Lisa 1

Raugu külas Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Raugu külas Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 02.10.2025 nr 5-2/5436-1) Raugu külas Tammeääre katastriüksuse

detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks Männi (katastritunnus 55001:001:0514) ja

Tüve (katastritunnus 55001:001:0512) katastriüksuste osas. Detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise taotlus tehti kahe katastriüksuse osas, kuid järgnevalt on välja toodud asjaolud,

mistõttu on põhjendatud terve detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.

Tammeääre katastriüksuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering) kehtestati Orissaare

Vallavolikogu 14. augusti 2007. a otsusega nr 156. Planeeringuala hõlmab Raugu külas

Tammeserva (katastritunnus 55001:001:0480, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%,

pindala 10488 m2), Kuuse (katastritunnus 55001:001:0510, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa

100%, pindala 11610 m2), Ladva (katastritunnus 55001:001:0511, katastriüksuse sihtotstarve

elamumaa 100%, pindala 10297 m2), Männi (katastritunnus 55001:001:0514, katastriüksuse

sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 12704 m2), Tüve (katastritunnus 55001:001:0512,

katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 10036 m2) ja Juure (katastritunnus

55001:001:0513, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 17636 m2) katastriüksuseid.

Planeeringuala suurus on ca 7,3 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine ehitusõigusega kruntideks pereelamute

tarbeks, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine,

juurdepääsuteede ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneeringuga on ette nähtud 6

pereelamukrunti nii, et krundid avanevad hoonestuse peafassaadidega uuele teele. Igale krundile

on lubatud ehitada 1 elamu ja 1 abihoone maksimaalse ehitusaluse pinnaga kokku 200 m2.

Detailplaneeringu tingimuste kohaselt on väljaspool õueala keelatud lageraie.

Detailplaneeringut ei ole tervikuna ellu viidud, teostatud on planeeringujärgne kruntimine, kuid

hoonestatud on vaid Juure katastriüksus. Ehitisregistri (edaspidi ehr) andmete kohaselt on Juure

katastriüksusel abihoone (ehr kood 120853347, ehitisealune pind 31,8 m2) ja rajatisena puurkaev

(ehr kood 221333342), Tammeserva, Ladva, Männi ja Tüve katastriüksustel on rajatisena

ELA092 (Orissaare - Tagavere - Leisi - Karja) mikrotorustikus fiiberoptiline sidekaabel (ehr kood

220840484).

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on katastriüksustel järgnevad

kitsendused: Tammeserva katastriüksusel vääriselupaik, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, II ja

III kategooria kaitsealused liigid, Kuuse katastriüksusel vääriselupaigad ja II kategooria

kaitsealune liik, Ladva katastriüksusel vääriselupaik, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, II ja III

kategooria kaitsealused liigid, Männi katastriüksusel vääriselupaigad, II ja III kategooria

kaitsealused liigis, Tüve katastriüksusel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, II ja III kategooria

kaitsealused liigid, Juure katastriüksusel geodeetilise märgi kaitsevöönd, vääriselupaik,

elektripaigaldise kaitsevöönd, puurkaevu hooldusala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, II ja III

kategooria kaitsealused liigid.

2

Esitatud taotluse kohaselt kuuluvad Männi ja Tüve katastriüksused samale omanikule, kes soovib

eelnimetatud katastriüksused liita üheks terviklikuks katastriüksuseks, kuna katastriüksuste

kasutus on ühine ja piiriülene (nii Männi, Tüve kui ka Juure katastriüksuste osas) ning Männi ja

Tüve katastriüksuste osas ei ole alustatud detailplaneeringu elluviimist. Planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS) § 126 lõige 6 sätestab, et kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see

katastriüksuse moodustamise alus. Kuna kehtiv detailplaneering katastriüksuste liitmist ette ei näe,

siis kehtiva detailplaneeringu kohaselt Männi ja Tüve katastriüksuste liitmine võimalik ei ole.

Planeeringualal kehtib Orissaare valla rannaala osaüldplaneering (kehtestatud Orissaare

Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141, edaspidi üldplaneering). Vastavalt

üldplaneeringu kaardile asuvad Männi ja Tüve katastriüksustel vääriselupaik ja roheline võrgustik.

Üldplaneeringu seletuskirja vääriselupaikade peatükk 6.2.2 sõnastab, et vääriselupaikadena

käsitletakse planeeringus: vanad loodusmetsad ja laialehelised metsad; lühikirjelduses esitatuna:

Hindu küla loometsad, asuvad Tamme, Tammeääre ja RMK maadel, kastiloo kasvutüüp

(täpsustus: detailplaneeringuala asub Hindu ja Raugu küla piiril).

Üldplaneeringu seletuskirja rohelise võrgustiku peatükk 6.2.5 toob välja, et roheline võrgustik on

planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade, sh NATURA 2000 alade

võrgustikku, ühendades neid metsade ja soode, samuti looduslikus seisus olevate ribastruktuuride

ja astmelaudade kaudu üksteisega.

Vastavalt üldplaneeringule on ehitamise printsiibid hajaasustusega alal: elamuehituses peab jääma

põhiliseks ühepereelamute ehitamine, uute elamute ehitamisel tuleks võimaluse korral eelistada

ajaloolisi talukohti ning soovitatav on arvestada vanade kinnistute piiridega. Kui planeeritav ehitus

või grupiline ehitus on erinev ajaloolisest, siis tuleb seda teha detailplaneeringu kaudu.

Üldplaneeringuga hõlmataval hajaasustusega alal on elamute ehitustingimustena määratud

järgnevad punktid: minimaalne ehituskrundi suurus 10 000 m²; minimaalne naaberkruntide

elamute vaheline kaugus 100 m, mida võib vähendada vallavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse

alusel, juba olemasolevatel maatükkidel; edaspidi vältida selliste olukordade teket; maksimaalne

hoonete arv krundil on kuni 3; hoonete maksimaalne korruselisus on kuni 1,5 ja hoonete

maksimaalne kõrgus kuni 8 m maapinnast; hoonealuse pinna maksimaalne suurus on kuni 250 m²;

piirde ja tara maksimaalne kõrgus kuni 1,6 m; järgida eesti talurahva arhitektuuri.

Vastavalt üldplaneeringule võib maatulundusmaale ilma detailplaneeringuta ehitada ühe elamu ja

selle juurde kuuluvad kuni viis abihoonet. Maatulundusmaad peab saama kasutada maast tulu

saamise eesmärgil (põllundus, turismitalud, metsandus). Elamukruntide rajamisel metsasele alale

tuleb krundil metsaala pindalast säilitada vähemalt 60%. Üldplaneeringu peatükis 9.1 on toodud,

et kinnistu piirile ei tohi ehitada lähemale kui 5 m, kui selle osaüldplaneeringuga või valla

ehitusmäärusega pole määratud teisiti.

Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringuala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas

ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, kuid piirneb põhjast püsielupaigaga. Eesti

Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmete kohaselt on planeeringuala valdavalt kaetud II

kategooria kaitsealuste taimede ja osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuste taimedega.

Taimeliigid on alal inventeeritud pärast detailplaneeringu kehtestamist, seega planeeringu

koostamise ja menetluse ajal see info teada ei olnud ega ole sellega arvestatud.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) kohaselt rakendub piiritlemata (antud juhul püsielupaiga

koosseisu arvamata) II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. LKS § 55

lõike 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine, keelatud. LKS § 55 lõike 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente

ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist

selles elupaigas. Planeeringuala kattumine kaitsealuste taimeliikide elupaikadega tähendab, et

ehitustegevus või mistahes muu tegevus on alal lubatud ainult juhul, kui selle käigus ei kahjustata

kaitsealuste liikide isendeid ja nende elupaika. LKS § 14 lõike 1 alusel Keskkonnaameti (edaspidi

3

KeA) kooskõlastust nendel katastriüksustel ehitustegevuse teostamiseks (lubade väljastamiseks)

vaja ei ole. Sellest hoolimata peab tegevus olema kooskõlas LKS põhimõtetega.

KeA on oma 20.03.2023 kirjas nr 6-2/23/4479-2 toonud, et Tammeääre detailplaneeringu alal on

vajalik teostada täpsustav inventuur liikide leviku kohta. See annab vastuse, kas ja millises

ulatuses on detailplaneeringu lahenduse realiseerimine võimalik. Kaitsealuste liikide tegelikus

kasvukohas on igasugune ehitustegevus välistatud. Hetkel vastav teave puudub.

Lisaks on KeA oma hilisemas 23.09.2024 kirjas nr 6-2/24/18523-2: seisukohal, et enne

kaitsealuste taimeliikide inventuuri tulemuste selgumist ei ole võimalik lubada ehitustegevust, sh

teede ehitamist Tammeserva, Kuuse, Ladva ja Tüve katastriüksustel ning Tammeääre

detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevust ei ole võimalik täies ulatuses ellu viia järgmistel

põhjustel:

1. detailplaneeringuga kavandatud ehitusalad (hoonestusalad) Tammeserva, Kuuse, Ladva ja Tüve

katastriüksustel jäävad kogu ulatuses ning Männi katastriüksusele kavandatud hoonestusala

osaliselt II kaitsekategooria taimeliikide elupaikadesse, mille kahjustamine on LKS § 55 lõikest

7 tulenevalt keelatud;

2. planeeringu kohaselt on ka väljapoole ehitusalasid, st planeeringus näidatud ehituskeelualale

lubatud ehitada rajatisi, sh hoonete väljaulatuvaid osasid õhus ja maapinnal nagu trepp, terrass

jms.;

3. kaitsealuste liikide elupaikades on planeeringuga kavandatud pinnastee rekonstrueerimine 3,5

m laiuse kruuskattega teeks (teemaa laiusega 6 m) ning uue kruusatee ehitus, mis kahjustab

kaitsealuste liikide elupaiku;

4. detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigust on võimalik realiseerida ainult Juure ja Männi

katastriüksustel ning tingimusel, et Männi katastriüksuse juurdepääs rajatakse ida poolt;

5. detailplaneeringus on öeldud, et keelatud on lageraie väljaspool õueala, mis tähendab, et

planeeringulahendus ei taga kogu alal kõrghaljastuse säilimist, kuid planeeringualal kasvavad

kaitsealused taimeliigid eelistavad poolvarjulist elupaika, mistõttu on nendele liikidele sobivate

elutingimuste säilimiseks vajalik säilitada kõik I rinde puud ning valdav osa II rinde puudest ja

järelekasvust. Samuti ei ole lubatud täielikult eemaldada alal olevat põõsarinnet. Enne

kaitsealuste taimeliikide inventuuri tulemuste selgumist ei ole võimalik lubada ehitustegevust,

sh teede ehitamist Tammeserva, Kuuse, Ladva ja Tüve katastriüksustel. Männi ja Juure

katastriüksustel on Tammeääre detailplaneeringut võimalik realiseerida tingimusel, et tegevuse

käigus ei kahjustata II kaitsekategooria taimeliikide elupaiku, st ehitustegevus kavandatakse

väljapoole EELIS kantud kaitsealuste liikide elupaiga piire.

Vallavalitsusele teadaolevalt on eelnimetatud KeA seisukoha järgselt alal toimunud suures osas

lageraie. KeA on oma 06.08.2025 kirjas nr 7-9/25/14310-2 välja toonud, et Männi ja Tüve

katastriüksustele on EELIS kohaselt registreeritud II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad.

Seoses ulatusliku lageraiega Tammeääre detailplaneeringualal teostas KeA 26.07.2025 kohapealse

paikvaatluse ja tuvastas II kaitsekategooria taimeliikide isendeid täiendavalt ka Männi

katastriüksusel ning leiti ka III kaitsekategooria taimeliigi isendid. Selles asukohas varasemalt

kaitsealuste liikide isendeid ei ole tuvastatud.

Lähtudes LKS § 55 lõigetest 7 ja 8 on KeA üle Männi ja Tüve kinnistu kulgeva juurdepääsu osas

seisukohal, et kasutada on lubatud ainult juurdepääsuteed Männi kinnistul (idapiiri lähedal), mis

on tekkinud metsamaterjali väljaveo käigus ning juurdepääsuteel on keelatud täiendavad ehituse-

ja pinnasetööd (pinnastee laiendus, kändude juurimine, kivide ümberpaigutamine, katendi

paigutamine jms). Selline juurdepääsutee lahendus on vastuolus alal kehtiva detailplaneeringuga.

Vallavalitsus on oma 13.10.2025 kirjas nr 5-2/5678-1 palunud KeA seisukohta ka Tammeserva,

Kuuse ja Ladva kruntide osas detailplaneeringu elluviimise võimalikkuse kohta. KeA on oma

04.11.2025 nr 6-2/25/19693-2 kirjas seisukohal, et arvestades planeeringu lahendust, kaitsealuste

liikide hajusat esinemist kogu planeeringualal ja LKS kohast isendikaitset, ei ole Tammeääre

detailplaneeringu elluviimine Tammeserva, Kuuse ja Ladva katastriüksustel võimalik, seega

4

tehakse ettepaneku tunnistada Tammeääre detailplaneering ka nende katastriüksuste osas

kehtetuks.

Tüve katastriüksusele planeeritakse abihoonet, mida ei saa ehitada detailplaneeringus näidatud

hoonestusalale, kuna seal on inventeeritud kaitsealuseid taimi. Väljaspool hoonestusala, kus

puuduvad kaitsealused taimed, ei ole võimalik detailplaneeringu kohaselt ehitada, kuna sinna on

määratud ehituskeeluala, kuhu ei saa püstitada maapealsed hooneid. Vastavalt detailplaneeringule

on ehituskeelualale lubatud rajada rajatisi (tehnovõrgud). Hoonete väljaulatuvad osad õhus ja

suletud netopinna osad maapinnal (nt trepp) võivad normatiive järgides ehituskeelualal asuda.

Ehituskeeluala oli tingitud detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud maantee kaitsevööndi

laiusest (50 m), mis käesoleval hetkel on väiksem (30 m) ehk siis planeeritav abihoone ei asuks

enam maantee kaitsevööndis.

Detailplaneeringuala ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja elamute ja

abihoonete ehitamine ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega juht. Detailplaneering on

üle 18 a tagasi kehtestatud eelkõige kruntimise ja juurdepääsutee määramise eesmärgil ning

planeeritud krundid on ka moodustatud. Ehitusõiguse realiseerimine detailplaneeringus etteantud

viisil (hoonestusalade asukohad, haljastus, ligipääsuteed) ei ole enam käesoleval ajaltulenevalt

kaitsealuste liikide levikust võimalik. Lisaks on detailplaneeringu ehituskeelualad näidatud

suurematena hetkel kehtivatest seadustest, planeeringualal on suuresti teostatud lageraie, mis

pärsib privaatsuse ja müra eesmärgil kõrghaljastuse nõudmise võimalikkust, detailplaneeringus

näidatud ligipääsuteede rajamine ei ole võimalik kaitsealuste taimeliikide olemasolust tingituna,

mida detailplaneeringu kehtestamise ajal veel inventeeritud ei olnud. Seega ei ole

detailplaneeringut võimalik kehtival viisil enam ellu viia ning tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada.

Tammeserva, Kuuse, Ladva, Männi, Tüve ja Juure katastriüksuste osas saab ehitusõiguse andmist

kaaluda koostöös KeA-ga lähtuvalt kaitsealuste taimeliikide levikust ning arvestades kehtivate

seaduste, üldplaneeringute ja kitsendustega.

PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS-is detailplaneeringu koostamisele

ettenähtud nõuetest. Samas on PlanS § 125 lõike 1 kohaselt detailplaneeringu koostamine nõutav

üldjuhul üksnes täiendava ehitusõiguse saamiseks. Käesoleval juhul soovitakse katastriüksuste

liitmist, mis ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega tegevus. Soovitakse küll abihoonet,

kuid alas, kus tegelikkuses detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik. Haldusmenetluse seaduse

§ 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tegemist on

haldusmenetluse printsiibiga, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral eelistada lihtsamat ja

asjaosalistele vähemkoormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam ja kulukam

menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks puudutatud

isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa Vallavolikogu

on seisukohal, et käesoleval juhul uue detailplaneeringu koostamine ei ole proportsionaalne

vahend eesmärgi saavutamiseks ja uue detailplaneeringu koostamine katastriüksuste liitmiseks ei

ole põhjendatud. Uue detailplaneeringu koostamine ei ole põhjendatud ka asjaolust, et valdav osa

planeeringualast on kaetud kaitsealuste taimeliikidega, mis suuresti piiravad võimalikku

ehitusõiguse määramist.

PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui planeeringu

koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Praegusel juhul on Männi ja Tüve katastriüksuste omanik avaldanud soovi detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamiseks. Vallavalitsus aga leiab, et põhjendatud on kogu detailplaneeringuala

kehtetuks tunnistamine, kuna kehtiva detailplaneeringu kohast lahendust ei ole võimalik ellu viia

tulenevalt kaitsealuste taimeliikide levikust alal. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise

kaalumisel on arvestatud olemasolevat olukorda, kehtiva detailplaneeringu ja üldplaneeringu

tingimusi, kavandatavat tegevust ning kaalutud on uue detailplaneeringu koostamise vajalikkust.

5

Tegevus vastab üldplaneeringule ja kuna kavandatava tegevuse (katastriüksuste liitmine ja

abihoone ehitamine) puhul ei ole tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega tegevusega,

siis ei näe kohaliku omavalitsuse üksus praegusel juhul vajadust kehtiva detailplaneeringu nõuetest

kinnipidamiseks, mistõttu on võimalik detailplaneering kehtetuks tunnistada.

Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist toimub ülalnimetatud alal maakasutus ja

ehitustegevus vastavalt kehtivatele seadustele ja kehtiva üldplaneeringu tingimustele, arvestades

ehitusseadustiku § 26 lõike 3 punkti 1 alusel piirkonnas väljakujunenud keskkonda ja piirkonna

hoonestuslaadi. Üldplaneeringu kohaselt ei ole tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega

alaga.

PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada

kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks PlanS § 127

lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Otsuse eelnõu saadeti planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele, piirinaabritele, KeA-le

ja Maa- ja Ruumiametile arvamuse andmiseks xx.11.2025 kirjaga nr xx. Kirjas määratud tähtajaks

arvamusi ei esitatud/esitati järgmised arvamused.

Otsuse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Päästeametile ja Transpordiametile xx.11.2025 kirjaga

nr xx. Eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.11.2025 kirjaga nr xx ja Transpordiamet

xx.11.2025 kirjaga nr xx.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise

menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost

isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud

kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks

tunnistamise tagajärgi isikutele, keda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine võib puudutada.

Arvestades kinnistu omaniku sooviavaldust, tutvunud materjalide ja menetlustoimingutega,

kaalunud põhjendusi ja tagajärgi, leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamine ei riiva naaberkinnistute omanike ja huvitatud isikute õigusi ja huve ega kahjusta

avalikke huve. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistu omanike ega

naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja muude normidega,

kehtivate detailplaneeringute asjakohasuse üle otsustamine on kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesanne.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Orissaare Vallavolikogu 14. augusti 2007. a otsusega nr 156 kehtestatud Raugu

külas Tammeääre katastriüksuse detailplaneering kehtetuks (asendiskeem lisatud).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Menetlusosalised

Vastavalt nimekirjale

07.11.2025 nr 5-2/6246-1

Raugu külas Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse

eelnõu esitamine arvamuse andmiseks

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitab Saaremaa Vallavalitsus arvamuse andmiseks

Raugu külas Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

(vt Lisa).

Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine ehitusõigusega kruntideks pereelamute

tarbeks; katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine;

juurdepääsuteede ja tehnovõrkude lahendamine.

Saaremaa Vallavalitsusele esitati taotlus Raugu külas Tammeääre katastriüksuse

detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks Männi (katastritunnus 55001:001:0514) ja

Tüve (katastritunnus 55001:001:0512) katastriüksuste osas. Detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise taotlus tehti kahe katastriüksuse osas, kuid käesoleva kirja lisas toodud eelnõus on

välja toodud asjaolud, mistõttu on põhjendatud terve detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.

Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringu materjalid on

kättesaadavad: https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/550-21/.

Teil on võimalus otsuse eelnõu kohta avaldada arvamust 30 päeva jooksul e-posti teel aadressil

[email protected] või postiaadressil Tallinna 10, Kuressaare 93819. Kui Te nimetatud

tähtajaks käesolevale kirjale ei vasta ega tähtaega ei pikenda, loeb Saaremaa Vallavalitsus, et Te

ei soovi arvamust avaldada ja Teil puuduvad vastuväited detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

2

Lisad:

1. Lisa 1. Planeeringuala

2. Raugu külas Tammeääre katastriüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]