Kutse Viimsi valla Randvere-Tädu kogukonnaala erakorraliste raiete arutelule

Viimsi valla Randvere-Tädu kogukonnaala erakorraliste raiete arutelu

Koosoleku kokkuvõte

Koosolek toimus 20. novembril 2025 Viimsi valla Randvere päevakeskuses algusega

kell 17.00.

Osales 13 inimest, teiste hulgas Viimsi valla keskkonnaosakonna juhataja Taavi

Rebane, Viimsi valla keskkonna vanemspetsialist Maris Markus, Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Kirde regiooni varumisjuht Sander Heinla ja

RMK Kirde regiooni kaasamisspetsialist Alar Süda.

Koosolekut juhatas RMK Kirde regiooni kaasamisspetsialist Alar Süda.

A. Süda selgitas, et valdavalt asuvad Viimsi riigimetsad kohaliku omavalitsuse

moodustatud looduskaitsealade piiranguvööndites, seepärast pole siin viimased ligi

kümme aastat metsa majandatud. Viimsi valla metsades on 44% kuusikuid ja suur osa

sellest on küpsed. Viimastel aastatel on üraskikahju ja tormide tõttu hüppeliselt

tõusnud kuivanud puude ja tormimurru osakaal.

A. Süda selgitas, kuidas jõuti Viimsi valla kuusikute raie vajaduse teemani. 2024. aastal

saadeti keskmiselt iga 2-3 nädala tagant RMK-le teade, et Tädu õpperajale või teedele

on kukkunud puid. Tädu õpperajal juhtus ohtlik olukord, kus puu kukkus rajal olnud

inimeste lähedale. Seejärel koostas RMK Tädu õpperajale ohtlike puude raieks

lähteülesande. Selle kinnitasid vääriselupaikade osas keskkonnaamet ja mujal

kaitseala valitseja – Viimsi Vallavalitsus. Raie tehti 2025. aasta veebruaris. Oktoobri

alguses tuli RMK-le tagasiside, et Tädu matkaraja põhjaosas on uued puud kukkunud

raja lähedale.

Tekkis arusaam, et midagi tuleb Viimsi kuusikutega ette võtta. Probleemi arutati

17.12.2024 ja 02.10.2025 Viimsi vallamajas, hulgaliselt vahetati sellel teemal ka kirju.

Esimesel koosolekul lepiti kokku, et vald, kogukonnad ja RMK pakuvad välja

võimalikud lahendused. Kuna kõige hullem kuusikute olukord oli Randvere piirkonnas,

otsustati alustada sealt. RMK pakkus välja 15 kõige nähtavamat ja tormimurru ning

kuivanud puudega kohta, kus peaks midagi ette võtma. Abiks oli avalik Maa- ja

Ruumiameti MaaeluGIS surnud puude kaardikiht 2022. aasta seisuga:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/H3OnjO1j. Ka Randvere kogukonna sisene

küsitlus andis probleemkohtadena samu piirkondi.

Aruteludel jõuti seisukohale, et kvartalil VI059 eraldisel 7, VI059-10, VI060-20 ja VI064-

6 oleks kõige mõttekam tormimurd koristada ja kuivanud puud raiuda lageraiena.

Nendel eraldistel on enamikus tormimurru häilud ja kuivanud puud. Vähesed veel

elusad kuni 132 aastased kuused ei peaks seal suure tõenäosusega lähiaastate

tormidele vastu. Säilikpuudena jääksid kasvama tormile vastupidavamad puud (mänd,

kask, tamm, saar) ja looduslikku mitmekesisust soodustavad haavad. Säilikpuude

säilitamise põhimõtted ja kogus lepitakse kokku eraldi. Teede ääres ja majade pool

servas säilitatakse maksimaalselt põõsarinnet. Teede ja jalgradade äärest koristatakse

umbes 10 m kauguseni oksad jm raiejäätmed.

Lageraielankidele istutatakse järgneval kevadel männitaimed.

Metsaeraldistel, kus otsustatakse läbi viia lageraie, tellib RMK keskkonnaametilt

metsakaitselise ekspertiisi. Keskkonnaameti lubava otsuse põhjal on RMK-l õigus

lageraie läbi viia ka kaitseala piiranguvööndis kaitseala valitseja (vald) tingimustel ja

kooskõlastusel. See on vajalik põhjusel, et piiranguvööndites oleks RMK-l muidu

arengukava põhjal lageraiete tegemine keelatud (RMK-sisene otsus).

Sanitaarraiete puhul koristatakse tormimurd, raiutakse kuivanud puud ja

kasvujõuetuseni kahjustatud puud. Raiet tehakse kergemate harvendusraiete jaoks

mõeldud masinatega. Sanitaarraie puhul kuusikus saavad mingil määral kahjustada

alles jäävate kuuskede pinnalähedased juured. Jätkub tormituulte ligipääs kasvama

jäävatele kuuskedele. Seepärast on suure tõenäosusega oodata lähiaastatel neis

kuusikutes suuremat tormimurdu ja puude hukkumist.

Kõiki raieid tehakse vaid juhul, kui on piisavalt lund ja külma, et vältida

pinnasekahjustusi. Kui sobivaid ilmasid ei tule, lükatakse raie edasi.

Piirkonna kogukonna seisukohtade teadasaamiseks ongi kokku kutsutud praegune

koosolek. Esmajärjekorras ootame seisukohti Randvere Ritsika ja Kikerpuu tee

majapidamistega piirnevate kvartalite VI060 eraldiste 20, VI064-9 ja 14 osas. Seal on

metsa all palju jalgradasid, kus liiguvad ka lasteaia lapsed. Majade pool kraavi servas

on võimalik säilitada põõsarinnet pihlaka jt lehtpuude näol, mis tekitaksid raie ja majade

vahele puhvri. Kuuski ja muid vanu puid ei tohiks jääda aiale lähemale kui ca 30 m

(puu kõrgus).

Randvere piirkonna kõige halvemas seisus kuusikute asukohad.

Tehti ettepanek, et loodus võiks toimetada oma äranägemise järgi ja tormimurru

asemele kasvaks siis looduslik uuendus. Nagu Tädu õpperaja infotahvlitel kirjas –

olekski see siis looduslik mitmekesisus. Teine ettepanek oli, et probleemsed vanad

kuusikud peaks just likvideerima võimalusel lageraie korras, et asemele saaks uus

männi põlvkond. See oleks samuti mitmekesisus, kui tekiks noori puistuid.

A. Süda juhtis tähelepanu sellele, et vald ja kogukonnad peavad jõudma arusaamisele,

mida Viimsi metsades näha tahetakse. Kas säilitada praegune olukord ja vanu

metsasid mitte uuendada või teha kokku lepitud viisil raieid vanades metsades. Vanade

metsade uuendamist karta ei tohiks, sest enamik tormimurdu ja kuivanud puid jääks

nagunii alles. Põhieesmärk peaks aga olema see, et metsas, kus rahvas rohkem liigub,

oleks turvaline viibida. Üldjuhul ei meeldi rahvale jalutamiseks ohtlikud tormimurrud ja

kuusikud. Eelistatakse valgusküllaseid ja hooldatud männikuid.

Küsiti, mida arvavad valla esindajad tekkinud metsade olukorrast. T. Rebane selgitas,

et valla kaitsealad loodi tõesti eesmärgiga säilitada metsade mitmekesisus. Kuid

tänane vanade metsade olukord nõuab siiski raietega sekkumist. Muidu ei ole võimalik

turvalist metsas puhkamise võimalust saavutada. Metsade seisukorra parandamise

eesmärgil on tehtud RMK-ga koostööd ja jõutud sarnaste arusaamisteni.

M. Markus lisas, et käis kõik RMK poolt märgitud probleemkohad läbi ja nõustus RMK

ettepanekutega, et seal tuleb olukorda raiega parandada. Osades kohtades nõustus

lageraie ettepanekuga, osades muutis RMK ettepanekut. M. Markus lisas, et talle on

keskkonnaspetsialistina nähtavad kaitstavate objektide asukohad kaardil ja tegi

parandusi ka selles osas, et säilitada vanu haabasid lindude pesitsemise võimaluste

säilitamiseks.

Küsiti, kas oleks võimalik metsamaterjali kokkuvedu teha hobuste või ATV-ga. A. Süda

vastas, et teoorias oleks see võimalik, kui leiduks töövõtu soovijaid. Kuid nii suures

mahus kindlasti töövalmidust ei ole. RMK-l puudub samuti selline võimekus. Küsiti, kas

on elanikel võimalik teha sanitaarraiet. S. Heinla vastas, et RMK müüb elanikkonnale

väikeses koguses (kuni 30 tm aastas ühe ostja kohta) sanitaarraie õigust. Ja see oleks

sellises kohas vägagi tervitatav. RMK töötaja tuleb kohale, märgib puud, koostab

hindamise ja pärast maksmist ning lepingu sõlmimist on kolme kuu jooksul õigus töid

teha. Omaalgatuslikult puid metsast ära viia ei tohi. Küll võib alati eemaldada rajale või

teele kukkunud või ohtliku puu, kuid ära viia seda ei tohi.

OTSUSTATI:

• Külavanem ja teised huvilised vaatavad üle võimalikud raiekohad ning

teadaolevad metsarajad. Seejärel annavad omapoolse seisukoha.

Seisukohtade kujundamisel peab arvestama perspektiiviga, mida tahetakse

metsas näha ja kuidas saavutada maksimaalne ohutus metsas liikujatele.

• Soovijad võivad RMK-ga ühendust võtta sanitaarraie korras tormimurru või

kuivanud puude raieks-ostuks. Täpsem info on RMK kodulehel:

https://rmk.ee/puidu-muuk/varu-ise-puitu/.

• Randvere kohalikult lasteaialt uuritakse, kus nad täpsemalt jalutamas käivad ja

millised oleksid nende seisukohad raiete osas.

• Kokku lepitud lageraie aladele tellitakse keskkonnaametilt metsakaitseline

ekspertiis.

• Kui raieks sobivate ilmade saabumise ajaks ei ole veel keskkonnaameti

metsakaitseline ekspertiis läbi viidud, lükkub lageraie edasi tulevale talvele.

• Sanitaarraietega saab sobivate ilmaolude saabumisel alustada.

• Raied viiakse läbi vaid lume ja külma olemasolul, kui pinnase kahjustuse

võimalus on kõige väiksem. Sobivate ilmaolude puudumisel lükatakse raied

edasi.

• Täpsem otsus raieviisi (lage- või sanitaarraie) ja raietingimuste kohta võetakse

vastu pärast seda, kui kogukond on võimalikud raiekohad üle vaadanud ja

kaitseala valitseja (vald) andnud oma lõplikud seisukohad.

Koosolek lõppes kell 18.35.

Kokkuvõtte koostas koosoleku juhataja Alar Süda