Vastuskiri

Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Lugupeetud proua Kraanvelt

Riigimetsa Majandamise Keskus ei kooskõlasta Kuusalu valla Uuri küla Raudsilla ja Taga-

Raudsilla kinnistute korrigeeritud detailplaneeringut (edaspidi DP). Dokumendi koostamisel ei ole

piisavalt arvestatud Pudisoo jõe kui ebapärlikarbi elupaiga ning planeeringualast allavoolu asuva

RMK ebapärlikarbi kasvatusjaama veekaitse vajadustega.

Asjaolud

1. Kirjadega nr 3-1.1/2022/4499 14. oktoobrist 2022 ja 26.01.2023 ning 3-1.1/2023/4499-2 26.

jaanuarist 2023 teatasime, et RMK alustas 2021. aastal LIFE programmi projekti täitmist

ebapärlikarbi populatsiooni taastamiseks. Tegime märkused ja ettepanekud 2019. aastal valminud

DP muutmiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 135 lõigetele 3 ja 10 tuleb koos

detailplaneeringuga avalikustada detailplaneeringu kohta laekunud arvamused ning nendega

mittearvestamist ka põhjendada. Seda tehtud ei ole, puuduvad selgepiirilised vastused. Uues DP

versioonis on küll lisatud mõningaid lõike KSH-st ja eksperthinnangutest, kuid veekaitse mõttes

jääb planeering võrreldes eelmise versiooniga samaks.

2. Informatsioon ebapärlikarbi kui väljasuremisohus I kaitsekategooria loomaliigi kaitseks tehtud

ja kavandatud tegevuste ning õigusaktide kohta on DP aluseks olevates dokumentides vananenud

(OÜ Adepte Ekspert koostatud KSH aruanne, 2019) või viidatud õigusakt ei ole kehtestatud. MTÜ

Loodushoiu Ühingu Lutra (edaspidi LÜ Lutra) 2024. a koostatud eksperthinnang on üles ehitatud

keskkonnaministri määruse eelnõule 2005. aastast „Ebapärlikarbi püsielupaiga kaitse alla

võtmine“, kuid selline määrus ei ole leitav. Praegu kehtib 2020. aastal koostatud ja keskkonnameti

peadirektori 04.12.2023. a käskkirjaga nr 1-1/20/223 kinnitatud „Ebapärlikarbi kaitse

tegevuskava“.

3. Alates 2021. aastast on rahvusvaheliste projektide CoastNetLIFE ja LIFE Revives raames

mitmete asutuste ühistööna tehtud mahukaid töid ebapärlikarbi elupaikade taastamiseks,

teadusuuringuteks, asurkonna inventuurideks ja noorkarpide kasvatamiseks. Kõnesolevast

planeeringualast 400 m allavoolu ehitas RMK 2024. aastal ebapärlikarbi noorjärkude

kasvatusjaama, et tugevdada asurkonda elupaikade taastamise pikaajalise protsessi ajal. Nimetatud

projekte pole ei DP-s ega eksperthinnangus mainitud. Juhuslik avarii või hooletus planeeringualal

võib mõjuda hukatuslikult mitte üksnes jões allavoolu looduslikult elavatele, vaid ka tuhandetele

kasvatatavatele noorkarpidele.

Kuusalu vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.10.2025 nr 7-1/3574

Meie 20.11.2025 nr 3-1.1/2022/4499-3

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

4. Ebapärlikarbi asurkonna heaolu ja püsimajäämist ohustab muude tegurite kõrval jõevee

kvaliteedi halvenemine. KSH aruandes on toodud välja, et Pudisoo jõevees on üldfosfori sisaldus

kõrgenenud. Teatavasti seostub kõrgenenud fosforisisaldus muuhulgas ka pesuainete sattumisega

vette. DP-s väidetakse KSH-le viidates, et uuringute aruannetes ei ole viiteid olemasoleva

Raudsilla puhkekeskuse negatiivsest mõjust ebapärlikarbi elupaigale. Meile teadaolevalt ei ole

puhkekeskuse mõju jõevee kvaliteedile ülal- ja allpool planeeringuala turismihooajal sihipäraselt

ka uuritud. 2022. ja 2023. aastal Pudisoo jões RMK tehtud ebapärlikarpide loenduste käigus leiti

planeeringuala maaüksustega piirnevas jõelõigus surnud ebapärlikarpe. See viitab võimalikule

negatiivsele mõjule või vähemalt täpsema uurimise vajadusele.

5. DP-st ja selle lisadest ei selgu üheselt, mitu sauna on praegu kasutusel ja mitut sauna

planeeritakse juurde. Kord räägitakse neist ainsuses, kord mitmuses. Keskuse kodulehel

reklaamitakse kolme sauna. Fotodelt paistab, et üks saun asub otse Pudisoo jõe kaldal, aga sellest

ei tehta juttu ei KSH-s, DP-s ega ka LÜ Lutra eksperthinnangus. Teist sauna nimetatakse

Tagasaunaks ja kuigi see on meie hinnangul ebaseaduslikult ehitatud ning asub osaliselt

veekaitsevööndis tehisliku (ebaseaduslikult rajatud) jõelooke kaldal, soovitakse seda säilitada.

Saun on ehitatud 1975. aastal ja ehitisregistrisse kantud 24 m2 suuruse ehitisena. Aastatel 2007-

2008 vana saun lammutati ja selle asukohta ehitati loata üle seitsme korra suurem, 172 m2

ehitisaluse pinnaga uus saun. Planeeringuga soovitakse selle ehitise seadustamist saunana, mida

kasutab kuni 50 inimest ööpäevas (eelmises DP-s oli see arv 10, aga keskuse kodulehe andmetel

mahub sinna ühekorraga kuni 65 inimest). Veevajaduse arvutuse järgi kasutaks põhilise osa

puhkekeskuse poolt tarbitavast veest just Tagasaun (arvutuslikult 9 m3 13-st). DP-s avaldatakse

arvamust, et tehislik jõelooge kaob looduslike protsesside tulemusel iseeneslikult, kui seda enam

ei puhastata, mispuhul ei asuks saunahoone tulevikus enam veekaitsevööndis. Nii DP-s kui

eksperthinnangus püütakse näidata, et kinnikasvamise protsess kulgeb kiiresti. See oleneb

paljudest asjaoludest ja võib kesta ka aastakümneid. Kuni jõelooge on ühenduses põhijõega, asub

saun veekaitsevööndis õigusliku aluseta ning sellele laienevad õigusaktidest tulenevad nõuded.

6. LÜ Lutra arvates tuleks suurveeaegadel tehisliku jõelooke ühendus põhijõega hoopis säilitada,

et võimaldada setete kogunemist, kahepaiksete kudemist ja saunalistel suplemist. Need

funktsioonid on omavahel vastuolus. KSH aruandes ja DP p. 6.1.1. suplemist jõe põhisängis ega

ka tehislikus jõelookes ei ole lubatavaks peetud, kuid DP punktis 6.2 . ära toodud LÜ Lutra

soovitused räägivad sellele vastu. Kumb siis DP-ga kehtestatakse, kas luba või keeld suplemiseks?

7. DP-s on teisigi vasturääkivusi. KSH aruande joonis 1 toodud uushoonestuse kontseptsioonis ja

DP uushoonestuse kontseptsiooni ruumilise illustratsiooni asendiskeemil ei ole Tagasaun

märgitud olemasolevate säilitatavate hoonete hulka. Samuti on KSH aruandes seatud üldiseks

tingimuseks teisaldada veekaitsevööndisse rajatud ehitised (DP p. 6.1.1.), kuid Tagasauna kohta

see siiski ei näi kehtivat, see kavatsetakse säilitada (DP p. 2). Ebapärlikarbi asurkonna heaolu ja

kasvatusjaama eduka töö huvides ei ole mõeldav Tagasauna kui suuremas osas ebaseaduslikult

veekaitsevööndisse püstitatud hoone seadustamine saunana. Reoveesüsteemi ülekoormuse, avarii

vms puhul satub allavoolu jääv ebapärlikarbi populatsioon ja ebapärli kasvatusjaama tegevus

suurde ohtu.

8. DP veevarustust puudutavas osas on samuti vasturääkivused. Maksimaalseks ööbimisteenuse

saajate ja saunakülastajate arvuks on märgitud 50 inimest. Veekulu on arvutatud 180 l iitrit ühe

saunakasutaja kohta ööpäevas, duširuumide kasutajatel 130 liitrit. Väljavõte DP-st lk 16 p. 2.5.1.:

„Ülejäänud osas on arvutatud 100 külastajat ööpäevas ning 9 liitrit vett inimese kohta“. Kokku

tuleb niisiis 150 ööbijat? Kus need 100 inimest, kes dušši ega sauna ei kasuta, ennast pesevad?

Veetarbimise standardi järgi kulub üksnes WC kasutamisel ühe inimese kohta ööpäevas 32 liitrit

vett. Veevajaduse arvutuse järgi kasutaks ligi 70% puhkekeskuse poolt tarbitavast veest Tagasaun

(9 m3 13-st). Vee kogusest 4 m3 ei jätkuks tippkoormuse ajal ülejäänud veevajadusteks – veel üks

või kaks sauna, WC-d, dušid, teenindajad, toitlustamine jms. Puhkekeskuse koduleht pakub lisaks

sajale ööbimiskohale kodades-taredes ka piiramatul hulgal telkimiskohti.

9. Esitatud DP lahendus ei vasta tegelikule ruumivajadusele (vt ka Maves OÜ poolt koostatud

ekspertarvamus, töö nr 23106):

3

a) immutusväljaku maapinda tuleb tõsta nii, et imbväljaku põhi jääks vähemalt 0,7 m

olemasolevast maapinnast kõrgemale. Lisades sellele pinnasekihi, mis on vajalik külmumise

vältimiseks, kujuneb väljaku kõrguseks vähemalt 2,2 m olemasolevast maapinnast. Seega kujuneb

väljaku laiuseks minimaalselt 10,5 m (kui arvestada nõlvuseks 1:1,5, hea lahenduse puhul peaks

nõlvus olema veelgi laugem ja ruumivajadus veelgi suurem). Planeeringus on laiuseks arvestatud

1,5 m ja sellest laiusest lähtub ka kuja ulatus;

b) DP-s on immutusväljaku pikkuseks arvestatud 1,5 m. Eramu imbväljaku jaotustorustike

orienteeriv pikkus on 12…18 m. Arvestades asjaolu, et antud juhul ehitatakse väljak vähemalt 2,2

m kõrgusesse muldesse, kujuneb väljaku pikkuseks koos muldega vähemalt 19…25 m (kui

arvestada nõlvuseks 1:1,5, hea lahenduse puhul peaks nõlvus olema veelgi laugem ja ruumivajadus

veelgi suurem). Planeeringus on pikkuseks arvestatud 5 m ja sellest laiusest lähtub ka kuja ulatus.

Eeltoodu kehtib eramu vms väikemajapidamise puhul, vt näiteks:

https://www.pipelife.ee/content/dam/pipelife/estonia/marketing/general/tootedokumendid/katalo

ogid/Biopuhasti%20Ecolife%20BioC5,%20BioC9%20ja%20BioC15.pdf. Kavandatava

puhekeskuse puhul on imbväljaku hüdrauliline koormus kordades suurem ja seega on ka väljaku

mõõtmed ja kujade ulatus kordades suuremad;

c) DP-s esitatud reoveepuhastite ruumivajadus ei vasta tegelikkusele. Omapuhasti ruumivajadus

ei võrdu tingmärgi suurusega, millest on arvestatud ka kujad.

10. DP-s esitatud reoveekäitlussüsteem ei kajasta kõiki vajalikke elemente ja nende ruumivajadust.

Näiteks puuduvad reoveepumplad, mille abil reovesi pumbatakse puhastile (imbväljak asub

maapinnast kõrgemal). Samuti puuduvad reovee kogumismahutid, mis on vajalikud puhasti

koormuse ühtlustamiseks (tegemist on väga ebaühtlase pealevooluga reoveepuhastitega).

11. DP-s on märgitud, et koguda plaanitakse heitvett. Tegelikkuses on vaja koguda ja puhastada

reovett ning heitvett immutada.

12. DP-s on märgitud, et vajalikuks võib osutuda imbsüsteemi peenrasse tõstmine ja puhastisse

pumpamine. Tegelikult on pumpamine planeeritud imbsüsteemide puhul kindlasti vajalik ning

reoveesüsteem tuleb vastavalt sellele kohe ka planeerida.

13. DP-s on märgitud, et külastajate arv võib olla vähemalt 100 inimest ööpäevas ja arvestatud

kuni 13 m³ reovee tekkega ööpäevas. On selge, et selline külastajate arv ja reovee kogus ei ole

igapäevane ning ilmselt esineb ka pikemaid perioode, mil reovett üldse ei teki (hooajalist kasutust

on märgitud ka planeeringus). Samas ei selgu planeeringust, millise reostuskoormusega puhastid

on planeeritud ja kuidas on kavas toime tulla väga ebaühtlase hüdraulilise koormuse ja

reostuskoormusega.

14. DP-s on näidatud ühe imbväljaku asumine säilitataval metsaalal. Imbväljaku ala ei saa olla

samal ajal säilitatava metsa ala, kuna imbväljaku (sh kogu mulde ala) alal tuleb mets raadata.

15. DP põhijoonisel on näidatud olemasolevad reovee kogumismahuti ja kogumiskaev. Samas on

planeeritud hooned ühendada reoveekanalisatsiooniga ning reovesi puhastada ja immutada.

Selgusetuks jääb, mis saab olemasolevast kogumismahutist ja kaevust.

16. DP-s on märgitud, et kui mingil põhjusel ei saa immutamise tingimusi täita, tuleb paigaldada

kogumismahutid. Mahutite asukohti ei ole planeeringus näidatud ja on öeldud, et need asukohad

määratakse projekteerimise staadiumis. Samas on aga planeeritud puhastid ja imbväljakud,

olemata veendunud selles, et neid saab üldse rajada. Selline planeerimine on arusaamatu ja ei ole

võimalik üheselt mõista, milline saab olema tegelik reoveekäitlus.

Küsimused ja ettepanekud

1) Soovime teada, millisele dokumendile viidatakse DP lk 6 lauses „Lahemaa rahvuspargi

valitseja Keskkonnaameti hinnangul ei vasta enamus ehituslubadeta rajatud hoonestusest

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjadele ja tuleb likvideerida“? Milliseid hooneid hinnati,

millised hinnati ebaseaduslikeks ning millised olid põhjendused?

2) Oleme varem saadetud kirjades juhtinud tähelepanu Tagasauna kasutamisega seotud

keskkonnariskile ning oleme endiselt arvamusel, et osaliselt veekaitsevööndisse jääv ja

4

ebaseaduslikult rajatud Tagasaun tuleks likvideerida. Kui selle hoone allesjätmine peaks olema

õiguslikult põhjendatud, tuleks likvideerida ebaseaduslikult rajatud jõelooge.

3) DP-s ei ole piisavalt põhjendatud, miks rohkelt inimesi mahutavad rajatised, nagu grillplats ja

grillterrass, peavad asuma jõele nii lähedal. Teeme ettepaneku leida neile rajatistele

alternatiivsed asukohad. Nende rajatistega kaasneb samuti inimhulkadest tulenev risk jõele ja

jõega seotud kaldavööndile.

4) DP lk 11 lause „Mõlemale krundile on kavandatud uusehitiste rajamine. Pos 11 Suur peokoda

likvideeritakse, kuid olemasolev hoone alus on lubatud ümber ehitada terrassiks.“ Palun

selgitada, kes ja missuguse põhjendusega selle loa andis?

5) RMK ebapärlikarbi kasvatusjaam asub Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistutest ca 400 m

allavoolu. DP-ga planeeritavast külastajate arvust tulenev reoveekäitlus kujutab endast kõrget

keskkonnariski jõe veekvaliteedile ja kaldavööndile. DP-ga tuleks seada kinnistute omanikule

kohustus paigaldada kaks online jälgitavat vee kvaliteedi seirejaama (üks puhastist üles-, teine

allavoolu), mis võimaldavad jõevee kvaliteeti (temperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud

hapnik) jälgida ja võimalikke kõrvalekaldeid fikseerida. Vastavalt planeerimisseaduse §124 lg

3 võib DP-ga seada kinnisomandile kitsendusi.

6) Lindude heaolu ja naabrusõiguse tagamiseks tuleks DP-ga kehtestada ka nõuded müra,

vibratsiooni ja valgusreostuse tasemetele. Iganädalane tugev heli, valgus ja/või vibratsioon

ürituste hooajal segab lindude pesitsemist ja kohalikke elanikke. Võimalikku müra ,

valgusreostust ja vibratsiooni tuleb DP-s käsitleda vastavalt planeerimisseaduse §126 lg 1 p

12-le. Mõistlik on kehtestada müra, vibratsiooni ja valgusreostuse piirnorm, mille lubatust

suuremat häiringut on võimalik tuvastada või näha ette konkreetsed abinõud, näiteks ürituste

korraldamine siseruumides või ajalised piirangud. Müra, vibratsiooni ja valgusreostuse

piirnorm tuleks kokku leppida linnu- ja kalateadlastega, müra ka naabritega. Vastavalt

planeerimisseaduse §124 lg 3 võib DP-ga seada kinnisomandile kitsendusi.

7) DP lk 22 on öeldud „Jõe vahetu kaldaala ja ürgoru nõlva kaitse seisukohast tulenevalt ei ole

soovitav Tagasauna ja ka grillrajatise lammutamine, sest sellega kaasneb otsene oht jõe

kaldapiirkonnale ja võimaliku erosiooni tekkele.” Selle väitega me ei nõustu, sest sauna ja

grillrajatiste allesjäämine on kindlasti ohtlikum ja pikaajalisema mõjuga kui nende

likvideerimine selleks sobivaid viise kasutades ja ilmaolusid arvestades.

8) DP lk 23 on öeldud “ Lammialale varem kaevatud tiik, mis on kõrgvee perioodidel ühenduses

jõega, tuleks seaduse kohaselt likvideerida ja kinni ajada, kuid arvestades selle olulisust

amfiibide kudealana, ei ole see otstarbekas.“ Siin tuleks lähtuda õigusaktidest ja tiik sulgeda.

9) LÜ Lutra (2024) eksperthinnang ebapärlikarbile sisaldab viiteid ja arvamusi, mida oleks vaja

täpsustada. Töö lk 3 ja 11 on viidatud ning lisas III esitatud koopia keskkonnaministri 2005. a

määruse eelnõust „Ebapärlikarbi püsielupaiga kaitse alla võtmine“. Tegemist on määruse

eelnõuga, mis ei ole jõustunud. Seega kogu ekspertarvamuse see osa, mis sellele toetub (sh

kaitsekord, vööndid, nendest lähtuvad kaalutlused), ei oma kaalu. Sama kehtib ka määruse

seletuskirja kohta (viide nr 4 kasutatud kirjanduse loetelus). Soovime täpsemat selgitust tabelis

1 toodud hinnangutele.

10) Aastatel 2014-2016 Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel tehtud ebapärlikarbi

elupaikade taastamise projekti raames tehti elupaiga täiendavaid uuringuid, elupaiga

taastamistegevusi ja kavandati edasine seireprogramm. DP seletuskirja lk 5 viitab KSH

aruandele ja märgib, et uuringute aruanded ei too olemasolevat Raudsilla puhkekeskust

pärlikarbi elupaika mõjutava negatiivse tegurina välja. Viidatud KIK-i projekt kavandas küll

seiresüsteemi, kuid meile teadaolevalt ei ole selle käigus Raudsilla puhkekompleksi mõju

Pudisoo jõe veekvaliteedile hinnatud. Kui selle kohta on teisi andmeid, siis palume need

esitada.

11) DP-s ei ole reoveesüsteemi planeerimisel arvestatud hooajalise tippkoormusega. Kompleksi

koduleht reklaamib saunade mahutavust vähemalt 100 inimesele, lisaks pakub piiramatut

telkijate arvu, kes kõik kasutavad tualetti ja pesemisvõimalusi, lisaks tekitavad koormuse

veevärgile toitlustamise kaudu. Sotsiaalmeediast on leitavad pildid toimunud üritustest, kus

osalejate nähtav arv ületab 100 inimest. Kuivõrd planeeringu seletuskiri ei käsitle

5

tegevusmahtude piiramist 50 inimesele, siis ei saa nõustuda praeguse lahendusega, mis ei

arvesta külastajate tegeliku maksimaalse arvuga ja ohustab vee-elupaika ja liike.

12) DP-s tuleks ette näha, et reoveega seotud kaevud, pumplad, mahutid tehtaks topeltseinaga PE

plastikust, mitte klaasplastist. Õhukeseseinalistel klaasplastist materjalidel on oluliselt suurem

risk lekkimist võimaldavate pragude tekkeks, mille tulemusena võib pinnavesi mahutitesse ja

mahuti reovesi pinnasesse voolata.

13) Palun näidata planeeringus reoveepuhastite kõik elemendid ja nende tegelik ruumivajadus,

arvestades tegeliku kavandatud hüdraulilise koormusega ja reostuskoormusega (vt selgitusi

käesoleva kirja alapealkirja Asjaolud punktides 8-16). Vastavad arvutused, kasutamiseks

sobivate puhastite tehnoloogiline kirjeldus ja joonised palun esitada planeeringu koosseisus.

Pudisoo jõe reostumise riski vähendamiseks soovitame kindlasti kaaluda ka membraanpuhastit

(MBR bioreaktor).

Palun korrigeeritud ja täiendatud planeering ning keskkonnamõju hinnang esitada uuesti

kooskõlastamiseks RMK-le.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

Koostasid:

Kunnar Klaas, tel 5278245, e-post: [email protected]

Ene Saadre, tel 5162554, e-post: [email protected]

Katrin Kaldma, tel 56939003, e-post: [email protected]

Teadmiseks: Maret Vildak ([email protected])

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Teie: 14.09.2022 nr 3-1.1/2022/4499

Meie: 29.10.2025 nr 7-1/3574

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame uuesti kooskõlastamiseks Kuusalu valla Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla

kinnistute korrigeeritud detailplaneeringu. Planeeringu materjalide suure mahu tõttu edastame

lingi, millelt saate materjalid alla laadida: Harjumaa Kuusalu Uuri Raudsilla ja Taga-Raudsilla

DP

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Kadi Raudla

[email protected]