Majandusliku mõju hindamise universaalne mudeli tellimine

1

TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ LEPING

nr 1-18/2025/217

hiliseima digitaalallkirja kuupäev Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 (edaspidi nimetatud ka „Ülikool“), keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, ja Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, 45403 Haljala vald, Lääne-Viru maakond (edaspidi nimetatud ka „Tellija“), keda esindab juhatuse 11.03.2025 otsusega nr 51 kinnitatud RMK külastuskorraldusosakonna põhimääruse alusel külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo, keda edaspidi nimetatakse koos „Pooled“, otsustasid sõlmida käesoleva teadus- ja arendustöö tellimuslepingu (edaspidi nimetatud „Leping“) ning lepivad kokku alljärgnevas: I. Lepingu ese. Lepingu täitmise tingimused 1. Käesoleva Lepinguga Tellija tellib ja Ülikool kohustub tegema uurimistöö (edaspidi

nimetatud „Töö“) „Looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamise universaalne mudel“ Lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.

2. Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, Töö tulemuse kirjeldus, millele valmis Töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon Lepingu täitmiseks on toodud käesoleva Lepingu lisas 1 „Tööle esitatavad nõuded“.

3. Ülikool nimetab Töö vahetuks läbiviijaks ja Töö tulemuse lepingutingimustele vastavuse eest vastutajaks, samuti Töö üleandmise-vastuvõtmise akti ülikoolipoolseks allkirjastajaks Kadi Timpmann, avaliku sektori ökonoomika nooremlektor, tel.: +372 737 6340, e-post: [email protected]. Vajadusel moodustab ta töörühma Ülikooli töötajatest ja üliõpilastest. Poolte kokkuleppel võivad töörühmas osaleda ka Tellija töötajad ja muud Lepingus nimetamata isikud.

4. Tellija poolt annab punktis 1 kokkulepitud Töö tegemiseks vajaliku informatsiooni, vaatab Töö selle üleandmisel üle ja kontrollib Töö vastavust lepingutingimustele Jaak Jansen, RMK külastuskorralduse arendusjuht, tel.: +372 513 7043, e-post: [email protected] .

5. Kui Töö tegemise käigus ilmneb, et Lepingu lisas 1 „Tööle esitatavad nõuded“ püstitatud eesmärke ja Töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada või ei vii kasutatav meetod, vahend vms soovitud tulemuseni, astuvad Pooled läbirääkimistesse edasise tegevuse suhtes Lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Nimetatud otsused vormistatakse Ülikooli ja Tellija poolt allkirjastatud Lepingu lisana, mis muutub käesoleva Lepingu lahutamatuks osaks.

6. Ülikool kohustub: 6.1. tegema Töö vastavalt Lepingu lisas 1 toodud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.2. informeerima Tellijat koheselt Töö tegemise käigus ilmnenud ja Lepingu punktis 5

toodud probleemide esinemisest; 6.3. arvestama Tellija Töö tegemise kohta esitatud pretensioonide ja soovitustega, kui need

on esitatud Lepingu raamides ja Lepingu täitmise kohta; 6.4. pidama Lepingu täitmise kohta raamatupidamisarvestust ning säilitama

raamatupidamisdokumente vastavalt õigusaktide nõuetele. 7. Tellija kohustub:

7.1. andma Ülikoolile Lepingu täitmiseks vajalikku abi, infot, materjale jm; 7.2. tagama Ülikoolile litsentsi kolmandatele isikutele kuuluva intellektuaalse omandi suhtes,

milleta käesoleva Lepingu täitmine ei ole võimalik, kui Lepingust ei tulene teisiti; 7.3. tasuma Ülikoolile tähtaegselt tehtud Töö eest vastavalt Lepingu peatükis IV sätestatule; 7.4. võtma Lepingu lisas 1 toodud eesmärkidele ja kirjeldusele vastava Töö vastu.

2

8. Pooled kohustuvad käesoleva Lepingu täitmisel: 8.1.mitte rikkuma teisele Poolele ega kolmandatele isikutele kuuluvaid õigusi; 8.2. mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise Poole

eelneva kirjaliku nõusolekuta. Konfidentsiaalse teabe identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega "konfidentsiaalne". Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse Poolele esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala jooksul arvates selle suulise konfidentsiaalse teabe edastamisest. Nimetatud vorminõude täitmata jätmine ei anna Pooltele ega teistele isikutele õigust suulises vormis edastatud konfidentsiaalset teavet avalikustada.

II. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 9. Ülikool annab Tellijale kokkulepitud nõuetele vastava Töö üle 2 osana järgmiselt: 9.1.Teostatavusuuring (feasibility study) looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju

hindamiseks vajalike piirkondlike/kohalike majanduskordajate leidmiseks. Etapi kestus on 2 kuud lepingu sõlmimisest.

9.2.Universaalse mudeli loomine looduskülastustega kaasneva majandusliku mõju arvutamiseks, kasutades teostatavusuuringu alusel koostöös RMK-ga välja valitud metoodikat piirkondlike/kohalike majanduskordajate leidmiseks (RMK puhke- ja kaitsealade näitel). Etapi kestus on 5 kuud esimese etapi (teostatavusuuringu) valmimisest.

10. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Tellija poolt vormistatakse pärast Töö osa valmimist aktiga, mis allkirjastatakse Poolte esindajate poolt.

11. Tellija on kohustatud Töö üleandmisel selle üle vaatama 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul Töö üleandmisest ning esitama sama tähtaja jooksul Ülikoolile oma pretensioonid (edaspidi nimetatud „vastuväited“) seoses Töö mittevastavusega Lepingule ja andma Ülikoolile mõistliku tähtaja Töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks.

12. Juhul, kui Tellija esitab oma vastuväited, peab Ülikool tegema Töös vastavad parandused Tellija määratud mõistliku tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Töö vastu võetuks, kui Ülikool on teinud Töös parandused ja Tellijal ei ole enam vastuväiteid ning Poolte volitatud esindajad on allkirjastanud Töö üleandmise-vastuvõtmise akti.

13. Töö loetakse Tellija poolt vastu võetuks, kui Tellija ei ole punktis 11 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud.

III. Intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kuuluvus 14. Intellektuaalse omandi varaliste õiguste kuuluvus Töö ja selle tulemuste suhtes on

reguleeritud järgmiselt: 14.1. varalised õigused Töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda Töö ja selle

tulemuse suhtes patenti või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kuuluvad Tellijale;

14.2. Tellija annab Ülikoolile tähtajatu litsentsi Töö tegemise käigus saadud tulemuste, andmete jm informatsiooni kasutamiseks teadus-, arendus- ja õppetöös.

14.3. Kui Ülikool soovib avaldada Töö tulemust sisaldavat teadusartiklit, esitada konverentsiettekannet või muul moel avalikustada Töö tulemusi, siis ta on kohustatud kõnealuse teadusartikli, ettekande teksti või muu materjali esitama Tellijale, et kindlaks teha konfidentsiaalse teabe (mitte)sisaldumine avaldatavates materjalides. Kui Tellija ei teata oma keeldumisest Töö tulemuste avaldamisega 1 (ühe) kuu jooksul eeltoodud teadusartikli vmt esitamisest, loetakse, et ta on selle avalikustamisega nõustunud.

15. Omand Töö materiaalsele vormile läheb Tellijale üle arvates selle üleandmise-vastuvõtmise

vormistamisest. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel Poolte kokkuleppel või ühe Poole nõudmisel jääb Lepingu lõppemiseni tehtud Töö tulemus Ülikoolile, kui Lepingust ei tulene teisiti.

3

IV. Tasu ja tasumise kord 16. Tellija maksab Ülikoolile Töö tegemise eest tasu kahes osas vastavalt mõlemas etapis

valminud tööde valmimisele järgmistes summades: 16.1 esimese etapi valmimisel 4999 eurot, millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. 16.2 teise etapi valmimisel 24999 eurot, millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks.

17. Tellija kohustub tasuma Ülikoolile tehtud Töö eest punktis 16 nimetatud summa peale Lepingus kokkulepitud nõuetele vastava Tööde tähtaegset üleandmist. Tellija maksab Ülikoolile tasu mõlemapoolselt allkirjastatud Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, tuginedes Ülikooli poolt koostatud arvele, 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates arve kättesaamisest.

18. Tellija on kohustatud maksma tasu ülekandega Ülikooli arvelduskontole Ülikooli arve alusel. Ülikool esitab arve vaid elektrooniliselt. Arve esitamiseks tuleb kasutada elektrooniliste arvete esitamiseks mõeldud raamatupidamistarkvara või raamatupidamistarkvara E-arveldaja, mis asub ettevõtjaportaalis https://www.rik.ee/et/e-arveldaja.

V. Vastutus 19. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on

põhjustatud süüliselt. 20. Juhul, kui Ülikool ei anna Tööd üle punktis 9 sätestatud tähtajal, on Tellijal õigus nõuda

leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,1 (null koma üks) % Lepingu kohaselt Ülikoolile makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20 (kakskümmend) % Ülikoolile makstavast tasust.

21. Juhul, kui Tellija viivitab Ülikoolile tasu maksmisega üle punktis 17 kokkulepitud tähtaja, on Ülikoolil õigus nõuda viivist summas 0,1 (null koma üks) % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 20 (kakskümmend) % tasumisega viivitatud summast.

22. Tellija peab esitama Lepingust tuleneva leppetrahvi nõude Ülikoolile hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul arvates päevast, mil Tellijal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.

23. Kahjustatud Poole poolt leppetrahvi nõudmise aluseks olevast rikkumisest teatamine loetakse ühtlasi teateks leppetrahvi nõudmise kohta.

VI. Lepingu kehtivus, selle muutmine ja lõpetamine 24. Leping jõustub selle allkirjastamisest mõlema Poole poolt ja kehtib kuni Poolte poolt oma

lepinguliste kohustuste täieliku nõuetekohase täitmiseni. 25. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse Lepingu lisana.

Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema Poole poolt või Poolte poolt määratud tähtajal.

26. Pool võib Lepingust taganeda, kui teine Pool on Lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja Pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.

27. Juhul, kui Ülikool viivitab põhjendamatult Töö tegemisega ja ei ole Tööd üle andnud ühe kuu möödumisel arvates punktis 9 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub Lepingu lisas 1 toodud Töö teostamise nõudeid, on Tellijal õigus Lepingust ühepoolselt taganeda. Toodud põhjusel Lepingu lõpetamisel tasub Tellija Ülikoolile Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni faktiliselt tehtud Töö eest.

28. Juhul, kui Tellija on viivitanud Ülikoolile tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 17 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesoleva Lepingu punktide 7 ja 8 tingimusi, on Ülikoolil õigus ilma Tellijale Tööd üle andmata Lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse Lepinguga ettenähtud leppetrahv.

4

29. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel esitab Ülikool arvestuse Lepingu lõpetamiseni teostatud Töö kohta ning esitab selle alusel arve kuni Lepingu lõpetamiseni tehtud kulutuste katmiseks. Tellija kohustub esitatud arve tasuma 5 (viie) tööpäeva jooksu alates arve saamisest.

30. Lepingu lõppemisel tagastab kumbki Pool teisele Poolele saadud informatsiooni ja materjalid, välja arvatud Lepingu punktis 15 nimetatud Töö materiaalse vormi.

VII. Teadete edastamine 31. Pooled edastavad Lepinguga seotud teated teise Poole Lepingus märgitud aadressil. Aadressi

muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 32. Pooltevahelised Lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi nimetatud „teade“),

kaasa arvatud Lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas Lepingus on ette nähtud teisiti.

33. Teade loetakse kättesaaduks, kui:  teade on Poolele üle antud allkirja vastu;  teade on saadetud tähitud kirjaga teise Poole Lepingus sätestatud aadressil ja teate

üleandmisest postiasutusele on möödunud 3 (kolm) kalendripäeva.  informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või e-posti teel Lepingus

ettenähtud kontaktisikule.

VIII. Lõppsätted 34. Lepingust tekkivad vaidlused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kui Lepingust

tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Tartu Maakohtus.

34. Käesolev leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt.

35. Lepingu juurde kuuluvad sõlmimisel järgmised lisad: Lisa 1 „Tööle esitatavad nõuded“ Lisa 2 „Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm“ Poolte andmed: Ülikool: Tellija: Tartu Ülikool Riigimetsa Majandamise Keskus reg-nr 74001073 reg-nr 70004459 aadress: Ülikooli 18 Tartu 50090 aadress: Mõisa/3, Sagadi küla, 45403 Haljala

vald, Lääne-Viru maakond pank: SEB Pank pank: SEB Pank konto: EE281010102000234007 kontakttelefon: +372 737 6215 kontakttelefon: +372 6767 500 Ülikooli nimel kirjutas alla Tellija nimel kirjutas alla allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Siret Rutiku Marge Rammo Grandikeskuse juhataja RMK külastuskorraldusosakonna juhataja _________ _________

5

LISA 1 teadus- ja arendustöö

lepingule nr 1-18/2025/217

TÖÖLE ESITATAVAD NÕUDED

1. LÄHTEÜLESANNE

looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamise universaalse, erinevatele kasutajatele kohalduva mudeli loomiseks Kogu Eesti üha enam pingestuva eelarveolukorra kontekstis on oluline inimtegevusega kaasnevate mõjude, siinse näitena just inimtegevusega kaasnevate majanduslike mõjude selgitamine. Olemuslikult saab erinevat ja üldjuhul muudel eesmärkidel kogutavat teavet kasutada erinevate probleemide lahendamisel, siintoodud näites vaatleme loodusturismi kui nähtuse poolt tekitatavat ja turismikorraldajast sõltumatut mõju looduskülastaja/turisti poolt külastatava piirkonna majandusele. Antud lähteülesande eesmärgiks ongi ettepanek universaalse mudeli loomiseks, mis kasutaks olemasolevat, kuid üldjuhul muudeks vajadusteks kogutavat teavet ning võimaldaks luua erinevatele kasutajatele kohalduva mudeli looduskülastuse majandusliku mõju määramiseks. Mudeli loomiseks vajaliku baasmaterjalina sobib kasutada riigimetsa majandaja RMK poolt loodavaid igaüheõigusel tuginevaid mitmekülgseid looduses liikumise ja -viibimise võimalusi, looduses liikumise võrgustikku, millele tehakse aastas keskmiselt kolm miljonit külastust ja mille kasutust regulaarselt seiratakse. Vaadeldes RMK seireandmetel tuginevaid looduskülastusest saadud emotsiooni kohta antud hinnanguid ja külastajate poolt pakutud looduskülastuse rahalisi väärtusi, tõdeme, et looduses viibimine ja liikumine on külastajate poolt kõrgelt hinnatud tegevused, milleks sobivate tingimuste loomine ja loodud tingimuste säästlik majandamine on kasulik ja vajalik kogu ühiskonnale. Eeldame, et näitena kasutatav RMK poolt majandatavate puhke- ja kaitsealade külastamine ning sellega seoses kohalike teenuste kasutamine mõjutavad positiivselt piirkonna majandust ning looduskülastuse majandusliku mõju ulatuse ja suuruse teaduspõhine hindamine toetab nii piirkondlike arengukavade koostamist kui ka üldplaneeringute protsessi. Seega on looduskülastuse majandusliku mõju teadasaamine oluline nii piirkonna ettevõtlusele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile kui institutsioonile ning kokkuvõttes ka ühiskonnale tervikuna. Kuna RMK kogub oma tegevuse hindamiseks erinevaid, sealhulgas ka looduskülastusega seotud andmeid, saab neid näidisena kasutada ka looduskülastuse majandusliku mõju hindamise ühtse ja universaalse erinevatele kasutajatele kohalduva metoodika loomisel. Eelpoolkirjeldatule toetudes saame sõnastada lähteülesande – luua looduses liikujate ja viibijate looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju arvutamiseks kasutatav erinevatele kasutajatele kohalduv universaalne mudel, kasutades selle loomisel RMK poolt kogutavat seireandmestut. Majanduskordajate leidmiseks, mida kasutada majandusliku mõju määramisel soovitavad rahvusvaheliselt aktsepteeritavad juhendmaterjalid sisend-väljundmudeleid. Eestis on need olemas kogu riigi kohta, kuid mitte regionaalsel või kohalikul tasandil. Seega on oluline lähteülesandega püstitatud eesmärgi täitmise käigus leida Eesti oludega kohanduvad ning looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamiseks sobivad piirkondlikud lahendused ning seejärel luua meie oludesse sobiv looduskülastuse majandusliku mõju arvutamise mudel. Põhjendatud vajaduse korral on aktsepteeritav looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju piirkondlike majanduskordajate leidmine ning nendega seonduv majandusliku mõju hindamise metoodika loomine lahendamine mitme etapina järgmiselt:

1.1.ettevaatav teostatavusuuring looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamiseks vajalike piirkondlike/kohalike majanduskordajate leidmiseks, tuginedes teaduskirjandusele ning varasematele analoogsetele uuringutele.

6

1.2.universaalsete külastusega seonduvate majandusliku mõju arvutamise mudelite loomine näitena kasutatava RMK puhke- ja kaitsealade külastustega kaasneva majandusliku mõju arvutamise näitel/baasil.

2. TÖÖ JA SELLE TULEMUSE KIRJELDUS

2.1.Töö nimetus: 2.1.1. Looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamise universaalne mudel

2.2.Töö kirjeldus:

RMK soovib looduses liikujate ja viibijate looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju arvutamiseks sobivat ning erinevatele kasutajate vajadustele kohalduvat universaalset mudelit, selle loomiseks saab kasutada RMK poolt kogutavat seireandmestut. Eeldatavad looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamise väljundid on:

2.2.1. RMK puhke- ja kaitsealade külastusega kaasneva majandusliku mõju arvutamiseks kasutatav universaalne mudel, mis sobib kasutamiseks nii eelnevate perioodide kui ka tulevaste perioodide külastusega kaasneva majandusliku mõju arvutamise jaoks ning mis kaasaks kõiki külastusega seoses raha kulutanud külastajaid, sõltumata nende elukohast.

2.2.2. RMK puhke- ja kaitsealade külastusega kaasneva majandusliku mõju arvutamiseks kasutatav universaalne mudel, mis sobib kasutamiseks nii eelnevate perioodide kui ka tulevaste perioodide külastusega kaasneva majandusliku mõju arvutamise jaoks ning mis kaasaks vaid neid külastusega seoses raha kulutanud külastajaid, kelle elukoht on väljaspool külastusobjekti asustusüksust (linn/vald).

2.3.Lisainfo

UNESCO 2021 kaitsealade külastamise majanduslike mõjude hindamise juhendi (Visitors Count_ guidance for protected areas on the economic alalysis of visitation UNESCO 2021) kohaselt saab külastuste majandusliku panuse (economic contribution, eeldatav hindamise väljund 1) leida, korrutades külastajate arvu külastaja keskmiste kulutustega ning majanduskordajaga (economic multiplier). Külastuste majanduslik mõju (economic impact, eeldatav hindamise väljund 2) on võimalik leida, korrutades väljastpoolt külastusobjekti asustusüksust tulnud külastajate arvu külastaja keskmiste kulutustega ning majanduskordajaga. Andmed külastajate arvu, väljastpoolt külastusobjekti asustusüksust tulnud külastajate arvu ning külastaja keskmiste kulutuste kohta on võimalik saada RMK puhke- ja kaitsealade külastusmahtudest ning RMK külastajauuringust. Majanduskordajate leidmiseks, mida kasutatakse külastuste otseste majanduslike mõjude teisendamiseks majanduslikeks kogumõjudeks (hõlmab otsest, kaudset ja indutseeritud majandusmõju), soovitab UNESCO 2021 juhend kasutada sisend-väljund mudeleid. Eestis on sisend- väljundtabelid olemas kogu riigi kohta, kuid mitte regionaalsel või kohalikul tasandil. Seega on vaja kasutada majanduskordajate leidmiseks mõnd muud meetodit. Kuna üht kindlat, n.ö parimat viisi sellisel juhul käitumiseks ei ole, tuleb uurida alternatiivseid võimalusi majanduskordajate leidmiseks koos vastava andmevajaduse ning andmete kättesaadavusega.

7

2.4.Tegevused ja tähtajad Töö on planeeritud kahes etapis:

2.4.1. Teostatavusuuring (feasibility study) looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamiseks vajalike piirkondlike/kohalike majanduskordajate leidmiseks. Teostatavusuuringu käigus selgitatakse välja erinevad võimalused piirkondlike ja kohalike majanduskordajate leidmiseks tuginedes teaduskirjandusele ning varasematele analoogsetele uuringutele (sh teiste riikide kogemused). Samuti selgitatakse välja erinevate meetoditega kaasneva andmevajaduse ning vajalike andmete olemasolu/kättesaadavuse.

2.4.2. Universaalse mudeli loomine looduskülastustega kaasneva majandusliku mõju arvutamiseks (RMK puhke- ja kaitsealade näitel), kasutades teostatavusuuringu alusel koostöös RMK-ga välja valitud metoodikat piirkondlike/kohalike majanduskordajate leidmiseks.

2.5.Töö tulemuse kirjeldus 2.5.1. Esimese etapi tulemus: Looduskülastusega kaasneva majandusliku mõju hindamiseks

vajalike piirkondlike/kohalike majanduskordajad on fikseeritud. 2.5.2. Teise etapi tulemus: loodud on universaalne mudel looduskülastustega kaasneva

majandusliku mõju arvutamiseks (RMK puhke- ja kaitsealade näitel).

8

LISA 2

teadus- ja arendustöö lepingule nr 1-18/2025/217

TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Täitja: Tartu Ülikool Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 (edaspidi nimetatud ka „Ülikool“), keda esindab ____________, ja Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459 asukoht Mõisa/3, Sagadi küla, 45403 Haljala vald, Lääne-Viru maakond (edaspidi nimetatud ka „Tellija“), keda esindab ________________, keda edaspidi nimetatakse koos Pooled, lepivad kokku alljärgnevas:

1. Käesolevaga tõendame, et Poolte vahel sõlmitud teadus- ja arendustöö tellimuslepingu tulemusena valminud teadustöö/arendustöö nimetusega „__________“ on Lepingus ettenähtud tähtajaks üle antud Tellijale.

2. Tellija kinnitab, et teadustöö/arendustöö „__________“ vastab Lepingus kokkulepitud uurimisülesandele ning on läbi viidud vastavalt Lepingule ja Töös ei esine puudusi.

Ülikooli nimel kirjutas alla: Tellija nimel kirjutas alla: _____________________ _____________________ ees- ja perekonnanimi ees- ja perekonnanimi

ametikoht ametikoht

kuupäev kuupäev