Koordi õpperaja projekteerimine

PROJEKTEERIMISLEPING nr. 1-18/2025/209 Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi tellija), keda esindab juhatuse liikme 16.01.2024. a. käskkirja nr. 1-5/7 alusel külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna juht Jaanus Käärma, ühelt poolt, ja AB Artes Terrae OÜ (registrinumber 12978320), edaspidi töövõtja, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Sulev Nurme, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled, sõlmisid lepingu (edaspidi leping) lihthanke (DHS nr /1-47.3519) „Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimistööd“ viitenumber 301285, tulemusena alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu

projekteerimistööd lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras, edaspidi töö või projekteerimistööd.

2. Projekteerimistööde tegemine ja nõuded projektidele 2.1. Töövõtja põhikohustuseks on kõigi objektil läbi viidavate tööde teostamiseks vajalike

uurimistööde ja kõigi projekti staadiumite (eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt) koostamine.

2.2. Projekteerimistööde etapid on kirjeldatud projekteerimistööde loetelu-graafikus, mis on lepingu lisa nr 3.

2.3. Töövõtja on kohustatud tegema projekteerimistööd kooskõlas: 2.3.1. Töövõtja poolt esitatud pakkumusega; 2.3.2. tellija lähteülesandega; 2.3.3. standarditega EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja EVS 811:2012 hoone ehitusprojekt. 2.4. Töövõtja on kohustatud tegema või tellima kõik projekteerimistingimustes ettenähtud ja

projekteerimistööde teostamiseks vajalikud ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised uurimistööd, juhul kui neid ei ole eelnevalt tellijal tellitud ning lähteülesandes ettenähtud mõõdistustööd olemasoleva taristu EHR-i kandmiseks.

2.5. Töövõtja on kohustatud tellija korraldusel taotlema ja hankima kõik projekteerimiseks, projektide parandamiseks ja muutmiseks ning ehitamiseks vajalikud load ja kooskõlastused, sh. kõik projekteerimistingimustes nõutud projekti kooskõlastused, juhul kui neid pole eelnevalt tellijal tellitud.

2.6. Töövõtja on kohustatud koostama kõik projektid, sh. lammutusprojektid, samuti projekteerimisvigade parandused ja projektide muudatused ning need tellijale üle andma 1 eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt allkirjastatult ehitusregistri tingimustele ning tellijaga kokkuleppel failivahetusprogrammi,- keskkonna või muu sellise kaudu. Digitaalse projekti ühe faili lubatud maksimaalne maht on 100 MB.

2.7. Töövõtja peab osutama mõistlikus mahus kaasabi ehitustööde käigus tekkivate projektiga seotud küsimuste lahendamisel ilma täiendava tasuta.

3. Tähtajad 3.1. Töövõtja on kohustatud tegema projekteerimistööd tähtaegselt, st. andma valmis ja kõigi

vajalike kooskõlastustega projektid tellijale üle nendeks tähtaegadeks, mis on fikseeritud projekteerimistööde loetelu-graafikus, mis on lepingu lahutamatu lisa nr 3, edaspidi

2

projekteerimise tähtajad. Lõpliku projekti esitamine tellijale hiljemalt 7 (seitse) kuud pärast lepingu allkirjastamist poolte poolt.

3.2. Töövõtjal ei ole õigust ületada projekteerimise tähtaegu ühelgi juhul. Seejuures ei ole tähtaegade ületamisel vabandatavaks asjaoluks ja ei loeta ka vääramatuks jõuks mõne loa või kooskõlastuse mittesaamist.

3.3. Projekteerimistööde üksikute etappide ja lõpliku projekti vastuvõtmise kohta vormistavad pooled üleandmis- ja vastuvõtmisakti.

3.4. Projekteerimistööde üksikute etappide ja lõpliku projekti vastuvõtmise kuupäevaks loetakse üleandmis- ja vastuvõtmisaktide tellija poolt allakirjutamise kuupäevi. Tellija on kohustatud esitatud projekteerimistööde etapid ja lõpliku projekti läbi vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul töövõtja poolt esitatud päevast alates. Selle ajavahemiku jooksul peab tellija projekti või selle etapiosa kas vastu võtma (üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamisega) või keelduma vastuvõtmisest motiveeritud põhjendusega.

3.5. Ükskõik millise projekteerimise tähtaja ületamisel töövõtja poolt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,15% punktis 4.1 määratud tasu antud etapi maksumusest iga viivitatud päeva eest.

4. Lepingu maksumus 4.1. Tellija on kohustatud maksma töövõtjale kõigi käesoleva lepinguga määratud kohustuste

täitmise eest kokku 15900,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras, edaspidi tasu.

4.2. Tellija tasub töövõtjale järgmiselt: 4.2.1. eskiislahendus ja eelprojekt on tellija poolt vastu võetud, 50% punktis 4.1 sätestatud

tasust, mis on 7950,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras 4.2.2. põhiprojekt on tellija poolt vastu võetud, 25% punktis 4.1 sätestatud tasust, mis on

3975,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras 4.2.3. tööprojekt on tellija poolt vastuvõetud, 25% punktis 4.1 sätestatud tasust, mis on

3975,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. 4.3. Tellija on kohustatud maksma tasu peale lepingu lisas 3 märgitud projektietappide

vastuvõtmist. Tellija on seejuures kohustatud maksma tasu ainult selles osas, millises osas on tellija poolt aktsepteeritud üleandmis-vastuvõtmisakti alusel esitatud õigusaktide sätete kohane arve ja mitte hiljemalt kui 15 (viieteistkümne) tööpäeva möödumisel sellise arve kättesaamisest.

4.4. Tellija on kohustatud maksma tasu ülekandega töövõtja arvelduskontole esitatud arve alusel. Töövõtja esitab arve vaid elektrooniliselt. Arve esitamiseks tuleb kasutada elektrooniliste arvete esitamiseks mõeldud raamatupidamistarkvara või raamatupidamistarkvara E-arveldaja, mis asub ettevõtjaportaalis https://www.rik.ee/et/e- arveldaja.

4.5. Punktis 4.2 määratud tasu maksmisega viivitamisel tellija poolt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.

4.6. Tellijal on õigus tasust maksmisele kuuluvast osast maha arvata ja töövõtja maksmata jätta:

4.6.1. punktis 5.1 kirjeldatud projekteerimisvea kõrvaldamise maksumus vastastikusel kokkuleppel. Selle summa on tellija kohustatud töövõtja välja maksma hiljemalt 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul arvates projekteerimisvea kõrvaldamisest ja parandatud projekti tellijale üleandmisest;

4.6.2. punktis 3.5 nimetatud leppetrahvi; 4.6.3. töövõtja poolt tellijale tekitatud kahjud tellija ja töövõtja vahel kokkulepitud summa

ulatuses.

3

5. Projekteerimisvead ja projektide muutmine 5.1. Projekteerimisveaks loetakse viga, puudust või tegematajätmist projektis, mille tõttu

projekti kohaselt ei ole võimalik ehitada vastavuses õigusaktidega, detailplaneeringuga, tellija lähteülesandega objekti projekteerimiseks või siis ei ole võimalik ehitada heade ehitustavade kohaselt või on eelpool loetletuga kooskõlas ehitamine küll võimalik, kuid võib kaasa tuua ülemäärased, ehitamise üldises praktikas ebatavalised suured kulutused, edaspidi projekteerimisviga.

5.2. Juhul, kui ehitamise käigus või ka varem ilmneb projekteerimisviga, on töövõtja kohustatud tellija esimesel nõudmisel, omal kulul projekteerimisvea kõrvaldama, parandama projekti ja parandatud projekti tellijale üle andma. Seejuures on töövõtja kohustatud parandatud projekti tellijale üle andma hiljemalt 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul arvates tellija poolt projekteerimisvea kõrvaldamise nõudmise esitamisest. Töövõtja on kohustatud parandused vormistama muudatusjoonistena, mis on ka kirjanurgas vastavalt tähistatud. Samuti tuleb töövõtja tellijale üle anda täiendatud muudatused lepingu p. 2.6 nõuetele vastavalt.

5.3. Juhul, kui tellija on projekteerimisvea tõttu kandnud kahju, sh. maksnud trahve riigile või kohalikule omavalitsusele, maksnud leppetrahve või viiviseid ehitusorganisatsioonile või oma teistele lepingupartneritele, maksnud liigselt või siis mittevajalikuks osutunud materjalide või ehitustööde eest või maksnud ümberehitustööde eest, siis on töövõtja kohustatud tellija esimesel nõudmisel selle kahju täies ulatuses hüvitama.

5.4. Juhul, kui objektil ilmnevad projekteerimisvead 2 (kahe) aasta jooksul arvates kõigi ehitustööde lõpetamisest, kohaldatakse samuti punktides 5.2 ja 5.3 sätestatut. Tellijal on seejuures õigus teha või lasta teha objektil ümberehitustöid, kusjuures ümberehitustööde maksumuse on kohustatud tasuma töövõtja kohe ümberehitamiseks kulutuste tegemisel.

5.5. Projekteerimisvigade lahendamisel on töövõtja kohustatud esitama korrigeeritud materjalid või omapoolse seisukoha hiljemalt 3 nädala jooksul alates tellija pöördumise, ekspertiisi vmt saamisest.

6. Autoriõiguste üleandmine Tellijale 6.1. Töövõtja loovutab kõik hankelepingu alusel teostatud tööle tekkivad varalised õigused

Tellijale ning need loetakse Tellijale üleantuks hankelepingu hinna eest tasumisega. 6.2. Töövõtja annab tellijale ainulitsentsi all-litsentsi andmise õigusega kõigile autori isiklikele

õigustele Hankelepingu alusel teostatud töö suhtes kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks ilma territoriaalsete piiranguteta.

6.3. Kõik autoritasud ja litsentsitasud sisalduvad hankelepingu eseme maksumuses. 7. Poolte esindajad ja kontaktandmed 7.1. Vastutav projekteerija on Tanel Breede, tel 521 7478, e-post [email protected] 7.2. Töövõtja esindaja on Sulev Nurme, tel 5340 1463, e-post [email protected] 7.3. Tellija esindaja on Põhja-Eesti piirkonna juht Jaanus Käärma, tel 5139648, e-post

[email protected] 8. Teadete edastamine 8.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud

e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

8.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kätte saaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.

8.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

4

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

9. Lepingu lõppemine ja lõpetamine 9.1. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja

nõuetekohaselt täidetud. 9.2. Tellija võib lepingu igal ajal olenemata põhjusest etteteatamistähtajata üles öelda. Sellisel

juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud töö eest. Toodud põhjusel lepingu ülesütlemisel hüvitab tellija töövõtjale lisaks faktiliselt tehtud töö eest tasumisele lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem, kui 10 (kümme) protsenti lepingus ettenähtud töövõtjale makstavast tasust.

9.3. Kui töö tegemise käigus on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt, on tellijal õigus määrata töövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selle mittetäitmisel aga kas le- pingust taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist, või teha töö jätkamine ja puuduste kõrval- damine ülesandeks kolmandale isikule töövõtja arvel.

9.4. Juhul, kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepi- tud tasu maksmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ning tekitatud kahju.

10. Lõppsätted 10.1. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt

allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 10.2. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus õigusaktidega kehtestatud korras.

10.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 11. Lepingu lisad Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: 11.1. lisa nr 1 Riigihanke viitenumber: 300441 alusdokumendid, mh Tellija lähteülesanded

(alla laetavad Riigihangete registris) 11.2. lisa nr 2 Töövõtja poolt esitatud pakkumus (ei asu lepingu juures). 11.3. lisa nr 3 projekteerimistööde loetelu-graafik 11.4. lisa nr 4 Andmetöötluse tingimused volitatud töötlejale 11.5. lisa nr 5 Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang Poolte andmed ja allkirjad Tellija Töövõtja Riigimetsa Majandamise Keskus AB Artes Terrae OÜ Registrikood 70004459 Registrikood 12978320 Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Küütri tn. 14, Tartu linn, 51007 45403 Lääne-Viru maakond Tel 7420218 Tel 676 7500 E-post [email protected] E-post [email protected]

5

Lisa 3 RMK ja AB Artes Terrae OÜ vahelise 17.11.2025. a. projekteerimislepingu nr. 1-18/2025/209 juurde

Projekteerimistööde loetelu-graafik (täidetakse vastavalt lähteülesandele) 1. Eskiislahendus ja eelprojekt (digitaalselt)

Projekteerimisega seotud eelnevad uuringud ja mõõdistused. Seletuskirja ja jooniste koostamine projektlahenduse väljaselgitamiseks Tellijale vastuvõetava lahenduseni;

maksumus 7950,00 eurot, millele lisandub käibemaks;

tähtaeg 3 kuud peale lepingu allkirjastamist osapoolte poolt.

2. Põhiprojekt (digitaalselt) maksumus 3975,00 eurot, millele lisandub käibemaks;

tähtaeg 6 kuud peale lepingu allkirjastamist osapoolte poolt 3. Tööprojekt (paber- ja digitaalsel andmekandjal)

maksumus 3975,00 eurot, millele lisandub käibemaks;

tähtaeg 7 kuud peale lepingu allkirjastamist osapoolte poolt. Kogumaksumus 15900,00 eurot, millele lisandub käibemaks kehtivas määras. Töövõtja Tellija ........................................... ........................................

6

Lisa 4 projekteerimistööde

töövõtulepingu juurde

ANDMETÖÖTLUSE TINGIMUSED VOLITATUD TÖÖTLEJALE

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev) 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses lepingu

täitmise käigus saadud isikuandmete ja/või looduskaitseliste piirangute ja/või riigikaitsega seonduva teabe töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel.

1.2. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi vastutav töötleja) edastab AB Artes Terrae OÜ (edaspidi volitatud töötleja) punktis 1.1. nimetatud andmed ja volitab volitatud töötlejat neid andmeid töötlema ainult juhul, kui andmete töötlemine on lepingust tulenevalt vajalik.

1.3. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Käesolevas lisas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ – tähendavad selliseid

protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut, rakendamise maksumust ja andmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt andmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele;

2.2. „Andmekaitseseadused“ – GDPR ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt;

2.3. „töötlemine” – igasugune toiming või toimingute jada, mida teostatakse andmete või nende hulkadega kas automatiseeritud või automatiseerimata kujul, nagu näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, avalikustamine edastamise, avaldamise või mis tahes muul viisil kättesaadavaks tegemise teel, liitmine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

2.4. „andmed” – (isikuandmed, looduskaitselise piirangu kohta käiv teave, riigikaitsega seonduv teave). Isikuandmed - tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, viidates väärtustele nagu nimi, isikukood, asukoha andmed; internetipõhistele väärtustele või ühele või enamale väärtusele, mis on seotud antud isiku füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse identiteediga. Looduskaitselise piirangu kohta käiv teave - I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine. Püsielupaiga asukohad. Riigikaitsega seonduv teave - AvTS § 35 lõikes 1 nimetatud riigikaitsega seonduv teave;

2.5. „andmetega seotud rikkumine” – turvarikkumine, mis põhjustab edastatavate, säilitatavate või muul viisil töödeldavate andmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kadumise, muutmise, loata avalikustamise või kättesaadavuse.

7

3. Andmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. kasutama ja töötlema andmeid üksnes lepingu täitmiseks ja vastutava töötleja

dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

3.1.2. kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud andmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama andmeid, mis tahes muu kui käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et andmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja tööajad vm, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus saadud andmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet;

3.1.3. mitte edastama andmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma vastutava töötleja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.4. täitma kõiki kehtivaid andmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning andmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.5. volitatud töötleja kohustub tarvitusele võtma asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed lepingu alusel toimuva andmete töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise või hävitamise või kahjustumise vältimiseks.

3.1.6. Kõik käesoleva lisa punktis 3.1.2 nimetatud kohustused kehtestab volitatud töötleja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei vastutav töötleja ega ka volitatud töötleja.

4. Andmetega seotud rikkumisest teavitamine 4.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat andmetega seotud rikkumistest või kui on

alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada andmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

4.2. Vastutava töötleja nõudmisel peab volitatud töötleja ilma põhjendamatu viivituseta edastama vastutavale töötlejale kogu andmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist:

4.2.1. toimunud andmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 4.2.2. volitatud töötleja asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab

täiendavat informatsiooni; 4.2.3. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või

võtab, et vältida andmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid;

4.2.4. esitama muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et vastutav töötleja saaks täita kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

8

5. Muud sätted 5.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

piiranguga seotud andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua andmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust andmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

5.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 5.1. nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

5.3. Võimaldama vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

5.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

5.5. Käesolev lisa jõustub lepingu allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni kehtib pooltevaheline leping või pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud andmete töötlemisega.

5.6. Konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

Poolte allkirjad

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Riigimetsa Majandamise Keskus AB Artes Terrae OÜ

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Käärma Sulev Nurme

august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja

külastuskorraldusliku taristu

projekteerimise keskkonnamõju

eelhinnang

Töö nimetus: Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku

taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Töö number: 25039

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Vastutav täitja: Kadri Normak

Koostajad: Kadri Normak

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

2

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3

2 KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................ 4

2.1 TEGEVUSE EESMÄRK, ISELOOM JA MAHT ................................................................................. 4

2.2 TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING

LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ............................................ 6

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI

JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NÄITEKS LOOMASTIK JA TAIMESTIK, KASUTAMINE ................ 7

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS .................................................................................................... 7

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN .................................................... 7

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ........................................................................ 8

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ............................................................................................................................ 8

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE

OHT TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................... 8

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ............................. 9

3.1 VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS ................................................................................................. 9

3.2 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD

TEGEVUSED ................................................................................................................................ 9

3.3 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME .... 10

3.4 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD

VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUSTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIME .............................................................................. 10

4 NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................................... 21

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜMBRUSSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS ............. 21

4.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA ULATUSE MÄÄRATLEMINE, S.H TEISTE NATURA ALA

KAITSE-EESMÄRKE EBASOODSALT MÕJUTADA VÕIVATE PROJEKTIDE KIRJELDAMINE JA

ISELOOMUSTAMINE ................................................................................................................ 24

4.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA ALADELE.............................. 24

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ...................................................................... 28

6 EELHINNANGU JÄRELDUS ......................................................................................................... 34

3

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva töö tellis Riigimetsa Majandamise Keskus eesmärgiga koostada

keskkonnamõjude eelhinnang mõjude hindamiseks ja leevendavate meetmete

selgitamiseks „Koordi raba laudtee ja külastuskorraldusliku taristu“ määratud projektala

ulatuses kaitsealuse loodusobjekti Koordi raba, kaitsealuste liikide ja teiste

kaitseväärtuste kaitseks õpperaja-laudtee ja külastuskorraldusliku taristu rajamisel.

Eelhinnangu aluseks on:

• Paide linnavalitsuse 31.05.2025 projekteerimistingimuste andmise korraldus

nr 81 koos selle lisadega, milleks on projekteerimistingimused,

projekteerimise lähteülesande ja ehitusala skeem.

• Külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõte ja asendiplaan.

Objekti ülevaatuse tegi eelhinnangu koostaja 07.08.2025.

Eelhinnang on koostatud juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse § 61 nõuetest1 ning keskkonnaministri määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“2.

1 Riigikogu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. § 61 Eelhinnang.

2 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu täpsustatud nõuded“.

4

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

2 KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse asukohaks on Paide linn, Allikjärve küla Järve (68401:003:0179)

ja Väätsa Metskond 72 (68401:005:0274) katastriüksused (Joonis 1 ja Joonis 2).

Kavandatava tegevuse eesmärk on õpperaja-laudtee ja selleks vajaliku taristu

ehitamine. Õpperada rajatakse selleks, et pakkuda Koordi rabas ja Roosna-Alliku

tehisjärve ümbruses looduses liikumise võimalusi erinevatele sihtgruppidele,

tutvustades piirkonna väärtuseid ja suurendades külastajate loodusteadlikkust.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.

5

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

Raja äärde on kavandatud infotahvlid, viidad, pingid, laud-pingid, piirded ja kuivkäimla,

rada on liikumiseks ratastooliga ja lapsevankriga.

Õpperada on kavandatud osaliselt laudteena ja osaliselt pinnasteena (Joonis 2).

Laudtee pikkus on ligikaudu 1,3 km ja pinnastee pikkus 0,5 km. Rajatakse üks sild.

Tõenäoliselt on vaja laudtee rajamiseks eemaldada selle trajektoorile jäävaid puid.

Nende hulk ei ole hetkel teada.

Raja külastuskoormuseks eeldatakse 4 000–20 000 külastajat aastas, tuginedes RMK

külastusobjektide statistikale.

Kasutatavad materjalid ja nende kogused, samuti ehitamise viis ei ole hetkel teada.

Need selguvad projekteerimise käigus.

6

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 2. Kavandatava tegevuse ala.

2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Paide linna koostatavas üldplaneeringus peatükis 5.1.9 on käsitletud Koordi raba

laudtee ehitamist, mis on näidatud üldplaneeringu joonisel „väärtused ja piirangud“.

Uue üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud laudtee asukohale ega

ehitamisele vastuväiteid ja projekteerimistingimused loetakse uue üldplaneeringuga

kooskõlas olevaks.

7

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

Endise Roosna-Alliku valla üldplaneeringus on projektala toodud osaliselt

väärtusliku maastikuna ja osaliselt puhke- ja virgestusmaana. Tehisjärve ääres on

näidatud ka supelranna ala. Kaitseala osa on ka rohevõrgustiku tuumala T8.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus endise Roosna-Alliku valla üldplaneeringu ega

koostatava Paide linna üldplaneeringuga.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamine

Peamine ressurss, mida õpperaja ehitamisel teadaolevalt kasutatakse, on puit.

Ehitusmaterjalide loetelu ja kogus selgub projekteerimise käigus.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Energiat kasutatakse ehituse käigus ehitusmasinate ja tööriistade tööks.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vette: Heidet vette ei toimu. Projekteerimistingimustes on toodud, et kuivkäimla

asukoht projekteerida väljapoole Pärnu jõe ehituskeeluvööndit.

Pinnasesse: Heidet pinnasesse ei toimu.

Õhku: Olulist heidet õhku ei toimu. Kuigivõrd põhjustavad heidet

sisepõlemismootoriga masinad, mida kasutatakse ehitusel.

Müra: Ehituse ajal tekkitavad müra ehitusmasinad ja tööriistad. Kasutamise ajal võivad

teatud määral müra põhjustada külastajad.

Vibratsioon: Kavandatav tegevus ei põhjusta vibratsiooni.

Valgus: Ehituse ajal pimedal ajal võidakse tööala valgustada. Eelduslikult on valgusvihk

suunatud tööalale ning olulist valguse hajumist ei toimu.

Soojus: Kavandatav tegevuse käigus ei teki olulisel määral soojust.

Kiirgus: Kavandatav tegevus ei põhjusta kiirgust.

Lõhn: Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa lõhnahäiringuid.

8

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehituse käigus võib tekkida ehitusjäätmeid. Raja kasutamise käigus võivad külastajad

kaasa tuua olmejäätmeid.

Projekteerimistingimustes on välja toodud, et ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel

lähtuda Paide linna jäätmehoolduseeskirjast ja hanke tehnilistest tingimustest.

Ehitusprojektis peavad olema näidatud jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus,

selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke (kütusepaagi või mootori purunemine). Avariiolukordadega

kaasneva heite suurus piirdub masinas oleva kütuse või õli kogusega. Juhul, kui

kasutatakse elektrilisi ehitusmasinaid ja -seadmeid, siis oht puudub.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga3 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes4 on väike.

3 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord.

4 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

9

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Võimaliku mõjuala ulatus

Kavandatava tegevuse võimalikeks mõjudeks on:

• mürahäiring ehituse ja kasutamise ajal;

• elupaikade kahjustumine tallamise tõttu ehituse ja kasutamise ajal.

Ehitusmasinate kasutamisest tingitud mürahäiring sõltub kasutatavate ehitusmasinate

ja tööriistade helirõhu tasemest. Võib oletada, et ehitamise käigus on vaja kasutada

transpordiks väikest traktorit või ATV-d, saage, akutrelle, naelapüsse jms. Sellistest

allikatest müra leviku ulatust pole põhjust eraldiseisvalt hinnata, kuna müra on väike ja

ajutine.

Mürahäiring kasutamise ajal on tingitud peamiselt külastajate omavahelisest

kõnelemisest. Pole põhjust eeldada, et kõnelemisest tingitud mürahäiring ulatuks

kaugemale kaartidel kujutatud puhvertsoonist (100 m projektala piirist, Joonis 2).

Kavandatava tegevusega ei plaanita tegevusi, mis võiksid mõjutada veekeskkonda ega

veerežiimi.

Laudtee rajamise eesmärk on üldjuhul inimeste suunamine ette nähtud rajale ja

ümberkaudse maastiku tallamise vältimine, aga samas ka ligipääsu võimaldamine.

Võimalik tallamise mõju ei ulatu väljapoole projektala.

3.2 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse ala sihtotstarve on üldkasutatav maa 100% (Järve katastriüksus)

ja maatulundusmaa 100% (Väätsa metskond 72 katastriüksus) (Joonis 2).

Kasutusotstarve ei muutu.

Järve katastriüksusel on juba praegu puhkeotstarbelised rajatised nagu ujumissillad,

liivarand, kuivkäimla, infostend, kiiged, võrkpalliplats, õppeklass jms. Järve ääres kulgeb

ka praegu teerada (samas asukohas, kuhu on rada planeeritud).

Väätsa metskond 72 katastriüksusel on mets. Laudtee on planeeritud valdavas osas

kulgema mööda olemasolevat väga kitsast aimatavat teerada, mis on ilmselt inimeste

ja osaliselt ka metsloomade poolt sisse tallatud. Kohati on rada hästi jälgitav, kohati

10

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

aga kaob sootuks ja ilmub veidi eemalt uuesti nähtavale. Olemasolev rada on oluliselt

kitsam, kui invavajadusega raja laius.

3.3 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Maa: Maavõtt leiab aset laudtee rajamise ulatuses.

Muld: Üldjuhul laudtee või pinnastee rajamisel mulda ära ei koorita ja see jääb rajatiste

alla.

Pinnas: Üldjuhul laudtee või pinnastee rajamisel pinnast ära ei koorita ja see jääb

rajatiste alla.

Maavarad: Kavandatav tegevus jääb Epu-Kakerdi turbamaardlale (aktiivne reservvaru).

Osalt ka järvelubja prognoosvaruga alale (19. plokk). Tegevus maavara kvaliteeti ei

muuda ja ei sea püsivaid takistusi selle kaevandatavusele.

Vesi: Veekasutust ei kavandata.

Looduslik mitmekesisus: Kavandatava tegevuse alal on valdavalt metsakooslused.

Kavandatava tegevuse läheduses (100 m ulatuses projektalast) leidub II ja III kategooria

kaitsealuseid taimeliike. Neid käsitletakse järgmises peatükis.

3.4 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Kavandatava tegevuse võimaliku mõjualasse jäävaid väärtusi on kirjeldatud tabelis

Tabel 1 ja kujutatud jooniselt Joonis 4 ja Joonis 4.

Kavandatav tegevus ei toimu tiheasustusalal.

Vääriselupaikasid võimaliku mõju ulatuses ei asu.

11

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

Kultuuriväärtusi5 ega pärandkultuuri objekte6 kavandatava tegevuse alal ei leidu.

Natura alasid ja nende kaitse-eesmärke on käsitletud eraldi peatükis 4 Natura

eelhindamine.

5 Maa- ja Ruumiamet: Kultuurimälestised

6 Maa- ja Ruumiamet: Pärandkultuur

12

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Tabel 1. EELIS andmetel kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevad kaitstavad loodusobjektid .

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

Koordi raba KLO5000001 Kavandatav rada jääb

loodusobjektile.

Kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt, mis on moodustatud

puis-peenra-älveraba maastikukaitselisel eesmärgil.

Kavandatav

Roosna-Alliku

rabade hüvitusala

- Kavandatav rada jääb

objektile. Enamjaolt

kattub Koordi raba

loodusobjektiga.

Kavandatav kaitstav ala. Tegemist on Soodla harjutusvälja

hüvitusala ettepanekuga.

Kõrvemaa

maastikukaitseala

KLO1000265 Ala jääb 35 m

kaugusele

kavandatavast rajast.

Kavandatava raja ja

maastikukaitseala

vahele jääb Vanaveski

oja ja Pärnu jõgi. Piirid

kattuvad Kõrvemaa

loodusala piiridega.

Kõrvemaa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) piirkonnale

iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse

üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi,

sealhulgas laane- ja salumetsi, elustiku mitmekesisust,

kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja

pesitsuspaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I

lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

13

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-

allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad

kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*); 3) liike, mida nõukogu

direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende elupaiku. Need liigid

on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell

(Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), eesti

soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja tõmmuujur

(Graphoderus bilineatus); 4) kaitsealust taimeliiki lehitut pisikäppa

(Epipogium aphyllum) ja tema elupaika; 5) liike, mida Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas

nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need on must-

toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

habekakk (Strix nebulosa), väikepistrik (Falco columbarius),

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), metsis (Tetrao urogallus),

laululuik (Cygnus cygnus), sarvikpütt (Podiceps auritus), kanakull

(Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü

14

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

(Bonasa bonasia), õõnetuvi (Columba oenas), öösorr (Caprimulgus

europaeus), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), hallõgija

(Lanius excubitor), kiivitaja (Vanellus vanellus), piilpart (Anas crecca),

sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja sõtkas (Bucephala clangula).

Dactylorhiza

baltica (balti

sõrmkäpp)

KLO9328990 7 m kavandatava raja

teljest. III kaitsekategooria taim. Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei

ole Eesti punase nimestiku järgi küll praegu ohustatud, kuid on

arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja

väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide

hulka. Eestis leidub balti sõrmkäppa kogu territooriumil. Liigi

peamised ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade

võsastumine, põllumaa ja selle kasutamise muutmine ning

metsastamine.

Dactylorhiza

baltica (balti

sõrmkäpp)

KLO9328991 3,5 m projektala

servast.

Dactylorhiza

baltica (balti

sõrmkäpp)

KLO9328989 3 m projektala servast.

Dactylorhiza

incarnata

(kahkjaspunane

sõrmkäpp)

KLO9329044 3 m projektala servast. Eestis üks laiemalt levinud käpalisi. Kasvada eelistab niiskematel

niitudel ja soodes. Liigi välimus on väga varieeruv ja kasvukohad

on suhteliselt ebapüsivad. Kollakasõieline alamliik on üsna

haruldane ning kasvab peamiselt läänesaartel ja mõnel pool Lääne-

15

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

Eesti mandriosas. Eestis III kaitsekategooria liik ning on Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises

seisus.

Neottia cordata

(väike käopõll)

KLO9348719 25 m projektala servast

ja 70 m kavandatavast

laudteest.

II kaitsekategooria taim. On hajusalt levinud kogu Eestis, olles siiski

Lõuna-Eestis pisut haruldasem. Maailmas hõlmab selle liigi levila

aga tohutuid alasid kogu põhjapoolkera metsavööndis. Väike

käopõll kasvab hämaravõitu samblastes okasmetsades, mis on

mõnikord küllaltki kuivad, sagedamini aga niisked ja rabastuvad.

Peamised ohutegurid on metsamajanduslik tegevus ja

kuivendamine. Eesti punase nimestiku järgi on liik ohualtis seisus

ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud

liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Dactylorhiza

fuchsii (vööthuul-

sõrmkäpp)

KLO9348747 25 m projektala servast

ja 70 m kavandatavast

laudteest

III kaitsekategooria taim. See on soodsas seisundis ning ohutegurid

praktiliselt puuduvad. Mõnedes paikades on ohuks võsastumine.

Goodyera repens

(roomav öövilge)

KLO9348731 25 m projektala servast

ja 70 m kavandatavast

laudteest

III kaitsekategooria taim. Soodsas seisundis. Ohuteguriks on

lageraie, mille tulemusena taim kaob.

16

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

Rana arvalis

(rabakonn)

KLO9117995 Projektala ja elupaiga

vahele jääb Vanaveski

oja.

III kaitsekategooria kaitsealune loom. Eestis hinnatud

ohulähedaseks liigiks - elupaikade hävimise ja kvaliteedi languse

tõttu asurkonnad kaovad ja levila killustub. Rabakonna kullesed ja

kudu on väga tundlikud igasugu reostusele. Samuti ohustab neid

hukkumine autoteedel, mida kevadise sigimisrände ajal toimub

massiliselt.

Aquila chrysaetos

(kaljukotkas)

KLO9128614 Projektalast 25 m

kaugusele,

kavandatavast rajast ca

40 m kaugusele.

Projektalale ulatub kaljukotka 3 075 ha suurusest kaitstavast

sigimispaigast idapoolne nurk. Pesapaigad asuvad ligikaudu 5 km

kaugusel kavandatavast tegevusest. EELISe andmeil pesitses seal

kaljukotkas viimati 2022. aastal.

VEP nr.L00416 VEPL00416 Projektalast 40 m

kaugusele. Rajast 60 m

kaugusele.

VEP tüübiks on jõgede ja järvede laugjad kaldanõlvad.

Objekti majandamise info kohta on toodud: mitte raiuda; surnud ja

lamapuitu mitte eemaldada.

9050

Rohunditerikkad

kuusikud

- Kavandatav rada jääb

elupaigatüüpi.

Elupaigatüüp ei asu

Natura alal.

Hõlmab hea veevarustusega ning toitainerikka pehme

mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega

orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes

valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehised liigid (saar,

pärn, jalakas vaher), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Liigirikka

rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed.

17

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

Konkreetse elupaiga väärtused EELIS andmeil (inventuuri kuupäev

27.06.2023) on:

• Esinduslikkus – B (hea)

• Struktuuri säilimine – II (hästi säilinud struktuur)

• Funktsioonide säilimine – II (hea)

• Taastatavus – II (võimalik taastuda)

• Looduskaitselise seisundi koondhinnang – (kõrge väärtus)

• Üldine hinnang – B (kõrge väärtus).

91D0* Siirdesoo-

ja rabametsad

- Kavandatav rada jääb

elupaigatüüpi.

Elupaigatüüp ei asu

Natura alal.

Siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul rabametsaks.

Puurindes on sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd.

Alustaimestik on mosaiikne: turbasamblamätastel rabataimed,

mätaste vahel madalsooliigid. Rabametsas tugev põõsa- ja

puhmarinne vaevakase, sookailu, sinika, Ida-Eestis ka hanevitsaga.

Rabametsi leidub väiksematel aladel kõikjal Eestis.

Siirdesoometsad kasvavad eeskätt rabalaamade äärtel ja tasastel

madalatel aladel. Konkreetse ala seisund EELIS andmeil (inventuuri

kuupäev 27.06.2023) on:

• Esinduslikkus – B (hea)

• Struktuuri säilimine – II (hästi säilinud struktuur)

• Funktsioonide säilimine – II (hea)

• Taastatavus – II (võimalik taastuda)

18

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Kaitse-eesmärk / kirjeldus

• Looduskaitselise seisundi koondhinnang – A (kõrge väärtus)

• Üldine hinnang – B (kõrge väärtus).

19

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 3. Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas esinevad kaitsealad ja elupaigatüübid väljaspool Natura alasid.

20

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 4. Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas esinevad kaitsealused liigid.

21

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

4 NATURA EELHINDAMINE

Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis 2 Kavandatav tegevus.

4.1 Kavandatava tegevuse ümbrusse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatava ala võimaliku mõju ulatusse jääb kaks Natura ala: Kõrvemaa loodusala,

Kõrvemaa linnuala ja Roosna-Alliku loodusala, mis on toodud joonisel Joonis 5 koos

neil kaitstavate elupiagatüüpidega.

Kõrvemaa linnuala (RAH0000120) jääb 35 m kaugusele kavandatavast rajast põhja

suunas. Kavandatava raja ja loodusala vahele jäävad Vanaveski oja ja Pärnu jõgi. Liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), piilpart (Anas crecca),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa

bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-

toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius),

väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hallõgija (Lanius

excubitor), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix),

metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus). Linnuala elavad kaitstavad linnuliigid on toodud joonisel

Joonis 4.

Kõrvemaa loodusala (RAH0000567) jääb samuti 35 m kaugusele kavandatavast rajast.

Kavandatava raja ja loodusala vahele jääb Vanaveski oja ja Pärnu jõgi. Kaitstavad

elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähekuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised

järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad

(*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood

(7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tõmmuujur (Graphoderus

bilineatus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens),

eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

22

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

Roosna-Alliku loodusala (RAH0000393) jääb kavandatavast rajast 8 m kaugusele.

Kavandatava raja ja loodusala vahele jääb Vanaveski oja. Kaitstavad elupaigatüübid on

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), allikad ja allikasood (7160) ning

nõrglubja-allikad (*7220).

23

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 5. Natura alad ja nendel kaitstavad elupaigatüübid.

24

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

4.2 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste

Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

kirjeldamine ja iseloomustamine

Kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku mõju ulatust on kirjeldatud peatükis 3.1

Võimaliku mõjuala ulatus.

Pole teada, et piirkonnas kavandataks teisi, Natura alasid mõjutada võivaid tegevusi.

4.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Lähtuvalt sellest, et kavandatav tegevus toimub väljaspool Natura alasid ning

projektalast välja poole võib ulatuda ainult müra mõju, jääb tegevuse võimaliku

mõjualasse vaid Kõrvemaa linnuala.

Kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude prognoos ja hindamine on toodud

allolevas tabelis Tabel 2.

25

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Tabel 2. Natura alade ja kaitse eesmärkide mõju hinnang.

Nimi Keskkonna-

registri kood

Kaugus

kavandatava

raja teljest, m

Mõju kirjeldus ja hinnang

Roosna-Alliku

loodusala

RAH0000393 Vahetult

puhvertsooni

kõrval.

Kavandatavast

rajast 8 m

kaugusel.

Kavandatava raja ja loodusala vahele jääb Vanaveski oja. Loodusala

kaitse-eesmärkideks on veega seotud elupaigatüübid. Kavandatav

tegevus ei mõjuta veekvaliteeti ega veekogu. Kavandatav tegevus ei

leia aset loodusalal ja seega ei saa mõjutada loodusala kaitse-eesmärke

ega ala terviklikkust.

Kõrvemaa loodusala RAH0000567 35 m

kavandatavast

rajast üle

Vanaveski oja ja

Pärnu jõe.

Loodusala kaitse-eesmärgiks on taimed. Kavandatav tegevus ei leia

aset loodusalal ja seega ei saa mõjutada loodusala kaitse-eesmärke ega

ala terviklikkust.

26

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimi Keskkonna-

registri kood

Kaugus

kavandatava

raja teljest, m

Mõju kirjeldus ja hinnang

Kõrvemaa linnuala RAH0000120 35 m

kavandatavast

rajast.

Kavandatava raja

ja loodusala

vahele jääb

Vanaveski oja ja

Pärnu jõgi.

Kavandatav tegevus ei toimu linnualal. Kavandatav tegevus saab

mõjutada linnuala ja selle kaitse-eesmärgiks olevaid liike läbi

mürahäiringu. Arvestades, et:

• ehitusaegne müra on ajutine;

• müra tase sõltub kasutatavatest ehitusmasinatest;

• üldiselt sõltub lindude müratundlikkus ajast, nt pesitsusajal on

linnud mürahäiringule tundlikumad;

• kasutusaegne müra (inimeste kõnest tingitud) võib levida küll

linnualale, kuid pole põhjust eeldada, et see müra põhjustaks

lindudele olulisi häiringuid, sest selles piirkonnas ei ole

kehtestatud liikumispiiranguid

võib järeldada, et tegevus võib põhjustada ajutisi mürahäiringuid

linnualale ja seal elavatele liikidele, kuid negatiivne mõju puudub.

Üldise pesitsusrahu huvides tuleb tööd planeerida väljapoole lindude

kõige intensiivsemat pesitsusaega, mis on 15. aprillist 30. juunini.

27

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

Eeltoodust võib järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid

mõjusid, kuid üldise pesitsusrahu huvides tuleb tööd planeerida väljapoole

lindude kõige intensiivsemat pesitsusaega, mis on 15. aprillist 30. juunini7.

7 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

28

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Alljärgnev hinnang on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus;

• mõju avaldumise tõenäosust ja aega;

• mõju laadi, tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• mõju Natura 2000 võrgustiku alale (käsitletud peatükis „4 Natura

eelhindamine“);

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.

Kavandatava tegevuse võimalikeks mõjudeks on:

• mürahäiring ehituse ja kasutamise ajal;

• elupaikade kahjustumine tallamise tõttu ehituse ja kasutamise ajal.

Kavandataval tegevusel puudub mõju vääriselupaikadele, kultuuriväärtustele,

tiheasustusele, veekogumitele, sest neid võimaliku mõju ulatuses ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasneb elanikele pigem positiivne mõju, sest paranevad

piirkonna rekreatsioonivõimalused ning õpperaja näol loodushariduse kättesaadavus.

Häiringuid ega negatiivset mõju pole ette näha.

Puhvertsoonis asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele on kirjeldatud allolevas tabelis

Tabel 3.

LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud. Keelatud on ka III kaitsekategooria

taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses,

mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

29

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Tabel 3. Mõju hinnang kaitstavatele loodusobjektidele.

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Mõju hinnang Leevendusmeetmed

Koordi raba KLO5000001 Kavandatav rada

jääb

loodusobjektile.

Negatiivne mõju kaitstavale alale

seisneb peamiselt maavõtus (radade

ja rajatiste alla jääv elupaiga osa

sisuliselt hävib) ja tallamisohus,

millega hävitatakse taimestik ja

kahjustatakse pinnast ning sellega

väheneb elupaikade väärtus.

Kui arvestada laudtee laiuseks 1 m,

siis moodustab selle maavõtt

kaitseobjekti pindalast 0,02%.

Rajatavate radade eesmärk on

ümbritseva keskkonna tallamise

vältimine. Tallamine ja maavõtt

ainult rajatavate radade ja rajatiste

ulatuses ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõjuga.

Kui projektalal on vaja masinatega

liikuda, siis võib liikuda ainult

kavandatava raja trajektooril.

Materjali võib ladustada

võimalikult raja lähedale väikestele

aladele.

Rada projekteerida piisavalt lai, et

lapsevankrist või ratastoolist oleks

võimalik mööduda laudteelt maha

astumata või ehitada laudteele

piisavalt laiemaid möödumiskohti.

30

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Mõju hinnang Leevendusmeetmed

Kavandatav

Roosna-Alliku

rabade hüvitusala

- Kavandatav rada

jääb objektile.

Enamjaolt kattub

Koordi raba

loodusobjektiga.

Mõju hinnang on sama, mis Koordi

raba puhul – vt eelmist rida.

Leevendusmeetmed on samad, mis

Koordi raba puhul – vt eelmist rida.

Kõrvemaa

maastikukaitseala

KLO1000265 Ala jääb 35 m

kaugusele

kavandatavast

rajast. Kavandatava

raja ja

maastikukaitseala

vahele jääb

Vanaveski oja ja

Pärnu jõgi. Piirid

kattuvad Kõrvemaa

loodusala piiridega.

Kavandatav tegevus ei toimu

Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Võimaliku mõju ulatuses ei ela liike,

mida kavandatav tegevus võiks

mõjutada. Mõju puudub.

Puuduvad.

Dactylorhiza

baltica (balti

sõrmkäpp)

KLO9328990 Puhvertsoonis, 7 m

kavandatava raja

teljest.

Sõltuvalt taimede täpsest asukohast

võib esineda taimede tallamise oht.

Arvestades, et antud asukohas on ka

praegu teerada olemas, siis taimede

Teeraja põhjapoolsesse äärde,

järve väljavoolu kohale, rajada piire

vähemalt 10 m ulatuses.

31

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Mõju hinnang Leevendusmeetmed

tallamise mõju vältimiseks piisab raja

äärde piirde rajamisest.

Dactylorhiza

baltica (balti

sõrmkäpp)

KLO9328991 Puhvertsoonis,

3,5 m projektala

servast.

Kasvukohta rajatisi ei planeerita. Pole

põhjust eeldada, et kasvaks

külastajate poolt kasvukoha

tallamise oht. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

Dactylorhiza

baltica (balti

sõrmkäpp)

KLO9328989 Puhvertsoonis, 3 m

projektala servast.

Kasvukohta rajatisi ei planeerita. Pole

põhjust eeldada, et kasvaks

külastajate poolt kasvukoha

tallamise oht. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

Dactylorhiza

incarnata

(kahkjaspunane

sõrmkäpp)

KLO9329044 Puhvertsoonis, 3 m

projektala servast.

Kasvukohta rajatisi ei planeerita. Pole

põhjust eeldada, et kasvaks

külastajate poolt kasvukoha

tallamise oht. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

Neottia cordata

(väike käopõll)

KLO9348719 Puhvertsoonis 25 m

projektala servast ja

70 m kavandatavast

laudteest.

Objekt asub projektalast piisavalt

kaugel. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

32

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Mõju hinnang Leevendusmeetmed

Dactylorhiza

fuchsii (vööthuul-

sõrmkäpp)

KLO9348747 25 m projektala

servast ja 70 m

kavandatavast

laudteest

Objekt asub projektalast piisavalt

kaugel. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

Goodyera repens

(roomav öövilge)

KLO9348731 25 m projektala

servast ja 70 m

kavandatavast

laudteest

Objekt asub projektalast piisavalt

kaugel. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

Rana arvalis

(rabakonn)

KLO9117995 Jääb puhvertsooni,

kuid projektala ja

elupaiga vahele

jääb Vanaveski oja.

Objekt asub projektalast piisavalt

kaugel. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

Aquila chrysaetos

(kaljukotkas)

KLO9128614 Projektalast 25 m

kaugusele,

kavandatavast

rajast ca 40 m

kaugusele.

Objekt asub projektalast piisavalt

kaugel. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

33

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Keskkonna-

registri kood

Asukoht Mõju hinnang Leevendusmeetmed

VEP nr.L00416 VEPL00416 Projektalast 40 m

kaugusele. Rajast

60 m kaugusele.

Objekt asub projektalast piisavalt

kaugel. Mõju puudub.

Pole vajalikud.

34

22. august 2025

Koordi raba õpperaja laudtee ja külastuskorraldusliku taristu projekteerimise

keskkonnamõju eelhinnang

6 EELHINNANGU JÄRELDUS

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, kui

rakendatakse käesolevas eelhinnangus toodud meetmeid. Tegevusel on pigem

pikaajaline positiivne mõju, kuna sellega parandatakse looduses liikumise võimalusi ja

loodushariduse kättesaadavust. Keskkonnamõjude hindamine pole vajalik.

Kavandatava tegevusega kaasneda võivate negatiivsete mõjude ära hoidmiseks

rakendada järgmisi meetmeid:

Vältimaks ehitusaegset maatiku tallamist. Kui projektalal on vaja masinatega liikuda,

siis võib liikuda ainult kavandatava raja trajektooril.

Materjali võib ladustada võimalikult raja lähedale väikestele aladele.

• Tehisjärve väljavoolu piirkonda, kus on balti sõrmkäpa kasvukoht KLO9328990,

rajada teeraja äärde piire vähemalt 10 m ulatuses.

• Ehitus tuleb planeerida väljapoole lindude pesitsusrahu, ajaperioodile 1. juulist

kuni 14. aprillini.

• Rada ehitada piisavalt lai või rajada piisavalt möödumiskohti, et vältida laudtee

ümbruse tallamist.

• Laudteele peatumiskohtadesse rajada laiemad platvormid.