Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering
11 / 20
Kogu planeeritav ala paikneb Lahemaa Rahvuspargi piiranguvööndis. Lahemaa piiranguvööndi
kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri,
taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi
elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi
kaitse-eeskirja1 § 23 lg2 p2 kohaselt on ehitiste püstitamine Lahemaa piiranguvööndis lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul lähtudes kaitse-eeskirja § 23 lg 4 p1, mille alusel ei laiene ehituskeeld
olemasoleva elamu juurde püstitatavale ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Lahemaa
rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi on lubatud krundi suurus minimaalselt 1ha.
3.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamine
Planeeringuala asub Lahemaa Rahvuspargis. Alal kehtib Vabariigi Valitsuse otsusega määratud
ehituskeeluvööndi joon, mis Lahemaa rahvuspargi piiridesse jääval rannal ulatub 200 meetrini.
Kehtestatud Vaino II kinnistu detailplaneeringuga on ehituskeeluvööndit vähendatud 12 meetrini.
Antud planeeringus lähtutakse Lahemaa kaitse-eeskirja § 23 lõike 1 punktist 2, mille kohaselt on
ehitiste püstitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandite korral. Kaitse-eeskirja § 23 lõige 4 punkti 1 alusel ei
laiene ehituskeeld olemasoleva elamu juurde püstitatavale ehitisele, mis ei jää
veekaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 14 lõigete 2 ja 3 alusel võib kaitseala valitseja
nõusoleku anda, kui tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala
seisundit.
Kuivõrd tegemist on juba väljakujunenud tervikliku hoonetekompleksiga, siis kavandatava
tegevusega ei kaasne negatiivset mõju Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärkideks seatud
pärandkultuurmaastikule, asustusstruktuurile, taluarhitektuurile, miljööväärtustele, ajaloolis-
kultuurilise väärtusega hoonetele ning kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele.
3.1.2. Kallasrada
Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadus2 (KeÜS) §38 lõige 1 ja 2 on kallasrada kaldariba
avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks,
sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit
ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud
veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee
piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
Vainu kinnistul on registreeritud sadam. KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu
kallasrada..
3.2. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide moodustamine
Detailplaneeringuga kavandatakse katastriüksuste piiride omavahelist muutmist. Uusi krunte ei
moodustata. Planeeringuga tehakse ettepanek eraldada Vainu katastriüksuse lõunapoolsest osast
14 345m2 suurune maa-ala, et liita see kõrval asuva Taneli katastriüksusega (Pos 2). Taneli
katastriüksusest tehakse aga ettepanek 802m2 suuruse ala eraldamine ning liitmine Vainu
katastriüksusega tagamaks Vainu kinnistule (Pos 1) juurdepääs. Piiride ümberjaotusega
moodustuvad kompaktsed krundid, mis mõjuvad loogilise jätkuna antud keskkonnas.
Andmed kruntide moodustamise kohta on toodud tabelis 2.
1 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 kinnitati 29. aprillil 2016 a. Keskkonnameti
peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23
2 Keskkonnaseadustiku üldosa sedus1 Jõustunud 01.08.2014, osaliselt 01.08.2017
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047