Vaideotsus

Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnistu Aakre metskond 120 maaüksusel (katastritunnus 17101:001:2326) kavandatud sanitaarraiete keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUSTUS

Lähtudes Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) volitatud esindaja Rein Kuke esitatud metsateatisest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkt 2, § 6 lõike 2 punkt 22 ja lõige 4, § 9 lõige 1, § 11 lõiked 2 ja 81, metsaseaduse § 41 lõige 81 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõige 1 ja § 15 punkt 8 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas RMK kinnistu Aakre metskond 120 maaüksusel kavandatud sanitaarraiete keskkonnamõju hindamine (KMH).

1.2. Kavandatud raiete registreerimisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Metsise ja hiireviu pesitsusaegset häirimist on võimalik vältida kui kavandatud sanitaarraied teostatakse väljaspool metsise mängu- ja pesitsusperioodi ning hiireviu pesitsusperioodi, mis kestab 1. veebruarist kuni 31. juulini.

1.2.2. Elustiku mitmekesisus säilib, kui raiete tegemisel puistute hukkumise tulemusel tekkinud lagedatel aladel jäetakse raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks.

1.3. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnamõju eelhindamise otsus avalikustatakse 14 päeva jooksul otsuse tegemisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister) on registreeritud metsateatised, millega kavandatakse sanitaarraieid RMK kvartalitel AA114 (1,75 ha ja 35 tm), AA115 (16,56 ha ja 204 tm), AA126 (22,88 ha ja 570 tm), AA137 (11,3 ha ja 460 tm) ja AA151 (3,28 ha ja 70 tm) ulatuses. Kokku on sanitaarraietega hõlmatud 55,77 ha suurune ala, millelt raiemaht kokku on 1339 tm, raied on teostamata.

50001133294 AA114 7 1,75 sanitaarraie 35 28.05.2025 50001097072 AA115 5 1,41 sanitaarraie 14 13.01.2025 50001097073 AA115 7 2,03 sanitaarraie 10 13.01.2025 50001097074 AA115 8 4,45 sanitaarraie 75 13.01.2025 50001097075 AA115 9 2,06 sanitaarraie 40 13.01.2025 50001097076 AA115 11 0,68 sanitaarraie 8 13.01.2025

50001097077 AA115 12 3,5 sanitaarraie 30 13.01.2025 50001097078 AA115 16 0,37 sanitaarraie 7 13.01.2025 50001097079 AA115 19 2,09 sanitaarraie 20 13.01.2025 50001097080 AA126 3 0,82 sanitaarraie 15 13.01.2025 50001097081 AA126 4 0,31 sanitaarraie 8 13.01.2025 50001097082 AA126 6 2,22 sanitaarraie 20 13.01.2025 50001097083 AA126 7 1,77 sanitaarraie 10 13.01.2025 50001097084 AA126 8 1,74 sanitaarraie 35 13.01.2025 50001097085 AA126 14 0,49 sanitaarraie 5 13.01.2025 50001097086 AA126 37 0,33 sanitaarraie 12 13.01.2025 50001097087 AA126 43 0,63 sanitaarraie 14 13.01.2025 50001129645 AA126 44 0,59 sanitaarraie 101 22.05.2025 50001154270 AA126 16 0,32 sanitaarraie 10 27.08.2025 50001154271 AA126 15 0,68 sanitaarraie 20 27.08.2025 50001154272 AA126 21 1,68 sanitaarraie 30 27.08.2025 50001154273 AA126 17 0,56 sanitaarraie 18 27.08.2025 50001154274 AA126 18 0,57 sanitaarraie 20 27.08.2025 50001154275 AA126 19 0,54 sanitaarraie 20 27.08.2025 50001154276 AA126 27 1,86 sanitaarraie 60 27.08.2025 50001154277 AA126 22 3,61 sanitaarraie 80 27.08.2025 50001154279 AA126 28 0,23 sanitaarraie 8 27.08.2025 50001154280 AA126 24 1,63 sanitaarraie 30 27.08.2025 50001154281 AA126 32 1,4 sanitaarraie 34 27.08.2025 50001154282 AA126 34 0,9 sanitaarraie 20 27.08.2025 50001129644 AA137 22 0,4 sanitaarraie 60 22.05.2025 50001154255 AA137 2 1,89 sanitaarraie 35 27.08.2025 50001154256 AA137 4 2,37 sanitaarraie 100 27.08.2025 50001154258 AA137 8 0,54 sanitaarraie 20 27.08.2025 50001154259 AA137 3 1,82 sanitaarraie 80 27.08.2025 50001154260 AA137 5 1,83 sanitaarraie 75 27.08.2025 50001154262 AA137 9 0,47 sanitaarraie 20 27.08.2025 50001157992 AA137 6 1,2 sanitaarraie 40 04.09.2025 50001157993 AA137 7 0,78 sanitaarraie 30 04.09.2025 50001143464 AA151 14 2,46 sanitaarraie 50 11.07.2025 50001143465 AA151 18 0,82 sanitaarraie 20 11.07.2025

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel asuvad kavandatud raiealad Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndis ja Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis (AA126 er 21, 22, 24 ja AA137 er 2, 3, 4, 5) ning ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluval Soontaga-Sauniku loodusalal.

2.2. Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 3 lõike 1 punkt 2, § 6 lõike 2 punkt 22, § 61 lõige 3, § 7 punkt 4, § 9 lõige 1, § 11 lõiked 2 ja 4, metsaseaduse § 41 lõige 81 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõige 1 ja § 15 punkt 8). KMH vajalikkuse üle otsustamisel lähtutakse KMH eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22, § 11 lõige 23). Eelhinnang lisatakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsusele (KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22, § 11 lõige 4). Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud 15 tööpäeva jooksul arvates KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teabe saamisest).

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded”.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

RMK kvartalitel AA114 (1,75 ha ja 35 tm), AA115 (16,56 ha ja 204 tm), AA126 (22,88 ha ja 570 tm), AA137 (13,26 ha ja 490 tm) ja AA151 (3,28 ha ja 70 tm) kavandatakse sanitaarraieid. Kokku on sanitaarraietega hõlmatud Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis 14,83 ha suurune ja Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndis 40,94 ha suurune ala, millelt raiemaht kokku on 1339 tm. Sealhulgas eraldistel AA126-44 (0,59 ha; 101 tm) ja AA137-22 (0,4 ha; 60 tm) kavandatakse sanitaarraiet hukkunud puistutes, kus inventeerimisandmete kohaselt on tegemist lagedate aladega.

Sanitaarraie eesmärgiks on metsa sanitaarse seisundi parandamine ja surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamine, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. Sanitaarraie korral raiutakse surnud ja kahjustatud puud ning lagedalt alalt on lubatud raiuda ka üksikpuude rindes kasvavaid puid, mis pole säilikpuud. Kavandatava tegevuse korras tohib raiuda ainult keskkonnaministri määruse1 §-7 loetletud puid.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

RMK kinnistu kvartalid AA115, AA126, AA137 ja AA151 asuvad Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. Elva valla üldplaneering2 on kehtestatud Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121, üldplaneeringuga alale raiepiiranguid ei ole sätestatud.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

1 Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri”, https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023034. 2 https://www.elva.ee/elukeskkond-ehitus-ja-teed/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering

Kavandatava tegevuse eesmärk on võimaldada taastuvate loodusressursside (puit) kasutust. Kavandatud sanitaarraie käigus taastumatuid loodusressursse kasutusse ei võeta. Metsatöödel metsakaitse (veerežiim, ökosüsteem, pinnas) tagamine on reguleeritud metsa majandamise eeskirja¹ §-s 19 sätestatuga.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus raietöödel on masinate kütuse tarbimine.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Nõuetele vastava tehnika kasutamisel ei kaasne raietöödel saasteainete heidet pinnasesse, vette või välisõhku. Valguse, kiirguse ja lõhnareostust tegevusega teadaolevalt ei kaasne, samuti ei põhjusta tööde läbiviimine norme ületavat vibratsiooni või müra.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Raietöödega ei kaasne jäätmete teket. Metsamajandusjääke ehk raidmeid ei käsitleta jäätmetena.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Raietöödel on keskkonnamõju põhjustavate avariide esinemine ebatõenäoline, raietöid teostatakse tehnilistele nõuetele vastavate masinatega.

3.1.8. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel

Raietöödega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

RMK kinnistu (katastritunnus 17101:001:2326) sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, maaüksus asub hajaasustuspiirkonnas.

Metsaregistris on registreeritud metsateatised millega lubati sanitaarraieid RMK kvartalil AA137 (1,96 ja 30 tm) ja AA151 (12,59 ha ja 278 tm) ulatuses, tööd on teostatud.

50001064756 AA137 14 1,96 sanitaarraie 30 17.10.2024 50001064753 AA151 2 0,67 sanitaarraie 10 17.10.2024 50001064754 AA151 3 0,73 sanitaarraie 20 17.10.2024 50001064755 AA151 4 0,62 sanitaarraie 10 17.10.2024 50001064758 AA151 5 0,73 sanitaarraie 18 17.10.2024 50001064759 AA151 6 0,7 sanitaarraie 4 17.10.2024 50001064760 AA151 7 1,14 sanitaarraie 35 17.10.2024 50001064761 AA151 9 0,36 sanitaarraie 10 17.10.2024 50001064762 AA151 10 0,6 sanitaarraie 10 17.10.2024 50001064763 AA151 11 0,23 sanitaarraie 8 17.10.2024 50001064764 AA151 13 1,87 sanitaarraie 50 17.10.2024 50001064771 AA151 24 0,97 sanitaarraie 18 17.10.2024

50001064772 AA151 29 0,21 sanitaarraie 3 17.10.2024 50001064773 AA151 30 0,48 sanitaarraie 12 17.10.2024

Kvartal AA137 jääb Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndisse ja kvartal AA151 jääb Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndisse.

Metsaregistris on registreeritud aegjärkse raie metsateatised Simuna kinnistul (60801:001:1925) eraldistel 1 ja 2 (kokku 1,75 ha) ja Jõekalda kinnistul (60801:001:0410) eraldisel 1 (1,16 ha), kus aegjärkse raie I järgud on teostatud. Kinnistud asuvad Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndis.

Metsaregistris on registreeritud lageraie metsateatised eraldistel AA107-24 ja AA107-26 (kokku 3,63 ha, tööd on teostatud) ja RMK kvartalil AA107 sanitaarraied kokku ca 27,7 ha pindalal. RMK kvartal AA107 piirneb põhjas Purtsi metsise püsielupaigaga ja raiealad jäävad metsise elupaika.

Raietega maakasutust ei muudeta, metsamaa kõlvik säilib ja alad jäävad jätkuvalt kasutusse metsamaana.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Raiealadel ei esine taastumatuid loodusvarasid. Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis kasvavad kavandatud raiealal kvartalitel AA126 ja AA137 küpsed pohla, jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi männikud ning eraldisel AA126-24 kasvab jänesekapsa- mustika kasvukohatüübi keskealine kuusik.

Purtsi metsise püsielupaigas kasvavad kavandatud raiealadel kvartalil AA115 ja AA126 põhjaosas keskealised puistud, kusjuures domineerivad kuusikud. Kvartali AA126 kesk- ja lõunaosas ning kvartalil AA137 domineerivad keskealised ja valmivad männikud, kuid esineb ka valmivaid kuusikuid. Kvartali AA151 põhjaosas domineerivad keskealised ja lõunaosas valmivad männikud.

Purtsi metsise püsielupaigas domineerib kavandatud raiealadel jänesekapsa-mustika, aga rohkelt on esindatud ka jänesekapsa ja vähesel määral jänesekapsa-pohla ning pohla kasvukohatüüp. Mustika ja sinika kasvukohatüüpi esineb AA151 põhjaosas, kus raied teostatud, mujal asuvad üksikud kavandatud raied mustika (AA115-7) ja sinika (AA115-11) kasvukohatüüpides.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatud raietest otseselt mõjutatud piirkond on ala, kus raied läbi viiakse. Raietega piirnevatel aladel võib esineda ajutisi häiringuid, mis ei mõjuta vastupanuvõimet. Raieid kavandatakse metsamaastikus.

Kavandatud sanitaarraied AA126-24 (0,15 ha), AA137-5 (0,48 ha) ja AA137-6 (0,55 ha) paiknevad osaliselt Niguri oja kalda piiranguvööndis, kus reljeef on oja suunas laugelt laskuv.

EELIS-e andmetel asuvad kavandatud raiealad kvartali AA126 eraldistel 21, 22, 24 ja AA137 eraldistel 2, 3, 4, 5 Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis ja kõik ülejäänud hinnatavad raiealad Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndis.

Tingimused metsa majandamisele Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis on sätestatud kaitse-eeskirja3 §-s 14. Tingimused metsa majandamisele Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndis on sätestatud määruse4 §-s 4.

Soontaga looduskaitseala ja Purtsi metsise püsielupaik hõlmavad täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Soontaga-Sauniku loodusala.

Kavandatud sanitaarraied piirnevad loodusdirektiivi elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*), mis paiknevad eraldistel AA114-3, AA114-6, AA114-12, AA115-1, AA115-3, AA115-14, AA115-15, AA126-2, AA126-5, AA126-13, AA137-10, AA137-11, AA137-21. Mõjualasse (30 m servadest5) jääb eraldisel AA151-15 asuv sama elupaigatüüp.

Kavandatud sanitaarraied piirnevad loodusdirektiivi elupaigatüübiga rohunditerikkad kuusikud (9050), mis paiknevad eraldistel AA126-25, AA126-33, AA126-39, AA137-15.

Kavandatud sanitaarraiete mõjualasse jääb loodusdirektiivi elupaigatüüp soostuvad ja soo- lehtmetsad ( 9080*) eraldisel AA137-15.

EELIS-e andmetel asuvad kavandatud raiealad II kaitsekategooria liigi metsise elupaigas kanade sigimisalal, va eraldis AA151-14, mis paikneb metsise elupaigas osaliselt (1,05 ha ulatuses põhjaosas) ja eraldis AA151-18, mis jääb metsise elupaigast väljapoole.

Kavandatud sanitaarraied eraldisel AA126-22 ja AA137-2 piirnevad Soontaga looduskaitseala Niguri sihtkaitsevööndiga ja ühtlasi metsise mänguaegse elupaigaga.

Kavandatud sanitaarraied piirnevad eraldistel AA115-14, AA115-15, AA126-2, AA126-5, AA126-23, AA126-33, AA137-11, AA137-12 asuvate vääriselupaikadega VEP208479, VEP208820, VEP208443, VEP208821 ja VEP206466.

EELIS-e andmetel piirneb kavandatud sanitaarraie eraldisel AA126-22 II kaitsekategooria liigi liiv-esparsett piiritletud kasvukohaga.

EELIS-e andmetel jäävad kavandatud sanitaarraied eraldistel AA137-2, AA137-3, AA137-4 ja AA137-5 osaliselt III kaitsekategooria liigi hiireviu piiritletud elupaika.

EELIS-e andmetel piirnevad kavandatud sanitaarraied eraldistel AA115-7 ja AA115-12 III kaitsekategooria liikide Helleri ebatähtlehiku ja karukolla piiritletud kasvukohtadega.

Kavandatud sanitaarraied jäävad ühtlasi projekteeritava Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndisse ja piirnevad projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala Metsaelupaikade sihtkaitsevööndiga, viimasesse jäävad kõik eelpoolnimetatud loodusdirektiivi elupaigatüübid.

Kultuuriväärtusi raiealal ei leidu.

Kavandatud tegevuste maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 178, https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023176 4 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/118022023002. 5 Runnel, K. 2021. RMK rakendusuuring „Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine“.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Tervisemõjud saavad tekkida lähtuvalt mõjuallikast järgmistes valdkondades: müra, vibratsiooni ja välisõhu saastega kaasnevad tervisemõjud, joogivee kvaliteet ja kättesaadavus. Metsakasutusõiguse kitsendused, mis on seatud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsa kasutamiseks, on sätestatud metsaseaduse §-s 35. Kavandatud raietöödega selliseid mõjusid ei kaasne.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele (mõju suurus, ulatus ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus, mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju tugevus, laad, kestus, sagedus, pöörduvus ja piiriülesus)

Alljärgnevalt on toodud kavandatud sanitaarraiete keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega.

Kavandatud raiete mõju keskkonnaelementidele:

Vesi – kavandatud raiete alal ega mõjualas ei ole veekogusid, raie mõju veerežiimile ei ole oluline.

Välisõhk ja kliima - kavandatud raietel ei ole olulist mõju välisõhule ja kliimale, üksik raie eraldi ei takista kliimaeesmärkide saavutamist.

Maastik ja looduslik mitmekesisus – kavandatud raied ei mõjuta maastikuilmet ega looduslikku mitmekesisust.

Elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele - raiealadel ei ole neid elemente ja kavandatud raied neid ei mõjuta. Raietööde tegemisel ei suurene ümbruskonna liikluskoormus, tööde mõju on lokaalne ja elanikkonda ei mõjuta.

Raiete teostamisel avalduvad võimalikud mõjud eelkõige tööde tegemise ajal. Kavandatud raied on ühekordsed lühiajalise mõjuga tegevused, kestusega üks kuu.

Piiriülest mõju kavandatud tegevustega ei kaasne.

3.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

3.3.1.1 Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused

Kavandatud sanitaarraied jäävad Soontaga-Sauniku loodusalale. Ala kaitse-eesmärgid on loetletud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri6“.

Eelhinnangu tulemusel selgub, kas tegevustega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Käesoleval juhul ei ole tegevused otseselt vajalikud Sootaga-Sauniku loodusala kaitse- eesmärkide saavutamiseks.

Loodusdirektiivi artikkel 6 lõige1 kohustab liikmesriike kehtestama erikaitsealade suhtes meetmed, mis vastavad aladel esinevate metsaelupaikade ökoloogilistele vajadustele. Sama direktiivi artikkel 6 lõige 2 kohustab vältima elupaikade halvenemist ja oluliste liikide häirimist. Euroopa Komisjoni Natura 2000 alade kaitsekorralduse juhendi7 järgi tuleb elupaikade

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006 7Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01)lk 21-22.) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=EN

halvenemisena käsitleda olukorda, kui väheneb elupaigatüübi pindala sellel alal või kui halvenevad elupaiga kaitsestaatuse pikaajaliseks säilimiseks vajalikud funktsioonid ja struktuur võrreldes nende esialgse (Natura võrgustiku liitumise hetke) või taastatud seisundiga. LKS § 69 kohaselt korraldatakse Natura 2000 alade kaitset siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaudu, ehk eespoolviidatud erinõuded tuleb tagada, rakendades nende alade kaitsekorda. Seal hulgas tuleb neid arvesse võtta metsateatiste menetlemisel.

Metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande8 järgi valdavas osas soodne. See viitab sellele, et metsaelupaikade pindala ja või seisund on võrreldes esialgse seisundiga vähenenud. Seega vältimaks elupaikade seisundi jätkuvat halvenemist, tuleb tagada, et ühegi hetkel teadaoleva elupaiga pindala ja seisund selleks moodustatud erikaitsealadel ei väheneks.

3.3.1.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Sanitaarraiete käigus raiutakse surnud ja kahjustatud puid ning lamapuid. Kavandatud sanitaarraiete kogupindala Soontaga-Sauniku loodusalal on 55,77 ha, koos kvartalil AA151 (12,59 ha), kvartalil AA137 (1,96 ha) teostatud sanitaarraietega ja Simuna kinnistul (1,75 ha) ning Jõekalda kinnistul (1,16 ha) teostatud aegjärksete raietega moodustub kokku 73,23 ha, mis on majandustegevusest mõjutatud.

Inventeerimisandmetele tuginedes puistute elustagavara ja kavandatud kuni 10% raiemahtusid arvestades jäävad raiete teostamise järel (26 eraldisel kavandatud raiet) puistute täiused kõrgemaks määrast, mis on kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga harvendusraie järgselt. Osades puistutes (13 eraldisel kavandatud raiet), mis on valdavalt kuusikud, võivad kavandatud kuni 10% raiemahu korral langeda puistute täiused madalamale määrast, mis on kehtestatud harvendusraie järgsele puistule, kuid puistute täiused ei lange raie tulemusel alla 50%.

Eraldistel AA126-44 (0,59 ha) ja AA137-22 (0,4 ha) kavandatakse sanitaarraiet hukkunud puistutes, kus inventeerimisandmete kohaselt on tegemist lagedate aladega. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitatakse lagedatel aladel hektari kohta 20 tm kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi. Vana metsa osakaal piirkonnas raiete tulemusel ei lange, piiranguvööndite metsade vanuselise struktuur raie tulemusel ei muutu. Metsamaastik raiete tulemusel ei killustu ja maastikuilme ei muutu.

Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgiks on vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

„Soontaga-Sauniku loodusala (Soontaga looduskaitseala, Sauniku oja hoiuala ja Purtsi metsise püsielupaik) kaitsekorralduskava 2017-2026“ järgi on pikaajaliseks (30 aasta) kaitse- eesmärgiks tagada Soontaga-Sauniku loodusalal 775 ha elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*), 8 ha elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud (9050) ja 56,35 ha elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) kaitse.

EELIS-e andmetel on Soontaga Sauniku loodusalal inventeeritud 10,44 ha elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050), 100,1 ha elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) kaitse-eesmärk on tagatud sihtkaitsevööndisse (arvestades ka projekteeritava Soontaga looduskaitseala sihtkaitsevööndeid) 838 ha-l tsoneeritud olemasolevate ja potentsiaalsete elupaikade ja piiranguvööndites 125,83 ha-l

8 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne. Allikas: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports- 20190725-083848.xml&conv=589&source=remote

(projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevöönd) inventeeritud elupaikade kaudu.9

Arvestades, et sihtkaitsevööndis ja metsaelupaigatüüpides raieid ei tehta, puistud jäävad looduslikule arengule, on Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgid täidetud.

Kavandatud sanitaarraied piirnevad Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgiks oleva loodusdirektiivi elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*), mis asuvad eraldistel AA114-3, AA114-6, AA114-12, AA115-1, AA115-3, AA115-14, AA115-15, AA126-2, AA126-5, AA126-13, AA137-10, AA137-11, AA137-15 ja AA137-21 ning raiete mõjualasse jääb eraldisel AA151-15 asuv sama elupaigatüüp.

Kavandatud sanitaarraiete mõjualasse jääb loodusdirektiivi elupaigatüüp soostuvad ja soo- lehtmetsad ( 9080*) eraldisel AA137-15.

Kavandatud sanitaarraied piirnevad Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgiks oleva loodusdirektiivi elupaigatüübiga rohunditerikkad kuusikud (9050), mis asuvad eraldistel AA126-25, AA126-33, AA126-39, AA137-15.

Inventeerimisandmete alusel on vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade puhul kavandatud raietega piirneval alal ja mõjualas valdavalt tegemist männikute ja üksikute kaasikutega, mis pole puistutena tormihellad. Kavandatud sanitaarraied piirnevatel aladel nende elupaigatüüpide tormikindlust täiendavalt ei mõjuta. Sanitaarraie käigus raiutakse üksnes teatud tunnustele (määrus¹) vastavaid puid, mis tagab, et kogu ala ei raiuta ühtlaselt läbi, vaid säilivad raiest puutumatud alad koos alusmetsa ja II rindega. Sanitaarraietega ei kaasne metsade täiendavat homogeniseerumist vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsadega piirnevatel aladel.

Inventeerimisandmete alusel on loodusdirektiivi elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud puhul kavandatud raietega piirneval alal kõigil eraldistel tegemist tarna-angervaksa kasvukohatüübi kuusikutega, mis on vastuvõtlikud erinevatele looduslikele häiringutele – puistusid võivad mõjutada nii tormituuled kui kooreüraskite rüüste.

Kavandatud sanitaarraied asuvad registreeritud elupaigatüübist rohunditerikkad kuusikud väljaspool, kus muutused niiskus- ja valgustingimustes on juba toimunud. Raie eesmärgiks on metsa sanitaarse seisundi parandamine ja kahjustuskollete likvideerimine, millel üraskirüüste leviku peatamise seisukohast on positiivne mõju ja raiejärgne mõju loodusdirektiivi elupaigale rohunditerikkad kuusikud on väheoluline.

Sanitaarraiete käigus puistud loodusdirektiivi elupaigatüüpidega piirnevatel aladel ja mõjualas säilivad, seega ei muutu need avatuks tuultele ja ei tekki olulist negatiivset servaefekti mõju. Elustiku mitmekesisuse säilimist aitab tagada, kui eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puid, kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid ei raiuta. Kavandatud kuni 10% raiemahtude korral metsaelupaikadega piirnevatel aladel ja mõjualas on tagatud, et valgus- ja niiskusrežiimi järsku muutust ei toimu, mistõttu muutused piirnevate loodusdirektiivi elupaigatüüpide sees ei ole olulised.

Kavandatud ja teostatud raietega mõjutatud ala (73,23 ha) pindala moodustab ca 18% Tartu maakonda jäävate piiranguvööndite pindalast. Tartu maakonnas on projekteeritava metsaelupaikade sihtkaitsevööndi kaardikihile kantud metsaelupaigatüüpide pindala kokku ca

9 Natura metsaelupaikade inventuur on tehtud aastatel 2017 ja 2018.

141 ha (ca 35% Tartu maakonna piiranguvööndite pindalast). Metsaelupaigatüüpides raieid ei tehta, puistud jäävad looduslikule arengule ja Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgid on täidetud.

Kokkuvõttes arvestades majandustegevusest mõjutatud alade suurust, asukohta, raiete iseloomu, kuna need jäävad registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpidest väljapoole ja raiealadel puistud säilivad, täius ei lange sedavõrd, et tekiks olulisi muutusi raiealadel, vana metsa osakaal piirkonnas raiete tulemusel ei lange, metsade vanuselise struktuur ei muutu ning metsamaastik ei killustu. Kavandatud sanitaarraied kumulatiivselt teostatud raietega ei mõjuta oluliselt registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundit ega kahjusta Soontaga- Sauniku loodusala kaitse-eesmärke.

Raie käigus pinnase kahjustamist saab vältida, kui teostada raietöid külmunud või kaitseala valitseja nõusolekul kuiva pinnasega. Metsa kokkuveoteede, laoplatsi, raielankide raidmetest puhastamise viisid ja kord on kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga².

Kuna kavandatud hinnatavate sanitaarraiete aladel ega mõjualas ei ole teadaolevalt teisi Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkideks olevaid loodusdirektiivi elupaiku ega liikide elupaiku, siis kavandatud sanitaarraied nende kaitse-eesmärke ei kahjusta. Kavandatud sanitaarraied ei mõjuta oluliselt Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärke ega terviklikkust.

3.3.1.3 Mõju kaitstavale loodusobjektile

Kavandatud sanitaarraied jäävad Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndisse ja projekteeritava Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndisse. Mõju kaitse eesmärkidele, mis kattuvad Soontaga-Sauniku loodusala kaitse eesmärkidega, on käsitletud punktis 3.3.1.2.

Kavandatud ja hinnatavad sanitaarraied (va AA151-18) jäävad metsise elupaika (sh eraldis AA151-14 osaliselt 1,05 ha ulatuses) kanade sigimisalale. Kavandatud sanitaarraiete kogupindala looduskaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndites metsise elupaigas on 53,4 ha. Koos kvartalil AA151 (12,59 ha), kvartalil AA137 (1,96 ha) teostatud sanitaarraietega ja Simuna kinnistul (1,75 ha) teostatud aegjärkse raiega, moodustub metsise elupaigas 69,7 ha pindala. Metsise isendite ja elupaikade kaitse on Soontaga looduskaitseala, Purtsi metsise püsielupaiga ja projekteeritava Soontaga looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.

Sanitaarraie käigus puistud säilivad. 0,99 ha on tegemist hukkunud puistutega, mis inventeerimisandmete alusel on lagedad alad. Aegjärkse raie järel säilivad 30%-50% täiusega puistud. Vana metsa osakaal piiranguvööndites raiete tulemusel ei lange ega toimu piiranguvööndi metsade vanuselise struktuuri nihkumist nooremate metsade suunas.

Purtsi metsise püsielupaigaga piirnevas metsise elupaigas on metsaregistris registreeritud lageraie metsateatised eraldistel AA107-24 ja AA107-26 (kokku 3,63 ha, tööd on teostatud) ja RMK kvartalil AA107 sanitaarraied kokku ca 27,7 ha pindalal.

Kavandatud ja teostatud raieid kokku metsise elupaigas on 101 ha pindalal, mis moodustab ca 9% elupaiga pindalast.

Purtsi metsise elupaiga (KLO9101752) pindala on 1088 ha ning elupaigas paikneb 2 asustatud mänguala (Purtsi 1 ja 2). Ajavahemikul 2011-2024 on mängualadel kokku mänginud 1-2 kukke, kusjuures viimase vaatluse andmetel 2024 mõlemal mängualal 1 kukk. Varasemast ajast on 2003 aastal Purtsi 2 mänguala vaadeldud 5 mängivat kukke. Purtsi metsise elupaigast jääb EELIS-e andmetel 586 ha Soontaga looduskaitseala Niguri sihtkaitsevööndisse, 54 ha Sauniku sihtkaitsevööndisse ning 43 ha Kuuse sihtkaitsevööndisse. Metsise elupaigast 242 ha jääb Purtsi

metsise püsielupaiga piiranguvööndisse ja 128 ha Soontaga piiranguvööndisse ning 35 ha väljapoole piiranguvööndeid. Lisaks on olemasolevate piiranguvööndite pindalast ca 7 ha kaitstud vääriselupaikadena, 82 ha kavandatud kaitse alla võtta Niguri sihtkaitsevööndina ja 120 ha metsaelupaikade sihtkaitsevööndina. Seega on praeguse seisuga (arvestades ka kavandatavaid sihtkaitsevööndeid) Purtsi metsise elupaigast rangelt kaitstud vähemalt 82%.

Joonisel 1 on toodud metsise elupaiga kvaliteet elupaigas ja selle ümbruses modelleerituna kasutades Zonation tarkvara (Leivits, M. 202110). Sellest nähtub, et kõrge kvaliteediga metsisele sobilik elupaik paikneb eelkõige olemasolevates ja kavandatavates sihtkaitsevööndites – kavandatud sanitaarraiete alale ei moodustu 30x30 meetrit resolutsioonis pikslitest (metsisele loetakse sobivaks piksleid, mille järjestusväärtus >0,7) terviklikke elupaigalaike, vaid need paiknevad metsateatistega alal pillutatult Leivits (2021).

Sama analüüsi järgi eeldab suure mängu (>4 kukke) 1 km raadiuses mängukeskmest vähemalt 203 ha metsisele sobiva elupaiga (järjestusväärtused >0,7) olemasolu, mis on antud mängude puhul täidetud ning mida kavandatavad sanitaaraieid oluliselt ei vähenda. Lisaks on metsisele sobivat kõrge kvaliteediga elupaika ka väljaspool EELIS-es piiritetud leiukohta (vt joonis 1) sh Soontaga looduskaitseala Soontaga sihtkaitsevööndis. Seega võiks Purtsi metsise leiukohta (elupaika) jäävad metsisele sobivad elupaigad toetada oluliselt suuremaid mänguasurkondi kui seal on alates 2011 aastast vaadeldud (1-2 kukke). Põhjuseks võib olla pigem mitte madal elupaiga kvaliteet vaid suhteliselt nõrk sidusus naabruses paiknevate asustatud elupaikadega.

Võttes aluseks eelpooltoodut ei ole tõenäoline, et Purtsi PEP-I piiranguvööndis kavandatavad sanitaarraied, madala kvaliteediga metsise elupaikades, vähendavad Purtsi metsise leiukoha potensiaalset metsise kandevõimet (carring capacity).

Sanitaar- ja aegjärkse raie mõju metsise elupaigale avaldub eelkõige puistu katvuse (liituvuse) muutuses (mõjutegur11: puurinde hõrendamine -PB06) ja elupaiga ajutises ebasobivamaks muutumises raie häiringu tõttu eelkõige turbamaadel (Lõhmus et al 202312). Puurinde hõrendamise kohta on teada nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid (vt kirjanduse ülevaadet Mägi 202113).

10 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. Zonation analüüs. Keskkonnaameti tellitud töö "Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis" osaaruanne. Lk 1-53 + Lisad. Kättesaadav: https://lva.eelis.ee/GetFile.aspx?id=842736996 11 EIONET 2023. Reference portal for reporting under Article 12 of the Birds Directive. Lists of pressures and threats. https://cdr.eionet.europa.eu/help/birds_art12/Reporting%202025/List%20of%20pressures%20and%20threats%2 0for%20reporting%202019-2024%20v1.1.xlsx 12 Lõhmus, A, Pass, E. Pensa, M. 2023. Distribution of grouse and their predators in peatland forest landscapes: A case for ecological integrity. Forest Ecology and Management 546: 121332. https://doi.org/10.1016/j.foreco.2023.121332 13 Mägi, M. 2021. Ekspertiisi lähteseisukohtade teaduslik alus. Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu lk 5-17. https://lva.eelis.e/GetFile.aspx?id=1800649086

Joonis 1. Purtsi metsise elupaik (helesinine viirutus), mängupaigad (punane joon), mängivate kukkede vaatlused (tähekesed) ning elupaiga kvaliteet elupaigas ja selle ümbruses Zonation mudeli (Leivits, M. 2021) resolutsioonis 30x30 meetrit (tumedam punane indikeerib kõrgemat kvaliteeti)

Eesti metsise elupaikade modelleerimisel Maxent mudel näitab, et väljaspool mängupaika on taimkatte katvusel (liitusel) oluline panus mudelisse ning optimaalne puistu katvus (liitus) elupaigas väljaspool mängupaika on LIDAR andmetel varieerub 40-80 % ning puistu katvuse

suurenedes selle sobivus langeb järsult. Reeglina on puistu võrade kattuvus (liituvus) metsamajanduses puistu iseloomustamiseks kasutatavast täiusest mõnevõrra suurem ja saavutab maksimumi varem kui täius. Antud juhul kavandatavate raiete puhul jäävad täiused peale raieid reeglina vahemikku 60-70 %, Seega ei muutu ka kavandatud raietega elupaiga osa metsisele ebasobivaks vaid ajutiselt võib väheneda mõnevõrra raiutavate alade atraktiivsus metsisele.

Metsise kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt pesitseb metsis mängupaiku ümbritsevatel aladel vähemalt kuni 3 km raadiuses, sealsed elupaigad on tihedamad ja soisemad, kusjuures pesa võib asuda ka raiesmikul. Oluline elufaas on tibude toitumisperiood juunis, mil liik vajab ohtra puhmarindega metsi. Suurte haraliste mändide raietel säilitamine ja puhmastikuga maapinna hoidmine raiejäätmetest puhtana ning väikestel aladel ka alusmetsa ja II rinde säilitamine aitab kaasa raielangil metsise elupaigas eluks vajalike tingimuste säilimisele metsise pesitsusalal.

Metsise häirimist on võimalik vältida tema mängu- ja pesitsusajal ning poegade eest hoolitsemise perioodil, kui raiet ei teostata ajavahemikus 01. veebruarist kuni 31. juulini (metsise mängu- ja pesitsusperioodi), mis tagab metsisele pesitsusrahu.

Kokkuvõttes arvestades metsisele sobiva olemasoleva elupaiga ulatust, kvaliteeti, kaitstust, elupaiga mänguasurkonna suurust (elupaiga kandevõime on oluliselt suurem kui reealselt viimasel 15 aastal vaadeldud mänguasurkonna suurused) ja kavandatud ning teostatud raiete vaid osalist elupaiga kvaliteeti vähendaval mõjul madala kvaliteediga elupaiga osal, ei ole kavandatud raietel olulist negatiivset mõju Purtsi metsise elupaiga kui terviku seisundile.

Kavandatud sanitaarraied piirnevad eraldistel AA115-14, AA115-15, AA126-2, AA126-5, AA126-23, AA126-33, AA137-11, AA137-12 asuvate vääriselupaikadega VEP208479, VEP208820, VEP208443, VEP208821 ja VEP206466. Kavandatud sanitaarraied asuvad registreeritud vääriselupaikadest väljaspool, raiete alal puistud suures osas säilivad. Puistute säilimine vääriselupaikadega piirneval alal tagab, et ei ole olulist negatiivset servaefekti mõju ja kavandatud raied ei mõjuta täiendavalt vääriselupaikade tormikindlust. Kavandatud sanitaarraiete eesmärgiks on metsa sanitaarse seisundi parandamine ja kahjustuskollete likvideerimine, millel üraskirüüste leviku peatamise seisukohast on positiivne mõju ja raiejärgne mõju vääriselupaikadele on väheoluline.

Kavandatud sanitaarraie eraldisel AA126-22 piirneb II kaitsekategooria liigi liiv-esparsett leiukohaga. Liiv-esparsett kasvab kuivadel niitudel, hõredates männimetsades, kinkudel, seljandikel liivasel ja rühasel pinnal. Liiv-esparsetti ohustab metsastamine ja kinnikasvamine ning tallamine. Väljaspool liiv-esparseti kasvukohta kavandatud sanitaarraiel ei ole sellele liigile olulist mõju, sest raie alal puistu säilib ja raiega ei kaasne valgus- ja niiskusrežiimi muutuseid liigi kasvukohas.

Kavandatud sanitaarraied eraldistel AA137-2, AA137-3, AA137-4 ja AA137-5 jäävad osaliselt (kokku 2,4 ha ulatuses) III kaitsekategooria liigi hiireviu piiritletud elupaika, mille pindala on ca 28 ha ja teadaolevalt hiireviu pesa kavandatud raiealale ega mõjualasse ei jää. Kavandatud sanitaarraiete käigus puistute I rinne säilib ning elupaigas metsamaastik oluliselt ei muutu. Hiireviud ohustab eelkõige munemis- ja haudumisaegne häirimine. Hiireviu pesitsusperiood on 15. märtsist 31 juulini. Sel perioodil hiireviu elupaigas raietöödest hoidumine aitab tagada eduka pesitsemise, kavandatud sanitaarraied ei mõjuta hiireviu elupaiga seisundit.

Kavandatud sanitaarraied eraldistel AA115-7 ja AA115-12 piirnevad III kaitsekategooria liikide Helleri ebatähtlehiku ja karukolla kasvukohtadega. Puistud piirnevatel aladel sanitaarraietel säilivad, millega on tagatud, et valgus- ja niiskusrežiimi järsku muutust ei toimu. Kavandatud

sanitaarraied asuvad registreeritud Helleri ebatähtlehiku ja karukolla piiritletud kasvukohtadest väljaspool ega mõjuta liikide säilimist antud kasvukohtades.

Projekteeritavas Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis on kaitse-eesmärgiks elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Elustiku mitmekesisuse säilimist aitab tagada, kui eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puid, kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid ei raiuta. Vähemalt 20 tihumeetri ulatuses säilikpuude jätmine hektari kohta puistute hukkumise järel tekkinud lagedatel aladel aitab tagada elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimise nii konkreetsel alal kui ka kumulatiivselt piiranguvööndis tervikuna.

Kavandatud raiealadel ja mõjupiirkonna aladel ei esine teadaolevalt teisi kaitstavaid loodusobjekte, mida raied mõjutaks.

3.3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Raie on kooskõlas üldplaneeringuga, looduskaitse- ja metsaseadusega ning eelduslikult olulist mõju ei ole.

3.3.3. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Antud raiete puhul on asjakohased alljärgnevad üldreeglid:

Kaitse-eeskirja³ § 14 kohaselt on Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndis keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

Määruse⁴ § 4 kohaselt on Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndis keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Kaitseala valitseja võib seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab.

Looduskaitseseaduse § 55-st tulenevalt on raiete tegemisel tingimuseks ajaline piirang teostada tööd väljaspool lindude pesitsusaega.

Töökohtades peab olema varustus reostuse eemaldamiseks.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Kavandatud raietel ei ole olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile ning tegevused ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud, rakendades projekti osana Looduskaitseseaduse § 55 tulenevaid tööde tegemisel kohustuseks võetud meetmeid. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest:

1. On välistatud, et tegevused avaldavad ebasoodsat mõju Soontaga-Sauniku loodusala, mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku, kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

2. Kavandatud tegevustega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub. Tegevustega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatud tegevustega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

4. ÄRAKUULAMINE

Asjaomased asutused on loetletud KeHJS §-s 23. Eelhindamise otsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.

Eelhinnangu koostaja:

Priit Pääslane

metsahoiu vanemspetsialist

Keskkonnaameti metsaosakond

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Mati Sepp

MTÜ Hoiame Loodust [email protected]

Teie 07.10.2025

Meie 06.11.2025 nr 1-7/25/77-4

Vaideotsus (MTÜ Hoiame Loodust)

1. RESOLUTSIOON

Arvestades MTÜ Hoiame Loodust (registrikood 80627463) esitatud vaiet, punktis 4 esitatud põhjendusi ning metsaseaduse § 41 lg 81, HMS § 73 lg 3, § 85 p 4 ja § 86 lg 1 ja 2 alusel,

otsustan:

1.1 Jätta rahuldamata MTÜ Hoiame Loodust vaie metsaressursi arvestuse riikliku registri metsateatiste registreeringute nr 50001129645, 50001154271, 50001154270,

50001154273, 50001154274, 50001154275, 50001154281, 50001154276, 50001154279, 50001154282, 50001157992, 50001157993, 50001129644, 50001154258, 50001154262,

50001154272, 50001154277, 50001154280, 50001154255, 50001154259, 50001154256 ja 50001154260 kehtetuks tunnistamiseks,

1.2 Lugeda vaideotsuse peatükis 4 ja vaideotsusele lisaks oleva „Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnistu Aakre metskond 120 maaüksusel

(katastritunnus 17101:001:2326) kavandatud sanitaarraiete keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ esitatud selgitused vaidlusaluste metsateatiste täiendavateks selgitusteks.

1.3 Teha vaideotsus teatavaks MTÜ-le Hoiame Loodust ja Riigimetsa Majandamise

Keskusele (RMK).

VAIDLUSTAMISVIIDE: Isikul, kelle vaie jäeti rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates kaebusega halduskohtusse.

2. ASJAOLUD

2.1 07.10.2025 esitas MTÜ Hoiame Loodust (edaspidi vaide esitaja) Keskkonnaametile vaide1 metsaressursi arvestuse riikliku registri (edaspidi metsaregister) registrikannete

(edaspidi ka metsateatis) nr 50001129645, 50001154271, 50001154270,

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.10.2028 nr 1-7/25/77 all.

2 (8)

50001154273, 50001154274, 50001154275, 50001154281, 50001154276,

50001154279, 50001154282, 50001157992, 50001157993, 50001129644, 50001154258, 50001154262, 50001154272, 50001154277, 50001154280, 50001154255, 50001154259, 50001154256 ja 50001154260 kehtetuks tunnistamiseks.

Nimetatud metsateatised olid kinnitatud metsaregistris Keskkonnaameti poolt MS § 41 lg 81 alusel perioodil 12.05.2025 – 04.09.2025.

Kokkuvõtvalt on vaide esitaja seisukohal, et Keskkonnaamet on jätnud enne metsateatiste registreerimist läbi viimata asjakohase hindamise menetluse.

2.2 Vaide esitaja taotleb vaidemenetluse ajaks metsateatiste kehtivuse peatamist.

2.3 10.10.2025 kirjaga „Vaide esitaja taotluse lahendamine ning vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine”2 peatas Keskkonnaamet vaidemenetluse ajaks registrikannete nr 50001129645, 50001154271, 50001154270, 50001154273, 50001154274,

50001154275, 50001154281, 50001154276, 50001154279, 50001154282, 50001157992, 50001157993, 50001129644, 50001154258, 50001154262,

50001154272, 50001154277, 50001154280, 50001154255, 50001154259, 50001154256 ja 50001154260 kehtivuse, pikendas vaide läbivaatamise tähtaega kuni 17.11.2025 ning andis RMK-le võimaluse esitada vaide kohta oma seisukohad..

2.4 30.10.2025 esitas RMK oma seisukohad MTÜ Hoiame Loodust vaidele.3

RMK andis teada, et nimetatud metsateatiste alusel ei ole raieid teostatud ja selgitas

vaidlusaluste raiete planeerimise protsessi koos hinnangutega järgnevalt: . „RMK arvestab raiete planeerimisel raiete kontsentratsiooniindeksi ning vana metsa (vanus ≥ 80 a) osakaaluga 5x5 km metsamaastikus. Antud juhul pole neid sanitaarraieid

planeerides kummagi kriteeriumi osas vastuolusid esinenud. Lisaks eelnevatele kriteeriumitele võetakse arvesse ka liiki ja tema elupaika üldiselt,

antud juhul metsist ja tema registrisse kantud elupaika. Vaidlusalused raied asuvad Purtsi metsise elupaigas mis on osaks Purtsi metsise püsielupaigast või Soontaga looduskaitsealast. Purtsi metsise elupaik on isegi nimetatud kaitstavate alade

kaitsekordasid arvestamata võrdlemisi hästi kaitstud elupaik, sest sellel on arvukalt näiteks vääriselupaikasid ja Natura metsaelupaikasid, kus raietegevust üldse ei toimu.

Vaidlusalused raied on sanitaarraied, mille käigus saab eemaldada vaid teatud tunnustele vastavaid puid. Sanitaarraieid on planeeritud pealtnäha suurtele pindadele, kuid paikvaatlus kinnitab, et raiesse planeeritud alad pole metsise elupaigakasutuse

seisukohast prioriteetsed. Enamik sanitaarraiesse planeeritud alast on kas keskealine puhtkuusik või segapuistu, kus puudub metsisele oluline taimestik (nt mustikas), samuti

on alustaimestik metsise jaoks liiga lopsakas. Lisaks on intensiivseimate raieplaanidega eraldised AA126-44 ja AA137-22 tugevalt kahjustunud kas üraski või lume ja tormide tõttu, mistõttu ei saa neid metsisele oluliseks

elupaiga osaks arvestada, sest liik neid alasid juba praegu suure tõenäosusega ei kasuta. Seega meie hinnangul ei kahjusta planeeritud kujul sanitaarraiete teostamine

metsise elupaiga kvaliteeti. Samuti on eelnevalt nimetatud eraldistel muuhulgas juba metsaseaduse § 24 lg 3 tulenevalt RMK-l kohustus rakendada metsauuendusvõtteid, mille eelduseks praegusel

juhul ongi esmalt sanitaarraie teostamine. Kõik planeeritud raied täidavad ka metsaseaduse § 42 lg 1 p 1 seatud kohustust, sest aitavad kaitsta metsa kahjurite ja

haiguste eest. Eelnevast tulenevalt ei oma meie hinnangul nii eelnevalt nimetatud kui ka nimetamata, kuid vaide osaks olevatel eraldistel, sanitaarraiete teostamine negatiivset mõju

2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.10.2025 nr 1-7/25/77-2 all. 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.10.2025 nr 1-7/25/77-3 all

3 (8)

kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele. Samuti on nende raiete teostamine vajalik

metsaseadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Seega palume jätta vaie rahuldamata.“

2.5 HMS § 73 lg 3 sätestab, et kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 1 kohaselt teeb Keskkonnaameti üle õigusaktides sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet keskkonnaminister. Metsaseaduses (MS)

ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust. Seega kuulub vaide lahendamine Keskkonnaameti pädevusse.

3. VAIDE ESITAJA PÕHJENDUSED

3.1 MTÜ Hoiame Loodust juhib Keskkonnaameti tähelepanu asjaolule, et elupaikade direktiivi art. 2 lg 2 ja artikkel 6 lg 2 ning 3 alusel, LKS § 69 primmide ja KeÜS § 29 lg

2 tähenduses ja neid täites saaks Natura 2000 alade väliseid ja siseseid metsateatisi registreerida üksnes siis, kui on eelnevalt, tegevuse kavandamise etapis, viidud läbi AH (asjakohase hindamise menetlus). Seda siis kas täismahus, kui puuduvad piisavad

teadmised, mis võimaldavad otsustajal veenduda, et ebasoodsad mõjud on välistatud. Või läbitakse vähemalt AH eelhindamise etapp- kui parimad teadmised on piisavad, et

teha lubav otsus tegevuse suhtes, mille puhul on ebasoodsate mõjude teke välistatud, ka läbi kolmandate tegevuste ja sõltumata sellest, kas tegevust planeeritakse kaitseala välistel või sisestel aladel.

3.2 Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks.

3.3 Soontaga-Sauniku loodusala (Natura 2000) alal kaitstakse looduse mitmekesisust ja

maastikuilme säilitamist. Ühtlasi on Natura 2000 ala loodud seal loodusala kaitseks ehk siis elupaikade hoidmine, taastamine ja tagamine, et elupaikade olukord ei halveneks. Kahjuks pole Keskkonnaamet asjakohase hindamise metoodikaga hinnanud raieteatisi

registreerides, millist mõju omavad raied elustiku mitmekesisusele ega ka ajalooliselt väljakujunenud maastikuilmele kujunevat negatiivset mõju.

3.4 Võttes arvesse, et MTÜ Hoiame Loodust ei saa vaidlustada kõiki ühte piirkonda

registreeritud sanitaarraie teatisi vaide tähtaja tõttu siis tuleb neid vaidest välja jäävaid

teatisi arvesse võtta eelhinnangu andmisel, mille käigus peab KeA tuvastama, kas teatised omavad olulist otsest või kumulatiivset mõju Natura 2000 alale ja kas võivad

ohustada sealseid kaitstud liikide elustiku. Ainuüksi asjaolu, et RMK on saanud üle 1500 tm raiumiseks raie teatised ja ennekõike elustiku toetavate puude raieks on selge tõend, et peale raiet halveneb piirkonna elupaikade seisund kaob võimalus elupaikasid

taastamismäärusest tulenevalt taastada jne.

3.5 Saab kahtlustada, et eesmärk oli süsteemselt läbimõeldud eesmärgiga, et takistada Natura 2000 ala toimimist ja sealsete liikide elupaikade tekkimist. Raiudes välja ca 50 ha suuruselt alalt igasuguse surnud lamapuidu ja püstiseisva surnud tüved saab

tulemuseks Natura 2000 alal elustiku kokku varisemise, mis oleks toetanud elupaikade taastumist. Selline süsteemne raiumine juba 2024 aastast Soontaga-Sauniku loodusalal

on otseselt looduskeskkonda kahjustav ja peab koheselt lõppema.

4. KESKKONNAAMETI PÕHJENDUSED

4 (8)

4.1 Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik vaidlustatud registrikanded nr 50001129645, 50001154271, 50001154270, 50001154273, 50001154274, 50001154275, 50001154281, 50001154276, 50001154279, 50001154282, 50001157992,

50001157993, 50001129644, 50001154258, 50001154262, 50001154272, 50001154277, 50001154280, 50001154255, 50001154259, 50001154256 ja

50001154260 on õiguspärased, mistõttu tuleb vaie jätta täies ulatuses rahuldamata. Keskkonnaamet selgitab järgnevalt, millest on lähtutud vaidlustatud raiete registreerimisel ja põhjendab, miks lubatud raied ei ole vastuolus kehtiva õigusega.

4.2 MS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse MS-ga sätestatud haldusmenetlusele HMS sätteid, võttes

arvesse MS erisusi. Vaidlustatud metsateatiste näol on tegemist haldusaktidega, mis peavad vastama HMS §-s 54 toodud õiguspärase haldusakti tunnustele. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 83 lg 1 kohaselt kontrollib haldusorgan vaiet läbi

vaadates haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust. Keskkonnaameti hinnangul on vaidlustatud metsateatiste puhul tegemist õiguspäraste haldusaktidega ning Keskkonnaametil puudusid alused keelduda raiete metsaregistris registreerimisest.

4.3 Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel jäävad vaidlustatud

registrikannetega nr 50001129645, 50001154271, 50001154270, 50001154273,

50001154274, 50001154275, 50001154281, 50001154276, 50001154279, 50001154282, 50001157992, 50001157993, 50001129644, 50001154258 ja

50001154262 hõlmatud alad Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndisse (KLO3100113) ning registrikannetega nr 50001154272, 50001154277, 50001154280, 50001154255, 50001154259, 50001154256 ja 50001154260 hõlmatud alad jäävad

Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndisse (KLO1100847).

Kõik vaidlustatud registrikanded jäävad Soontaga-Sauniku loodusalale (RAH0000258) ja metsise elupaika (KLO9101752).

Kõik vaidlustatud registrikanded jäävad ka projekteeritava Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndisse (PLO2002172).

Purtsi metsise püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“4(edaspidi metsise määrus) erisustega. Soontaga

looduskaitsealal kehtib „Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse - eeskiri“5 . Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ja kaitse-eesmärgid on toodud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisas 1. (edaspidi korraldus nr 615).

4.4 Piiranguvöönd on kaitseala osa, kus majandustegevus on lubatud (LKS § 31 lg 1).

4.5 Korralduse 615 lisa 1 punkti 2 alampunkti 400 kohaselt on Soontaga-Sauniku loodusalal

kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: palu-karukell

(Pulsatilla patens) ja harilik tõugjas (Aspius aspius).

4 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1. 5 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 178.

5 (8)

Metsise määruse § 1 lg 1 kohaselt Purtsi metsise püsieluiga kaitse-eesmärgiks on muuhulgas metsise elupaiga kaitse.

4.6 Vaide esitaja toob välja, et vaidlustatud raieid ei kavandatud eesmärgil puitu varuda ega kahjurlike liike ohjata (kuuse-kooreürask), raiete lubamisel oli tegemist süsteemselt läbimõeldud eesmärgiga, et takistada Natura 2000 ala toimimist ja sealsete liikide

elupaikade tekkimist. Raiudes välja ca 50 ha suuruselt alalt igasuguse surnud lamapuidu ja püsti seisva surnud tüved saab tulemuseks Natura 2000 alal elustiku kokku

varisemise, mis oleks toetanud elupaikade taastumist. Selline süsteemne raiumine juba 2024 aastast Soontaga-Sauniku loodusalal on otseselt looduskeskkonda kahjustav ja peab koheselt lõppema.

Keskkonnaamet selle väitega nõus ei ole. Alusetu ja põhjendamata on vaide esitaja

väide, justkui kavandas RMK sanitaarraiet eesmärgiga takistada Soontaga-Sauniku loodusala säilimist.

Vaide esitaja ei ole täpsustanu milliste elupaikade taastamist vaidlustatud sanitaarraied takistavad. Kuna vaide esitaja väitel põhjustavad lubatud raied Natura 200 ala „kokku

varisemise“, siis eeldab Keskkonnaamet, et vaide esitaja on mõelnud eelõige Soontaga- Sauniku loodusala eesmärgiks olevaid loodusdirektiiv I lisas nimetatud metsaelupaiku (edaspidi ka metsaelupaigatüüp).

MS § 28 lg 7 p 3 kohaselt tehakse sanitaarraiet metsa sanitaarse seisundi parandamiseks

ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. MS-st tulenevalt on elustiku mitmekesisuse säilimine üheks sanitaarraie tegemise eeltingimuseks. Kõik kavandatud

raied jäävad metsise elupaika. Aladel, kus kaitse-eesmärk on metsise kaitse, tuleb elustiku mitmekesisuse all mõista eelkõige seda, et raie ei kahjusta metsise elupaika

ulatuses, mis seaks ohtu liigi sooda seisundi saavutamise. Kõikidele vaidlustatud registrikannetele on lisatud tingimus mis keelab raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise mängu- ja pesitsusperioodi ja soovitus raiete käigus säilitada suuri haralisi

mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Sanitaarraie käigus raiutakse üksnes metsa majandamise eeskirja6 §-s 7 loetletud puid,

mis tagab, et kogu ala ei raiuta ühtlaselt läbi, vaid säilivad raiest puutumatud alad koos alusmetsa ja II rindega. Metsateatistele nr 50001129644 ja 50001129645, mille alusel on lubatud raiuda hukkunud puistud lagedal alal, on seatud tingimusena, et elustiku

mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit säilikpuid. Kavandatud sanitaarraied, metsateatistele lisatud tingimustel ja

soovitustel, ei ohusta elustiku mitmekesisust. Euroopa komisjoni teatise järgi tuleb määratleda mõõdetav kaitse-eesmärk nii iga ala

kui ka elupaigatüübi ja liigi lõikes, siis tuleb arvesse võtta ka „Soontaga-Sauniku loodusala (Soontaga looduskaitseala, Sauniku oja hoiuala ja Purtsi metsise püsielupaik)

kaitsekorralduskava 2017-2026“ (edaspidi kaitsekorralduskava) täpsustatud eesmärke. Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgiks on vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Kaitseväärtuste säilimist ja seisundit Soontaga-Sauniku loodusalal on hinnatud

kaitsekorralduskava koostamisel. Kaitsekorralduskava järgi on pikaajaliseks (30 aasta) kaitse-eesmärgiks tagada Soontaga-Sauniku loodusalal 775 ha elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*), 8 ha elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud (9050) ja 56,35 ha

6 Keskkonnaministri (Kliimaministri) 27.12.2006 määrus nr 88.

6 (8)

elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) kaitse. Kaitsekorraldusperioodi

kaitse -eesmärk on elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) pindala ja esinduslikkuse taseme säilimine või suurenemine. Metsateatiste menetlemisel tuli hinnata seda, millist mõju taotletud raied nii eraldiseisvalt või koosmõjus varasematega võiks avaldada selle

eesmärgi saavutamise suhtes.

EELIS-e andmetel on Soontaga Sauniku loodusalal inventeeritud 10,44 ha elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050), 100,1 ha elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) kaitse-eesmärk on

tagatud sihtkaitsevööndisse (arvestades ka projekteeritava Soontaga looduskaitseala sihtkaitsevööndeid) 838 ha-l tsoneeritud olemasolevate ja potentsiaalsete elupaikade ja

piiranguvööndites 125,8 ha-l (projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevöönd Tartu maakonda jäävas osas) inventeeritud elupaikade kaudu.

Arvestades, et sihtkaitsevööndites ja metsaelupaigatüüpides Keskkonnaamet raieid üldse ei luba, on Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgid täidetud ja

piiranguvööndi ala metsades ei ole eesmärgiks elupaigatüüpe juurde tekitada või taastada.

Seega tuli metsateatiste menetlemisel arvestada sellega, et kavandatud raied ei kahjustaks olemasolevaid metsaelupaigatüüpe. Sanitaarraie käigus puistud elupaigatüüpidega piirnevatel aladel ja mõjualas säilivad, seega ei muutu need avatuks

tuultele ja ei tekki olulist negatiivset servaefekti mõju. Kavandatud raiemahud moodustavad kuni 10% puistute tagavarast, Keskkonnaameti hinnangul ei lange täius

sedavõrd, et tekiks olulisi ja järske muutusi kavandataval raiealal ning sellega piirneval alal. Seega on tagatud, et valgus- ja niiskusrežiimi järsku muutust ei toimu, mistõttu muutused piirnevate elupaigatüüpide sees ei ole olulised.

Detailsemalt on põhjendused välja toodud KMH eelhinnangu p-s 3.3.1.2.

4.7 Vaide esitaja viitab asjaolule, et elupaikade direktiivi art. 2 lg 2 ja artikkel 6 lg 2 ning 3 alusel, LKS § 69 primmide ja KeÜS § 29 lg 2 tähenduses ja neid täites saaks Natura 2000 alade väliseid ja siseseid metsateatisi registreerida üksnes siis, kui on eelnevalt,

tegevuse kavandamise etapis, viidud läbi AH (asjakohase hindamise menetlus).

Eesti õiguses viiakse Natura hindamine hetkel läbi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) käigus, mida reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). KeHJS § 3 lg 1 kohaselt

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju või, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Metsateatise registreerimine ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 märgitud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul oleks keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). Keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang (KeHJS § 61) tuleb anda juhul, kui tegevus võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti (KeHJS § 6 lg 2 p 22, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 p 8). Keskkonnamõju hindamise

7 (8)

eelhinnangut ei pea seega andma valimatult kõigile Natura 2000 võrgustikku

kuuluvatel aladel kavandatavatele raietele. Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et Natura eelhindamine ei ole vajalik, kui objektiivsete andmete põhjal saab välistada negatiivse mõju avaldumise Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele7. Keskkonnaamet on alates 1. märtsist 2024 otsustajana võtnud kohustuse kaaluda Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel ja nende mõjualas (milleks loetakse kuni 30 m) kavandatavate raiete osas KMH algatamise vajalikkust KMH eelhindamisega, mis

muuhulgas sisaldab Natura eelhindamist.

See aga ei tähenda, et Keskkonnaamet teeb eelhinnangu valimatult kõikidele metsateatistele. Vaidlustatud registrikannetele nr 50001129645 ja 50001129644 on Keskkonnaamet Natura eelhinnangu koostanud. Nimetatud metsateatistega kavandatud

sanitaarraie mahud olid suured ja Keskkonnaamet pidas eelhinnangu koostamist vajalikuks. Eelhinnangu tulemusel otsustas Keskkonnaamet jätta algatamata Tartu

maakonnas Elva vallas Purtsi külas RMK kinnistu eraldistel AA126-44 ja AA137-22 kavandatud sanitaarraiete keskkonnamõju hindamine. KMH eelhinnang on avaldatud Ametlikes Teadaannetes nr 2459787 all. Keskkonnaamet on eelhinnangu koostanud Soontaga- Sauniku loodusalale jäävatele Simuna kinnistu (katastritunnus 60801:001:1925) eraldistel 1 ja 2 (kokku 1,75ha) kavandatud aegjärksele raiele ja Jõekalda kinnistu (katastritunnus 60801:001:0410)

eraldisel 1 (1,16 ha) kavandatud aegjärksele raiele. KMH eelhinnangud on avaldatud Ametlikes Teadaannetes nr 2441586 ja 2382722 all.

Keskkonnaamet on 17.10.2024 kuni 04.09.2025 erinevatel aegadel registreerinud Soontaga-Sauniku loodusalale ilma KMH eelhinnangut koostamata sanitaarraiet 70,32

ha- l. Registrikannetega hõlmatud aladel Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja liikide kasvukohti ei ole. Kavandatud sanitaarraie mahud on

väikesed, hinnanguline väljaraiutav tagavara on maksimaalselt 10 % puistute tagavarast. Kõikide kavandatud raiete korral raiutakse puistud küll hõredamaks, kuid puistud säilivad ja täius oluliselt ei muutu. Keskkonnaameti hinnangul ei lange täius sedavõrd,

et tekiks olulisi ja järske muutusi metsa elukeskkonnas kavandatavatel raiealadel ning piirnevatel aladel.

4.8 Vaide esitaja toob välja, et „ei saa vaidlustada kõiki ühte piirkonda registreeritud

sanitaarraie teatisi vaide tähtaja tõttu siis tuleb neid vaidest välja jäävaid teatisi arvesse võtta eelhinnangu andmisel, mille käigus peab KeA tuvastama, kas teatised omavad

olulist otsest või kumulatiivset mõju Natura 2000 alale ja kas võivad ohustada sealseid kaitstud liikide elustiku.“

Kõik vaidlustatud jt 17.10.2024 kuni 04.09.2025 registreeritud metsateatised jäävad Soontaga- Sauniku loodusalale ning Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndisse või

Soontaga looduskaitseala Soontaga piiranguvööndisse ning metsise elupaika. Metsis ei ole Natura 2000 ala (Soontaga-Sauniku loodusala) kaitse-eesmärgiks vaid on siseriikliku eesmärgina Purtsi metsise püsielupaiga kaitse-eesmärgiks.

Keskkonnaamet on nõus vaide esitajaga ja on teadlik, et isegi kui kavandatud raie

pindala ja väljaraiutav maht on väike, võib oluline mõju avalduda kumulatiivselt koosmõjus varem tehtud ja juba registreeritud raietega.

Keskkonnaamet peatas vaidemenetluse ajaks vaidlustatud metsateatiste kehtivus ja

7 TalRKo nr 3-20-2652, p 40; TalRKm nr 3-22-550, p 19.

8 (8)

hindas vaiet läbi vaadates veelkord ega 17.10.2024 kuni 04.09.2025 Purtsi metsise

püsielupaika ja Soontaga looduskaitsealale metsise elupaika registreeritud sanitaarraied, kokku 70.32 ha suurusel alal ning Simuna ja Jõekalda kinnistutele registreeritud aegjärksed raied, kokku 2,91 ha suurusel alal, ei avalda kumulatiivselt olulist negatiivset

mõju Soontaga-Sauniku loodusalale ega metsise elupaigale ja seega Soontaga-Sauniku loodusala ja Purtsi metsise püsielupaiga kaitse-eesmärkidele.

Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et arvestades metsisele sobiva olemasoleva elupaiga ulatust, kvaliteeti, kaitstust ning elupaiga mänguasurkonna

suurust (elupaiga kandevõime on oluliselt suurem kui reaalselt viimasel 15 aastal vaadeldud mänguasurkonna suurused) ning kavandatavate raiete vaid osalist elupaiga

kvaliteeti vähendaval mõjul, madala kvaliteediga elupaiga osal, ei ole kavandatud raietel olulist negatiivset mõju Purtsi metsise elupaiga kui terviku seisundile.

Keskkonnaamet koostas Soontaga-Sauniku loodusalale 17.10.2024 kuni 04.09.2025 registreeritud raietele KMH eelhindamise, mille käigus jõudis järeldusele, et on

välistatud, et tegevused avaldavad ebasoodsat mõju Soontaga-Sauniku loodusala ning Purtsi metsise püsielupaiga kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

KMH eelhinnang on lisatud vaideotsusele. Täiendavad põhjendused on välja toodud KMH eelhinnangus ja vaideotsuses ei korrata.

4.9 Kokkuvõtvalt, Keskkonnaamet on seisukohal, et raiete registreerimise otsused on õiguspärased, mistõttu puudub alus registrikannete nr 50001129645, 50001154271,

50001154270, 50001154273, 50001154274, 50001154275, 50001154281, 50001154276, 50001154279, 50001154282, 50001157992, 50001157993, 50001129644, 50001154258, 50001154262, 50001154272, 50001154277,

50001154280, 50001154255, 50001154259, 50001154256 ja 50001154260 kehtetuks tunnistamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra peadirektor

Lisa: KMH algatamata jätmine AA114 AA151. pdf Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Tiina Jüris 510 9316 [email protected]

From: <[email protected]> Sent: 11/6/2025 10:02:16 AM To: <[email protected]>, "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Vaideotsus (MTÜ Hoiame Loodust)

Keskkonnaamet edastab Teile vaideotsuse "Vaideotsus (MTÜ Hoiame Loodust)".

Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2025 11:47 numbriga 1- 7/25/77-4.

Palun saata viivitamatult kinnitus dokumendi kättesaamise kohta e-maili aadressile [email protected].

Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee