Anne loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

From: <[email protected]> Sent: 10/13/2025 11:23:47 AM To: <[email protected]>, "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Anne loodusala kaitsekorralduskava avalikustamine

Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Anne loodusala kaitsekorralduskava avalikustamine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.10.2025 14:19 numbriga 7-2/25/19675.

Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee

KOR R A L D U S

06. november 2025 nr 1-3/25/367

Anne loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan „Anne loodusala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu Linnavalitsus, Kliimaministeerium

Kaidi Erik

projekti vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Anne loodusala kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 6.11.2025 korraldusega nr 1-3/25/367

2

SISUKORD

1. ALA ISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 5 1.1 Uuritus................................................................................................................................... 5

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................ 6 2.1 Liigid..................................................................................................................................... 6

3. MÕJUTEGURID, MEETMED JA TEGEVUSED ..................................................................... 9

4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED .......................................... 10 4.1. Püsiksannika, suure käopõlle ja vööthuul-sõrmkäpa inventeerimine............................................... 12 4.2. Taimede kordusinventuur ........................................................................................................... 12 4.3. Võõrliikide tõrje......................................................................................................................... 12 4.4. Niitmine .................................................................................................................................... 13 4.5. Võsa eemaldamine ja kujundusraied ............................................................................................ 13 4.6. Veerežiimi taastamine ................................................................................................................ 13 4.7. Kaitseala tähiste ja infotahvlite hooldamine ................................................................................. 13 4.8. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja tulemuslikkuse hindamine ...................................... 14 4.9. Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine ................................................................................. 14

5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ....................................................................................... 14

6. KÜLASTUSKORRALDUS ...................................................................................................... 16

3

Eessõna

Kaitsekorralduskava on koostatud vastavalt määrusele „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse vähemalt

iga 12 aasta tagant (vaadatakse üle eesmärgid ja tegevused), kuid põhjendatud juhtudel uuendatakse kava ka varem (väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest). Alale on koostatud varasemalt Anne looduskaitseala kaitsekorralduskava

2015‒2024, mis hõlmas nii siseriiklikku kaitstavat ala kui ka rahvusvahelise tähtsusega Anne loodusala.

Kava sisaldab ala üldiseloomustust, alal leiduvate loodusväärtuste kaitse-eesmärke, mõjutegureid, vajalikke kaitsemeetmeid ja kaitsekorralduslikke tegevusi, tulemuslikkuse hindamist, ala ja selle

väärtuste tutvustamist ning külastuskorraldust.

Kava koostamist koordineeris Kaidi Erik. Kavale oodati ettepanekuid 13.‒27.10.2025. Kuna Anne

loodusala peamised maaomanikud on Tartu linn ja Riigimetsa Majandamise Keskus, siis kava

koostamisel avalikke kaasamiskoosolekuid ei toimunud. Kava avalikustamise perioodil ettepanekuid

ega kommentaare ei esitatud.

Kava juures on tegevuste ja kaitse-eesmärkide kaardikihid, mis on tab formaadis.

4

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

Elupaigatüüp – elupaik, mis vastan loodusdirektiivi I lisas nimetatud tüübile FRV (favourable reference value) – soodne võrdlusväärtus. Nii levila kui ka pindala soodsa või

ebasoodsa seisundi kindlakstegemiseks on vaja kehtestada neile parameetritele künnisväärtused. Neid künnisväärtusi nimetatakse soodsateks võrdlusväärtusteks

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine – kaitsekorralduse tõhususe analüüsimine vastavalt

kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise metoodikale, mille eesmärk on hinnata, kas looduskaitse meetmed tagavad alapõhiste kaitse-eesmärkide täitmise ja väärtuste seisundi

paranemise

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) KAUR – Keskkonnaagentuur

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus LKA – looduskaitseala

LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala) LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

Mõjutegur (impact) – ohutegur + survetegur Ohutegur (threat) – kaitseväärtuse soodsa seisundi säilimist või saavutamist mõjutada võiv tegur (mõju

veel ei ole, aga võib tekkida) PEP – püsielupaik

PV – piiranguvöönd

Pärandniit – poollooduslik kooslus looduskaitseseaduse mõistes RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF (standard data form) – Natura standardandmebaas ehk standardne andmevorm

Seisundi parandamine – arvestatava looduskaitselise seisundiga (C) elupaikade seisundi parandamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

SKV – sihtkaitsevöönd

Survetegur (pressure) – kaitseväärtuse soodsa seisundi säilimist või saavutamist mõjutav positiivne või negatiivne tegur (näiteks intensiivne maakasutus, reostuskoormus, häiringud , karjatamine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks; looduslik areng)

Taasloomine – SKV-s potentsiaalsetest elupaigatüüpidest elupaigatüüpide loomine aastaks 2050

(pärandniitude puhul elupaigatüüpide juurde loomine, nt kultuurniidust elupaigatüübiks) Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaigatüüpide

taastamisega (näiteks pärandniidud, sood)

Tulemuslikkuse hindamine – kavaga ettenähtud tegevuste täitmise kontroll

5

1. ALA ISELOOMUSTUS

Ala nimi Anne loodusala (EE0080310), pindala 15,8 ha

Alal asuv kaitstav ala Anne looduskaitseala (KLO1000286), pindala 15,8 ha

Asukoht ja piirid Maa-ja Ruumiameti kaardirakendus

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse määrus „Anne looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Kaitseväärtuste paiknemine Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Maaomand Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Kõlvikuline jaotus Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Kaitseala asub Tartu linnas ja moodustab osa endisest laiaulatuslikust lammisoost. Seepärast on kaitsealal valdavateks turvastunud ja madalsoomullad.

Maastikuliselt kaitsealal iseseisvat väärtust ei ole, kuid see on kahtlemata oluline osa Emajõe ürgoru maastikulisest tervikust ja omab suurt tähtsust linna tingimustes säilinud loodusmaastikuna. Anne looduskaitseala asub Idaringtee ääres ja sellel on suur kasutuskoormus linnaelanike poolt. Kaitseala loodi

I ja III kaitsekategooria taimeliikide kaitseks, samuti on ala kasutatud arenduspiirkondadest kaitsealuste taimede ümberistutamiseks. Oluline on jätkata taimeliikide seiret ja taimede kasvukohaks olevate niitude hooldamist.

1.1. Uuritus

Järgnev ülevaade koondab ajavahemikus 2015‒2025 valminud/käimasolevad uuringuid, inventuure, projekte ja seireid. Tabel 1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Inventuuri/

uuringu nimi Tüüp

Inventeeritav/

uuritav väärtus Aasta

Inventuuri/

uuringu läbiviija Märkused

Hariliku kobarpea kaitse tegevuskava koostamine koos liigi leviku, seisundi ja kasvukohtades vajalike hooldustööde kaardistamisega

Inventuur Soontaimed

2021 Eesti Maaülikool Töö oli vajalik liigi tegevuskava koostamiseks. Inventeeriti kõik kasvukohad Anne looduskaitsealal.

6

Inventuuri/

uuringu nimi Tüüp

Inventeeritav/

uuritav väärtus Aasta

Inventuuri/

uuringu läbiviija Märkused

Pehme koeratubaka Logina leiukoha inventuur ja võõrliikide kaardistamine valitud püsielupaikades

Inventuur Soontaimed

2024 MTÜ Mõtsavana

Anne LKA-l kaardistati pehme koeratubaka leiukohas kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja teiste võõrtaimeliikide levik ning anti soovitused võõrliikide tõrjumiseks. Võõrliikidest leiti peamiselt kanada kuldvitsa (Solidago canadensis), aga ka punast leedrit (Sambucus racemosa), saksa viirpuud (Crataegus alemanniensis), karvast viirpuud (Crataegus submollis), haralist ploomipuud (Prunus cerasifera) ja saarvahtrat (Acer negundo).

Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke valitud kasvukohtade inventuur, II osa

Inventuur Soontaimed

2025 MTÜ Mõtsavana

Kontrolliti mägi-piimputke (Peucedanum oreoselinum) esinemist, arvukust ja seisundit PlutoF leiukohapunktides Anne LKA-l.

Tabel 2. Kaitse-eesmärkidega seotud riiklik seire1

Seirejaama nimi ja

kood Seiratav väärtus Märkused

Anne (SJA1997000) Anne kaitseala (SJA6672000)

Soontaimed Kaitstavate soontaimede liigiseire 2015 ja 2016 (harilik kobarpea) Hinnang 2015 ja 2016: Populatsioon on pikka aega kestnud kehvade tingimuste tõttu hääbumas (kuivuse jm tegurite koosmõjust tingitult). Mitmeid aastaid domineerivad teised kõrgekasvulised taimed ja lisaks söövad taimi teod. Otseseid tõhusaid meetmeid, et antud kasvukohta veel sobivaks muuta, arvatavasti enam ei olegi, lisaks on ala ka liiga kuiv. Kaitstavate soontaimede liigiseire: luhad ja soostunud niidud 2017 (aasnelk) Hinnang 2017: Keskmine. Taimed kasvavad vähestes kohtades, kuid kohati võsusid pundis ohtralt. Loendati 6 hajusat kogumikku niiduala piires. Niita. Vajadusel freesida kännud (kui segab niitmist). Tingimata hein ka alalt koristada. Niitmisel võiks olla igal viiendal aastal puhkeaasta. Alternatiivhooldus ‒ karjatamine.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID 2.1. Liigid

Anne loodusala kaitse-eesmärgiks on harilik kobarpea (Ligularia sibirica) ja emaputk (Angelica palustris). Lisaks harilikule kobarpeale ja emaputkele, on siseriikliku Anne looduskaitseala kaitse-eesmärgiks seatud veel värvi-paskhein (Serratula tinctoria), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum),

1 Andmed Keskkonnaseire infosüsteemist (https://kese.envir.ee/)

7

püsiksannikas (Swertia perennis), suur käopõll (Listera ovata) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Loodusalal on EELISe järgi 2025. aasta oktoobri seisuga registreeritud 14 kaitsealust taimeliiki. Kõiki kaitsealuseid liike ei ole seatud ala kaitse-eesmärkideks, kuid samas puuduvad alalt andmed ja registrikanded kahe kaitse-eesmärgiks seatud liigi kohta – püsiksannikas ja vööthuul-sõrmkäpp, mille tõttu tuleb kaaluda nende eemaldamist

looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgast. Lisaks on alale ümberistutatud aasnelki (Dianthus superbus), millel on elujõuline populatsioon ja halli käppa (Orchis militaris).

Tabel 3. Liikide kaitse-eesmärgid

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (ja h/ei) – on või ei ole

loodusala kaitse-eesmärk 3 Veeru täisnimi: Panus FRV-sse/soodsasse seisundisse. Numbrid näitavad, milline on osakaal selle liigi kaitse tegevuskavade soodsast seisundist. 4 Kasutatavad ühikud: isendite arv (rändajad (r), talvitujad (t), isased – metsis (kukke)), paaride arv (p), taimede arv (õitsvad varred, võrsed), puhmikute arv (taimed),

elupaiga/kasvukoha suurus (ha), asustatud puud/kivid (samblad, samblikud, lendorav), asustustihedus (ha 2, linnuatlases), atlase ruutude arv (liigi esinemine), leiukohtade arv 5 Eesti punase nimestiku 2019. aasta hindamise järgi 6 Hariliku kobarpea (Ligularia sibirica) kaitse tegevuskava. Kinnitatud 2023. aastal.

Kaitseväärtus2

Kava koostamisel olemasolevad andmed

Kaitse eesmärk Panus

(%)3 Märkused

Populatsiooni

suurus (täpne

suurus/elupaiga

pindala)

Ühik4 Andmekvaliteet

Natura loodusala eesmärgid

harilik kobarpea

(Ligularia sibirica)

Ohualdis (VU)5 LKS – I, KE – jah, LoD – II, LoA – jah

1/0,23 Puhmik/ha täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

0,017 Liigile on koostatud tegevuskava.6 Kasvukoht on kobarpeale juba üsna pikka aega olnud ebasoodne, peamiselt varasema kuivendamise, aga ka teiste kõrgekasvuliste taimeliikide pealetungi tõttu. Oluline on hooldamine, sh kõrgekasvuliste rohttaimede varajane niitmine, mis pärsib nende arengut.

emaputk (Angelica

palustris)

Ohulähedane (NT) LKS – II, KE – ei, LoD – II, LoA – jah

451/0,7 Taimede arv/ha

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

0,016 Lisada LKA kaitse-eesmärgiks.

Panus % arvutatud „Mägi-piimputke

(Peucedanum oreoselinum), ahtalehise

kareputke (Laserpitium prutenicum) ja

emaputke (Angelica palustris) kaitse

tegevuskava” eelnõu 2025 järgi

8

7 Püsiksannika (Swertia perennis) kaitse tegevuskava . Kinnitatud 2021. aastal.

Siseriiklikud eesmärgid

püsiksannikas (Swertia

perennis)

Ohualdis (VU) LKS – I, KE – jah, LoD – ei, LoA ‒ ei

x x ebapiisavad või puuduvad andmed

• muu

- Liigile on koostatud tegevuskava7. EELISes andmed puuduvad ja ei ole võimalik eesmärki seada. Samuti pole tegevuskavas Anne LKA mainitud kui võimalikku taime kasvukohta. Kaaluda kaitse-eesmärkide seast eemaldamist. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna puuduvad liigi leiukohad loodusalal.

suur käopõll (Listera ovata)

Soodsas seisundis (LC) LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA ‒ ei

2/0,2 Taimede

arv/ha

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

- Kaardistatud 2025. aastal. Vajalik suurem inventuur. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna puudub liigi tegevuskava.

vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii) Soodsas seisundis (LC) LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA ‒ ei

x x ebapiisavad või puuduvad andmed

• muu

- EELISes andmed puuduvad ja ei ole võimalik eesmärki seada. Kaaluda kaitse-eesmärkide seast eemaldamist. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna puuduvad liigi leiukohad loodusalal.

värvi-paskhein

(Serratula tinctoria)

Väljasuremisohus (EN) LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA ‒ ei

4,2 ha täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

- Elujõuline populatsioon. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna puudub liigi tegevuskava.

ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum)

Soodsas seisundis (LC) LKS – III, KE – jah, LoD – ei, LoA ‒ ei

7,9 ha täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

- Elujõuline populatsioon. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna puudub liigi tegevuskava.

Muu

9

3. MÕJUTEGURID, MEETMED JA TEGEVUSED

Tabel 4. Mõjutegurid, meetmed ja tegevused

Väärtus Mõjutegur Kood Olulisus10 Paiknemine11 Meede Kood Tegevuse

tüüp Märkused

Kõik

liigid

Hoolduse lakkamine

PA05

tähtis sees Niitmise ja karjatamise säilitamine MA03 liigi elupaiga hooldustöö

Vajalik regulaarne niitmine koos heina äraveoga ja võsa eemaldamine

8 Kuiva kasvukoha taimede kaitse tegevuskava. Kinnitatud 2017. aastal. 9 Pehme koeratubaka (Crepis mollis) kaitse tegevuskava . Kinnitatud 2022. aastal. 10 Olulisuse liigitus: tähtis, keskmise tähtsusega, vähetähtis 11 Paiknemise määramisel on arvestatud, kas mõju on loodusala sisene, väline, mõlemad.

aasnelk (Dianthus superbus)

Ohualdis (VU) LKS – II, KE – ei, LoD – ei, LoA ‒ ei

0,8 ha täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

- Liigile on koostatud tegevuskava8. Ei ole kaitse-eesmärk, aga on märkimisväärne liik, kuna teda on sinna ümberistutatud. Kaaluda kaitse- eesmärgiks lisamist. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna liigi tegevuskavas pole seatud arvulisi (pindala või isendid) eesmärke.

pehme koeratubakas

(Crepis mollis) Väljasuremisohus (EN)LKS – II, KE – ei, LoD – ei, LoA ‒ ei

0,8 ha täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

• vältida halvenemist

• parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

- Liigile on koostatud tegevuskava9. Ei ole kaitse-eesmärk, aga on märkimisväärne liik, kuna teda on sinna ümberistutatud. Kaaluda kaitse- eesmärgiks lisamist. Panuse % ei ole võimalik hinnata, kuna liigi tegevuskavas pole seatud arvulisi (pindala või isendid) eesmärke.

10

Väärtus Mõjutegur Kood Olulisus10 Paiknemine11 Meede Kood Tegevuse

tüüp Märkused

Põllumajandusmaaks kuivendamine

PA22

keskmise tähtsusega

sees ja väljas Reguleerida põllumajanduslikku kuivendamist ja veevõttu (sh kuivendatud või hüdroloogiliselt muudetud elupaikade taastamine)

MA13 koosluse taastamistöö

Kaaluda kraavide sulgemist

EL tähtsusega probleemsed invasiivsed võõrliigid

PI01

keskmise tähtsusega

sees ja väljas Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide majandamine, tõrje või likvideerimine

MI02 probleemliigi tõrje

Peamine probleem kanada kuldvits, aga ka muud liigid.

4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED Kavandatud kaitsekorralduslikke tegevuste tabelisse on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tegevused on planeeritud 12 aasta peale. Täiendavad selgitused tegevustele asuvad pärast tabelit.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva surveteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele

(infotahvlid, külastustaristu). Tabel 5. Kavandatud kaitsekorralduslikud tegevused Nr Tegevuse nimetus Maht Ühik Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

4.1 Püsiksannika, suure käopõlle ja vööthuul-sõrmkäpa inventeerimine

15,8 ha inventuur KeA I 2027

4.2 Taimede kordusinventuur 15,8 ha inventuur KeA I 2035

4.3 Elupaigatüüpide inventuur 15,8 ha inventuur KeA I 2026

11

Nr Tegevuse nimetus Maht Ühik Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.4 Võõrliikide tõrje 9,9 ha probleemliigi tõrje KeA, RMK, KOV

I Igal aastal

4.5. Niitmine 9,9 ha liigi elupaiga hooldustöö RMK, KOV I Igal aastal

4.6. Võsa eemaldamine ja kujundusraied 2,7 ha liigi elupaiga taastamistöö RMK, KOV II Üle aasta vajadusel

4.7. Veerežiimi taastamine 0,8 km koosluse taastamistöö RMK, KOV II 2026, 2027

Taristu, tehnika ja loomad

4.8. Kaitseala tähiste (11 tk) ja infotahvlite (2 tk) hooldamine

13 tk tähiste hooldamine RMK III Igal aastal

Kavad, eeskirjad

4.9. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja tulemuslikkuse hindamine

tegevuskava

KeA I 1x 12 aasta jooksul

4.10. Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2028

4.1. Püsiksannika, suure käopõlle ja vööthuul-sõrmkäpa inventeerimine

Anne LKA-l on mitmeid kaitse-eesmärgina nimetatud liike, kelle kohta registreeritud andmed

puuduvad. Need on püsiksannikas ja vööthuul-sõrmkäpp. Kuigi suur käopõll kaardistati ühes kohas 2025. aastal, siis tuleb teiste kasvukohtade väljaselgitamiseks liik samuti inventeerida. Liikide

esinemine ja arvukus tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul välja selgitada, et hinnata nende seisundit ja vajadusel eemaldada liigid kaitse-eesmärkide hulgast.

4.2. Taimede kordusinventuur

Kaitsekorraldusperioodi teises pooles inventeerida vajadusel uuesti kaitse-eesmärgiks olevad taimeliigid – harilik kobarpea, emaputk, värvi-paskhein ja ahtalehine ängelhein – ja teha kindlaks nende arvukus, levik ja seisund. Kaitsekorra muutmisel inventeerida ka aasnelk ja pehme

koeratubakas.

4.3. Elupaigatüüpide inventuur

Kaitsekorraldusperioodi alguses täpsustada niidu elupaigatüübi 6430 esinemine ja seisund ning

inventeerida elupaigatüüpideks kaardistamata alasid.

4.4. Võõrliikide tõrje

Anne LoA-l tehti pehme koeratubaka kasvukohas võõrliikide inventuur (vt tabel 1). Töö tulemusi ja

soovitusi saab üldistada kogu loodusalale. Kaks kõige olulisemat võõrliiki on kanada kuldvits (Solidago canadensis) ja punane leeder (Sambucus racemosa).

Juhised võõrliikide tõrjumiseks Anne LoA-l: Kanada kuldvitsa ohjamisel arvestatava mõju saavutamiseks tuleb niita järgmised kolm aastat kogu

niiduala või vähemalt Anne sihtkaitsevöönd. Kanada kuldvitsa soovitatavateks tõrjemeetoditeks on niitmine, mille võib niitmiseks keerulistes kohtades (näiteks võsastikes) või üksikute kogumike puhul

asendada käsitsi lõikamise või võsude väljakitkumisega. Esimesel aastal tuleb taimed maha niita kolm korda suve jooksul – esimesel korral varsti pärast tärkamist mai viimasel või juuni esimesel dekaadil, teisel korral vahetult enne liigiomase õitsemisaja

algust orienteeruvalt juuli esimesel dekaadil ja kolmandal korral kuu kuni poolteist pärast eelmist niitmist, hiljemalt augusti viimasel dekaadil. Ettenähtud tulemus esimese aasta 1. oktoobriks: alal ei

ole ühtegi õitsevat või õitsenud kanada kuldvitsa võsu ja mitteõitsevad võsud pole kõrgemad kui 25 cm. Järgmisel kahel aastal tuleb niita kaks korda suve jooksul – esimesel korral vahetult enne õitsemisaja

algust orienteeruvalt juuli esimesel dekaadil ja teisel korral neli kuni viis nädalat pärast esimest niidet, orienteeruvalt augusti teisel dekaadil. Niidetud taimed tuleb kokku koguda ja alalt eemaldada. Kui

alalt leitakse pärast niitmist õitsvaid võsusid, tuleb tsüklit alustada algusest, st niita järgmisel aastal uuesti kolm korda. Ettenähtud tulemus teise aasta 1. oktoobriks: alal ei ole ühtegi õitsevat või õitsenud kanada kuldvitsa võsu ja mitteõitsevad võsud pole kõrgemad kui 40 cm. Eeldatav tulemus

kolmanda niitmisaasta 1. oktoobriks – niidetud alal pole võimalik tuvastada kanada kuldvitsa võsusid, kogumike senistes asukohtades on rohustu asendunud pärismaiste liikidega.

Kolmanda aasta sügisel tuleb tõrje tulemuslikkust hinnata ning otsustada, kas ja millise sagedusega peab tõrjet jätkama ning millised on kaitse-eesmärgiks olevate liikide soodsate kasvutingimuste säilimiseks vajalikud hooldusmeetmed.

Punase leedri taimed tuleb maha raiuda augustis või septembris enne viljade valmimist. Raiutult järgata lühemaks, jätta hunnikutesse kuivama, põletada põõsaste alustel mõned kuud hiljem

ajavahemikul jaanuarist märtsini. Tekkinud kännuvõsud eemaldada kolme järgmise aasta augustis.

13

4.5. Niitmine

Niitmise eesmärk on soodustada kaitse-eesmärgiks olevate liikide seemnelist paljunemist,

parandades ja säilitades soodsaid valgus-ja ruumitingimusi. Kaitse-eesmärgiks seatud liikide soodsa seisundi hoidmiseks on vajalik jätkuvalt niite regulaarselt hooldada. Kuigi kaitse-eesmärgiks olevate

liikide seemned valmivad hilja, st mitte enne septembri algust, ei ole vaid hilise niitmisega võimalik saavutada ega soodustada liigirikka koosluse säilimist ega pidurdada võõrliikide kasvu. Seetõttu on soovitav niita ka korra kevadel – mai teisel poolel/juuni esimesel dekaadil12 . Niide tuleb kokku

koguda ja alalt eemaldada.

Eelmisel kaitsekorralduslikul perioodil (2015‒2024) tehtud tööd: 1. 2017. a – raadati kuivale niidule kasvanud männik, hariliku kobarpea kasvukohas harvendati

puude ja põõsaste liituvust ning viimases etapis hekseldati kogu alal rohustu.

2. 2019. a –freesiti kännud, koondati üksikud suured kivid, koristati murdunud puid ja oksi ning tõrjuti arenenud juure- ja kännuvõsud.

3. 2020. a – kujundati ala põhjaosas olevast jäätmaast pinnase- ja ehitusjäätmete hunnikute likvideerimisega kaitsealuste taimede kasvuks sobiv ala, mida tulevikus on kergem hooldada.

4. 2020. a – koguti niidutaimede seemneid kaitseala lõunaosast ja külvati need kaitseala

põhjaserva ja läänepoolsele niiduosale. 5. 2024. a – eemaldati võsa kaitseala põhjaosas ja pärast seda niideti.

6. 2025. a – kaitseala põhjaosas niitmine. Niitmise aeg varieerub, osadel aastatel suve alguses ja teisel suve lõpus-sügisel. 2025. a niideti ajavahemikus 20. mai‒10. juuni.

7. 2025. a – hariliku kobarpea kasvukoha niitmine.

4.6. Võsa eemaldamine ja kujundusraied

Kaitsealuste taimede jaoks tuleb puistu optimaalse hõreduse tagamiseks vastavalt vajadusele osa alusmetsa eemaldada ja teostada võsaraiet, samuti on vajalik puistut nõrga väljaraiekraadiga

harvendada eelkõige skv lääneservas. Välja raiuda tuleb valdavalt kasvus allajäänud või puistu II rindes kasvavaid nende puuliikide puid, mis raiejärgselt ei põhjusta tugevat vegetatiivset uuendust

kännu- või juurevõsudest. Piiranguvööndisse jäävas metsaosas on vajalik samuti hõrendada alusmetsa ja teostada harvendusraiet. Samuti on pv põhjaosas ja lääneosas kaitsealuste taimede jaoks vajalik võsatõrje, et niiduala ei hakkaks uuesti kinni kasvama. Töid teha vastavalt vajadusele. Kõiki

raieid tuleb teha kindlasti külmunud pinnasel, sest vastasel korral kahjustatakse kaitsealuseid taimi. Raiutud puitmaterjal, sh oksad, peab alalt koristama.

4.7. Veerežiimi taastamine

Lisaks hoolduse lakkamisele on üks olulisemaid põhjuseid liikide kasvukohtade halvenemisel kuivendamine. Stabiilsema hüdroloogilise režiimi tagamiseks annab toimivate kuivenduskraavide

sulgemine, seega kaaluda kaitsealal asuvate kraavide sulgemist. Kuna tegu on linnas asuva kaitsealaga, siis tuleb välja selgitada, kas on võimalik veerežiimi muuta looduslähedasemaks, kahjustamata sealjuures kaitstavalt alalt välja jäävaid kinnistuid, sh Idaringteed ja sellega seotud

taristut. Veerežiimi taastamise järgselt on võimalik kaaluda hariliku kobarpea tugiasustamist kaitsealale.

4.8. Kaitseala tähiste ja infotahvlite hooldamine

Tegevus on vajalik inimeste teavitamiseks kaitstavale alale jõudmisest. Kaitstavate loodusobjektide tähistamist reguleerib keskkonnaministri 3.06.2004. a määrus nr 65 „Kaitstava loodusobjekti

12 Mägi-piimputke (Peucedanum oreoselinum), ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) ja emaputke (Angelica

palustris) kaitse tegevuskava eelnõu, 2025

14

tähistamise kord ja tähised”.13 Kaitseala on kava koostamise hetkel hästi tähistatud. Anne LKA-l on olemas tähised ja vahepealse aja jooksul on kaitstavate loodusobjektide tähistamise põhimõtted seoses nutiseadmete leviku ja arenguga tunduvalt leebemaks muutunud. Tähiste paigaldamise

eesmärk ei ole enam kaitstava ala piiri täpne märkimine looduses, vaid kaitstavale alale sattunule info edastamine kaitstava loodusobjekti piirkonda jõudmisest. Maaomanikele on neile vajalikus osas

piirid üldjuhul teada ning lisaks saab piire vaadata Maa- ja Ruumiameti veebilehelt, RMK rakendusest või mujalt, kasutades selleks endale meelepäraseid tänapäevaseid abivahendeid. Tähiste asukohad on toodud Maa- ja Ruumiameti „Looduses liikuja” kaardirakenduses 14 . Antud

kaardirakendus on kava koostamise ajal (oktoober 2025) veel ametkondlikus kasutuses. Tähiste seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida, neid hooldada ning vajadusel asendada kulunud, lõhutud

või amortiseerunud tähis uuega. Oluline on uusi tähiseid paigaldada suuremate teede ja käidavamate kohtade äärde.

4.9. Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse iga 12 aasta tagant (vaadatakse üle eesmärgid ja tegevused), kuid põhjendatud juhtudel uuendatakse kava ka varem (väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest). Tulemuslikkuse hindamine ehk kaitsekorralduskava tegevuste täitmise analüüs tehakse samuti iga 12 aasta tagant, kui toimub regulaarne tegevuste ülevaatamine. Hindamise

aluseks tuleb võtta ptk 4 tabel 5 tegevuste nimekiri. 4.10. Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine

Kuna kaitsealalt puuduvad andmed kolme Anne LKA kaitse-eesmärgiks seatud liigi kohta –

püsiksannikas, vööthuul-sõrmkäpp ja suur käopõll – tuleb need liigid pärast inventuuri kaitse- eeskirjast eemaldada. Kaaluda ka muude, alal laiemalt levinud liikide nagu aasnelk ja pehme- koeratubakas looduskaitseala kaitse-eesmärgiks seadmist. Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks tuleb

lisada loodusala eesmärk emaputk.

5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kaitsekorralduskava eelmise kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamine keskendub

kaitsekorralduslike tegevuste täitmise analüüsile, mida tehakse 12-aastase intervalliga. Vajadusel, kui toimub kava uuendamine või muutmine enne regulaarset ülevaatamist, mille käigus uuendatakse

tegevuste tabelit, tuleb läbi viia ka eelmise kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamine. Eelmise kava kaitsekorralduslike tegevuste tulemuslikkuse hindamine koos täpsemate kommentaaridega on tabelis 6 (KKK 2015-2024, tabel 4 järgi).

Kaitse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt Euroopa Liidu rahastuse toel valminud Eesti jaoks

kohandatud loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamise metoodikale ja selle eesmärk on hinnata laiemalt, kas looduskaitse meetmed tagavad alapõhiste kaitse-eesmärkide täitmise ja kaitseväärtuste seisundi paranemise 15 . Vastav hindamine tehakse eraldi. Käesoleva

kaitsekorralduskava koostamise ajaks ei ole Anne looduskaitseala tulemuslikkuse hindamist eespool viidatud metoodika alusel läbi viidud. Tabelis 7 on eelmise kava kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamiseks esitatud näitajad (KKK 2015-2024, tabel 5 järgi) ja nende tulemused.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018?leiaKehtiv 14 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kylastustaristu 15 Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis. Kättesaadav: Bioloogilise

mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis | Keskkonnaamet

15

Tabel 6. Perioodi 2015‒2024 kaitsekorralduslike tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Tegevuse nimetus Täitmise ulatus Märkused

Inventuurid, seired, uuringud

Kobarpea, aasnelgi ja pehme koeratubaka seire

Tehtud Kobarpea seiret tehti 2016. aastani, pärast seda tehti seiret 2022. aastal ühes punktis, mille alusel antud koht arhiveeriti. Kuna metoodika muutus 2017. aastal, siis Anne LKA kobarpead enam regulaarselt ei seirata. Aasnelgi seire on juhuvalimiga toimunud.

III kaitsekategooria liikide ja elupaigatüübi 6430 seire

Tehtud Värvi-paskheina osasid kasvukohti on inventeeritud 2022. ja 2023. aastal, ahtalehise ängelheina kohta 2021. aastal. Suurt käopõlle ja vööthuul-sõrmkäppa pole KKK perioodi jooksul alalt uuesti leitud.

Hooldus, taastamine ja ohjamine

Kujundusraied ja poolloodusliku koosluse taastamine (4,5 ha)

Kõik või enamik (≥90%) hooldust vajavate koosluste pindalast on hooldusesse võetud

Tehtud tööd on peatükis 4.5.

Niitmine (8,3 ha a 185 eur/ha) Üle poole (50-90%) hooldusest vajavate koosluste pindalast on hooldusesse võetud

Tehtud tööd on peatükis 4.5.

Taristu, tehnika ja loomad

Infotahvlite rajamine (2 tk) Tehtud Infotahvlid paigaldati 2025. aasta kevadel.

Tähiste hooldamine (13 tk) Tehtud Tähiste hooldus toimub jooksvalt.

Kavad, eeskirjad

Kaitsekorralduskava uuendamine

Pooleli Kava kinnitatakse 2025. aastal.

Kaitse-eeskirja muutmine Pooleli Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse loodusala eesmärk emaputk.

Tabel 7. Perioodi 2015‒2024 kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus Tulemus 2025. a seisuga

1 harilik kobarpea

Arvukus/ pindala

5 gen is/0,17 ha

9 gen is/0,17 ha

1 puhmik/0,23 ha

2 pehme koeratubakas

Arvukus/ pindala

23 is/0,87 ha 30 is/0,87 ha

2017. aastal oli 28 is, kuid 2022. aastal 0 is. 0,87 ha (2025. a)

3 aasnelk Pindala 0,53 ha 0,53 ha 0,85 ha

4 ahtalehine ängelhein

Pindala 3,15 ha 3,15 ha 7,9 ha

5 emaputk Pindala 3,91 ha 3,91 ha 0,79 ha

6 värvi- paskhein

Pindala 1,75 ha 1,75 ha 4,2 ha

7 siberi võhumõõk

Pindala 0,22 ha 0,22 ha 0,16 ha

16

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus Tulemus 2025. a seisuga

8 6430 Pindala ja seisund

2,6 ha / C 2,6 ha / C Pindala ei ole vähenenud

2,6 / C

9 hooldatud niiduala kogupindala

Pindala 8,3 ha 8,3 ha Pindala ei ole vähenenud

1,94 ha

6. KÜLASTUSKORRALDUS Kaitseala on oma linnalähedase asukoha tõttu suure külastuskoormusega, ala läbib mitmeid isetekkelisi radu, sealhulgas ka rattarajad koos takistustega. Infotahvlid paigaldati 2025. aastal käidavamate teede äärde ning tahvlid annavad infot ala väärtuste ja käitumisjuhiste kohta.

Spetsiaalseid rajatisi – lõkke- ja puhkekohad, matkarajad vms ei ole kavas rajada, kuna ala on üpris väike ja see suurendaks kaitseala külastatavust veelgi. Anne looduskaitseala on tähistatud 11 tähisega

ja nende asukohad on toodud Maa- ja Ruumiameti „Looduses liikuja” kaardirakenduses.

17

Joonis 1. Kaardipilt MaRu kaardirakendusest. Rohelised lipukesed tähistavad piiritähiste asukohti ja ümmargused nupud infotahvlite asukohti. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025