| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.5.1/1 |
| Registreeritud | 07.11.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.5.1 |
| Sari | Haapsalu linna tervikkava ja sellega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haapsalu linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Haapsalu linnavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tervikkava koostamise kavatsus Haapsalu linnas
Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Haapsalu linnas riigimetsa tervikkava koostamist.
Tervikkava osaks on ka RMK kogukonnaalade metsatööde plaanid.
Haapsalu linnas on üldplaneering kehtestatud 27.09.2024 . Üldplaneeringu peatükk 3.2.6.
Kõrgendatud avaliku huviga alad täpsustab valla piires asuvad väärtuslikud metsapiirkonnad ning
sätestab tingimused nendel aladel metsade majandamiseks. Et ühtlustada mõisted erinevate
omavalistuste üldplaneeringutes, oleme Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt sellised
alad nimetanud kogukonnaaladeks.
Haapsalu linna Üldplaneeringus p.3.2.6. tingimused väärtuslike metsaalade majandamiseks
Üldplaneeringu kehtestamise järgselt koostatakse KAH aladele metsade majandamise kava või
uuendatakse juba olemasolevat kava.
Kavas kaalutakse raiete kavandamisel muuhulgas ka üldplaneeringu maakasutustingimustest
lähtuvalt metsamaastike kultuurilis-ajaloolist väärtust, esteetilist väärtust, looduslikku
väärtust, identiteediväärtust ja puhkeväärtust. KAH metsade majandamise kava ja selle
muudatused kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega enne metsateatiste esitamist.
Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik
elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid
jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
KAH aladel on lageraie metsa uuendamiseks keelatud, v.a metsakahjustuse korral ja
põhjendatud vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise
tagamiseks. Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade
jt loodus- ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandid lepitakse kokku KAH alade metsade
majandamise kavas. Vaidluste osas lageraiete lubamise vajaduse küsimuses kaasab
linnavalitsus kavas tehtud ettepanekutele hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle
ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga
metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab väärtustele, milleks KAH
ala moodustati.
Raied tuleb planeerida selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
Metsa väljaveoteedena ja uute väljaveoteede rajamiseks tuleb kasutada valdavalt
olemasolevaid metsasihte. Metsa väljaveoga rikutud maastik tuleb esimesel võimalusel
korrastada.
Haapsalu linnavalitsus
Meie 06.11.2025 nr 3-1.60.5.1/2025/1
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2
Ilmekas vaatekohas Pullapää lahe kaldal asuval KAH alal (kü 67401:001:0623 lähiaadressiga
Haapsalu metskond 178) tuleb hoida vaated Haapsalu linna panoraamile avatud ja võimalusel
rajada alale koostöös Haapsalu linnaga avalik puhkekoht. Puhkekoha taristu kavandamine
tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Kui KAH alal on piirkonna väärtuseks avar vaade maastikule, merele, linnapanoraamile vms
avatud vaadet vajavale objektile, siis on KAH alal lubatud vajaliku vaatekoridori raadamine.
Vaatekoridoride rajamise vajadus lepitakse kokku metsade majandamise kavas.
Uue KAH ala moodustamise vajadusel määratakse KAH ala piir koostöös Haapsalu
linnavalitsusega.
Kui KAH alad kattuvad teiste looduslike väärtuste kaitseks üldplaneeringuga seatud
piirangutega, tuleb KAH aladel majandamisel neid arvestada kogumina ja lähtuda metsa
majandamise suhtes rangeimatest piirangutest:
o kohaliku kaitse aluses metsas lähtuda kohaliku kaitse aluse metsa kaitse- ja
kasutustingimusetest.
o väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna tee äärmise
sõiduraja servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie
keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal
liiklusohutuse tagamiseks. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu
põhijoonisele ja kaardirakendusse.
o metsa majandamisel alla 400 m rohekoridorides on lubatud vaid kuni 1 ha suurused
lageraielangid ja need tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt
lageraiet ei teostata. Lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade
elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse
piirangut ei pea järgima metsakahjustuse korral.
o mererannikul paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala, astmelaud, koridor) ei ole
lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini, mida arvestatakse hajaasustuses
käesoleva üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piirist, selle puudumisel 1
m samakõrgusjoonest.
Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime omavalitsuselt sisendit kogukonnaalade
majandamiseks, kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.
Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.
Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks saada
omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel kogukonnaaladel.
RMK on Haapsalu linna riigimetsade kohta koostanud tervikkava kavandi (metsade
üldiseloomustus, kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd,
külastuskorraldus, taristu, maakasutus jm) ning ülevaate Haapsalu linna kogukonnaaladest.
Et saaksime alustada Haapsalu linna kogukonnaaladele tervikkava koostamist, sooviksime kokku
leppida Teiega kohtumise, kus teemadeks võiksid olla
• KOV seisukohad vajalike raiete teostamiseks kogukonnaaladel
• Teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid
• KOV poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks
• KOV huvid erinevate tegevuste-tööde teostamiseks riigimetsas
• Muud küsimused
3
Palun meile teatada, millal oleks Teile sobiv aeg kohtumiseks?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elor Ilmet
kaasamisspetsialist
Edela regioon
Lisa 1: Haapsalu linna Riigimetsa tervikkava kavand
505 3401, [email protected]
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Haapsalu linna metsade üldiseloomustus ..................................................................... 4
1.1 Haapsalu linna territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ......................... 4
1.2 Haapsalu linna RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. .................... 5
1.3 Haapsalu linna riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd .................................... 6
2. Ülevaade Haapsalu linna metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ......................... 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 8
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ...................................................................................... 11
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 12
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 12
3.4 Parkide, üksikobjektide ja maastike hooldustööd ............................................................... 13
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 14
4.1 RMK külastuskorraldus Haapsalu linnas ............................................................................ 15
5. RMK taristu ................................................................................................................ 16
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 17
7. Haapsalu linna kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .............................. 18
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 20
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 20
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 20
9. Haapsalu linnaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal .................................. 21
10. Haapsalu linna kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ................................................ 22
Käesolev kava on tulevane kokkulepe Haapsalu linna ja Riigimetsa Majandamise Keskuse
(edaspidi RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab
ülevaadet Haapsalu linna territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur
on riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa
Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja
looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas
annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive
Haapsalu linnas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Haapsalu linna üldplaneeringus on need tähistatud
kõrgendatud huviga aladena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma
kavatsused eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid.
Siinse kava osaks lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid X aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Haapsalu linna ja RMK koostööd ja
kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Haapsalu linnaga.
Haapsalu linna pindala 31.01.2024 seisuga on 27 081 ha. Metsamaa pindala kogu
omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 49%, mis on 13 257 ha. Mittemetsamaad
võtavad enda alla 51%, millest suurima pindalaga on haritav maa 5931 ha.
Joonis 1. Haapsalu linnas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Haapsalu linna territooriumil asuvast metsamaast on eraomandis 67%, riigiomandis 30% ning
3% munitsipaalomandis.
Joonis 2. Haapsalu linnas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
49%
22%
11%
3%
15%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
67% 3%
30%
Eraomad
Munitsipaalomand
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Haapsalu linnas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Haapsalu linnas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.10.2025 on metsamaad Haapsalu
linnas 3756 ha, millest majandusmetsa on 1526 ha,
majanduspiirangutega metsa 650 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 1580 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
96%
4%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Haapsalu linnas
teinud uuendusraiet 0 kuni 22 hektaril aastas.
Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul
uuendusraieid 0,32%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 0 ha
kuni 27 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Haapsalu linnas.
Joonis 6. Uuendusraied Haapsalu linnas.
41%
17%
42%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
5
10
15
20
25
30
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
5
10
15
20
25
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Haapsalu
linnas uuendanud metsa 2 kuni 14 hektaril
aastas. Keskmiselt uuendas RMK metsa
viimase viie aasta jooksul 8 ha aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 36 ha kuni 76 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Haapsalu linnas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Haapsalu linnas.
0
2
4
6
8
10
12
14
16
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Haapsalu linnas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 6389. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 443 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 35 2,9%
Töötajate arv 443 6,9%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Haapsalu linna elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 16 24
Mööblitootmine 7 105
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 12 314
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Haapsalu linna maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 13 574.48 eurot
50% maksuvabastuse summa – 1408.90 eurot
100% maksuvabastuse summa –15 106.83 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Haapsalu linnas
Objekti nimi Töö liik Pind, ha Tegemise
aasta
Haeska puiskarjamaa - 3
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 4,27 2020
Haeska puiskarjamaa - 4
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 6,35 2020
Silma paadikanal Maastiku hooldustöö 0,54 2020
Paralepa-Pullapä
terviserada Parkide hooldustöö 0,12 2021
Puiskarjamaa Haeskas
HS342
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 8,34 2021
Objekti nimi Töö liik Pind, ha Tegemise
aasta
Kiideva-Puise puisniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 5,97 2022
Liialaid
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 11,88 2022
Sõmeri saar
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 5,28 2022
Uuemõisa ranna- ja
aruniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,76 2022
Arumetsa puisniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 14,69 2023
Haeska sinihelmikaniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,19 2023
Haeska puiskarjamaa - 4
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 7,63 2024
Kiltsi leht-kobartorik Liigi elupaiga taastamistöö 0,07 2024
Herjava rannaniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 23,73 2024
Peetrikivi Ohtlike puude raie 0,02 2024
Põgari-Sassi rannaniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,63 2024
Võnnu puisniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 62,33 2020-2021
Kumari laid
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 1,06 2020-2022
Objekti nimi Töö liik Pind, ha Tegemise
aasta
Uuemõisa tammed Parkide hooldustöö 1,19 2020-2025
Kumari laid Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel
Kumari laid
Looduskaitselise taristu
hooldustöö kavandamisel
Ehmja-Turvalepa 6510 ja
6530*
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö kavandamisel
Pullapää müür-raunjalg Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel
Tauksi aasnelk Liigi elupaiga taastamistöö kavandamisel
Perdi-Jaani puiskarjamaa
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö kavandamisel
Saardu rannaniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö kavandamisel
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud viimase 150 aasta jooksul
peamiselt põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil. Kunagiste
kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset soomaastikus tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab kahjustatud sookooslus tasahilju taastuma. Kraavide sulgemistöid tehakse
vadavalt kaitstavate alade riigimaadel ja enamjaolt sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus
(sh metsaraie, turba kaevandamine jms) on keelatud.
Haapsalu linna territooriumile ei jää viimase viie aasta lõikes taastatud veerežiimiga soid. Ka ei
ole omavalitsuse territooriumil hetkel RMK-l kavandamisel soode veerežiimi taastamistöid.
Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja
inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi
töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.
Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,
puisniidud jne – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis hoolduses ca
45 000 hektaril. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi
umbes 33 400 hektaril, millest umbes pool on hoolduses. Pärandkooslustega seotud väärtuste
hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad pärandniidud soovijatele rendile ning
toetab rentnikke organiseerides vajalike taastamistööde tegemist ja ligipääsude parandamist.
Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud
avalduste alusel.
Haapsalu linna territoorium on pärandniitude poolest küllalt rikas ja pärandkoosluste
taastamine on ka peamine looduskaitsetöö liik, mida RMK viimasel viiel aastal omavalitsuse
territooriumil teinud on (vt tabel) Enamjaolt on tööalad olnud seotud kas Matsalu rahvuspargi
või Ehmja-Turvalepa hoiualaga. Lisaks pärandniitude taastamise korraldamisele on RMK
hoiualal parandanud ka hooldatavate pärandniitude ligipääsetavust, ehitades aastal 2023
Võnnu külla Ehmja-Turvalepa hoiualale umbes 750 m pikkuse puisniidu ligipääsutee ja
parandades KOV-i maale jääva tee olukorda killustiku pealeveoga.
Ka võimaldab RMK rentnikel endil pärandniite taastada. Seda võimalust on varasematel aastatel
kasutanud riigimaa pärandniidu rentnikud Ehmja-Turvalepa hoiualal ja Matsalu rahvuspargis.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib
olla avatud alade hoidmiseks teatud sagedusega tehtav võsaraie või taimestiku niitmine,
regulaarne setete eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK
looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega.
Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja
kaitsekorralduskavades. Liigitööde vajadus võib tuleneda ka planeeringutest.
Haapsalu linnas on RMK teinud looduskaitselisi töid viimastel aastatel peamiselt Kumari laiul,
kus järgmised liigitööd on ka juba kavandamisel. Tööde iseloom on olnud võsatõrje ja rohurinde
niitmine ning kaitsealuse kahepaikse kudeveekogu puhastamine setetest. Liigikaitsetöid on vaja
teha, et tööaladel kasvavate kaitstavate taimeliikide või elavate loomade elupaigatingimusi
soodsana hoida. Ka on kavandamisel kaitstavate taimeliikide elupaiga hooldustööd Pullapääl ja
Tauksi saarel.
Enamasti on maastikuliste objektide hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna
hoidmise või maamärkide eksponeerimisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad
oleksid hästi näha ja võimaldaksid seal liikuda. Haapsalu linna territooriumil on RMK
regulaarselt tegelenud Uuemõisa pargi hooldamisega niites selle aastas korra üle ja koristades
ära alla kukkunud oksad ja murdunud puud. Ka tegeleme inimestele või taristule ohtlike puude
raiega. Külastajate ja liiklejate ohutuse eesmärgil raiusime aastal 2024 Haapsalus Peetrikivi
juures mitmed kuivanud puud.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• üle 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Haapsalu linna territooriumile jääb kaks puhkekohta (Joonis 10) - Peetrikivi puhkekoht Nõva
puhkealal ja Nurga puhekoht Matsalu rahvuspargis.
RMK tagab Haapsalu territooriumil olemasolevate külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. RMK on koostöös Haapsalu linna ja Haapsalu linna spordibaasidega planeerimas
Haapsalu lähedale Paralepa metsa õpperaja rajamist. 2025. aastal valmis selle ehitusprojekt.
Eesmärk on tähistada õpperada, mille teabekandjate abil tutvustatakse metsa elustikku, metsa
majandamist, metsa väärtusi ja kaitset ning pärandkultuuri. Paigaldatakse istumiskohad ja
kavandatud on ka liikumisraskustega külastajatele ligipääsetav rajaosa.
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Haapsalu linnas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Haapsalu linnas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
1059 234 44 21.4 4.7 0
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid RMK-le maksma ligi 13 200
eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist
on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda
täies ulatuses realiseerimata või muutuda. Kuni aastani 2030 ei ole planeeritud metsateede
uuendusi.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Haapsalu linna territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 1453 ha riigimaid.
Kõige suuremal pinnal, 1300.3 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike kooslustena.
Joonis 1101. Kasutusse antud riigimaa Haapsalu linnas, ha.
3,2
1300,3
124
2
23,5
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Rent sportimiseks/puhkamiseks
Muu rent
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Haapsalu linn nimetab neid
metsi kõrgendatud avaliku huviga aladeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed
tingimused.
Väljavõte Haapsalu linna üldplaneeringust:
TINGIMUSED KAH ALADE KASUTAMISEKS
Üldplaneeringu kehtestamise järgselt koostatakse KAH aladele metsade majandamise kava
või uuendatakse juba olemasolevat kava.
Kavas kaalutakse raiete kavandamisel muuhulgas ka üldplaneeringu maakasutustingimustest
lähtuvalt metsamaastike kultuurilis-ajaloolist väärtust, esteetilist väärtust, looduslikku väärtust,
identiteediväärtust ja puhkeväärtust. KAH metsade majandamise kava ja selle muudatused
kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega enne metsateatiste esitamist.
Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik
elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid
jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
KAH aladel on lageraie metsa uuendamiseks keelatud, v.a metsakahjustuse korral ja
põhjendatud vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise
tagamiseks. Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade
jt loodus- ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandid lepitakse kokku KAH alade metsade
majandamise kavas. Vaidluste osas lageraiete lubamise vajaduse küsimuses kaasab
linnavalitsus kavas tehtud ettepanekutele hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle
ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga
metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab väärtustele, milleks KAH ala
moodustati.
Raied tuleb planeerida selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
Metsa väljaveoteedena ja uute väljaveoteede rajamiseks tuleb kasutada valdavalt
olemasolevaid metsasihte. Metsa väljaveoga rikutud maastik tuleb esimesel võimalusel
korrastada.
Ilmekas vaatekohas Pullapää lahe kaldal asuval KAH alal (kü 67401:001:0623 lähiaadressiga
Haapsalu metskond 178) hoida vaated Haapsalu linna panoraamile avatud ja võimalusel rajada
alale koostöös Haapsalu linnaga avalik puhkekoht. Puhkekoha taristu kavandamine tuleb
kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Kui KAH alal on piirkonna väärtuseks avar vaade maastikule, merele, linnapanoraamile vms
avatud vaadet vajavale objektile, siis on KAH alal lubatud vajaliku vaatekoridori raadamine.
Vaatekoridoride rajamise vajadus lepitakse kokku metsade majandamise kavas.
Uue KAH ala moodustamise vajadusel määratakse KAH ala piir koostöös Haapsalu
linnavalitsusega.
Kui KAH alad kattuvad teiste looduslike väärtuste kaitseks üldplaneeringuga seatud
piirangutega, tuleb KAH aladel majandamisel neid arvestada kogumina ja lähtuda metsa
majandamise suhtes neist rangeimatest piirangutest:
o kohaliku kaitse aluses metsas lähtuda kohaliku kaitse aluse metsa kaitse- ja
kasutustingimusetest.
o väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna tee äärmise sõiduraja
servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a
linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal liiklusohutuse
tagamiseks. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu põhijoonisele ja
kaardirakendusse.
o metsa majandamisel alla 400 m rohekoridorides on lubatud vaid kuni 1 ha suurused
lageraielangid ja need tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet
ei teostata. Lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade elutegevusele
ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse piirangut ei pea
järgima metsakahjustuse korral.
o mererannikul paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala, astmelaud, koridor) ei ole lageraie
lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini, mida arvestatakse hajaasustuses käesoleva
üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piirist, selle puudumisel 1 m
samakõrgusjoonest.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse maapind
metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Paralepa parkmets
Paralepa mets
Pullapää mets
Valgevälja mets
RMK metsade
majandamise kava
Haapsalu linna
väärtuslikel maastikel
aastatel 2020–2030
Herjava
Metsade majandamise
kava Herjava
riigimetsades aastatel
2020–2030
Valgevälja mets Valgevälja koosoleku
protokoll 2021 a
Tabel 7. Haapsalu linna kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Herjava 144,7
Paralepa mets 154,8 LK
Paralepa parkmets 87,8 LK
Pullapää 72,4
Valgevälja mets 147,4
Kiltsi 22,4
Haeska teerist 44,3
Herjava
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/3udong3Z
Paralepa mets
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/4rfjAQGg
Paralepa parkmets
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/FxAJKKvF
Pullapää
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ObHkmU68
Valgevälja mets
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/qtQ8VYLD
Kiltsi
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/K7JKrTUr
Haeska teerist
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/DqVs023L
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Haapsalu linna metsade üldiseloomustus ..................................................................... 4
1.1 Haapsalu linna territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ......................... 4
1.2 Haapsalu linna RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. .................... 5
1.3 Haapsalu linna riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd .................................... 6
2. Ülevaade Haapsalu linna metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ......................... 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 8
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ...................................................................................... 11
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 12
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 12
3.4 Parkide, üksikobjektide ja maastike hooldustööd ............................................................... 13
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 14
4.1 RMK külastuskorraldus Haapsalu linnas ............................................................................ 15
5. RMK taristu ................................................................................................................ 16
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 17
7. Haapsalu linna kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .............................. 18
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 20
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 20
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 20
9. Haapsalu linnaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal .................................. 21
10. Haapsalu linna kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ................................................ 22
Käesolev kava on tulevane kokkulepe Haapsalu linna ja Riigimetsa Majandamise Keskuse
(edaspidi RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab
ülevaadet Haapsalu linna territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur
on riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa
Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja
looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas
annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive
Haapsalu linnas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Haapsalu linna üldplaneeringus on need tähistatud
kõrgendatud huviga aladena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma
kavatsused eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid.
Siinse kava osaks lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid X aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Haapsalu linna ja RMK koostööd ja
kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Haapsalu linnaga.
Haapsalu linna pindala 31.01.2024 seisuga on 27 081 ha. Metsamaa pindala kogu
omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 49%, mis on 13 257 ha. Mittemetsamaad
võtavad enda alla 51%, millest suurima pindalaga on haritav maa 5931 ha.
Joonis 1. Haapsalu linnas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Haapsalu linna territooriumil asuvast metsamaast on eraomandis 67%, riigiomandis 30% ning
3% munitsipaalomandis.
Joonis 2. Haapsalu linnas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
49%
22%
11%
3%
15%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
67% 3%
30%
Eraomad
Munitsipaalomand
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Haapsalu linnas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Haapsalu linnas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.10.2025 on metsamaad Haapsalu
linnas 3756 ha, millest majandusmetsa on 1526 ha,
majanduspiirangutega metsa 650 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 1580 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
96%
4%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Haapsalu linnas
teinud uuendusraiet 0 kuni 22 hektaril aastas.
Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul
uuendusraieid 0,32%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 0 ha
kuni 27 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Haapsalu linnas.
Joonis 6. Uuendusraied Haapsalu linnas.
41%
17%
42%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
5
10
15
20
25
30
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
5
10
15
20
25
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Haapsalu
linnas uuendanud metsa 2 kuni 14 hektaril
aastas. Keskmiselt uuendas RMK metsa
viimase viie aasta jooksul 8 ha aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 36 ha kuni 76 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Haapsalu linnas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Haapsalu linnas.
0
2
4
6
8
10
12
14
16
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Haapsalu linnas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 6389. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 443 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 35 2,9%
Töötajate arv 443 6,9%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Haapsalu linna elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 16 24
Mööblitootmine 7 105
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 12 314
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Haapsalu linna maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 13 574.48 eurot
50% maksuvabastuse summa – 1408.90 eurot
100% maksuvabastuse summa –15 106.83 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Haapsalu linnas
Objekti nimi Töö liik Pind, ha Tegemise
aasta
Haeska puiskarjamaa - 3
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 4,27 2020
Haeska puiskarjamaa - 4
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 6,35 2020
Silma paadikanal Maastiku hooldustöö 0,54 2020
Paralepa-Pullapä
terviserada Parkide hooldustöö 0,12 2021
Puiskarjamaa Haeskas
HS342
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 8,34 2021
Objekti nimi Töö liik Pind, ha Tegemise
aasta
Kiideva-Puise puisniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 5,97 2022
Liialaid
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 11,88 2022
Sõmeri saar
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 5,28 2022
Uuemõisa ranna- ja
aruniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,76 2022
Arumetsa puisniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 14,69 2023
Haeska sinihelmikaniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,19 2023
Haeska puiskarjamaa - 4
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 7,63 2024
Kiltsi leht-kobartorik Liigi elupaiga taastamistöö 0,07 2024
Herjava rannaniidud
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 23,73 2024
Peetrikivi Ohtlike puude raie 0,02 2024
Põgari-Sassi rannaniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,63 2024
Võnnu puisniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 62,33 2020-2021
Kumari laid
Poolloodusliku koosluse
hooldustöö 1,06 2020-2022
Objekti nimi Töö liik Pind, ha Tegemise
aasta
Uuemõisa tammed Parkide hooldustöö 1,19 2020-2025
Kumari laid Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel
Kumari laid
Looduskaitselise taristu
hooldustöö kavandamisel
Ehmja-Turvalepa 6510 ja
6530*
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö kavandamisel
Pullapää müür-raunjalg Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel
Tauksi aasnelk Liigi elupaiga taastamistöö kavandamisel
Perdi-Jaani puiskarjamaa
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö kavandamisel
Saardu rannaniit
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö kavandamisel
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud viimase 150 aasta jooksul
peamiselt põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil. Kunagiste
kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset soomaastikus tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab kahjustatud sookooslus tasahilju taastuma. Kraavide sulgemistöid tehakse
vadavalt kaitstavate alade riigimaadel ja enamjaolt sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus
(sh metsaraie, turba kaevandamine jms) on keelatud.
Haapsalu linna territooriumile ei jää viimase viie aasta lõikes taastatud veerežiimiga soid. Ka ei
ole omavalitsuse territooriumil hetkel RMK-l kavandamisel soode veerežiimi taastamistöid.
Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja
inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi
töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.
Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,
puisniidud jne – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis hoolduses ca
45 000 hektaril. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi
umbes 33 400 hektaril, millest umbes pool on hoolduses. Pärandkooslustega seotud väärtuste
hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad pärandniidud soovijatele rendile ning
toetab rentnikke organiseerides vajalike taastamistööde tegemist ja ligipääsude parandamist.
Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud
avalduste alusel.
Haapsalu linna territoorium on pärandniitude poolest küllalt rikas ja pärandkoosluste
taastamine on ka peamine looduskaitsetöö liik, mida RMK viimasel viiel aastal omavalitsuse
territooriumil teinud on (vt tabel) Enamjaolt on tööalad olnud seotud kas Matsalu rahvuspargi
või Ehmja-Turvalepa hoiualaga. Lisaks pärandniitude taastamise korraldamisele on RMK
hoiualal parandanud ka hooldatavate pärandniitude ligipääsetavust, ehitades aastal 2023
Võnnu külla Ehmja-Turvalepa hoiualale umbes 750 m pikkuse puisniidu ligipääsutee ja
parandades KOV-i maale jääva tee olukorda killustiku pealeveoga.
Ka võimaldab RMK rentnikel endil pärandniite taastada. Seda võimalust on varasematel aastatel
kasutanud riigimaa pärandniidu rentnikud Ehmja-Turvalepa hoiualal ja Matsalu rahvuspargis.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib
olla avatud alade hoidmiseks teatud sagedusega tehtav võsaraie või taimestiku niitmine,
regulaarne setete eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK
looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega.
Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja
kaitsekorralduskavades. Liigitööde vajadus võib tuleneda ka planeeringutest.
Haapsalu linnas on RMK teinud looduskaitselisi töid viimastel aastatel peamiselt Kumari laiul,
kus järgmised liigitööd on ka juba kavandamisel. Tööde iseloom on olnud võsatõrje ja rohurinde
niitmine ning kaitsealuse kahepaikse kudeveekogu puhastamine setetest. Liigikaitsetöid on vaja
teha, et tööaladel kasvavate kaitstavate taimeliikide või elavate loomade elupaigatingimusi
soodsana hoida. Ka on kavandamisel kaitstavate taimeliikide elupaiga hooldustööd Pullapääl ja
Tauksi saarel.
Enamasti on maastikuliste objektide hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna
hoidmise või maamärkide eksponeerimisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad
oleksid hästi näha ja võimaldaksid seal liikuda. Haapsalu linna territooriumil on RMK
regulaarselt tegelenud Uuemõisa pargi hooldamisega niites selle aastas korra üle ja koristades
ära alla kukkunud oksad ja murdunud puud. Ka tegeleme inimestele või taristule ohtlike puude
raiega. Külastajate ja liiklejate ohutuse eesmärgil raiusime aastal 2024 Haapsalus Peetrikivi
juures mitmed kuivanud puud.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• üle 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Haapsalu linna territooriumile jääb kaks puhkekohta (Joonis 10) - Peetrikivi puhkekoht Nõva
puhkealal ja Nurga puhekoht Matsalu rahvuspargis.
RMK tagab Haapsalu territooriumil olemasolevate külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. RMK on koostöös Haapsalu linna ja Haapsalu linna spordibaasidega planeerimas
Haapsalu lähedale Paralepa metsa õpperaja rajamist. 2025. aastal valmis selle ehitusprojekt.
Eesmärk on tähistada õpperada, mille teabekandjate abil tutvustatakse metsa elustikku, metsa
majandamist, metsa väärtusi ja kaitset ning pärandkultuuri. Paigaldatakse istumiskohad ja
kavandatud on ka liikumisraskustega külastajatele ligipääsetav rajaosa.
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Haapsalu linnas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Haapsalu linnas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
1059 234 44 21.4 4.7 0
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid RMK-le maksma ligi 13 200
eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist
on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda
täies ulatuses realiseerimata või muutuda. Kuni aastani 2030 ei ole planeeritud metsateede
uuendusi.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Haapsalu linna territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 1453 ha riigimaid.
Kõige suuremal pinnal, 1300.3 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike kooslustena.
Joonis 1101. Kasutusse antud riigimaa Haapsalu linnas, ha.
3,2
1300,3
124
2
23,5
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Rent sportimiseks/puhkamiseks
Muu rent
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Haapsalu linn nimetab neid
metsi kõrgendatud avaliku huviga aladeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed
tingimused.
Väljavõte Haapsalu linna üldplaneeringust:
TINGIMUSED KAH ALADE KASUTAMISEKS
Üldplaneeringu kehtestamise järgselt koostatakse KAH aladele metsade majandamise kava
või uuendatakse juba olemasolevat kava.
Kavas kaalutakse raiete kavandamisel muuhulgas ka üldplaneeringu maakasutustingimustest
lähtuvalt metsamaastike kultuurilis-ajaloolist väärtust, esteetilist väärtust, looduslikku väärtust,
identiteediväärtust ja puhkeväärtust. KAH metsade majandamise kava ja selle muudatused
kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega enne metsateatiste esitamist.
Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik
elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid
jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
KAH aladel on lageraie metsa uuendamiseks keelatud, v.a metsakahjustuse korral ja
põhjendatud vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise
tagamiseks. Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade
jt loodus- ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandid lepitakse kokku KAH alade metsade
majandamise kavas. Vaidluste osas lageraiete lubamise vajaduse küsimuses kaasab
linnavalitsus kavas tehtud ettepanekutele hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle
ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga
metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab väärtustele, milleks KAH ala
moodustati.
Raied tuleb planeerida selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
Metsa väljaveoteedena ja uute väljaveoteede rajamiseks tuleb kasutada valdavalt
olemasolevaid metsasihte. Metsa väljaveoga rikutud maastik tuleb esimesel võimalusel
korrastada.
Ilmekas vaatekohas Pullapää lahe kaldal asuval KAH alal (kü 67401:001:0623 lähiaadressiga
Haapsalu metskond 178) hoida vaated Haapsalu linna panoraamile avatud ja võimalusel rajada
alale koostöös Haapsalu linnaga avalik puhkekoht. Puhkekoha taristu kavandamine tuleb
kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Kui KAH alal on piirkonna väärtuseks avar vaade maastikule, merele, linnapanoraamile vms
avatud vaadet vajavale objektile, siis on KAH alal lubatud vajaliku vaatekoridori raadamine.
Vaatekoridoride rajamise vajadus lepitakse kokku metsade majandamise kavas.
Uue KAH ala moodustamise vajadusel määratakse KAH ala piir koostöös Haapsalu
linnavalitsusega.
Kui KAH alad kattuvad teiste looduslike väärtuste kaitseks üldplaneeringuga seatud
piirangutega, tuleb KAH aladel majandamisel neid arvestada kogumina ja lähtuda metsa
majandamise suhtes neist rangeimatest piirangutest:
o kohaliku kaitse aluses metsas lähtuda kohaliku kaitse aluse metsa kaitse- ja
kasutustingimusetest.
o väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna tee äärmise sõiduraja
servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a
linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal liiklusohutuse
tagamiseks. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu põhijoonisele ja
kaardirakendusse.
o metsa majandamisel alla 400 m rohekoridorides on lubatud vaid kuni 1 ha suurused
lageraielangid ja need tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet
ei teostata. Lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade elutegevusele
ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse piirangut ei pea
järgima metsakahjustuse korral.
o mererannikul paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala, astmelaud, koridor) ei ole lageraie
lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini, mida arvestatakse hajaasustuses käesoleva
üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piirist, selle puudumisel 1 m
samakõrgusjoonest.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
mineraliseeritakse maapinda ketasäkke, lapilööja või mätastajaga – valmistatakse maapind
metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
kasvu segavat võsa niitmas käia. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel hukka, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Paralepa parkmets
Paralepa mets
Pullapää mets
Valgevälja mets
RMK metsade
majandamise kava
Haapsalu linna
väärtuslikel maastikel
aastatel 2020–2030
Herjava
Metsade majandamise
kava Herjava
riigimetsades aastatel
2020–2030
Valgevälja mets Valgevälja koosoleku
protokoll 2021 a
Tabel 7. Haapsalu linna kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Herjava 144,7
Paralepa mets 154,8 LK
Paralepa parkmets 87,8 LK
Pullapää 72,4
Valgevälja mets 147,4
Kiltsi 22,4
Haeska teerist 44,3
Herjava
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/3udong3Z
Paralepa mets
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/4rfjAQGg
Paralepa parkmets
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/FxAJKKvF
Pullapää
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ObHkmU68
Valgevälja mets
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/qtQ8VYLD
Kiltsi
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/K7JKrTUr
Haeska teerist
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/DqVs023L