.2024 seisuga on 74 150 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 45%, mis on 33 535 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 55%, millest suurima pindalaga on haritav maa 23 097 ha.
Joonis 1. Tartu vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Tartu valla territooriumil asuvast metsmaast on riigiomandis 63% ning 37% eraomandis.
Joonis 2. Tartu vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
45%
31%
6%
2%
16%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
37%
63%
Eraomad
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK.
Joonis 3. Tartu vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
1.2 Tartu valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.
Tartu vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks
metsadeks (joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on
metsamaad Tartu vallas 19 546 ha, millest
majandusmetsa on 6677 ha, majanduspiirangutega
metsa 1467 ha ja rangelt kaitstavat metsa 11 393 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad
on jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei
tee RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel
ning metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
9%
89%
2%
Haridus- ja Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse puude
raiet, metsamaterjali kokku- ja
väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt tunnustatud
ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
1.3 Tartu valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tartu vallas teinud
uuendusraiet 130 kuni 185 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul Tartu vallas
uuendusraieid 0,83%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 59 ha
kuni 148 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Tartu vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Tartu vallas.
34%
8%
58%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
20
40
60
80
100
120
140
160
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tartu
vallas uuendanud metsa 59 kuni 113 hektaril
aastas. Keskmiselt uuendas RMK metsa
viimase viie aasta jooksul 91 ha aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 315 ha kuni 437 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Tartu vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Tartu vallas.
0
20
40
60
80
100
120
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
500
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
2. Ülevaade Tartu valla metsandussektori tööhõivest ja
maamaksust
Tartu vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 5538. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 645 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (Statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 81 7,8%
Töötajate arv 645 11,6%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Tartu valla elanikest
puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (Statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 27 109
Mööblitootmine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Paberi ja pabertoodete tootmine alla 3 alla 3
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 34 385
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel
2020–2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Tartu valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 42 619,67 eurot
50% maksuvabastuse summa – 2266,47 eurot
100% maksuvabastuse summa – 12 635,47 eurot
3. RMK looduskaitsetööd
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis.
Looduskaitsetöid tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval
riigimaal. Elurikkuse hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates
2024. aastast töötavad RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega
kaasnevat keskkonnamõju ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt
nende kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute
ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab,
et suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Tartu vallas on looduskaitsetöid tehtud või planeerimisel kokku 26 objektil. Objektid asuvad
Alam-Pedja looduskaitsealal, Raadi looduskaitsealal, Kärevere looduskaitsealal, Raja-
Kärevere hoiualal, Peipsiveere looduskaitsealal, Kaiaveres ja Vooremaa maastikukaitsealal.
Tabel 4. Osaliselt või tervenisti Tartu vallas asuvad looduskaitsetööde objektid
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Peterna-Laashoone
soometsad Sookoosluse taastamistöö 2025 1478,13
Karisto oja Koosluse taastamistöö 2017 19,06
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Karisto oja 2
Koosluse
taastamistöö/Poollooduslike
koosluste taastamistöö
2017 1,74
Laeva jõe Älevi luha
jõelõigu tervendamine Koosluse taastamistöö 2018 10,58
Kärkna pais Amme jõel Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2026
Taressaare lamminiidud Poollooduslike koosluste
taastamistöö 2015 4,5
Sillaotsa PLK Poollooduslike koosluste
taastamistöö 2018, 2019 0,76
Raadi poollooduslikud
kooslused
Poollooduslike koosluste
taastamistöö
2023, 2024,
2025, 2026 29
Nasja nurga lamminiidud
Poollooduslike koosluste
taastamistöö, Looduskaitselise
taristu rajamine
2018, 2019,
2021 10,33-60,38
Koosa luht
Koosluse
taastamistöö/Poollooduslike
koosluste taastamistöö
2017, 2018 9,35-10,54
Ilmatsalu luht Poollooduslike koosluste
taastamistöö 2018 306,35
Emajõe luht Poollooduslike koosluste
taastamistöö 2026 7,9
Kämara luht Poollooduslike koosluste
taastamistöö 2026 7,4
Nasja koolmekoht I Looduskaitselise taristu
rajamine 2018
Nasja tee Looduskaitselise taristu
rajamine 2015 0,62
Nasja truup Looduskaitselise taristu
rajamine 2018
Ristsaare mahasõit Looduskaitselise taristu
rajamine 2018
AP Truup T/14 Looduskaitselise taristu
rajamine 2015
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Kärevere luha truubid Looduskaitselise taristu
rajamine 2021
Kärevere LKA Väljaotsa
tee
Looduskaitselise taristu
rajamine 2014, 2021 0,15
Reku tee Looduskaitselise taristu
rajamine 2018 0,43-1,34
Raja-Kärevere liblikate
metsasihid Liigi elupaiga hooldustöö
2016, 2019,
2023 3,42-7,83
Piirissaare konnalomp 7 Liigi elupaiga hooldustöö 2018, 2020,
2025 0,18-0,34
Kaiavere mõisapark Parkide hooldustöö
2017, 2021,
2022, 2024,
2025
6,11
Elistvere mõisapark Parkide hooldustöö 2017, 2022,
2024, 2025 1,69-16,99
Joonis 9. Osaliselt või tervenisti Tartu vallas asuvad looduskaitsetööde objektid.
Joonis 10. Tartu vallas asuv looduskaitsetööde objekt.
Joonis 11. Tartu vallas asuv looduskaitsetööde objekt.
Joonis 12. Tartu vallas asuvad looduskaitsetööde objektid.
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti
maismaal alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt
põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.
Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus
lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.
Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka
aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.
Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.
Alam-Pedja looduskaitsealal, kuhu jääb osaliselt ka Tartu vald, on kavandatud Peterna-
Laashoone soometsade loodusliku veerežiimi taastamine 2025. aastal. Looduskaitsetööde
käigus täidetakse kuivenduskraave ja rajatakse pinnaspaise. Maapinna lähedane stabiilsem
veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle
toimiv märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja elustikuga.
3.2 Veekogude tööd
Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud
maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi
75% on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku
ja taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal
hoogustus hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks.
Tänapäeval pole neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK
ülesannete hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Tartu vallas on veekogude tervendamise käigus puhastatud Laeva jõe looduslikku sängiosa
setetest ja suunatud veevool sinna osaliselt tagasi. Lisaks on plaanis koostada projekt, et
eemaldada Kärkna pais Amme jõel.
3.3 Pärandkooslused
Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja
inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi
töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.
Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,
puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis säilinud ca 100
000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele, eeskätt taimedele.
Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks, tuleb neid alasid
niita või karjatada.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.
Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel
asuvad niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde
tegemisel ja ligipääsude väljaehitamisel.
Tartu vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku ligikaudu 415 hektaril. Suurem
osa töid on seotud Alam-Pedja luhaniitude hooldustingimuste parandamisega: eemaldatud
on puittaimestikku ja freesitud kände, rajatud truupe, koolmekohti, mahasõite ja
juurdepääsuteid.
Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud
avalduste alusel.
3.4 Liigikaitsetööd
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks
võib olla avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete
eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi
looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud
kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Tartu vallas on teostatud alljärgnevaid liigikatselisi töid:
1. Raja-Kärevere liblikate metsasihid: võsaeemaldus metsasihtidelt ja kraavikallastelt
2. Piirissaare konnalomp 7: võsaeemaldus ja rohustu niitmine kahepaiksete
sigimistingimuste parandamiseks
Aladel viiakse hooldustöid läbi vastavalt vajadusele.
3.5 Üksikobjektide, parkide ja maastike hooldus
Enamasti on üksikobjektide ning maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna
hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja
võimaldaksid seal liikuda.
Tartu vallas hooldatakse regulaarselt Kaiavare mõisaparki ja Elistvere mõisaparki. Parkides
on hooldatud puistut, eemaldatud võsa ja niidetud rohttaimestikku.
4. RMK külastuskorraldus
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel
tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel
puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille
koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve.
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on
matkarajad;
• 54 vaatetorni ja -platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 13. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
4.1 RMK külastuskorraldus Tartu vallas
Tartu valla territooriumile jääb külastusobjekte Tartu-Jõgeva puhkealal ja Alam-Pedja
looduskaitsealal, lisaks ligi 22 km 812 km pikkusest matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve
harust ja Elistvere loomapark ning külastuskeskus (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks
lisaks jooksvale hooldusele on 2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 240 000 eurot (sh
Elistvere loomapargile ja külastuskeskusele).
Elistvere loomapargi külastuskeskuse südameks on Elistvere loomapark. Lisaks metsloomade
vaatlemisele nendele omases keskkonnas saab külastuskeskuses tutvuda erinevate
väljapanekutega ning küsida teabepunktist infot Tartu-Jõgeva piirkonna matkamise ja
puhkamisvõimaluste kohta. Külastuskeskus pakub erinevaid metsa- ja loodusteadlikkust
Joonis 14. Külastusobjektid ja nende külastatavus Tartu vallas.
edendavaid tegevusi. 2024. aastal külastas Elistvere loomapargi külastuskeskust 10 014
inimest, sh metsa- ja loodusteadlikkust edendavatest tegevustest võttis osa 5046 arv inimesi.
Elistvere loomaparki külastas 2024. aastal 55 061 inimest.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Tartu valda jäävatele külastusobjektide (sh
Elistvere loomapargi ja külastuskeskuse) külastajatest 99% Eestist, omavalitsustest olid
eesotsas Tartu linn 52%, Tartu vald 8%, Tallinn 7%. Enamus külastas oma pere või
sõpradega, 76% oli ala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 57% olid
korduvkülastajad, 98% olid päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti:
jalutamine, looduse vaatlemine, metsas olemine, loomade vaatlemine, matkamine.
Külastajauuringu andmetel kulutas Tartu valla territooriumil küsitletutest 24% külastuse
jooksul piirkonnas (Tartu vallas ja ümbritsevates valdades) külastusega seoses raha.
Keskmiselt kuluti 34 eurot.
RMK tagab Tartu valla territooriumil olemasolevate külastusobjektide jooksva hoolduse ja
jätkuva korrasoleku. Värskelt valmis uuendatud Elistvere õpperada ja vaatetorn. Suurematest
töödest on planeeritud Elistvere loomapargi ja külastuskeskuse parkla laiendamine ja uue
kompostala rajamine.
Külastusmahu uuringute info asub:
https://rmk.ee/wp-content/uploads/2024/10/tartu-j6geva_puhkeala_lyhiaruanne.pdf ja
https://rmk.ee/wpcontent/uploads/2024/10/elistvere_loomargi_lyhiaruanne.pdf
5. RMK taristu
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade
juurdekasvu. RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja
eelnevalt RMK-ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Tartu vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
12 838 2843 584 151 18,3 5,6
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 0,5 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad
looduskaitselistel, sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses
realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
6. RMK maakasutus
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad
kasutusse jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Tartu valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 397,5 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 374,3 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike kooslustena.
Joonis 15. Kasutusse antud riigimaa Tartu vallas, ha.
0,4
374,3
16,7
6,1
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Muu rent
7. Tartu valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu
tingimused
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Tartu vald nimetab neid
kõrge puhkeväärtusega metsadeks ja/või asula kaitsemetsadeks - kõrgendatud avaliku huviga
(KAH) alaks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust:
„Kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalike riigimetsade (Vedu küla, Vara
metskond 27) ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja Riigimetsa Majandamise
Keskusele. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks
vallale.
Riigimetsa Vedu külas (Vara metskond 27) käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku huviga
ala (KAH) nimetusega Vedu suusarajad, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
koostab koostöös kohaliku omavalitusega ja kohaliku kogukonnaga pikaajalise (10 aasta
perspektiiviga) metsa majandamise kava. Kava koostamisel arvestatakse metsa olemit ja
kasvutingimusi. Kava koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult
mitmekesine mets.“
Joonis 16. Kogukonnaala Vedu suusarajad Tartu vallas.
Vedu suusarajad (kogukonnaala kaardil tumedam roheline, suusarada sinise joonena) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/mhCwzt84
Tabel 6. Tartu valla kogukonnaala seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Vedu suusarajad 76 JAH Alo Laas
Agu Laas
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks tehakse, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets.
Keskmiselt istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei
võtaks, mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse
maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu
ja kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjuse tõttu hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid
tehes jälgib RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et
soodustada segametsade kujunemist.
Noores metsas, keskmises vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele
valgust ja kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
9. Tartu valla ga kokkulepitud tegevused RMK hallataval
maal 9.1. Tervikkava
9.1.1. Muudatustest, mida RMK teeb metsatööde plaanis (nt kui muutub raieaasta või
kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada Tartu vallale.
Kehtivaid plaane niisugustel puhkudel ei muudeta;
9.1.2. Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku
kogukonnaga kuni 10 aastaks;
9.1.3. Pärast kaasamist saadab RMK metsatööde plaani ja tervikkava Tartu vallale
seisukoha võtmiseks;
9.1.4. Tartu vald teeb ettepanekud tervikkava kavandile ja saadab selle kohta
kinnituse;
9.1.5. RMK teeb lähtuvalt Tartu valla ettepanekutest täiendused tervikkava kavandisse
ja avaldab kavandi RMK kodulehel;
9.2. Laeva–Palupõhja tee on avalikult kasutatav tee. RMK teeb lumetõrjet lähtuvalt
talviste külastusobjektide hooldamise nõuetest.
9.3. Saadjärve kaldakindlustus, Tartu vald saadab täpsemad ettepanekud RMK
üldmeilile ja seejärel kujundatakse tööde tegemine.
9.4. Tartu vald esitab taotluse RMK üldmeilile Elistveres aida üleandmiseks.
Tervikkava ettepanekute kogumine Tartu vallas
Riigimetsa Majandamise Keskus soovib avalikustada riigimetsa tervikkava kavandi Tartu vallas ning
saada sellele tagasisidet kohalikelt kogukondadelt ja huvigruppidelt.
RMK saadab Teie edastatud huvigruppidele tervikkava kavandi ja küsib sellele tagasisidet
5. jaanuariks 2026 aadressile [email protected] . Tagasiside kirja teemaks palun märkida “Tartu valla
tervikkava”. Tervikkava asukoht RMK kodulehel on siin: LINK.
Metsatööde plaane kogukonnaalale hakkame koostama pärast tervikkava kavandile tagasiside saamist.
Selleks lepime eraldi kokku koosolekud ja anname nende toimumise aja ja koha teada.
Palun lugege ka kogukonnaaladel tööde planeerimise kohta: Kaasamise kord » Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK)
Küsimuste puhul palun helistada või kirjutada RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialistile Risto Sepale,
[email protected], tel 513 0147. Kirja teemaks palun märkida “Tartu valla tervikkava”.
Ühtlasi saadame Tartu valla kommunikatsioonispetsialistile täiendava teate, mida palume avaldada
valla infokanalites.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Risto Sepp
Kaasamisspetsialist
51 30147
Lisa. Tervikkava kavand
Tartu Vallavalitsus
Meie
01.12. 2025 nr 3-1.60.60.1/2025/5
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
XXXXXXXXXX
XXX