Tõrva terviserajad

Kutse Tõrva valla tervikkava Tõrva terviseraja metsatööde plaani kavandi arutelule

RMK on valmis saanud metsatööde plaani kavandi Tõrva vallas, Möldre külas, Tõrva terviseraja riigimetsa kogukonnaalal. Kavandisse on koondatud ka kogukondade tehtud ettepanekud. Kutsume Teid metsatööde plaani kavandi tutvustamisele 6. jaanuaril 2025 kell 14.00 , et arutada metsatööde planeerimist. Võimalusel läheme ka aladele, kus plaanime töid teha. Kohtume aruteluks Tõrva terviseraja alguses kaardil märgitud asukohas LINK

Metsade plaani kavandiga saab tutvuda siin: LINK

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid metsatööde plaani kavandile vastates küsimustikule LINK hiljemalt 2. jaanuariks 2026. Täpsem info kogukonnaalal tööde plaanimise kohta RMK kodulehel:

https://rmk.ee/metsatood/kogukonnaalad/kaasamise-kord/

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK, kel võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas. Lugupidamisega Risto Sepp, RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialist

[email protected]

tel 513 0147

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

Tõrva terviseraja esindaja

[email protected]

Koosolekul osalenud

(digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.60.63.12/2025/3

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Metsatööde plaan Tõrva

terviseradade

kogukonnaala l aastate l

2025 - 2034

Metsade kirjeldus

Tõrva terviseradade kogukonnaala asub Möldre külas Õhne jõe kaldal. Alal asub ka Tõrva valla

jäätmejaam ja Tõrva spordiseltsi terviserajad. Kogukonnaala suurus on 100 hektarit, millest

metsamaad 95 hektarit ja majandatava metsa pindala 81 hektarit.

Joonis 1. Tõrva terviseradade kogukonnaala

Tabel 1. Tõrva terviseradade kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 100 hektarit

Kogukond Terviseraja kasutajad ning piirinaabrid

RMK taristu Metsakuivendus Rulli mets, Härma tee

Looduskaitse Hoiuala

Vääriselupaik

Pärandkultuur Keisripalu mets

Valdav peapuuliik männikud

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)

Valdav osa Tõrva terviserada

ümbritsevast metsast on

majandatav mets (83 ha ja

85% ). Range kaitse all on

14% ehk 13 ha. RMK arvas

majandamisest välja 0,2 ha,

mis asub kaitstava metsa

keskel. Mittemetsamaad on

0,5 ha.

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Suurema osa Tõrva

terviseraja kogukonnaala

metsast moodustavad

keskealised männikud

(männikud kokku 54% ehk

52 ha, millest 29 ha

keskealised) ja küpsed

männikud, hall-lepikud,

kuusikud, kaasikud ja

haavikud (20 ha).

85%

1%

14% 0%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

Rangelt kaitstav mets

RMK otsusega mittemajandatav mets

3% 10%

28%

54%

5%

Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Tõrva terviseradu

ümbritsevas metsas on

kolmandik küpset metsa

(30%, 29 ha).

Keskealises metsas (48%,

45 ha).

Noores metsas teeme

hooldustöid ja reeglina puitu

ei varu.

Tõrva terviseradu ümbritsevas metsas on kolmandik küpset metsa (15 ha), mis on saanud

raieküpseks ning mida on võimalik piirangute puudumisel uuendusraiega majandada.

Keskealises metsas (45 ha) teeme vajadusel harvendusraieid.

Noores metsas teeme hooldustöid ja reeglina puitu ei varu.

48%

22%

30%

Joonis 5. Tõrva terviseradade kogukonnaala metsade vanuseline jaotus, sinise joonega terviserada (Tõrva Spordiselts)

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Tõrva terviseraja kogukonnaalale metsatööde plaani, võttes arvesse

mitmeid olulisi tegureid. Metsatööde kavandamisel lähtuti majandatava metsa vanuselisest

ja puuliigilisest koosseisust, metsa sanitaarsest seisundist, kasvutingimustest ning kohaliku

kogukonna esitatud ettepanekutest. Plaani koostamise protsessis osalesid RMK, Tõrva

vallavalitsuse ja suusaraja esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed, kes kogunesid 30.

oktoobril 2025 toimunud koosolekule. Ühiselt lepiti kokku peamised suunised ja tegevused,

et tagada metsa jätkusuutlik majandamine ning kogukonna huvidega arvestamine.

Lageraie ja harvendusraie

Tõrva terviseraja kogukonnaala metsatööde plaan näeb ette, et riigimetsa uuendamiseks

viiakse lähema 10 aasta jooksul läbi lageraie kokku 4,8 hektaril, mis jaguneb kaheksale eraldi

metsaosale (vt tabel 2 ja 3 ning joonis 6). Sellest pindalast 1,2 hektarit hõlmab kolme eraldi

metsaosa, kus mets on juba kuivanud. Nendele aladele on planeeritud lageraie teostamine

kiirendatud korras, kas 2025. või 2026. aastal. Ülejäänud lageraied, mis hõlmavad 3,6

hektarit ja ei ole seotud kahjustatud metsaga, tehakse perioodil 2026 kuni 2030. Selline

ajakava võimaldab tagada metsa uuenemise ja elujõulisuse, arvestades samal ajal kohaliku

kogukonna ootusi ning metsa tervislikku seisundit.

Sanitaarse seisundist tulenevalt on mets hukkunud kvartalil AA047 eraldisel 31 ning kvartalil

AA046 eraldistel 8 ja 29, kogupindalaga 1,2 hektarit. Sellises olukorras on ainuvõimalik

lahendus lageraie tegemine, mis võimaldab eemaldada kõik kahjustatud ja kuivanud puud.

Lisaks tehakse lageraie kvartalil AA044 eraldistel 2, 23, 24 ja 30 ning kvartalil AA046 eraldisel

7 (kokku 3,6 hektarit). Nendel aladel jäetakse kasvama säilikpuud, mis aitavad säilitada

metsa ökoloogilist mitmekesisust. Lageraie valiti just seetõttu, et mõlemad metsaalad

paiknevad viljakal kasvukohal, kus avatud alale istutatud puud arenevad kõige kiiremini ja

kindlamini. RMK jaoks on oluline, et metsatöödega tagatakse alati metsa uuenemine, mistõttu

istutatakse pärast raiet igale lageraielangile uued puud.

Harvendusraie viiakse läbi metsades, kus mets on liiga tihe ja tulevikupuud vajavad

kasvuruumi. Kokku tehakse harvendusraieid 15,5 hektaril üheksal eraldi metsaosal (vt tabel

2 ja 3 ning joonis 6). Harvendusraie aitab parandada metsa tervist ja kasvutingimusi,

võimaldades alles jäävatel puudel paremini areneda ning suurendades metsa elujõulisust.

Sanitaarraied võsastunud metsaosades

Sanitaarraiet tehakse eelkõige nendes metsaosades, kus metsa seisund seda nõuab.

Eesmärgiks on kahjustatud ja võsastunud alade korrastamine ning metsa uuenemise

tagamine. Praegu on kavandatud sanitaarraie läbiviimine 1,6 hektaril kolmes erinevas

metsaosas, edaspidi teostame sanitaarraie metsa seisukorrast lähtuvalt.

Sanitaarraie ja sellele järgneva metsauuenduse tööd viiakse kvartalil AA048 eraldisel 22,

kvartalil AA047 eraldisel 28 ja kvartalil AA044 eraldisel 33.

Tõrva Spordiselts MTÜ soovis muuta lepingut – lisada kehtivale lepingule mootorsõidukitega

sõitmise võimaluse ja laiendada seoses sellega olemasolevat rada. Asjaolude kaalumisel

jõudis RMK järeldusele, et mootorsõidukitega sõitmine metsamaal väljaspool teid vaba aja

sisustamise eesmärgil ei ole piisavalt põhjendatud, silmas pidades selliseid arengusuundi

RMK arengukavas nagu elurikkana hoitud loodus ning teadlikum looduskasutus.

Mootorsõidukitega sõitmiseks väljaspool metsateid võimaldame muude asjaolude sobimisel

kasutada mittemetsamaad nagu näiteks elamupiirkondadest piisavale kaugusele jäävad

tehnorajatiste kaitsevööndid või ammendatud karjäärid.

RMK otsib koos Tõrva vallavalitsusega lahendusi Härma tee Õhne jõel oleva silla

korrastamiseks või alternatiivse juurdepääsu tekitamiseks alale. Uue tee rajamisel

koostatakse ehitusprojekt, milles kirjeldatakse vajalikud tööd. Projekt kooskõlastatakse

kohaliku omavalitsusega.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2025–2030. RMK teavitab e-posti teel enne raie alustamist kokku lepitud

raietöödest kohalikku omavalitsust ja koosolekutel osalenud kogukonna liikmeid.

Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt

vastavalt vajadusele.

Noortes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).

Tabel 2. Raiete nimekiri Tõrva terviseraja kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik

Planeeritud raie

teostamise ajavahemik

Pindala, ha Märkused

AA044 2 Kaasikud Lageraie 2026–2030 2,1

AA044 5 Kuusikud Harvendusraie 2026–2030 0,8

AA044 6 Männikud Harvendusraie 2026–2030 1,3

AA044 7 Männikud Harvendusraie 2026–2030 0,3

AA044 23 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,5

AA044 13 Männikud Harvendusraie 2026–2030 2,1

AA044 24 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,2

AA044 30 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,2

AA044 33 Sanitaarraie 2026–2030 0,2 võsastunud rohumaa

AA046 2 Kuusikud Harvendusraie 2026–2030 1,4

AA046 6 Männikud Harvendusraie 2026–2030 2,1

AA046 7 Kaasikud Lageraie 2026–2030 0,6

AA046 8 Kaasikud Lageraie 2025-2026 0,8 Erakorraline raie

AA046 16 Männikud Harvendusraie 2026–2030 1,7

AA046 17 Männikud Harvendusraie 2026–2030 5,4

AA046 24 Kaasikud Harvendusraie 2026–2030 0,4

AA046 29 Kaasikud Lageraie 2025-2026 0,1 Erakorraline raie

AA047 28 Teised puuliigid Sanitaarraie 2026–2030 0,3 võsastunud ala

AA047 31 Kuusikud Lageraie 2025-2026 0,3 Erakorraline raie

AA048 22 Teised puuliigid Sanitaarraie 2026–2030 1,1 võsastunud ala

Tabel 3. Raiete koond Tõrva terviseraja kogukonnaala riigimetsas

Raieliik Pindala, ha

Harvendusraie 15,5

Lageraie 4,8

Sanitaarraie võsastunud alal 1,6

Kokku 21,9

Joonis 6. Tõrva terviseraja kogukonnaalal plaanitud raied

Metsatööde plaan Tõrva

terviseradade

kogukonnaala l aastate l

2025 - 2034

Metsade kirjeldus

Tõrva terviseradade kogukonnaala asub Möldre külas Õhne jõe kaldal. Alal asub ka Tõrva valla

jäätmejaam ja Tõrva spordiseltsi terviserajad. Kogukonnaala suurus on 100 hektarit, millest

metsamaad 95 hektarit ja majandatava metsa pindala 81 hektarit.

Joonis 1. Tõrva terviseradade kogukonnaala

Tabel 1. Tõrva terviseradade kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 100 hektarit

Kogukond Terviseraja kasutajad ning piirinaabrid

RMK taristu Metsakuivendus Rulli mets, Härma tee

Looduskaitse Hoiuala

Vääriselupaik

Pärandkultuur Keisripalu mets

Valdav peapuuliik männikud

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)

Valdav osa Tõrva terviserada

ümbritsevast metsast on

majandatav mets (83 ha ja

85% ). Range kaitse all on

14% ehk 13 ha. RMK arvas

majandamisest välja 0,2 ha,

mis asub kaitstava metsa

keskel. Mittemetsamaad on

0,5 ha.

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Suurema osa Tõrva

terviseraja kogukonnaala

metsast moodustavad

keskealised männikud

(männikud kokku 54% ehk

52 ha, millest 29 ha

keskealised) ja küpsed

männikud, hall-lepikud,

kuusikud, kaasikud ja

haavikud (20 ha).

85%

1%

14% 0%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

Rangelt kaitstav mets

RMK otsusega mittemajandatav mets

3% 10%

28%

54%

5%

Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Tõrva terviseradu

ümbritsevas metsas on

kolmandik küpset metsa

(30%, 29 ha).

Keskealises metsas (48%,

45 ha).

Noores metsas teeme

hooldustöid ja reeglina puitu

ei varu.

Tõrva terviseradu ümbritsevas metsas on kolmandik küpset metsa (15 ha), mis on saanud

raieküpseks ning mida on võimalik piirangute puudumisel uuendusraiega majandada.

Keskealises metsas (45 ha) teeme vajadusel harvendusraieid.

Noores metsas teeme hooldustöid ja reeglina puitu ei varu.

48%

22%

30%

Joonis 5. Tõrva terviseradade kogukonnaala metsade vanuseline jaotus, sinise joonega terviserada (Tõrva Spordiselts)

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Tõrva terviseraja kogukonnaalale metsatööde plaani, võttes arvesse

mitmeid olulisi tegureid. Metsatööde kavandamisel lähtuti majandatava metsa vanuselisest

ja puuliigilisest koosseisust, metsa sanitaarsest seisundist, kasvutingimustest ning kohaliku

kogukonna esitatud ettepanekutest. Plaani koostamise protsessis osalesid RMK, Tõrva

vallavalitsuse ja suusaraja esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed, kes kogunesid 30.

oktoobril 2025 toimunud koosolekule. Ühiselt lepiti kokku peamised suunised ja tegevused,

et tagada metsa jätkusuutlik majandamine ning kogukonna huvidega arvestamine.

Lageraie ja harvendusraie

Tõrva terviseraja kogukonnaala metsatööde plaan näeb ette, et riigimetsa uuendamiseks

viiakse lähema 10 aasta jooksul läbi lageraie kokku 4,8 hektaril, mis jaguneb kaheksale eraldi

metsaosale (vt tabel 2 ja 3 ning joonis 6). Sellest pindalast 1,2 hektarit hõlmab kolme eraldi

metsaosa, kus mets on juba kuivanud. Nendele aladele on planeeritud lageraie teostamine

kiirendatud korras, kas 2025. või 2026. aastal. Ülejäänud lageraied, mis hõlmavad 3,6

hektarit ja ei ole seotud kahjustatud metsaga, tehakse perioodil 2026 kuni 2030. Selline

ajakava võimaldab tagada metsa uuenemise ja elujõulisuse, arvestades samal ajal kohaliku

kogukonna ootusi ning metsa tervislikku seisundit.

Sanitaarse seisundist tulenevalt on mets hukkunud kvartalil AA047 eraldisel 31 ning kvartalil

AA046 eraldistel 8 ja 29, kogupindalaga 1,2 hektarit. Sellises olukorras on ainuvõimalik

lahendus lageraie tegemine, mis võimaldab eemaldada kõik kahjustatud ja kuivanud puud.

Lisaks tehakse lageraie kvartalil AA044 eraldistel 2, 23, 24 ja 30 ning kvartalil AA046 eraldisel

7 (kokku 3,6 hektarit). Nendel aladel jäetakse kasvama säilikpuud, mis aitavad säilitada

metsa ökoloogilist mitmekesisust. Lageraie valiti just seetõttu, et mõlemad metsaalad

paiknevad viljakal kasvukohal, kus avatud alale istutatud puud arenevad kõige kiiremini ja

kindlamini. RMK jaoks on oluline, et metsatöödega tagatakse alati metsa uuenemine, mistõttu

istutatakse pärast raiet igale lageraielangile uued puud.

Harvendusraie viiakse läbi metsades, kus mets on liiga tihe ja tulevikupuud vajavad

kasvuruumi. Kokku tehakse harvendusraieid 15,5 hektaril üheksal eraldi metsaosal (vt tabel

2 ja 3 ning joonis 6). Harvendusraie aitab parandada metsa tervist ja kasvutingimusi,

võimaldades alles jäävatel puudel paremini areneda ning suurendades metsa elujõulisust.

Sanitaarraied võsastunud metsaosades

Sanitaarraiet tehakse eelkõige nendes metsaosades, kus metsa seisund seda nõuab.

Eesmärgiks on kahjustatud ja võsastunud alade korrastamine ning metsa uuenemise

tagamine. Praegu on kavandatud sanitaarraie läbiviimine 1,6 hektaril kolmes erinevas

metsaosas, edaspidi teostame sanitaarraie metsa seisukorrast lähtuvalt.

Sanitaarraie ja sellele järgneva metsauuenduse tööd viiakse kvartalil AA048 eraldisel 22,

kvartalil AA047 eraldisel 28 ja kvartalil AA044 eraldisel 33.

Tõrva Spordiselts MTÜ soovis muuta lepingut – lisada kehtivale lepingule mootorsõidukitega

sõitmise võimaluse ja laiendada seoses sellega olemasolevat rada. Asjaolude kaalumisel

jõudis RMK järeldusele, et mootorsõidukitega sõitmine metsamaal väljaspool teid vaba aja

sisustamise eesmärgil ei ole piisavalt põhjendatud, silmas pidades selliseid arengusuundi

RMK arengukavas nagu elurikkana hoitud loodus ning teadlikum looduskasutus.

Mootorsõidukitega sõitmiseks väljaspool metsateid võimaldame muude asjaolude sobimisel

kasutada mittemetsamaad nagu näiteks elamupiirkondadest piisavale kaugusele jäävad

tehnorajatiste kaitsevööndid või ammendatud karjäärid.

RMK otsib koos Tõrva vallavalitsusega lahendusi Härma tee Õhne jõel oleva silla

korrastamiseks või alternatiivse juurdepääsu tekitamiseks alale. Uue tee rajamisel

koostatakse ehitusprojekt, milles kirjeldatakse vajalikud tööd. Projekt kooskõlastatakse

kohaliku omavalitsusega.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2025–2030. RMK teavitab e-posti teel enne raie alustamist kokku lepitud

raietöödest kohalikku omavalitsust ja koosolekutel osalenud kogukonna liikmeid.

Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt

vastavalt vajadusele.

Noortes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).

Tabel 2. Raiete nimekiri Tõrva terviseraja kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik

Planeeritud raie

teostamise ajavahemik

Pindala, ha Märkused

AA044 2 Kaasikud Lageraie 2026–2030 2,1

AA044 5 Kuusikud Harvendusraie 2026–2030 0,8

AA044 6 Männikud Harvendusraie 2026–2030 1,3

AA044 7 Männikud Harvendusraie 2026–2030 0,3

AA044 23 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,5

AA044 13 Männikud Harvendusraie 2026–2030 2,1

AA044 24 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,2

AA044 30 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,2

AA044 33 Sanitaarraie 2026–2030 0,2 võsastunud rohumaa

AA046 2 Kuusikud Harvendusraie 2026–2030 1,4

AA046 6 Männikud Harvendusraie 2026–2030 2,1

AA046 7 Kaasikud Lageraie 2026–2030 0,6

AA046 8 Kaasikud Lageraie 2025-2026 0,8 Erakorraline raie

AA046 16 Männikud Harvendusraie 2026–2030 1,7

AA046 17 Männikud Harvendusraie 2026–2030 5,4

AA046 24 Kaasikud Harvendusraie 2026–2030 0,4

AA046 29 Kaasikud Lageraie 2025-2026 0,1 Erakorraline raie

AA047 28 Teised puuliigid Sanitaarraie 2026–2030 0,3 võsastunud ala

AA047 31 Kuusikud Lageraie 2025-2026 0,3 Erakorraline raie

AA048 22 Teised puuliigid Sanitaarraie 2026–2030 1,1 võsastunud ala

Tabel 3. Raiete koond Tõrva terviseraja kogukonnaala riigimetsas

Raieliik Pindala, ha

Harvendusraie 15,5

Lageraie 4,8

Sanitaarraie võsastunud alal 1,6

Kokku 21,9

Joonis 6. Tõrva terviseraja kogukonnaalal plaanitud raied