| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.36.2/5 |
| Registreeritud | 18.11.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.36.2 |
| Sari | Muu kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Narva Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva Linnavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Metsade kirjeldus
Kulgu kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva veehoidla põhjaküljel.
Kogukonnaala suurus on 64 hektarit, millest metsamaad on 61 hektarit, kõik on majandatav
mets. 3 ha on mittemetsamaa, milleks on kraavid. Kogukonnaala piirneb põhjast
aiandusühistuga Metsaonnid, idast ja kagust aiandusühistuga Esimene Metsaaed ja edelast
aiandusühistuga Vesiliilia.
Joonis 1. Kulgu kogukonnaala (roheline). Kvartali numbrid on kujul NA149.
Tabel 1. Kulgu kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 64 hektarit
Kogukond Narva linna aiandusühistute Metsaonnid, esimene Metsaaed ja
Vesiliilia elanikud
Valdav peapuuliik Haab
Enamik Kulgu kogukonnaala metsast
on majandatav mets (99%, 60 ha).
Mittemetsamaaks on kraavid.
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Kulgu kogukonnaala metsad on
peamiselt haavikud (37%, 23 ha),
kuusikud (23%, 14 ha) ja kaasikud
(23%, 14 ha). Vähemal määral on
männikuid (9%, 6 ha).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Kulgu kogukonnaala metsast on
enamik vana/küps mets (79%, 48
ha). Vähemal määral on keskealisi
metsi (21%, 13 ha).
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Joonis 5. Kulgu kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) on tulnud aiandusühistust Metsaonnid
MTÜ ja Esimene Metsaaed mitu teadet puude kukkumisest majale ja aiale. Eriti suur oht
puude kukkumiseks on kirja saatjate info kohaselt Leesika, Marja, Varsakabja ja Lahe tänava
majadele, mis piirnevad riigimetsaga.
Varem on kogukonnaalal vähe raiet tehtud, sest tööde läbiviimine ja logistika on väga
keeruline. RMK leidis nüüd saadetud kirjade põhjal, et ohtlike puude ja tormimurru
likvideerimist ning küpse metsa uuendamist ei saa enam edasi lükata.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta Kulgu
kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025 kirjaga
nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise ega ka
metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema võimalikult
lühike.
Kuna kogukonnaalal on vähe metsa majandatud, pakkus RMK välja ka kõige halvemas
seisukorras kuusikute ja haavikute raie.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku kogukonnaalaga piirneva kogukonna koosoleku
19.10.2025 ja linnavalitsuse ning aiandusühistute esindajate koosoleku 06.11.2025.
Koosolekute kokkuvõtted räägitust saatis RMK kõigile teadaolevatele kontaktidele.
Kogukonnaga kokkuleppel on RMK koostanud Kulgu kogukonnaalale metsatööde plaani
aastateks 2026–2035, arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu,
sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid.
RMK plaanib Kulgu kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema
10 aasta jooksul teha lageraiet 21,4 hektaril (tabel 2 ja joonis 7). Selle hulgas on ka ümber
kogukonnaala raiutud 30–50 m laiune ohtlike puude riba küpses metsas. Kõik raied on plaanis
teha 2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate
ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet istutame raielankidele uued puud. 10-
aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja
noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära istutatud metsataimi
varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa. Tulekahju, tormimurru või
üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha ka erakorralisi töid, millest teavitatakse eraldi.
Joonis 6. Koosolekutel arutatud raiete plaan koos selle hetke eraldiste numbritega.
Plaanitavad raied pruunilt, riigimets roheline.
19.10.2025 ja 06.11.2025 koosolekutel lepiti kokku järgmistes raietingimustes:
• Aiandusühistu Metsaonnid esindajad (kogukonnaala põhjakülg) ei ole nõus lageraietega
oma aia taga. Kogukonnaala põhjaküljele raiutakse küpsesse metsa puudeta riba.
• Raiutavale ribale istutatakse uus mets, mis tulevikus hakkab varjama tagapool
tehtavaid raieid. Kuna puudeta riba raiet sooviti kogu kogukonnaala põhjapoolse osa
metsa serva, hõlmab see ka alasid, kuhu raiet algselt ei plaanitud. Seepärast on vajalik
teha uus kõiki ribaraiega hõlmatud eraldiste analüüs raie võimalikkuse ja riba laiuse
küsimuses. Pärast analüüsi tegemist räägitakse ribaraie teema (kui lai ja kuhu võimalik
raiuda) uuesti kogukonnaga läbi.
• Aiandusühistute Esimene Metsaaed ja Vesiliilia piires (kogukonnaala ida- ja lõunaserv),
lepitakse lageraiete tegemine ja ohtlike puude raiumise viis ribana kogukonnaga eraldi
läbi.
• Kvartalil NA152 eraldisel 5 läheb raiesse vaid majadega piirnev ala, mille laius lepitakse
täiendavalt kokku.
• Kvartalil NA149 eraldisel 6 võimaliku osalise lageraie tegemine lepitakse täiendavalt
kokku aiandusühistu Vesiliilia kogukonnaga.
• Kulgu kogukonnaala sees nähtavusulatusest väljas olevate lageraiete tegemisega on
kogukond nõus. Seal on juba praegu palju tormimurdu, mis vajab koristamist-
korrastamist.
• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub aega kokku orienteeruvalt kolm nädalat.
• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega
piirneva riba raie öötundidel.
• Osal alal kogukonnaala servas on vana traataed. Aiandusühistu Metsaonnid piires
(kogukonnaala põhjakülg) ei ole probleemi, kui raie käigus puud kukuvad aiale. Aed
plaanitakse aiandusühistu Metsaonnid piires nagunii eemaldada. Teiste
aiandusühistute piires tuleb see küsimus eraldi kokku leppida.
• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma
selleks, et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel
lükatakse raie järgmisele talvele.
• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.
• 10 aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Kulgu kogukonnaalal ei tehta. Küll
tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.
• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,
nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,
tammed.
• Majadega piirnevate ribade raiumisel jäävad säilikpuud teest ja majadest vähemalt puu
kõrguse kaugusele.
• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.
• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta tuleohutuse tagamiseks teedele ja majadele lähemale
kui 10 m.
• Raiejärgsel kevadel istutatakse raielankidele kuusk või kask. Kogukonnaala kirdeosas
mänd.
• Kulgu kogukonnaalal asuvate kraavide puhastamise teemal jätkatakse läbirääkimisi
Narva Linnavalitsuse, aiandusühistute ja RMK esindajate vahel. Kraavide puhastamise
teemal üritatakse selgust saada enne raietöödega alustamist. Siis oleks võimalik koos
muude raietega teha ka kraavitrasside puhastus puudest.
• Laoplatsid metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse kvartalile NA150 eraldistele 1
ja 12 ning kvartalile NA149 eraldiste 3 ja 4 piirkonda. Metsamaterjali äraveo
tingimused lepitakse kokku Narva linnavalitsusega.
• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.
• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase
sulamisel-tahenemisel.
• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna esindajate
osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab RMK tööde-eelse
olukorra.
• Kulgu kogukonnaalal esineb prügistamist ja illegaalset maakasutust. Aiandusühistu
Metsaonnid vanem lubab korraldada illegaalsete ehitiste lammutamise.
Prügiprobleemi lahendamine vajab eraldi käsitlemist, vajalik on linnavalitsuse ja
aiandusühistute osalus probleemi lahendamisel.
• Narva Linnavalitsus ja Kulgu aiandusühistud jätkavad koostööd võimaliku liigvee
probleemi lahendamiseks. A. Tšernossitov saadab aiandusühistute esimeestele
olemasoleva info Kulgu kraavide kohta.
• Eramaadel on liigvee probleem maaomanike ja aiandusühistute korraldada.
• RMK puhastab kõik kraavitrassid (4 m laiuselt) seal kasvavatest puudest samaaegselt
teiste raietega.
• Puudest puhastatud kraavitrassid annavad vajadusel võimaluse teha mõõdistusi
edaspidiste tegevuste (projekti ja süvendamise vajalikkus) otsustamiseks.
• Vajadusel jätkuvad läbirääkimised riigimetsamaa kraavide teemal aiandusühistute
esimeeste ja RMK metsataristuspetsialisti vahel.
• Aiandusühistu „Metsaonnid“ piires Kulgu kogukonnaala põhjaküljel jääb ohtlike
puudeta riba laiuseks 30–40 m olenevalt eraldise puude kõrgusest. Säilikpuud ei tohi
kukkumisel ulatuda riigimetsa piirist välja. Männikutes kvartalil NA151 eraldisel 2 ja
kvartalil NA152 eraldistel 1 ja 2 on riba laius 50 m.
• Raiejäätmed koristatakse tuleohu vähendamiseks 10 m laiuselt alalt teede ja majade
äärest.
• Nooremates metsades, kus puudeta riba raiuda ei tohi (NA149-9, 12, 13; NA150-2;
NA151-10), likvideeritakse ohtlikud üksikpuud sanitaarraiega.
• Kulgu kogukonnaala sees tehakse lageraiete piirimuudatusi seoses ümber riigimetsa
tehtava riba raiega (vaata skeemi).
• Kui riigimetsa piirist väljapool kasvab kuskil puid, mis vajavad raiet, on aiandusühistud
valmis andma nõusoleku nende raieks ja puit jääb RMK-le. Nõusolek/volitus
vormistatakse kirjalikult.
• Metsamaterjali laoplatsile kokkuvedu tehakse ida-lääne suunalisel vanal teetammil, mis
pärast töid vajadusel (kui tekivad roopad) tasandatakse.
• Kvartalite NA150 ja NA151 vaheline teetamm puhastatakse kasvavatest puudest.
• Enne planeeritud raiet 2026. aasta I kvartalis likvideerivad aiandusühistute
koordineerimisel eramaaomanikud oma krundi tagant riigimetsast raiet segavad
ehitised ja prügi. Sellisteks on puude külge ehitatud kuurid, puudel olevad pesakastid,
puude külge kinnitatud traataiad ja muud ehitised. Koristada tuleb prügi, mis on
kaugemal kui 20 m riigimetsa piirist, sest see takistab traktorite liikumist puudeta riba
metsa poolsel serval.
• RMK saadab kõigile kolmele aiandusühistule eraldi kirjad probleemsete kohtade
kaardipiltidega palvega sealsed raiet segavad ehitised, prügi ja pesakastid eemaldada.
Kirja koopiad lähevad ka Narva Linnavalitsusele.
• Ülejäänud raiet otseselt mittesegavad ehitised ja prügi tuleb riigimetsast likvideerida
2026. aasta jooksul. Pärast seda on RMK-l õigus korraldada illegaalsete ehitiste
lammutamine ja prügikoristus omal käel. Lammutuse ja koristamise kulud nõutakse
süüdlastelt sisse.
Eriolukordade – tormi-, tulekahju- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie
tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi
ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri Kulgu kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha
NA149 2 Kuusik Lageraie 2026 0,3
NA149 3 Haavik Lageraie 2026 0,8
NA149 4 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA149 5 Kuusik Lageraie 2026 1,3
NA149 11 Kaasik Lageraie 2026 0,3
NA149 16 Hall-lepik Lageraie 2026 1,9
NA150 1 Kuusik Lageraie 2026 0,9
NA150 8 Kuusik Lageraie 2026 1,8
NA150 12 Haavik Lageraie 2026 1,4
NA150 13 Kuusik Lageraie 2026 1
NA150 14 Sanglepik Lageraie 2026 0,3
NA150 15 Kuusik Lageraie 2026 0,5
NA150 17 Kuusik Lageraie 2026 0,8
NA150 18 Haavik Lageraie 2026 0,8
NA150 19 Haavik Lageraie 2026 0,1
NA151 7 Haavik Lageraie 2026 0,6
NA151 8 Kuusik Lageraie 2026 0,9
NA151 12 Kuusik Lageraie 2026 1,1
NA151 16 Kuusik Lageraie 2026 0,3
NA151 17 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA151 18 Männik Lageraie 2026 0,9
NA151 19 Haavik Lageraie 2026 0,2
Joonis 7. Kulgu kogukonnaalal (skeemil KAH) planeeritud raied. Eraldised on ümber
kujundatud vastavalt kokkulepetele (eraldise numbrid muutunud).
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti
või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,
kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö
(raadamine).
Metsade kirjeldus
Kulgu kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva veehoidla põhjaküljel.
Kogukonnaala suurus on 64 hektarit, millest metsamaad on 61 hektarit, kõik on majandatav
mets. 3 ha on mittemetsamaa, milleks on kraavid. Kogukonnaala piirneb põhjast
aiandusühistuga Metsaonnid, idast ja kagust aiandusühistuga Esimene Metsaaed ja edelast
aiandusühistuga Vesiliilia.
Joonis 1. Kulgu kogukonnaala (roheline). Kvartali numbrid on kujul NA149.
Tabel 1. Kulgu kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 64 hektarit
Kogukond Narva linna aiandusühistute Metsaonnid, esimene Metsaaed ja
Vesiliilia elanikud
Valdav peapuuliik Haab
Enamik Kulgu kogukonnaala metsast
on majandatav mets (99%, 60 ha).
Mittemetsamaaks on kraavid.
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Kulgu kogukonnaala metsad on
peamiselt haavikud (37%, 23 ha),
kuusikud (23%, 14 ha) ja kaasikud
(23%, 14 ha). Vähemal määral on
männikuid (9%, 6 ha).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Kulgu kogukonnaala metsast on
enamik vana/küps mets (79%, 48
ha). Vähemal määral on keskealisi
metsi (21%, 13 ha).
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Joonis 5. Kulgu kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) on tulnud aiandusühistust Metsaonnid
MTÜ ja Esimene Metsaaed mitu teadet puude kukkumisest majale ja aiale. Eriti suur oht
puude kukkumiseks on kirja saatjate info kohaselt Leesika, Marja, Varsakabja ja Lahe tänava
majadele, mis piirnevad riigimetsaga.
Varem on kogukonnaalal vähe raiet tehtud, sest tööde läbiviimine ja logistika on väga
keeruline. RMK leidis nüüd saadetud kirjade põhjal, et ohtlike puude ja tormimurru
likvideerimist ning küpse metsa uuendamist ei saa enam edasi lükata.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta Kulgu
kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025 kirjaga
nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise ega ka
metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema võimalikult
lühike.
Kuna kogukonnaalal on vähe metsa majandatud, pakkus RMK välja ka kõige halvemas
seisukorras kuusikute ja haavikute raie.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku kogukonnaalaga piirneva kogukonna koosoleku
19.10.2025 ja linnavalitsuse ning aiandusühistute esindajate koosoleku 06.11.2025.
Koosolekute kokkuvõtted räägitust saatis RMK kõigile teadaolevatele kontaktidele.
Kogukonnaga kokkuleppel on RMK koostanud Kulgu kogukonnaalale metsatööde plaani
aastateks 2026–2035, arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu,
sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid.
RMK plaanib Kulgu kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema
10 aasta jooksul teha lageraiet 21,4 hektaril (tabel 2 ja joonis 7). Selle hulgas on ka ümber
kogukonnaala raiutud 30–50 m laiune ohtlike puude riba küpses metsas. Kõik raied on plaanis
teha 2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate
ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet istutame raielankidele uued puud. 10-
aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja
noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära istutatud metsataimi
varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa. Tulekahju, tormimurru või
üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha ka erakorralisi töid, millest teavitatakse eraldi.
Joonis 6. Koosolekutel arutatud raiete plaan koos selle hetke eraldiste numbritega.
Plaanitavad raied pruunilt, riigimets roheline.
19.10.2025 ja 06.11.2025 koosolekutel lepiti kokku järgmistes raietingimustes:
• Aiandusühistu Metsaonnid esindajad (kogukonnaala põhjakülg) ei ole nõus lageraietega
oma aia taga. Kogukonnaala põhjaküljele raiutakse küpsesse metsa puudeta riba.
• Raiutavale ribale istutatakse uus mets, mis tulevikus hakkab varjama tagapool
tehtavaid raieid. Kuna puudeta riba raiet sooviti kogu kogukonnaala põhjapoolse osa
metsa serva, hõlmab see ka alasid, kuhu raiet algselt ei plaanitud. Seepärast on vajalik
teha uus kõiki ribaraiega hõlmatud eraldiste analüüs raie võimalikkuse ja riba laiuse
küsimuses. Pärast analüüsi tegemist räägitakse ribaraie teema (kui lai ja kuhu võimalik
raiuda) uuesti kogukonnaga läbi.
• Aiandusühistute Esimene Metsaaed ja Vesiliilia piires (kogukonnaala ida- ja lõunaserv),
lepitakse lageraiete tegemine ja ohtlike puude raiumise viis ribana kogukonnaga eraldi
läbi.
• Kvartalil NA152 eraldisel 5 läheb raiesse vaid majadega piirnev ala, mille laius lepitakse
täiendavalt kokku.
• Kvartalil NA149 eraldisel 6 võimaliku osalise lageraie tegemine lepitakse täiendavalt
kokku aiandusühistu Vesiliilia kogukonnaga.
• Kulgu kogukonnaala sees nähtavusulatusest väljas olevate lageraiete tegemisega on
kogukond nõus. Seal on juba praegu palju tormimurdu, mis vajab koristamist-
korrastamist.
• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub aega kokku orienteeruvalt kolm nädalat.
• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega
piirneva riba raie öötundidel.
• Osal alal kogukonnaala servas on vana traataed. Aiandusühistu Metsaonnid piires
(kogukonnaala põhjakülg) ei ole probleemi, kui raie käigus puud kukuvad aiale. Aed
plaanitakse aiandusühistu Metsaonnid piires nagunii eemaldada. Teiste
aiandusühistute piires tuleb see küsimus eraldi kokku leppida.
• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma
selleks, et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel
lükatakse raie järgmisele talvele.
• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.
• 10 aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Kulgu kogukonnaalal ei tehta. Küll
tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.
• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,
nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,
tammed.
• Majadega piirnevate ribade raiumisel jäävad säilikpuud teest ja majadest vähemalt puu
kõrguse kaugusele.
• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.
• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta tuleohutuse tagamiseks teedele ja majadele lähemale
kui 10 m.
• Raiejärgsel kevadel istutatakse raielankidele kuusk või kask. Kogukonnaala kirdeosas
mänd.
• Kulgu kogukonnaalal asuvate kraavide puhastamise teemal jätkatakse läbirääkimisi
Narva Linnavalitsuse, aiandusühistute ja RMK esindajate vahel. Kraavide puhastamise
teemal üritatakse selgust saada enne raietöödega alustamist. Siis oleks võimalik koos
muude raietega teha ka kraavitrasside puhastus puudest.
• Laoplatsid metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse kvartalile NA150 eraldistele 1
ja 12 ning kvartalile NA149 eraldiste 3 ja 4 piirkonda. Metsamaterjali äraveo
tingimused lepitakse kokku Narva linnavalitsusega.
• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.
• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase
sulamisel-tahenemisel.
• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna esindajate
osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab RMK tööde-eelse
olukorra.
• Kulgu kogukonnaalal esineb prügistamist ja illegaalset maakasutust. Aiandusühistu
Metsaonnid vanem lubab korraldada illegaalsete ehitiste lammutamise.
Prügiprobleemi lahendamine vajab eraldi käsitlemist, vajalik on linnavalitsuse ja
aiandusühistute osalus probleemi lahendamisel.
• Narva Linnavalitsus ja Kulgu aiandusühistud jätkavad koostööd võimaliku liigvee
probleemi lahendamiseks. A. Tšernossitov saadab aiandusühistute esimeestele
olemasoleva info Kulgu kraavide kohta.
• Eramaadel on liigvee probleem maaomanike ja aiandusühistute korraldada.
• RMK puhastab kõik kraavitrassid (4 m laiuselt) seal kasvavatest puudest samaaegselt
teiste raietega.
• Puudest puhastatud kraavitrassid annavad vajadusel võimaluse teha mõõdistusi
edaspidiste tegevuste (projekti ja süvendamise vajalikkus) otsustamiseks.
• Vajadusel jätkuvad läbirääkimised riigimetsamaa kraavide teemal aiandusühistute
esimeeste ja RMK metsataristuspetsialisti vahel.
• Aiandusühistu „Metsaonnid“ piires Kulgu kogukonnaala põhjaküljel jääb ohtlike
puudeta riba laiuseks 30–40 m olenevalt eraldise puude kõrgusest. Säilikpuud ei tohi
kukkumisel ulatuda riigimetsa piirist välja. Männikutes kvartalil NA151 eraldisel 2 ja
kvartalil NA152 eraldistel 1 ja 2 on riba laius 50 m.
• Raiejäätmed koristatakse tuleohu vähendamiseks 10 m laiuselt alalt teede ja majade
äärest.
• Nooremates metsades, kus puudeta riba raiuda ei tohi (NA149-9, 12, 13; NA150-2;
NA151-10), likvideeritakse ohtlikud üksikpuud sanitaarraiega.
• Kulgu kogukonnaala sees tehakse lageraiete piirimuudatusi seoses ümber riigimetsa
tehtava riba raiega (vaata skeemi).
• Kui riigimetsa piirist väljapool kasvab kuskil puid, mis vajavad raiet, on aiandusühistud
valmis andma nõusoleku nende raieks ja puit jääb RMK-le. Nõusolek/volitus
vormistatakse kirjalikult.
• Metsamaterjali laoplatsile kokkuvedu tehakse ida-lääne suunalisel vanal teetammil, mis
pärast töid vajadusel (kui tekivad roopad) tasandatakse.
• Kvartalite NA150 ja NA151 vaheline teetamm puhastatakse kasvavatest puudest.
• Enne planeeritud raiet 2026. aasta I kvartalis likvideerivad aiandusühistute
koordineerimisel eramaaomanikud oma krundi tagant riigimetsast raiet segavad
ehitised ja prügi. Sellisteks on puude külge ehitatud kuurid, puudel olevad pesakastid,
puude külge kinnitatud traataiad ja muud ehitised. Koristada tuleb prügi, mis on
kaugemal kui 20 m riigimetsa piirist, sest see takistab traktorite liikumist puudeta riba
metsa poolsel serval.
• RMK saadab kõigile kolmele aiandusühistule eraldi kirjad probleemsete kohtade
kaardipiltidega palvega sealsed raiet segavad ehitised, prügi ja pesakastid eemaldada.
Kirja koopiad lähevad ka Narva Linnavalitsusele.
• Ülejäänud raiet otseselt mittesegavad ehitised ja prügi tuleb riigimetsast likvideerida
2026. aasta jooksul. Pärast seda on RMK-l õigus korraldada illegaalsete ehitiste
lammutamine ja prügikoristus omal käel. Lammutuse ja koristamise kulud nõutakse
süüdlastelt sisse.
Eriolukordade – tormi-, tulekahju- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie
tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi
ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri Kulgu kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha
NA149 2 Kuusik Lageraie 2026 0,3
NA149 3 Haavik Lageraie 2026 0,8
NA149 4 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA149 5 Kuusik Lageraie 2026 1,3
NA149 11 Kaasik Lageraie 2026 0,3
NA149 16 Hall-lepik Lageraie 2026 1,9
NA150 1 Kuusik Lageraie 2026 0,9
NA150 8 Kuusik Lageraie 2026 1,8
NA150 12 Haavik Lageraie 2026 1,4
NA150 13 Kuusik Lageraie 2026 1
NA150 14 Sanglepik Lageraie 2026 0,3
NA150 15 Kuusik Lageraie 2026 0,5
NA150 17 Kuusik Lageraie 2026 0,8
NA150 18 Haavik Lageraie 2026 0,8
NA150 19 Haavik Lageraie 2026 0,1
NA151 7 Haavik Lageraie 2026 0,6
NA151 8 Kuusik Lageraie 2026 0,9
NA151 12 Kuusik Lageraie 2026 1,1
NA151 16 Kuusik Lageraie 2026 0,3
NA151 17 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA151 18 Männik Lageraie 2026 0,9
NA151 19 Haavik Lageraie 2026 0,2
Joonis 7. Kulgu kogukonnaalal (skeemil KAH) planeeritud raied. Eraldised on ümber
kujundatud vastavalt kokkulepetele (eraldise numbrid muutunud).
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti
või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,
kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö
(raadamine).
Narva linna Kulgu ja Vepsküla kogukonnaaladel erakorraliste
raiete metsatööde plaanidele ettepanekute küsimine
Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) on tulnud Kulgu kogukonnaala aiandusühistutest
ja Vepsküla kogukonnaalaga piirnevatelt kogukondadelt kirju majale, aedadele kukkunud puudest ja
ohtlikest puudest. Soovitakse ka likvideerida risu ja tormimurdu metsas ning uuendada vanu puistuid.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta Kulgu ja Vepsküla
kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025 kirjaga nr 5.1-
7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise ega ka metsamaterjali
ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema võimalikult lühike.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku kogukonnaaladega piirnevate kogukondade koosoleku
Kulgul 19.10.2025 ja linnavalitsuse ning aiandusühistute esindajate koosoleku 06.11.2025. Vepskülas
toimus koosolek kogukonnaga 19.10.2025. Koosolekute kokkuvõtted ja otsused on saadetud kõigile
teadaolevatele kontaktidele.
Koosolekutel kokku lepitud tingimuste alusel on RMK koostanud Kulgu ja Vepsküla kogukonnaalade
metsatööde plaanid aastateks 2026–2035 (kirjale lisatud). Kõik raied on plaanis teha 2026. aasta I
kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate ilmaolude puhul lükkame
raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada, et alustab töödega.
Metsamasinate liikumine kooskõlastatakse linnavalitsusega.
Metsatööde plaanid on leitavad ka RMK avalikul kodulehel.
Metsatööde plaan Kulgu kogukonnaalal aastatel 2026–2035 on leitav aadressil https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/11/Kulgu_kogukonnaala_metsatoode_plaan_2026-2035.pdf
Metsatööde plaan Vepsküla kogukonnaalal aastatel 2026–2035 on leitav aadressil https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/11/Vepskula_kogukonnaala_metsatoode_plaan_2026-2035.pdf
RMK ootab ettepanekuid metsatööde plaanide täiendamiseks kuni 17. detsembrini 2025.
Kiri on saadetud ka kõigile teadaolevatele kontaktidele eraldi Kulgu ja Vepsküla kogukonnas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alar Süda
Kaasamisspetsialist
506 1698
LISAD: 1. Metsatööde plaan Kulgu kogukonnaalal aastatel 2026 –2035
2. Metsatööde plaan Vepsküla kogukonnaalal aastatel 2026 –2035
Narva Linnavalitsus
Meie 18.11.2025 nr 3-1.60.36.2/2025/5
Metsade kirjeldus
Vepsküla kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva jõe lähedal.
Kogukonnaala suurus on 87 hektarit, millest metsamaad on 77 hektarit, kõik on majandatav
mets. Kogukonnaala piirneb kirdest Jõesuu tänavaga ja kagust Narva linna Süsiaugu ja Kase
tänava majapidamistega.
Joonis 1. Vepsküla kogukonnaala.
Tabel 1. Vepsküla kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 87 hektarit
Kogukond Narva linna Süsiaugu ja Kase tn elanikud
Valdav peapuuliik Kask
Enamik Vepsküla kogukonnaala
metsast on majandatav mets (90%,
77 ha). Mittemetsamaa on elektriliini
alune ja rohumaa.
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Umbes pool Vepsküla kogukonnaala
metsast on kaasik (48%, 37 ha).
Palju on ka hall-lepikuid (30%, 23
ha) ja haavikuid (21%, 16 ha).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Vepsküla kogukonnaala metsast on
enamik vana/küps mets (98%, 75
ha), mida ei ole kunagi majandatud.
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Joonis 5. Vepsküla kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
Aastatel 2024 ja 2025 on Narva linna Süsiaugu ja Kase tänava elanikelt tulnud mitmeid
sooviavaldusi ohtlike puude likvideerimiseks. Vaja oleks teha raiet eeskätt vanades lepikutes,
et uuendada puistut ja likvideerida risu ning murd metsa all. Tegemist on mõni aasta tagasi
RMK arvele tulnud maadega, kus metsa pole kunagi majandatud ja seal kasvab valdavalt
vana/küps mets.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta
Vepsküla kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025
kirjaga nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise
ega ka metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema
võimalikult lühike.
Planeeritud raietega saab lahendada ka Vepsküla kogukonnaalal Jõesuu tänava ääres vana ja
risustunud lepikute probleemi. Sellele Jõesuu tänava äärsele probleemile on viidanud ka
Narva-Jõesuu linna töötajad. Kuna kogukonnaalal ei ole kunagi metsa majandatud, pakkus
RMK välja ka kõige halvemas seisus hall-lepikute ja haavikute raie.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku metsaga piirneva kogukonna koosoleku
19.10.2025. Kokkuvõtte koosolekul räägitust saatis RMK laiali 27.10.2025 kirjaga.
Kogukonnaga kokkuleppel on RMK koostanud Vepsküla kogukonnaalale metsatööde plaani
aastateks 2026–2035, arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu,
sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid.
RMK plaanib Vepsküla kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema
10 aasta jooksul teha lageraiet 27,6 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Kõik raied on plaanis teha
2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate
ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet istutame raielankidele uued puud. 10-
aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja
noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära istutatud metsataimi
varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa. Tulekahju, tormimurru või
üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha ka erakorralisi töid, millest teavitatakse eraldi.
19.10.2025 kogukonna koosolekul lepiti kokku järgmistes raietingimustes:
• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub kokku orienteeruvalt kaks kuni kolm
nädalat.
• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega
piirneval alal (eraldised 53, 33, 32, 58, 59 ja 60) öötundidel.
• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma,
selleks et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel
lükatakse raie järgmisele talvele.
• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.
• 10-aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Vepsküla kogukonnaalal ei tehta.
Küll tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.
• Kogukonnal ei ole midagi selle vastu, kui raiesse planeeritakse lisaks
harvendusraieid – mets saab korda ja valgusküllasemaks.
• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.
• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,
nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,
tammed.
• Säilikpuud jätta aedadest ja teedest vähemalt puu kõrguse kaugusele.
• Eraldisel 33 jätta säilikpuudena alles madalamaid puid, sest raielank on kitsas ja
need võivad muidu kukkuda ühel pool aiale ja teisel pool rajale või liinile.
• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta teedele ja eramaade piiridele lähemale kui 10 m.
• Raiete märkimisel või ettevalmistusel kutsub RMK kohale ka ühe kogukonna liikme,
kes lubas kätte näidata olemasolevad teerajad.
• Raiejärgsel kevadel istutada eraldistele 33, 39 ja 58 kask ning eraldisele 32 mänd.
Teised eraldised metsastatakse kuusega või jäetakse looduslikule uuenemisele.
• Laoplatsi metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse esmajärjekorras eraldiste 34–
39 piirkonda ja metsamasinad veaksid metsamaterjali ära sealt edelasse jäävate
teede kaudu. Kui üle põllu vedamiseks maaomanikult luba ei saada, räägitakse
kogukonnaga ja linnavalitsusega uuesti läbi laoplatsi ja teede kasutamise
alternatiivide leidmiseks. Kaalutakse ka Jõesuu tn ääres laoplatsi rajamist, mille
osas lepitakse võimalused ja tingimused kokku Narva linnavalitsusega.
• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.
• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase
tahenemisel.
• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna
esindajate osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab
RMK tööde-eelse olukorra.
• Kogukonda teavitati võimalikest lage- ja harvendusraietest Vepsküla kogukonnaala
piirdest väljapool.
• Vepsküla aiandusühistu ümbruses olulisi prügistuse ja illegaalse maakasutuse
probleeme ei ole.
• Koosolekul ei tuvastatud raiealadel pärandkultuuriobjektide olemasolu või muude
objektide säilitamise vajadust või kahjustamise vältimist vajavaid üksikobjekte.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri Vepsküla kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha
NA148 17 Hall-lepik Lageraie 2026 3
NA148 29 Haavik Lageraie 2026 5,5
NA148 32 Haavik Lageraie 2026 4,1
NA148 33 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA148 34 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA148 35 Kaasik Lageraie 2026 2,3
NA148 36 Haavik Lageraie 2026 1,2
NA148 37 Haavik Lageraie 2026 1,1
NA148 39 Hall-lepik Lageraie 2026 0,8
NA148 50 Hall-lepik Lageraie 2026 2,8
NA148 53 Hall-lepik Lageraie 2026 1,4
NA148 58 Haavik Lageraie 2026 1,9
NA148 59 Hall-lepik Lageraie 2026 1,6
NA148 60 Haavik Lageraie 2026 1,1
Joonis 6. Vepsküla kogukonnaalal (skeemil KAH) planeeritud raied.
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti
või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,
kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö
(raadamine).
Metsade kirjeldus
Vepsküla kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva jõe lähedal.
Kogukonnaala suurus on 87 hektarit, millest metsamaad on 77 hektarit, kõik on majandatav
mets. Kogukonnaala piirneb kirdest Jõesuu tänavaga ja kagust Narva linna Süsiaugu ja Kase
tänava majapidamistega.
Joonis 1. Vepsküla kogukonnaala.
Tabel 1. Vepsküla kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 87 hektarit
Kogukond Narva linna Süsiaugu ja Kase tn elanikud
Valdav peapuuliik Kask
Enamik Vepsküla kogukonnaala
metsast on majandatav mets (90%,
77 ha). Mittemetsamaa on elektriliini
alune ja rohumaa.
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Umbes pool Vepsküla kogukonnaala
metsast on kaasik (48%, 37 ha).
Palju on ka hall-lepikuid (30%, 23
ha) ja haavikuid (21%, 16 ha).
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Vepsküla kogukonnaala metsast on
enamik vana/küps mets (98%, 75
ha), mida ei ole kunagi majandatud.
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Joonis 5. Vepsküla kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
Plaanitavad tööd
Aastatel 2024 ja 2025 on Narva linna Süsiaugu ja Kase tänava elanikelt tulnud mitmeid
sooviavaldusi ohtlike puude likvideerimiseks. Vaja oleks teha raiet eeskätt vanades lepikutes,
et uuendada puistut ja likvideerida risu ning murd metsa all. Tegemist on mõni aasta tagasi
RMK arvele tulnud maadega, kus metsa pole kunagi majandatud ja seal kasvab valdavalt
vana/küps mets.
RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta
Vepsküla kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025
kirjaga nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise
ega ka metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema
võimalikult lühike.
Planeeritud raietega saab lahendada ka Vepsküla kogukonnaalal Jõesuu tänava ääres vana ja
risustunud lepikute probleemi. Sellele Jõesuu tänava äärsele probleemile on viidanud ka
Narva-Jõesuu linna töötajad. Kuna kogukonnaalal ei ole kunagi metsa majandatud, pakkus
RMK välja ka kõige halvemas seisus hall-lepikute ja haavikute raie.
Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku metsaga piirneva kogukonna koosoleku
19.10.2025. Kokkuvõtte koosolekul räägitust saatis RMK laiali 27.10.2025 kirjaga.
Kogukonnaga kokkuleppel on RMK koostanud Vepsküla kogukonnaalale metsatööde plaani
aastateks 2026–2035, arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu,
sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid.
RMK plaanib Vepsküla kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema
10 aasta jooksul teha lageraiet 27,6 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Kõik raied on plaanis teha
2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate
ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele
kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet istutame raielankidele uued puud. 10-
aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja
noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära istutatud metsataimi
varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa. Tulekahju, tormimurru või
üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha ka erakorralisi töid, millest teavitatakse eraldi.
19.10.2025 kogukonna koosolekul lepiti kokku järgmistes raietingimustes:
• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub kokku orienteeruvalt kaks kuni kolm
nädalat.
• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega
piirneval alal (eraldised 53, 33, 32, 58, 59 ja 60) öötundidel.
• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma,
selleks et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel
lükatakse raie järgmisele talvele.
• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.
• 10-aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Vepsküla kogukonnaalal ei tehta.
Küll tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.
• Kogukonnal ei ole midagi selle vastu, kui raiesse planeeritakse lisaks
harvendusraieid – mets saab korda ja valgusküllasemaks.
• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.
• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,
nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,
tammed.
• Säilikpuud jätta aedadest ja teedest vähemalt puu kõrguse kaugusele.
• Eraldisel 33 jätta säilikpuudena alles madalamaid puid, sest raielank on kitsas ja
need võivad muidu kukkuda ühel pool aiale ja teisel pool rajale või liinile.
• Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta teedele ja eramaade piiridele lähemale kui 10 m.
• Raiete märkimisel või ettevalmistusel kutsub RMK kohale ka ühe kogukonna liikme,
kes lubas kätte näidata olemasolevad teerajad.
• Raiejärgsel kevadel istutada eraldistele 33, 39 ja 58 kask ning eraldisele 32 mänd.
Teised eraldised metsastatakse kuusega või jäetakse looduslikule uuenemisele.
• Laoplatsi metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse esmajärjekorras eraldiste 34–
39 piirkonda ja metsamasinad veaksid metsamaterjali ära sealt edelasse jäävate
teede kaudu. Kui üle põllu vedamiseks maaomanikult luba ei saada, räägitakse
kogukonnaga ja linnavalitsusega uuesti läbi laoplatsi ja teede kasutamise
alternatiivide leidmiseks. Kaalutakse ka Jõesuu tn ääres laoplatsi rajamist, mille
osas lepitakse võimalused ja tingimused kokku Narva linnavalitsusega.
• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.
• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase
tahenemisel.
• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna
esindajate osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab
RMK tööde-eelse olukorra.
• Kogukonda teavitati võimalikest lage- ja harvendusraietest Vepsküla kogukonnaala
piirdest väljapool.
• Vepsküla aiandusühistu ümbruses olulisi prügistuse ja illegaalse maakasutuse
probleeme ei ole.
• Koosolekul ei tuvastatud raiealadel pärandkultuuriobjektide olemasolu või muude
objektide säilitamise vajadust või kahjustamise vältimist vajavaid üksikobjekte.
Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu
tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning
need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Tabel 2. Raiete nimekiri Vepsküla kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha
NA148 17 Hall-lepik Lageraie 2026 3
NA148 29 Haavik Lageraie 2026 5,5
NA148 32 Haavik Lageraie 2026 4,1
NA148 33 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA148 34 Haavik Lageraie 2026 0,4
NA148 35 Kaasik Lageraie 2026 2,3
NA148 36 Haavik Lageraie 2026 1,2
NA148 37 Haavik Lageraie 2026 1,1
NA148 39 Hall-lepik Lageraie 2026 0,8
NA148 50 Hall-lepik Lageraie 2026 2,8
NA148 53 Hall-lepik Lageraie 2026 1,4
NA148 58 Haavik Lageraie 2026 1,9
NA148 59 Hall-lepik Lageraie 2026 1,6
NA148 60 Haavik Lageraie 2026 1,1
Joonis 6. Vepsküla kogukonnaalal (skeemil KAH) planeeritud raied.
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada
meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige
paremini.
Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud
säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.
• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja
jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt
kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti
või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on
võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste
häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse
suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.
• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust
tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad
puud.
• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,
kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö
(raadamine).